Ilma värvifotodeta (pdf, 5 MB) - Geoloogia Instituut
Ilma värvifotodeta (pdf, 5 MB) - Geoloogia Instituut
Ilma värvifotodeta (pdf, 5 MB) - Geoloogia Instituut
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
näitavad aastaid, mil järve veetaseme alanemisel jäi rahnukogum tervikuna kuivale<br />
(1826, 1887, 1901, 1908, 1960, 1970, 1971, 1975).<br />
Piirikivide ja eritähistustega kivide kõrval on suuri rahne kasutatud ka muude<br />
oluliste sündmuste või asjaolude põlistamiseks. Tuntud on Keila–Haapsalu maantee<br />
teemulde ääres asuv Parunikivi Läänemaal, millesse on raiutud kunagiste<br />
Keedika ja Uugla mõisavalduste omanike nimed. Kenaks põlistuskiviks on ka<br />
suurem metsarahn Võhma lähedal Järvamaal, millele on raiutud kõigi endiste<br />
Kabala metsaülemate nimed.<br />
Niisiis on rändrahnude kasutamine maastiku tunnetamises üsna mitmepalgeline<br />
ja ilmselt palju suurem, kui me tummavõitu halle kivimürakaid põgusalt kohates<br />
oskame arvata. Muidugi on nüüdisaegsete maamõõtmisvahendite kasutuselevõtuga<br />
nende geodeetiline tähendus suuresti langenud ning omandanud üksnes ajaloolise<br />
mõtte, kuid igapäevases tegevuses toetutakse neile veel küllalt sageli.<br />
Tänapäeva inimesele on rändrahnud muutunud paljuski vaid huvitavaks turismiobjektiks<br />
ja nende lähedus pakub sageli ka mõnusat puhkepaika. Seda toidavad<br />
ühest küljest rahnudega seotud legendid ja omapärased juhtumid, teisest küljest aga<br />
püsivad rahvapärimused, meeldejäävad lapsepõlvemälestused ja põlvest põlve kanduv<br />
aukartustunne suurte kivihiidude ees. Tänaseni valitakse peoplatsideks ja jaanitulekohtadeks<br />
just mõne suure rahnu lähedus, sinna rajatakse kiigeplats, sageli peatutakse<br />
seal matkateel, korraldatakse puhkepaus või piknikueine. Suure kivirahnu<br />
lähedus annaks justkui midagi juurde: on see lihtsalt turvatunne või mingi seletamatu<br />
taju esivanemate loodustunnetusest, kes teab.<br />
Ja miks mitte meenutada mingit huvitavat ajaloojuhtumit kivi juures, näiteks<br />
Vene tsaari Peeter I tõllaratta purunemist vastu Paralepa rahnu Haapsalu lähedal,<br />
Rootsi kuninga Gustav Adolf II puhkehetke Kaarekivi juures Saaremaal, tsaar<br />
Aleksander I-le Tumala Suurkivi juurde Saaremaal toodud kulleriteadet Napoleoni<br />
tegudest Euroopas jne. Võib veel meenutada hernhuutlaste usukuulutamist Upa<br />
Kantslikivil Saaremaal, muinasaegse kuninga einestamist kuldtaldrikult Kuningakivil<br />
Võsule viiva tee ääres, lugematuid teateid rootsiaegse varanduse peidikutest<br />
või sõjapealikute haudadest kivi all jne. Iseasi, kas neil juttudel on usaldusväärset<br />
alust, kuid mõnus on ju niisugustest asjadest mõtiskleda ja teadjama teejuhi suust<br />
seda kuulda. Hea on teada ka tuntud inimestest, kes on kivi juures korduvalt<br />
viibinud ja paika omaseks pidanud. Nii tunneme luuletaja M. Heibergi kivi Urvaste<br />
järve lähedal, J. Kunderi kivi Haanjas Suure Munamäe torni kõrval, helilooja<br />
A. Lätte lapsepõlve mängumaa Koruste Tondikivi Rõngu lähistel, rahnudeuurija<br />
J. A. Ehrenpreisi sünnikodu lähedal Viljandimaal Labidakivi, kirjanik J. Vahtra<br />
meelispaika Metste rahnul Põlvamaal, rahnudeuurija-geoloogi H. Viidingu “viimast<br />
kivi” Valgamaal Õrus (Hang 1989). Geoloogidest rahnu-uurijate nimedega<br />
seostatakse veel mitmeid suuri rahne Eestimaal – A. Kumari kivid Riguldi lähedal<br />
Läänemaal, A. Luha rahn Võlupel Saaremaal, K. Orviku rahn Tuhalaanes, E. Mölsi<br />
rahn Palukülas ja K. Pärna rahn Nõva lähedal (mõlemad Harjumaal), Ü. Heinsalu<br />
Laevarahn Läänemaal, rääkimata paigaldatud mälestuskividest F. Schmidtile Kaismas,<br />
A. Aaloele ja I. Reinvaldile Kaalis Saaremaal, Ü. Heinsalule Tuhalas Harjumaal.<br />
81
Change language