Ilma värvifotodeta (pdf, 5 MB) - Geoloogia Instituut
Ilma värvifotodeta (pdf, 5 MB) - Geoloogia Instituut
Ilma värvifotodeta (pdf, 5 MB) - Geoloogia Instituut
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Tallinn–Narva maanteel Sinimägede kohal. Mõned teeäärsed suured kivid aga on<br />
kenaks vaatamisväärsuseks ja orientiiriks teekäijatele, näiteks Unikivi Hiiumaal,<br />
Ookivi ja Kaarekivi Saaremaal, Paralepa rahn ja Parunikivi Läänemaal ning<br />
teisedki. Tõsi, mõned neist võivad tekitada ohte liiklusele, nagu ülalmärgitud Vasekivi<br />
Tallinn–Tartu raudteetammi piirdel (foto 45) või isegi Rahumäe hiidrahn<br />
Tallinnas, mis piirab rongijuhi jaoks nähtavust. Seni on need rahnud jäänud paigale,<br />
kuigi probleeme nendega on olnud. Rahn võib saada takistuseks ka veeteele.<br />
Nii on Ahja jõelt kõrvaldatud kunagi palgiparvetust seganud Vanakivi, mille mõõtmed<br />
pole paraku küll teada.<br />
Kuid kõige rohkem on rahne kaotanud ikkagi maaparandustöö põldudel, mille<br />
käigus rahne teisaldati või maeti kivikuhjatiste alla. Niisuguseid matmisi tehti<br />
kõige innukamalt Saare-, Lääne- ja Põlvamaal, kus algsest suurrahnude kooslusest<br />
muutus kättesaamatuks 10–15% (tabel 6). Mõnel juhul on suurema rahnu ase kivivaalus<br />
veel aimatav, teinekord paistab sellest välja ka laeosa, kuid rahnu üldkuju ja<br />
selle mõõtmed jäävad siiski varjatuks. Ka mõned üksikuna põllusaartele jäänud<br />
rahnud on nende jalamile kuhjatud väikekivide tõttu kaotanud osa oma algsest<br />
väärikusest. Üksikuid rahne on jäänud ka maaparanduskraavide muldesse. Nimetagem<br />
mitut rahnu Riuma lähistel Võrtsjärve ääres ja eriti Juhanale rahnu<br />
Viljandimaal, mis muldkehast vabastamise korral võib osutuda isegi madalaks hiidrahnuks<br />
(Orviku 1937b).<br />
Rahnude kadumise kohta linnamaastikust on otseseid teateid vähe. Säilinud on<br />
ühest suuremast gneissrahnust 20. sajandi algkümnendil tehtud foto Tartu Annelinna<br />
maa-alalt, millel on näha ka lõhkumisjälgi. Rahn on kusagil ilmselt jäänud<br />
tänaste ehitiste alla. Võimalik, et palju rahne on läinud kaduma ka Tallinna linnaehituses:<br />
vanadel maalidel on näha Toompead ümbritsevate karjamaade kivirohkust,<br />
tänaseks on need ehitistesse ja nende alusmüüridesse kadunud. Tallinna<br />
piires säilitatud suurte rahnude hulk ja mitmed kivikülvid Kadriorus, Koplis,<br />
Veskimetsas ja Mustamäel näitavad siiski, et rändrahnude materjali kasutati siin<br />
mõõdukalt ja üksnes siis, kui asjaolud seda nõudsid. Oli ju pae näol paremini<br />
käsitsetav ehituskivi siin hõlpsasti kättesaadav.<br />
Piirkond<br />
Tabel 6. Suurte rahnude hävimine mõnes Eesti piirkonnas<br />
Rahnude<br />
algne arv<br />
Maetud<br />
maaparanduse<br />
kivivaalu<br />
Lõhutud<br />
tarbekiviks<br />
Kadunud<br />
muul<br />
viisil<br />
Kokku<br />
kadu,<br />
%<br />
Saaremaa 237 46 27 3 32 161<br />
Põlvamaa 45 4 7 1 26 33<br />
Tartumaa 41 5 2 1 19 33<br />
Läänemaa 190 6 14 2 12 168<br />
Vormsi 58 – 4 3 12 51<br />
Valga-, Võrumaa 36 2 – 1 8 33<br />
Hiiumaa 108 3 2 1 5 102<br />
Kokku 715 66 56 12 19 581<br />
Järel<br />
43
Change language