You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
18 aiaabc<br />
SL ÕHTULEHT Kolmapäev, 12. aprill 2006<br />
Eestis on kolmesaja-aastane<br />
tava, et elupuu on surnuaiapuu<br />
ja kalmistult ei tooda midagi<br />
koju.<br />
«Hea küll, et mõisaparkidest<br />
leiab üksikuid elupuid või istutatakse<br />
koduaeda mõni huvitav<br />
kääbusvorm, aga elupuuhekke<br />
pole meie kultuuris kunagi olnud,»<br />
rõhutab staažikas aednik.<br />
Kuidas elupuuhekid<br />
Eestisse sisse toodi<br />
Elupuuhekke ei kasva ka Lääne-Euroopa<br />
kodude aedades.<br />
Oma reisil läbi Rootsi, Taani ja<br />
Saksamaa otsis tema ja otsisid<br />
teised reisirühma aednikest<br />
liikmed, kas kusagil ei hakka<br />
mõni elupuuhekk silma – ei hakanud<br />
mujal kui surnuaias.<br />
Kuidas siis jõudsid elupuuhekid<br />
meie aedadesse? Kunagi<br />
igatsesid Prantsuse juudid taga<br />
oma kodumaised küpresse, mis<br />
paraku nende uuel kodumaal ei<br />
kasvanud. Niisiis aretati välja<br />
püramiidjad, küpressidele sarnanevad<br />
elupuud. Hollandis<br />
pandi istikutootmine täistuuridel<br />
tööle, kuni neid hakkas üle<br />
jääma.<br />
Aasta oli 1992, vastsed Eesti<br />
ärimehed tõid selliseid istikuid<br />
Eestisse ja panid hinnaks 2000<br />
krooni. Siinsed villaomanikud,<br />
kelle hulka lihtinimesed sel ajal<br />
kohe kindlasti ei kuulunud, istutasidki<br />
kähku oma kivimüüride<br />
ja raudaedade ääred elupuuridasid<br />
täis. Kümne aasta<br />
eest jõudsid ka tavalised töötegijad<br />
niikaugele, et WC oli saanud<br />
uue eurokuue ja raha hakkas<br />
üle jääma – võis hakata<br />
mõtlema ka aia peale. Kultuuripõhja<br />
all polnud, elupuude<br />
hinnad olid alla lastud 300–400<br />
krooni peale ja nii istutati koduaedadesse<br />
veel rohkesti elupuuhekke.<br />
®<br />
Flower Power<br />
Samal ajal ilmusid artiklid,<br />
mis kiitsid elupuude aasta läbi<br />
kestvat rohelust. «Kuid see rohelus<br />
on igav, aasta läbi ikka<br />
ühesugune. Pole seda ootust, et<br />
millal tulevad lehed, õied ja viljad,<br />
millal on puu sügisvärvides.<br />
Ilu peitubki just muutumises,<br />
see ongi aiapidamise võlu,»<br />
pareerib Mati Laane seda teooriat.<br />
Samas ta ei eita kuuse- ja kadakahekkide<br />
rajamist sinna,<br />
kus selleks on praktiline vajadus.<br />
Kuusehekid maanteede<br />
ääres lumetõkkena on omal kohal<br />
ja meil ka küllaltki kenasti<br />
hooldatud.<br />
Aga elupuumaania on loodetavasti<br />
juba vaibumas – Mati<br />
Laane teada seisavad nende istikud<br />
mõneski puukoolis ostjates<br />
huvi äratamata.<br />
Kindlasti jahutas paljude elupuu-entusiasmi<br />
ka 2003. aasta<br />
käre talv, mis niitis katkuna<br />
Eestis enim müüdud külmaõrna<br />
elupuusorti «Brabant». Mõnigi<br />
uuseramurajoon kolletas tol<br />
kevadel surnud elupuudest.<br />
Ettevaatust,<br />
aiandushuviline!<br />
HEKI SAAB IGASUGUSTEST<br />
PÕÕSASTEST: Natuke mõtlemist<br />
enne labida maasse<br />
löömist ei tee siiski paha.<br />
Corbis/Scanpix<br />
Mati Laane paljastab heausklikele<br />
aiaomanikele veel ühe<br />
aiandusfirmade knihvi. Müügikohtades<br />
on tavaliselt ilmatu<br />
pikad read mitut värvi ja vormi<br />
kontpuid ning neid müüakse<br />
hekipõõsaste nime all. Kontpuuistikuid<br />
on odav sisse osta<br />
ja kerge paljundada – hekipõõsana<br />
müües on suur lootus, et<br />
põõsaid ostetakse mitmekümne<br />
kaupa korraga.<br />
«Mina aga kinnitan aednikuna,<br />
et kontpuust ei saa kunagi<br />
hekki,» kõlab Mati Laane karm<br />
hinnang. «Mõni põõsas kasvab<br />
pügamisega järjest tihedamaks,<br />
aga kontpuu on loomu poolest<br />
hõre ja seda ei muuda mitte<br />
mingil moel.»<br />
Tore hekipõõsas on sirel, ainult<br />
et taluõue sirelil on oma<br />
puudused. Harilikule sirelile<br />
pannakse süüks rohket külgvõrsete<br />
kasvatamist.<br />
Seetõttu soovitab Mati Laane<br />
valida hoopis ungari või<br />
Prestoni sireli. Kui harilik sirel<br />
kasvatab külgpungadest õied<br />
erinevatele kõrgustele, kust<br />
neid on pärast õitsemist hirmus<br />
tülikas ära lõigata, siis nimetatud<br />
liigid ja nende sordid kasvatavad<br />
oma õisikud ühtlase kihina<br />
noorte võrsete tippu. Sealt<br />
on mugav pruuniks ja inetuks<br />
muutunud õisikud korraga oksa-<br />
või hekikääridega ära lõigata.<br />
«<strong>Aia</strong>nduses peetakse äraõitsenud<br />
sireliõite põõsastele jätmist<br />
näotuks,» tähendab Mati<br />
Laane.<br />
Kes soovib istutada heki kitsale<br />
maaribale, sellele soovitab<br />
Mati Laane pihlenela sorti<br />
«Pia». Kahe ja poole meetri<br />
kõrguseks kasvav «Pia» vajab<br />
vaid meetrilaiust maariba ega<br />
aja juurevõrseid nagu pihlenela<br />
looduslik liik. Ka on pihlenelas<br />
vähenõudlik ja nõustub kasvama<br />
vilus.<br />
Peitõielisel kuslapuul pole<br />
küll teab mis ilu, aga tal on mitu<br />
tähelepanu väärt omadust.<br />
Esiteks läikivad lehed, kuhu<br />
tolm külge ei jää. Igaüks ju<br />
teab, et südasuvine tolmunud<br />
sirelihekk kruusatee ääres ei<br />
näe just hea välja. Peitõielise<br />
kuslapuuga seda ei juhtu, tema<br />
lehed ei kaota oma tumerohelist<br />
välimust.<br />
Samuti teab igaüks, kui inetult<br />
kiratsevad ühtlases põõsareas<br />
kõrge puu alla või mujale<br />
vilusse kohta jäävad taimed.<br />
Kõnealune põõsas ei lase end<br />
kehvematest tingimustest häirida<br />
ja kogu põõsarivi on ühtviisi<br />
lopsakas, olgu kasvukoht valguses<br />
või varjus.<br />
«Põhimõtteliselt saab heki<br />
moodustada igasugustest põõsastest,<br />
mis ritta istutatakse.<br />
Siiski ei tee paha natuke enne<br />
istutamise juurde asumist endale<br />
mõned põhimõtted selgeks<br />
teha,» leiab Mati Laane.<br />
Eha Laanepere
Change language