You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
aiaabc<br />
12. aprill 2006
TALLINN Rocca al Mare Kaubanduskeskus, Paldiski mnt 102, tel 6818261 Magistrali Kaubanduskeskus, Sõpruse pst 201/203, tel 6818264 Laagna Kaubanduskeskus, Vikerlase 19, tel 6818263<br />
Ülemiste Kaubanduskeskus, Suur-Sõjamäe 4, tel 6818265 Vesse 4, tel 6818262 TARTU Zeppelini Kaubanduskeskus, Turu 14, tel 6818266<br />
<br />
<br />
Pink,<br />
pikkus 143 cm, kõrgus 84 cm<br />
<br />
<br />
Kokkupandav tool<br />
<br />
<br />
<br />
Kaevamishark<br />
UKRAINA<br />
<br />
Oksakäärid<br />
<br />
Laud,<br />
Ø 100 cm, kõrgus 72 cm<br />
<br />
<br />
<strong>Aia</strong>käärid<br />
<br />
Grillsüsi, 14 L<br />
<br />
Tiikpuu õli,<br />
500 ml<br />
<br />
Labidas VERA<br />
<br />
Hekikäärid<br />
<br />
<strong>Aia</strong>käru<br />
<br />
Süütevedelik, 1 L<br />
<br />
Kuppelgrill, Ø 40 cm
SL ÕHTULEHT Kolmapäev, 12. aprill 2006 aiaabc 3<br />
MAAMESS 2006<br />
SISUKORD<br />
4–5<br />
Labidas<br />
maasse!<br />
Mida istutada aprillis<br />
6 <strong>Aia</strong>raamat<br />
«<strong>Aia</strong>nduse ajalugu»<br />
9–11 Millest alustada<br />
<strong>Aia</strong> planeerimine A-st ja B-st peale<br />
12–15 Uus ja põnev<br />
Uued taimed koduaeda<br />
16–19 Hekid<br />
Millist hekki (või kas üldse) valida?<br />
20–22 Maitsetaimed aknal<br />
Rohelist aknalaualt aasta läbi<br />
22 Toataimed uude potti<br />
Nõuandeid ümberistutamiseks<br />
XIV RAHVUSVAHELINE PÕLLUMAJANDUSNÄITUS<br />
XII RAHVUSVAHELINE PUIDUTÖÖTLEMIS- JA<br />
METSANDUSNÄITUS<br />
VIII AIANDUSNÄITUS<br />
XII TOIDUMESS<br />
20. aprill kell 10.00 metsatehnika demonstratsioon Tiksojal<br />
Pilet 60 / 35 / 100<br />
info ja ajakava vaata www.tartunaitused.ee/maamess<br />
Arno Saar<br />
aiaabc<br />
väljaandja SL Õhtuleht AS<br />
internet http://www.sloleht.ee<br />
aadress 10 502 Tallinn pk. 106<br />
reklaam 6 144 100<br />
faks 6 144 050<br />
2 x Corbis/Scanpix<br />
projektijuhid Eha Laanepere<br />
eha.laanepere@sloleht.ee,<br />
Romeo Smirnov (reklaam)<br />
romeo.smirnov@sloleht.ee<br />
trükk Kroonpress AS<br />
kes tuleb, see leiab...<br />
tel +372 742 1662<br />
faks + 372 742 2538<br />
aare@tartunaitused.ee<br />
AS Tartu Näitused<br />
Kreutzwaldi 60, Tartu<br />
www.tartunaitused.ee/maamess<br />
artdesign.ee
4 aiaabc<br />
SL ÕHTULEHT Kolmapäev, 12. aprill 2006<br />
Istutusaeg<br />
algab, kui<br />
labidas läheb<br />
maasse<br />
®<br />
Flower Power<br />
Corbis/Scanpix<br />
Kohe esimese ilusa nädalavahetusega<br />
tulvavad<br />
aianduskeskused rahvast<br />
täis, sest inimesed<br />
kibelevad kähku istutamisega<br />
pihta hakkama.<br />
«Istikuid saab hakata maha panema<br />
siis, kui labidas läheb<br />
maasse ja suurem pori on tahenenud,»<br />
ütleb Cerese peaaednik<br />
Maris Paalvelt. Kevaditi<br />
käivad need ilmaasjad tavaliselt<br />
välkkiirelt – mõni aasta<br />
saab ühel nädalavahetusel veel<br />
suusatamas käia ja järgmisel<br />
on paras juba asuda hekki istutama.<br />
Paljasjuurne vits poole<br />
odavama hinnaga<br />
Maris Paalvelti sõnul on paljasjuursete<br />
hekitaimede muldapanek<br />
kõige kibekiirem töö, mida<br />
ei anna edasi lükata. Soodsa<br />
hinna tõttu on Cereses väga populaarsed<br />
näiteks paljasjuursed<br />
tuhkpuud ja ligustrid. Paljasjuurne<br />
hekiistik kujutab endast<br />
paariaastast vitsa, mille<br />
saab kätte umbes poole odavama<br />
hinnaga kui sama konteineristiku.<br />
«Kui on ikka vaja sadu<br />
meetreid hekki maha panna,<br />
siis tasub hinna peale mõelda,»<br />
märgib Maris Paalvelt. Samas<br />
vajavad paljasjuursed hekitaimed<br />
täiendavat tööd – tagasilõikamist.<br />
Paljasjuursete hekitaimede<br />
istutusaeg kestab vaid niikaua,<br />
kuni pungad pole jõudnud puhkeda.<br />
«Kui istikutel on juba lehed<br />
peal, siis need enam kasvama<br />
ei lähe,» nendib peaaednik.<br />
Mis värvi on<br />
kollane maran?<br />
Kiirustama peab ka juhul, kui<br />
on soov suuri mullapalliga puid<br />
hankida – kas siis üksinda aeda<br />
kaunistama või allee rajamiseks.<br />
«Neid soovitame istutada<br />
varakevadel või hilissügisel.<br />
Suvel isutamine on paras risk,»<br />
ütleb Maris Paalvelt.<br />
Näiteks on mõttekas hankida<br />
mullapalliga okaspuuhekiistikuid,<br />
mida on Cereses praegu<br />
hea valik. Kes planeerib sügisel<br />
istutamist, peaks aga teadma,<br />
et selleks ajaks võib üks ja teine<br />
istik olla juba läbi müüdud.<br />
Kõige mugavamad, aga ka<br />
kallimad, on konteinertaimed.<br />
Neid on mõnus istutada ja kell<br />
ei tiksu kuklas – otsi rahulikult<br />
õige koht valmis, valmista maa<br />
ette ja kas või jää veel ilusat istutusilma<br />
ootama.<br />
Konteineris tasub osta ka<br />
õitsvaid taimi, juhul, kui värvivarjund<br />
on oluline. Näiteks on<br />
peaaegu et võimatu kirjeldada,<br />
missugust kollast tooni ikka on<br />
üks või teine maran või kas sirel<br />
on roosakaslilla või lillakasroosa.<br />
<strong>Aia</strong>nduskeskused on lahti<br />
kogu suve, nii et tule õitsemisajal<br />
ja vaata ise järele! Teadmiseks<br />
– koduaias võib õie värv<br />
siiski pisut teise varjundi omandada<br />
kui aiandis nähtud, sest<br />
oma osa on ka mulla koostisel.<br />
Esimesed kevadekuulutajad<br />
– võõrasemad<br />
Lilledest on esimesed kevadekuulutajad<br />
Cereses võõrasemad.<br />
Püsikuid on valikus 300–<br />
400 nimetust, aga nende aeg tuleb<br />
alles maikuus. Suvel muutub<br />
sortiment sagedasti, taimed<br />
pannakse oma täies ilus õitsemise<br />
järjekorras müüki. Suvel<br />
astilbed, sügisel floksid – nii<br />
see käib.<br />
Mida varem jõuad arusaamisele,<br />
mis taimi oma aeda tahad<br />
istutada ja mida varem taimelapsed<br />
mulda saavad, seda parem<br />
nii neile kui ka sulle. Oma<br />
õiges kasvukeskkonnas saab<br />
taim hakata end sisse seadma,<br />
on sügiseks juba ilmet võtnud<br />
ja näitab oma õiget palet.<br />
Eha Laanepere
SL ÕHTULEHT Kolmapäev, 12. aprill 2006 aiaabc 5<br />
Paljasjuurne või potitaim<br />
Paljasjuurne kuuseistik sobib istutamiseks viljakatele,<br />
liikuva põhjaveega muldadele. Ei kasva kuival ega kõval<br />
savimaal. Sobib kasutada kultuuri täiendamiseks ja põllumaale<br />
istutamiseks.<br />
Paljasjuurne kuuseseemik sobib koolitamiseks. Elujõulisemaid<br />
taimi võib istutada ka metsa selleks eelnevalt<br />
ettevalmistatud pinnale.<br />
Paljasjuurne arukase seemik sobib kultiveerimiseks kõrge<br />
mullaviljakuse ning liikuva põhjaveega aladele. Ei sobi<br />
istutada kõrge seisva põhjaveega aladele. Valgusenõudliku<br />
liigina vajab arukask pärast istutamist head hooldust.<br />
Paljasjuurne männiseemik sobib istutamiseks parasniiskele<br />
mullale. Valgusenõudliku liigina vajab head<br />
hooldus. Aldis metsloomakahjustustele.<br />
Hariliku tamme seemik kasvab hästi toitaineterikastel<br />
kõrge savisisalduse ja liikuva põhjaveega huumusmuldadel.<br />
Tammetaim on väga vastuvõtlik külma ja ulukite<br />
kahjustustele. Kultuure tuleb ulukite eest kaitsta.<br />
Tamm vajab pika aja vältel väga head hooldust.<br />
Arukase potitaim sobib kultiveerimiseks keskmise viljakusega<br />
hästi ette valmistatud mullale nii raielangile kui põllule.<br />
Maarjakase potitaim sobib istutamiseks parasniiskele<br />
keskmise viljakusega põllumullale. Vajab pärast istutamist<br />
väga head hooldust, et heintaimed ja ulukid ei kahjustaks<br />
taimi.<br />
Männi potitaim sobib istutamiseks hästi ette valmisatud<br />
parasniiskele mullale. Valgusenõudliku liigina vajab head<br />
hooldus. Aldis metsloomakahjustustele. Ei sobi kasutamiseks<br />
viljakale mullale, sest on aldis külmakohrutusele.<br />
Paljasjuurne sanglepa seemik sobib istutamiseks liikuva põhjaveega neutraalse<br />
reaktsiooniga huumusrikkale mineraalmullale või õhukesele, hästilagunenud turbamullale.<br />
Allikas: www.kalevipuukool.ee<br />
3 x Kalevi Puukool<br />
PALJASJUURSETE TAIMEDE<br />
EELISED:<br />
sobivad kasutada viljakatel muldadel<br />
võimalik kasutada ka maapinda<br />
ette valmistamata<br />
odavamad võrreldes potitaimedega<br />
PALJASJUURSETE TAIMEDE<br />
PUUDUSED:<br />
väiksem tööjõudlus istutamisel<br />
võrreldes potitaimedega<br />
lühike istutamisaeg kasvuperioodi<br />
alguses ja lõpus<br />
töö vähene mehhaniseeritavus<br />
POTITAIMEDE EELISED:<br />
võib istutada kogu kasvuperioodil<br />
juurte vigastamise oht väiksem,<br />
parem kasvamaminek<br />
istutustöö on paremini mehhaniseeritav<br />
suurem istutusjõudlus<br />
POTITAIMEDE PUUDUSED:<br />
vajavad istutuse eel maapinna<br />
ettevalmistust<br />
ei sobi viljakatesse, külmakohrutusaltidesse<br />
kasvukohtadesse<br />
kallimad võrreldes paljasjuursete<br />
taimedega<br />
vedamiseks on vajalik selleks<br />
kohandatud veok
6 aiaabc<br />
SL ÕHTULEHT Kolmapäev, 12. aprill 2006<br />
Penelope Hobhouse<br />
«<strong>Aia</strong>nduse ajalugu»<br />
UUED DIMENSIOONID: Maastikuaed Šotimaal – voolitud kontuurid, järsud<br />
topeltlainelised mullavallid ja käänulised tiigid. Foto raamatust «<strong>Aia</strong>nduse ajalugu»<br />
Inglise keelest tõlkinud<br />
Malle Leht, Marika<br />
Liivamägi ja Piia Pedakmäe.<br />
Kirjastus Varrak<br />
Aed kui taimede kasvatamise<br />
koht tähendab vett, mulda, soojust<br />
ja valgust ning kedagi, kes<br />
tahab selle kõige keskel toimetada<br />
– aednikku. Kuid võrrand saab<br />
kokku vaid juhul, kui lisatud on<br />
veel üks osis – aiakujundus. Sedamoodi<br />
kirjutab autor ja annab<br />
põhjaliku ülevaate sellest, miks<br />
ja kuidas on tekkinud aiastiilid<br />
maailma eri paigus.<br />
Vaevalt et mullaste kätega<br />
koduaias askeldav praktik peab<br />
aru selle üle, kui iidne traditsioon<br />
on aiapidamine. Aga ehk tasub.<br />
Näiteks selle üle, kust tuleb sõna<br />
«paradiisiaed».<br />
Esimesed aiad, mille kohta on<br />
säilinud ülestähendusi, loodi 3000<br />
aastat eKr Mesopotaamias, ent<br />
kujutlus müütilisest paradiisiaiast<br />
on veelgi vanem. See oli igavese<br />
kevade paik ja puuviljaküllus,<br />
kus inimesed elasid kooskõlas<br />
üksteise ja loomadega. Hiljem<br />
hakati paradiisiaeda pidama täieliku<br />
rahu ja külluse kohaks, mis<br />
muutis vastuvõetavamaks fakti,<br />
et maapealne elu on kõigest ajutine.<br />
Ega tänapäevane kujutelm<br />
aiast olegi neist tõlgendustest väga<br />
erinev, kui järele mõelda.<br />
Oma isikliku väikese paradiisiaia<br />
loomiseks või täiustamiseks<br />
tasub seda 468leheküljelist rohkelt<br />
illustreeritud teost aeg-ajalt<br />
sirvida. Praktilisest seisukohast<br />
ja oma aias rakendamiseks on<br />
Hiina ja Jaapani ning modernsetest<br />
aiakujundusstiilidest kindlasti<br />
kasu. Eha Laanepere
KÕIK AIAS VAJALIK<br />
Täislahendus lilledest kõnniteekivideni.<br />
Lai valik, kogenud aiaspetsialistid,<br />
lihtne ligipääs ja suur parkla.<br />
Tule naudi kevadet!<br />
www.ehitusmaterjalid.ee<br />
Tallinn, Peterburi tee 64. tel 606 1444, faks 606 1445, tallinn@ehitusmaterjalid.ee<br />
Tartu, Ringtee 69. tel 730 5700, faks 730 5701, tartu@ehitusmaterjalid.ee<br />
Viljandi, Reinu tee 29A. tel 435 3000, faks 435 3001, viljandi@ehitusmaterjalid.ee<br />
Rakvere, Ringtee 2. tel 322 0900, faks 322 0901, rakvere@ehitusmaterjalid.ee<br />
Põlva, Jaama 12A. tel 799 9090, faks 799 9091, polva@ehitusmaterjalid.ee
REKLAAMTEKST
SL ÕHTULEHT Kolmapäev, 12. aprill 2006 aiaabc 9<br />
<strong>Aia</strong> rajamine<br />
algusest<br />
peale<br />
Vastsetel maaomanikel on praegu<br />
arupidamist küllaga, sest ehitustandri<br />
muutmine aiaks on paras<br />
tükk ettevõtmist. Mida edasi teha,<br />
kui maja on püsti?<br />
«Kõigepealt tuleks uurida mis<br />
tüüpi mullastik teie krundil<br />
on,» ütleb Hansaplanti Rohelise<br />
Kaubamaja meisteraednik<br />
Arnold Hannust. «Kas see on<br />
kuiv, liivane või kruusane koht,<br />
on seal kerge turbamuld või<br />
vastupidi – niiske ja raske savimuld.»<br />
Kui mullastik on niiskemapoolne<br />
ja rammus, siis annavad<br />
sellest tõenäoliselt märku teie<br />
maa peal kasvavad pajud või<br />
teised lehtpuud. Kui aga männid,<br />
kadakad ja ehk mõni pihlakas<br />
sekka, siis on pinnas<br />
kindlasti kuiv. Need tähelepanekud<br />
ja väike kaevetöö või asjatundja<br />
abi peaksid aitama asjas<br />
selgusele jõuda.<br />
Mullastiku tüüp<br />
on lähtepunkt<br />
Mullastiku tüüp on lähtepunkt,<br />
millest saab hakata edasi mõtlema,<br />
mis laadi taimi on mõttekas<br />
oma aeda istutada ja missugust<br />
aiatüüpi sellest tulenevalt<br />
rajada.<br />
Kui pinnas on liivane, siis ei<br />
maksa unistada lopsakast rohelusest<br />
õunapuude, hobukastanite,<br />
vahtrate ja tammedega.<br />
«No muidugi neid ikkagi saab<br />
seal kasvatada, aga selleks on<br />
vaja rohkem tööd teha – teatud<br />
kohtadel muld välja vahetada,<br />
hoolikalt kasta jne.» sõnab<br />
meisteraednik. Targem on sel<br />
juhul leppida kadakate, mändide,<br />
kanarbikuliste ja kõrrelistega<br />
ning rajada liiva-aed või kiviktaimla.<br />
Paljud küsivad, kas peaks<br />
oma krundilt kruusa ja liiva<br />
ehk hoopis minema vedama ja<br />
korraliku mulla asemele tooma.<br />
Arnold Hannust seda ei poolda:<br />
«Parem tooge head kobedat<br />
mulda juurde ja segage olemasoleva<br />
pinnase hulka.»<br />
Ja isegi seda mitte kogu<br />
krundi ulatuses, kui keegi just<br />
laialdast köögiviljandust ei kavatse<br />
arendama hakata. «Seal,<br />
kuhu tuleb muru, ei peagi mullakihti<br />
teab mis rammusaks tegema,»<br />
sõnab Arnold Hannust.<br />
«Piisab, kui kohaliku kehva<br />
pinnase sisse umbes 10 sentimeetri<br />
sügavuselt midagigi paremat<br />
– komposti või head põllumulda<br />
segatud. Täpsemaid<br />
norme pole võimalik anda, tegutsege<br />
tunde järgi. Aga arvestage,<br />
et seal, kus kasvavad taimed,<br />
muutub huumusekiht<br />
aastatega iseenesest paksemaks.»<br />
Kõigepealt<br />
rohukamarast lahti<br />
Kui maa on kaetud tugeva rohukamaraga,<br />
siis viitab see ise<br />
juba asjaolule, et väga kehv see<br />
mullastik ei ole. Enne uue mulla<br />
juurdevedu, kui seda on plaanis<br />
teha, tuleks aga elavast rohukamarast<br />
lahti saada.<br />
«Kui aega on rohkem, siis<br />
võib selle üles künda, purustada<br />
freesiga ja jätta kõdunema.<br />
Kui aega on vähe, siis võib kasutada<br />
mürki – läbiproovitud<br />
taimemürk Roundup hävitab<br />
kõik rohelise, aga ei kahjusta<br />
putukaid ega muid loomi,» soovitab<br />
Arnold Hannust. «Kes on<br />
aga rohelise mõtteviisiga, see<br />
saab paksust kamarast lahti ka<br />
pimendamise meetodil.»<br />
JÄTKUB LK. 10<br />
Tiina Kõrtsini
10 aiaabc<br />
SL ÕHTULEHT Kolmapäev, 12. aprill 2006<br />
Kui pinnas on liivane, siis ei maksa<br />
unistada lopsakast rohelusest<br />
õunapuude, hobukastanite,<br />
vahtrate ja tammedega.<br />
Meisteraednik Arnold Hannust<br />
Mürgiga üle pritsitud maa tuleb<br />
mõneks ajaks seisma jätta.<br />
Roundupi instruktsioon lubab<br />
juba kahe nädala pärast edasi<br />
tegutseda, aga Arnold Hannust<br />
soovitab oma kogemuse järgi<br />
ära kannatada vähemalt kuu,<br />
veel parem kaks. «Selle ajaga<br />
saab vanast söödikamarast kobe<br />
ja rammus kompostmuld.»<br />
Kes tahab, lisab veel head<br />
mulda, ja siis saab kogu maalapi<br />
hargi või freesiga läbi kaevata<br />
ja tasandada. Maa ongi valmis<br />
nii muru külvamiseks kui<br />
ka muu taimestuse istutamiseks.<br />
«Minu soovitus on enne aia<br />
rajamist vana sööt, kui see ei<br />
kujuta endast teie jaoks erilist<br />
taimväärtust, oma krundi piires<br />
tervenisti üles harida,» õpetab<br />
meisteraednik. «Lihtsam<br />
on kogu maa-ala korraga kultuuristada.»<br />
Loomulikult on enne edasi<br />
tegutsemist vajalik mingi, kas<br />
või lihtne aiaplaan.<br />
Ajakiri AED<br />
uues numbris<br />
Nüüd müügil!<br />
Loodusmees<br />
Rein Kuresoo maalib taimedega<br />
KUSLAPUU - iluks, lõhnaks,<br />
maitseks ja varjuks<br />
Ühe rõdu 4 haljastamisvõimalust<br />
Eestis kasvav õun, mis säilib kevadeni<br />
Reisimuljeid Euroopast: MINIAIAD<br />
Kogenud aednikud testivad hekikääre<br />
Kuidas kasvatada rosmariini
SL ÕHTULEHT Kolmapäev, 12. aprill 2006<br />
Pisutki<br />
reljeefi teeb<br />
aia huvitavaks<br />
Kellel on krundil voorekesed,<br />
jõesäng või muid looduslikke<br />
pinnavorme, kasutagu need<br />
aiakujunduses ära. Need on suur<br />
rikkus, mida igaühel ei ole!<br />
Kui märkate oma krundi peal<br />
mõnda vaevumärgatavatki tõusu<br />
või langust, siis püüdke see välja<br />
tuua. Isegi väikese kalde saab<br />
astmetena efektseks muuta ja<br />
aiale uue üllatava ilme anda.<br />
Ja lõpuks – kui krunt on ikka<br />
täiesti laudtasane, siis võib sellega<br />
kas leppida või luua meeleolu<br />
kunstlikult tekitatud reljeefi abil.<br />
Näiteks võib kiviktaimlasse kunstlikult<br />
pisikesi kaljusid moodustada<br />
või kujundada mõne nurgakese<br />
Jaapani aia stiilis rahulike<br />
mäekestega.<br />
JAAPANI STIILIS: Annika Tederi<br />
kujundatud koduaed Tallinnas<br />
Kristiine linnaosas.<br />
Kalev Lilleorg<br />
Pärast maapinna tasandamist<br />
saab paberil kavandatu<br />
maha märkida. Ettenähtud murualadele<br />
saab kohe muruseemne<br />
peale külvata, mujale joonise<br />
järgi puud, põõsad või hekid<br />
peale istutada. Nii toimides<br />
saab aia kätte kiirelt, mugavamalt<br />
ja väikseima vaevaga.<br />
Isegi kui aiakujundus veel<br />
klaar ei ole, ei tohiks musti<br />
mullalappe kusagile jätta, kui<br />
ei taha umbrohukasvandust<br />
arendada.<br />
«Esialgu võib kogu ala peale<br />
ka lihtsalt muru külvata ja seda<br />
siis hiljem hooldada. Siis on<br />
vähemalt muru juba olemas ja<br />
sedagi on ilus vaadata.<br />
Kui hiljem tuleb soov rajada<br />
kusagile lille- või kõrgekasvuliste<br />
taimede rühmi, siis lihtsalt<br />
eemaldage muru selle koha<br />
pealt ja istutagegi,» räägib<br />
Arnold Hannust.<br />
Eha Laanepere<br />
SL Õhtulehe lisad 2006<br />
26. aprillil Ilu ja tervise <strong>ABC</strong> REKLAAM: Kaidi Tamme, tel. 614 4041<br />
5. mail Kodu <strong>ABC</strong> REKLAAM: Heiki Liias, tel. 614 4043<br />
15. mail Auto ja Tehnika <strong>ABC</strong> REKLAAM: Romeo Smirnov, tel. 614 4045<br />
18. mail Kooli <strong>ABC</strong> REKLAAM: Grete Mäsak, tel. 641 4042<br />
31. mail Suve <strong>ABC</strong> REKLAAM: Kaidi Tamme, tel. 641 4041
12 aiaabc<br />
SL ÕHTULEHT Kolmapäev, 12. aprill 2006<br />
Uut ja põnevat sinu aeda<br />
Keda on nakatanud aianduspisik,<br />
sel on huvitav katsetada koduaias<br />
taimedega, mis veel väga levinud<br />
ei ole. Paljusid neist leiab juba sel<br />
kevadel aianduspoodidest, aga<br />
mõned jõuavad sinna paari lähema<br />
aasta jooksul.<br />
Siintoodud puud-põõsad on<br />
keskmisest külmakindlamad,<br />
tänu millele peaks Eesti kliimasse<br />
sobima. Ära on toodud<br />
osa puude kõrgused 10aastasena<br />
– teadmiseks, et puukoolist<br />
ostetud istikud on enamasti juba<br />
3–5 aastat vanad.<br />
Rudolf Pehter,<br />
Ellamaa arboreetumi aednik<br />
Vilgo Vahesaar,<br />
püsilillekasvataja<br />
Roomav kadakas ‹Ice Blue›<br />
(Juniperus horizontalis)<br />
Pinnakatte sort, metaljalt hallikassinine,<br />
keskmise kasvukiirusega.<br />
10aastasena võib ära<br />
katta 0,8–1-ruutmeetrise pinna.<br />
Lühikesed pehmed okkad, lapikud<br />
maad ligi hoidvad kasvud.<br />
Aastased kasvud on 8–15<br />
sentimeetrit. Kasvukujult sarnaneb<br />
pisut rohkem tuntud sordiga<br />
‘Golden Carpet’.<br />
KASVUKOHT päikesepaisteline;<br />
eelistab kuivemat liivsavikat<br />
mulda; sobib pinnakatteks<br />
peenardele ja kiviktaimlatesse.
SL ÕHTULEHT Kolmapäev, 12. aprill 2006 aiaabc 13<br />
Okaspuud<br />
Pfitzeri kadakas ‹King Of Spring›<br />
(Juniperus media)<br />
2000. aastal Hollandis aretatud<br />
laiuv, keskmise kasvukiirusega<br />
kadakas.10aastasena võib<br />
olla 0,4 meetrit kõrge ja 0,6–0,7<br />
meetrit lai. Pfitzeri kadaka vanematest<br />
kollasevärvilistest<br />
sortidest kõige erksama tooniga.<br />
Tibukollane okastik on eriti<br />
ergas kasvustaadiumi alguses.<br />
Talvel säilitab kollase värvuse.<br />
Esimestel kasvuaastatel<br />
on soovitatav lumevaestel talvedel<br />
varjutada, sest on tundlik<br />
varakevadise päikese suhtes<br />
nagu kõik kollaste toonidega<br />
okaspuud.<br />
KASVUKOHT valguseküllane;<br />
mullastiku ja niiskuse suhtes<br />
vähenõudlik; ei talu pinnavett<br />
ja talvist rasket lund; sobib<br />
väiksematesse aedadesse ja kiviktaimlatesse<br />
soolotaimeks,<br />
aga ka kontrastiks rohelistele<br />
või sinakashallidele taimedele.<br />
Jaapani lehis ‹Tunis› (Larix kaempferi)<br />
Ühtlaselt laiuvate harunemata<br />
okstega poolkerajas sort. 2–3<br />
cm pikkused sinakasrohelised<br />
okkad kinnituvad tihedalt võrsele.<br />
Harilik elupuu<br />
‹Amber Glow›<br />
(Thuja occidentalis)<br />
Mõni aasta tagasi Inglismaal<br />
aretatud tihe kerajas sort. Kasvukujult<br />
ja okka asetuselt sarnaneb<br />
sordiga ´Danica’. Lühikesed<br />
tihedad võrsed on suvel<br />
koldkollased ja talvel merevaiguvärvi.<br />
10aastane taim võib olla<br />
kuni 0,4 meetri kõrgune. Esimestel<br />
talvedel on soovitatav<br />
varjutada päikese eest.<br />
KASVUKOHT päikesepaisteline<br />
või poolvarjuline; eelistab<br />
viljakat ja niisket pinnast; sobib<br />
kasvatamiseks peenardes,<br />
kiviktaimlates ja surnuaedades.<br />
KASVUKOHT päikesepaisteline;<br />
eelistab viljakat parasniisket<br />
pinnast; sobib väiksematesse<br />
aedadesse, kiviktaimlatesse<br />
ja multšiga kaetud peenardele.<br />
5 x Rudolf Pehter<br />
Kanada kuusk ‹Daisys White›<br />
(Picea glauca)<br />
Aeglasekasvuline püramiidjas<br />
sort. Okkad tumerohelised,<br />
noored võrsetipud valkjas-helekollased.<br />
Kasvustaadiumi alguses<br />
mais-juunis jätab huvitava<br />
kirjutäpilise mulje.10aastane<br />
taim võib olla 0,6–0,7 meetri<br />
kõrgune. Soovitatav varjutada<br />
kevadpäikese eest.<br />
KASVUKOHT päikesepaisteline<br />
või poolvarjuline; mullastiku<br />
ja niiskuse suhtes vähenõudlik,<br />
ei talu pinnavett; sobib kasvatamiseks<br />
peenardes ja kiviktaimlates<br />
nii rühmiti kui ka soolotaimena;<br />
eriti efektne kasvustaadiumi<br />
algul (mai-juuni).<br />
JÄTKUB LK. 14<br />
®<br />
Flower Power
14 aiaabc<br />
SL ÕHTULEHT Kolmapäev, 12. aprill 2006<br />
Lehtpuud<br />
Püsililled<br />
Harilik vaher<br />
‹Crimsons Sentry›<br />
(Acer platanoides)<br />
Kitsa sammasja võraga aeglasekasvuline<br />
puu. 10aastane puu võib olla 3–5 meetrit<br />
kõrge, aastased kasvud on 20–40 cm. Oksad<br />
püsti, kasvud tugevad ja jäigad.<br />
Lehed on kogu kasvuperioodi aja erkpunased<br />
ja läikivad, keskmise suurusega.<br />
KASVUKOHT valgusküllane; mullastiku<br />
ja niiskuse suhtes vähenõudlik; sobib<br />
kasvatamiseks nii talu- kui ka muudes aedades,<br />
samuti väiksematel haljasaladel nii<br />
omaette rühmadena kui ka koos teiste taimedega.<br />
Thunbergi kukerpuu<br />
‹Tiny Gold›<br />
(Berberis thunbergii)<br />
Poolkerajas okkaline kääbuspõõsas. Aeglasekasvuline.<br />
Aastate jooksul võib kasvada<br />
kuni 0,4 meetri suuruseks tihedaks mätasjaks<br />
keraks. Lehed erksalt kuldkollased,<br />
õied kahvatukollased. Õitseb juunis-juulis.<br />
Sügisel kasvavad oranžikas-punased marjad,<br />
mis on kollaste lehtede taustal väga<br />
efektsed. Külmakindel.<br />
KASVUKOHT päikeselisel kasvukohal<br />
on eriti erkkollase lehestikuga, kuid võib<br />
kasvada ka kerges varjus; mullastiku suhtes<br />
leplik, ent eelistab kergelt happelisi viljakamaid<br />
muldi; sobib kasvatamiseks üksikult<br />
ja rühmadena; annab tugeva kontrasti<br />
tumepunaste ja -roheliste lehtedega<br />
taimedega koos.<br />
Itaalia kellukas<br />
‹Dickson Gold›<br />
(Campanula garganica)<br />
15 cm kõrgune lillade tähekujuliste õitega<br />
taim. Kevadel on lehed kollased, hiljem<br />
helerohelised. Õitseb juunist augustini.<br />
KASVUKOHT päikseline, eelistab kuivemat<br />
mulda.<br />
Hosta ‹So Sweet›<br />
(Hosta)<br />
Keskelt roheliste, äärtest kreemikasvalgete<br />
lehtedega 40 cm kõrgune taim. Helelillad<br />
õied juulist augustini.<br />
KASVUKOHT poolvarjus või varjus,<br />
eelistab parasniisket mulda.
SL ÕHTULEHT Kolmapäev, 12. aprill 2006 aiaabc 15<br />
Harilik jumalatelill<br />
‹Goliath›<br />
(Dodecatheon meadia)<br />
Suurte lillakasroosade õitega kuni 60 cm<br />
kõrgune taim. Õitseb maist juunini, õitsemise<br />
ajal tõeline pilgupüüdja.<br />
KASVUKOHT päikeseline; parasniiske<br />
muld.<br />
Laiguline leeklill<br />
‹Nataša›<br />
(Phlox maculata)<br />
Roosa-valgekirjude õitega 60 cm kõrgune<br />
taim, mis õitseb juunist juulini.<br />
KASVUKOHT päikeseline, sobib ka poolvari;<br />
tavaline aiamuld.<br />
Hübriidülane<br />
‹Honorine Jobert›<br />
(Anemone x hybrida)<br />
Valgete õitega kuni 120 cm taim, mis sobib<br />
hästi lõikelilleks. Õitseb augustist oktoobrini.<br />
KASVUKOHT päikeseline, kuid kasvab ka<br />
poolvarjus; parasniiske huumusrikas muld.<br />
7 x Rudolf Pehter
16 aiaabc<br />
SL ÕHTULEHT Kolmapäev, 12. aprill 2006<br />
Hekiga või hekita?
SL ÕHTULEHT Kolmapäev, 12. aprill 2006 aiaabc 17<br />
Corbis/Scanpix<br />
Range neljakandilise<br />
heki asemel peetakse<br />
praegu ilusamaks vabalt<br />
kasvavaid segahekke.<br />
«Kuid tegelikult saab<br />
läbi ka hekita,» leiab<br />
Mati Laane, kellel on<br />
43 aastat puukooliaedniku<br />
kogemust.<br />
«Vajadus end hekkidega piirata<br />
on rohkem kultuuri küsimus,»<br />
põhjendab ta. «Võib-olla<br />
on see pärit aegadest, kui oli<br />
põhjust võõraid karta. Lääne-<br />
Euroopas naabrid enamasti<br />
üksteise aedade vahele hekke<br />
ei raja.» Tõepoolest, mis põhjust<br />
peakski olema oma kaunist<br />
aeda möödakäijate ja naabrinaise<br />
eest kiivalt varjata?<br />
Kus ikka põõsarivi on vajalik,<br />
sinna tavatsetakse Skandinaavias<br />
kasvama panna segahekk.<br />
Selline suundumus aianduses<br />
on meile küll harjumatu, aga<br />
mujal juba vähemalt 15 aastat<br />
tavaline. Segaheki tagumisse<br />
ritta istutatakse puid – okaspuid,<br />
lehtpuid, miks mitte ka<br />
viljapuid. Keskel on hekipõõsaid<br />
ja kõige ees tihti veel lillepeenar.<br />
Kümne aasta vanune<br />
aiandus<br />
«Segaheki idee on tekitada aeda<br />
looduslähedasi kooslusi, sest<br />
on ju põllu ääreski segamini<br />
kaski, toomingaid ja leppi,» ütleb<br />
Mati Laane. «Ilumeel ütleb<br />
ka, et mitmekesisus on huvitav,<br />
ainult üks liik aga igav.»<br />
Segahekil on aga ka puudus:<br />
see nõuab palju ruumi. Väikesel<br />
krundil pole selle jaoks vajalikku<br />
kümne meetri laiust<br />
maalahmakat tavaliselt kusagilt<br />
võtta. Maja ees kokku on<br />
ehk ruumi ainult 4–5 meetrit ja<br />
sinna peab veel mahutama teerajad,<br />
lillepeenrad ja prügikasti.<br />
Eks siis tuleb leida muid võimalusi.<br />
«Nõukogude ajal populaarseid<br />
pöetud tuhkpuu- või<br />
viirpuuhekke võib ju endistviisi<br />
kasutada, aga soovitan seda<br />
teha mõõdukalt,» ütleb Mati<br />
Laane. Tuhk- ja viirpuuga on<br />
tema sõnul ka see probleem, et<br />
enamik neist on haiged – nakkus<br />
on levinud sisse toodud<br />
istikutega.<br />
Kuna Eesti aianduse taassündi<br />
võib mõõta kõigest kümne<br />
aastaga, siis pole imestada midagi,<br />
et asjade paikaloksumine<br />
veel mõnda aega võtab. «Probleemid<br />
hekinduses on samad,<br />
mis kogu meie aianduseski,»<br />
rõhutab Mati Laane. «Näiteks<br />
reklaamitakse aeg-ajalt üles<br />
valesid asju.»<br />
Eestis on kolmesaja-aastane<br />
tava,<br />
et elupuu on<br />
surnuaiapuu ja<br />
kalmistult ei tooda<br />
midagi koju.<br />
Mati Laane, puukooliaednik<br />
JÄTKUB LK. 18
18 aiaabc<br />
SL ÕHTULEHT Kolmapäev, 12. aprill 2006<br />
Eestis on kolmesaja-aastane<br />
tava, et elupuu on surnuaiapuu<br />
ja kalmistult ei tooda midagi<br />
koju.<br />
«Hea küll, et mõisaparkidest<br />
leiab üksikuid elupuid või istutatakse<br />
koduaeda mõni huvitav<br />
kääbusvorm, aga elupuuhekke<br />
pole meie kultuuris kunagi olnud,»<br />
rõhutab staažikas aednik.<br />
Kuidas elupuuhekid<br />
Eestisse sisse toodi<br />
Elupuuhekke ei kasva ka Lääne-Euroopa<br />
kodude aedades.<br />
Oma reisil läbi Rootsi, Taani ja<br />
Saksamaa otsis tema ja otsisid<br />
teised reisirühma aednikest<br />
liikmed, kas kusagil ei hakka<br />
mõni elupuuhekk silma – ei hakanud<br />
mujal kui surnuaias.<br />
Kuidas siis jõudsid elupuuhekid<br />
meie aedadesse? Kunagi<br />
igatsesid Prantsuse juudid taga<br />
oma kodumaised küpresse, mis<br />
paraku nende uuel kodumaal ei<br />
kasvanud. Niisiis aretati välja<br />
püramiidjad, küpressidele sarnanevad<br />
elupuud. Hollandis<br />
pandi istikutootmine täistuuridel<br />
tööle, kuni neid hakkas üle<br />
jääma.<br />
Aasta oli 1992, vastsed Eesti<br />
ärimehed tõid selliseid istikuid<br />
Eestisse ja panid hinnaks 2000<br />
krooni. Siinsed villaomanikud,<br />
kelle hulka lihtinimesed sel ajal<br />
kohe kindlasti ei kuulunud, istutasidki<br />
kähku oma kivimüüride<br />
ja raudaedade ääred elupuuridasid<br />
täis. Kümne aasta<br />
eest jõudsid ka tavalised töötegijad<br />
niikaugele, et WC oli saanud<br />
uue eurokuue ja raha hakkas<br />
üle jääma – võis hakata<br />
mõtlema ka aia peale. Kultuuripõhja<br />
all polnud, elupuude<br />
hinnad olid alla lastud 300–400<br />
krooni peale ja nii istutati koduaedadesse<br />
veel rohkesti elupuuhekke.<br />
®<br />
Flower Power<br />
Samal ajal ilmusid artiklid,<br />
mis kiitsid elupuude aasta läbi<br />
kestvat rohelust. «Kuid see rohelus<br />
on igav, aasta läbi ikka<br />
ühesugune. Pole seda ootust, et<br />
millal tulevad lehed, õied ja viljad,<br />
millal on puu sügisvärvides.<br />
Ilu peitubki just muutumises,<br />
see ongi aiapidamise võlu,»<br />
pareerib Mati Laane seda teooriat.<br />
Samas ta ei eita kuuse- ja kadakahekkide<br />
rajamist sinna,<br />
kus selleks on praktiline vajadus.<br />
Kuusehekid maanteede<br />
ääres lumetõkkena on omal kohal<br />
ja meil ka küllaltki kenasti<br />
hooldatud.<br />
Aga elupuumaania on loodetavasti<br />
juba vaibumas – Mati<br />
Laane teada seisavad nende istikud<br />
mõneski puukoolis ostjates<br />
huvi äratamata.<br />
Kindlasti jahutas paljude elupuu-entusiasmi<br />
ka 2003. aasta<br />
käre talv, mis niitis katkuna<br />
Eestis enim müüdud külmaõrna<br />
elupuusorti «Brabant». Mõnigi<br />
uuseramurajoon kolletas tol<br />
kevadel surnud elupuudest.<br />
Ettevaatust,<br />
aiandushuviline!<br />
HEKI SAAB IGASUGUSTEST<br />
PÕÕSASTEST: Natuke mõtlemist<br />
enne labida maasse<br />
löömist ei tee siiski paha.<br />
Corbis/Scanpix<br />
Mati Laane paljastab heausklikele<br />
aiaomanikele veel ühe<br />
aiandusfirmade knihvi. Müügikohtades<br />
on tavaliselt ilmatu<br />
pikad read mitut värvi ja vormi<br />
kontpuid ning neid müüakse<br />
hekipõõsaste nime all. Kontpuuistikuid<br />
on odav sisse osta<br />
ja kerge paljundada – hekipõõsana<br />
müües on suur lootus, et<br />
põõsaid ostetakse mitmekümne<br />
kaupa korraga.<br />
«Mina aga kinnitan aednikuna,<br />
et kontpuust ei saa kunagi<br />
hekki,» kõlab Mati Laane karm<br />
hinnang. «Mõni põõsas kasvab<br />
pügamisega järjest tihedamaks,<br />
aga kontpuu on loomu poolest<br />
hõre ja seda ei muuda mitte<br />
mingil moel.»<br />
Tore hekipõõsas on sirel, ainult<br />
et taluõue sirelil on oma<br />
puudused. Harilikule sirelile<br />
pannakse süüks rohket külgvõrsete<br />
kasvatamist.<br />
Seetõttu soovitab Mati Laane<br />
valida hoopis ungari või<br />
Prestoni sireli. Kui harilik sirel<br />
kasvatab külgpungadest õied<br />
erinevatele kõrgustele, kust<br />
neid on pärast õitsemist hirmus<br />
tülikas ära lõigata, siis nimetatud<br />
liigid ja nende sordid kasvatavad<br />
oma õisikud ühtlase kihina<br />
noorte võrsete tippu. Sealt<br />
on mugav pruuniks ja inetuks<br />
muutunud õisikud korraga oksa-<br />
või hekikääridega ära lõigata.<br />
«<strong>Aia</strong>nduses peetakse äraõitsenud<br />
sireliõite põõsastele jätmist<br />
näotuks,» tähendab Mati<br />
Laane.<br />
Kes soovib istutada heki kitsale<br />
maaribale, sellele soovitab<br />
Mati Laane pihlenela sorti<br />
«Pia». Kahe ja poole meetri<br />
kõrguseks kasvav «Pia» vajab<br />
vaid meetrilaiust maariba ega<br />
aja juurevõrseid nagu pihlenela<br />
looduslik liik. Ka on pihlenelas<br />
vähenõudlik ja nõustub kasvama<br />
vilus.<br />
Peitõielisel kuslapuul pole<br />
küll teab mis ilu, aga tal on mitu<br />
tähelepanu väärt omadust.<br />
Esiteks läikivad lehed, kuhu<br />
tolm külge ei jää. Igaüks ju<br />
teab, et südasuvine tolmunud<br />
sirelihekk kruusatee ääres ei<br />
näe just hea välja. Peitõielise<br />
kuslapuuga seda ei juhtu, tema<br />
lehed ei kaota oma tumerohelist<br />
välimust.<br />
Samuti teab igaüks, kui inetult<br />
kiratsevad ühtlases põõsareas<br />
kõrge puu alla või mujale<br />
vilusse kohta jäävad taimed.<br />
Kõnealune põõsas ei lase end<br />
kehvematest tingimustest häirida<br />
ja kogu põõsarivi on ühtviisi<br />
lopsakas, olgu kasvukoht valguses<br />
või varjus.<br />
«Põhimõtteliselt saab heki<br />
moodustada igasugustest põõsastest,<br />
mis ritta istutatakse.<br />
Siiski ei tee paha natuke enne<br />
istutamise juurde asumist endale<br />
mõned põhimõtted selgeks<br />
teha,» leiab Mati Laane.<br />
Eha Laanepere
SL ÕHTULEHT Kolmapäev, 12. aprill 2006 aiaabc 19<br />
SIBERI KONTPUU «AUREA» on erekollaste<br />
lehtede ja punaste võrsetega põõsas.<br />
Kaunid värvid säilivad, kui põõsast pidevalt<br />
noorendada. Pügamisele reageerib kontpuu<br />
valulikult ega sobi pöetavaks hekiks.<br />
PRESTONI SIRELI sai mitmete sireliliikide<br />
ristamise teel Isabella Preston 1920. aastal.<br />
Tugeva püstise kasvuga põõsad, millel pole<br />
juurevõrseid.<br />
UNGARI SIREL «Måttsund» on võimsa<br />
kasvu ja lopsakate õitega. Suure võraga<br />
põõsas sobib suuremasse segahekki või<br />
põõsarühma. 3 x Mari ja Mati Laane "Põõsaraamat"<br />
Piirdeks sobivaid rohelise lehestikuga kõrgeid põõsaid ja põõsaspuid<br />
ebajasmiini (Philadelphus)<br />
sordid ‘Fin’ ja ‘Virginal’,<br />
harilik kikkapuu (Euonymus<br />
europaeus) ‘Alba’, ‘Evert’, ‘Red<br />
Cascade’,<br />
harilik lodjapuu (Viburnum<br />
opulus) ‘Roseum’, ‘Bergsjö,<br />
harilik sarapuu (Corylus<br />
avellana) ‘Heterophylla’,<br />
kuriili kirsipuu (Prunus<br />
kurilensis) ja selle sordid<br />
‘Brilliant’, ‘Ruby’,<br />
Lamarcki toompihlakas<br />
(Amelanchier lamarckii),<br />
nipponi enelas (Spiraea<br />
nipponica),<br />
peitõieline kuslapuu<br />
(Lonicera involucrata)<br />
‘Lycksele’,<br />
pihlenelas (Sorbaria<br />
sorbifolia) ‘Pia’,<br />
Prestoni sireli sordid<br />
(Syringa x prestoniae), näiteks<br />
‘McFarlane’, ‘Royalty’,<br />
suureõieline toompihlakas<br />
(Amelanchier x grandiflora)<br />
‘Ballerina’, ‘Rubescens’,<br />
tähkjas toompihlakas<br />
(Amelanchier x spicata),<br />
üheemakaline viirpuu<br />
(Crataegus monogyna)<br />
‘Stricta’,<br />
ungari sirel (Syringa<br />
josikae) ‘Mottsund’,<br />
värdforsüütia (Forsythia x<br />
intermedia) sordid ‘Freja’,<br />
‘Northern Gold’, ‘Robusta’.<br />
Allikas: «Põõsaraamat»
20 aiaabc<br />
SL ÕHTULEHT Kolmapäev, 12. aprill 2006<br />
Maitsetaimeaed aknalaual<br />
Kes viitsib maitsetaimi poest ostmise<br />
asemel toas ise kasvatada, sel on<br />
värske roheline kogu aeg käepärast.<br />
Rohenäppudele on see hea võimalus<br />
tegelda oma hobiga kas või<br />
aasta läbi.<br />
ROHELUST<br />
TUPPA:<br />
Kasvata<br />
maitsetaimi<br />
kas ilupotis või<br />
minikasvuhoones.<br />
2 x Arno Saar<br />
Hansapanti Rohelise Kaubamaja<br />
meisteraednik Arnold<br />
Hannust sõnab, et aknalauale<br />
saab rajada ürdiaia nii seemnetest<br />
kui ka Grüne Fee potis<br />
maitsetaimedest, mida müüakse<br />
poodides köögiviljaletis.<br />
Veel on tarvis spetsiaalseid<br />
neljakandilisi istikupotte või<br />
miks ka mitte aknalauale mahtuvat<br />
minikasvuhoonet. Viimane<br />
kujutab endast neljakandilist<br />
kasti, millel on peal läbipaistev<br />
kate. See kate tuleb taimede<br />
tärkamise ajal peal hoida,<br />
sest nii hakkab kiiremini saaki<br />
saama. Muidugi võib kasutada<br />
ka tavalisi ümara vormiga lillepotte,<br />
ainult et need pole samavõrd<br />
ruumisäästlikud ega nägusad.<br />
Mullaga pole suurt probleemi,<br />
sest sobivad nii tavaline tomati-<br />
ja kurgimuld kui ka universaalne<br />
istikumuld.<br />
Igaüks saab<br />
hakkama<br />
Maitsetaimede kasvatamiseks<br />
sobib üldjuhul iga aken, ükskõik,<br />
mis ilmakaarde see ka<br />
avaneb. Siiski peaks teadma, et<br />
väga ere lõunapäike taimedele<br />
ei meeldi. Põhjapoolsel aknal<br />
võib aga pimedamal aastaajal<br />
valgust nappida. Siis aitab hädast<br />
välja spetsiaalne taimedele<br />
sobiva lainepikkusega pirn,<br />
mille saab keerata tavalisse<br />
lambipessa. Taimepirn tuleks<br />
appi võtta ka siis, kui soovitakse<br />
ürte kasvatada mujal kui aknalaual.<br />
Pirne saab aianduspoodidest.<br />
Telli kodu<br />
hubasemaks!<br />
Kõik, kes vormistavad Kodukirja<br />
aastatellimuse või otsekorralduslepingu,<br />
saavad kingituseks<br />
mõnusalt pehme pashmina salli. *<br />
Lisaks saavad kõik<br />
tellijad kingituseks<br />
Angeelika Kangi<br />
kokaraamatu<br />
“Kodukirja<br />
parimad palad”<br />
ning neli korda<br />
aastas tasuta<br />
ajakirja AED! **<br />
* Salli värv võib varieeruda.<br />
* * Pakkumine kehtib 30. aprilliks sõlmitud<br />
ja tasutud lepingute puhul.<br />
Kokaraamatu saavad tellijad detsembris.<br />
12 kuud 299 krooni,<br />
otsekorraldusega 25 krooni kuus.<br />
Telli 666 2233, www.kodukiri.ee<br />
või tellimine@expresspost.ee<br />
Kunstnik Epp Maria Kokamägi soovitab:<br />
Telli Eesti sisukaim koduajakiri ja ammuta<br />
inspiratsiooni nii tuppa, kööki kui ka koduaeda!
SL ÕHTULEHT Kolmapäev, 12. aprill 2006 aiaabc 21<br />
Seemned ajavad ninad mullast<br />
välja juba kolmandal päeval.<br />
«Nad tärkavad massiliselt,<br />
idanevus on väga hea. Igaüks<br />
saab hakkama,» julgustab<br />
Arnold Hannust. Tema kogemuse<br />
järgi tärkavad väga hästi<br />
till, murulauk, petersell,<br />
basiilik, salatkress, allikkress,<br />
põld-võõrkapsas ja kõiksugused<br />
lehtsalatid. Vaid liivatee,<br />
salvei, pune ja lavendel on aknalaual<br />
kasvatamiseks liiga valgusnõudlikud<br />
ega taha hästi<br />
õnnestuda.<br />
Nädal pärast külvi võib vitamiinirikkaid<br />
võrseid juba tasapisi<br />
sööma hakata.<br />
Usin külvaja sööb iga<br />
päev värsket rohelist<br />
Nahkapanekuks ongi nad mõeldud<br />
– edasi neid enam ei kasvatata.<br />
Kes tahab pidevalt aknalaualt<br />
värsket noppida, külvaku<br />
uued seemned mulda iga<br />
viie-kuue päeva tagant.<br />
Ka Grüne Fee maitseainepotikesi<br />
ei pea külmkappi peitma,<br />
vaid need võib köögilaua nurgal<br />
veel kuu aega edasi kasvatada,<br />
kus nad rõõmustavad nii<br />
ilu kui ka aroomiga. Maitsetaime<br />
võib mulda torgata koos potiga<br />
või ilma.<br />
Rohelises Kaubamajas kasvatati<br />
Grüne Fee maitsetaimi<br />
dekoratiivses külgavadega potis,<br />
kust mõne aja pärast rippusid<br />
juba uhkelt välja erinevad<br />
maitseainepuhmad. Talvised<br />
taimed võivad olla laos külma<br />
saanud ega pruugi kasvama<br />
minna, aga kevadel seda ohtu<br />
enam pole.<br />
Mulda tuleb hoida niiske.<br />
Väetist pole lisada vaja, sest<br />
mullas on seda juba niigi parasjagu.<br />
«Maitsetaimed on nii vähenõudlikud<br />
ja kiirekasvulised,<br />
et enne kui väetis mullast otsa<br />
lõpeb, on nad juba ära söödud,»<br />
ütleb Arnold Hannust.<br />
Kui ürt jääb aknalauale kauemaks<br />
kasvama, eriti juhul, kui<br />
valgust napib ja siit-sealt on talt<br />
lehti ära naksatud, võib ta saada<br />
inetu sorgus välimuse. See<br />
ei tähenda veel, et taime peaks<br />
minema viskama – kasvatage<br />
aga edasi, kuni talle aega on<br />
antud – sest võileiva peale või<br />
supi sisse sobib see endiselt<br />
hästi.<br />
Eha Laanepere<br />
6 x Kalev Lilleorg
22 aiaabc<br />
SL ÕHTULEHT Kolmapäev, 12. aprill 2006<br />
Toataimed ootavad<br />
ümberistutamist<br />
Kevadel tuleks<br />
oma toalilled<br />
kriitilise pilguga<br />
üle vaadata –<br />
nii mõnigi neist<br />
võib igatseda<br />
uue ja suurema<br />
poti järele.<br />
MULD TIHEDAMAKS: Uues<br />
potis suruge taime juurepalli<br />
ümber värsket niisket mulda.<br />
Fotod: «Toataimed. Valik ja hooldamine»<br />
http://substral.itg.ee<br />
KAS VAJAB ÜMBERISTUTAMIST: Kui olete taime peopesale<br />
kummutanud, näete, kas ta ihkab uut potti.<br />
Enamasti istutatakse taimi ümber<br />
kevadtalvel, kui neil algab<br />
uus kasvuhooaeg, aga see pole<br />
reegel. Kiirekasvulisi taimi tuleb<br />
ümber istutada siis, kui pott<br />
on väikseks jäänud.<br />
Aeg-ajalt on vaja ümber istutada<br />
kõiki taimi. Täiest terved<br />
taimed võivad äkitselt kaotada<br />
värvi ja nende lehed võivad hakata<br />
varisema. Kontrollige,<br />
võib-olla on tegemist kahjurputukatega.<br />
Seejärel tõmmake taim potist<br />
välja. Kui ta vajab ümberistutamist,<br />
on juurepalli pind, eriti<br />
selle alumine kolmandik, kaetud<br />
juurega. Olge ettevaatlik,<br />
sest kui taim ümberistutamist<br />
ei vaja, siis võib muld potist väljavõtmisel<br />
juurte ümbert ära<br />
pudeneda.<br />
Tavaliselt läheb ümberistutamiseks<br />
vaja numbri võrra suuremat<br />
potti.<br />
Potimuld valitakse selle järgi,<br />
kui head drenaaži taim vajab.<br />
Turvas ja turbal põhinev<br />
potimuld hoiavad hästi niiskust,<br />
on kerged ja puhtad ning<br />
nendega on lihtne töötada, aga<br />
need sisaldavad vähe toitaineid.<br />
Saviliival põhinev istutussegu<br />
sisaldab ka veidi turvast,<br />
kuid koosneb peamiselt steriliseeritud<br />
mullast. Mullasegu on<br />
jämedama tekstuuriga, seega<br />
on drenaaž parem ja toitainete<br />
sisaldus suurem.<br />
Vahel lisatakse potimullale<br />
teisi materjale, näiteks jõeliiva<br />
drenaaži parandamiseks, peent<br />
kruusa või perliiti, mis aitavad<br />
niiskust säilitada.<br />
Ärge kasutage kokkuhoiu nimel<br />
aiakomposti, vaid ostke steriliseeritud<br />
potimulda, sest seal<br />
on kahjulikud mikroorganismid<br />
hävitatud.<br />
Ümberistutamine on lihtne<br />
töö. Kastke taimi paar tundi enne<br />
istutamist ja kontrollige, et<br />
uus potimuld oleks niiske.<br />
Puistake uue poti põhja veidi<br />
värsket mulda, siis keerake<br />
taim koos vana potiga tagurpidi<br />
ja koputage vastu poti põhja,<br />
nii et taim kukub koos mullaga<br />
teie peopesale.<br />
Nüüd pange taim uue poti<br />
keskele ja täitke juurepalli<br />
ümbrus ettevaatlikult uue<br />
mullaga, surudes seda sõrmedega<br />
küllaltki tugevasti kokku.<br />
Jälgige, et mulla pind jääks<br />
poti äärest umbes 2,5 cm allapoole.<br />
Pärast istutamist kastke<br />
taime rikkalikult.<br />
Järgmise10 päeva jooksul pole<br />
tarvis taime kasta. Vajadus<br />
uues mullasegus niiskust leida<br />
sunnib juuri kiiremini kasvama.<br />
Allikas: Jane Blandi ja<br />
William Davidsoni raamat<br />
«Toataimed. Valik ja hooldamine»,<br />
kirjastus Varrak
Change language