õppeasutuse sisehindamine - Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus
õppeasutuse sisehindamine - Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus
õppeasutuse sisehindamine - Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
organisatsiooniline õppimine <strong>ja</strong> õppiv organisatsioon rõhutavad autorid Harri Roots <strong>ja</strong><br />
Ene-Silvia Sarv, et kuigi kõigis organisatsioonides õpitakse <strong>ja</strong> kuigi õppimine on kooli<br />
põhiprotsess, ei tee need as<strong>ja</strong>olud kaugeltki kõiki koole õppivateks organisatsioonideks.<br />
Samas tuuakse eile, et õppiva organisatsiooni kontseptsioon on veidi erinevate siltide all<br />
teinud paarikümne aasta vältel läbi märkimisväärse arengu. Koos kontseptsiooni<br />
arenguga on muutunud <strong>ja</strong> laienenud arusaamad ka sellest, millised on õppivat<br />
organisatsiooni iseloomustavad jooned <strong>ja</strong> põhiprotsessid. Kolmanda osa põhirõhk on<br />
teadmusloome <strong>ja</strong> teadmusjuhtimise protsessidel, mis koos nel<strong>ja</strong>ndas <strong>ja</strong> viiendas osas<br />
käsitletud juhtimise problemaatikaga (juhtimine, eestvedamine, juhtimisstiilid) on<br />
kindlasti õppiva organisatsiooni põhiprotsessideks. Kuuendas osas on juttu sellest, kuidas<br />
juhil oleks võimalik toetada kooli kujunemist õppivaks organisatsiooniks. Viimases,<br />
seitsmendas osas tutvustab Ene-Silvia Sarv Eesti koolide empiirilist <strong>ja</strong>otust, mis lähtub<br />
õppiva organisatsiooni kriteeriumidest.<br />
I<br />
Kool kui „kroonu ma<strong>ja</strong>” <strong>ja</strong> õppiv organisatsioon – erinevad vaated koolile<br />
Organisatsiooni- <strong>ja</strong> juhtimisteooria seisukohast ei ole haridusasutus eriline asutus selles<br />
mõttes, et igas organisatsioonis on ju oma põhiprotsess ning seda toetavad abi- <strong>ja</strong><br />
tugiprotsessid. Igas organisatsioonis on struktuur, mida iseloomustab ametipositsiooni <strong>ja</strong><br />
võimu olemasolu ning kultuur, millest sõltub, kuidas võimu mingis olukorras<br />
kasutatakse. Iga organisatsioon on oma tööta<strong>ja</strong>tele teatav õpikeskkond ning iga<br />
organisatsioon võib olla, aga ka mitte olla, õppiv organisatsioon. Igal organisatsioonil on<br />
juhtkond, kes eelistab <strong>ja</strong> harrastab üht või teist juhtimisstiili, mis võib <strong>ja</strong> võib ka mitte<br />
soodustada organisatsioonilist õppimist. Haridusasutus on õpikeskus, kuid see ei määra<br />
veel iga konkreetse õppeasutuse positsiooni traditsioonilise <strong>ja</strong> õppiva organisatsiooni ning<br />
direktiivse <strong>ja</strong> osaleva juhtimise skaaladel.<br />
1. Juhatamaks sisse haridusasutuse kui õppiva organisatsiooni teemat, toome kõigepealt<br />
kaks tsitaati.<br />
„Kool kui distsiplinaarse võimu täieõiguslik esinda<strong>ja</strong> eristab, selekteerib,<br />
hierarhiseerib, standardiseerib, heidab kõrvale, sõnaga – normaliseerib indiviide.<br />
[...] Vanglast, haiglast <strong>ja</strong> sõ<strong>ja</strong>väest eristab kooli (sarnanedes ses mõttes rohkem<br />
vabrikuga) see, et ta on neist massilisem, hõlmates põlvkonniti kõiki normaalselt<br />
normaliseeritavaid indiviide.” (Ruus 2000: 130 – 131)<br />
„Peaaegu kõik koolid on üles ehitatud hierarhiliselt, kusjuures õpeta<strong>ja</strong>d alluvad<br />
direktorile või direktori asetäit<strong>ja</strong>le. Direktorid omakorda alluvad<br />
järelevalveametnikele või nende asetäit<strong>ja</strong>tele. Ükskõik milline õnnetu põhjus sel ka<br />
ei oleks, on koolid üles ehitatud iidse sõ<strong>ja</strong>väemudeli kohaselt. Sõ<strong>ja</strong>väemudelile on<br />
omane käsule allumine, otsene kontroll, võimu <strong>ja</strong> autoriteedi hierarhia, ülalt<br />
tulevad juhised, va<strong>ja</strong>dus austada võimu (sõnakuulelikkus), karistus reeglite<br />
rikkumise eest jne. [...] Enamikus koolides oodatakse õpeta<strong>ja</strong>telt, et nad viiksid<br />
otsuseid ellu, kuid neile antakse harva võimalus osaleda otsuste tegemises. Kooli<br />
6
Change language