Ilma värvifotodeta (pdf, 5 MB) - Geoloogia Instituut
Ilma värvifotodeta (pdf, 5 MB) - Geoloogia Instituut
Ilma värvifotodeta (pdf, 5 MB) - Geoloogia Instituut
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
RAHNUD RAHVAPÄRIMUSTES, ARHEOLOOGIAS, KULTUURILOOS<br />
Suured ja kogukad rändrahnud, mida ootamatult kohati maastikul, avaldasid<br />
kahtlemata mõju meie esivanematele – Eesti muinasasukatele. Oma erakordsuse<br />
tõttu maastikupildis panid nad inimesi alatasa juurdlema kivide päritolu üle. Kuna<br />
polnud mingitki tõepärasemat ettekujutust kivide tekkeviisist, sisendasid suured<br />
kivimürakad inimestesse tahtmatult hirmu ja ebamäärast aukartust neid tekitanud<br />
üleloomulike jõudude ees. Suuri kive hakati pidama pühaks, neist hoiti algul aupaklikult<br />
eemale, hiljem hakkasid nende kohta levima kuuldused, müstilised oletused,<br />
kõhedust tekitavad eelarvamused. Paganlik maailmapilt omistas neile nõiduslikke<br />
või tervistavaid võimeid, paljude kivide juures korraldati ilmselt ka ohverdamisi<br />
ja teisi usurituaale. Kindlasti juurdus palju kividega seotud uskumusi siinse<br />
rahva psüühikasse ja lõplikult ei ole me neist vabad ehk tänapäevalgi, eriti silmas<br />
pidades, kui elaval viisil rahvapärimused konkreetsete rahnude juures veel edasi<br />
püsivad. Käesolevas ei ole võimalik meie esiajaloo keerdkäikudesse vajaliku põhjalikkuse<br />
ja usaldusväärsusega süveneda. See on mineviku-uurijate ajaloolaste töömaa<br />
ja selle tegevuse tunnistajateks on paljude rahnude juures seisvad arheoloogiaja<br />
muinsuskaitsetähised, mille abil mõtestatakse ja põlistatakse siinse piirkonna<br />
asukate kauget minevikku. Vaadelgem siinkohal vaid mõningaid üldisemaid kivihiidudega<br />
seonduvaid rahvapärimuste-legendide arengusuundi. Loomulikult on<br />
uskumusi lõpmatu hulk – juba suurte rahnude 1800-le liginev arv näitab, et võimalik<br />
on piirduda üksnes väga üldistava käsitlusega.<br />
Esialgsed primitiivsed ettekujutused ja kartused üleloomulike jõudude ees<br />
asendusid suurte kivimürakate puhul aegamööda reaalsemate tajumisvormidega ja<br />
paljugi varem tõsiselt võetust hakkas pikkamisi omandama humoorikat varjundit.<br />
Legendid ja pärimused kaotasid järk-järgult oma otsese usutavuse, kuid neid oli<br />
siiski hea edasi jutustada, nad ilmestasid huvitavaid paiku maastikul, muutsid need<br />
meeldejäävaks ning paeluvad kivide külastajaid tänaseni. Kindlasti oli neil suur<br />
mõju lastele, arendades nende fantaasiat ja süvendades ehk mõningat vaoshoitustki.<br />
Kui esimesed kokkupuuted suurte rahnumürakatega äratasid kujutluse üleloomulikest<br />
jõududest, siis nende jõudude allikad jäid kauaks üsna ähmaseks. Peagi<br />
tekkis vajadus neid jõude kuidagi personifitseerida ja nähtusi arusaadavamalt selgitada.<br />
Kõige lihtsam näis omistada suurte kivide paigalt liigutamine mingile hiigeljõuga<br />
elavale olendile. Ja nii ilmusidki inimeste mõttemaailma kujuteldavad vägilased<br />
Suur Tõll, maa all elav Vanakuri ja hilisem eeposekangelane Kalevipoeg.<br />
Mõistagi süvendasid kujutlusi neist üha rohkem ühtset vormi võtvad ja sageli<br />
loitsudesse-lauludesse talletatud suulise folkloori ilmingud. Millises järjekorras<br />
need tegelased rahva kujutlustesse ilmusid, selles ei pruugi olla veel täit selgust ka<br />
rahvaloomingu uurijatel, kuid igal juhul seostus vägilaste tegevus väga tihedalt<br />
83
Change language