Aia ABC - Õhtuleht

SL ÕHTULEHT Kolmapäev, 12. aprill 2006 aiaabc 9
Aia rajamine
algusest
peale
Vastsetel maaomanikel on praegu
arupidamist küllaga, sest ehitustandri
muutmine aiaks on paras
tükk ettevõtmist. Mida edasi teha,
kui maja on püsti?
«Kõigepealt tuleks uurida mis
tüüpi mullastik teie krundil
on,» ütleb Hansaplanti Rohelise
Kaubamaja meisteraednik
Arnold Hannust. «Kas see on
kuiv, liivane või kruusane koht,
on seal kerge turbamuld või
vastupidi – niiske ja raske savimuld.»
Kui mullastik on niiskemapoolne
ja rammus, siis annavad
sellest tõenäoliselt märku teie
maa peal kasvavad pajud või
teised lehtpuud. Kui aga männid,
kadakad ja ehk mõni pihlakas
sekka, siis on pinnas
kindlasti kuiv. Need tähelepanekud
ja väike kaevetöö või asjatundja
abi peaksid aitama asjas
selgusele jõuda.
Mullastiku tüüp
on lähtepunkt
Mullastiku tüüp on lähtepunkt,
millest saab hakata edasi mõtlema,
mis laadi taimi on mõttekas
oma aeda istutada ja missugust
aiatüüpi sellest tulenevalt
rajada.
Kui pinnas on liivane, siis ei
maksa unistada lopsakast rohelusest
õunapuude, hobukastanite,
vahtrate ja tammedega.
«No muidugi neid ikkagi saab
seal kasvatada, aga selleks on
vaja rohkem tööd teha – teatud
kohtadel muld välja vahetada,
hoolikalt kasta jne.» sõnab
meisteraednik. Targem on sel
juhul leppida kadakate, mändide,
kanarbikuliste ja kõrrelistega
ning rajada liiva-aed või kiviktaimla.
Paljud küsivad, kas peaks
oma krundilt kruusa ja liiva
ehk hoopis minema vedama ja
korraliku mulla asemele tooma.
Arnold Hannust seda ei poolda:
«Parem tooge head kobedat
mulda juurde ja segage olemasoleva
pinnase hulka.»
Ja isegi seda mitte kogu
krundi ulatuses, kui keegi just
laialdast köögiviljandust ei kavatse
arendama hakata. «Seal,
kuhu tuleb muru, ei peagi mullakihti
teab mis rammusaks tegema,»
sõnab Arnold Hannust.
«Piisab, kui kohaliku kehva
pinnase sisse umbes 10 sentimeetri
sügavuselt midagigi paremat
– komposti või head põllumulda
segatud. Täpsemaid
norme pole võimalik anda, tegutsege
tunde järgi. Aga arvestage,
et seal, kus kasvavad taimed,
muutub huumusekiht
aastatega iseenesest paksemaks.»
Kõigepealt
rohukamarast lahti
Kui maa on kaetud tugeva rohukamaraga,
siis viitab see ise
juba asjaolule, et väga kehv see
mullastik ei ole. Enne uue mulla
juurdevedu, kui seda on plaanis
teha, tuleks aga elavast rohukamarast
lahti saada.
«Kui aega on rohkem, siis
võib selle üles künda, purustada
freesiga ja jätta kõdunema.
Kui aega on vähe, siis võib kasutada
mürki – läbiproovitud
taimemürk Roundup hävitab
kõik rohelise, aga ei kahjusta
putukaid ega muid loomi,» soovitab
Arnold Hannust. «Kes on
aga rohelise mõtteviisiga, see
saab paksust kamarast lahti ka
pimendamise meetodil.»
JÄTKUB LK. 10
Tiina Kõrtsini