Konsulaarteenistus - Välisministeerium
Konsulaarteenistus - Välisministeerium
Konsulaarteenistus - Välisministeerium
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
• Schengeni viisaruumiga ühinemiseni väljastas Eesti vaid rahvuslikke viisasid, mis kehtivad nende<br />
kehtimisaja lõpuni reisimiseks üksnes Eesti territooriumil. Schengeni viisad, mille on väljastanud<br />
enne Eesti liitumist Schengeni ruumiga nn vanad Schengeni liikmesriigid, kehtivad pärast liitumist<br />
ka Eestis. Viisataotlejad, kes andsid oma taotlused sisse alates 21. detsembrist, saavad viisa, millega<br />
on võimalik reisida kõigisse Schengeni liikmesriikidesse.<br />
• Schengeni viisat tuleb taotleda selle riigi välisesindusest, mis on reisi peamine sihtkoht. Kui ühe<br />
reisi jooksul soovitakse külastada mitut Schengeni riiki ning reisi peamine sihtkoht ei ole teada,<br />
tuleb viisat taotleda selle riigi välisesindusest, mille kaudu Schengeni ruumi sisenetakse. Kui viisataotleja<br />
soovib külastada vaid Eestit, tuleb viisataotlus esitada Eesti välisesindusele. Kui riigis, kus<br />
viisat taotletakse, ei ole Eesti välisesindust, tuleb pöörduda kehtiva korra kohaselt lähimasse Eesti<br />
välisesindusse või selle riigi esinduse poole, kellega Eestil on sõlmitud viisaesindusleping.<br />
• Schengeni põhimõtete kohaselt on võimalik sõlmida Schengeni teiste liikmesriikidega lepinguid<br />
viisaesinduse kohta, mis tähendab seda, et isikul on võimalik pöörduda Schengeni viisa saamiseks<br />
asjakohase riigi esinduse poole. 21. novembril 2007. a jõustus konsulaarkoostöö kokkulepe Ungariga<br />
ning Moldova elanikud saavad 1. jaanuarist 2008 Eestisse reisimiseks taotleda Schengeni viisat<br />
Ühtsest Viisakeskusest Chisinaus. Soome on andnud nõusoleku esindada Eestit Araabia Ühendemiraatides,<br />
Filipiinidel, Indoneesias, Namiibias, Peruus, Serbias, Süürias, Tais, Tansaanias ja Tuneesias.<br />
Läti on lubanud, et esindab Eestit Aserbaidžaanis, Usbekistanis ja Kasahstanis. Vajalikud lepingud<br />
jõustuvad veebruaris 2008 ning edaspidi tuleb viisataotlejatel eelpoolnimetatud riikides pöörduda<br />
Schengeni viisa saamiseks Eestit esindava riigi poole. Esinduslepingute sõlmimine jätkub ka teiste<br />
riikidega, millest anname konkreetsemalt teada välisministeeriumi kodulehel.<br />
• Alates 21. detsembrist tõusid meie viisade menetlemise eest võetavad riigilõivud sarnaseks Schengeni ühtse<br />
viisalõivuga, mis on 60 eurot. Samuti tõusis D-viisa eest võetav riigilõiv, selle eest tuleb maksta 80 eurot.<br />
• Alates 21.12.2007 on ühtne tervisekindlustuse piirmäär 469 400 krooni ehk 30 000 eurot.<br />
Viisalihtsustuslepingud<br />
1. jaanuarist 2008 jõustusid lisaks 1. juunil 2007 kehtima hakanud ELi-Venemaa vahelisele viisalihtsustuslepinguga<br />
sarnased lepingud Moldova, Ukraina ja Lääne-Balkani riikidega (Albaania, Serbia,<br />
Montenegro, Makedoonia, Bosnia ja Hertsegoviina). Kõigis neis lepingutes on viisatasuks mõningate eranditega<br />
kehtestatud 35 eurot. Sellist viisalõivu võetakse nende riikide kodanikelt alates 21.12.2007.<br />
EESTI TÜHISTAS 21.12.2007 RIIGILÕIVUST VABASTUSED, mis seni kehtisid ühekordsete ja<br />
transiitviisade korral Ukraina, Moldova, Makedoonia ja Gruusia kodanikele. Alates 21.12.2007<br />
peavad Ukraina, Moldova ja Makedoonia kodanikud tasuma viisade eest 35 eurot ja Gruusia kodanikud<br />
60 eurot, kuna Gruusiaga ei ole EL viisalihtsustuslepingut sõlminud.
Change language