You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
10 ilu/tervis<br />
Uuritakse eestlastele omaseid pärilikke geenimutatsioone<br />
toimetaja Ada Maltseva ada.maltseva@linnaleht.ee<br />
Vähiuuringute kliinik koostöös biotehnoloogiafirmaga<br />
Celecure ja vähiuuringute<br />
tehnoloogia arenduskeskusega alustas<br />
eestlastele iseloomulike rinnavähi pärilike<br />
geenimutatsioonide uuringut. Uuring kestab<br />
aasta ja selle tulemusena saab koostada<br />
veelgi täpsemaid onkogeneetilisi<br />
teste perekondliku vähiriski hindamiseks.<br />
Uuringu tulemused aitavad suurema kindlusega<br />
hinnata rinnavähki haigestumise<br />
võimalust neil naistel, kelle perekonnas on<br />
esinenud rinnavähki.<br />
Uuringusse sobivust hindavad vähiuuringute<br />
kliiniku arstid, kes võtavad<br />
patsiendilt tolle nõusolekul proovid ja<br />
saadavad need analüüsimiseks laborisse.<br />
Uuringus osalemine on patsientidele<br />
tasuta. LL<br />
Foto: Bulls<br />
Briti teadlased leidsid tüseduse geeni<br />
Briti teadlased on leidnud tõendi sellest,<br />
et üks kindel geen määrab, millised<br />
inimesed võtavad kergesti kaalus juurde<br />
ja millised mitte, vahendas Reuters<br />
ajakirjas Science avaldatud uurimust.<br />
39 000 eurooplase uurimisel õnnestus<br />
teadlastel tuvastada spetsiifiline<br />
geen FTO. 63 protsendil uuritud inimestest<br />
oli selle geeni üks või kaks varianti.<br />
linnaleht reede, 27. aprill 2007<br />
Nii täiskasvanud kui ka lapsed, kelle<br />
genoomis on FTO-geeni teatud variant<br />
esindatud kahekordselt, kaaluvad<br />
keskmiselt kolm kilo rohkem kui need,<br />
kel seda geenivarianti ei ole. Samuti on<br />
neil inimestel, kel on FTO geenivariant<br />
olemas kahekordselt, 70 protsenti suurem<br />
oht paksuks minna kui neil, kel see<br />
geen puudub. LL<br />
Ühekülgne toit ja mugav eluviis toovad kilosid juurde<br />
Ülekaalulisus on viimase<br />
15–20 aastaga muutunud<br />
arenenud riikides tõsiseks<br />
probleemiks ning ka Eesti<br />
ei ole siin erand.<br />
Inglismaal, Saksamaal,<br />
Ungaris ja Soomes on rasvunud<br />
(kehamassiindeks ehk<br />
KMI on üle 30) umbes viiendik<br />
elanikest. Vahemere maades<br />
on aga ülekaalulisi vähem<br />
– umbes kümnendik rahvastikust.<br />
Eestis pole küll ülekaalulisus<br />
võrreldes teiste Euroopa<br />
riikidega nii terav probleem,<br />
kuid ka meil tuleb ülekaalulisi<br />
järjest juurde.<br />
Eestis täiskasvanute seas läbi<br />
viidud tervisekäitumise uuring<br />
näitas, et 2004. aastal olid<br />
16–64-aastaste hulgas ülekaalulised<br />
46 protsenti meestest<br />
ja 43 protsenti naistest. Neist<br />
rasvunuid (KMI üle 30) oli nii<br />
naiste kui ka meeste hulgas ligi<br />
14 protsenti.<br />
Samuti on Eestis kolmel viimasel<br />
aastal oluliselt suurenenud<br />
ülekaaluliste õpilaste arv.<br />
Kui 2004. aastal oli ülekaalulisi<br />
õppureid kuus protsenti, siis<br />
mullu juba 7,5 protsenti.<br />
Geenid pole süüdi<br />
“Valdavalt on ülekaalulisuse<br />
põhjus siiski elustiilis,” tõdeb<br />
perearstikeskuse Sinu Arst<br />
perearst Kristi Parts. Pärilikkus<br />
mängib tema sõnul rolli<br />
vähem kui pooltel juhtudel<br />
Eesti Diabeediliidu tegevjuht Ulvi Tammer (vasakul) hindab targa aparaadi Geniuse abil patsient Ulvi<br />
Lindenbaumi seisundit. 37-aastane Lindenbaum on saanud kaalukabinetist tõhusat abi, võttes aastaga<br />
alla 35 kilo. Kaalukabinetis analüüsib masin keha rasvasisaldust, valgusisaldust, lihasmassi, mineraalide<br />
kogust ning trükib tulemused paari minutiga välja. Foto: Marko Mumm / EPL<br />
ning endokrinoloogilised haigused<br />
on ülekaalulisuse põhjuseks<br />
harva. Seega ei ole tõepõhja<br />
all väidetel nagu “juba<br />
minu vanaema oli paks, ema<br />
oli paks, kuidas mina siis saan<br />
kõhn olla”.<br />
Ülekaalulisuse peapõhjuseks<br />
on valed toitumisharjumused<br />
(vähe puu- ja juurvilju,<br />
palju rasvu ja süsivesikuid),<br />
mis sageli saadakse kaasa<br />
juba vanematekodust. Samuti<br />
mängib rolli vähene kehaline<br />
aktiivsus.<br />
Paksule lapsele või teismelisele<br />
toob ülekaalulisus sageli<br />
kaasa narrimist ja tõrjutust,<br />
kuid ülekaalulisusega käivad<br />
kaasas ka arvukad tervisehädad.<br />
Ülekaalulistel on tunduvalt<br />
suurem oht haigestuda<br />
diabeeti, vähki, kõrgvererõhutõppe<br />
ja südamehaigustesse.<br />
Sellele vaatamata ei teadvusta<br />
eestlased ülekaalulisust<br />
kui terviseriski. Sageli tullakse<br />
arsti juurde siis, kui ilmnevad<br />
ülekaalulisusest tingitud haigused,<br />
see tähendab, et tullakse<br />
ravima tagajärgi, mitte põhjust,<br />
nendivad meedikud.<br />
Kuidas probleemi lahendada?<br />
“Tähtis on langetada kaalu<br />
tervislikult,” rõhutab perearst<br />
Kristi Parts. “Igasugused<br />
imedieedid või paastud võivad<br />
lõppeda sellega, et kaotatud<br />
kilod tulevad mõne aja pärast<br />
topelt tagasi – kaotatud viiest<br />
kilost saab pluss kümme kilo,<br />
kaotatud kümnest kilost pluss<br />
kakskümmend kilo,” nendib<br />
Eesti diabeedikeskuses tegutseva<br />
kaalukabineti endokrinoloog<br />
Marju Past. Lisaks võivad<br />
imedieedid tervisele hoopis<br />
kahju teha.<br />
Kaalulangetamine algab<br />
söömisharjumuste muutmisest<br />
ning füüsilise koormuse<br />
järkjärgulisest suurendamisest.<br />
“Toitumisharjumuste<br />
muutus tähendab eelkõige<br />
oskust valida,” rõhutab kaalukabineti<br />
endokrinoloog Marju<br />
Past.<br />
Stress ajab sööma<br />
Mustamäel Eesti diabeedikeskuses<br />
töötavas kaalukabinetis,<br />
mis ametlikult avati<br />
nädal tagasi, on tegelikult juba<br />
paar aastat käinud nõu ja abi<br />
saamas arvukalt ülekaalulisi.<br />
Patsientide söömisharjumusi<br />
uurides selgus, et ülesöömine<br />
on tihti seotud negatiivsete<br />
emotsioonidega. “Vihastasin<br />
ja sõin šokolaadi sellepärast,<br />
et oli raske päev ning ei jõudnud<br />
midagi teha – oli tüüpiline<br />
põhjendus ülesöömisele.<br />
Siit ilmneski, et söömine on<br />
seotud päevapingete, stressi,<br />
meeleolude ja emotsioonidega,”<br />
nendib Marju Past.<br />
Lisaks õigele söögivalikule<br />
peab saleneda soovija ka end<br />
füüsilise koormusega harjutama.<br />
Sportides peaksid ülekaalulised<br />
vältima jooksmist<br />
ja hüppeid. Treeningut võiks<br />
alustada vähemalt poolest<br />
tunnist ning suurendada seda<br />
kümne minuti kaupa. Iga päev<br />
oleks vaja treenida vähemalt<br />
40–60 minutit.<br />
Ada Maltseva<br />
Kas ma olen paks?<br />
Lihtne viis täiskasvanutel<br />
kehamassi hindamiseks on<br />
kehamassiindeks (KMI), mida<br />
arvutatakse valemiga:<br />
KMI = kehakaal (kg) : pikkus<br />
(m) ruudus<br />
Tulemus:<br />
Alla 18,5 – alakaal<br />
18,5–25 – normaalkaal<br />
25–27 – kerge ülekaal<br />
28–29 – mõõdukas ülekaal<br />
Üle 30 – rasvtõbi, kaalu alandamiseks<br />
peaks arstiga nõu<br />
pidama<br />
Üle keskea inimestele on<br />
soovitatav KMI 20–27<br />
Mõõda oma kõhtu<br />
Rasvumist on kahte tüüpi:<br />
õunakujuline rasvumine<br />
(liigne rasv on koondunud<br />
kõhupiirkonda) ning pirnikujuline<br />
rasvumine (rasv on<br />
peamiselt puusadel ja reitel).<br />
Kõhupiirkonda kogunev<br />
rasv on tervisele kõige ohtlikum,<br />
sest sealne rasvkude<br />
on teistsuguse koostisega,<br />
hormonaalselt aktiivne ja<br />
toodab põletikufaktoreid.<br />
Tervisele ohtlikuks peetakse,<br />
kui meestel on vööümbermõõt<br />
üle 102 sentimeetri ja<br />
naistel üle 88 sentimeetri.<br />
Huvitavat<br />
Mida kõrgem on naiste<br />
haridustase ja sissetulek,<br />
seda vähem on nende hulgas<br />
ülekaalulisi. Meeste<br />
puhul on vastupidi – kõrgema<br />
sissetulekuga meeste<br />
hulgas on ülekaalulisi rohkem.<br />
Allikas: tervise arengu instituudi<br />
vanemteadur Mare Tekkel eestlaste<br />
tervisekäitumise uuringu põhjal
Change language