Ilukirjanduse vajalikkusest - Tallinna Tehnikaülikool
Ilukirjanduse vajalikkusest - Tallinna Tehnikaülikool
Ilukirjanduse vajalikkusest - Tallinna Tehnikaülikool
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL<br />
Infotehnoloogia teaduskond<br />
Automaatikainstituut<br />
Asko Ohmann<br />
IAPB13<br />
<strong>Ilukirjanduse</strong> <strong>vajalikkusest</strong><br />
Essee<br />
Õppeaine: Väljendusoskus<br />
Õppejõud: dots. Rein Paluoja<br />
Tallinn 2007
Annotatsioon<br />
Töö eesmärgiks on põhjendada, miks iga inimene peaks lugema vähemalt mingil määral<br />
ilukirjandust, selgitada, mille poolest erineb ilukirjandus teistest kirjanduse liikidest ning<br />
tuua välja, mida head toob endaga kaasa ilukirjanduse lugemine. Samuti üritatakse uurida<br />
põhjusi, miks inimesed üha vähem ilukirjandust loevad, ning leida võimalusi, kuidas<br />
panna inimesi rohkem lugema.
Sissejuhatus<br />
Tänapäeval on lugemisoskus täiesti elementaarne oskus, ilma milleta ükski inimene elus<br />
hakkama ei saa. Inimesed loevad iga päev – ajalehti, ajakirju, e-posti jne. Ometi on tihti<br />
juttu sellest, et inimesed loevad üha vähem. Mida see siis tähendab? Selle all mõeldakse<br />
seda, et inimesed loevad üha vähem ilukirjandust. Kas see on halb ja kui, siis mida selle<br />
vastu ette võtta? Nendele küsimustele üritangi selle esseega vastused leida.<br />
Kirjandusest üldiselt<br />
Kirjandus on väga lai mõiste. Selle mõiste alla mahub praktiliselt kõik, mis on kirja<br />
pandud. Seetõttu üritatakse kirjandust enamasti liigitada. Kõige lihtsam meetod<br />
kirjanduse liigitamiseks on selle otstarbe järgi. Sellisel viisil liigitatud kirjanduse<br />
valdkondi on väga mitmeid. Olemas on teatmekirjandus, mille eesmärgiks on<br />
informatsiooni kiire leidmine. Seetõttu on teatmeteosed kindlate reeglite järgi<br />
organiseeritud. Ajakirjanduse eesmärgiks on hoopis info levitamine suure lugejaskonna<br />
seas ning samuti ka arvamuse avaldamine. Teaduskirjandus kasutab teaduslikku<br />
metodoloogiat ning on mõeldud vaid selle konkreetse erialaga tegelevatele inimestele<br />
lugemiseks. Õppekirjandus seletab aga asjad lihtsamalt ära, et lugejal oleks kergem aru<br />
saada. Sellise liigituse alusel on võimalik veel mitmeid erinevaid alamliike välja tuua.<br />
Üks kirjanduse suurmaid valdkondi on ilukirjandus. Kui eelpool nimetatud kirjanduse<br />
liikide peamiseks eesmärgiks oli informatsiooni edastamine, siis ilukirjandus seevastu<br />
taotleb pigem esteetilist naudingut. Autorid kirjutavad raamatuid, et inimestel oleks<br />
huvitav. Peamiseks ilukirjanduse eesmärgiks on meelelahutus. Enamus teisi kirjanduse<br />
liike seab esikohale selle, et informatsioon oleks korrektne. Ilukirjandus aga ei pea<br />
sisaldama tõde.<br />
Ilukirjandus on kirjandus kui kunst. Ilukirjandus omakorda jaguneb mitmeks alaliigiks.<br />
Neid nimetataksegi tihti kirjanduse põhiliikideks. Nendeks on eepika, lüürika ja<br />
dramaatika. Eepika on meile tänapäeval kõige tavapärasem. Selle alla käivad kõik<br />
romaanid, novellid ja muud pikema ja väiksema mahuga väljamõeldud tekstid. Lüürikat<br />
peetakse tihti aga kirjanduse põhiliikidest kauneimaks. Lüürika on luulekunst. Kui eepika<br />
on enamasti üsna lihtsalt arusaadav, siis lüürika nõuab enamasti suuremat kaasamõtlemist<br />
ja varjab endas tihti varjatud sõnumit, mida tuleb lugeda nö ridade vahelt. Dramaatika on<br />
võib-olla kolmest kirjanduse põhiliigist kõige praktilisem. Dramaatika alla kuuluvad<br />
tekstid, mille alusel toimuvad teatrietendused aga ka filmid ja muud näitemängulised<br />
tegevused.<br />
Mida annab ilukirjanduse lugemine<br />
Miks ikkagi lugeda ilukirjandust? Kõige praktilisem eesmärk on ilmselt kirjaoskuse<br />
parandamine. Kirjutada selle sõna kõige üldisemas tähenduses oskab tänapäeval vist küll<br />
igaüks, kuid see ei tähenda, et kõik oskaksid kirjutada selgeid ja kergesti loetavaid tekste.
Siin tulebki mängu ilukirjanduse lugemine. <strong>Ilukirjanduse</strong>s on enamasti kasutatud väga<br />
rikkalikku sõnavara. Seda lugedes jäävad sõnad meelde ja nii suureneb ka lugeja enda<br />
sõnavara. Samuti on ilukirjanduses enamasti kasutatud sellist lauseehitust, et lugejal<br />
oleks hea lugeda. Seda järgides saab ka lugeja oma kirjastiili parandada.<br />
Kuid see pole ainus põhjus ilukirjanduse lugemiseks. <strong>Ilukirjanduse</strong> lugemine arendab ka<br />
mõtlemist. Ilukirjandus pole tihti just kõige lihtsamini mõistetav ja vajab üsna pingsat<br />
kaasamõtlemist. Eriti lüürika puhul tuleb tihtilugu tekst mitu korda läbi lugeda, enne kui<br />
nö ridade vahel olevast peidetud mõttest aru saab.<br />
Ilukirjandus arendab ka fantaasiat. Filmi vaadates on inimese eest kõik ära tehtud. Kõik<br />
tegevuskohad, tegelaste välimus, nende näoilmed jne on filmis ekraanil selgelt nähtavaks<br />
tehtud. Raamatut lugedes peab aga inimene ise autori kirjelduste järgi kõik need asjad<br />
endale ette kujutama. Seetõttu areneb lugeja fantaasia.<br />
Miks inimesed üha vähem ilukirjandust loevad ja mida teha, et olukord paraneks?<br />
Inimesed loevad ilukirjandust üha vähem mitmel erineval põhjusel. Veel paarikümne<br />
aasta eest polnud laiema kasutajaskonnani jõudnud sellised meelelahutuse vahendid nagu<br />
raadioja televiisor, rääkimata arvutist. Isegi kui kodudes olid olemas televiisorid, polnud<br />
sealt just palju vaadata. Vaadata oli vaid paari kanalit. Tänapäeval on aga igaühele<br />
kättesaadav mitukümmend erinevat kanalit ja pealegi on igas peres tihtipeale mitu telerit,<br />
mistõttu pea iga pereliige saab vaadata endale meelepärast saadet. Seepärast oligi varem<br />
peamiseks meelelahutuseks raamat. Tänapäeval on aga alternatiivseid meelelahutuse<br />
allikaid, mis ei nõua nii suurt aju pingutamist.<br />
Teine oluline põhjus seisneb selles, et inimeste elutempo on kiirenenud. Sellest on üha<br />
rohkem juttu, et kiire elutempo juures pole inimestel aega tervise eest hoolitsemiseks.<br />
Sama teema alla võiks panna ka raamatute lugemise. Kui füüsiline tegevus aitab kaasa<br />
keha tervisele, siis sama teeb lugemine inimese mõistusega. Kiire elutempo tõttu pole aga<br />
inimestel aega raamatuid lugeda.<br />
Kolmas üsna oluline põhjus on puhtalt majanduslik. Raamatute hinnad on üsna kõrged,<br />
milles oma osa on muidugi ka sellel, et inimesed raamatuid vähe ostavad. On ju odavam<br />
trükkida suurema tiraažiga, kui kui kõiki eksemplare ära ei osteta, pole sellest kasu.<br />
Mida siis teha, et inimesed rohkem loeksid? Raamatute kõrgest hinnast saaks üle, kui<br />
propageerida raamatukogude kasutamist. Peamine probleem raamatukogudega on see, et<br />
tihti on raamatud välja laenatud. Selle lahendamiseks võiks raamatukogudes olla<br />
raamatuid rohkemates eksemplarides.<br />
Teine võimalus inimesi ilukirjandust lugema panna on reklaam. Kõik inimesed on<br />
suuremal või väiksemal määral reklaami ohvrid. Seega võiks raamatuid rohkem<br />
reklaamida. Mõningaid näiteid hea reklaami kohta on isegi tänapäeval olemas. Näiteks<br />
Eesti Päevaleht müüb iga nädal uut raamatut suhteliselt odava hinnaga ja reklaamib seda
ka näiteks teleris. Samuti on õnnestunud ka mõningate, mingil põhjusel väga<br />
populaarseks saanud raamatuseeriate müük. Näiteks Harry Potteri uue raamatu müüki<br />
paiskamist ootasid lapsed raamatupoodide uste taga sama innukalt kui uute kassahittide<br />
jõudmist kinoekraanile.<br />
Kokkuvõte<br />
Ilukirjandus on oluline element inimese arengus. Ilukirjandus aitab kaasa<br />
mõtlemisvõimele ja fantaasiale ning rikastab ka sõnavara. Seetõttu peaks iga inimene,<br />
kes enese vaimsest arendamisest huvitatud on, vähemalt mingil määral ilukirjandust<br />
lugema.
Change language