Loeng 19

Miks kiirendatud elektronid?
Transmissioon e. läbivalgustav elektronmikroskoop (TEM) loodi 1930-
ndate alguses Saksa teadlaste Ernst Ruska ja Max Knolli poolt, esimese
komertsiaalse seadme (EM-1, ) lasi SIMENS välja juba 1939. (vt.
http://www.nobel.se/physics/laureates/1986/ruska-lecture.pdf).
OM-s kasutatav nähtav valgus (λ~0.5 µm) annab teoreetilise
lahutusvõime ~0.25 µm (Rayleigh kriteerium, vt.
http://nsm1.fullerton.edu/~skarl/EM/Microscopy/Resolution.html),
ultraviolettkiirte mikroskoopia lubab suurendada lahutusvõimet kuni
0.05 µm-ni, kuid optika tuleks teha kvartsist, või mõnest muust UVmaterjalist
ning valgusallikas ja vastuvõtja peavad olema erilised. See
teeb mikroskoobi väga kalliks ning lahutusvõime suurenemine pole eriti
suur. Röntgenkiirte kasutamine on mikroskoopias veelgi keerulisem,
sest röntgenkiiri on raske kallutada kujutise formeerimiseks. Seevastu
laengut kandvaid elektrone saab suhteliselt kergesti kallutada magnetvõi
elektriväljade abil ning elektronid omavad juba E=50 keV energiatel
lainepikkust λ=0.55 pm, mis on määratud de Broglie seosega:
, kust Siin V- voltides.
Eksperimentaalmeetodid
materjalifüüsikas, TEM