KOPSUHAIGUSTE THTSAMAD SMPTOMID
KOPSUHAIGUSTE THTSAMAD SMPTOMID
KOPSUHAIGUSTE THTSAMAD SMPTOMID
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
<strong>KOPSUHAIGUSTE</strong> TÄHTSAMAD SÜMPTOMID<br />
Köha, hingeldus, veriköha, rindkerevalu<br />
• peamisi põhjusi tervishoiuteenuste poole pöördumiseks<br />
Iga sümptom üksikuna on väga ebaspetsiifiline – ei viita ühelegi konkreetsele haigusele<br />
• Spetsiifilisemaks (millelegi konkreetsemale viitavaks) muudab iga sümptomi või tunnuse<br />
1. koosesinemine teiste sümptomitega<br />
2. lisateave sümptomi iseloomu kohta<br />
Iga sümptomi puhul on oluline:<br />
• kestus, raskusaste ja ajaline areng<br />
• alguse ajastus<br />
• suhe patsiendi füüsilise aktiivsusega<br />
• provotseerivad, raskendavad või kergendavad tegurid<br />
• muude sümptomite koosesinemine<br />
• samal ajal tekkinud muutused üldtervislikus või psühhosotsiaalses staatuses<br />
• seos suitsetamisega<br />
KÖHA<br />
• Kas köha on rögaeritusega või kuiv?<br />
• Köha algus, kestus, muutused koha intensiivsuses ja röga erituses, samuti röga iseloomus aja jooksul<br />
• Röga:<br />
• limane (valkjas)<br />
• mädane e. purulentne (kollakas, rohekas), viitab bakteriaalsele kasvule<br />
• veriköha – värske punane veri või verehüübed<br />
• pruunikas, roostekarva röga – (mõnikord S. pneumoniae-tekkese pneumoonia korral)<br />
1. Äge köha<br />
• ägedad ülemiste hingamisteede põletikud<br />
• Ohtlikumad haigused, mille puhul esineb ägedat köha:<br />
o kopsupõletik<br />
o südamepuudulikkuse ägenemine<br />
o kopsuarteri embooliad<br />
o aspiratsioon<br />
2. Krooniline köha – jätkuv või korduv köha, mis on kestnud vähemalt 3 nädalat<br />
• 14-23% -l täiskasvanud mittesuitsetajatel<br />
• Väga palju erinevaid põhjusi<br />
Esineb >90%-l järgmistest haigustest (4):<br />
• “Ninaneelu nohu” e. “postnasal drip”<br />
• Bronhiaalastma<br />
• Gastroösofageaalne reflukshaigus (GERD)<br />
• Krooniline bronhiit<br />
Kroonilise köha põhjused:<br />
Ninaneelu nohu → köha esineb >2/3-l juhtudest<br />
• ninaneelus limane või mädane eritis<br />
• munakivitaolised muutused neelu limaskestas<br />
• riniidid (kõik vormid), sinusiidid<br />
• köha muutub pikaliasendis raskemaks<br />
Bronhiaalastma<br />
• esinevad astma muud tunnused<br />
Astma “köhavariandi” korral<br />
• köha võib esineda ööpäev ringi<br />
• raskeneb kokkupuutel allergeeniga, külma õhuga, allergeeniga, füüsilise koormuse järel jne.<br />
1
Gastroösofageaalne reflukshaigus (GERD, maosisaldise tagasipääs söögiturusse)<br />
• söögitoru distaalosa ärritus<br />
• harvem aspiratsioon<br />
• Diagnostika → söögitoru 24-tunnine pH monitooring<br />
Bronhiektaasiatõbi (BE)<br />
• rohke mukoidne või purulentne röga<br />
• sageli veriköha, veri helepunane, tihti rohke<br />
• BE ägenemisel esinevad bakteriaalse põletiku tunnused<br />
Kopsuparenhüümi-, pleura, rindkereseina ja diafragma haigused restriktsioon (kopsumahtude<br />
vähenemine)<br />
• köha kuiv<br />
Muud põhjused ~6%<br />
• bronhogeenne kartsinoom (bronhidest lähtunud vähk)<br />
• muud kasvajad bronhides (k.a. healoomulised)<br />
• sarkoidoos<br />
• südame vasaku vatsakese puudulikkus<br />
• ACE-inhibiitorite kasutus<br />
• psüühilised probleemid (harvem, kui välja pakutakse)<br />
• Alumiste hingamisteed infektsioonid<br />
• Bronhiidid<br />
• Pneumooniad, eeskätt atüüpilised (näit. M. pneumoniae-tekkene)<br />
• Kopsutuberkuloos<br />
VERIKÖHA<br />
Verekiududest rögas verejooksuni hingamisteedest<br />
Ülemistest hingamisteedest pärit verd inhaleeritakse harva<br />
Hingamisteedest (bronhidest) pärinev veri:<br />
• värske veri on tavaliselt erepunane<br />
• sees röga, sülge<br />
• pH alkaalne (e. aluseline)<br />
• hüübed – esineb pikaajaline veritsus või on verejooks lakanud; mõnikord võtavad verehüübed bronhiaalpuu<br />
selle osa kuju, milles nad tekkisid<br />
Veriköha korral näidustatud invasiivne diagnostika (s.t. võetakse ette erakorraline bronhoskoopia), kui veritsuse<br />
põhjus ei ole muul viisil ilmselge!<br />
Veriköha põhjustavad haigused:<br />
1. Alumiste hingamisteede infektsioonid<br />
• S. pneumoniae-tekkene pneumoonia (röga pruun)<br />
• S. aureus-tekkene pneumoonia (rögas mäda)<br />
• kopsuabstsess veri koos rohke mädaga<br />
• bronhiektaasiatõbi erkpunane (bronhiaalarteritest)<br />
• kesksagara sündroom<br />
• tuberkuloos lagufaasis<br />
• seeninfektsioonid<br />
2. Kasvajad<br />
• primaarsed bronhogeensed vähid (köha, kerge rindkerevalu)<br />
• harva metastaaside korral<br />
• healoomulised kasvajad (adenoomid, kartsinoid)<br />
3. Kardiovaskulaarsed põhjused<br />
• mitraalstenoos (vasaku koja-vatsakese vahelise suistiku ahenemine) kopsukongestioon e. kopsupais<br />
• vasaku vatsakese puudulikkus<br />
• kopsuemboolia<br />
2
Muid põhjusi<br />
• rindkere traumad – roidemurrud<br />
• tugevast köhimisest<br />
• võõrkehad<br />
• vaskuliidid (Wegeneri granulomatoos)<br />
• hüübimishäired (trombotsütopeenia, hemofiiliad, antikoagulantravi)<br />
• Goodpasture’ sündroom<br />
• idiopaatiline hemosideroos<br />
HINGELDUS<br />
Sisuliselt 2 erinevat olukorda, mida on põhjust patsiendi käest uurida:<br />
1. Esineb tegelik hingamistakistus või hingamisraskus, hingamine on (mehhaaniliselt) takistatud, või<br />
esineb hingamistöö suurenenud vajaduse tunnetus. Esineb rohkem reaalse obstruktsiooni korral<br />
2. Esineb õhu- või hapnikupuuduse tunne, hingamistakistust ei tarvitse olla - sagenenud või suuremate<br />
mahtudega hingamine. Esineb haiguste puhul, kus hingamisteede obstruktsiooni ei ole või see on<br />
väheoluline<br />
Sageli esinevad koos kombineeritult, tavaliselt on ka raske patsiendil endal vahet teha<br />
Sageli koosesinevad, sageli patsiendil raske vahet teha<br />
Võib olla kõikide südame-veresoonkonda (kardiorespiratoorset süsteemi) mõjutavate haiguste peakaebuseks<br />
1. Äge hingeldus<br />
• astmahoog<br />
• äge trahheiit, bronhiit, bronhioliit, epiglotiit<br />
• toksiline hingamisteede kahjustus (inhalatsioon)<br />
• mehaaniline hingamisteede obstruktsioon (tuumorid, võõrkehad) striidor<br />
• õhkrind<br />
• kopsuemboolia (hingeldus + pleuraalne rindkerevalu + köha ja veriköha)<br />
• kopsuturse (kardiaalsed põhjused – vasema poole puudulikkus; hüpoalbumineemia, liigne vedeliku<br />
(kolloidide või kristalloidide) ülekanne, ARDS)<br />
• hüperventilatsioonisündroom<br />
2. Vahelduv hingeldus<br />
• eelduseks pöörduva iseloomuga (reversiibelsed) “sündmused”<br />
• astma (näiteks pärast füüsilist koormust)<br />
• kongestiivne südamepuudulikkus e. kopsupais (raskeneb pikaliasendis)<br />
• hüperventilatsioon<br />
• kopsuarteri embooliad<br />
3. Krooniline hingeldus<br />
• püsiv või süvenev hingeldus<br />
• krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK)<br />
• kõik kopsufibroosid, kaasa arvatud idiopaatilised interstitsiaalsed pneumooniad<br />
• hüpersensitiivsuspneumoniit (e. allergiline alveoliit)<br />
• sarkoidoos<br />
• primaarne pulmonaalne hüpertensioon<br />
• krooniline kopsuemboolia<br />
• vöötlihaste ja närvi-lihassüsteemi haigused<br />
• südamepuudulikkuse süvenemine<br />
• harvaesinevad parenhüümi- ja veresoontehaigused<br />
RINDKEREVALU<br />
Uurida<br />
• kas esineb seoses hingamisliigutuste või kehaasendi muutustega või mitte<br />
• kas valu on pindmine või sügav<br />
• muud valu iseloomustavad atribuudid<br />
3
Võrdlemisi üldine kaebus, võib olla tingitud:<br />
• kopsuhaigustest<br />
• kopsudega mitteseotud haigustest<br />
• Kopsukelme haigustest tingitud (valutundlik on parietaalne pleura) valu – pistev, terav, seoses<br />
hingamisliigutuste või kehaasendi muutustega<br />
• Ebamäärasem, püsivam, sügavam<br />
• pahaloomulised kasvajad (vähk)<br />
• kopsukoe haigused (sarkoidoos)<br />
PATSIENDI UURIMINE <strong>KOPSUHAIGUSTE</strong> SEISUKOHALT<br />
PÕHITEAVE ANAMNEESIST<br />
• Kaebuste kestus ja provotseerivad tegurid<br />
• Köha olemasolu<br />
• Rögaeritus, röga iseloom<br />
• Hingelduse olemasolu, selle iseloomustus, millega seoses<br />
• Kas hingamine on olnud vilistav, mis olukorras<br />
• Rindkerevalu –<br />
o kas seoses hingamisliigutuste või kehaasendi muutustega<br />
o kas pindmine või sügav<br />
• Medikamentoosne ravi<br />
• Suitsetamine<br />
• Amet<br />
• Ekspositsioon gaasidele, tolmudele<br />
• Allergia olemasolu (kõik avaldusvormid igas vanuses)<br />
• Kehakaalu muutused<br />
• Infektsioonidele viitavad kaebused (palavik etc.)<br />
OBJEKTIIVNE LEID<br />
Üldstaatus – patsient istudes või seistes<br />
Võib mingil määral viidata patsiendil esinevale haigusele<br />
• haige välimus → rasked infektsioonid, pahaloomulised kasvajad, süsteemsed haigused<br />
• kõhnumine e. kahheksia → emfüseem, kopsuvähk<br />
• adipoossus → obstruktiivse uniapnoe/hüpopnoe sündroom<br />
• psüühiline seisundi “somatisatsioon”?<br />
• intelligents, mälu → tähtsus patsiendikoolituses<br />
Nahk ja küüned<br />
• nahaarmid →armisarkoidoos<br />
• erythema nodosum e. sõlmeline erüteem, lupus pernio → viited sarkoidoosile<br />
• kellaklaasküüned (praktiliselt alati koos trummipulksõrmedega) → idiopaatiline kopsufibroos jt. idiopaatilised<br />
interstitsiaalsed pneumooniad, bronhiektaasiatõbi, pneumokonioosid e. kopsude tolmustustõved (eriti<br />
asbestoos), kopsuvähk<br />
Kael ja ülajäsemed<br />
• → pais ülemise õõnesveeni süsteemis<br />
• kaela ja kaenlaaluste lümfisõlmed<br />
• kilpnäärme suurenemine → köha, hingelduse põhjus<br />
Rinnad<br />
• kopsumetastaaside võimalik lähtekoht<br />
Süda ja vereringeelundid<br />
• südametoonid<br />
Kõht<br />
• süsteemsed haigused, pahaloomulised kasvajad<br />
4
Alajäsemed<br />
• südame parema poole puudulikkus<br />
• kopsuemboolia (tursed)<br />
• erythema nodosum → sarkoidoosikahtlus<br />
Silmad<br />
• konjunktiivide punetus, kühmulisus → sarkoidoosikahtlus<br />
• silmapõhjad → ajuprotsessid<br />
Suu ja neel<br />
• tsüanoos e “sinitõbi”, näonärvi halvatus,<br />
• seenpõletiku tunnused neelus<br />
• saneerimata hambad infektsiooni lähtekohana<br />
• obstruktiivse uniapnoe esinemist soodustavad tegurid neelus<br />
Hingamine ja hääl<br />
• eri asendites<br />
• normaalne hingamissagedus 12-16 × /min., hääletu<br />
• abilihaste kasutus<br />
• vinguv ja raske väljahingamine → perifeersete hingamisteede obstruktsioon<br />
• vinguv sissehingamine = striidor → obstruktsioon suurtes hingamisteedes<br />
• hääle kähedus → häälepaelte põletik või halvatus – kasvajalised protsessid vasakus kopsus<br />
Rindkere uurimine kopsuhaiguste korral<br />
Vaatlus ja palpatsioon - istudes või seistes<br />
• rindkere liikuvus, külgühtlus<br />
• valupunktid roiete kohal<br />
• trahhea asend manubrium sterni kohal<br />
Raske emfüseemi korral:<br />
• rindkere tünnikujuline (eest-taha-mõõde pikeneb)<br />
• rinnak võlvub ettepoole, roided paigutuvad enam horisontaalselt<br />
• rindkere liikuvus on halb<br />
• õlad kõrgel, kael, pea näivad allapoole vajunutena<br />
• Sissehingamisel roidevahemike sissetõmbumine<br />
Rindkere ebasümmeetrilisus viitab →<br />
• ühepoolne kopsu fibroos (tuberkuloosi v. pneumoonia j.)<br />
• ühepoolne pleuraalne haigus<br />
• torakoplastika järgne seisund<br />
• küfoos või skolioos<br />
Valu palpatsioonil:<br />
• roidevigastus – krepitatsioon + punktvalu + juhtevalu<br />
• sama metastaasi korral<br />
• valu roideotsa-kõhre üleminekukohas →Tietze sündroom<br />
Muu leid palpatsioonil:<br />
• Nahaalune õhkemfüseem<br />
• “Tremulus” – värin hingamisel → lima hingamisteedes<br />
Perkussioon e koputlemine: ühe käe sõrmega koputatakse teise käe 2. või 3. sõrme kesklülile<br />
Uuritakse:<br />
• diafragma asendit ees, taga<br />
• kopsude asümmeetria<br />
Tavaline koputlusleid kopsude kohal → “kopsukõla”<br />
5
Hüpersonoorsus – “karbikõla” → suurenenud õhusisaldus allolevas materjalis<br />
• sümmeetrilise → emfüseem<br />
• asümmeetriline → bulla või tühik<br />
“Tümpaania” – kõlav (“tühja tünni kõla”) → õhkrind, väga suur bulla<br />
“Tumestus” → õhusisalduse puudumine allolevas materjalis<br />
o vedelik pleuraõõnes<br />
o atelektaas<br />
o ulatuslik kopsukoe konsolidatsioon<br />
o suur kasvaja<br />
o diafragma kõrgseis<br />
Tumestuse ja kopsukõla vahepealne on “lühenenud kopsukõla” – esineb kopsufibroosi, bronhopneumoonia jm.<br />
seisundite korral, kus kopside õhusisaldus on vähenenud, kuid veel ei ole tegemist täieliku konsolidatsiooniga<br />
KOPSUDE AUSKULTATSIOON<br />
• enne paluda köhida – eemaldada lima<br />
• kuulatleda suu kaudu hingamisel<br />
• forsseeritud ekspiiriumi ajal → võimalik obstruktsioon<br />
Trahheaalne hingamiskahin<br />
• heli ekspiiriumis (=väljahingamisfaasis) tugevam kui inspiiriumis (=sissehingamisfaasis)<br />
• normis ainult kaelal<br />
Bronhiaalne hingamiskahin<br />
• heli ekspiiriumis sama tugev kui inspiiriumis<br />
• normis rinnaku ülaosal ja abaluude vahelt tagant<br />
Vesikulaarne hingamiskahin<br />
• heli inspiiriumis tugevam kui ekspiiriumis<br />
• normis kopsuparenhüümi kohalt<br />
Hingamiskahina nõrgenemise põhjused:<br />
• vedelik pleuraõõnes<br />
• õhkrind<br />
• atelektaas<br />
• raske emfüseem<br />
• suur liigkaal<br />
Hingamiskahina tugevnemine<br />
• kopsukoe suurenenud tihedus (konsolidatsioon) → bronhiaalne kahin kostub perifeeriast<br />
• Vahel normaalselt vasakul tugevam kui paremal<br />
• Kopsupõletik, perifeerne soliidne kasvaja jne.<br />
• Bronhofoonia → kõne kostab selgelt konsolidatsiooni kohal rindkere seinani<br />
Amfooriline hingamisheli - ekspiiriumis ja inspiiriumis kume heli seoses suurte tühikutega<br />
Vilinad ja kiuned<br />
Ekspiiriumis:<br />
• peente, sulguvate hingamisteede liikumisest<br />
• kujutab endast obstruktsiooni (astma, KOK)<br />
Inspiiriumis:<br />
• trahhea kohal → näiteks trahhea stenoosist (ahenemisest)<br />
• ebasümmeetriliselt ja lisaks ka ekspiiriumis → peabronhi või kopsusiseste bronhide stenoosist<br />
Urinad (“rhonchi”) – madalamatoonilised helid, tekivad sekreediosakeste võnkumisest suuremates<br />
hingamisteedes (iseloomulik kroonilisele bronhiidile, paranemisjärgus olevale astma ägenemisele jt.<br />
kopsuhaigustele)<br />
Suured (suuremullilised) räginad (“coarse crackles”)<br />
• madalasageduslikud<br />
• alati, kui bronhides on eritist<br />
• inspiiriumi alguses → lima liikumine bronhides<br />
6
Peened (peenemullilised) räginad (“fine crackles”)<br />
• kõrge sagedusega<br />
• tekivad suletud peente hingamisteede, k.a. alveoolide avanedes sissehingamisel; esineb ka normis, eriti<br />
vanemas eas isikutel alveoolide gruppide avanemisest sissehingamisel<br />
• Difuussed parenhümatoossed kopsuhaigused, sealh. idiopaatilised interstitsiaalsed pneumooniad (IIP),<br />
alveolaartasandilt lähtunud või seda haaranud muud kopsufibroosid → inspiiriumi lõpus<br />
• südamepuudulikkus → kogu inspiiriumis + ekspiiriumi alguses, enam kopsude alaosades, istudes<br />
• kopsupõletiku korral → inspiiriumis<br />
Pleura hõõrdumiskahin<br />
• “kõrvalähedane”, nii ekspiiriumis kui inspiiriumis<br />
• difuusse pleurafibroosi korral peen ja meenutab idiopaatilise kopsufibroosi auskultatoorset leidu<br />
Ühepoolne e. unilateraalne leid:<br />
Viitab pigem patoloogilisele seisundile:<br />
Näiteid:<br />
Intrapulmonaalne striidor (vinguv või kiunuv heli, mis on kuuldav selgesti enam ühes kopsuosas või ühel<br />
rindkerepoolel – ühepoolne takistus tsentraalsetes bronhides → hea- või pahaloomuline kasvaja, võõrkeha,<br />
limakogum jne.<br />
Peened räginad:<br />
ühepoolselt febriilse palaviku ja nõrkusega patsiendil → pigem kopsupõletik<br />
mõlemapoolselt, eriti bibasilaarselt (= mõlemal pool alaväljades) → pigem paisunähud (südame<br />
paispuudulikkus)<br />
Mõnikord on normaalne vesikulaarne hingamiskahin kuulda vasakul tugevamini kui paremal – heli parem<br />
peegeldus keskseinandilt (perikardilt) lisab helivaljust, vahel moduleerib tugevamaks-nõrgemaks südamerütm<br />
(muutuvad mediastinumi kontuuride mõõtmed)<br />
Kompleksne leid erinevat tüüpi kopsu- ja rindkerehaiguste korral<br />
Kopsukoe tihenemine (konsolidatsioon)<br />
1. rindkere liikuvus (haigel poolel) vähenenud<br />
2. perkutoorne tumestus<br />
3. bronhiaalne hingamiskahin<br />
4. inspiiriumis (peeni) räginaid<br />
Kopsukoe õhusisalduse vähenemine (atelektaas)<br />
1. trahhea (ja keskseinand) siirdunud atelektaasi poole<br />
2. rindkere liikuvus (haigel poolel) vähenenud<br />
3. perkutoorne tumestus<br />
4. hingamiskahin puudub<br />
Vedelik pleuraõõnes<br />
1. trahhea (ja keskseinand) siirdunud haigest poolest eemale (vastaspoolele)<br />
2. rindkere liikuvus (haigel poolel) vähenenud<br />
3. perkutoorne tumestus<br />
4. hingamiskahin nõrk või puudub<br />
Õhkrind<br />
1. trahhea (ja keskseinand) siirdunud haigest poolest eemale<br />
2. rindkere liikuvus (haigel poolel) vähenenud<br />
3. perkussioonil tümpaania<br />
1. hingamiskahin nõrk või puudub<br />
7
Change language