Kirjalikud tööd filosoofias - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
Kirjalikud tööd filosoofias - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
Kirjalikud tööd filosoofias - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Abivahend filosoofia eriala üliõpilastele<br />
<strong>Kirjalikud</strong> <strong>tööd</strong> <strong>filosoofias</strong><br />
A. Sissejuhatus<br />
Filosoof peab oskama kirjutada. Tõsiseltvõetav argumenteerimine, väitmine ja reflekteerimine<br />
vajab säilivat püsiteksti. Kirjutamise harjutamine on ülikooliõpingute tarvilik koostisosa.<br />
Kergendamaks tutvumist sisuga ja võimaldamaks võrdlevat hindamist, esitatakse tekstid<br />
standardsete vormistamis- ja koostamismallide alusel. Kirjastustes ja perioodikaväljaannetes<br />
(nt ajakirjad) kehtivad reeglid määravad vormistusmallid avaldatud tekstidele, mida tuleb<br />
järgida neile ‘käsikirjade’, so avaldamiseks pakutavate tekstide esitamisel. Hea tava kehtib ka<br />
mõtete endi ülesehitamise kohta. Tekst, mida te praegu loete, on üliõpilaste teavitamise abivahend<br />
filosoofia osakonnas kehtestatud nõuetest kirjalikele <strong>tööd</strong>ele. Igal kirjalikul tööl on<br />
juhendaja, kelle poole tohib ja tasub pöörduda selgituste saamiseks kõikide töö kirjutamisega<br />
seotud asjaolude kohta.<br />
Filosoofia osakonnas sooritatavad kirjalikud <strong>tööd</strong> jagunevad kraadi- ja lõpu<strong>tööd</strong>eks,<br />
seminari<strong>tööd</strong>eks ja lühi<strong>tööd</strong>eks. Lühi<strong>tööd</strong> kirjutatakse õppimaks looma filosoofilist teksti,<br />
kas mingi kursuse sooritamise osaülesandena (eksamile pääsemise tingimusena või kursuse<br />
lõpphinde moodustamise tegurina) või eksamitööna. Seminari<strong>tööd</strong> kirjutatakse eriseminari ja<br />
bakalaureuseseminari sooritamiseks. Kraadi- ja lõpu<strong>tööd</strong> luuakse, näitamaks saavutatud filosoofiliste<br />
oskuste taset, neid kaitstakse vastava komisjoni ees ja nende edukas kaitsmine<br />
annab autorile vastavalt bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi filosoofia alal<br />
(teadusmagistri- ja doktorikraadi saamiseks kaitstavaid töid nimetatakse väitekirjadeks).<br />
Väitekiri peab sisaldama uusi tulemusi.
<strong>Kirjalikud</strong> <strong>tööd</strong> <strong>filosoofias</strong> 2<br />
B. Kujunduslikud nõuded<br />
1. Üldnõuded<br />
Töö põhikeeleks on tavaliselt eesti keel; võõrkeelsete ainekursuste raames kirjutatud<br />
lühi<strong>tööd</strong>e puhul vaikimisi aine õppetöö keel, kui õppejõud pole sätestanud teisiti. Lõpu<strong>tööd</strong>e<br />
keel on eesti keel või põhjendatud juhtudel mõni muu juhendajale, retsensendile ja<br />
kaitsmiskomisjonile arusaadav keel.<br />
Standardvormingus prinditud <strong>tööd</strong>e pikkust mõõdetakse täheruumides (märkide arv,<br />
k. a. sõnavahed) 1 ; standardlehekülje mahuks loetakse 1800 täheruumi (see vastab omaaegsele<br />
kahese reavahega masinkirjas leheküljele, millel on reas keskmiselt 60 täheruumi ning<br />
leheküljel 30 rida). Ühele leheküljele mahub 12 pt suurusega Courier fondi 1,5 reavahega<br />
teksti umbes 2900 tähemärki, proportsionaalsete fontidega (nt Times New Roman) loodud<br />
tekstis on tähemärke leheküljel mõnevõrra rohkem. Courieris kirjutatud 1,5 reavahega<br />
eriseminaritöö maksimaalpikkuseks oleks niisiis umbes 14 lk., vanasti tavaks olnud 2 reavahe<br />
puhul umbes 20 lk. Kogu töö, kaasa arvatud tiitelleht ja kirjanduse nimekiri (kuid välja<br />
arvatud eraldi lehekülgedel resümeed ja lisad) peab mahtuma järgmistesse vahemikesse:<br />
Töö liik Miinimum<br />
(täheruume)<br />
Maksimum<br />
(täheruume)<br />
Märkused<br />
Lühitöö Määrab juhendaja.<br />
Eriseminaritöö (4 AP) 25 000 45 000<br />
Bakalaureuseseminaritöö Määrab juhendaja.<br />
Bakalaureusetöö (3+2 süsteem) 55 000 90 000<br />
Magistritöö (3+2) 90 000 144 000 (~50-80 lk)<br />
Magistriväitekiri (4+2 süsteem) 108 000 180 000<br />
Doktoriväitekiri 180 000 288 000<br />
Tööd, mis on ettenähtust pikemad või lühemad, arvestamisele ei kuulu (erandiks on trükis<br />
avaldatud <strong>tööd</strong>est koosnevad väitekirjad).<br />
1 MS Wordis saate täheruumide arvu teada käsklusega Tools - Word Count… Muude rakendusprogrammide<br />
kasutamisel küsige juhendajalt või arvutiklassi administraatorilt.
<strong>Kirjalikud</strong> <strong>tööd</strong> <strong>filosoofias</strong> 3<br />
2. Koostis<br />
Töö koosneb (järjekorras) tiitellehest, sisukorrast, põhitekstist, kokkuvõttest, kirjanduse<br />
nimekirjast ja resümee(de)st. Vajaduse korral võib töö koosseisu kuuluda resümeedele<br />
järgnevalt lisasid (nt tõlkeid, originaalpublikatsioone seni avaldamata tekstidest jne).<br />
Paber: A4<br />
Veerised: vähemalt 2,5 cm<br />
3. Vorming<br />
Päis: autori perekonnanimi, töö lühendatud nimetus, lehekülje number. Tiitellehel päist ei<br />
ole. Tiitellehe leheküljenumbriks on “1”, kuigi seda tiitellehele ei märgita.<br />
Font: suurus 12 pt; põhitekst seriifidega font (nt. Times New Roman, Century Schoolbook<br />
jt), pealkirjad seriifideta font (nt Arial, News Gothic jt). Fondi enda valik vaba.<br />
Lõik justeeritud (teksti mõlemad ääred sirged)<br />
Reavahe: 1,5 rida. (Juhendajale mustandvariandi printimisel on soovitatav vahe 2 rida.)<br />
Lõigu esimene rida eestikeelses töös taandega (kas lõiguvorming First line indent või tabulaatoriga<br />
tehtud taane); muudes keeltes vastavalt nende tavadele.<br />
Lõiguvahe (täiendab reavahet) 6 pt pärast lõiku.<br />
Lehekülje numbrid võivad olla nii päitsis kui jalutsis.<br />
SOOVITUSLIK: tabulaatoripositsioonid 0,5 cm.<br />
Kasutada osakonnas loetavaid programme – töö tekstifail esitatakse juhendajale .doc<br />
vormingus, kui juhendaja pole määranud teisiti. Lõpu- ja kraadi<strong>tööd</strong>e failide lõplikul<br />
esitamisel osakonda tuleks kasutada .pdf formaati.<br />
Vormingunõuded on samad, mis prinditud tekstil, v.a.:<br />
φ reavahe tohib olla nii 1 kui ka 1,5 rida;<br />
φ lehekülje ääred võivad olla tekstitöötlusprogrammiga eelsätestatud suurustes.<br />
Pealkirjade jaoks kasutada pealkirjastiile (Title, Heading 1, 2, …). Stiilide endi vorming on<br />
vaba (kas programmiga eelsätestatud või omapoolselt ümbervormindatud).<br />
Kasutada reeglina tekstitöötlusprogrammiga kaasnevaid fonte; muud fondid salvestada<br />
(embed) faili koosseisu.<br />
Lõpu- ja kraadi<strong>tööd</strong> esitatakse kaitsmisele nii prinditud ja köidetud kujul kui ka .pdf<br />
failina. Muude <strong>tööd</strong>e osas määrab elektroonilise dokumendi kasutuspiirkonna töö juhendaja.<br />
4. Liigendus<br />
Töö liigendatakse vorminduslikult pealkirjadega eristatavateks alaosadeks (peatükid,<br />
paragrahvid jms). Alaosade pealkirjade koosseisus peavad olema järjekorranumbrid, neil<br />
võivad olla ka sisulised pealkirjad. Mitme tasemega osade puhul (nt peatükk, alapeatükk,
<strong>Kirjalikud</strong> <strong>tööd</strong> <strong>filosoofias</strong> 4<br />
paragrahv) on kõrgematel tasemetel järjekorranumbritele lisanduvad sisulised pealkirjad<br />
kohustuslikud. Tööd, mis on alla 9 000 täheruumi pikad, võivad jääda pealkirjadega liigendamata.<br />
Pealkirjadega (ka ainult paragrahvinumbritega) liigendatud tööl peab olema eraldi<br />
lehel sisukord (sisukord asetatakse kohe tiitellehe järele, tema leheküljenumbriks on “2”).<br />
5. Tsitaadid<br />
Tsitaat, mille pikkus on üle 3 rea, eraldatakse omaette lõiku, mõlemalt poolt võrdse taandega<br />
vähemalt 1 cm; omaette lõiguna tsitaadi teksti suurus tohib olla 11 pt ja reavahe 1 rida.<br />
Teistest keeltest pärit tsitaadid esitatakse tõlkes, vajaduse korral täiendavalt ka algkeeles (nt<br />
joonealuses märkuses või lisas).<br />
6. Viited<br />
Viidata tuleb kõikide tsitaatide päritolule ja kõikidele teiste autorite mõtetele (seda ka siis,<br />
kui neid tekstis vaid ümber jutustatakse). Viitamata teiste mõtete kasutamist nimetatakse<br />
plagiaadiks ja plagiaadi tuvastamise korral loetakse töö mittesooritatuks (ka siis, kui plagiaat<br />
tuvastati pärast hindamist). Plagiaat on vargus ja kelmus.<br />
Viide osutab kindlale teosele ja vajaduse korral kindlale kohale selles teoses. Üldtuntud<br />
autorite üldtuntud väidete puhul on piisav, kui me teosele ja leheküljele viitamata kirjutame<br />
nt: “Väide (1.2) on ilmselt vastuolus Kanti kategoorilise imperatiiviga, mistõttu tema autorit<br />
ei saa ranges mõttes nimetada kantiaaniks.”<br />
Kogu töös tuleb kasutada ühtainust viitamissüsteemi. Soovitavaks on viitamine, mis<br />
koosneb autori nimest (ladina tähestikus) ja vajaduse korral koolonile järgnevast lehekülje või<br />
isegi ridade numbrist; viidatava teose täiskirje sisaldub kirjanduse nimekirjas. Muude<br />
viitamissüsteemide kohta saab teavet juhendavalt õppejõult ja teatmikest.<br />
1. “Nüüdseks on piisavalt selge käsitletava anonüümse töö kuulumine Kantile (Juurikas<br />
1977: 18-26).”<br />
[Näites on leheküljed aastaarvust eraldatud kooloniga]<br />
2. “John Uduste (1982b) väitis teatavasti, et utilitarism ei ole tarvilikult konsekventsialism.”<br />
[Kui viide on mingile artiklile tervikuna, siis viites leheküljenumbreid ei märgita]<br />
7. Kirjanduse nimekiri<br />
Kirjanduse nimekiri lisatakse töö lõppu. Nimekirjas järjestatakse <strong>tööd</strong> autorite nimede<br />
asukoha järgi ladina tähestikus; kirillitsat või kreeka tähestikku kasutavate teoste kirje võib<br />
olla nii kirillitsas või kreeka tähestikus kui ka translitereeritult ladina tähestikus; muude tähestikkude<br />
puhul kasutatakse transliteratsiooni ladina tähestikku. Lõigu vorminduses kasutatakse<br />
sätestust ‘hanging indent’. Raamatu ilmumiskoht eraldatakse kirjastuse nimest kooloniga (USA<br />
osariikide tähised linna tähisest komaga). Ajakirjade ja seeriate köidete numbrid antakse<br />
poolpaksus (Bold), vihikute, osade jms. numbrid eraldatakse köite numbrist kooloniga, artikli<br />
leheküljed komaga. Kui autoril on samal aastal ilmunud mitu <strong>tööd</strong>, siis järjestatakse need<br />
pealkirjade tähestiku alusel ja ilmumisaasta numbrile lisatakse tähed [1800a, 1800b jne]. Ühe<br />
teose kirje peab olema alati samal leheküljel.
<strong>Kirjalikud</strong> <strong>tööd</strong> <strong>filosoofias</strong> 5<br />
Raamatud<br />
Lobster, Kätlin (2006). Liberaalne õigustekäsitus ja meessoo šovinism. Beograd: Svoboda.<br />
Isemõtleja (1534). <strong>Tartu</strong> Philosophic Aesthetics from Hegel to Stalin to Hitler to Heidegger.<br />
Ed. Michael Isemõtleja. Accron, IL: Transitional Publishers.<br />
Artiklid<br />
[ajakirjas]<br />
Taru, Ilmar (1799). “Maailm ja sellest mis seal sees”. - Akademische Blätter, 26:2, 179-192.<br />
[kogumikus]<br />
Swann, Herbert Maria Xavier (1534). “Kontrfaktilised kommunitaarsed filosoofiaõigustused”.<br />
- <strong>Tartu</strong> Philosophic Aesthetics from Hegel to Stalin to Hitler to Heidegger. Ed. Michael<br />
Isemõtleja. Accron, IL: Transitional Publishers. 1534, 388-419.<br />
[seerias]<br />
Somakase, Viktor (1800). “Antipopperiaanliku astronoomiafilosoofia sinine ülevus”. Transactions<br />
of The Royal Postmodernist Society, 38:11, 175-199.<br />
8. Resümee<br />
Igal uurimusel (kuid mitte tõlkel või referaadil) on lisaks kokkuvõttele kuni 150 sõnast<br />
koosnevad lühikokkuvõtted ehk resümeed, üks eesti ja teine mõnes muus keeles (mitteeestikeelse<br />
töö puhul töö põhiteksti keeles). Lühikokkuvõtte ei ole töö kirjeldus, vaid temas<br />
esitatakse äärmise lühidusega see uus, mis on töö tulemuseks (uued väited, uued põhjendused<br />
tuntud väidetele jms). Resümeed järgnevad igaüks eraldi lehekülgedel kirjanduse nimekirjale.<br />
C. Mõtteesituslikud nõuded<br />
1. Uurimuslike <strong>tööd</strong>e probleemiseade<br />
Uurimused algavad probleemiseadega. Probleemi seadmiseks näidatakse, millist raskust<br />
just selle tööga kavatsetakse ületada, sõnastatakse olulised küsimused, millele kavatsetakse<br />
vastata. Iga töö peab haakuma juba tehtuga, mistõttu probleemi seadmisel kirjeldatakse, mida<br />
filosoofid on selle ainese ja just nende raskuste kohta juba kirjutanud ning miks varasemalt<br />
tehtu ei ole piisav sõnastatud raskuste ületamiseks. Loomulikult ei saa ümber jutustada kogu<br />
filosoofia ajalugu, vaid tuleb näidata põhimisi käsitluste variante (nii neid, mida edasi<br />
arendatakse, kui ka neid, millega ei nõustuta). Kui mingi problemaatika on paaril viimasel<br />
aastakümnel osutunud vaidluste piirkonnaks, võib haakuvuse selgitamisel piirduda vaid<br />
kaasaegse kirjanduse käsitlusega. Referaadid teiste autorite käsitlustest on mõnikord<br />
probleemiseade osad. Pikemates <strong>tööd</strong>es võib probleemiseade arendusi lükkida edasise teksti<br />
sisse.<br />
2. Väited<br />
Uurimuslik töö väidab midagi. Mõnikord on väited analüütiliselt sõnastatavad väikese arvu<br />
täpsete lausete abil. Teinekord on väited pikemaks tõlgitsuseks mingi autori käsitlustest.<br />
Väited on uurimistöö autori käsitlus, millega ta ületab probleemiseades identifitseeritud
<strong>Kirjalikud</strong> <strong>tööd</strong> <strong>filosoofias</strong> 6<br />
raskused, vastab püstitatud küsimustele. Väited ei pea tingimata moodustama eraldi peatükki<br />
või paragrahvi, kuid need tuleb esitada selgelt ja arusaadavalt.<br />
3. Põhjendused<br />
Uurimuslik akadeemiline töö erineb jutlusest, emotsioneeriva essee kujul esitatavast<br />
kunstiteosest (kunstikriitilisest kirjutisest), ajalehe juhtkirjast jms. Esitatavad väited peavad<br />
olema ratsionaalselt argumenteeritud. Enamiku akadeemilisest tekstist moodustabki tavaliselt<br />
argumentatsioon. Tasub meeles pidada, et autoriteet ei ole tõeväärtuse määramisel<br />
argumendiks. Tsitaatidega ei saa oma mõtete õigsust kinnitada, välja arvatud juhul, kui te<br />
esitate oma argumenteeritud mõtteid just nimelt nende tsitaatide kohta ja toote ära tsitaadi,<br />
veenmaks lugejat teie väitestiku paikapidavuses. Kui arutlus toetub mingis osas faktiväidetele,<br />
siis tasub vähemtuntud asjaolude korral viidata faktiväite allikale.<br />
Alates Descartes’ist on Euroopa vaimukultuuris kinnistunud mõtlemise selguse nõue.<br />
Hämar hämamine filosoofia sildi all on kelmuseks kaubamärgi autoriseerimata kasutamise<br />
teel. 2 Käsitluse loogilisus ja selgus ilmutatud kujul on hea filosoofia tunnuseks. Nende<br />
omaduste puudumine on aluseks kahtlustele töö kuuluvusest <strong>filosoofias</strong>se.<br />
Arutluskäiku täiendavate asjaolude esitamiseks võib kasutada ka joonealuseid märkusi.<br />
2 Kunstis ja kunstikriitikas on keskseks emotsioonide tekitamine retsipiendis ja kunstiteoste kohta eelväidetu<br />
niiviisi ei kehti. Tasub aga meeles pidada Karl Popperi hoiatust häma seotusest totalitaarsusega ja tänapäeva<br />
diskursusekäsitlustest tulenevaid hoiatusi mõistatuslike hämamiste objektiivselt (mõnikord ka subjektiivselt)<br />
kelmuslikust otstarbest: kommunikaatori autoritaarse võimupositsiooni kehtestamisest teiste üle emotsionaalse<br />
teksti abiga.
<strong>Kirjalikud</strong> <strong>tööd</strong> <strong>filosoofias</strong> 7<br />
Tiitellehe näidis<br />
TARTU ÜLIKOOL<br />
FILOSOOFIA JA SEMIOOTIKA INSTITUUT<br />
Emma Joelhans<br />
Kirjanduskriitilise ja ideeajaloolise kommentaari<br />
metafüüsilise staatuse võrdlus<br />
Eriseminaritöö filosoofia erialal<br />
Juhendaja: assistent Alo Jänespart (PhD)<br />
<strong>Tartu</strong> 3772
Change language