Ilma värvifotodeta (pdf, 5 MB) - Geoloogia Instituut

Hermann, U. 1973. Mustvee piirikivi. Eesti Loodus, 1, lk 43.
Hermann, U. 1981. Soekivi jälgedel. Eesti Loodus, 11, 713–716.
Hiiemäe, M. 2003. Eluta looduse mälestusmärgid rahvapärimustes. Rmt.: Eluta loodusmälestiste
uurimine ja kaitse. Tartu-Tallinn, Tead. Akad. Kirj., 100–109.
Hiiemäe, R. 2000. Kividest rahvapärimustes. Eesti Maaparandajate Selts. Toimetised, 4, 61–68.
Ikka ja jälle meie oma Eesti asjast. 1995. Eesti Loodus, 11/12, 322–325.
Joonuks, H. 1965a. Helme Orjakivi. Eesti Loodus, 6, lk 358.
Joonuks, H. 1965b. Liigvalla Orjakivi. Eesti Loodus, 6, lk 358.
Joonuks, H. 1987. Kalevipoja kivi. Eesti Loodus, 7, lk 432.
Joonuks, H. 1988a. Tammispea rahn. Eesti Loodus, 1, lk 59.
Joonuks, H. 1988b. Kalevipoja kivi ehk Kalevipoja luisk Raplas. Eesti Loodus, 4, lk 255.
Joonuks, H. 1988c. Laanekivi Tõruveres. Eesti Loodus, 7, lk 459.
Joonuks, H. 1988d. Tagaküla Suurkivi. Eesti Loodus, 8, lk 513.
Joonuks, H. 1988e. Helme Orjakivi. Eesti Loodus, 12, lk 797.
Joonuks, H. 1989a. Kalevipoja lingukivi ehk Suurkivi. Eesti Loodus, 3, lk 150.
Joonuks, H. 1989b. Keskmise venna kivi. Eesti Loodus, 4, lk 240.
Joonuks, H. 1989c. Kalevipoja Lingukivi. Eesti Loodus, 7, lk 433.
Joonuks, H. 1990a. Vao Uuemõisa kivi. Eesti Loodus, 2, lk 97.
Joonuks, H. 1990b. Lootsikukivi. Eesti Loodus, 5, lk 328.
Joonuks, H. 1990c. Tõruvere Sadulakivi. Eesti Loodus, 6, lk 381.
Jung, J. 1910. Muinasaja teadus eestlaste maalt. Tln., A. Buschi kirj., 230 lk.
Juske, A. 2000a. Kaks joonist. Eesti Maaparandajate Selts. Toimetised, 4, 11–19.
Juske, A. 2000b. Piirikivid. Eesti Maaparandajate Selts. Toimetised, 4, lk 80.
Juske, A. 2000c. R. Lehberti jälgedes Käsmus. Eesti Maaparandajate Selts. Toimetised, 4, 35–39.
Juske, A., Kannukene, L., Piin, T. 2000. Meremunga rändrahn. Eesti Maaparandajate Selts. Toimetised,
4, 43–45.
Järvamaa rändrahnud. 2005. (Koost. O. Randver ja Ü. Ruisu.) Järvamaa Keskkonnateenistus, 32 lk.
Jüssi, F. 1972. Väinamere laiud – maastikukaitseala. Eesti Loodus, 4, 222–226.
Kaasik, A. 1972. Looduse õpperada – Käsmu väike ring. Eesti Loodus, 11, 698–701.
Kaasik, A., Kurepalu, A., Tõnisson, A. 1998. Lahemaa teejuht. Tln., Huma, 64 lk.
Kalamees, A., Püttsepp, J. 1995. Vormsi – rahulik saar Hiiu ja mandri vahel. Eesti Loodus, 10, 280–
284.
Kalevipoja ja Vanapagana kivid Pärnumaal (pealkirjata). 1977. Eesti Loodus, 10, lk 667.
Karlson, A. 1975. Teine rahn Ojakülas. Eesti Loodus, 6, lk 363.
Karu, A. 1937. Rändrahnu esinemisest Meeksis. Loodusvaatleja, 1, lk 31.
Kas tunned maad. 1965 (Koguteos, koost. E. Varep.) Tln., Eesti Raamat, 696 lk.
Kask, E. 1986a. Jaani-Tooma Suurkivi. Eesti Loodus, 6, lk 360.
Kask, E. 1986b. Kalevipoja tool. Eesti Loodus, 9, lk 600.
Kask, E. 1986c. Käsmu kivikülv Lahemaa rahvuspargis. Eesti Loodus, 10, lk 650.
Kask, E. 1987. Kivid meres. Eesti Loodus, 10, lk 664.
Kask, I. 1975a. Salapärane kivi. Eesti Loodus, 11, 689–690.
Kask, I. 1975b. Veel üks Hiiekivi kaitse alla. Eesti Loodus, 1, 15–16.
Kask, I. 1991. Rändkivid, Eesti ja Ungari. Eesti Loodus, 12, lk 741.
Kask, I. 1993. Kivid räägivad. Eesti Loodus, 1, lk 24.
Kask, I., Raudsep, R., Saadre, T., Suuroja, K. 1991. Geoloogilised huvid Osmussaarel. Eesti Loodus,
12, 371–372.
Kaup, J. 1939. Liivasaare hiigel-rändrahn. Loodushoid ja turism, 5, 275–277.
Kents, P. 1935. Käsmu ümbruse suuri rändrahne. Eesti Loodus, 1, 10–13.
Keyserling, A. 1863. Notiz zur Erklärung des erratishen Phänomens. Melanges phys. et chim. tires du
Bull. Acad. Sci. St.-Petersb., 5, 505–511.
Kiin, A. 1991a. Helmerseni kivikülv. Eesti Loodus, 1/2, lk 113.
Kiin, A. 1991b. Hiiesaare Silmakivi. Eesti Loodus, 12, lk 729.
Kildema, K. 1957a. Kivide mahu määramine. Tln., ERK, 36 lk + lisa.
96