Konsulaarteenistus - Välisministeerium
Konsulaarteenistus - Välisministeerium
Konsulaarteenistus - Välisministeerium
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Avaliku dokumendi legaliseerimine<br />
Lihtsustamaks välisriigis välja antud dokumendi tunnustamise protseduuri Eestis ja Eestis välja antud<br />
dokumendi tunnustamist välisriigis, ühines Eesti Haagi 1961. aasta välisriigi avaliku dokumendi legaliseerimise<br />
nõude tühistamise konventsiooniga. See tähendab, et kui dokument kinnitatakse dokumendi<br />
tunnistusega (apostille’ga), tunnustatakse seda dokumenti ilma täiendavate formaalsusteta<br />
kõigi konventsiooniga ühinenud riikide territooriumitel. Tänaseks kehtib konventsioon 92 riigi territooriumil.<br />
Täpse riikide loetelu ja andmed pädevate asutuste kohta leiate aadressil<br />
http://hcch.e-vision.nl/index_en.php?act=conventions.authorities&cid=41<br />
Kuid selleks, et kasutada eespool nimetatud konventsiooniga mitte ühinenud riikide (näiteks Kanada)<br />
dokumente Eestis ja vastupidi, tuleb dokument legaliseerida.<br />
Legaliseerimine on formaalsus, millega konsulaarametnik kinnitab avalikul dokumendil allkirja ning<br />
vajaduse korral pitseri või templi ehtsust. Selle protseduuri eesmärk on tõendada dokumendi ehtsust<br />
teise riigi territooriumil.<br />
Nimetatud formaalsuse täitmist nõutakse nii Eestis kui ka välisriikides, välja arvatud riikides, kellega<br />
Eesti on sõlminud õigusabilepingu. Need riigid on Läti, Leedu, Poola, Venemaa ja Ukraina. Vastavate<br />
lepingute kohaselt tunnustatakse Eestis lepingus nimetatud avalikke dokumente, mis on koostatud<br />
või tõestatud ühes eespool loetletud riikidest. Eestis välja antud lepingus nimetatud avalikke dokumente<br />
tunnustatakse nimetatud riikides täiendavate formaalsusteta, st neis riikides kasutatavat dokumenti<br />
ei ole vaja täiendavalt legaliseerida või tunnistusega (apostille’ga) kinnitada.<br />
Soovituseks:<br />
Kui Te olete välisriigis ja Teile väljastatakse välisriigi asutuse dokument<br />
(haridust tõendav dokument, sünni-, abielu- või surmatunnistus,<br />
kohtuotsus, volitus jne) soovitame selle aegsasti kas<br />
legaliseerida või kinnitada dokumendi tunnistusega (apostille’ga).<br />
Soovitame seda teha isegi siis, kui Teil esialgu polegi plaanis dokumenti<br />
teises riigis kasutada. Aastate pärast võib see üsna kulukaks<br />
ja aeganõudvaks ettevõtmiseks osutuda.<br />
Näiteks pidi kümme aastat tagasi välisriigis abiellunud paar pärast lapse sündi tõendama Eesti perekonnaseisuasutuses<br />
oma abielulisust, et kanda ema ja isa andmed lapse sünnitunnistusele. Seda<br />
rõõmsat sündmust aga varjutas välisriigi dokumentidele esitatav legaliseerimise ja dokumendi tunnistusega<br />
(apostille’ga) kinnitamise nõue. Välisriigiga, kus paar oli abiellunud, ei sidunud neid enam<br />
miski. Samuti ei olnud nad arvestanud sellise ettearvamatu aja- ja rahakuluga. Ka ei ole alati sellise<br />
asjaajamise positiivne tulemus garanteeritud.