Ihaste tee kergliiklustee ehituse keskkonnamõjude hindamine - Tartu

112
pakkuda või turustada, on selge, et Linnudirektiivi I lisa liigid ja I lisas nimetamata, kuid reeglipäraselt esinevad
rändeliigid on kaitsevajaduse aspektist esmatähtsad liigid. Nende liikide kaitseks loodud alade terviklikkuse
ja kaitse-eesmärkide suhtes avalduvat mõju tuleb lähtuvalt linnudirektiivi art 4 (4) nõuetest ka hinnata.
Seega teeme ettepaneku aruannet ses osas täiendada.
7.2. Tabelis 10 on hinnatud mõju üheksa linnuliigi osas, millest 5 on rändel peatuvad liigid Samas on lk 36
öeldud, et „Projektialaga seotud Ropka-Ihaste linnualal kaitstavatest I lisa liikidest on teadaolevatel andmetel 10
liiki, neist 9 pesitsevad alal”. Liikide mõju hindamise tabelis väljatoodud liikidest on meie andmetel
Linnudirektiivi I lisa liigid hüüp, mustviires, rukkirääk, rohunepp, täpikhuik ja mudatilder ehk 6 liiki, neist
mudatilder on tabel 10 järgi rändel peatuv liik ja mustviires on toituja/suvikülaline (ehk eeldatavast siis mitte
pesitseja). Märgime siinkohal, et meie eesmärgiks ei ole „tähenärimisega” iseenda ja keskkonnamõju hindajate
aega kulutada. Küsimus on selles, et kui aruande temaatiliselt haakuvate osade vahel on vastuolud, peab nende
vahel olema mingit loogikat loov sidelüli või siis ei peaks neid vastuolusid töös üldse olema.
Et antud juhul see loogikat loov lüli puudub, teeme ettepaneku punktis 6.2. täpsustada, millised liigid
projektialaga seotud on ja kust see seotust kinnitav info pärineb. Siinkohal peame vajalikuks rõhutada, et
kui hinnatakse mõju linnuhoiuala terviklikkusele, siis ei peaks mõju hindamise objektiks olema ainult
need liigid kes planeeringualaga seotud on, vaid kõik linnuhoiuala linnuliigid, kuna mõju hindamise
objekt ei ole piiritletud ainult planeeringualaga, vaid nagu KMH programmis p. VI märgitakse,
hinnatakse mõju kogu Natura alale ja kõigile liikidele.
Tabelis 10 jääb ka ebaselgeks millist ala seal toodud arvukushinnangud esinavad - kas kogu moodustatavat
Ropka-Ihaste looduskaitseala või planeeringualaga seotud Ihaste lahustükki?
7.3. Lisaks tekkis eraldi küsimus Tabel 10. osas, kus on toodud välja erinevatele liikidele avalduv mõju.
Millisest allikast hinnang pärineb? Ja kuidas on seletatav, et mõju hinnatakse neutraalseks kuni nõrgalt
negatiivseks, kui mainitakse ka hukkumise ohtu? Millisel häirimise viisil on hukkumisoht võimalik?
Teeme ettepaneku küsimusele vastata viite ja/või selgituse lisamisega aruandesse. Palume käsitleda
siinjuures ka seda, kuidas mõjutab koerte ja inimeste senisest sagedasem liikumine erinevate
trassialternatiivide puhul linnuliike.
Ühtlasi soovime teada, kas mõju hindamisel linnustikule on kaasatud ornitoloogist spetsialist, nagu seda
järelevalvaja KMH programmi heakskiitmise otsuses on tingimuseks seadnud. Kui mitte, teeme
ettepaneku KMH täiendamisel seda siiski teha.
8. Ettepanekud arendusvariantide võrdlusele
Tabeli 12. „Arendusvariantide võrdlemine” põhjal paistab, et eraldi oleks tarvis välja tuua mõju linnuhoiualale,
loodushoiualale ja kaitstavatele taime-ja loomaliikidele. Praeguses versioonis pole nt. linnustikule avalduv mõju
teiste seast eristatav, kuigi põhiliselt on Ropka-Ihaste määratud just linnukaitsealaks. (Nt. Kuna aruande ptk 9.3
on märgitud, et „Variant 2 ja 3 puhul võib toimuda ka linnustiku mõningane häirimine”, tekib küsimus, kas
variant 1 puhul seda mõju siis ei esine ja miks see tabelis olulise positiivse tegurina ei eristu.)
Teeme siinkohal ettepaneku linnuhoiualale, loodushoiualale ja kaitstavatele taime- (ja looma)liikidele
avalduv mõju alternatiivide tabelis eraldi välja tuua.
Samas tabelis „Mõju Ropka-Ihaste looduskaitsealale” on variant 1 saanud kolm miinust, kuigi
mõjuhinnangu kirjelduses on just variant 2 ja 3 saanud vähemate miinustega looduskaitseala
killustamise tõttu negatiivse hinnangu. Ehk teisisõnu - miks saab tabelis 12 variant 2 ainult ühe miinuse
„mõju ropka-ihaste looduskaitsealale" puhul , kui variant 1 saab kolm ja variant 3 saab kaks miinust?
Variantide 1, 2, 3 loodusresursside kasutuse vahed on marginaalsed (2% ringis), aga tabelis 12 saavad
nad 1 punktilise vahe. Kui 0 alternatiiv saab hinde 0 siis alternatiivid 1, 2, 3 peaks kõiks saama peaaegu
võrdsed hinded. Olemasoleva muldkeha laiendamise variant võiks anda samas tõepoolest
märkimisväärse loodusresurssi kokkuhoiu (u.50% võrreldes variantide 1,2,ja 3ga).
Inimeste tervisele ja ohutusele on tabelis antud alternatiivide 1, 2, 3 puhul 3 plusspunkti. Kuid teatud
osas liiklusohutus jalgratturitele ilmselt hoopis halveneb (ristmikevahelistel aladel juhtub niigi kõige
vähem õnnetusi) sest tekib oluliselt suurem konflikt rattaliikluse ja autoliikluse vahel kergliiklustee