tallinna tuletõrje- ja päästetööde valdkonna riskianalüüs i osa ...

2 

TALLINNA TULETÕRJE JA PÄÄSTEAMET 

KRIISIREGULEERIMISTEENISTUS 

TALLINNA TULETÕRJE- JA 

PÄÄSTETÖÖDE VALDKONNA 

RISKIANALÜÜS 

I OSA 

TULETÕRJE- JA PÄÄSTETÖÖDE 

RISKIDE HINNANG 

Läbi vaadatud ja heaks kiidetud 

Tallinna Kriisikomisjoni 22.09 2004 istungil 

TALLINN 2004

3 

SISUKORD 

SISUKORD...................................................................................................................................3 

SISSEJUHATUS ..........................................................................................................................8 

Üldkirjandus..............................................................................................................................9 

1. Peatükk RISKIANALÜÜSI METOODIKA...........................................................................10 

1.1 Suurõnnetuste toimumise tõenäolisus...............................................................................10 

1.2 Tagajärgede kriteeriumid ja nende raskusastmed ............................................................11 

1.3 Riskimaatriks ....................................................................................................................13 

1.4 Õnnetuste ohualad ja nende hindamise parameetrid.........................................................14 

1.4.1 Mürgise kemikaali pilv ..............................................................................................15 

Kloori ja ammoniaagi ohtlikud kontsentratsioonid.............................................................15 

1.4.2 Plahvatuslaine ............................................................................................................16 

1.4.3 Soojuskiirgus..............................................................................................................17 

1.4.4 Sündmuspaiga isoleerimine ja evakueerimine...........................................................17 

1.4.5 Elutähtsate valdkondade suurõnnetuste tagajärgede raskuse kvalitatiivne ja 

kvantitatiivne hindamine.....................................................................................................18 

1.4.6 Väljundite ohutegurite tagajärgede mõju ümbritsevale keskkonnale kvantitatiivne 

hindamine............................................................................................................................18 

1.4.7 Tallinna riskianalüüsi riskitabel.................................................................................18 

1.4.8 PÕHITERMINID..............................................................................................................19 

2. PEATÜKK TALLINNA ÜLDISELOOMUSTUS.................................................................23 

2.1 Linna territoorium ja selle ülevaade .................................................................................23 

2.1.1 Suuremate keskuste rahvastik ja kaugused Tallinnast..............................................23 

2.1.2 Suuremate Eesti linnade kaugused Tallinnast............................................................23 

2.1 3 Linnatänavate võrk, 31.12.2002................................................................................23 

2.2 Ilmastik ja keskkond .........................................................................................................24 

2.2.1 Õhutemperatuur, 2002 ...............................................................................................24 

2.2.2 Päikesepaiste, 2002....................................................................................................24 

2.2.3 Sademed, 2002...........................................................................................................24 

2.2.4 Õhusaaste paiksetest saasteallikatest, 1997-2002 ......................................................24 

2.2.5 Tallinnas tekkinud ligikaudsed jäätmekogused .........................................................25 

2.2.6 Prügilatesse ladestatud jäätmed (tuh t) ......................................................................25 

2.2.7 Elanikelt tanklate kaudu kogutud ohtlikud jäätmed...................................................25 

2.3 Energia. Vesi. Kanalisatsioon...........................................................................................25 

2.3.1 Elektrienergia tarbimine, 2002...................................................................................25 

2.3.2 Elektrienergia ja maagaasi tarbimine, 1994-2002 .....................................................26 

2.3.3 Maagaasi tarbimine....................................................................................................26 

2.3.4 Soojusenergia tarbimine.............................................................................................26 

2.3.5 Soojusenergia tarbimine, 1995-2002 .........................................................................27 

2.3.6 Veevarustus................................................................................................................27 

2.3.7 Vee- ja kanalisatsioonivõrgud....................................................................................27 

2.3.8 Vee tarbimine.............................................................................................................27 

2.4 Tallinna Linnaosad............................................................................................................28 

2.4.1 Rahva arv Linnaosade kaupa .....................................................................................28 

2.4.2 Tallinna linnaosade kaart ...........................................................................................28 

2.4.3 Haabersti linnaosa üldiseloomustus...........................................................................29

4 

2.4.4 Kesklinna linnaosa üldiseloomustus..........................................................................29 

2.4.5 Kristiine linnaosa üldiseloomustus ............................................................................30 

2.4.6 Lasnamäe Linnaosa üldiseloomustus.........................................................................30 

2.4.7 Mustamäe linnaosa üldiseloomustus..........................................................................30 

2.4.8 Nõmme Linnaosa üldiseloomustus............................................................................31 

2.4.9 Pirita Linnaosa üldiseloomustus ................................................................................31 

2.4.10 Põhja-Tallinna Linnaosa üldiseloomustus ...............................................................31 

2.5 Tuletõrje- ja päästekomandod Tallinna linnas..................................................................32 

2.5.1 Kesklinna keskkomando ............................................................................................32 

2.5.2 Lilleküla keskkomando..............................................................................................32 

2.5.3 Nõmme keskkomando ...............................................................................................33 

2.5.4 Pirita keskkomando....................................................................................................33 

2.5.5 Kopli tugikomando ....................................................................................................34 

2.5.6 Lilleküla keskkomando eraldipaiknev Meeskond .....................................................34 

3. Peatükk: OHTLIKKE KEMIKAALE KÄITLEVATE SUURÕNNETUSE OHUGA 

ETTEVÕTETE RISKIANALÜÜS.............................................................................................35 

Sisukord ..................................................................................................................................35 

Sissejuhatus.............................................................................................................................36 

3.1. Suurõnnetuse ohuga ettevõtted Tallinnas ........................................................................36 

3.1.1 AS Propaan ................................................................................................................36 

3.1.2 AS Tallinna Vesi Veepuhastusjaam...........................................................................38 

3.1.3 OÜ Krimelte...............................................................................................................39 

3.1.4 AS ELME MESSER GAAS ......................................................................................39 

3.1.5 KS Stivideerimise AS ................................................................................................39 

3.1.6 AS UNIVA.................................................................................................................40 

3.1.7 AS ScanTrans.............................................................................................................41 

3.1.8 EURODEK KOPLI SERVICES................................................................................41 

3.1.9 Tallinna põhiliste ohtlike ettevõtete ohualade raadiused...........................................43 

3.2. Tallinna ohtlike ettevõtete riskianalüüs ...........................................................................43 

3.2.1 Hädaolukorrani viia võivate ohtlike kemikaalidega seotud õnnetuste tõenäolised 

algpõhjused .........................................................................................................................43 

3.2.2 Kemikaaliõnnetuste põhilised algsündmused............................................................43 

3.2.3 Riskiallikad ja riskitegurid.........................................................................................44 

3.2.4 Kemikaaliõnnetuste ohtlikud väljundid ja nende ohualad .........................................44 

3.2.5 Eluohtliku kontsentratsiooniga mürgise kemikaali pilv ............................................45 

3.2.6 Põlevkemikaali hajunud aurupilve plahvatus ............................................................47 

3.2.7. Keeva vedeliku paisuva auru plahvatus (BLEVE) ...................................................47 

3.2.8 Mahavoolanud põlevvedeliku lombituli ....................................................................48 

3.2.9. Kütusemahuti põlemine ............................................................................................49 

3.2.10 Tahke ohtliku kemikaali plahvatus ..........................................................................49 

3.2.11 Suurõnnetuste väljundite tõenäoline toimumissagedus ...........................................50 

3.2.12 Tallinna suurõnnetuste ohuga ettevõtete riskimaatriks............................................51 

3.2.13 Kokkuvõte...............................................................................................................52 

3.2.14 ENAMKASUTATAVTE OHTLIKE KEMIKAALIDE LÜHIISELOOMUSTUS 53 

4. Peatükk TRANSPORDIVALDKONNA RISKIANALÜÜS .................................................55 

4.1 TALLINNA RAUDTEETRANSPORDI RISKIANALÜÜS...........................................55 

Sissejuhatus.........................................................................................................................56 

4.1.1 Tallinna raudteevedude üldiseloomustus...................................................................56

5 

4.1.2 Tallinna raudteevedude riskide hinnang ....................................................................61 

4.1.3 Tallinna raudteevedude riskimaatriks.......................................................................85 

4.1.4 Kokkuvõte..................................................................................................................87 

4.2 TALLINNA AUTOTRANSPORDI RISKIANLÜÜS .....................................................88 

Sisukord ..............................................................................................................................88 

4.2.1 Tallinna teedel põhilised ohtlikke vedusid teostavad ettevõtted................................89 

4.2.2 AS Krimelte ...............................................................................................................89 

4.2.2 Maanteel toimunud veoautode õnnetuste statistika ...................................................92 

4.2.3 Ohtliku veose avariide tõenäoline sagedus Tallinna teedel .......................................92 

4.2.4 Propaanauto õnnetuse ohtlikud väljundid ja võimalikud ohualad .............................94 

4.2.5 Dimetüüleetri tsisterni õnnetuse ohtlikud väljundid ja võimalikud ohualad .............95 

4.2.6 Mahavoolanud põlevvedeliku lombituli ....................................................................95 

4.2.7 Paakauto süttimine tanklas.........................................................................................96 

4.2.8 Tallinna autotranspordi kõige tõenäolisemalt hädaolukorrani viia võivate 

suurõnnetuste väljundite ohualade parameetrid:.................................................................97 

4.2.9 Autotranspordi riskimaatriks .....................................................................................98 

4.2.10 Võimalikud lahendused ...........................................................................................99 

4.2.11 Kokkuvõte..............................................................................................................100 

4.3 TALLINNA MERETRANSPORDI RISKIANALÜÜS.................................................101 

Sisukord ............................................................................................................................101 

Kirjandus...........................................................................................................................101 

Sissejuhatus.......................................................................................................................102 

4.3.1 Meretranspordi lühiülevaade. .................................................................................102 

4.3.2 Meretranspordi valdkonna riskiallikad, riskitegurid ja ohtlikud objektid ...............103 

Tallinna Vanasadam..........................................................................................................108 

Paljassaare sadam..............................................................................................................108 

Vene-Balti Sadam .............................................................................................................109 

Tallinna laht ......................................................................................................................110 

Kopli laht ..........................................................................................................................111 

Soome laht ........................................................................................................................111 

4.3.3 Tallinna meretranspordi riskimaatriks ....................................................................112 

Tagajärgede raskusaste .............................................................................................................112 

4.3 4 Kokkuvõte................................................................................................................114 

4.4 TALLINNA ÕHUTRANSPORDI RISKIANALÜÜS...................................................115 

Sisukord ............................................................................................................................115 


Sissejuhatus.......................................................................................................................116 

4.4.1 Lennutranspordi lühiiseloomustus ...........................................................................116 

4.4.2. Lennuõnnetuste ja lennuintsidentide statistika. ......................................................117 

4.4 2 Õhutranspordi riskiallikad, riskitegurid ja ohtlikud objektid...................................118 

4.4.3 Lennuõnnetuste suurohuga väljundite iseloomustus ...............................................119 

4.4.4 Tallinna õhutranspordi ohtlikud objektid ja nende riskide hinnang. .......................120 

4.4.5 Tallina õhutranspordi riskimaatriks. ........................................................................123 

4.4.6 Kokkuvõte................................................................................................................123 

5.Peatükk ELEKTRIVARUSTUSSÜSTEEMIDE RISKIANALÜÜS ....................................125 

Sisukord ............................................................................................................................125 


5.1 Vabariigi elektrisüsteemi lühikirjeldus...........................................................................126

6 

5.2 Tallinna elektrisüsteemi kirjeldus...................................................................................127 

5.3 Tallinna elektrisüsteemi töökindlus ................................................................................128 

5.3.1 Elektrikatkestused Tallinnas ....................................................................................128 

5.3.2 Tallinna kuni 24 tunnised elektrikatkestused..........................................................129 

5.3.3 Üle 24-tunnise kestusega elektrikatkestused ...........................................................129 

5.3.4 Eesti energia valmisolek elektrikatkestusteks.........................................................130 

5.4 Tallinna elektrisüsteemi riskide hinnang ........................................................................131 

5.4.1 Elektrikatkestusega seotud riskid.............................................................................131 

5.4.2 Algsündmused vabariigi elektrisüsteemis, mille tagajärjel võib toimuda Tallinna 

elektrisüsteemis pikemaajaline elektrikatkestus ...............................................................132 

5.4.3 Tallinna elektrisüsteemi riskiallikad........................................................................132 

5.4.4 Elektrikatkestuste tagajärgede raskus. .....................................................................133 

5.5 Pikaajaliste elektrikatkestuste tagajärgede koondtabel..................................................135 

5.6 Tallinna elektrisüsteemi riskimaatriks. ...........................................................................136 

5.7 Kokkuvõte.......................................................................................................................137 

6.Peatükk ÜHISVEEVÄRGI JA KANALISATSIOONI RISKIANALÜÜS ..........................138 

Sisukord ............................................................................................................................138 


SISEJUHATUS.................................................................................................................139 

6.1 Tallinna ühisveevärgi üldiseloomustus...........................................................................140 

6.1.1 Pinnavesi..................................................................................................................140 

6.1.2 Põhjavesi..................................................................................................................140 

6.1.3 Tallinna tegevuspiirkondade veevarustussüsteemid................................................140 

6.2 Tallinna ühiskanalisatsiooni lühikirjeldus ......................................................................144 

6.2.1 Tallinna põhitegevuspiirkond ..................................................................................144 

6.2.2 Tegevuspiirkonnad...................................................................................................146 

6.3 Tallinna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni riskide hinnang ...............................................147 

6.3.1 Tallinna ÜVK hädaolukorra ohuga õnnetused ........................................................147 

6.3.2. Algsündmused, mille tagajärjel võivad toimuda Tallinna ÜVK ohtlike 

tagajärgedega suurõnnetused. ...........................................................................................148 

6.3.3 Tallinna ÜVK riskiallikad........................................................................................149 

6.4 Tallinna ÜVK riskimaatriks............................................................................................154 

6.5 Kokkuvõte......................................................................................................................155 

7.PEATÜKK SOOJUSSÜSTEEMIDE RISKIANALÜÜS......................................................156 

Sisukord ............................................................................................................................156 


7.1 TALLINNA SOOJAVARUSTUSE ÜLDISELOOMUSTUS........................................157 

7 1.1 Soojusallikad............................................................................................................157 

7.1.2 AS Tallinna Küte .....................................................................................................157 

7.1.2 FORUM TERMEST AS..........................................................................................159 

7.1.3 Teised soojatootjad ..................................................................................................159 

7.2 Tallinna soojussüsteemide riskide hindamine ................................................................160 

7.2.1 Tallinna soojavõrgu töökindlus................................................................................160 

7.2.2 Tallinna soojavarustusega seotud riskid. .................................................................160 


soojasüsteemis ulatuslik soojakatkestus. ..........................................................................161 

7.2.4 Tallinna soojavarustuse riskiallikad.........................................................................161 

7.2.5 Soojakatkestuste liigid .............................................................................................164

7 

7.2.6. Soojakatkestuste võimalikud suurohuga väljundid.................................................164 

7.2.7 Soojakatkestuste võimalike tagajärgede tõenäoline raskus. ...................................166 

7.3 Pikaajaliste soojakatkestuste tagajärgede koondtabel...................................................167 

7.4 Tallinna soojasüsteemi riskimaatriks..............................................................................168 

7.5 Kokkuvõte.......................................................................................................................169 

8.Peatükk MAAGAASISÜSTEEMI RISKIANALÜÜS..........................................................170 

Sisukord ............................................................................................................................170 

Kirjandus:..........................................................................................................................170 

Sissejuhatus.......................................................................................................................171 

8.1 Tallinna maagasisüsteemi lühiiseloomustus. ..................................................................171 

8.2 Maagaasi tarnijad............................................................................................................172 

8.2.1 AS Eesti Gaas ..........................................................................................................172 

8.2.2 Teised gaasitarnijad .................................................................................................174 

8.3 Tallinna maagaasisüsteemide riskide hinnang................................................................174 

8.3.1 Tallinna maagaasisüsteemi õnnetused, mille väljundid võivad viia suurõnnetuseni 

...........................................................................................................................................174 

8.3.2 Algsündmused, mille tagajärjel võivad toimuda Tallinna gaasisüsteemis ohtlike 

tagajärgedega maagaasi pihkumised.................................................................................175 

8.3.3 Tallinna maagaasisüsteemi suurõnnetuse ohuga riskiallikad ..................................176 

8.3.4 Tallinna maagaasisüsteemi hädaolukorra ohuga suurõnnetused .............................177 

8.4 Tallinna maagaasisüsteemi riskide koondtabel...............................................................178 

8.5 Tallinna maagaasisüsteemi riskimaatriks .......................................................................178 

8.6 Kokkuvõte.......................................................................................................................179 

9.Peatükk TALLINNA SUURTULEKAHJUDE RISKIANALÜÜS.......................................181 

Sisukord ............................................................................................................................181 

Sissejuhatus.......................................................................................................................182 

9.1 Tallinna tulekahjude statistika lühikokkuvõte ................................................................182 

9.2 Tallinna Tuletõrje- ja Päästeameti valmisolek suurtulekahjudeks Tallinnas..................183 

9.3 TTPA valmisolek suurtulekahjude kustutamiseks..........................................................184 

9.4 Tallinna suurtulekahjude riskianalüüs ............................................................................185 

9.4.1 Suurtulekahju suurohuga väljundite iseloomustus...................................................185 

9.4.2 Tallinna suurtulekahju ohuga objektid: ...................................................................185 

9.4.3 Suurtulekahju ohuga objektide riskide hinnang.......................................................186 

9. 5 Tallinna suurtulekahjude riskimaatriks..........................................................................189 

9.5.1 Suurtulekahjude tagajärgede raskusastmete koondtabel:.........................................189 

9.5.2 Tallinna elektrisüsteemi riskimaatriks. ....................................................................189 

9.6 Kokkuvõte.......................................................................................................................190 

10. ÜLDKOKKUVÕTE ...........................................................................................................191 

10.1 Tallinna tuletõrje- ja päästetööde valdkonna riskide üldiseloomustus. ........................191 

10.2 Töö jätkamine. ..............................................................................................................192 

TALLINNA TULETÕRJE JA PÄÄSTEVALDKONNA LISAD ...........................................193 

TALLINNA RISKIMAATRIKS ..............................................................................................194 

11. TALLINNA TULETÕRJE- JA PÄÄSTETÖÖDE RISKIVALDKONNA RISKITABELID 

...................................................................................................................................................196

8 

I OSA TULETÕRJE JA PÄÄSTETÖÖDE VALDKONNA RISKIDE HINNANG 

SISSEJUHATUS 

Tallinna tuletõrje-ja päästetööde valdkonna riskianalüüs on Tallinna riskianalüüsi iseseisev osa. 

Selles on hinnatud nii neid tuletõrje-ja päästetööde valdkonda ohte, mis võivad Tallinnas viia 

hädaolukorrani ja mille tagajärgede likvideerimine või leevendamine on Tallinna TPA ja 

Tallinna Linnavalitsuse otsene ülesanne, kui ka ohte, mille tagajärjel tekkinud hädaolukordade 

lahendamine läheb peale Tallinna TPA päästeressursside algset kaasamist seaduses sätestatud 

korras üle riiklikele ametitele ja ministeeriumidele (transport, kommunaalsüsteemid). 

Tallinna tuletõrje- ja päästetööde valdkonna riskianalüüs koosneb kahest osast : 

I osa Tuletõrje ja päästetööde valdkonna riskihinnang 

II osa Hädaolukorraks valmisoleku tagamine 

Riskianalüüsi teine osa koostatakse peale esimese osa kehtestatud korras kooskõlastamist ja 

kinnitamist. 

Põhilisteks juriidilisteks aktideks, millele tugineb käesolev riskianalüüs, on Hädaolukorraks 

valmisoleku seadus [1], Kemikaaliseadus [2], siseministri määrused nr 55 [3], 78 [4], 

majandus-ja kommunikatsiooniministri määrused nr 86 [5]j a nr15 [7], sotsiaalministri 

määrused nr 37[6] ja nr63 [8] ning teised õigusaktid, millele on viidatud riskianalüüsi tekstis. 

Tallinna riskivaldkonnad, milles võivad toimuda suurõnnetused, mis võivad viia 

hädaolukorrani Tallinnas ja nende võimalikud algsündmused on kindlaks määratud põhinedes 

Tallinna TPA 2002. aastal läbiviidud eksperthinnangu järeldustele. 

Riskianalüüsi tegemisel on aluseks võetud Siseministri 26.06 2001.a määrusega nr 78 

kehtestatud maakonna ning valla riskianalüüsi metoodika [4]. Kuna selle määrusega 

kehtestatud lihtsustatud kvalitatiivse territoriaalse riskianalüüsi metoodika ei anna võimalust 

hinnata Tallinna võimalikke riske ja nende võimalikke tagajärgi kvantitatiivselt, on Tallina 

riskianalüüsi tegemisel kasutatud täiendavalt APELL [9], CPQRA [10] ja TRA [11] soovitusi 

ning kvantitatiivseid mudeleid. Ohtlikke kemikaale käitlevate ohtlike ettevõtete ohualade 

kindlaksmääramisel on kasutatud arvutiprogrammi ALOHA abi. 

Tallinna tuletõrje- ja päästetööde valdkonna riskianalüüsis kasutatud põhiterminid, 

riskikriteeriumid, riskimaatriksi ja riskitabelite koostamise alused on kirjeldatud riskianalüüsi 

1.peatükis. Töös on kasutatud Tallinna Linna Riskianalüüsi [12], Paldiski linna riskianalüüsi 

[13], Tartu linna riskianalüüsi [14] ja Sillamäe linna riskianalüüsi [15] ning AS Eesti Raudtee, 

AS Eesti Gaas, AS Eesti Energia ning Tallinna ohtlike ettevõtete riskianalüüside põhiseisukohti 

ja järeldusi. 

Varingute riskitabel on koostatud Tallinna kriismeeskonna staabiõppuse “ Maja” 

tulemuste alusel. Valdkond vajab kvantitatiivse riskianalüüsi tegemiseks põhjalikumid 

uuringuid. 

Lisaks on kasutatud erinevaid Tallinnas eelnevalt tehtud riskianalüüside ja teiste 

uuringute materjale.

9 

Riskianalüüsi koostamisel osalesid: 

Marek Danilson, TTPA kriisireguleerimisteenistuse juhataja-projektijuht, 2.peatükk. 

Mati Käo, TTPA kriisireguleerimisteenistuse juhtivspetsialist -9. peatükk. 

Raul Luks, TTPA kriisireguleerimisteenistuse juhtivspetsialist – 5.ja 8. peatükk. 

Marko Lipp, TTPA kriisireguleerimisteenistuse vanemspetsialist – 3. peatükk. 

Mihhail Kozõrev, TTPA kriisireguleerimisteenistuse vanemspetsialist- 7. peatükk. 

Anton Laus, TTPA kriisireguleerimisteenistuse vaneminspektor - 7. peatükk. 

Arvo Sirel, TTPA kriisireguleerimisteenistuse vanemspetsialist- sissejuhatus, 1., 6., 10.,11.ja 

12 peatükk; 4.1, 4.3, 4.4, 

lisa1 koostamine. 

Tarmo Kull TTPA kriisireguleerimisteenistuse vanemspetsialist - 4.2 peatükk 

Üldkirjandus 

1. Hädaolukorraks valmisoleku seadus RT I 2000 95, 613 

2. Kemikaaliseadus RT I 2003,23,144 1.04 2003 

3. Siseministri määrus nr 55 Ohtliku suurõnnetuse ohuga ettevõtte teabelehe, ohutusaruande ja 

hädaolukorra lahendamise plaanide koostamise ja esitamise kord ning suurõnnetuse ohuga 

ettevõtete loetelu pidamine RTL, 21.05 2003,61,874 

4. Siseministri 21.06 2002 määrus nr 78 Maakonna ning valla ja linna riskianalüüsi metoodika 

.RTL 2002, 78,1203 

5. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 12.05 2003.a määrus nr 86 Ohtliku kemikaali 

ohtlikkuse alammäär ja künniskogus kemikaalidele. 

6. Sotsiaalministri 26. 05 2000 .a määrus nr 37 Ohtlike kemikaalide identifitseerimise, 

klassifitseerimise ja märgistamise kord RTL 2000, 78,1184 

7. Majandusministri 15.03 1999.a määrus nr 15 Kemikaaliseadusest tulenevate õigusaktide 

kinnitamine. RTL 1999 49, 636 

8. Sotsiaalministri 110.012 1998.a määrus nr 63 Ohtlikkus ettevõttes ohtlike kemikaalide 

arvestamise kord. RTL 1998, 372/373, 1609 

9. TransAPELL Guidance for Dangerous Goods Transport Emergency Planning in a Local 

Community. UNEP& Swedish Rescue Services Agency, 

10. CPQRA Guidelines for Chemical Process Quantitative Risk Analysis. American Institute of 

Chemical Engineers, New York. 

11. Guidelines for Transportation Risk Analysis . American Institute of Chemical Engineers, 

New York, 1994 

12. Guidelines for Evaluating the Charecteristics of Vapour CloudeExplosins, Flash Fires and 

BLEVES. American Institute of Chemical Engineers, New York, 1994 

13. D.Drysdale. An Introduction to Fire Dynamics. Sisekaitseakadeemia tõlge, 2003 

14. Pocet Guide to Chemical Hazards. US DHHS NIOSH. 2003 

15. Tallinna Linna Riskianalüüs. 14 peatükk. Transport Tallinna linnas. TTÜ lepingu nr 145L 

aruanne. 

16. Paldiski linna riskianalüüs. 2002 

17. Tartu linna riskianalüüs. 2002 

18. Sillamäe linna riskianalüüs 2002 

19.Ministeeriumi riskianalüüsi tegemise ajakava ja alused. Siseministeerium, 2003

10 

1. Peatükk RISKIANALÜÜSI METOODIKA 

Võttes aluseks statistilised andmed, mis näitavad, et viimase 50 aasta jooksul ei ole Tallinnas 

toimunud ühtegi suurõnnetust, mis oleksid viinud hädaolukorrani, näitab Siseministri 26.06 

2001.a määruse nr 78. kehtestatud maakonna ning valla riskianalüüsi lihtsustatud kvalitatiivse 

metoodika järgi tehtud riskimaatriksi kasutamine, et Tallinnas ei ole hädaolukorra ohtu, kuna 

kõik õnnetused, millel on rasked või väga rasked tagajärjed, on ebatõenäolised. Rootsi, Soome, 

USA riskimetoodikatega tutvumine näitab, et Tallinna eripärasust aitab hindamisel 

objektiivsemaks muuta väiksema keskmise toimumissagedusega riskide arvesse võtmine. 

Seepärast on Tallinna riskianalüüsi tegemisel kasutatud Siseministri määrusega nr 78 [4] 

kehtestatud linna riskianalüüsi metoodika lisa 1 “Õnnetuse toimumise tõenäolisuse hindamise 

tabel” Vabariigi Valitsuse kriiskomisjoni 22.05 2003.a otsuse nr 8 “Ministeeriumi riskianalüüsi 

tegemise ajakava ja alused” õnnetuse toimumise tõenäolisuse hindamise tabelit. 

Siseministeeriumi lihtsustatud riskianalüüsi metoodika kasutamisega kaasnevad tegelikkuse 

reaalse kajastamise ja tulemuste usaldusväärsuse probleemid. Lihtsustatud subjektiivsetel 

hinnangutel põhineva kvalitatiivse riskianalüüsi tulemuste usaldusväärsust iseloomustab 

Hollandi spetsialistide 1999.aastal Ventspilsi sadamaterminaali (sealhulgas ka sadama raudtee) 

riskianalüüsi hindamine. Hollandlased leidsid, et kõiki kindlaks määratud riskiparameetreid on 

vaja suurendada vähemalt 3 korda. 

Ameerika Keemiainseneride instituut soovitab ohtlike ettevõtete riskianalüüside tegemisel 

juhul kui lähteandmeid ei ole piisavalt, kasutada kvalitatiivset või poolkvantitatiivset 

konservatiivset riskianalüüsi. 

Seepärast on Tallinna riskianalüüsi tegemisel Siseministeeriumi lihtsustatud kvalitatiivsele 

metoodikale lisaks on kasutatud ohualade ja tagajärgede hindamisel erinevate metoodikate 

poolkvantitatiivsete ja kvantitatiivsete riskianalüüside metoodikaid. 

1.1 Suurõnnetuste toimumise tõenäolisus 

Suurõnnetuste, mis võivad viia Tallinnas hädaolukorrani, toimumise kvalitatiivne 

tõenäolisusaste määratakse kindlaks SM ministeerimide riskianalüüsi metoodika [19] alusel 

järgmise tabeli järgi 

Tabel 1.1 

Suurõnnetuste toimumise tõenäolisusaste 

Tõenäolisusaste Tõenäolisus Keskmine toimumissagedus 

1 Väga väike Harvemini kui üks kord 100 aasta jooksul 

2 Väike Üks kord 50-100 aasta jooksul 

3 Keskmine Üks kord 10-50 aasta jooksul 

4 Suur Üks kord 1-10 aasta jooksul 

5 Väga suur Sagedamini kui üks kord aastas

11 

1.2 Tagajärgede kriteeriumid ja nende raskusastmed 

Suurõnnetuste võimalikke tagajärgi hinnatakse vastavalt siseministeeriumi metoodika [4] 

nõuetele nelja järgmise põhilise riskikriteeriumi alusel: 

Kahju elule ja tervisele. 

Kahju elutähtsatele valdkondadele. 

Kahju keskkonnale. 

Kahju varale. 

Lisaks kasutatakse Tallinna riskide hindamisel Tallinna eripärasuste arvestamiseks kahte 

täiendavat riskikriteeriumi: 

Elanikkonna evakueerimise vajadus. 

Päästeressursi vajadus. 

Iga kriteeriumi tagajärjed rühmitatakse tagajärgede raskusastmete alusel. Kasutatakse viite 

raskusastet [16] : 

Tabel 1.2 

Õnnetuste väljundite raskusaste 

Raskusaste 

A 

B 

C 

D 

E 

Tagajärg 

Tähtsusetu 

Kerge 

Raske 

Väga raske 

Katastroofiline 

Riskikriteeriumide raskusastme piiritlemine on riskanalüüsi üks kõige raskemaid küsimusi, 

kuna erinevate tasanditel on ühe ja sama tagajärje mõju väga erinev. Eriti raske on hinnata 

varale tekitatud kahju raskust. Kahju mida kannab tankla omanik tankla põlengu korral võib 

tema jaoks olla katastroofiline, kuid on reeglina Tallinna mastaabis tähtsusetu või kerge.

12 

Tallinna riskianalüüsi tegemisel kasutatud väljundite tagajärgede kriteeriumide raskusastmete iseloomustus on tabelis 1.3 

Tabel 2.3 

Tagajärgede kriteeriumite raskusastmed 

Valdkond 

Raskusaste 

A B C D E 

Tähtsusetu Kerge Raske Väga raske Katastroofiline 

Elu ja tervis Vigastused puuduvad või Üksikud hukkunud ja raskelt Üksikud hukkunud ja Kümned hukkunud, raskelt Suur hulk hukkunuid, 

üksikud kergelt vigastatud, vigastatud, kes on vaja hulgaliselt raskelt vigastatuid, vigastatute arv ületab vigastatute arv ületab 

kellele saab esmaabi anda arstiabi andmiseks kellele arstiabi andmisega piirkonda teenindavate kogu 

riigi 

objekti või kiirabi brigaadide toimetada Tallinna saavad hakkama Tallinnat tervishoiuasutuste 

tervishoiusüsteemi 

jõudude ja vahenditega haiglasse. 

teenindavad piirkondlikud võimalused. 

võimalused 

kohapeal. 

tervishoiuasutused. 

Elutähtis valdkond Lühiajalised häired 

valdkonna töös. Otsesed 

tagajärjed 

teistele 

valdkondadele puuduvad. 

Ajutised häired valdkonna 

töös. 

Tagajärjed 

kõrvaldatakse valdkonna 

enese jõududega. Valdkonna 

häirete tagajärgede mõju 

teistele valdkondadele on 

tähtsusetu või kerge 

Keskkond Puudub või tähtsusetu Lühiajalised kahjustused, 

mille mõju kaob kohe peale 

päästetööde lõpetamist. 

Sündmuskoha piirang vajalik 

ainult päästetööde ajaks. 

Vara 

Kahju korvamiseks piisab Kahju korvamiseks on vaja 

ohuobjekti jooksvatest ohuobjekti kindlustanud 

vahenditest 

kindlustusfirma 

väljamakseid 

Evakuatsioon Ei ole vajalik Ajutine eemaldamine objekti 

sündmuskohalt 

Päästeressurss Objekti päästeressurss Lisaks objekti 

päästeressursile on vaja 

kaasata Tallinna Kiirabi ja 

TTPA 

plaanilist 

päästeressurssi 

Valdkonna toimimine katkeb 

piirkonnas kuni 24 tunniks. 

Vajalik tagavarasüsteemide või 

alternatiivsete meetmete 

kasutamine. Valdkonna häirete 

tagajärgede mõju teistele 

valdkondadele on raske 

Täielikult taastuvad lühiajalised 

kahjustused, mille väheohtlik 

mõju jätkub teatud aja vältel ka 

peale päästeööde lõpetamist. . 

Sündmuskoha osaline 

piiramine on vajalik mõju 

täieliku kadumiseni. 

Kahju korvamiseks on vaja 

linnaosa või Tallinna 

majanduslikku abi 

Valdkonna toimimine katkeb 

piirkonnas 24-72 tunniks. 

Vajalik erakorraliste 

meetmete rakendamine. 

Valdkonna häirete 

tagajärgede mõju teistele 

valdkondadele on väga 

raske 

Elukeskkonna pikaajaline 

kahjustus, mis pärast esmaste 

päästetööde teostamist 

nõuavad pikaajalisi 

sündmuskoha kasutamise 

piiranguid. 

Kahju korvamiseks on vaja 

vabariigi majanduslikku abi 

Ajutine eemaldamine objektilt Ajutine evakueerimine 

ohualast 

On vaja kaasata Tallinna On vaja kaasata Eesti 

täiendavat päästeressurssi Vabariigi päästeressurssi 

Valdkonna taastamises on 

vaja 

pikaajalisi 

jõupingutusi. Mõju teistele 

valdkondadele võib olla 

katastroofiline. 

Taastumatu kahju. 

Kahju korvamiseks on 

vaja rahvusvahelist 

finants- ja majanduslikku 

abi 

Ohuala ei ole pikemat 

aega elamiskõlbulik 

On vaja kaasata 

rahvusvahelist abi

1.3 Riskimaatriks 

Tallinna riskianalüüsi tegemisel on kasutatud riskimaatriksit, milles riskiklassid on ühendatud 

järgmisteks tsoonideks: 

Tabel 1.4 

Tallinna riskianalüüsi riskimaatriks: 

Väga suur II III IV V VI 

5 

T 

õ 

e 

n 

ä 

o 

s 

u 

s 

Suur 

4 

Keskmine 

3 

Väike 

2 

Väga väike 

1 

Tähtsusetud 

A 

Tagajärgede raskusaste 

II III IV V VI 

I III IV V VI 

I I I V VI 

I I I I I 

Kerged 

B 

Rasked 

C 

Väga rasked 

D 

Katastroofilised 

E 

Riskitsoonide iseloomustus: 

I tsoon- õnnetused, mida riskide hindamisel arvesse ei võeta. 

II tsoon – tähtsusetute tagajärgedega tavaõnnetused, mille toimumissagedus on suur või väga 

suur. Nende tagajärgede likvideerimiseks piisab ohtliku objekti ressurssidest. Ennetusmeetmed 

ja vajalikud ressursid on vaja näha ohuobjekti töökoha ohutusjuhendites. 

III tsoon- kergete tagajärgedega suurõnnetused, mille toimumissagedus on kas keskmine, suur 

või väga suur. Viivad hädaolukorra tekkimiseni ohtlikul objektil. Tagajärgede likvideerimiseks 

on vaja kaasata Tallinna kiirabi ja TTPA plaanilist päästeressurssi. Tagajärgede likvideerimise 

või leevendamise meetmed ja selleks vajalik ressurss planeeritakse ohuobjekti hädaolukorraks 

valmisoleku plaanis ja TTPA operatiivteenistuse plaanides. 

IV tsoon - raskete tagajärgedega suurõnnetused, mille toimumissagedus on kas keskmine, suur 

või väga suur. Viivad hädaolukorra tekkimiseni kas linnaosas või kogu Tallinnas . Tagajärgede 

likvideerimiseks on vaja lisaks Tallinna kiirabi ja TTPA plaanilisele päästeressursile kaasata ka 

linnaosa ja Tallinna täiendavaid ressursse. Tagajärgede likvideerimise või leevendamise 

meetmed ja selleks vajalik ressurss planeeritakse ohuobjekti hädaolukorraks valmisoleku 

plaanis, TTPA operatiivteenistuse plaanides ja Tallinna hädaolukorraks valmisoleku plaanis. 

V tsoon – väga raskete tagajärgedega suurõnnetused, mille toimumissagedus on kas väike, 

keskmine, suur või väga suur. Viivad hädaolukorra tekkimiseni Tallinnas. Tagajärgede 

likvideerimiseks on vaja lisaks Tallinna kiirabi ja TTPA plaanilisele päästeressursile ning 

linnaosa täiendavatele ressurssidele kaasata ministeeriumide täiendavaid ressursse. Tagajärgede 

likvideerimise või leevendamise meetmed ja selleks vajalik ressurss planeeritakse ohuobjekti 

hädaolukorraks valmisoleku plaanis, TTPA operatiivteenistuse plaanides ja Tallinna 

hädaolukorraks valmisoleku plaanis ning vastavate ministeeriumide plaanides.

14 

VI tsoon –katastroofiliste tagajärgedega suurõnnetused, mille toimumissagedus on kas väike, 

keskmine, suur või väga suur. Nende toimumisel läheb Tallinna hädaolukord suure 

tõenäosusega üle vabariiklikuks hädaolukorraks. Tagajärgede likvideerimiseks on vaja lisaks 

Tallinna ressurssidele kaasata kas ministeeriumide, Vabariigi Valitsuse või välisabi 

päästeressursse. Tagajärgede likvideerimise või leevendamise meetmed ja selleks vajalik 

ressurss planeeritakse ohuobjekti hädaolukorraks valmisoleku plaanis, TTPA 

operatiivteenistuse plaanides, Tallinna hädaolukorraks valmisoleku plaanis, ministeeriumide ja 

Vabariigi Valitsuse kriisireguleerimisplaanides. 

1.4 Õnnetuste ohualad ja nende hindamise parameetrid 

Õnnetuse ohuala on ala, mille piires ületab õnnetuse väljundi teatud parameetri näitarv ohtliku 

mõju künnise. Selliseks künniseks võib olla mürgise kemikaali ohtlik kontsentratsioon, 

soojuskiirguse intensiivsus, mis süütab puithooned või tekitab katmata nahal kolmanda astme 

põletushaavu või plahvatuslaine eesserva ülerõhk, mis tekitab kergeid purustusi. 

Ro 

Rk 

Rs 

Rv 

Joonis 3.1 Ohtliku objekti ohuala osad 

Ohuala on otstarbekas jagada järgmisteks osadeks ( joonis 3.1) 

1. Väheohtlik ala. Sellel alal võib õnnetuse ohtlik väljund tekitada kergeid purustusi ja 

vigastusi. Väheohtliku ala välispiir on üheaegselt ka ohuala välispiiriks. Väheohtliku ala 

välispiiri kaugust ohtlikust objektist näitab selle ala raadius Ro. 

2. Keskmiselt ohtlik ala. Sellel alal võib õnnetuse ohtlik väljund tekitada keskmisi purustusi ja 

vigastusi. Keskmiselt ohtliku ala välispiiri kaugust ohtlikust objektist näitab selle ala raadius 

Rk. Keskmiselt ohtliku ala välispiir on väheohtliku ala sisepiiriks. 

3. Väga ohtlik ala. Sellel alal võib õnnetuse ohtlik väljund tekitada raskeid purustusi ja 

vigastusi ning kaitsmata inimestest võib kuni 1% hukkuda. Väga ohtliku ala välispiiri kaugust 

ohtlikust objektist näitab selle ala raadius Rv. Väga ohtliku ala välispiir on keskmiselt ohtliku 

ala sisepiiriks.

15 

4.Eriti ohtlik ala. Sellel alal võivad õnnetuse tagajärjel täielikult puruneda kõik rajatised ning 

kaitsmata inimestest võib hukkuda kuni 50%. Väga ohtliku ala välispiiri kaugust ohtlikust 

objektist näitab selle ala raadius Rs. Eriti ohtliku ala välispiir on keskmiselt väga ohtliku ala 

sisepiiriks. 

Tallinna ohtlike ettevõtete, transpordi ja gaasivarustuse riskianalüüside tegemisel on kasutatud 

ohulade parameetrite väljaarvutamiseks nii eksperthinnanguid kui ohualalade lihtsustatud 

konservatiivseid matemaatilisi mudeleid. 

1.4.1 Mürgise kemikaali pilv 

Mürgiste kemikaalide vabanemise ohualade parameetriteks võib valida alade, mille kohal on 

õhus elu ja tervist ohustav mürgise kemikaali auru kontsentratsioon, raadiused. 

Ohuala iseloomustavaks parameeriks võib olla selle ala välispiiri raadius. 

Elu ja tervist ohustava kontsentratsiooni näitarvudest sõltuvalt võib kasutada erinevaid 

ohualasid: 

Väheohtlik ala (Rgo) - ala, millel inimesed võivad ilma elu ja tervist ohustavate 

tagajärgedeta viibida kaitsevahenditeta viibida pikemat aega. (näiteks 

8-tunnilise tööpäeva jooksul. Mürgise kemikaali piirkontsentratsiooniks 

väheohtliku ala välispiiril võib valida Vabariigi valitsuse ( VV 

18.09.2001 määrus nr 293 poolt kehtestud töökoha õhu saaste piirnormi 

PN (vt 1.4.8) kontsentratsiooni. 

Keskmiselt ohtlik ala (Rgk)- ala millel võivad viibida inimesed ilma tervist kahjustamata 

kuni 5-15 minutit. Mürgise kemikaali piirkontsentratsiooniks keskmiselt 

ohtliku ala välispiiril võib valida lühiajalise toime piirnormi LTPN (vt 

1.4.8) kontsentratsiooni. 

Väga ohtlik ala (Rgv) – ala, millele sattunud kaitsevahendite inimeste ka lühiajalise 

säritusega kaasnevad kaasneb surm või tervisekahjustused, mis ei luba 

ohvritel iseseisvalt ohtlikust alast väljuda. Mürgise kemikaali 

piirkontsentratsiooniks väga ohtliku alavälispiiril võib valida IDLH (vt 

1.4.8) kontsentratsiooni. 

Eriti ohtlik ala (Rgs)-ala, millel paiknevatest kaitsevahenditeta inimestest võib koheselt ka 

lühiajalise särituse korral hukkuda kuni 50%. Seda ala iseloomustab 

LC 50 kontsentratsioon. 

Tallinnas käideldatavatest mürgistest kemikaalidest on kõige ohtlikumad kloor ja ammoniaak 

Nende ohualade raadiusteks on käesolevas riskianalüüsis kasutatud järgmisi mürgise kemikaali 

piirkontsentratsiooni näitarve ohualade piiridel 

Kloori ja ammoniaagi ohtlikud kontsentratsioonid 

Kemikaal 

Piirkontsentratsioon (ppm) 

Rgo (PN ) Rgk (LTPN ) Rgv (IDLH) Rgs (LC 50 ) 

Kloor 0,5 1,0 10.0 100 

Ammoniaak 20 50 300 2000 

Tabel 1.5

16 

Andmed teiste ohtlike kemikaalide piirkontsentratsioonide kohta võib leida VV 18.09.2001 

määrusest nr 293 määrusest ja US NIOSH käsiraamatust 

1.4.2 Plahvatuslaine 

Plahvatuslaine võimalikke tagajärgi võib hinnata selle eesserva maksimaalse ülerõhu alusel 

Sõltuvalt ülerõhust [10,12] võivad plahvatuslaine tagajärjed ümbritsevas keskkonnas olla 

järgmised: 

a. Rajatised: 

P∆ - 0,03-0,17 kg/cm 2 – kerged purustused 

P∆ - 0,17- 0,35 kg/cm 2 – keskmised purustused 

P∆ - 0,35 - 0,85 kg/cm 2 – rasked purustused 

P∆ - > 0,85 kg/cm 2 – täielik purunemine 

b. Inimorganism: 

P∆ - 0,2-0,4 kg/cm 2 kerged vigastused 

P∆ - 0,4 – 0,6 kg/cm 2 keskmised vigastused 

P∆ - 0,6 – 1,0 kg/cm 2 rasked vigastused ja üksikud surmajuhtumid 

P∆ - >1 kg/cm 2 – võib hukkuda 50 % lahtisel maastikul paiknevatest 

inimestest 

Tallinna riskianalüüsi tegemisel on plahvatuste tagajärgede iseloomustamiseks valitud 

järgmiste parameetritega ohualad : 

Väheohtlik ala (Rpo) – ala, mille välispiiril on plahvatuslaine eesserva maksimaalne 

üleõhk 0,03 kg/cm 2 . Sellest piirist õnnetuskohale lähemal paiknevate rajatistes võivad 

puruneda aknaklaasid ja üksikud aknaraamid või muud konstruktsioonielemendid, 

eterniitkatused, lainelised teras- ja alumiiniumlehed võivad deformeeruda. Ala 

sisepiiri läheduses võivad inimesed saada kergeid vigastusi (purunevad 

trumminahad). 

Keskmiselt ohtlik ala (Rpk) – ala, mille välispiiril on plahvatuslaine eesserva 

maksimaalne ülerõhk 0,17 kg/cm 2 . Osa sellel alal paiknevaid rajatisi võivad täielikult 

puruneda. Kaitsmata inimesed võivad saada kergeid ja keskmisi vigastusi (kopsude 

rebenemine, liigeste väljaväänamine). 

Väga ohtlik ala (Rpv) -ala, mille välispiiril on plahvatuslaine eesserva maksimaalne 

ülerõhk 0,35 kg/cm 2 Kõik sellel alal paiknevad rajatised võivad täielikult puruneda. 

Hoonetes asuvate inimeste hukkumine sõltub hoone konstruktsioonist. Kaitsmata 

inimesed võivad saada raskeid vigastusi Üksikud ala õnnetuskohale lähemal väljas 

viibivad kaitsmata inimesed võivad hukkuda. 

Eriti ohtlik ala (Rps) – ala mille välispiiril plahvatuslaine eesserva maksimaalne 

ülerõhk on suurem kui 0,85 kg/cm 2 . Selle alal plahvatushetkel hoonetes ja väljaspool 

hooneid olevatest inimestest võib hukkuda kuni 50 %.

17 

1.4.3 Soojuskiirgus. 

Sõltuvalt soojusvoo tihedusest võib soojuskiirguse iseloomustamiseks kasutada järgmisi 

näitarve [10,12,13]: 

1,5 kW/m2 – inimesed võivad sellise soojuskiirguse all olla pikemat aega ilma 

kaitsevahenditeta 

9,5 kW/m 2 –valu peale 6-8 sekundilist säritust , teise astme põletushaavad 20 sek pärast 

16 kW/m 2 - rakkude tekkimine nahale peale 3 sekundilist säritust 

30 kW/m 2 - puidu süttimine pärast pikemaajalist toimet. 

35 kW/m 2 -tõenäoliselt 1% hukkunuid peale 10 sekundilist säritusaega 

50 kW/m 2 -tõenäoliselt 50 % hukkunuid peale 10 sekundilist säritusaega 

130kW/m 2 - tõenäoliselt 99 % hukkunuid peale 10 sekundilist säritusaega 

Tallinna riskianalüüsi tegemisel on valitud soojuskiirguse tagajärgede iseloomustamiseks 

valitud järgmiste parameetritega ohualad : 

Väheohtlik ala (Rto) – ala, mille välispiiril on soojuskiirguse intensiivsus 2 kW/m 2 . 

Kaitseriietuseta sellel alal pikemat aega viibimine on ohutu. 

Keskmiselt ohtlik (Rtk)- ala, mille välispiiril on soojuskiirguse intensiivsus 10 

kW/m 2 .Sellel alal tekkivad inimestel kaitsmata nahal peale 20 s säritust teise astme 

põletushaavad, surmajuhtumid on välistatud. 

Väga ohtlik ala (Rtv) – ala, mille välispiiril on soojuskiirguse intensiivsus 25 kW/m 2 . 

Pikema särituse korral süttib puit, hukkuda võib 1% ilma kaitseta inimestest. 

Eriti ohtlik ala (Rt 50 )- ala, mille välispiiril on soojuskiirguse intensiivsus 50 kW/m 2 . 

Kiudplaatide isesüttimine pärast 5 sekundilist säritust. Hukkuda võib 20 sekundilise 

särituse korral lahtisel alal paiknevatest ilma kaitseta inimestest kuni 50%. 

1.4.4 Sündmuspaiga isoleerimine ja evakueerimine 

Kuna ohtliku kemikaali käitlemisega ohtlikes ettevõttes või nende transportimisel toimunud 

õnnetuste toimumistingimusi ja võimalike väljundite maksimaalsete väljundi tagajärgede 

kvalitatiivseid parameetrid on raske ette näha, , kasutatakse väljundi võimalike tagajärgede 

konservatiivseks hindamiseks isoleerimisala ja evakueerimisala välise piiri raadiust. 

Isoleerimisala on ala, millesse päästjad tohivad siseneda ainult väljundi ohutegurile 

vastavas kaitseriietuses. Kaitseriietuseta isikud peavad sealt silmpilkselt lahkuma. 

Isoleerimisalal avatult paiknevad kaitseriietuseta inimesed, kes ei jõua õigeaegselt sealt 

lahkuda, kas hukkuvad või saavad raskeid tervisekahjustusi. Üldreeglina võetakse 

isoleerimisala raadiuseks väga ohtliku ala raadius. 

Evakueerimisala on ala, millelt on vaja kõik avatult paiknevad inimesed kas suunata 

varjetesse või evakueerida. Avatult sellel alal paiknevad kaitseriietuseta inimesed, kes ei 

jõua õigeaegselt varjuda või lahkuda, võivad saada väga erinevaid vigastusi ja 

tervisekahjustusi. Evakueerimisala raadiuseks võetakse kas ohuala raadius, või ala, millel 

tõenäoliselt puudub täielikult väljundi mõju.

18 

1.4.5 Elutähtsate valdkondade suurõnnetuste tagajärgede raskuse kvalitatiivne ja 

kvantitatiivne hindamine. 

Elektrisüsteemide, veevarustus-, kanalisatsiooni- ja soojussüsteemide, varingute ja 

suurtulekahjude riskianalüüside tegemisel on kasutatud ainult kvalitatiivseid hinnanguid 

Ohtlike ettevõtete, raudteetranspordi, autotranspordi ja gaasisüsteemide riskide hindamisel on 

lisaks kvalitatiivsele hindamisele kasutatud ka lihtsustatud konservatiivseid matemaatilisi 

mudeleid . 

1.4.6 Väljundite ohutegurite tagajärgede mõju ümbritsevale keskkonnale kvantitatiivne 

hindamine 

Õnnetuste väljundite ohutegurite tagajärgede mõju lihtsustatud kvantitatiivseks hindamisel 

inimeste elule ja tervisele on kasutatud poolkvantitatiivset meetodit, mille aluseks on alljärgnev 

valem 

T = Roi x Ai x Pi, kus: 

T – väljundi tagajärje tõenäoline maksimaalne suurus ( näiteks hukkunute arv) 

Roi –väljundi teatud ohuteguri ohuala raadius ( näiteks soojuskiirguse Rtk) 

Ai - ohuala hoonestus- või asutustihedus. 

Pi – väljundi ohtlike tagajärgede tõenäosus. 

Seda valemit on kasutatud käesolevas riskianalüüsis ohtlike kemikaalide toimunud õnnetuste 

ohualale jäänud võimalike ohvrite arvu konservatiivseks hindamiseks. 

1.4.7 Tallinna riskianalüüsi riskitabel. 

Valdkonna III, IV, V ja VI tsooni 

koondtulemused kantakse risktabelisse. 

Suurõnnetuse väljund 

võimalike suurõnnetuste väljundite hindamise 

Tabel 6.28 

Õnnetuse indeks 

Võimalikud algsündmused ja kaasnevad sündmused 

Tõenäosusaste 

Tagajärgede lühike kirjeldus 

Ohuala parameetrid 


Elu ja tervis 

Elutähtsad valdkonnad 

Vara 

Looduskeskkond 

Evakuatsioonivajadus 

Päästeressursi vajadus 

Riskiklass 

Ennetusmeetmed 

Hädaolukorra lahendamise juhtija 

Täiendava päästeressursi vajadus

19 

1.4.8 PÕHITERMINID 

Kuna riskianalüüsi ja hädaolukorra lahendamise valdkonnas ei ole tänaseni ühtselt mõistetavat 

oskuskeelt veel välja kujunenud, kasutatakse erinevates õigusaktides, dokumentides ja 

teoreetilistes uuringutes teatud termineid täiesti erinevates tähendustes. 

Seetõttu on spetsialistidel sageli üksteist ilma eelneva aegavõtva terminite tähenduse 

kooskõlastamiseta raske mõista. Paljude selle valdkonna nähtuste tähistamiseks puuduvad 

ühtsed terminid. 

Käesolevas riskianalüüsis, kui tekstis ei ole antud täiendavaid selgitusi, kasutatakse 

alljärgnevaid põhitermineid järgmises tähenduses: 

Algsündmus 

Sündmus, mis põhjustab otseselt õnnetuse või algatab õnnetust põhjustavate 

sündmuste ahela. 

Avarii 

Sündmus, milles saab kannatada liiklusvahend, reisija või veos, mingi 

mehhanismi, seadme vms suurem rike. 

Hädaolukord 

Suurõnnetuse tagajärjel välja kujunenud olukord, mille lahendamiseks ei piisa 

teatud tasandi ressursse ning selle lahendamiseks on vaja sõltuvalt suurõnnetuse 

tasandist ohtliku objekti juhtkonna ja kohaliku omavalitsuse, valitsusasutuse või 

vabariigi valitsuse kooskõlastatud tegevust. 

Hädaolukorra ennetamine Süsteemne tegevus, mis hõlmab võimalike hädaolukordade tagajärgede 

likvideerimiseks või leevendamiseks vajalike meetmete ja ressursside 

kindlaksmääramist, nende ettevalmistamise ja kasutamise planeerimist, 

hädaolukorra lahendamise juhtimissüsteemi loomist ning õigusaktide ja plaanide 

täitmise kontrolli. 

Hädaolukorra lahendamine Hädaolukorra tagajärgede likvideerimise või leevendamise meetmete ja 

ressursside rakendamine ja nende kasutamise juhtimine. 

Hädaolukorra tasand 

Hädaolukord võib välja kujuneda viiel tasandil: 

1.Objekti hädaolukord . Objektil toimunud suurõnnetuse tagajärgede 

likvideerimiseks või nende leevendamiseks on vaja kaasata lisaks objekti 

päästeressurssidele kohaliku omavalitsuse või riiklike ametite plaanilisi 

päästeressursse. 

2.Linnaosa hädaolukord. Kohaliku omavalitsuse territooriumil toimunud 

suurõnnetuse tagajärgede likvideerimiseks või leevendamiseks on vaja maakonna 

täiendavaid ressursse. Hädaolukorra lahendamist korraldab linnaosa vanem. 

3.Tallinna hädaolukord. Maakonna territooriumil toimunud suurõnnetuse 

tagajärgede likvideerimiseks või leevendamiseks on vaja ministeeriumi või 

vabariigi täiendavaid ressursse. Hädaolukorra lahendamist korraldab Tallinna 

kriisikomisjon. 

4. Ministeeriumi hädaolukord. Ministeeriumi valitsemisalas toimunud 

suurõnnetuse tagajärgede likvideerimiseks või leevendamiseks on vaja 

ministeeriumi täiendavaid ressursse. Hädaolukorra lahendamist korraldab 

ministeeriumi kriisikomisjon. 

5. Vabariigi hädaolukord. Eesti territooriumil, territoriaalvetes, või vastutusalas 

toimunud suurõnnetuse tagajärgede likvideerimiseks või leevendamiseks on vaja 

välisabi. Hädaolukorra lahendamist korraldab vabariigi kriisikomisjon. 

Katastroof 

Äkiline hävingulise toimega sündmus, mis seab ohtu inimeste elu, tervise, 

loodus- või tootmiskeskkonna ja mis seisneb paikkonna keemilises, 

radioaktiivses või muus saastumises; tööstuslikus suurõnnetuses, sealhulgas 

elektrijaamade ja kaevanduste, samuti gaasijuhtmete, side-, kommunaal- või 

elektrivõrkude avariis; ulatuslikus tulekahjus või plahvatuses; ulatuslikus 

transpordiõnnetuses; muus ulatuslikus õnnetuses või avariis. 

Kemikaali vabanemine Ohtliku kemikaali lekkimine, väljavoolamine. 

Konservatiivne hinnang Hinnang, mille aluseks on seisukoht, et kui on toimunud õnnetus, on selle kõikide 

ebasoodsate väljundite parameetrite näitarvud nii suured kui maksimaalselt 

võimalik.

20 

Kriis 

Teatud sündmuse või sündmuste ahela tagajärjel tekkinud hädaohtlik olukord, 

mis võib, kui ei võeta kasutusele olukorrale vastavaid kriisiohjeldamise 

meetmeid, viia hädaolukorrani. 

Kvalitatiivne hindamine Mingi nähtuse hindamine, mille tulemused väljendatakse selleks valitud 

parameetrite kvalitatiivsete näitajate näitarvude või nende alusel kehtestatud 

reeglite alusel kindlaks määratud hinnete abil. 

Kvantitatiivne hindamine Mingi nähtuse hindamine, mille tulemused väljendatakse suhteliselt 

subjektiivsete hinnangute abil. 

Inimeste eemaldamine Inimeste eemaldamine sündmuskoha ohualalt päästetööde läbiviimise ajaks. 

sündmuskohalt 

Elanikkonna evakueerimine Inimeste eemaldamine sündmuskoha ohualalt kas kahjulike tegurite mõju 

lõppemiseni või purustatud rajatiste taastamiseni. 

Lekkimine 

Ohtliku kemikaali väikese koguse väljatilkumine või väljaimbumine mahutist. 

Liiklusõnnetus 

Juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel 

saab inimene vigastada või surma või tekib varaline kahju. 

Loodusõnnetus 

Loodusjõudude tegevusest põhjustatud hävingulise toimega sündmus, sealhulgas 

äkilise hävingulise toimega sündmus, mis seab ohtu elu, tervise, loodus- või 

tootmiskeskkonna. 

Oht 

Ohuala 

Ohuallikas 

Ohumäär 

Ohtlik objekt 

Võimalik hädaoht, mis võib esile kutsuda õnnetuse. 

Ala ohuobjekti ümber, mille piires tekib ohuobjektil toimunud õnnetuse korral 

oht inimeste elule ja tervisele, keskkonnale, elutähtsatele valdkondadele või 

varale. 

Ohuobjekti nähtus, mis võib teatud tingimustel põhjustada õnnetuse (inimene, 

vahend, infrastruktuuri element, protsess jms). Ohuallikad võivad olla paiksed, 

liikuvad, asukohata või sotsiaalsed. 

Ohu kvalitatiivne või kvantitatiivne mõõt. 

Objekt, millel paiknev ohuallikas võib esile kutsuda õnnetuse. Ohuobjektide 

hulka kuuluvad: 

- kemikaaliseaduse alusel kindlaks määratud suurõnnetuse ohuga ettevõtted, 

- kemikaaliseaduse alusel kindlaks määratud ohtlikud ettevõtted, 

-ohtlikke kemikaale transportivad ettevõtted ja nende transpordivahendid, 

-infrastruktuuri eluliselt tähtsad elemendid, 

-sotsiaalsfääri objektid, 

-looduskeskkond, 

-teised ettevõtted ja asutused, kus toimunud suurõnnetused võivad viia 

hädaolukorrani. 

Ohuparameeter 

Ohuteguri väljundit iseloomustav suurus. 

Ohuparameetri näitarv 

Ohuparameetri suurus valitud hindamisühikutes. 

Ohustatud objekt 

Objekt, mis asub ohuobjekti ohualas. 

Ohutegur 

Ohuallika tegur, mis võib teatud tingimustes esile kutsuda ohuobjektil õnnetuse 

(inimlik viga, tehniline rike, loodusõnnetus, terrorism jms). 

Ohuteguri mõjuala 

Ala, mille piires ohutegur avaldab mõju inimeste tervisele, elutähtsale 

valdkonnale või keskkonnale. 

Ohuteguri väljund 

Ohuteguri poolt tekitatud õnnetuse ilming ( plahvatus, kemikaali vabanemine 

jne). 

Pihkumine 

Rõhu all oleva ohtliku kemikaali gaaside väljatungimine mahutist. 

Päästeressurss 

Tulekustus- ja päästetööde tegemiseks vajalik ressurss, mille hulka kuuluvad 

inimesed, tehnika ja varustus, materjalid ja rahalised vahendid. 

Raudteeõnnetus Raudteel toimunud esimese ja teise astme raudtee liiklusõnnetused, 

Risk 

raudteeavariid ja liiklusohtlikku olukorda tekitavad juhtumid. 

Oht, et teatud ajavahemikul võib juhtuda õnnetus, mille tagajärjed ohustavad elu 

ja tervist, keskkonda, elutähtsaid valdkondi või vara. Põhimõtteliselt võib riski 

vaadata kui valitud ühikutes väljendatud ohu suurust. 

Riski hindamine 

Riski hinnangustamine 

Riskiallikas 

Ohtliku objekti riskitegurite kvantitatiivne hindamine ja väljendamine valitud 

riskimäära ühikutes. 

Riskide kvalitatiivse hinnangu andmine. 

Riskiobjekti nähtus, mis võib teatud tingimustel põhjustada õnnetuse.

21 

Riskianalüüs 

Riskiklass 

Riskikriteerium 

Riskimaatriks 

Riskimäär 

Riskiobjekt 

Riskiparameeter 

Riskiparameetri näitarv 

Riskitabel 

Riskitegur 

Riskiteguri väljund 

Suurõnnetus 

Tagajärg 


Talumatu risk 

Talutav risk 

Transpordivahejuhtum 

Transpordiõnnetus 

Tulekustus- ja päästetööd 

Väljavoolamine 

Õnnetus 

Õnnetuste toimumissagedus 

Õnnetuse tõenäosus 


Äkkõnnetus 

Hädaolukordi põhjustavate võimalike ohtude väljaselgitamine, riskide hindamine 

ja ennetavate meetmete kavandamine. 

Riskiklass on kahjuklassi tähistava ja tõenäosus klassi numbri kombinatsioon, 

mis määratakse kindlaks õnnetuse toimumise tõenäosuse ja õnnetuse tagajärgede 

raskusastme alusel. 

Tunnus, mille alusel liigitatakse õnnetuse tagajärgi selle järgi, millistele 

valdkondadele on tekitatud kahju. 

Tabel, mille abil määratakse kindlaks riskivaldkonna võimalike õnnetuste 

riskiklass. 

Riski suuruse kvalitatiivne või kvantitatiivne mõõt. 

Ohtlik objekt, millel paiknev riskiallikas võib viia teatud tingimustel õnnetuseni 

(inimene, vahend, infrastruktuuri element, protsess jms). 

Riskiteguri väljundit iseloomustav suurus. 

Riskiparameetri suurus valitud hindamisühikutes. 

SM alusel koostatud kvalitatiivse riskianalüüsi tulemuste koondtabel. 

Riskiallika tegur, mis võib teatud tingimustes esile kutsuda riskiobjektil õnnetuse 

(inimlik viga, tehniline rike, loodusõnnetus, terrorism jms). 

Riskiteguri poolt tekitatud õnnetuse ilming ( plahvatus, kemikaali vabanemine 

jne). 

Õnnetus, mis teatud tasandil võib areneda hädaolukorraks. Suurõnnetusteks on 

õnnetused, mille tagajärgede raskusastmeks on D ja E. 

Õnnetusest tingitud kahju elule ja tervisele, keskkonnale, elutähtsate valdkondade 

toimimisele ja varale. 

Tunnus, mille järgi rühmitatakse õnnetuste tagajärgi nende poolt tekitatud kahju 

suuruse järgi. 

Riski vastuvõtmatu tasand, mida pole võimalik muuta riski ohjeldamise 

meetmete abil vastuvõetavaks. 

Riski vastuvõetav määr, mida loetakse ohutuks või on viidud sellele tasemele 

täiendavate riskivähendamise meetmete abil. 

Sündmus, mille käigus kaob kontroll veetava kemikaali üle ja toimub kemikaali 

või energia kontrollimatu vabanemine. 

Laeva-, lennuki-, rongi- või muu transpordivahendiga toimunud õnnetus. 

Tulekustustus- ja päästetööd on tööd, mida tehakse inimeste ja vara päästmiseks 

ning keskkonna kaitseks tulekahjude, loodusõnnetuste , katastroofide, avariide, 

plahvatuste, liiklusõnnetuste ja muude õnnetuste korral ning nende õnnetuste 

tagajärgede likvideerimiseks või leevendamiseks. 

Ohtliku kemikaali suure koguse väljavoolamine mahutist suhteliselt lühikese aja 

jooksul. 

Ootamatu ja ettekavatsemata tegevus, mille tagajärjed võivad kahjustada elu ja 

tervist, keskkonda, elutähtsat valdkonda või vara. 

Õnnetuste keskmine sagedus valitud ajaühikus. 

Õnnetuse toimumise võimalikkuse kvalitatiivne või kvantitatiivne hinnang. 

Elutähtsateks valdkondadeks on: 

-joogiveega varustamine, 

-elektrienergiaga varustamine, 

-toiduainete ja tarbekaupadega varustamine, 

-telefoniside toimimine, 

-tulekustutus - ja päästetööde korraldus, 

-tervishoiu korraldus, 

-transpordi korraldus, 

-avaliku korra kaitse. 

Õnnetus, mille toimumiseks vajalikud tingimused tekivad väga kiiresti ja mille 

toimumise ohu avastamiseks ja mille ärahoidmise meetmete rakendamiseks ei ole 

reeglina piisavalt aega.

22 

Viivitusõnnetus. 

PN 

Õnnetus, mille toimumiseks vajalikud tingimused kujunevad välja suhteliselt 

pika aja jooksul ja mille ärahoidmiseks on võimalik rakendada kaitsemeetmeid. 

Viivisõnnetus toimub ainult juhul, kui kaitsemeetmeid ei võeta kasutusele 

õigeaegselt või nad ei vasta reaalsele ohule. 

Piirnorm. VV valitsuse 18.09 2001 määrusega nr 293 kinnitatud keemilise aine 

maksimaalne lubatud keskmine kontsentratsioon sissehingatavas õhus tööpäeva 

või töönädala kestel 

LTPN Lühiajalise toime piirnorm. VV valitsuse 18.09 2001 määrusega nr 293 

kinnitatud keemilise aine maksimaalne lubatud keskmine kontsentratsioon 

sissehingatavas õhus 5-15 minuti jooksul 

IDLH 

LC 50 

Vahetult eluohtlik kontsentratsioon US Tervisekaitse ameti poolt kehtestatud 

keemilise aine keskmine kontsenratsioon sissehingatavas õhus, mille puhul 

mürgise kemikaali mõju toob endaga kaasa silmpilselt või taetud viivitusega 

tagasipöördumatud tervisekahjustused või piirab inimese võimet iseseisvalt 

lahkuda ohualast. 

Keemilise aine kontsentratsioon õhus, mille puhul võib katseloomadest hukkuda 

laboratooriumis kuni 50 %

23 

2. PEATÜKK TALLINNA ÜLDISELOOMUSTUS 

2.1 Linna territoorium ja selle ülevaade 

Tallinna asukoht maailmas on 59º 26´ põhjalaiust ja 24º 46´ idapikkust. Tallinna linna 

geograafilised näitajad on järgmised: 

• Pindala 158 km 2 

Saared (1):Aegna 3,04 km 2 

Järved (2):Harku 1,7 km 2 , Ülemiste 9,4 km 2 

Kõrgeim punkt asub Nõmmel 63,6 m üle mere pinna 

Merepiir 46 km 

Maapiir 59 km 

• Rahvaarv 392 306 (01.01.2004) 

• Asustustihedus 2 483 in/km 2 

2.1.1 Suuremate keskuste rahvastik ja kaugused Tallinnast 

Linn 

Rahvaarv 

01.01.2003 

Kaugus Tallinnast 

(lennukiga, km) 

Helsingi 559 716 82 

Riia 739 232 280 

Peterburi 4 660 792 315 

Stockholm 758 148 380 

Vilnius 553 400 530 

Varssavi 1 615 000 830 

Kopenhaagen 501 285 860 

Moskva ca 8 600 000 860 

Berliin 3 388 434 1 030 

2.1.2 Suuremate Eesti linnade kaugused Tallinnast 

Rahvaarv 

Linn 

01.01.2003 

Tallinn 397 150 - 

Tartu 148 992 185 

Narva 67 752 212 

Kohtla-Järve 46 765 156 

Pärnu 44 781 129 

Viljandi 20 509 159 

Sillamäe 16 901 187 

Rakvere 16 913 98 

ESA 

2.1 3 Linnatänavate võrk, 31.12.2002 

Tallinn 

Kaugus Tallinnast 

(maanteed mööda, 

km) 

Eesti 

Linnatänavate pikkus 878 3 060,4 

Püsi- ja kergkatendiga tänavad 835 2 496,4 

Kõnniteega tänavad 644 1 454,5 

Valgustatud tänavad 670 2 419,1 

Jalgteed ja jalgrattateed 65 183,7 

ESA, Eesti Piirkondlik Statistika 2002

24 

2.2.1 Õhutemperatuur, 2002 

2.2 Ilmastik ja keskkond 

40 

30 

20 

10 

0 

-10 

-20 

-30 

25,5 25,7 

29,5 28,6 

24,7 

20,4 

18,8 18,5 

15,8 

15,6 

12,3 

12,1 

7,6 

11,7 

10,9 

4,1 

5,5 

8 

5,5 

1,2 

6,1 

2,7 

0,3 

1,9 

-0,6 

-1,8 

-1 

I II III IV V VI VII VIII IX -1,4 X XI XII 

-6,1 

-10,5 

-6,9 

-8,3 

-12,9 

-13 

-21 

Keskmine/Average °C Maksimaalne/Maximum °C Minimaalne/Minimum °C 

-24,3 

Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut 

2.2.2 Päikesepaiste, 2002 

450 

400 

350 

300 

250 

200 

150 

100 

50 

0 

390,1 

319,1 

290,4 

333,9 

248,5 284,1 299,1 

291,8 

241,6 

202,8 

166 

187,5 

148,9 

127,8 

102,2 

65,3 

24,4 

18,6 

55,5 

89,6 

15,3 

29,8 

32,8 

18,4 

I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII 

2002 kuud 41 aasta keskmine/ mean of 41 years 

*2002. aasta kogu päikespaiste kestus Tallinnas oli 2 185,0 tundi 


2.2.3 Sademed, 2002 

120 

100 

80 

60 

40 

20 

0 

48,6 

52,2 42,4 

37,2 

58,4 

33,5 32,2 

4,9 

96,7 

81,7 

86,3 80,2 

72,9 71,5 68,4 

58,7 78,8 

55 

37 

35 

32,2 

21,9 

10,5 

15,1 

I II III IV V VI VII VIII IX XII XII XII 

2002 kuude keskmine 41 aasta keskmine 

*2002.aasta kogu sademete hulk Tallinnas oli 673,9 mm 


2.2.4 Õhusaaste paiksetest saasteallikatest, 1997-2002 

ESA, Maakonnad arvudes 1997-2002 

tuh t/ thous tons 

8 

7 

6 

5 

4 

3 

2 

1 

0 

6.5 

7.1 

5.4 

3.4 

2.9 

2.9 

1997 1998 1999 2000 2001 2002

25 

2.2.5 Tallinnas tekkinud ligikaudsed jäätmekogused 

2001 2002 

Kogus Kogus 

(tuh % (tuh % 

tonni) tonni) 

Ehitusjäätmed 537,3 63,9 561,1 37,2 

Olmejäätmed 163,0 19,4 171,2 11,3 

Ohtlikud 45,8 5,4 103,5 6,8 

jäätmed 

Muu 95,4 11,3 676,9 44,7 

Kokku 841,5 100 1 512,7 100 

Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Amet 

2.2.6 Prügilatesse ladestatud jäätmed (tuh t) 

2001 2002 

Kokku 307,7 299,0 

sealhulgas 

- segaolmejäätmed 161,5 155,2 

- ehitusjäätmed 103,1 101,4 


2.2.7 Elanikelt tanklate kaudu kogutud ohtlikud jäätmed 

2002 

Elavhõbedalambid (tuh 12,1 

tk) 

Akud (t) 24,3 

Patareid (t) 1,0 

Vanad ravimid (t) 0,3 

Värvid (t) 6,8 

Õlid (t) 5,6 

Õifiltrid (t) 0,4 


2.3 Energia. Vesi. Kanalisatsioon 

2.3.1 Elektrienergia tarbimine, 2002 

Eesti Tallinn 

Elektrienergia kokku (GWh) 5 483,4 1 664,1 

sealhulgas 

- kodutarbijad 1 248,0 410,9 

- ärikliendid 3 634,9 1 164,4 

- turuloaga võrguettevõtjatele 600,5 87,8 

Elaniku kohta (kWh) 3 792 4 403 

Klientide arv 480 528 159 132 

sealhulgas 

- kodutarbijad 460 268 152 992 

- ärkliendid 20 211 6 131 

- turuloaga võrguettevõtjatele 49 9

26 

AS Eesti Energia 

2.3.2 Elektrienergia ja maagaasi tarbimine, 1994-2002 

1800 

1600 

1400 

1200 

1000 

800 

600 

400 

200 

0 

1366,5 

1364,9 

228,6 

290,8 

1558 1567,1 

1501,3 

1553,2 

293,7 

332,7 

371,1 

354,7 

1612,3 1664,1 

1542,6 

499,5 

469 

1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 

513,3 

maagaas/ natural gas (mln. m3) 

elekter/ electricity (GWh) 

AS Eesti Gaas 

AS Eesti Energia 

2.3.3 Maagaasi tarbimine 

2002 

Maagaas 

kokku (mln m³) 513,3 

sealhulgas 

- kodutarbijad 26,4 

- kommertstarbijad 28,2 

- tööstusettevõtted 90,1 

- kaugküttekatlamajad 368,6 

AS Eesti Gaas 

2.3.4 Soojusenergia tarbimine 

2002 

Soojus (GWh) 1 906,0 

sealhulgas 

- elanikkond 1 359,4 

- ärikliendid 546,6 

Sõlmitud lepingute arv 2 080 

sealhulgas 

- elanike varustamiseks 1 370 

- äriettevõtete varustamiseks 710 

Köetavaid hooneid 3 358 

sealhulgas 

- elumaju 2 396 

- ärihooneid 962 

Tallinna Küte AS

27 

2.3.5 Soojusenergia tarbimine, 1995-2002 

3000 

2640,5 

2408,1 

2237,7 

2048,5 

1828,5 1758,6 

1906,0 

2500 

2160,1 

2000 

1500 

1000 

500 

0 

1995 1996 1997 1998 1999 200 2001 2002 

Soojusenergia tarbimine GWh/ Consumption of heat energy GWh 

Tallinna Küte AS 

2.3.6 Veevarustus 

Tallinna linn saab põhiosa oma tarbeveest pinnaveeallikate süsteemist, mis saab alguse Kesk-Eestist 

Pärnu jõe ülemjooksult ning haarab Jägala, Pirita ja Soodla jõgede valgalad kogupindalaga 1865 km 2 . 

Looduslikele veekogudele (nt Ülemiste järv) lisaks kuulub süsteemi 6 veehoidlat ning 69 km kanaleid 

ja torustikke. Osa tarbeveest, põhiliselt linna äärealadel kasutatav, saadakse puurkaevudest. 

Linna territooriumilt kogutavad heitveed juhitakse ühisesse heitveepuhastusjaama ning suunatakse 

puhastatult sügavlasu kaudu merre. Linna ühiskanalisatsiooni kaudu juhitakse ära ka mitme linnaga 

külgneva asula heitveed. 

Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuseid osutavad linnas peale AS Tallinna Vesi mitmed ettevõtjad 

vastavalt neile kinnitatud tegevuspiirkondadele. 

2.3.7 Vee- ja kanalisatsioonivõrgud 

2000 2001 2002 

Veevõrgu pikkus (km) 860 957 830 

Kanalisatsioonivõrgu 950 968 971 

pikkus (km) 

Veeühenduste arv 17 734 16 225 16 831 

sealhulgas 

- elamud 14 785 14 218 … 

- ettevõtted 2 949 2 007 … 

AS Tallinna Vesi 

2.3.8 Vee tarbimine 

2000 2001 2002 

Võrku antud vesi 

(tuh m 3 ) 33 187 31 268 30 645 

Heitvee läbilask 

(tuh m 3 ) 53 263 51 082 46 670 

Müüdud vesi (tuh m 3 ) 22 215 20 914 20 246 

sealhulgas 

- elanikkonnale 16 974 15 986 15 412 

- juriidilistele isikutele 5 241 4 927 4 835 

Elanikkonnale ühe in. 

kohta (1/ööpäev) 115 120 104

28 

AS Tallinna Vesi 

2.4 Tallinna Linnaosad 

Alates 1. oktoobrist 1993 on Tallinn jagatud 8 linnaosaks, mille suurus on järgmine: 

Linnaosa nimetus Pindala Pindala % 

Haabersti 22,1 km 2 (13,9%) 

Kesklinn 30,6 km 2 (19,2%) 

Kristiine 7,9 km 2 (4,9%) 

Lasnamäe 27,4 km 2 (17,3%) 

Mustamäe 8,2 km 2 (5,2%) 

Nõmme 28,7 km 2 (18,1%) 

Pirita 18,7 km 2 (11,8%) 

Põhja-Tallinn 15,2 km 2 (9,6%) 


2.4.1 Rahva arv Linnaosade kaupa 

Linnaosa nimetus Rahva arv (01.01.2004) 

Haabersti 37 187 

Kesklinn 44 205 

Kristiine 29 424 

Lasnamäe 112 368 

Mustamäe 64 918 

Nõmme 37 772 

Pirita 10 388 

Põhja-Tallinn 56 044 

2.4.2 Tallinna linnaosade kaart

29 

2.4.3 Haabersti linnaosa üldiseloomustus 

Andmed pärinevad Haabersti Linnaosa koduleheküljelt Linnaosad > Haabersti 

Haabersti lääne-edelasuunaliseks piiriks on Harku järv Tiskre ojaga, mille taha jääb Harku 

vald. Lõunasse ning itta jäävad Mustamäe ja Põhja-Tallinn. Põhjast piirab Haaberstit Kopli laht 

ja loodest Kakumäe laht. 

Haabersti praeguse tuumiku moodustab Väike-Õismäe suurpaneelelamutest koosnev elurajoon, 

mis on rajatud põhiliselt 1970- ndatel aastatel. Sellele lisanduvad Astangu elurajoon 

ning Tiskre, Kakumäe, Veskimetsa ja Mustjõe piirkonna ühepereelamud. Väikeelamute 

põhilisteks hoonestuspiirkondadeks kujunevad Pikaliiva ja Kakumäe, kus käib hetkel vilgas 

ehitustegevus. 

Tallinna ühe suurima, Haabersti piirkonnakeskuse väljaehitamisel nihkub linnaosa keskpunkt 

Paldiski maantee ja Rannamõisa teega külgnevale alale. Keskusesse koondatakse lisaks 

kaubandusele ja olmeteenindusele ka mitmed kultuuri-, spordi- ja vaba aja veetmisega 

seonduvad asutused. 

Hetkel on juba rajatud kontserdi- ja spordikeskus "Saku Suurhall", samuti suur 

kaubanduskeskus. Piirkonnas tegutseb Rocca al Mare Tivoli, Premia Jäähall, Rocca al Mare 

Onistar Tennisekeskus ja Al Mare Keskus. Koos läheduses paiknevate Tallinna Loomaaia ja 

Eesti Vabaõhumuuseumiga, Kakumäe ja Harku järve supelrannaga on sellest Haabersti 

piirkonnast välja kujunemas Eesti suurim vaba aja keskus. 

2.4.4 Kesklinna linnaosa üldiseloomustus 

Andmed pärinevad Kesklinna Linnaosa koduleheküljelt Linnaosad > Kesklinn 

Kesklinn koosneb ajaloolisest Vanalinnast ja seda ümbritsevast möödunud sajandi lõpul ja 

käesoleva aastasaja alul rajatud puithoonestusega eeslinnadest. Viimaseid on järk-järgult 

rekonstrueeritud ja tihendatud kaasaegsete kivihoonetega. Hoonestuse üldpilt on siiski 

võrdlemisi kirju. Siin paikneb enamus Tallinna (ja vabariigi) riigi- ja kultuuriasutusi. Alanud 

on tööstuse järkjärguline väljatõrjumine linnaosa piirest. Töökohti on siin tunduvalt rohkem kui 

elanikke. Kasvava "city" rolli tõttu (eeskätt Vanalinna ümber ja sadama piirkonnas)on siin maa 

ja hoonete ostu/rendi hinnad mitte üksnes linna, vaid ka Eesti kõrgeimad.

30 

2.4.5 Kristiine linnaosa üldiseloomustus 

Andmed pärinevad Kristiine Linnaosa koduleheküljelt Linnaosad > Kristiine 

Kristiine linnaosa piirneb Põhja-Tallinna, Kesklinna, Nõmme, Mustamäe ja Haabersti 

linnaosadega ning jaguneb neljaks asumiks: Järve, Tondi ja Lilleküla elurajoonid ning Marja- 

Liimi-Laki ettevõtluspiirkond. Territoorium: 9,4 km2 (moodustab 5,9% Tallinna pindalast). 

2.4.6 Lasnamäe Linnaosa üldiseloomustus 

Andmed pärinevad Lasnamäe Linnaosa koduleheküljelt Linnaosad > Lasnamäe 

Praeguste piiridega Lasnamäe linnaosa loodi 1.septembril 1993, kus on kokku 17 asumit: Väo, 

Sõjamäe, Ülemiste, Sikupilli, Uuslinn, Pae, Kurepõllu, Paevälja, Laagna, Loopealse, Katleri, 

Tondiraba, Kuristiku, Priisle, Mustakivi, Seli ja osaliselt Iru asum. Elanike arvult on Lasnamäe 

linnaosa konkurentsitult, võrreldes Tallinna ülejäänud 7 linnaosaga, esikohal. 

2004. aasta jaanuari lõpu seisuga on registreeritud elanikke Lasnamäel 112 688, kellest 62 582 

on naised ja 50 106 on mehed. 

Lasnamäe territooriumi võib tinglikult jagada kaheks erinevate funktsioonidega piirkonnaks, 

ühelt poolt elamute ala ja teisalt Peterburi mnt lähedusest kuni Rae valla piirini olev tööstusala. 

Paneel-elamuehitust alustati katseliselt 1960-ndatel ja plaanipäraselt alates 70-ndate lõpust. 

Kõiki plaanitud elamurajoone valmis ei ehitatud, mistõttu on endiselt palju tühja reservmaad. 

Kortermaju jõuti ehitada kokku 650. Kavandamisel on rajada individuaalelamurajoon 

looduslikult kaunisse Loopealse asumisse. Peatatud on plaan ehitada trammitee Kesklinnast 

mööda Laagna teed kulgevasse kanalisse. 

2.4.7 Mustamäe linnaosa üldiseloomustus 

Andmed pärinevad Mustamäe Linnaosa koduleheküljelt Linnaosad > Mustamäe 

Mustamäe linnaosa on Tallinna 8 linnaosa seas Lasnamäe järel suuruselt teine. Mustamäelt on 

kesklinna 5 km ja ta piirneb Haabersti, Nõmme ja Kristiine linnaosaga. 

Tallinna esimese suurpaneelelamurajooni ehitamist alustati 1962.aastal. Lisaks sobivatele 

ehitusgeoloogilistele oludele sai selle koha valikul määravaks ka ümbrus männimetsa, 

mäenõlvade ning läheduses asuvate puhkerajoonidega. Kogu Mustamäe hoonestus on valminud 

praktiliselt viimase 20-30 aasta jooksul. 

Mustamäe linnaosa kui iseseisev haldus-territoriaalne piirkond moodustati 1993.aasta suvel,

31 

mil kinnitati selle piirid, põhikiri ja struktuur. Praegune Mustamäe haldusterritoorium on 

umbes 8 km 2 , sellel paikneb 470 elamut, mis valdavalt on 5- ja 9- korruselised paneelelamud. 

Siin on erinevaid õppimisvõimalusi pakkuvaid haridusasutusi lasteaed-algkoolidest kuni 

Tallinna Tehnikaülikoolini, hulgaliselt lasteaedu, üle 100 toitlustuskohta, ligi 250 

teeninduspunkti, 1200 mitmesugust müügiettevõtet, 3 turgu jm. 

Mustamäel asub ka üks Eesti suuremaid haiglaid, kus on 610 voodikohta. Samas on ka 

lastehaigla koos lastepolikliinikuga. 

Tammsaare tee pikenduse, Ehitajate tee – Kadaka tee – Tammsaare tee ristmiku, Laki tänava 

läbimurde valmimisega on paranenud linnaosa teedevõrk. 

Mustamäe elu juhib ja korraldab Mustamäe Linnaosa Valitsus koos halduskoguga. 

2.4.8 Nõmme Linnaosa üldiseloomustus 

Andmed pärinevad Nõmme Linnaosa koduleheküljelt Linnaosad > Nõmme 

Selle linna lõunapiirile jääva linnaosa hoonestamine algas 19. sajandi lõpul. Esialgu arenes 

iseseisva linnana, mis Tallinnaga liideti 1940. aastal. Tänapäevani on valdavaks elamutüübiks 

ühepereelamud, mis paiknevad männimetsaga kaetud liivikul. Madala hoonestustiheduse tõttu 

kutsutakse Nõmmet metsalinnaks. Tööstusettevõtted peaaegu puuduvad (erandiks Männiku 

piirkond). Kuigi ka siin ei puudu oma probleemid, on Nõmme elupaigana üks prestiizhikamaid 

linnaosi. 

2.4.9 Pirita Linnaosa üldiseloomustus 

Andmed pärinevad Pirita Linnaosa koduleheküljelt Linnaosad > Pirita 

Oma heade looduslike ja muude eelduste tõttu (mereäärne supelrand, jõgi, jahisadam ja muud 

sportimisvõimalused, ulatuslikud metsaalad) on linnaosa Tallinna üks prestiizhikamaid. 

Märkimisväärsed tööstusobjektid puuduvad. Valdav elamutüüp - ühepereelamu. Ulatuslike 

hoonestamata alade tõttu on analoogselt Haaberstiga heaks väikemajade ehituse 

reservpiirkonnaks. 

2.4.10 Põhja-Tallinna Linnaosa üldiseloomustus 

Andmed pärinevad Põhja-Tallinna Linnaosa koduleheküljelt Linnaosad > Põhja-Tallinn 

Sarnaselt Kesklinnale on linnaosa arhitektuurilis-ajalooliselt ja sotsiaalselt üks kirjumaid. Tema 

koosseisus on üks Tallinna vanemaid asumeid - 1-2-korruseliste puitelamutega Kalamaja, 

hiljem hoonestatud Pelgulinn ning korruselamud Pelgurannas. Asudes põhiliselt poolsaarel 

(Paljassaare ja Kopli), on 45% Tallinna merepiirist seotud meie linnaosaga. Seega on linnaosas 

hulgaliselt sadamaid ja rannaäärseid puhketsoone, mis vajavad korrastamist ja väljaehitamist. 

Samaaegselt asub siin mitmeid vanu tööstusettevõtteid ning Vene relvajõududele kunagi 

kuulunud hooneid ja maa-alasid. Nende perspektiivne lahendamine on üks linnaosa 

arengusuundadest.

32 

2.5 Tuletõrje- ja päästekomandod Tallinna linnas 

Andmed pärinevad Tallinna Tuletõrje- ja Päästeameti koduleheküljelt www.ttpa.ee 

2.5.1 Kesklinna keskkomando 

Väljasõidu piirkond 

Kesklinna keskkomando esmane väljasõidupiirkond on keskne osa linnast. Põhjast lõunasse 

ulatub see mererannast Ülemiste järveni ja läänest itta Pika tänava ja Pärnu maantee mõttelisest 

joonest Tondirabani Lasnamäel. Kesklinna keskkomando väljasõidupiirkonda kuuluvad 

vanalinn (ilma Toompeata), kesklinn, Kadriorg, Lasnamäe läänepoolne osa ning Ülemiste 

järvest põhja ja itta jääv ala. 

2.5.2 Lilleküla keskkomando 

Väljasõidu piirkond

33 

Lilleküla keskkomando väljasõidupiirkond ulatub Pelgulinna raudteest põhjas Tammsaare teeni 

lõunas ning Pika Jala-Tõnismäe-Pärnu maantee joonest idas Ehitajate teeni ja Kakumäe rannani 

läänes. Lilleküla keskkomando väljasõidupiirkonda kuulub Toompea. 

2.5.3 Nõmme keskkomando 


Nõmme keskkomando väljasõidupiirkonda jäävad Nõmme, Pääsküla, Männiku, Mustamäe 

kuni Tammsaare teeni põhjas ja Õismäe. 

2.5.4 Pirita keskkomando 


Pirita komando väljasõidupiirkonnaks on Pirita, Merivälja, Pirita-Kose ning osa Lasnamäest 

Tondirabast ida poole. 

Vajaduse korral käiakse abiks Harju päästeteenistusel Viimsi poolsaarel ja Muugal.

34 

2.5.5 Kopli tugikomando 


Kopli tugikomando väljasõidupiirkond hõlmab Kalamaja, Paljassaare, Kopli ja Pelguranna 

piirkondi mererannast põhjas kuni Pelgulinna raudteeni lõunas. 

2.5.6 Lilleküla keskkomando eraldipaiknev Meeskond 

(Aastail 1991-2001 Mustamäe komando) 

Mustamäe meeskond teostab mitmeid spetsiifilisi päästetöid kogu linna ulatuses: 

- keskkonnakaitse avarii- või selle ohu korral; 

- - õli- või keemiareostuse peatamine ja lokaliseerimine; 

- - keskkonnaohtliku saaste kogumine; 

- - radioaktiivse saaste neutraliseerimine; 

- - päästetööd liiklusõnnetustel; 

- - ohtlike loomade, lindude ja roomajate püüdmine; 

- - tulekustutus- ja päästetööde reservjõud.

35 

3. Peatükk: OHTLIKKE KEMIKAALE KÄITLEVATE SUURÕNNETUSE OHUGA 

ETTEVÕTETE RISKIANALÜÜS 

Sisukord 

3.1. Suurõnnetuse ohuga ettevõtted Tallinnas 

3.1.1. AS Propaan 

3.1.2. AS Tallinna Vesi Veepuhastusjaam 

3.1.3. Krimelte OÜ 

3.1.4. Elme MESSER Gaas 

3.1.5. KS Stivideerimise AS 

3.1.6. UNIVA AS 

3.1.7. AS ScanTrans 

3.1.8. EURODEK Kopli Services OÜ 

3.2. Tallinna ohtlike ettevõtete riskianalüüs 

3.2.1. Hädaolukorrani viia võivate ohtlike kemikaalidega seotud õnnetuste tõenäolised 

algpõhjused 

3.2.2. Kemikaaliõnnetuste põhilised algsündmused 

3.2.3. Riskiallikad ja riskitegurid 

3.2.4. Kemikaaliõnnetuste ohtlikud väljundid ja nende ohualad 

3.2.5. Eluohtliku kontsentratsiooniga mürgise kemikaali pilv 

3.2.6. Põlevkemikaali hajunud aurupilve plahvatus 

3.2.7. Keeva vedeliku paisuva auru plahvatus 

3.2.8 Mahavoolanud põlevvedeliku lombituli 

3.2.9. Kütusemahuti põlemine 

3.2.10. Tahke ohtliku kemikaali plahvatus 

3.2.11. Suurõnnetuste väljundite tõenäoline toimumissagedus 

3.2.12. Tallinna suurõnnetuste ohuga ettevõtete riskimaatriks 

3.2.13. Tallinna suurõnnetuste ohuga ettevõtete riskitabelid 

3.2.14 Kokkuvõte 

Ohualade skeemid lisa 3.1 

Kirjandus 

1. A ja B kategooria suurõnnetuseohuga ettevõtete ja kütuseterminalide riskianalüüsid ja 

hädaolukorra lahendamise plaanid. 

2. ALOHA 5.2.3. 

3. Cemical Process Quantitative Risk Alaysis – Centre For Chemical Process Safety of the 

American Institute of Chemical Engineers, 2000 

4. Emergency Response Guidebook 2000 – U.S. Department of Transportation, 2000 

5. The Quantitative Risk Assessment (QRA) of major toxic hazards - TECHNICAL 

RESEARCH CENTRE OF FNLAND, ESPOO, 1991

36 

Sissejuhatus 

Ohtlikke kemikaale käitlevate suurõnnetuse ohuga ettevõtete riskianalüüsi eesmärgiks on 

Tallinnas toimuvate kemikaalidega seotud hädaolukorrani viia võivate ohtude väljaselgitamine 

ning nende võimalike seotud riskide näitajate kindlaksmääramine ning selle valdkonna 

võimalike suurõnnetusi ennetavate ning nende tagajärgi leevendavate meetmete ettepanekute 

väljatöötamine. 

Suurõnnetuse ohuga ettevõtete koondanalüüs erineb ettevõtete individuaalsetest 

riskianalüüsidest, kuna antud töö käsitleb ohutust Tallinna linna, mitte ettevõtja seisukohalt 

(erinevused varalise kahju suuruse osas näiteks). 

3.1. Suurõnnetuse ohuga ettevõtted Tallinnas 

Suurõnnetuse ohuga ettevõtted jagunevad A - kategooria ja B - kategooria suurõnnetuseohuga 

ettevõteteks. A - kategooriasse kuulub AS Propaan, B - kategooriasse AS Tallinna Vesi 

Veepuhastusjaam, Krimelte OÜ, AS Elme MESSER Gaas, KS Stivideerimise AS ja AS 

UNIVA. Lisaks on võetud arvesse ka AS ScanTrans ja EURODEK Kopli Services OÜ 

kütuseterminalid. 

3.1.1 AS Propaan 

AADRESS: Gaasi 6, Tallinn 11 415 

tel. 6 008 800 

faks 6 008 801 

VEDELGAASIJAAM, asukohaga Gaasi 8 

JUHATUSE LIIKMED: VALERI BÕTŠIHHIN 

VIKTOR REZUN 

TÖÖTAJATE ARV: 15 päeval, öösel 2 

KÜLASTAJATE ARV: ca 12 – 15 inimest 

TÖÖREŽIIM: Kella 8.15 – 16.00 

Klientide teenindamiseks avatud ainult tööpäevadel 

kella 8.15 kuni 15.00 

TEGEVUSALA: Ettevõtte põhitegevuseks on erinevate veeldatud gaaside käitlemine: 

vastuvõtt raudtee paakvagunitest, ladustamine maapealsetesse säilitusmahutitesse kogumahuga 

ca 1500 m³. Vastavalt tellimustele toimub kohapeal põhigaaside segamine eriotstarbeliste 

segugaaside saamiseks. Teostatakse vedelgaasi balloonide hooldust ja täitmist, toimub 

gaasivarustuse avariiline teenindamine. Vedelgaasi väljavedu vedelgaasijaamast toimub 

autotranspordiga, kas spetsiaalsetes balloonide veoks kasutatavates sõidukites või 

paakautodes. Maksimaalne vedelgaasi kogus 650T. 

VEDELGAASIJAAMA 

TEHNILINE VÕIMSUS: ca 4 500 t vedelgaasi aastas. 

PINDALA: 6 806 m² 

AS PROPAAN HALDUSALAS ON: haldushoone aadressil Gaasi tänav 6 1-kordne ehitis, 

betoonkonstruktsioonidest profiilplekist katusega, valvesignalisatsioon; 

AS PROPAAN VEDELGAASIJAAM KOOSNEB: 1 raudtee laadimisestakaad kuni 10 raudtee paakvaguni 

teenindamiseks;

37 

2. raudtee harutee; 

MAHUTIPARK 

20 maapealset vedelgaasimahutit (asukohaga Gaasi tän.8), kogumahuga 1 500 m³, mis 

on ette nähtud vedelgaasi säilitamiseks; 

1 mahuti õhu jaoks - 50 m³ ; 

1 mahuti auru tarbeks - 50 m³ ; 

4 maa-alust mahutit a` 4,2 m³; 

- kompressor- ja pumbamaja koos nende juurde kuuluvate tehnoloogiliste torustikega; 

- keeruka struktuuriga tehnoloogiline vedelgaasitorustik, mis ühendab laadimisestakaadi 

ja mahuteid ning täitejaama ja paakautode (gaasiveoanumate) täiteplatsi pumpadekompressorite 

kaudu; 

-balloonide täitetsehh koos balloonide tehnilise ülevaatuspunkti ja balloonide 

hoidmisplatvormiga; 

OLMEHOONE, asukohaga Gaasi tänav 8 on osaliselt 2 kordne silikaattellisest , ruberoidkatusega 

ehitis, mis on varustatud valvesignalisatsiooniga. 

Hoones on: 

tööliste olmeruumid, on varustatud valvesignalisatsiooniga; 

katlamaja, kus toodetakse kogu tehnoloogiline soojus, koguvõimsusega 2 MW; 

laohoone tehnoloogiliste seadmete varuosade tarbeks, soojustamata, sisustatud 

metallriiulitega; 

töökoda/garaaž seadmete ja autode väiksemahulisteks remonditöödeks, soojustatud ja 

varustatud paikse keskküttesüsteemiga; 

madalpinge jaotla koguvõimsusega 450 kVA; 

4 täitepostiga tankimisplats paakautode (gaasiveoanumate) täitmiseks, varustatud 

vastavalt määratletud tehnoloogiliste seadmetega; 

ABI- JA OHUTUSSÜSTEEM -idest on tähtsamad: 

Pumba-kompressorite üksus, mis on varustatud mehhaanilise sissepuhke-väljatõmbe 

ventilatsiooniga, mis käivitamisel tagab täiendavalt 8 kordse õhuvahetuse. 

Avariiventilatsioon on blokeeritud pumpade ja kompressoritega, mis automaatselt 

seiskuvad, kui tõuseb gaasi kontsentratsioon ruumis üle piiri ning käivitub 

avariiventilatsioon koos heli- ning valgussignalisatsiooniga.

38 

Gaasi kontsentratsiooni kontrolliks on paigaldatud pumba-kompressorite üksusesse 

1signalisaator, täiteruumi 2 signalisaatorit SE 192 SG; 

Iga kompressor ja pump, mis on ühendatud gaasitorustikuga omab sulgurarmatuuri ja 

kontrollmõõteriistadena vedrumanomeetreid ja elektrikontaktmanomeetreid; 

Tagamaks, et kompressoritesse ei satuks vedelgaasi vedelfaas on paigaldatud kompressori 

eelsele imitorule vedelfaasi eraldaja, geomeetrilise mahuga 2,0 m³ koos 

nivoosignalisaatoriga KSEFMA. Vedelfaasi nivoo tõustes signalisaatori andurini 

kompressorid seiskuvad automaatselt; 

Veehoidla mahuga 500 m³; 

Mahutite mõõtesüsteem; 

Mahutite ala on varustatud piirdevalliga, mille kõrgus on ca 100 cm. 

Toimub pidev mahutite produktinivoo taseme visuaalne jälgimine. 

AS PROPAAN vedelgaasijaama maa-ala ca 6 806 m² on ümbritsetud piirdeaiaga ning ettevõte 

on lepingulises suhtes OÜ KA TURVATEENISTUS -ega , kes vastutab pääslarežiimi eest, korra 

eest objekti territooriumil ning materiaalsete väärtuste alalhoiu eest objektil. 

3.1.2 AS Tallinna Vesi Veepuhastusjaam 

Aadress: Järvevana tee 3; 10132 

Juhtkond: veepuhastusjaama juhataja Riho Sobi; tel 6262510 

Sekretär 6262500; 

Faks 6262600; 

Juhtimiskeskus 6262511; 6262512 

Töötajate arv päeval ~ 80, peale päevast aega 2 juhtimiskeskuses + 3 territooriumi valves. 

Veepuhastusjaam asub Ülemiste järve kaldal, linna lõunapoolses servas. Sissepääs 

Veepuhastusjaama Järvevana teelt. 

Veepuhastusjaama maksimaalne lubatud kloori kogus 16 tonni, keskmiselt 10T. 

Kloor kuulub teise ohuklassi mürkkemikaalide hulka ja kujutab endast ümbritsevale 

keskkonnale reaalset ohtu. Vedelkloori kulu ööpäevas on vee eelkloreerimisel keskmiselt 600- 

800 kg, ainult järelkloreerimiseks kasutatakse keskmiselt 150-250kg. Kloori transporditakse ja 

hoitakse metallkonteinerites – 1000kg ühes konteineris. 

Kloorilaos, järelkloorisõlmes ja kloorikaevus mõõdetakse pidevalt kloorgaasi hulka õhus 

avariilise väljavoolu koheseks avastamiseks, kloorgaasi degaseerimiseks on kloorilaos 

drentšersüsteem tootlikkusega 3m 3 degaseerimislahust ja vett tunnis.

39 

Kloorilaokompleks koosneb kloorilaost, kus asuvad ventilatsioonikambrid, kloorgaasi 

doseerimisruum, degaseerimissõlm, kemikaalide laoruumid, soojussõlme ruum ja elektrikilpide 

ruum. 

3.1.3 OÜ Krimelte 

Asub aadressil Suur - Paala tn.10, Tallinn ja tegeleb polüuretaanvahu tootmisega. Ettevõtte 

ruumide üldpindala on 1106,7 m 2 , kasulik pind 943,2 m 2 . Ettevõtte kasutuses olev hoone 

valmis osaliselt 1998 a., hoonete rekonstruktsioon toimus ja juurdeehitised valmisid 2001. a. 

Nr 

Ohtlike 

kemikaalide 

loetelu 

Ohuklass 

Keemiline 

nimetus 

Ohtliku 

kemikaali 

olemasolev 

kogus 

Ohtliku 

kemikaali 

võimalik 

maksimaalne 

kogus 

1. Propaan, 

isobutaan 

F+ Propaan, 

isobutaan 

10 tonni 20 tonni 

2. Dimetüül 

eeter 

F+ Dimetüül eeter 15 tonni 26 tonni 

3. Atsetoon F ;Xi Atsetoon 400 kg 2 tonni 

3.1.4 AS ELME MESSER GAAS 

Aadress, kontaktandmed: Tallinn, Kopli 103, tel. 6102001, faks 6102002. 

Juhataja: Oleg Sokolov 

Töötajate arv: 68. 

Tegevusalad: 

1. gaaside tootmine 

2. balloonide tootmine ja müük 

Ohtliku kemikaali nimetus Kogus: max; ÜRO nr 

keskmine 

1 Atsetüleen 1,2T (1,2T) 1001 

2 Kaltsiumkarbiid 25T (2,3T) 1402 

3 Propaan 1,5T (1T) 1978 

4 Vedel hapnik 122T (60T) 1073 

5 Süsinikdioksiid 35T 1013 

3.1.5 KS Stivideerimise AS 

Aadress, kontaktandmed: Paljassaare tee 28 E, 10313 Tallinn, tel. 6100999, fax 

6100990, E-mail ks@stevedore.ee 

Juhtkond: Toivo Promm – juhataja; Valeri Kalinin – tootmisdirektor; Mati Roosioja 

– tehnikadirektor; Tiit Nurmik - töökeskkonnaspetsialist

40 

Töötajate arv firmas on 350, päeval on tööl 80 ja öösel töötab vahetuses 60 

töötajat. 

Ettevõttele kuuluv külmhoone kompleks koosneb 8-st külmkambrist ja 

masinaruumist ning asub Paljassaare Sadama kail 30 m merest, mis on varustatud 

raudteeharudega ja asfalteeritud teedega. Hoone on ehitatud ühekordsena 

silikaattelliskividest. Hoone katus on kaetud bituumenist materjaliga. 

Tulepüsivuse seisukohalt kuulub hoone II klassi ja varustatud automaatse 

tulekustutus signalisatsiooniga (ATS). 

Külmkambrid, kus hoitakse mittekülmutatud kaupa, on varustatud 6 kg ABC 

pulber- tulekustutitega, arvestusega iga 200 m² kohta 1 kustuti. 

Kompressormasina ruumis on hoiul 13 kõlbulikku gaasimaski, mida saab kasutada 

ammoniaagist tuleneva ohu korral. Lisaks peale nende asub 1 gaasimask jaoskonna 

juhil ja 2 tükki on reservis. 

Ohtliku kemikaali nimetus Kogus: max; 

keskmine 

ÜRO nr, 

ohutunnus, R- 

fraas 

1 Ammoniaak 25T (13T) 1005; T; R – 

10-23 

2 Ammooniumnitraat 4900T (3500T) 1942; O; Xi; R 

– 8; 36/37/38 

3 Diiselkütus 34T (10T) 1202; F 

3.1.6 AS UNIVA 

Aadress: Peterburi tee 48A, Tallinn, 11415 

Tel: 6339720, faks: 6339721 

Juhataja: Margit Tuul 

Vastutav isik: Hannes Reinula 

Töötajaid päeval 25, öösel 10. 

Asutuse põhitegevusala on elastse vahtpolüuretaani tootmine 

Ohtliku kemikaali 

nimetus 

Desmodur 

1. tolueen – 2,4 

diisotsüanaat 80% 

2. tolueen – 2,6 

diisotsüanaat 20% 

CAS nr. 1. 584-84-9 

2. 91-08-7 

Riskilaused R 26; 36/37/38; 40; Ohutuslaused S 23; 36/37; 45; 61 

42/43; 52/53 

Ohtliku kemikaali 72 T Ohtliku kemikaali 30 T 

kogus (max) 

kogus (keskmine) 

Ohtlikkuse 

seisukohalt olulised 

omadused 

Keemistemperatuur 

246-247°C 

Tihedus 1,22g/ml 

Aururõhk 0,03hPa 

Vees lahustumatu 

Süttimistemp: 

Plahvatuspiirid: 

alumine 0,9% 118°C 

juures, ülemine 9,5% 

150°C juures 

Suletud anumas rõhu 

tekkimine, 

lõhkemisoht. 

Väga mürgine.

41 

>620°C 

Aine füüsiline olek vedelik Leektäpp 127°C 

3.1.7 AS ScanTrans 

Terminal paikneb Paljassaare sadama territooriumil. Selle pindala on 55 039 m 2 (5,5 ha). Selle 

juurde kuulub Paljasaare sadama 100 m pikkune kai № 34 koos maa-alaga 0,3 ha. Territoorium 

moodustab nelinurga, mida piirab lõunast Nõlva tn. ja Lume tn., idast Veeteede amet ja AS 

Mereabi, põhjast AS Petromaks söesadam ja AS Haltransa ning läänest Nõlva tn. ja AS Flatoil 

bensiinitankla. Territoorium on piiratud 2 m kõrguse betoontaraga. Juurdepääsuteedeks on 

peavärav Nõlva tänaval, tagavaraväljapääs on territooriumi loodenurgas Paljassaare sadama 

territooriumile. Värav kaile pääsuks asub territooriumi kirdenurgas. Kai ja AS Petromaksi 

territooriumi vahel on teine tagavaraväljapääs. Kolm raudtee harutee väravat asuvad krundi 

lääneküljel. Üks harutee läbib territooriumi ja väljub kagunurgast Miinisadamasse. Kogu 

terminali maa-ala on videokaamerate abil jälgitav ja turvafirma valve all. Kogu territoorium on 

tollikontrollitsoon. 

Ohtlikud kemikaalid: 

2. Diislikütus ja 

kerge kütteõli. 

3. Kütteõli marker 

Morton GOM 

G10 

4. Raske kütteõli ja 

masuut 

II 

I 

III 

Nr Nimetus Ohuklass 

1. Autobensiinid BE II 

95, BE 98 

Ohtlikud 

koostisained 

bensiin, 

benseen, 

metüül tertbutüüleeter, 

C5-C6 

alküülmetüüleetrid. 

diislikütus 

kütteõli nr. 2 

furfuraal 

lahustibensiin, raske 

aromaatne 

masuut 

raske kütteõli 

Konts. (mahu %) 

min 85 

0,1-3 

max 15 

max 15 

Võimalik max 

kogus m 3 

5 000 

ca 100 24 000 

ca 10 

ca 84 

1 

100 16 000 

5. Määrdeõlid III baasõlid 100 1420 

3.1.8 EURODEK KOPLI SERVICES 

I. Terminali üldine iseloomustus 

1. Üldised andmed (aadress ): 11712, Tallinn 103 B, AS Laevaremondi Tehase 

territooriumist põhja suunas, kaidega "0", "1", "2", 

tel.: 62 68 014, fax: 62 68 015 

Tegevusala: 

naftasaaduste ümberlaadimine

42 

Töötajate arv: 

Juurdepääsuteed: 

Terminali üldpind: 

147 inimest, 4 vahetusega töö, igas vahetuses: 

tootmistöölisi - 19 

tuletõrje- ja valvetöötajaid - 3 

peatee läbi terminali kontrollpunkti; 

tuletõrje tehnika pääs territooriumile kai pikendusena; 

raudtee Kopli kaubajaamast läbi Laevaremondi Tehase 

kontrollpunkti ja territooriumi 

8,5 ha; 

Hooned ja rajatised ( kivimajad ): 

- 2 kordne administratiivhoone - 567 m 2 

- 3 kordne olmehoone - 397 m 2 

- katlamaja, töökoja ja laborihoone - 911 m 2 

- veduridepoo - 1194 m 2 

- pumbamaja nr. 1 - 452 m 2 

Vee- ja soojavarustus - autonoomne terminali oma puurkaevudest, katlamajast ja 

küttesüsteemist. 

Elektrivarustus - linna üldvõrgust 1 järgu alajaama kaudu, avariivarustuseks on diislikütusel 

töötav elektrijaam võimsusega 500KW. 

Telefoniside linnaside oma kommutaatori kaudu 100 numbrit ( 62 68 000). 

Terminali siseside telefonide ja raadioside kaudu. 

Valvetelefonid: 62 68 049, 62 68 051. 

Naftaproduktide mahud 

Säilitatakse suletud metalltankides kogumahuga 119 000 T, millest 

heledate naftasaaduste mahutid ( süttimistemp. > 55 0 C ) 

- vanas reservuaaride pargis - 5 x 5000 m 3 

- reservuaaride pargis nr. 1 - 2 x 3000 m 3 

nr. 2 - 1 x 3000 m 3 ja 2 x 2000 m 3 

tumedad naftasaadused ( süttimistemp. ≥ 90 0 C ) 

- reservuaaride park nr. 3 - 3 x 5000 m 3 

nr. 4 - 4 x 5000 m 3 

nr. 5 - 6 x 7500 m 3

43 

3.1.9 Tallinna põhiliste ohtlike ettevõtete ohualade raadiused 

Ohtlik objekt Riskiallikas Väljund Parameeter Rs Rv Rk Ro 

m m m m 

Ohtlikud ettevõtted 

AS Propaan Propaanimahuti KVPAP Soojuskiirgus 50 250 350 800 

Propaanimahuti Plahvatus Lööklaine 250 400 1000 2000 

AS Univa Tolueenimahuti Plahvatus Lööklaine 100 200 500 1000 

AS Krimelte Propaanimahuti KVPAP Soojuskiirgus 100 200 450 800 

Elme Messer Gaas Propaan KVPAP Soojuskiirgus 100 200 500 

Eurodek OÜ Toornaftamahuti Lombituli Soojuskiirgus 70 120 200 600 

Scantrans AS Toornaftamahuti Lombituli Soojuskiirgus 70 120 200 600 

Stivideerimise KS Ammooniumnitraat Plahvatus Lööklaine 500 850 1600 5000 

Stivideerimise KS Ammoniaak Pihkumine Mürgine gaas 165 555 1500 2200 

AS Tallinna Vesi Kloor Pihkumine Mürgine gaas 534 677 1800 2300 

3.2. Tallinna ohtlike ettevõtete riskianalüüs 

3.2.1 Hädaolukorrani viia võivate ohtlike kemikaalidega seotud õnnetuste tõenäolised 

algpõhjused 

Kemikaaliõnnetuste võimalikud algpõhjused 

Indeks Algpõhjus 

AEV1 Kemikaali käitlejate inimlikud eksimused 

AEV2 Kemikaali vastuvõtt raudtee paakvagunitest/autotsisternidest 

AEV3 Pumpla-torustiku tehnoloogilised rikked 

AEV4 Välja pihkunud kemikaaliaurude süttimine 

AEV5 Mahutite tehnilised rikked 

AEV6 Tulekahju kemikaalide läheduses 

AEV7 Terroriakt või sabotaaž 

AEV8 Väljavoolanud kemikaali süttimine 

3.2.2 Kemikaaliõnnetuste põhilised algsündmused. 

Sõltuvalt kemikaalide käitlemisel tekkivate võimalike õnnetuste algpõhjustest võivad olla 

järgmised põhilised algsündmused (SEV) , mis võivad viia suurõnnetuseni: 

SEV1- Vedelgaaside/kütuste ümberpumpamine. 

SEV2- Paakautode täitmine. 

SEV3- Kemikaali sattumine põlengusse. 

a. SEV1 Vedelgaaside/kütuste ümberpumpamine, segugaaside valmistamine. 

Vedelgaasi transporditakse raudtee paakvagunites ja autotsisternides, kust need pumbatakse 

tühjaks vastavatesse maapealsetesse terasest mahutitesse. Ümbervalamine toimub ühendatud 

anumate põhimõttel. Anumates tekitatakse rõhkude vahe: alarõhk valatavasse anumasse ja 

ülerõhk tühjendatavasse anumasse. Lekete äratundmiseks on vedelgaasile lisatud lõhnaainet, 

odorant-merkaptaani 12-24mg/m 3 . Ümbervalamisega kaasneb nii tule- kui ka plahvatusoht, 

rangelt tuleb järgida tuleohutus- ja tööohutusnõudeid.

44 

b. SEV2 Paakautode täitmine. 

Maanduse mittekasutamine ning staatilisest elektrist põhjustatud mahuti süttimine, veoki 

teisaldamine lahtiühendamata voolikuga, laadimisvooliku lõhkemine, laadimisvooliku 

hooletu ühendamine. 

c. SEV3 Kemikaali sattumine põlengusse. 

Ohtlik kemikaal võib sattuda põlengusse: kui toimub tulekahju kemikaali vahetus läheduses, 

kui väljavoolanud kemikaal satub süüteallika lähedusse, kui tuleohtlikud kemikaaliaurud 

satuvad süüteallika lähedusse. 

Kemikaaliõnnetuste algsündmuste põhilised algpõhjused 

Kemikaaliõnnetuse algsündmused 

SEV1 Vedelgaaside/kütuste 

ümberpumpamine, segugaaside 

valmistamine. 

SEV2 

SEV3 

Paakautode täitmine 

Kemikaali sattumine põlengusse 

Võimalikud algpõhjused 

AEV1 Kemikaalikäitlejate inimlikud eksimused 

AEV2 Kemikaali vastuvõtt raudtee paakvagunitest, 

autotsisternidest 



AEV5 Mahutite tehnilised rikked 

AEV6 Tulekahju kemikaalide läheduses 

AEV7 Terroriakt või sabotaaž 


AEV1 Kemikaalikäitlejate inimlikud eksimused 

AEV2 Kemikaali vastuvõtt raudtee paakvagunitest, 

autotsisternidest 


AEV4 Välja pihkunud kemikaaliauru süttimine 

AEV7 Terroriakt või sabotaaž. 

AEV6 Tulekahju kemikaali läheduses 



AEV7 Terroriakt või sabotaaž. 

3.2.3 Riskiallikad ja riskitegurid. 

Kemikaaliõnnetuse toimumisel võivad viia hädaolukorrani järgmised riskiallikad: 

Ohtliku kemikaaliga laaditud raudteetsistern, selle ümberlaadimine mahutisse. 

Ohtliku kemikaali ümberpumpamine autotsisterni. 

Ohtliku kemikaali töötlemine. 

3.2.4 Kemikaaliõnnetuste ohtlikud väljundid ja nende ohualad 

Võimalike suurõnnetuse ohuga ettevõtete õnnetuste väljunditeks (EVV), mis võivad viia 

hädaolukordadeni, võivad olla :

45 

1. EVV1 Eluohtliku kontsentratsiooniga mürgise kemikaali aurupilv 

2. EVV2 Kemikaali hajunud aurupilve plahvatus 

3. EVV3 BLEVE (keeva vedeliku aurupilve plahvatus) 

4. EVV4 Mahavoolanud põlvvedeliku lombituli 

5. EVV5 Tahke ohtliku kemikaali plahvatus 

6. EVV6 Tahke põlevkemikaali süttimine 

7. EVV7. Keskkonnareostus. 

Sõltuvalt õnnetusega kaasnevate võimalike väljundite iseloomust võib Tallinna suurõnnetuse 

ohuga ettevõtete riskiallikate riskiteguriteks (EVT) olla : 

Riskitegurid 

Riskiallikas Riskitegur Teguri Tõenäolisemad väljundid 

indeks 

Statsionaarne mahuti Ammoniaak; Kloor EVT1 EVV1, EVV3 

Propaan, vesinik, hapnik EVT2 EVV2, EVV3 

Bensiin, diiselkütus, nafta EVT3 EVV2, EVV3, EVV4 

Diiselkütus, nafta EVT4 EVV2, EVV3,EVV7 

Masuut EVT5 EVV7 

Ammooniumnitraat EVT6 EVV5 

Dimetüüleeter EVT7 EVV2, EVV3, EVV4 

Tolueendiisotsüanaat EVT8 EVV1 

Pumpla/torustik Ammoniaak; Kloor EVT1 EVV1, EVV3 








Mobiilsed kemikaalitsisternid Ammoniaak; Kloor EVT1 EVV1, EVV3 

(raudtee ja autotsisternid). 








3.2.5 Eluohtliku kontsentratsiooniga mürgise kemikaali pilv 

Hädaolukord võib tekkida, kui vabaneb korraga suuremas koguses mürgise kemikaali aure. 

Levinuim mürgine gaas Tallinnas on ammoniaak, mida kasutatakse külmutusseadmetes. Kõige 

ohtlikum Tallinnas kasutatav mürgine kemikaal on kloor, mida kasutatakse 

veepuhastusjaamas. 

Ammoniaak. 

Keskmiselt ohtlik ala (Rgk) – ala, mille välispiiril ammoniaagi aurude kontsentratsioon on 50 

ppm. Sellel alal võib kaitsevahenditeta inimene ilma tervist ohustamata viibida kuni 1 tund. 1 

tonni ammoniaagi korral Rgk=1500m, 10 tonni korral Rgk=4800m (ALOHA 5.2.3).

46 

Väga ohtlik ala (Rgv) - ala, mille välispiiril on ammoniaagi mürgiste aurude kontsentratsioon 

300 ppm. 1 tonni ammoniaagi korral Rgv = 555m, 10 tonni korral Rgv = 1800m (ALOHA 

5.2.3). 

Eriti ohtlik ala (Rgs) – ala, mille, mille välispiiril on ammoniaagi mürgiste aurude 

kontsentratsioon 2000ppm. 1 tonni ammoniaagi korral Rgs=165m, 10 tonni korral Rgs=553m 

(ALOHA 5.2.3). 

Evakueerimisala raadiused (m) 1-tonnise ammoniaagimahuti korral 

Dokument Ri Re 

Rgs Rgv Rgk Suur leke Tulle sattumine Suur leke Tulle sattumine 

TPA 

ERG2000 60 100-200 500 1600 

ALOHA 165 555 1500 - - - 

Evakueerimisala raadiused (m) 10-tonnise ammoniaagimahuti korral 


Rgs Rgv Rgk Suur leke Tulle sattumine Suur leke Tulle sattumine 

TPA 

ERG2000 60 

ALOHA 553 1800 4800 - - - 

10- tonnise ammoniaagimahuti ohualade välispiiride raadiused (m) 

Rgs Rgv Rgk Ri Re 

553 1800 4800 553 4800 

Kloor 

Evakueerimisala raadiused (m) kloorimahuti (1tonn) korral 


Rgv Rgs Rgk Suur leke Tulle sattumine Suur leke Tulle sattumine 

TPA 1800 

ERG2000 275 2700 

ALOHA 534 677 1800 - - 

Keskmiselt ohtlik ala (Rgk) – ala, mille välispiiril kloori aurude kontsentratsioon on 10 ppm. 

Sellel alal võib kaitsevahenditeta inimene ilma tervist ohustamata viibida kuni 1 tund. Rgk = 

1800m (ALOHA 5.2.3). 

Eriti ohtlik ala (Rgs) – ala, mille, mille välispiiril on kloori mürgiste aurude kontsentratsioon 

70ppm. Rgs=677m (ALOHA 5.2.3). 

Väga ohtlik ala (Rgv) - ala, mille välispiiril on kloori mürgiste aurude kontsentratsioon 70 

ppm. Rgv = 534m (ALOHA 5.2.3).

47 

Kloori ohualade välispiiride raadiused (m) 

Rgv Rgs Rgk Ri Re 

534 677 1800 677 1800 

3.2.6 Põlevkemikaali hajunud aurupilve plahvatus 

Põlvkemikaali hajunud aurupilve plahvatus võib toimuda kas viivitamatult peale vabanemist 

või viivitusega, kui aurupilv on jõudnud juba vabanemiskohas kaugele hajuda. Aurupilve 

plahvatuse tagajärjed sõltuvad kemikaali keemilistest omadustest, vabanemise iseloom, 

süttimisallika võimsusest ja ilmastikutingimustest. Põlvkemikaali hajunud aurupilve plahvatuse 

põhiliseks ohuteguriks on plahvatuslaine eesserva maksimaalne ülerõhk. Vabanenud aurude 

plahvatuse poolest on Tallinnas kõige ohtlikumad kemikaalid propaan ja atsetüleen. 

Propaani aurupilve plahvatuse ohualadeks Tallinnas võib valida järgmiste parameetritega alad: 

Väheohtlik ala (Rpo) – ala, mille välispiiril on plahvatuslaine eesserva ülerõhk 

0,03 kg/cm 2 . 

Keskmiselt ohtlik ala (Rpk) - ala, mille välispiiril on plahvatuslaine eesserva 

ülerõhk 0,17 kg/cm 2 . 

Väga ohtlik ala (Rpv) – ala, mille välispiiril on plahvatuslaine eesserva ülerõhk 

0,35 kg/cm 2 . 

Eriti ohtlik ala (Rps) – ala, mille välispiiril on plahvatuslaine eesserva ülerõhk 

0,85 kg/cm 2 . 

Propaani 100m3 mahuti ohualade parameetrid on: 

Propaani aurupilve plahvatuse ohualade välispiiride raadiused (m) 

Tsistern Rps Rpv Rpk Rpo 

100m3 240 420 1000 2000 

3.2.7. Keeva vedeliku paisuva auru plahvatus (BLEVE) 

Põhiliseks BLEVE ohuga kemikaalideks Tallinnas on propaan, vesinik, hapnik ja ammoniaak. 

Bensiini või naftatsisterni BLEVE võib toimuda ainult siis, kui tsistern satub suure 

intensiivsusega tulekoldesse. 

Põhiliseks ohuparameetriks BLEVE korral on soojuskiirgus, samuti purunenud mahuti killud. 

Mahutist väljapääsenud vedelgaasi süttimise korral moodustub tulekera. Selle suurus oleneb 

mahutis lõhkemise hetkel oleva aine kogusest. Tulekera kuju oleneb sellest, kuidas mahuti 

puruneb ja sees oleva vedeliku temperatuurist. 

Kerakujulise tulekera maksimaalne võimalik raadius on antav valemiga: 

milles, 

R tulekera = 3 m¹/³ 

R tulekera – tulekera raadius meetrites; 

m - propaani mass kilodes; 

Siin tuleb võtta ka arvesse, et tulekera ei pruugi olla väga korrapärane ning suure mahuti 

lõhkemisel võib samaaegselt tekkida ka põlemine maapinnal suuremas raadiuses kui antud 

valemi järgi leitud suurus. Seepärast tuleb ohutsooni määramisel arvestada ka viimast asjaolu.

48 

Vedeliku koguse määramisel mahutis (juhul, kui ei ole teada momendil vedeliku kogust) tuleb 

võtta mahuti ligikaudseks täiteasteks 80 % ja veeldatud propaani liitri kaaluks 25°C juures 0,5 

kg. Seega tuleb mahuti ruumala korrutada 0,4. 

Seega 100 m³ (ca 40 t) mahutist väljuva tulekera raadius on 100 m ning selle pinnatemperatuur 

üle 1 000°C. 

Tulekera põlemise aeg on hinnatav valemi järgi: 

τ tulekera = 0,15 R tulekera, 

milles 

τ tulekera - tulekera põlemise aeg sekundites; 

100m 3 propaanimahuti kaitseventiili avamise järel väljuva gaasi/auru pilve süttimisel 

moodustub 100m raadiusega tulekera, mille pinnatemperatuur on 1000°C. Tekkinud kuumusest 

ja sädemetest on reaalne süttimisoht 200m raadiuses. Plahvatuse korral võivad purunenud 

mahuti tükid lennata üle 300m kaugusele. 

Propaanimahutite ligikaudsed ohutud kaugused ja ajad tugeva pistleegi korral. 

MAHUTI GAAS EVAKUAT- 

SIOONI 

MAHT 

liitrites 

LÄBI 

MÕÕT 

meetrit 

PIK- 

KUS 

meetrit 

PRO- 

PAAN 

kg 

Minimaalne 

PÜSIVUSAEG 

minutit 

Mahuti TÜHJAKS 

KEEMISAEG, 

minutit 

TULEKERA 

raadius, 

meetrit 

KUSTUTUS- 

KAUGUS, m 

KAUGUS, 

meetrit 

Minimaalne 

Soovitatav 

JAHUTUSVEE 

intensiivsus l/min 

100 0,30 1,5 40 4 8 10 90 154 307 100 

400 0,61 1,5 160 4 12 16 90 250 490 200 

2 000 0,96 3,0 800 5 18 28 110 420 840 450 

4 000 1,00 4,9 1600 5 20 35 140 525 1050 600 

8 000 1,25 6,5 3200 6 22 44 180 660 1300 900 

22 000 2,10 6,7 8800 7 28 62 250 930 1850 1500 

42 000 2,10 11,8 16800 7 32 77 300 1150 2200 2000 

82 000 2,75 13,7 32800 8 40 96 380 1440 2200 3000 

140 000 3,30 17,2 56000 9 45 114 460 1700 2200 3750 

Mahutile tuleb läheneda pealetuult, et jääda väljapoole väljapaiskuva auru pilve. Kui pilv on 

süttinud ja on tuli, siis viib tuul selle endaga kaasa. Samuti on soojuskiirgus kõige intensiivsem 

mahuti alltuule jääval küljel. Kui puruneb ja kukub, siis teeb ta seda kuumemale, allatuule 

küljele. 


Lombitule põhiliseks ohuteguriks on põleva kütuse leegi soojuskiirgus. Kõige tõenäolisem on 

mahavoolanud bensiinilombi süttimine. Mahavoolanud toornafta, diiselkütuse ja ahjukütuse 

põlema süttimiseks on vaja suurema võimsusega väliseid süttimisallikaid. 

Mahavoolanud bensiini lombitule ohuala parameetriteks võib võtta:

49 


Keskmiselt ohtlik ala (Rtk)- ala, mille välispiiril on soojuskiirguse intensiivsus 10 kW/m 2 . 


Eriti ohtlik ala-(Rts) . ala, mille välispiiril on soojuskiirguse intensiivsus 60 kW/m 2 

Bensiinitsisterni ohualade parameetrid (m) 

Lombi diameeter Rto R tk Rtv Rts 

30 120 30 25 10 

40 160 50 30 15 

50 200 60 35 20 

60 240 70 40 25 

70 280 90 50 30 

80 320 100 60 35 

Kui sündmuskohas on tuule kiirus 8-10 m/s võivad ohuala raadiused suureneda 1,8-2 korda. 

Bensiini lombitule ohuala parameetrid 

Lombi diameeter (m) Lombi pindala (m) Rtt (m) Rtk (m) Rtv (m) Rts (m) 

m m 2 m m 

80 5000 600 200 120 70 

3.2.9. Kütusemahuti põlemine 

Mahutis olev kütus sütib põlema. See võib toimuda näiteks välgu löögist või süütamisest. 

Bensiiniaurude plahvatamisel võib mahuti puruneda ja põlev kütus paiskub vallitise taha. Kuna 

statsionaarsed kütusemahutid on ümbritsetud vallitisega, mis peab mahutama sama palju, kui 

suurim kütusemahuti, moodustub suure pinnaga tulekolle, mille ohutsoon on 120m. 

Temperatuur mõjutab samas vallitises olevaid teisi mahuteid. 

3.2.10 Tahke ohtliku kemikaali plahvatus 

Tallinnas käideldavatest tahketest ohtlikest kemikaalidest kõige ohtlikum on 

ammooniumnitraat, mille plahvatus tulle sattumisel või õlidega segunemisel võib olla väga 

tugevajõuline. 

Ammooniumnitraadi plahvatuse ohuala parameetriteks võib võtta : 

Kergelt ohtlik ala (Rpt) – ala, mille välispiiril on plahvatuslaine eesserva ülerõhk 0,03 

kg/cm 2 . 

Keskmiselt ohtlik ala (Rpk) - ala, mille välispiiril on plahvatuslaine eesserva ülerõhk 0,17 

kg/cm 2 . 

Väga ohtlik ala (Rpv) – ala, mille välispiiril on plahvatuslaine eesserva ülerõhk 0,35 

kg/cm 2 . 

Väga ohtlik ala (Rps) – ala, mille välispiiril on plahvatuslaine eesserva ülerõhk 0,85 

kg/cm 2 . 

Ammooniumnitraadi ohualade parameetrid 

Kogus Rs Rv Rpk Rpt Ri Re 

490 tonni 1000 1600 3500 10000 800 3500 

980 tonni 1200 2000 4200 13000 1200 4200

50 

3.2.11 Suurõnnetuste väljundite tõenäoline toimumissagedus 

Suurõnnetuste väljundite kvantitatiivse toimumissageduse väljaarvutamiseks on olemas väga 

erinevaid matemaatilisi mudeleid, mis nõuavad täpseid ning usaldusväärseid statistilisi 

lähteandmeid. Tallinna suurõnnetuse ohuga ettevõtete kohta sellised andmed puuduvad, 

seepärast on käesolevas riskanalüüsis piirdutud algsündmuste üksikute väljundite kvalitatiivse 

ligikaudse tõenäosusastme hinnanguga. Hinnangu aluseks on SM poolt väljapakutud 

hädaolukordade toimumise tõenäolisuastme hindamise tabel. 

Hädaolukordade toimumise tõenäolisuse hindamise tabel. 

Tõenäosuste Tõenäolisus Keskmine toimumissagedus 





5 Väga suur Sagedamini kui üks kord aastas 

Tallinna suurõnnetuse ohuga ettevõtete riskiallikatega seotud õnnetuste üldise 

toimumissageduse eksperthinnangu tulemused on ära toodud tabelis. Eksperthinnang on 

ligikaudne ja subjektiivne, kuna ekspertide käsutuses ei olnud piisavalt statistilisi andmeid 

kõikide Eestis ja Tallinnas toimunud õnnetuste kohta, pealegi pole suuremaid õnnetusi seni 

veel toimunud. Puuduvad ka usaldusväärsed andmed õnnetuste võimalike algpõhjuste ja 

intsidentide kohta. 

Hädaolukorra tekkimiseks on vaja kahe tingimuse täitmist: 

Õnnetusse on kaasatud riskiallikas 

Riskiteguri mõju tagajärjed väljuvad tavaõnnetuste raamest ja viivad hädaolukorrani. 

Võimalike suurõnnetuse ohuga ettevõtete kemikaaliõnnetuste sagedusastmete eksperthinnang 

Algsündmus Riskiallikas Riskitegur Indeks Sagedusaste 

SEV1 Vedelgaaside/kütuse Mahuti, Propaan, vesinik, hapnik EVT 2 3 

ümberpumpamine, 

torustik 

segugaaside valmistamine 

Bensiin, diiselkütus, nafta EVT 3 4 

Diiselkütus, nafta EVT 4 4 

SEV2 Paakautode täitmine 

SEV3 Kemikaali sattumine 

põlengusse 

Mahuti, 

torustik, 

paakauto 

Masuut EVT 5 4 




Mahuti, ladu Ammoniaak EVT 1 3 

Propaan vesinik, hapnik EVT 2 3 




Tolueendiisotsüanaat EVT 7 2 

Ammooniumnitraat EVT 6 3

51 

3.2.12 Tallinna suurõnnetuste ohuga ettevõtete riskimaatriks 

T 

õ 

e 

n 

ä 

o 

s 

u 

s 

Väga suur 

Suur 

Keskmine 

Väike 

Väga väike 

Tähtsusetud 

A 


Kerged 

B 

EV1; EV2; 

EV3; EV5; 

EV6; 

Rasked 

C 

EV4; EV7 

Väga rasked 

D 


E 

Tallinna riskimaatriksisse lähevad üle Tallinna riskide koondhinnangu väljatöötamiseks 

järgmised suurõnnetused ettevõtetes: 

EV1 Kütusemahuti põlemine. 

EV2 Purunenud mahutist väljavoolanud suure bensiinilombi (kuni 250 tonni) süttimine. 

EV3 Rebenenud diiselkütusemahutist suure (kuni 350 tonni) koguse diiselkütuse 

väljavoolamine. 

EV4 Tulle sattunud ammooniumnitraadi plahvatus. 

EV5 Mürgise ammoniaagipilve vabanemine rebenenud ammoniaagimahutist. 

EV6 Purunenud mahutist vabanenud propaani aurupilve plahvatus. 

EV7 1 tonni kloori vabanemine. 

Üldistatud Tallinna suurõnnetuse ohuga ettevõtete riskimaatriks 

T 

õ 

e 

n 

ä 

o 

s 

u 

s 

Väga suur 5 

Suur 4 

Keskmine 3 

Väike 2 EV4; EV7 

Väga väike 1 

Tähtsusetud 

A 


Kerged 

B 

Rasked 

C 

Väga rasked 

D 


E

52 


Riskianalüüs näitab, et Tallinna suurõnnetuse ohuga ettevõtetest tekkida võivatest 

hädaolukordadest raskeimad on: 

1. Kloorileke 1T mahutist – Ro - 1800m 

2. Mürgise ammoniaagipilve vabanemine purunenud tsisternist (1T) – Ro - 1500m 

3. Propaani BLEVE - Ro - 800 m 

4. Bensiini BLEVE - Ro - 1600 m 

5. Suure koguse mahavoolanud bensiini lombituli- Ro - 1600 m 

Kõige tõenäolisemateks suurõnnetuste algpõhjusteks nendel objektidel on inimlikud eksimused 

ja tehnilised rikked. Kütuseterminalid langesid oma ohtudega Tallinna linna mõistes 

riskimaatriksist välja, kuna ei asu eluhoonete läheduses ning omavad nõuetele vastavaid 

turvasüsteeme ning kui hankida Tallinna linnale juurde paar suure tootlikkusega vahuautot, 

saame Tallinna ja Harjumaa jõududega suurõnnetuse ohu likvideerimisega hakkama. 

Võimalike hädaolukordade ennetamiseks oleks vaja kasutada järgmisi meetmeid: 

1. Tõhusa Tallinna elanikkonna teavitamise süsteemi väljaehitamine. 

2. Efektiivsemaks reageerimiseks terminalide suurtulekahjule 2 suure 

tootlikkusega vahuautot. 

3. Ettevõtete töötajatel rangelt järgida tuleohutusnõudeid ja läbi viia 

süstemaatilist ohutusalast koolitust.

53 

3.2.14 ENAMKASUTATAVTE OHTLIKE KEMIKAALIDE LÜHIISELOOMUSTUS 

Nimetus Ammoniaak Kloor Dimetüüleeter Propaan 

CAS number 7664-41-7 7782-50-5 115-10-6 74-98-6 

ÜRO number 1005 1017 1033 1978 

Füüsikalised omadused Terava ärritava lõhnaga 

gaas 

Põlevus 450 0 C algab vesiniku 

Kollakasroheline Kloroformilõhnaline 

teravalõhnaline gaas värvitu gaas 

lõhnaainetega 

Ei põle Kergestisüttiv gaas Kergestisüttiv gaas 

eraldumine 

Tihedus vee suhtes 0,682 1,41 0,724 g/ml 0,5 

Auru tihedus auru suhtes 0,6 2,4 1,6 1,6 

Plahvatuspiirkond (mahu %) 100 200mg/m 3 - 3,4-26 2,1-11,0 

Isesüttimistemperatuur 651 0 C - 350 0 C 460 0 C 

Keemistemperatuur -33,4 0 C -34 0 C -25 0 C 

Lahustuvus 700 l gaasi lahustub 1 

liitris vees või 

517g/l.Leegi leviku kiirus 

0,23 m/s. 

Umbes 3 l gaasi lahustub 

1 l vees. Lahustub 

väävelvesinikus, 

Vees lahustub 3700ml 

/100ml 

Värvitu gaas, lisatud 

Vees lahustub 75ml/l. 

piirituses, eetris, 

kloroformis jt. 

Mürgisus Mürgine Mürgine Ärritav Toimib kerge narkoosina 

Lisateave 

Kokkupuutel elavhõbeda, Reageerib orgaaniliste Väga kergesti lenduv Gaasi põlemiskiirus 0,39 

kloori ja joodiga tekib ühendite, mineraalõlide ja gaas, 

m/s. Reageerib atsetüleeni, 

plahvatusohtlik segu. rasvadega, soodustab GAASIPLAHVATUSOH lämmastikdioksiidi, - 

Pihkamisel moodustab nende süttimist. Tärpentin T! Reeglina ditetroksiidi ning fluoriga. 

suure koguse külma, ja metallipulbrid on transporditakse 

Vabanenud veeldatud gaas 

ärritava toimega udu, mis isesüttimisvõimelised madalrõhu mahutites. läheb kiiresti üle gaasilisse 

on raskem kui õhk ja toatemp. kloori Reageerib tugevate olekusse. Õhuga moodustab 

püsib maapinnal. atmosfääris. Vesinikuga oksüdeerijatega, 

plahvatusohtliku õhu-gaasi 

Soojenedes tõuseb moodustab päikese käes halogeenvesinikega, segu, mis süttib staatilisest 

gaasipilvena üles. plahvatava segu. Antimon lämmastiku ja hapnikuga. elektrist jms. 

Kriitiline temp. - süttib koheselt koos 

132,4°C. 

klooriga.

54 

Nimetus Atsetüleen Ammooniumnitraat Bensiin Diiselkütus 

CAS number 74-86-2 6484-52-2 86290-81-5 

ÜRO number 1001 1942 

Füüsikalised omadused Ebameeldiva lõhnaga Lõhnata valge Kergestiaurustuv 

värvitu gaas 

hügroskoopne aine vedelik 

Põlevus Kergestisüttiv gaas Ei põle, soodustab Kergestisüttiv vedelik 

põlemist 

Tihedus vee suhtes 1,09 1,72 0,7-0,8 

Auru tihedus ohu suhtes 0,9 - 

Plahvatuspiirkond (mahu %) 1,5-83 175g/m 3 tolm 0,6-8,0 

Isesüttimistemperatuur 305 0 C Plahvatustemp 300 0 C 220 0 C 

Keemistemperatuur -85 0 C Lagunemine 175 0 C 30- 215 0 C 

Lahustuvus 

Vees lahustub 5 g/100 ml, 

lahustub atsetoonis . 

Kriitiline temp. 36,3 °C 

Lahustub vees. 

PÕLEVAINETEGA koos 

toimib LÕHKEAINENA. 

Mürgisus sõltub plii ja 

benseeni sisaldusest. 

Tekitab peavalu, iiveldust, 

halba enesetunnet. Suures 

koguses narkootilise 

toimega, põhjustab 

teadvuse kadu ja 

hingamishäireid. 

Mürgisus Mürgine Ärritav toime Mürgine 

Lisateave Metallidega moodustab Segus orgaaniliste Bensiin 

kergesti plahvatavaid ainetega võimeline ise soojeneb 

ühendeid. 

süttima, ka isekiirenev moodustades 

VASKTORUDE lagunemine, milline võib 

KASUTAMINE lõppeda tugevajõulise 

KEELATUD! 

plahvatusega. Muutub 

Kokkusurutult, eriti üliohtlikuks tulekahjus, 

veeldatult võib plahvatada eriti pakitult, kus pakend 

juba nõrgast löögist, käitub kui põlev aine. 

samuti segus õhu või Tugev oksüdeerija. 

hapnikuga. Hoida ja Hoidla temp. mitte üle 

transportida lahustatult 30°C. 

atsetoonis. 

põlemisel 

sügavuti, 

kasvava 

homotermilise kihi, temp. 

80 ... 100 ° C juures 

kiirusega 0,7 m/s. Leegi 

temp. 1200° C. Lahustab 

rasvu, kummit ja 

polümeere. Põlemiskiirus 

20 ... 30 cm/tunnis. 

Reageerib kloori, konts. 

hapnikuga.

55 

4. Peatükk TRANSPORDIVALDKONNA RISKIANALÜÜS 

4.1 TALLINNA RAUDTEETRANSPORDI RISKIANALÜÜS 

Sissejuhatus 

4.1.1 Tallinna raudteevedude lühiiseloomustus 

4.1.2 Võimalikud suurõnnetused Tallinna raudteedel 

4.1.3 Tallinna raudteevedude riskide hinnang 

4.1.4 Tallinna raudteevedude riskimaatriks 

4.1 5 Tallinna raudteevedude riskitabelid 




R1 Raudteeseadus (RTI 2003,79,530) 

R2 Raudtee Tehnokasutuseeskiri (RTL 1999,127,1773) 

R3 Ohtlike kaupade veo ohutuseeskirja ja avariiolukordade likvideerimise juhend (AS 4 Eesti 

Raudtee Juhatuse esimehe 07.02.2000 käskkiri nr 331) 

R4 CPQRA Guidelines for Chemical Process Quantitative Risk Analysis. American Institute 

of Chemical Engineers, New York. 

R5TransAPELL Guidance for Dangerous Goods Transport Emergency Planning in a Local 

Community. UNEP& Swedish Rescue Services Agency, 

R6 Guidelines for Transportation Risk Analysis . American Institute of Chemical Engineers, 


R7 ERG200. A guidebook for First Responds During the Initial Phase of a Dangerous Goods/ 

Hazardous Materials US DOT, 2000. 

R8 Tallinna Linna Riskianalüüs. 14 peatükk. Transport Tallinna linnas. TTÜ lepingu nr 145L 

aruanne. 

R8 Raimo Kadaja Raudteetranspordi riskid Tallinnas. TTÜ diplomitöö. Tallinn 2003. 

R9 AS eesti Raudtee 17.03 2004 kiri nr 7-7/921 

R10 AS Eesti Raudtee riskianalüüs. AS Eesti Raudtee 19.03 2003 kiri nr 7-7/851.

56 

Sissejuhatus 

Transpordivaldkonna riskianalüüsi eesmärgiks on Tallinnas toimuvate raudtee-, auto-, mereja 

õhutranspordiga seotud hädaolukorrani viia võivate ohtude väljaselgitamine ning nende 

seotud riskide võimalike näitajate kindlaksmääramine ning selle valdkonna võimalike 

suurõnnetusi ennetavate ning nende tagajärgi leevendavate meetmete ettepanekute 

väljatöötamine. 

Transpordivaldkonna riskianalüüs hõlmab nelja Tallinna transpordivaldkonda: 

raudteetransport, 

autotransport, 

meretransport, 

õhutransport. 

4.1.1 Tallinna raudteevedude üldiseloomustus 

4.1.1.1 Raudteeomanikud Tallinnas 

Tallinnas teostavad raudteevedusid 30 raudteeomanikku (Lisa 4.1.1), kellele kuuluvad Tallinna 

territooriumil raudteed, raudtee infrastruktuuri objektid ja raudteevedudeks kasutatavad 

veeremid. Põhilisteks raudteel toimuvateks operatsioonideks on reisijate- ja kaubavedu. Tabelis 

4.1 on ära toodud raudteeomanikud Tallinnas, kelle raudteevedudega kaasnevad kõige 

suuremad hädaolukorra tekkimise riskid. 

Tabel 4.1.1 

Tallinna põhilised ohtlike vedusid teostavad ettevõtted 

Raudteeomanik 

Riskitegur 

1 AS Eesti Raudtee Reisijad, ohtlikud kemikaalid 

2 Elektriraudtee AS Reisijad 

3 Edelaraudtee AS Reisijad, ohtlikud kemikaalid 

9 AS Dekoil Ohtlikud kemikaalid 

27 AS Scantrans Ohtlikud kemikaalid 

4.1.1.2 AS Eesti Raudtee 

AS Eesti Raudtee on Tallinnas suurimaks raudteeomanikuks, kelle põhitegevuseks on 

raudteetranspordi korraldamine ja transporditeenuste osutamine. AS Eesti Raudteel on Tallinna 

piirkonnas 6 jaama. 

Tabel 4.1.2 

AS Eesti Raudtee jaamad Tallinnas 

Jaamateede 

pikkus (km) 

Rööbaste põhitüüp (üle 

50% kogupikkusest 

peateed/ vastuvõtuteed) 

Liiprite põhitüüp (üle 50% 

kogupikkusest peateed/ 

vastuvõtuteed 

1 Ülemiste 53,4 R-65/R50 puit/puit 

2 Tallinn-Kopli 40,4 R50/50 raudbetoon/raudbetoon 

3 Tallinn-Balti 15,1 R-65/R50 raudbetoon/puit 

4 Nõmme 12,7 R50/50 raudbetoon/puit 

5 Pääsküla 5,2 R65/R65 raudbetoon/raudbetoon 

6 Järve 3,0 R65/- Raudbetoon /- 

Nimetatud raudteejaamu ühendavad Tallinna territooriumil AS Eesti Raudtee kuuluvat neli 

põhilist raudteelõiku:

57 

AS Eesti Raudtee jaamadevahelised lõigud Tallinnas 

Lõik jaamade vahel Pikkus (km) Rööbaste põhitüüp Liiprite põhitüüp. 

Pääsküla - Nõmme 1,3 R-65 raudbetoon 

Nõmme-Järve 1,7 R-65 raudbetoon 

Järve –Tallinn 3,7 R-65 raudbetoon 

Tallinn-Ülemiste 6,0 R-65 puit 

Tabel 4.1.3 

4.1.1.3 Liikumiskiirused AS Eesti Raudtee jaamateedel. 

Liikumiskiirused jaamateedel võivad varieeruda väga suures vahemikus. Ülemiste jaama 

peateedel sõidavad reisirongid kuni 90 km/h, kaubarongid kuni 80 km/h. Kõrvalteedel on 

rongide liikumiskiirus kuni 40 km/h. Kaubagruppide lõikes on kehtestatud erinevad 

piirkiirused. Näiteks ohtlikke gaasilisi kemikaale vedavatele tsisternvagunitele on kehtestatud 

piirkiiruseks 15 km/h. Tallinn-Kopli jaamas on liikumiskiiruse piiranguks samuti 15 km/h. 

4.1.1.4 Põhilised liikumissuunad (skeem lisa 4.1.2) 

Narva-Tartu suund. 

Suund on kaherealine ning varustatud elektrikontaktvõrguga. Lõik algab Tallinna piires 

Tallinna ringtee viaduktiga ning suundub ringiga ümber kesklinna Balti jaamani (raudtee 

nimetusega Tallinn-Balti jaam). Suuna lõigul Lilleküla ja Tallinn-Balti jaamade vahel paikneb 

raudtee pealisehitis ümbruskonnast kõrgemal muldkehal. Lõigul paikneb kolm raudteeviadukti, 

üks maanteeviadukt ning 3 raudteeülesõidukohta. Suunda kasutavad AS Eesti Raudtee 

kaubarongid, Edelaraudtee diiselreisirongid ja EVR Ekspressi rahvusvahelised reisirongid. 

Ööpäevas läbib lõiku linna ja välja kuni 16 rongi. 

Selle lõigu kaudu veetakse Tallinnasse sisse kõik ohtlikud raudteeveosed. 

Pärnu-Viljandi suund. 

Balti jaamast kuni Endla tänava viaduktini ühtib Narva/Tartu suunaga. Alates Tallinn-Väikese 

jaama sissesõidufoorist kuulub raudteeinfrastruktuur AS Edelaraudtee. Liinil liigub ööpäevas 

kuni 20 AS Edelaraudtee rongi. Liiva jaamast suundub (alates Järvevana ülesõidust 

paralleelselt Järvevana teega ) AS Edelaraudteele kuuluv raudtee Ülemiste kaubajaama. 

Otseühendust kasutavad Pärnu suunal liikuvad harvad kaubarongid. 

Riisipere - Paldiski suund. 

Balti jaamast kuni Endla tänava viaduktini ühtib Narva/Tartu suunaga. Tallinna jaamast kuni 

Pääsküla jaamani on tegemist kaheteelise elektrifitseeritud raudteega. Seda raudteelõiku 

kasutavad AS Eesti raudtee kaubarongid ja AS Elektriraudtee elektrirongid. 

Alates Balti jaamast asuvad sellel lõigul 9 reisirongi peatust (Lilleküla, Tondi, Järve, Rahumäe, 

Nõmme, Hiiu, Kivimäe, Pääsküla ja Laagri) ja 3 haruteedega kaubajaama (Järve, Pääsküla ja 

Nõmme). 

Lõigul toimub väga tihe reisirongide ( mõlemas suunas ööpäevas kuni 70 elektrirongi) ja 

kaubarongide ( keskmiselt 40-50 kaubavagunit Paldiski suunas ööpäevas) liiklus. 

Selle lõigu kaudu veetakse läbi Tallinna Kesklinna ja Nõmme linnaosa kogu Paldiski 

ohtlik transiit.

58 

4.1.1.5 Raudteeülesõidukohad ja raudteeviaduktid 

Tallinna piires asuvate raudteeülesõidukohtade üldiseloomustus on ära toodud tabelis 4.1.4. 

Vastavalt “Raudteeseadusele” kuulub raudteeülesõidukoht ja vastutus selle korrasoleku eest 

raudteeomanikule. 

Tabel 4.1.4 

Raudteeülesõidukohad Tallinnas 

Jrk Asukoht Jaamavahe Jaam Valve liik Omanik Märkused 

nr 

1 Pärnu mnt Pääsküla - Laagri + ER 

2 Hiiu Nõmme + ER 

3 Nõmme Nõmme + ER 

4 Nõmme-Harku Nõmme + ER 

5 Tondi Järve- Tallinn ER 

6 Veerenni Tallinn - Ülemiste + ER 

6 Suurtüki Tallinn - ER 

7 Kalasadam Tallinn - ER 

8 Telliskivi 1 Tallinn - ER 

9 Telliskivi 2 Tallinn + ER 

10 Kopli Tallinn ++ ER ristumine trammiteega 

11 Nõlva Tallinn - ER 

12 Tööstuse1 Tallinn + ER 

13 Tööstuse 2 Tallinn + ER 

14 Noole Tallinn - ER 

16 Paljassaare Tallinn - ER 

17 Laevastiku Tallinn - ER 

18 Rumbi Tallinn - ER 

19 Kadaka tee Nõmme-Harku - ER 

20 Tähetorni Nõmme-Harku - ER 

21 TVMK Harutee Ülemiste - ER 

22 Järvevana ++ EDR 

23 Viljandi mnt + EDR 

24 Valdeku ++ EDR 

25 Paldiski mnt - era 

26 Sepa - era 

27 Maleva - era 

28 Kalaranna - rea 

Märkused 

- valveta ülesõidukoht. 

+ elektroonilise valvega ülesõidukoht. 

++ elektroonilise ja jaamatöölisega valve. 

Lisaks sõiduteele ristub Kopli tänaval raudtee ka trammiteega. 

Eesti Raudtee andmetel on neile kuuluvatel Tallinna raudteeülesõidukohtadel viimastel aastatel 

toiminud järgmine arv rongide ja maateesõidukite kokkupõrkeid: 

1996 – 0; 1997 – 1; 1998 – 2; 1999 – 1; 2000 – 1; 2001 – 2: 2002 – 1. 

Tallinna raudteeülesõidukohtadel toimunud transpordiõnnetusi iseloomustavat täiendavat 

informatsiooni alates 1999.aastast toimunud transpordiõnnetuste kohta saab inseneribüroo 

“Stratum“ statistilisest kokkuvõttest, mis näitab, et 1999. aastal toimus Randvere tee 

ülesõidukohal veoauto kokkupõrge rongiga, mille tagajärjel hukkus 2 inimest ja vigastada sai 

üks inimene. Männiku ülesõidukohal toimus 2001.aastal veoauto kokkupõrge rongiga, mille 

tagajärjel hukkus 2 inimest. Kahjuks puuduvad inseneribürool andmed pikema ajavahemiku 

kohta.

59 

Ülaltoodud andmete alusel võib teha järelduse, et Tallinna ülesõidukohtadel toimub 

keskmiselt igal aastal vähemalt üks transpordiõnnetus. 

Tallinna territooriumil paiknevad raudteesildade ja -viaduktide üldine iseloomustus on ära 

toodud tabelis 4.1.5. 

Tabel 4.1.5 

Raudteesildade ja –viaduktide iseloomustus 

Jrk Jaam/jaamavahe 

Sild/viadukt 

nr 

Tallinn-Kopli jaam 

Heina tn raudbetoonviadukt 

Järve jaama I tee 

raudbetoonviadukt 

Järve jaama 2 tee 

raudbetoonviadukt 

Tallinn-Balti jaam 

Endla tn raudbetoonviadukt 

Tallinn-Balti jaam 

Paldiski mnt raudbetoonviadukt 

Tallinn - Ülemiste 

Pärnu mnt raudbetoonmaanteeviadukt 

Ülemiste jaam 

Tartu mnt raudbetoonviadukt 


Raudbetoonist jalakäigusild 


Raudbetoonist jalakäigusild 

Ülemiste jaama harutee 

Raudbetoonist maanteeviadukt 

Ülemiste – 4 km blokpost Pirita metall-raudbetoonsild 

4 km blokpost- Maardu Vesse tänava raudbetoonist maanteeviadukt 

4 km blokpost- Maardu Peterburi mnt metallviadukt 

Kopli haruteed 

Kopli tn viadukt 

Nõmme haruteed 

Kadaka puiestee viadukt 

4.1.1.6 Tallinna piires veetavate ohtlike kemikaalide kogused. 

Eesti Raudtee andmed 2002.aastal Tallinna piires veetud ohtlike ainete kogustest on ära toodud 

tabelis 6.6. Ühikuks on valitud keskmine vagunite arv ööpäevas. 

Tabel 4.1.6 

Tallinna piires veetud ohtlike kemikaalide kogused 

OK 

nr 

Nimetus Ülemiste jaam Kopli jaam 

kohalik Transiit Kokku Kohalik Transiit Kokku 

Maardu Muuga Tallinna Edelaraudtee Paldiski 

305 Kütus 25,0 75,4 35,3 1,20 137 223,,9 9,8 

315 Sh diiselkütus 9,6 12,6 3,4 0,63 55,7 8,6 

501 Väetised 11,9 3,5 2,9 0,63 18 19,0 0,1 

202 Hapnik 0,12 0,01 0,13 0,1 

319 Metanool 0,02 0,02 

201 Vesinik 0,03 0,03 0,03 

809 Ammoniaak 0,021 0,021 

206 Propaan 1 1 

Muud OK 0,1 0,60 0,7 2,0 

Kokku 1 46,7 91,6 41,6 3,1 157 299,73 24,5 

2003 aastal sorteeriti Ülemiste jaamas Tallinna, Paldiski, Maardu ja Muuga jaama minevat 80 

635 tsisterni kütusega ( keskmiselt 220 tsisterni ööpäevas), mis moodustab 10-11% nendesse 

jaamadesse minevate tsisternide üldarvust. Ülejäänud osa Tallinna, Paldiski, Maardu ja Muuga 

jaama läheb läbi Ülemiste jaama otse ilma sorteerimata. Edelaraudteele saadeti ohtlike 

kemikaalidega keskmiselt 2-3 vagunit ööpäevas. Kopli kaubajaama läbis 2003.aastal erinevate

60 

naftasaadustega laaditud tsisterne 17 615 keskmiselt 48 ööpäevas, millest sorteeriti Kopli 

kaubajaama sorteerimismäel keskmiselt 20 vagunit ööpäevas. 

Aastateks 2004-2007 on Kopli kaubajaamas planeeritud Paldiski transiidi oluline kasv 

2004.a –1,4 miljonit tonni. 

2005.a – 3 miljonit tonni 

2006.a – 4 miljonit tonni 

2007.a - 4,5 miljonit tonni 

4.1.1.7 Raudteel toimunud õnnetuste statistika 

Välisriikide raudteede jaoks on välja töötatud detailsed raudteevahejuhtumite klassifikaatorid 

ja raudteevahejuhtumitest ettekandmise süsteemid, mille abil on väga kerge saada põhjalik 

ülevaade kõikidest raudteevahejuhtumitest, nende väljunditest ja tagajärgedest. Statistiliste 

andmete baasil on võimalik välja arvutada iga raudteelõigu jaoks raudteevedude kvantitatiivse 

riskianalüüsi tegemiseks vajalikud võimalike vahejuhtumite tõenäoline toimumissagedus ja 

nende tõenäolised tagajärjed. 

Kahjuks Eestis selline süsteem puudub. Raudteeomanikud teatavad avalikkusele ainult nendest 

vahejuhtumitest, mille tagajärgede likvideerimiseks on vaja kaasata teiste ametkondade jõude 

ja vahendeid. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile teatatud andmed ei hõlma kõiki 

raudteel toimunud vahejuhtumeid. Puudub täpne statistika tehniliste rikete sageduse ja 

iseloomu kohta. Ainsaks kättesaadavaks usaldusväärseks teabeallikaks on Statistikaameti 

käsutuses olevad andmed kogu Eestis raudteel inimeste hukkumise ja vigastamisega seotud 

õnnetusjuhtumite kohta, mis on ära toodud tabelis 4.1.7 Tallinna jaoks selline statistika 

puudub. 

Tabel 4.1.7. 

Õnnetusjuhtumid raudteel, millega kaasnes inimeste hukkumine või vigastamine 

Aasta 

Õnnetus 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 

Kokkupõrked valvamata ülesõidukohal 

Vahejuhtumeid 22 24 30 22 19 17 18 18 16 20 

Hukkunuid 1 8 12 0 8 4 1 2 0 3 

Vigastatuid 11 7 12 21 10 13 4 0 0 8 

Kokkupõrked valvatud ülesõidukohal 


Hukkunuid 1 8 8 0 5 4 1 2 0 0 

Vigastatuid 11 6 7 15 10 11 3 0 2 6 

Tulekahjud rongides 


Hukkunuid 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 

Vigastatuid 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 

Otsasõidud inimestele 


Hukkunuid 18 17 22 23 14 19 15 18 13 13 

Vigastatuid 7 6 8 7 4 8 9 17 13 4 

Tallinnas raudteevahejuhtumites vigastatud ja hukkunud inimeste kohta saab andmeid ainult 

raudteeülesõidukohtadel toimunud vahejuhtumite jaoks ( vt 4.2 Tallinna autotranspordi 

riskianalüüs).

61 

4.1.2 Tallinna raudteevedude riskide hinnang 

4.1.2.1 Tallinna raudteevedude ohutuse hinnang 

Kogu maailma raudteevedude praktika näitab, et raudteevedude ohutus sõltub otseselt sellest, 

kuivõrd vastab raudteeinfrastruktuuri ja raudteeveeremi tehniline seisund ning raudteevedude 

korraldamine kehtestatud eeskirjade ning normide nõuetele. Kuid vaatamata sellele, et kõikides 

riikides pööratakse suurt tähelepanu raudteevedude ohutusele, juhtub praktiliselt igal aastal 

maailmas 1-2 raudteeõnnetust väga raskete tagajärgedega. 

8.jaanuaril 1962 põrkasid Hollandis suurel kiirusel rongiliikluse juhtimissüsteemi rikke tõttu 

kokku kaks reisirongi. Hukkus 91 reisijat, vigastusi sai üle 200 reisija. 19.septembril 1997 

põrkasid Inglismaal Sothalli raudteejaamas kokku jaama juhtimissüsteemi tehnilise rikke tõttu 

reisija kaubarong. Kokkupõrkes hukkus 7 ja raskelt vigastada sai üle 160 reisija. 

Vähemalt üks raske raudteeõnnetus on juhtunud viimase 10 aasta jooksul Belgias, Saksamaal, 

ja Kanadas. USA-s on viimase kümne aasta jooksul toimunud 1-2 rasket raudteeõnnetust 

aastas. 

30.augustil 2003 Jekaterinburgi (VF) lähedal süttis kaks rööbastelt väljajooksnud 

bensiinitsisterni ( rongis oli 62 tsisterni). Põlengu kustutamiseks kaasati 3 remondirongi ja 3 

tulekustutusrongi. 

Väga raske raudteeõnnetus toimus 18.veebruaril 2004 Iraani raudteel. Kahe rongi kokkupõrkes 

sattus kõige tõenäolisemalt mahavoolanud kütuse süttimisel tekkinud tulekoldesse 7 

väetisevagunit. Toimunud pahvatuse tagajärjel hukkus üle 300 inimese, purunesid hooned viies 

aulas. Aknaklaasid purunesid plahvatuskoha ümbruses 10 km raadiuses. 

AS Eesti Raudtee juhtkond on seisukohal, et neile kuuluv raudtee ja raudteeinfrastruktuur ning 

veeremkoosseis on seisukorras, mis välistab raskete raudteeõnnetuste võimaluse Tallinnas. 

Faktid näitavad vastupidist. 

Endiselt on päevakorras Ameerika vedurite kasutamise mõju raudteele (PM 07. ja 08. august 

2003,), kuigi AS Eesti Raudtee ei näe nendest veduritest tulenevaid ohte nii, nagu vedurite 

katsetused läbi viinud VF uurimisinstituut (EPL 25.08 2003) ja Eesti Raudteeamet. 

AS Eesti Raudtee infrastruktuuri direktori sõnadest võib teha järelduse, et raudtee ja 

raudteeinfrastruktuuri ehitamise investeerimisel lähtub oma normidest, mille nõuded on kaks 

korda väiksemad Euroopa Liidu nõuetest raudteevedudele ( EPL 06.10 2003). 

Sellest tulenevalt võib teha järelduse, et on olemas suure tõenäosusega oht, et üks kord 

10-50 aasta jooksul võib toimuda Tallinnas raske rongiõnnetus, mis võib viia 


Seda väidet kinnitab ka AS Eesti Raudtee ja Raimo Kadaja konservatiivse riskianalüüsi 

tulemuste võrdlemine (tabel 4.1.8). Mõlemas riskianalüüsis on kasutatud Rootsi APELL 

poolkvantitatiivset riskianalüüsi Objekti üldriski iseloomustab riskiindeks RI. Kui objekti RI [ 

1, võib üldriski lugeda mitteoluliseks ning väita, et sellel objektil on hädaolukorrani viiva 

õnnetuse tõenäolisus väga väike. Sellised objektid võib järgnevast võimalike hädaolukordade 

hindamisest kõrvale jätta, kuna tegemist on hädaolukorrani mitteviivate töökeskkonna

62 

tavaõnnetustega, mille tagajärgede likvideerimiseks piisab objekti ja linna jooksvast 

päästeressursist. Kui RI>1, on vaja objekti riske täiendavalt hinnata. 

Tabel 4.1.8 

AS Eesti Raudtee ja Raimo Kadaja riskianalüüsi tulemuste võrdlus 

Objekt Riskiindeks Märkused 

AS ER Kalda 

Kopli kaubajaam 1,0 5,41 

Ülemiste jaam 1,52 3,19 

Raudteelõigud jaamade vahel 0,6 

(2,5) 

Raudteelõik Lilleküla-Laagri 4,70 

Raudteelõik Ülemiste –Kopli kaubajaam 5,34 

Haruteed Kopli poolsaarel 5,02 

- 1. ER võrdsustas kõik lõigud 

2. (2,5)Ainult terrorismi korral 

Tabelist on näha, et AS Eesti Raudtee on põhjendamatult optimistlik ja näeb ainsat ohtu 

Tallinna raudteevedudele ainult terroristides. Seda kinnitab ka AS Eesti Raudtee riskianalüüsi 

kokkuvõte: “Tagajärjed üldkokkuvõttes on nii väikesed, et risk on tühine. Tuleb aga arvestada 

võimaliku diversiooniga ja vastutöötamisega, mis sunnib valima meie võimaliku hädaolukorra 

tagajärjed RÄNKADEKS.” [R10, lk 14] 

4.1.2.2 Hädaolukorrani viia võivate raudteeõnnetuste tõenäolised algpõhjused 

Raudteeõnnetuse võimalikuks algpõhjuseks (AR) võib olla üks tabelisse lülitatud sündmustest. 

Tabel 4.1.9 

Raudteeõnnetuste võimalikud algpõhjused 

Indeks Algpõhjus 

AR1 Rongimeeskonna inimlikud eksimused. 

AR2 Raudteeliikluse juhtimise inimlikud vead 

AR3 Rongi juhtimissüsteemi tehnilised rikked. 

AR4 Raudteeliikluse juhtimissüsteemi tehnilised rikked 

AR5 Veeremi tehnilised rikked või purunemine 

AR6 Raudteerajatiste tehnilised rikked või purunemine 

AR7 Raudtee elementide rikked või purunemine 

AR8 Maanteeveoki juhtide eksimused 

AR9 Veeremi alusvankri süttimine 

AR10 Väljavoolanud süttimisohtliku kemikaali süttimine 

AR11 Väljapihkunud kemikaaliauru süttimine 

AR12 Naaberveeremi põleng 

AR13 Maanteeveoki põleng veeremi vahetus läheduses 

AR14 Terroriakt või sabotaaž 

Tabelis ei ole hinnatud iga võimaliku algpõhjuse keskmist toimumissagedust ja selle mõju 

raudteeõnnetuse tagajärgede raskusele. 

4.1.2.3 Raudteeõnnetuste põhilised võimalikud algsündmused 

Sõltuvalt raudteeõnnetuste algpõhjustest võib Tallinna raudteel olla neli põhilist algsündmust 

(SR) , mis võivad viia suurõnnetuseni: 

SR1- Veeremi rööbastelt väljasõit. 

SR2- Ühe veeremi kokkupõrge teise veeremiga. 

SR3- Veeremi kokkupõrge maanteeveokiga raudteeülesõidukohal. 

SR-4 Vaguni sattumine põlengusse.

63 

a. SR1 Veeremi rööbastelt väljasõit. Veeremi rööbastelt väljasõit on kõige tõenäolisem 

hädaolukorrani viiva võiva raudteeõnnetuse algsündmus. Rööbastelt võib välja sõita rongi 

vedav vedur, mis võib enda järel kaasa tõmmata talle vahetult järgnevad vagunid või vagun 

rongi koosseisus või üksik vagun, mis veereb sorteerimismäest alla. Rööbastelt väljasõitnud 

vagun võib jääda kas püsti või kukkuda ümber. Ümberkukkunud vaguni avanenud luukidest 

või vaguni seintesse tekkinud aukudest võib hakata välja pihkuma või välja voolama vagunis 

olnud ohtlik kemikaal. Eriti ohtlik on vaguni ümberkukkumine ümbruskonnast kõrgemalt 

muldkehalt, kuna sel juhul võib väljasõitnud vagun veereda mööda muldkeha alla ning 

vaguni seinad võivad rebeneda või puruneda. Sel juhul võib vabaneda praktiliselt silmpilkselt 

kogu vagunis olev ohtlik kemikaal. Sama ohtlik on rööbastelt suure kiirusega väljasõitnud 

vaguni kokkupõrge raudtee vahetus läheduses paiknevate statsionaarsete rajatistega. 

Mitteametlikel andmetel sõidab Eestis rööbastelt välja igas kuus keskmiselt üks vagun. 

b. SR2 Ühe veeremi kokkupõrkamine teisega. Rongi koosseisus olev vagun võib kokku 

põrgata veduri avariilisel peatumisel eespoolasuva vaguniga, sellele võib otsa sõita järgnev 

vagun (üksteise otsa võib kuhjuda mitu vagunit). Vagun võib kokku põrgata ka kõrvalteelt 

rööbastelt väljasõitnud veduri või vaguniga. Kokkupõrke tagajärjed sõltuvad vaguni 

konstruktsiooni iseärasustest ja kokkupõrkunud veeremite liikumissuunast ja 

liikumiskiirusest kokkupõrke hetkel. Samuti nagu väljasõidu korral võib kokkupõrganud 

vagun jääda püsti või kukkuda ümber. Kokkupõrke tagajärgede raskus võib olla väga erinev 

alates väikestest leketest kuni kogu ohtliku kemikaali praktiliselt silmpilkse vabanemiseni. 

c. SR3 Veeremi kokkupõrge maanteeveokiga raudteeülesõidukohal. Hädaolukorrani võib 

viia veeremi kokkupõrge raudteeülesõidukohal raske maanteeveokiga, mille tagajärjel 

kokkupõrkes kannatada saanud vagunis olnud ohtlik kemikaal pihkub või voolab välja. 

Õnnetuskohal võib vabaneda ohtlik kemikaal ka siis, kui ohtlikku kemikaali mittesisaldav 

veerem põrkab kokku ohtlikku kemikaali vedava paakautoga. 

Kõige tõenäolisemaks veeremi maanteeveokiga kokkupõrke algpõhjuseks on maateeveokite 

juhtide eksimused, eriti valveta ülesõidukohtadel. Kokkupõrke algpõhjuseks võib olla 

ülesõidukoha raudteerajatiste (tõkkepuud, signaalfoorid) rikked või purunemine. 

d. SR-4 Vaguni sattumine põlengusse. Vagun võib sattuda põlengusse, mille põhjuseks 

võib olla: 

- naabervaguni süttimine, 

- mahavoolanud kütuselombi süttimine, 

- raudteeülesõidukohal toimunud kokkupõrke tagajärjel süttinud tulekahju. 

Eriti ohtlikud raudteeõnnetuse tagajärjed on siis , kui tulle sattuvad väga tuleohtlikke või 

plahvatusohtlikke kemikaale sisaldavad vagunid. 

Võimalikud raudteeõnnetused ja nende algpõhjused on näidatud alljärgnevas tabelis. 

Tabel 4.1.10 

Raudteeõnnetuste algsündmuste põhilised algpõhjused 

Raudteeõnnetuste algsündmused 

Võimalikud algpõhjused 

SR1 Veeremi rööbastelt väljasõit. AR1 Rongimeeskonna inimlikud eksimused 

AR2 Raudteeliikluse juhtimise inimlikud vead 

AR3 Rongi juhtimissüsteemi tehnilised rikked 

AR4 Raudteeliikluse juhtimissüsteemi tehnilised rikked 

AR5 Veeremi tehnilised rikked või purunemine 

AR6 Raudteerajatiste rikked või purunemine 

AR7 Raudteeelementide rikked või purunemine 

AR14 Terroriakt või sabotaaž

64 

SR2 

SR3 

SR-4 

Ühe veeremi kokkupõrge 

teise veeremiga 

Veeremi kokkupõrge 

maanteeveokiga 

Vaguni sattumine põlengusse 

AR1 

AR2 

AR3 

AR4 

AR5 

AR6 

AR7 

AR14 

AR2 

AR4 

AR7 

AR 8 

AR14 

AR9 

AR10 

AR11 

AR12 

AR13 

AR14 

Rongimeeskonna inimlikud eksimused 

Raudteeliikluse juhtimise inimlikud vead 

Rongi juhtimissüsteemi tehnilised rikked 

Raudteeliikluse juhtimissüsteemi tehnilised rikked 

Veeremi tehnilised rikked või purunemine 

Raudteerajatiste rikked või purunemine 

Raudteeelementide rikked või purunemine 

Terroriakt või sabotaaž 

Raudteeliikluse juhtimise inimlikud vead. 

Raudteeliikluse juhtimissüsteemi tehnilised rikked 

Raudteerajatiste rikked või purunemine 

Maanteeveokite juhtide eksimused. 

Terroriakt või sabotaaž. 

Veeremi alusvankri süttimine 

Väljavoolanud kemikaali süttimine 

Väljapihkunud kemikaaliaurude süttimine 

Naaberveeremi põleng. 

Maanteeveoki põleng veeremi vahetus läheduses. 

Terroriakt või sabotaaž. 

4.1.2.4 Riskiallikad ja riskitegurid 

Raudteeõnnetuse toimumisel võivad viia hädaolukorrani järgmised riskiallikad: 

Ohtliku kemikaaliga laaditud raudteetsistern. 

Ohtliku kemikaaliga laaditud kaubavagun 

Reisivagun. 

Raudteeõnnetuse riskiteguriteks on vagunisse laaditud ohtlikud kemikaalid või reisirongis 

sõitvad reisijad. 

Riskiallikaga toimunud raudteeõnnetuse ohtlikud väljundid sõltuvad esmajoones sellest, millise 

riskiteguriga on tegemist. 

4.1.2.5 Raudteeõnnetuste ohtlikud väljundid ja nende ohualad 

Võimalike raudteeõnnetuste tõenäolisteks väljunditeks (RV), mis võivad viia hädaolukordadeni 

on: 

8. RV1 Eluohtliku kontsentratsiooniga mürgise kemikaali aurupilv 

9. RV2 Kemikaali hajunud aurupilve plahvatus 

10. RV3 KVPAP (keeva vedeliku aurupilve plahvatus, inglise keele BLEVE). 

11. RV4 Mahavoolanud põlevvedeliku lombituli. 

12. RV5 Tahke ohtliku kemikaali plahvatus. 

13. RV6 Tahke põlevkemikaali süttimine. 

14. RV7. Keskkonnareostus. 

15. RV 8 Inimkeha kude mehaaniline vigastamine. 

Sõltuvalt õnnetusega kaasnevate võimalike väljundite iseloomust võib Tallinna raudteevedude 

riskiallikate riskiteguriteks (RT)olla :

65 

Riskitegurid 

Tabel 4.1.11 

Riskiallikas Riskitegur Teguri indeks Tõenäolisemad väljundid 

Raudteetsistern Ammoniaak RT 1 RV1, RV3 

Propaan, vesinik, hapnik RT 2 RV2, RV3 

Bensiin, diiselkütus, nafta RT3 RV3, RV4 

Diiselkütus, nafta RT 4 RV3,RV7 

Masuut RT5 RV7 

Kaubavagun Ammooniumnitraat RT6 RV5 

Kivisüsi RT7 RV6 

Reisivagun Reisijad RT8 RV8 

4.1.2.6 RV1 Eluohtliku kontsentratsiooniga mürgise kemikaali aurupilv 

Selle väljundi tagajärjel võib tekkida hädaolukord ainult siis, kui üheaegselt vabaneb 

purunenud mahutist suur kogus mürgise kemikaali aure. Hädaolukorda esile kutsuva ohtliku 

kemikaali vabanemise põhjuseks võivad olla ümberkukkunud ja kohapeal olevate tugevate 

objektidega tugevasti kokku põrganud mahuti seintesse tekkinud suured rebendid, augud või 

osa mahuti seina täielik purunemine. 

Ohutusklappide ja laadimisseadmete rikked kõige tõenäolisemalt hädaolukorda esile ei 

kutsu. 

Mürgise kemikaali ohuteguriks on selle mürgisus, mida võib iseloomustada erinevate 

parameetritega. 

Ainsaks Tallinna raudteel veetavaks mürgiseks gaasiks, mille vabanemisel võib tekkida 

hädaolukord, on ammoniaak. 

Ammoniaagiga täislaaditud raudteetsisterni purunemisel tekkinud mürgise aurupilve ohuala 

parameetriteks võib valida alljärgnevate alade raadiused : 

Väheohtlik ala (Rgo) – ala, mille välispiiril ammoniaagi aurude kontsentratsioon on 20 

ppm. Sellel alal võib kaitsevahenditeta inimene ilma tervist ohustamata viibida kuni 1 

tund. Arvutiprogramm ALOHA annab kõige halvemate tegurite kokkulangemise korral 

purunenud ammoniaagitsisterni väheohtliku ala tõenäolise raadiuse Rgo maksimaalseks 

suuruseks 

Rgo = 10 000 m 

Keskmiselt ohtlik ala (Rgk) - ala, mille välispiiril on ammoniaagi mürgiste aurude 

kontsentratsioon 50 ppm [CP lk 253]. Sellel alal ilma kaitsevahenditeta viibimine võib 

tuua kaasa erineva raskusega pöördumatud tervisekahjustused. Arvutiprogramm ALOHA 

annab kõige halvemate tegurite kokkulangemise korral purunenud ammoniaagitsisterni 

keskmiselt ohtlikku ala tõenäolise raadiuse Rgk maksimaalseks suuruseks 

Rgk = 2200 m 

Eriti ohtlik ala (Rgs) – mille, mille välispiiril on ammoniaagi mürgiste aurude 

kontsentratsioon 2000 ppm. Arvutiprogramm ALOHA annab kõige halvemate tegurite

66 

kokkulangemise korral purunenud ammoniaagitsisterni piiratud eriti ohtlikuala tõenäolise 

raadiuse Rgs maksimaalseks suuruseks : 

Rgs= 300 m 

Tabelis on ära toodud TPA ohukaartide ja ERG 2000 poolt kehtestatud isoleerimisalade ja 

evakueerimisalade raadiused raudteeõnnetusse kaasatud ammoniaagitsisterni suure lekke jaoks. 

Suur leke on ERG 2000 ja CPQRA mõistes kogu mahuti sisu vabanemine vähem kui 10 minuti 

jooksul. 

Tabel 4.1.12 

Ammoniaagitsisterni evakueerimisalade raadiused (m) 


Rgs Rgv Rgk Rgo Suur leke Tulle sattumine Suur leke Tulle sattumine 

TPA 50 

ERG2000 60 1600 1100 1600 

ALOHA 300 1100 2000 10000 - - 

Ammoniaagitsisterni purunemise ohuala raadiuseks võib võtta keskmiselt ohtliku ala raadiuse, 

mis on ühtlasi ka evakueerimisala raadiuseks. 

Tabel 4.1.13 

Ammoniaagitsisterni ohualade välispiiride raadiused (m) 

Rgs Rgv Rgk Rgo Ri Re 

300 1100 2000 2000 550 2000 

4.1.2.7 RV2 Põlevkemikaali hajunud aurupilve plahvatus. Põlevkemikaali hajunud 

aurupilve plahvatus võib toimuda kas viivitamatult peale vabanemist või viivitusega, kui 

aurupilv on jõudnud juba vabanemiskohas kaugele hajuda. Teguriteks, mis määravad ära 

aurupilve plahvatuse tagajärjed, on kemikaali keemilised omadused, vabanemise iseloom, 

süttimisallika võimsus ja ilmastikutingimused. 

Põlevkemikaali hajunud aurupilve plahvatuse põhiliseks ohuteguriks on plahvatuslaine 

eesserva maksimaalne ülerõhk. 

Tallinna raudteel on kõige ohtlikemaks kemikaalideks, mille vabanenud aurud võivad 

plahvatada, propaan ja atsetüleen. Teatud tingimustel võivad plahvatada ka bensiini, 

diiselkütuse, vesiniku ja ammoniaagi aurud, kuid sellise sündmuse tõenäolisus ja tagajärgede 

raskus Tallinnas on propaani aurupilve plahvatuse tõenäolisusest ja tagajärgedest palju 

väiksem. 

Vesinikuaurude ja naftatoodete aurude plahvatusi võib vaadelda kui võimalike tavaõnnetuste 

väljundeid ning jätta järgnevast riskianalüüsist välja. Tallinna raudteedel veetava atsetüleeni 

kogused on väga väikesed ja atsetüleeniga toimunud suurõnnetuse keskmine toimumissagedus 

väga väike (harvemini kui üks kord 100 aasta jooksul). 

Põlevkemikaali aurupilve plahvatuse ohuteguriteks on plahvatuslaine eesserva ülerõhk . 

USA Transpordi Riskianalüüsi Käsiraamatus [R6] on väga põhjalikult hinnatud propaani 

aurupilve süttimise võimalikke stsenaariume, nende tõenäolisi väljundeid ja ohualasid. USA 

teadlaste arvutused näitavad, et 40 000 liitri propaani üheaegsel vabanemisel on kõige ohtlikum 

suure viivitusega toimunud plahvatus – ohuala raadius 455 meetrit, ja keskmise viivitusega

67 

toimunud aurupilve pahvatus –390 m. Ohualaks oli võetud ala, millel oleks võinud hukkuda 

kuni 30% kaitseta inimesi. 

Propaani aurupilve plahvatuse ohualadeks Tallinnas võib valida järgmiste parameetritega alad 

(vt 2.4.2): 

Väheohtlik ala (Rpo) – ala, mille välispiiril on plahvatuslaine eesserva ülerõhk 

0,03 kg/cm 2 . 

Keskmiselt ohtlik ala (Rpk) - ala, mille välispiiril on plahvatuslaine eesserva 


Väga ohtlik ala (Rpv) – ala, mille välispiiril on plahvatuslaine eesserva ülerõhk 

0,35 kg/cm 2 . 

Eriti ohtlik ala (Rps) – ala, mille välispiiril on plahvatuslaine eesserva ülerõhk 

0,85 kg/cm 2 . 

ERG 2000 [R7], CPQRA [R4] (mahuti 54m3) ja Rootsi metoodika (mahuti 100m3) alusel on 

propaanitsisterni ohualade parameetrite näitarvudeks: 

Tabel 4.1.14 

Propaani aurupilve plahvatuse ohualade välispiiride raadiused (m) 


54 m3 90 125 200 350 

100m3 240 420 1000 2000 

Ohualade parameerid erinevad, kuna US ja Rootsi insenerid kasutavad erinevaid plahvatuse 

mudeleid. 

Võttes arvesse nende mudelite väljundid, mida on täpsustatud maailmas juhtunud 

propaanimahutite reaalsete plahvatuste tagajärgede alusel , on Tallinna riskianalüüsis kasutatud 

järgmisi ohualade välispiiride parameetreid.: 

Tabel 4.1.15 


54 m3 90 125 200 350 

4.1.2.8 RV3 Keeva vedeliku paisuva auru plahvatus (KVPAP). KVPAP on üks kõige 

ohtlikumaid raudteeõnnetuse väljundeid Tallinnas. Põhiliseks KVPAP ohuga kemikaalideks 

Tallinna raudteel on propaan, vesinik, hapnik ja ammoniaak. Bensiini või naftatsisterni 

KVPAP võib toimuda ainult siis, kui tsistern satub suure intensiivsusega tulekoldesse. 

KVPAP põhilisteks ohuparameetriteks on soojuskiirgus ja purunenud mahuti pahvatuskohalt 

laialilennanud killud. KVPAP plahvatuslaine mõju tagajärjed on soojuskiirguse poolt tekitatud 

kahjustustest tunduvalt väiksemad. 

Raudteetsisterni KVPAP ohualadeks võib valida järgmiste parameetritega alad (vt 2.4.3): 

: 

a. Soojuskiirgus 

Väheohtlik ala (Rto) – ala, mille välispiiril on soojuskiirguse intensiivsus 2kW/m 2 .

68 

Keskmiselt ohtlik ala (Rtk)- ala, mille välispiiril on soojuskiirguse intensiivsus 

10kW/m 2 . 


Eriti ohtlik ala (Rts)- ala, mille välispiiril on soojuskiirguse intensiivsus suurem kui 50 

kW/m 2 . 

b. Killud 

Ohutu ala (Rlo), ala, millele ohtlike kildude langemine ei ole tõenäoline. 

ERG 2000 [R7] ja CPQRA [R4] alusel on bensiinitsisterni ohualade parameetrite 

näitarvudeks: 

Tabel 4.1.15 


Tsistern Rts Rtv Rtk Rtt Rls Ri Re 

CPQRA ERG 2000 

Bensiin, 60 m3 raudteetsistern 50 150 350 800 450 

Bensiin, 120 m3 raudteetsistern 70 250 500 1400 600 100 1600 

Propaan, 54 m3 raudteetsistern 50 150 350 800 450 100 1600 

4.1.2.9 RV4 Mahavoolanud põlevvedeliku lombituli. Ümberkukkunud mahuti avanenud 

luukidest või purunenud seinte aukudest väljavoolav vedelik valgub sündmuskoha ümbruses 

laiali. Laialivalgumise iseloom sõltub ümbritseva maapinna iseloomust. Kõige ohtlikum on 

õnnetus, mis toimub kohas, kus raudtee kõrval on äärekividega piiratud sõidutee. 

Väljavoolanud põlev vedelik võib koguneda sügavatesse väga erinevate mõõtmetega 

lompidesse. Väga ohtlik on väljavoolanud kergestisüttiva kütuse voolamine 

kanalisatsioonikaevudesse. Kui õnnetuskohal on piisava võimsusega süttimisallikas, süttib 

kütuselomp põlema. Lambitule põhiliseks ohuteguriks on põleva kütuse leegi soojuskiirgus. 

Kõige tõenäolisem on mahavoolanud bensiinilombi süttimine. Mahavoolanud toornafta, 

diiselkütuse ja ahjukütuse põlema süttimiseks on vaja suurema võimsusega väliseid 

süttimisallikaid. 

Mahavoolanud bensiini lombitule ohuala parameetriteks võib võtta: 


Keskmiselt ohtlik ala (Rtk)- ala, mille välispiiril on soojuskiirguse intensiivsus 10 kW/m 2 . 


Eriti ohtlik ala(Rts)-. ala, mille välispiiril on soojuskiirguse intensiivsus 60 kW/m 2 

ERG 2000[R7] ja CPQRA [R4] alusel on bensiinitsisterni ohualade parameetrite näitarvudeks: 

Tabel 4.2.16 



30 120 30 25 10 

40 160 50 30 15 

50 200 60 35 20 

60 240 70 40 25 

70 280 90 50 30 

80 320 100 60 35

69 

Kui sündmuskohas on tuule kiirus 8-10 m/s võivad ohuala raadiused suureneda 1,8-2 korda 

[12,13 ] Seepärast on Tallinna riskianalüüsis võetud lombitule maksimaalseteks raadiusteks 

Tabel 4.1.17 


Lombi diameeter (m) Lombi pindala (m) Rto (m) Rtk (m) Rtv (m) Rts (m) 

m m 2 m m 

80 5000 600 200 120 70 

4.1.2.10 RV 5 Tahke ohtliku kemikaali plahvatus. Tahke ohtlik kemikaal võib plahvatada 

kas kaubavaguni põlengusse sattumisel või vagunis oleva ohtliku kemikaali segunemisel teiste 

kemikaalidega, mis teatud tingimustel võib tuua kaasa plahvatuse. 

Tallinna raudteel vedavatest tahketest kemikaalidest on kõige ohtlikum ammooniumnitraat, 

mille plahvatus tulle sattumisel või õlidega segunemisel võib olla väga tugevajõuline. 

Nagu näitas Iraani rongiõnnetus, on eriti ohtlik suurõnnetus, kus vagunite kokkupõrke 

tagajärjel koguneb enne plahvatust mitmest purunenud vagunist vabanenud ammooniumnitraat 

ühte kokku ja seguneb õlidega. 

Ammooniumnitraadi plahvatuse ohuala parameetriteks võib võtta : 

Väheohtlik ala (Rpo) – ala, mille välispiiril on plahvatuslaine eesserva ülerõhk 0,03 

kg/cm 2 . 

Keskmiselt ohtlik ala (Rpk) - ala, mille välispiiril on plahvatuslaine eesserva ülerõhk 0,17 

kg/cm 2 . 

Väga ohtlik ala (Rpv) – ala, mille välispiiril on plahvatuslaine eesserva ülerõhk 0,35 

kg/cm 2 . 

Väga ohtlik ala (Rps) – ala, mille välispiiril on plahvatuslaine eesserva ülerõhk 0,85 

kg/cm 2 . 

Erineva väetisekoguseplahvatuse ohualade parmeetriteks võib valida [10 ] : 

Tabel 4.1.17 

Ammooniumnitraadiga laaditud vaguniohualade parameetrid 

Kogus Rs Rv Rpk Rpo Ri Re 

1 vagun 70 tonni 500 850 1600 5500 500 1600 

7 vagunit 490 tonni 1000 1600 3500 10000 800 3500 

14 vagunit 980 tonni 1200 2000 4200 13000 1200 4200 

4.1.2.11 RV6 Tahke põlevkemikaali süttimine. Kaubavagunisse laaditud tahke kemikaali 

süttimise põhjuseks võib olla vaguni sattumine põlengusse ,vaguni alusvankri süttimisel või 

mõne muu välisteguri mõjul. Kõige ohtlikumaks Tallinn raudteel veetavaks tahkeks 

kemikaaliks on kivisüsi. Väga ohtlikud on ka vagunitesse laaditud kuivad puitmaterjalid. 

Kuigi kivisöega laaditud 1-2 kaubavaguni süttimine ei too endaga tõenäoliselt kaasa 

hädaolukorda, võib see olla ainult algsündmuseks, millega kaasneb teise ohtliku kemikaaliga 

laaditud vaguni sattumine põlengusse, millel võivad olla väga rasked tagajärjed. 

Raudteevedude üldriski kindlaksmääramisel jäävad kivisöevaguni süttimise väljundid 

raudteevedude riskide hindamisest välja. 

4.1.2.12 RV7 Keskkonnareostus 

Kui vedelkütuse laialivoolamise kohas puuduvad süttimiseks vajaliku võimsusega 

süttimisallikad, ei ohusta ümbritsevat keskkonda põleng või plahvatus vaid keskkonnareostus.

70 

Tallinna raudteedel kõige ohtlikemaks keskkonda reostavaks kemikaalideks on diiselkütus, 

kerge kütteõli ja masuut. Üldjuhul ei kaasne Tallinna raudteedel 60-120 tonni kütuse 

väljavoolamisega (kui see ei sütti või ei sattu voolavasse vette) hädaolukord, kuna looduslikud 

ja kunstlikud piirded raudtee muldkeha läheduses ei lase mahavoolanud naftaproduktidel 

suurele alale valguda. Seetõttu ei ole enamiku raudteeõnnetuste, milles voolas välja suur hulk 

kütust, tagajärgede raskusaste kõrgem kui B (kerge). 

Kuid väga ohtlik on Peterburi maantee –Ülemiste jaama vahelisel lõigul Pirita raudteesilla 

ümbrus. Kui seal mingil põhjusel sõidab rööbastelt välja 1-3 raudteetsisterni, võib purunenud 

mahutitest väljavoolanud kütus sattuda Pirita jõkke ja hakata allavoolu ujuma. Sellega võivad 

kaasneda väga rasked ja pikaajalised keskkonnakahjustused. 

4.1.2.13 RV8. Inimkeha mehaaniline või termililine vigastamine. 

Raudteeõnnetusse sattunud reisivagunis olevate reisijate elu ja tervist ohustavad esmajoones 

lööke ja muljumisi saatvad mehaanilised vigastused. Süttinud või põlengusse sattunud reisijad 

võivad sattuda elu ja tervist kahjustava soojuskiirguse mõju alla. 

Võttes arvesse Eesti Raudtee poolt kehtestatud liikluskiiruse piirangud ja rongide 

liikumissagedust ning teistes riikides raskete reisirongidega toimunud õnnetuste analüüsi, võib 

öelda, et Tallinna jaamavahelistel raudteelõikudel veel pikemat aega on reisivagunitega 

õnnetuste tõenäoline sagedus väga väike ja nende tagajärgede raskusaste mitte kõrgem kui B 

(kerge). 

Ülemiste ja Tallinna kaubajaamas võib reisivagunitega toimunud õnnetuste tõenäoliseks 

sageduseks võtta 2 (väike). 

4.1.2.14 Raudteeõnnetuste väljundite tõenäoline toimumissagedus 

Raudteeõnnetuste väljundite kvantitatiivse toimumissageduse väljaarvutamiseks on olemas 

väga erinevad matemaatilised mudelid. Kuid nad kõik nõuavad täpseid ning usaldusväärseid 

statistilisi lähteandmeid. Tallinna raudteevedude kohta sellised andmed puuduvad, seepärast ei 

ole käesolevas riskanalüüsis tehtud katset hinnata erinevate algpõhjuste ja algsündmuste 

tõenäosust, vaid on piirdutud algsündmuste üksikute väljundite kvalitatiivse ligikaudse 

tõenäosusastme hinnanguga. Hinnangu aluseks on SM poolt väljapakutud hädaolukordade 

toimumise tõenäolisusastme hindamise tabel. 

Tabel 4.1.18 

Hädaolukordade toimumise tõenäolisuse hindamise tabel. 

Tõenäosuste Tõenäolisus Keskmine toimumissagedus 





5 Väga suur Sagedamini kui üks kord aastas 

Tallinna raudteevedude riskiallikatega seotud raudteeõnnetuste üldise toimumissageduse 

eksperthinnangu tulemused on ära toodud tabelis. Eksperthinnangu aluseks on andmed 

toimunud raudteeõnnetuste kohta Tallinnas, Eestis ja teistes riikides ja erinevate ohtlike 

kemikaalidega laaditud vagunite suhteline liikumissagedus. 

Tabeli viimases tulbas on ära toodud riskiallikate toimuda võivate võimalike raudteeõnnetuste 

sagedusaste nende erinevate riskitegurite jaoks.

71 

Eksperthinnang on kvalitatiivne, ligikaudne ja subjektiivne, kuna ekspertide käsutuses ei olnud 

piisavalt statistilisi andmeid kõikide Eestis ja Tallinnas toimunud raudteeõnnetuste kohta. 

Täielikult puuduvad täpsed usaldusväärsed andmed õnnetuste võimalike algpõhjuste kohta ja 

raudteeintsidentide kohta. 

Võimalike raudteeõnnetuste toimumissagedus ei ole võrdne hädaolukordade 

toimumissagedusega. Tabelis 4.1.19 on ära toodud üldine raudteeõnnetuste võimaliku 

sagedusastme eksperthinnang, mis ei arvesta erinevate raudteelõikude jooksvat tehnilist 

seisundit ja veeremite tehniliste rikete sagedust ning võimalikku raskust. 

Hädaolukorra tekkimiseks on vaja kahe tingimuse täitmist: 

Raudteeõnnetusse on kaasatud riskiallikas 

Riskiteguri mõju tagajärjed väljuvad tavaõnnetuste raamest ja viivad hädaolukorrani. 

Tallinna erinevate raudteelõikude isepära arvestav suurõnnetuseni viia võivate 

raudteeõnnetuste toimumissageduse eksperthinnang on ära toodud Tallinna raudteetranspordi 

riskide hindamise tabelites. 

Tabel 4.1.19 

Võimalike raudteeõnnetuste sagedusastmete eksperthinnang 

Algsündmus Riskiallikas Riskitegur Indeks Sagedusaste 

SR1 Veeremi väljasõit Raudteetsistern Ammoniaak RT 1 3 

rööbastelt Propaan, vesinik, hapnik RT 2 3 

Bensiin, diiselkütus, nafta RT3 4 

Diiselkütus, nafta RT 4 4 

Masuut RT5 4 

Kaubavagun Ammooniumnitraat RT6 3 

Kivisüsi RT7 4 

Reisivagun Reisijad RT8 3 

SR2 Kokkupõrge teise Raudteetsistern Ammoniaak RT 1 2 

veeremiga Propaan, vesinik, hapnik RT 2 2 



Masuut RT5 3 




SR3 Kokkupõrge Raudteetsistern Ammoniaak RT 1 3 

raudteeülesõidukohal Propaan vesinik, hapnik RT 2 3 



Masuut RT5 4 




SR4¤ Veeremi sattumine Raudteetsistern Ammoniaak RT 1 3 

põlengusse Propaan vesinik, hapnik RT 2 3 



Masuut RT5 3 



Reisivagun Reisijad RT8 2

72 

4.1.2.14 Tallinna raudteevedude ohuobjektid. 

Võimalike raudteeõnnetuste iseloomu ja nende tagajärgede raskuse alusel võib Tallinnas 

eristada raudteetranspordi valdkonnas 8 ohuobjekti: 

1. Tallinn- Balti jaam 

2. Kopli kaubajaam 

3. Ülemiste kaubajaam 

4. Haruteed Kopli poolsaarel- põhiliste haruteede kogupikkus üle 4 km 

5. Raudteelõik Ülemiste-Peterburi mnt metallviadukt – 6 km 

6. Raudteelõik Kopli kaubajaam - Ülemiste kaubajaam – 6,5 km 

7. Raudteelõik Lilleküla-Laagri – 11,5 km 

8. Raudteelõik Lilleküla - Männiku – 7,5 km 

4.1.2.14 a. Tallinn –Balti jaam 

AS Eesti Raudtee kuuluvat jaama kasutavad Edelaraudtee, Elektriraudtee ja EVR Ekspressi 

reisirongid. Jaamas paikneb reisijaid teenindav vaksalihoone. 

Jaama piiril paikneb Tallinna jaama tsentraaljuhtimispost, kust jaamakorraldaja juhib Tallinn- 

Balti jaamade rongiliiklust, Kopli kaubajaama suunduvat rongiliiklust ja pööranguid ning 

signaale linnast väljuvatel suundadel. 

Põhiliseks riskiallikaks on Tallinn-Balti jaamas reisirongide reisivagunid ja riskiteguriks 

reisijad, kes võivad rongiõnnetuste korral saada raskeid mehaanilisi vigastusi või põletushaavu. 

Tallinn-Balti jaama riskide hindamise tulemused on alljärgnevas tabelis 

Tabel 4.1.20 

Riskiallikas Riskitegur Väljund RA SA RK SN 

ET TV VA KE EV PR 

Reisivagun Reisijad Vigastused B B B B B B B 3 3B R1.1 

Lühendid ET- elu ja tervis, TV-elutähtsad valdkonnad, VA- vara, KE- looduskeskkond, EV- evakueerimine, PRpäästeressurss, 

RA- tagajärgede raskusaste, SA- sagedusaste, RK- riskiklass, SN- sündmuse number.

73 

4.1.2.14 b. Kopli kaubajaam. (skeem lisa 4.1.3 ) 

AS Eesti Raudteele kuuluvas Kopli raudteejamas on 4 vastuvõtu-ärasaateteed, kolm täispikkusega sorteerimisteed, 2 vastuvõtu-, ärasaate- ja 

väljapanekuteed ning 15 sorteerimisteed. Üheaegselt võib Kopli jaamas seista kuni 530 vagunit. Jaama läbivates vagunites on väga erinev kaup, 

mille hulgas põhilise osa moodustavad ohtlikud kemikaalid (nafta ja naftasaadused, vedeldatud hapnik, vesinik, ammooniumnitraat). 

Kogu Tallinna läbiv Paldiski ohtlik transiit läbib Kopli kaubajaama, kus toimub vagunite sorteerimine ja rongide koostamine. Tallinn –Riisipere 

suunal läbipääsujärjekorda ootavad kaubavagunid seisavad Tallinn-Kopli kaubajaamas elava liiklusega Kopli tänava sõidutee vahetus läheduses. 

Veebruaris 2003 sisenes Kopli kaubasadamase 6172 täislaaditut vagunit (sealhulgas nafta ja naftasaadusi 4078, mineraalväetisi 536). Põhiline 

osa Tallinna-Kopli kaubajaama läbivat transiitkaupa veetakse edasi mööda 16 eraraudteed ( suuremad nendest on AS Vana-Sadam, AS 

Paljassaare sadam, AS Scran Trans, AS Dekoil (Eurodek OÜ)). Kokku läbis Kopli kaubajaama 2003.aastal erinevate naftasaadustega laaditud 

tsisterne 17 615 (keskmiselt 48tsisterni ööpäevas). 

Põhilisteks riskiallikateks on Kopli raudteejamas tsisternid bensiini, diiselkütuse, vedela vesiniku ja hapnikuga ning vagunid 

ammooniumnitraadiga. 

Võimalike hädaolukorrani viivate raudteeõnnetuste põhjusteks võivad Kopli kaubajaamas olla: 

a. Veeremi väljasõit rööbastelt. b. Veeremite kokkupõrge. c. Veeremi sattumine põlengusse. 

Veeremi rööbastelt väljasõit. Veeremi rööbastelt väljasõit on kõige ohtlikum Kopli kaubajaama sorteerimismäel, kus rööbastelt väljasõitnud 

vagun võib alla kukkuda Heina tänava viaduktilt. Kopli kaubajaama sorteerimismäel sorteeriti 2003.aastal üle 7000 tsisterni ( keskmiselt 20 

tsisterni ööpäevas, 0,8 tsisterni tunnis). Kõige raskemaks tagajärjeks võib olla väljasõitnud bensiinitsisterni purunemine, mille väljundiks võib 

olla suur lombituli. 

Veeremite kokkupõrge. Kuna rongide liikumiskiirus Kopli kaubajaama teedel on väike, on veeremite kokkupõrgete otsesed tagajärjed 

tõenäoliselt üldjuhul tähtsusetud või kerged. Kuid kui kokkupõrke tagajärjel purunenud raudteetsisternist voolab maha suur kogus bensiini, 

võivad süttinud bensiini lombitulle sattuda teised kõrvalseisvad ohtliku kemikaaliga täislaaditud vagunid. 

Veeremi sattumine põlengusse. Ohtliku kemikaaliga laaditud vaguni sattumisel põlengusse võivad vagunitega täistuubitud Kopli kaubajaamas 

olla katastroofilised tagajärjed, kuna põlengusse sattunud vaguni plahvatus võib tuua ahelreaktsiooni, milles süttivad või plahvatavad üha uued ja 

uued vagunid. Eriti ohtlikud on vagunid ammooniumnitraadiga ning tsisternid vesiniku, bensiini ja diiselkütusega. 

Põlengu algsündmuseks Kopli kaubajaamas võib olla rööbastelt väljajooksmisel purunenud raudteetsisternist mahavoolanud bensiini süttimine 

või Kopli tänaval jaama äärmiste teede läheduses toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel süttinud tulekahju, mille ohualasse võivad sattuda äärmisel 

teel seisnud vagunid. Põlengu põhjuseks võib olla ka lahtise tulega hooletu ümberkäimine jaama territooriumil( eriti suvel, kui õhutemperatuur 

on üle 30 0 C). Ei ole välistatud terroriakt Kopli kaubajaama territooriumil. Alusvankri süttimine on vähetõenäoline, kuna liikumiskiirused on 

väikesed.

74 

Kopli kaubajaamas süttinud tulekahjul võivad olla katastroofilised tagajärjed, kui puhub kagutuul kiirusega üle 2 m/s (tulekolde leegisammas 

võib sel juhul kalduda allapoole kuni 45%). Sel juhul võib põlenguga kaasneda suur tulekahju lähedalasuvas põhiliselt puumajadega 

hoonestatud kvartalites. 

7 ammooniumnitraadiga täidetud kaubavagu plahvatuses võivad täielikult hävida 1600 meetri raadiuses. 

Kuigi jaamateedel liiguvad ja seisavad vagunid ka teiste ohtlike kemikaalidega (hapnik, vesinik, atsetüleen jne), on nende liikumissagedus 

ning ohuala parameerid suhteliselt väiksemad ning seepärast võib nende maksimaalseks riskiklassiks võtta 1D ning jätta järgnevast analüüsist 

välja 

Kopli kaubajaama raudtee kõige tõenäolisemalt hädaolukorrani viia võivate suurõnnetuste väljundite ohualade parameetrid: 

Tabel 4.1.21 

Riskiallikas Ohtlik riskitegur Ohtlik väljund Ohutegur Ohuala parameetrid (m) 

Rps Rpv Rpk Rpo Rlo Rts Rtv Rtk Rto Ri Re Ro 

Raudteetsistern RT 3 Bensiin Lombituli Leek 70 120 240 600 70 300 600 

KVPAP Tulekera 70 250 500 1600 70 1600 1600 

Killud Killud 450 

Raudteetsistern RT 3 Reostus 250 250 

Kaubavagun RT 6 Ammooniumnitraat Plahvatus Lööklaine 500 850 1600 5000 5000 

7 kaubavagunit Plahvatus Lööklaine 1000 1600 3500 10000 1000 

Katastroof RT 2-8 Kõik RV1-RV8 Kõik 1200 2000 4200 13000 13000 

Kopli kaubajaama riskide hindamise tulemused : 

Tabel 4.1.22 

Riskiallikas Ohtlik riskitegur Ohtlik väljund Ohutegur Tagajärgede raskusaste SA RA SN nr 

ET TV VA KE EV PR Max 

Raudteetsistern RT 3 Bensiin Lombituli Leek B C B C C B C 3 3C R 2.2 

KVPAP Tulekera D C C C C C D 2 2D R 3.2 

Killud C B B B A B C 3 2C 

Raudteetsistern RT 3 Diiselkütus Reostus Reostus A B B B B B B 3 3B R 4.2 

Kaubavagun RT 6 Ammooniumnitraat Plahvatus Lööklaine D D D C C D D 2 2D R 5.2 

7 kaubavagunit Plahvatus Lööklaine D D D C D D D 1 1D R 6.2 

Katastroof Kõik RV2-RV8 Lööklaine D D E C D E E 1 1E R 7.2 

Kopli kaubajaama ohuala maksimaalseteks parameetriteks võib võtta riskihinnangu alusel: 

Ohuala raadius Ro- 5000 m ; keskmiselt ohtliku ala raadius –1600 m; väga ohtliku ala raadius Rv - 850m; eriti ohtliku ala raadius R s 

–500m

75 

4.1.2.14 c. Ülemiste jaam (skeem lisa 4.1. 4 ) 

Ülemiste jaama kasutatakse intensiivselt Tallinna raudteesõlme (Tallinn, Paldiski, Maardu, Muuga jaam) ja Edelaraudtee jaamadesse 

Narva/Tartu suunalt saabuvate rongide lahutamiseks. Peale vagunite tühjendamist Tallinna sõlmes ja Edelaraudtee jaamades toimub Ülemistel 

rongide koostamine tühjadest vagunitest nende tagastamiseks SRÜ raudteedele. Ülemise jaamas võib korraga olla kuni 1780 vagunit. 

Kõik Tallinna-Kopli jaama suunduvad ohtlike kemikaalidega laaditud vagunid läbivad Ülemiste jaama. Lisaks nendele saabuvad Ülemiste jaama 

aadressil AS Propaan gaasitsisternid ( keskmiselt 1-2 tsisterni ööpäevas, maksimaalselt kuni 10 tsisterni korraga). 

Veebruaris 2003 sorteeriti Ülemiste jaamas keskmiselt 1300 vagunit, laaditi tühjaks 525 vagunit ja laaditi täis 220 vagunit. 

Ülemiste jaama riskid on järsult suurenenud, kuna osa suurem osa varem Tapa jaamas toimunud Maardu terminalidele määratud 

raudteeešelonide sorteerimisülesannetest on üle tulnud sellese jaama. 2003 aastal sorteeriti Ülemiste jaamas Tallinna, Paldiski, Maardu ja Muuga 

jaama minevat 80 635 tsisterni kütusega ( keskmiselt 220 tsisterni ööpäevas, 9 tsisterni tunnis). 

Põhilisteks riskiallikateks Ülemiste jaamas on tsisternid ammoniaagi, propaani, bensiini ja diiselkütusega, vagunid ammooniumnitraadiga ning 

reisirongide vagunid. Kuigi haruteedel liiguvad ja seisavad vagunid ka teiste ohtlike kemikaalidega (hapnik, vesinik, atsetüleen jne), on nende 

liikumissagedus ning ohuala parameerid suhteliselt väiksemad ning seepärast võib nende maksimaalseks riskiklassiks võtta 1D ning jätta 

järgnevast analüüsist välja 

Nii nagu Kopli kaubajaamas võib Ülemiste jaamas võimalike hädaolukordadeni viivate võimalike raudteeõnnetuste põhjusteks olla: 

a. Veeremi väljasõit rööbastelt. b. Veeremite kokkupõrge. c. Veeremi sattumine põlengusse. 

Ühest küljest on Ülemiste jaama riskid võrreldes Kopli kaubajaamaga tunduvalt suuremad, kuna : 

a. Jaama läbivate ohtlike kemikaaliga laaditud vagunite arv on üle 4 korra suurem ning sorteerimismäel sorteeritakse ööpäevas üle 10 

korra rohkem tsisterne kui Kopli kaubajaamas. 

b. Ülemiste jaama peateid mööda liikuvate rongide liikumiskiirus on tunduvalt suurem kui Kopli kaubajaamas ja seepärast on ka 

võimalike veeremite kokkupõrke tagajärjed tõenäoliselt suhteliselt raskemad. 

Teisest küljest on Ülemiste jaamal Kopli kaubajaama ees ka suured eelised, mis vähendavad ohtlike kemikaalidega seotud riske: 

a. Jaamateed kulgevad suhteliselt hõredama asustustihedusega alal, kus põhilisteks hooneteks on kivist ja raudbetoonist hooned. Jaama 

ohualas on elumajade osa suhteliselt väike ja täielikult puuduvad tihedalt paiknevad puithooned. Seega on välistatud lähiümbruses 

suurtulekaju süttimine. 

b. Ülemiste jaama sorteerimismägi ei asu viaduktil. 

c. Ülemiste jaama territoorium on tunduvalt suurem ning on võimalik hajutada oma järjekorda ootavad vagunid. 

Ülemiste jaama kõige tõenäolisemalt hädaolukorrani viia võivate suurõnnetuste väljundite ohualade parameetrid:

76 

Tabel 4.1.23 

Riskiallikas Ohtlik riskitegur Väljund Ohutegur Ohuala parameetrid (m) 

Rps Rpv Rpk Rpo Rlo Rts Rtv Rtk Rto Rgs Rgk Ri Re Ro 

Raudteetsistern RT1 Ammoniaak Gaasipilv Mürgine gaas 550 2000 550 2000 2200 

Raudteetsistern RT2 Propaan Plahvatus Lööklaine 90 125 200 350 70 120 200 600 70 200 600 

KVPAP Tulekera 50 150 350 800 800 

Killud 450 450 

Raudteetsistern RT 3 Bensiin Lombituli Leek - - 70 120 240 600 70 300 70 300 300 



Raudteetsistern RT 3 Diiselkütus Reostus 250 250 

Kaubavagun RT 6 Ammooniumnitraat Plahvatus Lööklaine 500 850 1600 5000 600 5000 

7 kaubavagunit Plahvatus Lööklaine 1000 1600 3500 10000 800 10000 

Katastroof RT 2-8 Kõik RV1-RV8 Lööklaine 1200 2000 4200 13000 1100 13000 

Ülemiste jaama riskide hindamise tulemused : 

Tabel 4.1.24 

Riskiallikas Ohtlik riskitegur Ohtlik väljund Ohutegur Tagajärgede raskusaste SA RA SN 


Reisvagun RT8 Reisijad Löögid, muljumised Vigastused B B B B B B B 3 2B R 1.3 

Raudteetsistern RT 1 Ammoniaak Mürgine gaasipilv Mürgine gaas D C C B D C D 2 2D R 8.3 

Raudteetsistern RT 2 Propaan KVPAP Tulekera D C C B B C D 2 2D R 9.3 


Raudteetsistern RT 3 Bensiin Lombituli Leek B C B C C B C 3 3C R 2.3 



Raudteetsistern R 3 Diiselkütus Reostus A B B B B B B 3 3B R 4.3 

1kaubavagun RT 6 Ammooniumnitraat Plahvatus Lööklaine D D D C C D D 2 2D R 5.3 

7 kaubavagun RT 6 Ammooniumnitraat Plahvatus Lööklaine D D D C D D D 1 1D R 6.3 

Katastroof RT 2-8 Kõik RV2-RV8 D D E C D E E 1 1E R 7.3 

Ülemiste jaama ohuala maksimaalseteks parameetriteks võib võtta riskihinnangu alusel: 

Ohuala raadius Ro- 5000m, keskmiselt ohtliku ala raadius Rk–1600 m; väga ohtliku ala raadius Rv – 850 m; eriti ohtliku ala raadius 

R s –500m

77 

4.1.2.14 d. Haruteed Põhja-Tallinna linnaosas ( skeem lisa 4.1.5). 

Põhja-Tallinna linnaosa läbivaid haruteid kasutatakse raudteel veetavate kaupade toimetamiseks linnaosas paiknevatesse ettevõtete 

terminalidesse. Põhilised ohtlike kemikaalide veod suunduvad AS Scantrans (naftatooted), AS Eurodek(naftatooted) terminaalidesse, KS 

Stivideerimise AS ladudesse (ammooniumnitraat) ja ELME Messer Gaas AS (vedeldatud hapnik ja vesinik). 

Pikemate haruteede omanikeks on : AS Dekoil (3,8 km), AS Scantrans (2,1 km) ja AS Tallinna Sadam (5,3 km). 

Teiste ettevõtete ohtlike kemikaalide veomahud on oluliselt väiksemad ja tõenäosus, et nendega seotud raudteeõnnetused võivad viia 

hädaolukorrani, on väga väike. Nende transportimise riskiklassiks võib võtta 1D. 

Põhilisteks riskiallikateks on tsisternid bensiini ja diiselkütusega ning vagunid ammooniumnitraadiga. 

Kuigi haruteedel liiguvad ja seisavad vagunid ka teiste ohtlike kemikaalidega (hapnik, vesinik, atsetüleen jne), on nende liikumissagedus ning 

ohuala parameerid suhteliselt väiksemad ning seepärast võib nende maksimaalseks riskiklassiks võtta 1D ning jätta järgnevast analüüsist välja. 

Võimalike hädaolukorrani viivate raudteeõnnetuste põhjuseks võivad haruteedel olla: 

a. Veeremi väljasõit rööbastelt. b. Veeremite kokkupõrge. c. Veeremi sattumine põlengusse. d. Kokkupõrge 

mootorsõidukitega ülesõidukohal. 

Veeremi väljasõidul rööbastelt on haruteedel üldjuhul tähtsusetud või kerged tagajärjed, kuna liikumiskiirused ei ole suured ja raudteed 

paiknevad ümbritseva maapinnaga ühel tasandil. Hädaolukorrani võib viia ainult rööbastelt väljasõimise korral purunenud tsisternist 

mahavoolanud bensiini süttimine. 

Tõsist ohtu kujutavad endast haruteedel asuvad ülesõidukohad, millest kõige ohtlikum on Kopli tänava ülesõidukoht, kuna Kopli raudteejamast 

väljunud raudtee ristub nii trammitee kui autoteega ning ülesõidukoht paikneb Kopli kaubajaama äärmise tee vahetus läheduses. Ülesõidukohal 

toimunud kokkupõrke tagajärjel süttinud tuli võib esile kutsuda põlengu Kopli kaubajaamas. 

Haruteede raudteevedude riske vähendab see, et nende ohualas on suhteliselt vähe kohti, kus pidevalt viibib palju inimesi hoonetest väljas. 

Põhja-Tallinna haruteede kõige tõenäolisemalt hädaolukorrani viia võivate suurõnnetuste väljundite ohualade parameetrid:

78 

Tabel 4.1.25 



Raudteetsistern RT 3 Bensiin Lombituli Leek - - - - - 70 120 200 600 70 200 600 

KVPAP Tulekera - - - - - 70 250 500 1600 1600 



Kaubavagun RT 6 Ammooniumnitraat Plahvatus Lööklaine 500 850 1600 5000 5000 

Põhja-Tallinna haruteede riskide hindamise tulemused : 

Tabel 4.1.26 

Riskiallikas Ohtlik riskitegur Ohtlik väljund Ohutegur Tagajärgede raskusaste SA RA SNnr 


Raudteetsistern RT3 Bensiin Lombituli Leek C C C C C B C 3 3C R2.4 

KVPAP Tulekera D C C C C D D 2 2D R3.4 


Raudteetsistern RT3 Diiselkütus Reostus A B B B B C C 3 3B R4.4 

Kaubavagun RT6Ammooniumnitraat Plahvatus Lööklaine D D D C D D D 1 1D R5.4 

Raudteelõigu ohuala maksimaalseteks parameetriteks võib võtta riskihinnangu alusel: 

Ohuala raadius Ro- 1600m keskmiselt ohtliku ala raadius –500 m; väga ohtliku ala raadius Rv - 250m; eriti ohtliku ala raadius R s – 

70 m

79 

4.1.2.14 e. Raudteelõik Peterburi mnt metallviadukt- Ülemiste jaam ( skeem lisa 4.1.6) 

Läbi selle lõigu liiguvad kõik Ülemiste jaamast Maardu jaama ja Muuga sadamasse suunduvad kütusetsisternid. Üldjuhul ei vii veeremi 

väljasõit rööbastelt sellel lõigul hädaolukorrani, kuna lõigu ohualas ei ole tiheda asutustihedusega elamurajoone ning raudtee ohualas on ainult 

üksikud tootmishooned. 

Ainukeseks hädaolukorrani viiva võivaks raudteeõnnetuseks võib olla kütusetsisterni väljasõit rööbastelt Pirita raudteesillal või selle vahetus 

läheduses. Rööbastelt maha sõitnud ja raudteelt alla kukkunud tsisterni purunemisel väljavoolanud naftaproduktid ( esmajoones diiselkütus) 

võivad sattuda Pirita jõkke ning hakata allavoolu ujuma, tekitades ohtliku keskkonnareostuse. Ohtu kujutab ka veepinnal ujuva bensiini 

süttimine. 

Hädaolukorrani võib viia ka Peterburi maantee metallviadukti all toimunud liiklusõnnetus. Kui raske veok põrkab kokku viadukti kandesambaga, 

võib viadukt puruneda. Kui viadukti all bensiini paakautoga toimunud liiklusõnnetuses süttib mahavoolanud bensiin, võivad viadukti 

kandekonstruktsioonid kaotada tugevuse ning viadukt muutuda kasutamiskõlbmatuks. Peterburi maantee metallviadukti puruneminehalvab 

täielikult raudteeveod Muuga sadamasse. Veeremite kokkupõrge selle raudteelõigul on vähetõenäoline. 

Kuigi lõigul liiguvad ka vagunid teiste ohtlike kemikaalidega, on nende liikumissagedus ning ohuala parameerid suhteliselt väiksemad. 

Raudteelõigu kõige tõenäolisemalt hädaolukorrani viia võivate suurõnnetuste väljundite ohualade parameetrid: 

Tabel 4.1.27 



Raudteetsistern RT1 Ammoniaak Gaasipilv Mürgine gaas 550 2000 550 2000 2200 

Raudteetsistern RT2 Propaan Plahvatus Lööklaine 90 125 200 350 350 


Killud 450 70 200 450 

Raudteetsistern RT 3 Bensiin Lombituli Leek - - 70 120 200 600 600 




Kaubavagun RT 6 Ammooniumnitraat Plahvatus Lööklaine 500 850 1600 5000 600 1600

80 

Raudteelõigu riskide hindamise tulemused : 

Tabel 4.1.28 

Riskiallikas Ohtlik riskitegur Ohtlik väljund Parameeter Tagajärgede raskusaste SA RA SN 


Raudteetsistern RT1Ammoniaak Mürgine gaasipilv kontsentratsioon C C B B D C D 1 1D R8.5 

Raudteetsistern RT2Propaan KVPAP Tulekera C C B B D C D 2 1D R 9.5 

Killud B B B B A B B 2 1B 

Raudteetsistern RT3Bensiin Lombituli Leek B C B B C B C 2 2C R 2.5 

KVPAP Tulekera D C B B C C D 1 1D R 3.5 

Killud Killud B C B C C C 3 3C 

Raudteetsistern RT3 Diiselkütus Reostus B C B D C C D 3 3D R 4.5 

Kaubavagun RT6Ammooniumnitraat Plahvatus Lööklaine D D D C D D D 1 1D R 5.5 


Ohuala raadius 1600 m;keskmiselt ohtliku ala raadius Rk 500 m; väga ohtliku ala raadius Rv - 250m; eriti ohtliku ala raadius R s –70 m 

4.1.2.14 f. Raudteelõik Ülemiste-Tallinn (skeem lisa 4.1.7) 

Seda lõiku kasutavad kõik Tallinn-Balti ja Ülemiste jaama vahel liikuvad reisirongid ning Kopli kaubajaama ja Ülemiste jaama vahel liikuvad 

kaubarongid. Lisaks nendele kasutab lõigu ühte osa ( Ülemiste jaam - Järvevana ülesõit) oma Pärnu/Viljandi suunal liikuvate kaubarongide jaoks 

Edelaraudtee. Pärnu maantee viadukti ja Tehnika tänava viadukti vahel liituvad lõigu teedega Viljandi-Pärnu suuna teed, Endla viadukti ees 

Paldiski/Riispere suund. 

Põhilisteks riskiallikateks lõigul on reisirongide reisivagunid, tsisternid bensiini, diiselkütuse, vedela vesiniku ja hapnikuga ning vagunid 

ammooniumnitraadiga. 

Võimalike hädaolukorrani viivate raudteeõnnetuste põhjuseks võivad lõigul olla: 

Veeremi väljasõit rööbastelt. 

Veeremite kokkupõrge. 

Veeremi sattumine põlengusse.

81 

Lõigu kõige ohtlikum osa onLilleküla jaama ja Tehnika tänava ülesõidukoha vahel, kuna teed kulgevad ümbritsevast maapinnast kõrgemalasuval 

muldkehal tihedasti asustatud elamu ja tootmiskvartalite vahel. 

Eriti ohtlik on sellel lõigul purunenud raudteetsisternist väljavoolanud bensiini lombituli. Endla tänava viaduktilt või selle vahetus läheduses 

väljasõitnud 1-2 raudteetsisterni purunemisel koguneb väljavoolanud kütus viadukti alla ja Tehnika tänava madalamatesse kohtadesse asfaldile 

suurtesse lompidesse. Lompide süttimisel ohustab lombitule soojuskiirgus läheduses asuvaid hooneid. Kui õnnetuskohal puhub loodetuul 

kiirusega üle 2 m/s, võib lombitulele järgneda põhiliselt puuhoonetega hoonekvartali laustulekahju. Viadukti all põleva kütuse soojuskiirgus võib 

viadukti pikemaks ajaks kasutamiskõlbmatuks muuta (skeem lisa 4.1.8), millele järgneb pikaajaline raudteeliikluse katkestus. 

Sama ohtlikud võivad olla ka Paldiski maantee ja Tehnika tänava viadukti rajoonis toimunud rööbastelt väljasõidud. 

Väljavoolanud diiselkütuse ja kütteõli süttimine on vähemtõenäoline ja nende vabanemisega kaasneb kohalik keskkonnareostus. 

Telliskivi tänava ülesõidukohtadel raudteeülesõidukohal võib toimuda kokkupõrge mootorsõidukiga, mille tagajärjel võib purunenud 

raudteetsisternist väljavoolanud bensiin süttida. 

Kuigi raudteelõigul liiguvad ka tsisternid ammoniaagi, hapniku, vesiniku ja atsetüleeniga, on nende liikumissagedus ning ohuala parameerid 

suhteliselt väiksemad. 


Raudteelõigu riskide hindamise tulemused : 

Tabel 4.1.29 



Raudteetsistern RT 3 Bensiin Lombituli Leek - - 70 120 200 600 70 200 600 



Raudteetsistern RT 3Diiselkütus Reostus 250 250 

Kaubavagun RT 6 Ammooniumnitraat Plahvatus Lööklaine 500 850 1600 5000 600 5000

82 

Raudteelõigu riskide hindamise tulemused: 

Tabel 4.1.30 

Riskiallikas Ohtlik riskitegur Ohtlik väljund Ohutegur Tagajärgede raskusaste SA RA SN 


Raudteetsistern RT3 Bensiin Lombituli Leek B C D C C C D 2 2D R 2.6 


Killud C B B B B B C 2 2C 

Raudteetsistern RT3 Diiselkütus Reostus A B B B B B B 2 2B R 4.6 

Kaubavagun RT6 Ammooniumnitraat Plahvatus Lööklaine D D D C D D D 1 1D R5.6 

Reisivagun RT8 Reisijad Löögid, muljumised Vigastused B B B B B B B 3 2B R 1.6 


Ohuala raadius Ro –1600 m; väga ohtliku ala raadius Rv- 500m; eriti ohtliku ala raadius R s –250 m 

4.1.2.14 g. Raudteelõik Lilleküla-Laagri ( skeem lisa 4.1.8) 

Raudteelõiku kasutavad kõik Paldiskisse suunduvad kaubarongid ja Paldiski/ Riispere suunal liikuvad elektrirongid. 

Põhilisteks ohuallikateks sellel lõigul on raudteetsisternid naftatoodetega ja elektrirongide reisijatevagunid. 

Ümbritsevast maapinnast kõrgemal olevalt muldkehalt allaveeremisel purunenud tsisternist väljavoolanud bensiini lombitule või põlengusse 

sattunud bensiinitsisterni plahvatuse ohualadesse jäävad Lilleküla jalgpallistaadion ning Kristiine linnaosa lähedalasuvad hoonekvartalid. 

Lõik läbib Rahumäe jaama ja Pääsküla jaama vahel tiheda puuhoonestusega ala. Seal toimunud raudteeõnnetuses purunenud tsisternist suure 

hulga bensiini väljavoolamine võib kõige halvemate asjaolude kokkulangemisel kaasa tuuaraudteeõnnetusele järgneva suurtulekahju. 

Raudteelõigul liiguvad vagunid ka teiste ohtlike kemikaalidega, kuid nendega laaditud vagunite liikumissagedus on suhteliselt väike ning nende 

riskiklassiks võib võtta 1D.

83 


Tabel 4.1.31 






Raudteetsistern RT 3 Diiselkütus Reostus Reostus 250 250 


Tabel 4.1.32 

Riskiallikas Ohtlik riskitegur Ohtlik väljund Parameeter Tagajärgede raskusaste SA RA SN 


Raudteetsistern RT3 Lombituli Leek D C C B D D D 1 1D R 2.7 




Reisivagun RT8Reisijad Löögid, muljumised Vigastused B B B B B B B 2 2B R 1.7 

Raudteelõigu ohuala maksimaalseteks parameetriteks võib võtta riskihinnangu alusel 

Ohuala raadius Ro –1600 m; keskmiselt ohtliku ala raadius Rk -500 m; väga ohtliku ala raadius Rs – 250 m; eriti ohtliku ala raadius 

R s –70 m

84 

4.1.2.14 h. Raudteelõik Lilleküla- Männiku (skeem lisa 4.1 9) 

Lõiku kasutavad Edelaraudtee AS diiselrongid ja harvad ohtlikke kemikaale vedavad kaubarongid. Võttes arvesse vedude mahtu ja sagedust, on 

see lõik teistest oluliselt ohutum. 

Raudteelõiguga seotud riske on vaja hinnata linnaosa riskianalüüsi ja detailplaneeringu tegemisel. 


Tabel 6.33 






Raudteetsistern RT 3 Diiselkütus Reostus Reostus 250 250 

Raudteevagun RT 6 Ammooniumnitraat Plahvatus Lööklaine 500 850 1600 5000 600 1600 


Tabel 6.34 



Raudteetsistern RT3 Bensiin Lombituli Leek D C C B D D D 1 1D R 2.8 


Killud C B B A A B C 1 1C 


Kaubavagun RT6Ammooniumnitraat Plahvatus Lööklaine D D D C D D D 1 1D R 5.8 

Reisivagun RT8 Reisijad Löögid, muljumised Vigastused B B B A B B B 2 2B R.1.8 

Raudteelõigu ohuala maksimaalseteks parameetriteks võib võtta riskihinnangu alusel 

Ohuala raadius Ro –1600 m; väga ohtliku ala raadius Rv - 500m; eriti ohtliku ala raadius R s –250 m

85 

4.1.3 Tallinna raudteevedude riskimaatriks 

T 

õ 

e 

n 

ä 

o 

s 

u 

s 

Väga suur 

Suur 

Keskmine R2.2 

R2.3 

R2.4 

R4.5 

Väike R3.2 

R3.3 

R5.2 

R5.3 

R8.3 

R9.3 

Tabel 4.1.35 

Väga väike 

Tähtsusetud 

A 

Kerged Rasked 

B 

C 


Väga rasked 

D 


E

86 

Üldistatud Tallinna raudteevedude riskimaatriks 

Tabel 4.1.36 

Väga suur 

5 

II III IV V VI 

T Suur II III IV V VI 

õ 4 

e Keskmine I III IV R2 V R4 VI 

n 3 

ä Väike I I I V R3, R5 VI 

o 2 

R8 R9 

s Väga väike I I I I I 

u 1 

s 

Tähtsusetud 

A 

Kerged Rasked 

B 

C 


Väga rasked 

D 


E 

R2 Purunenud tsisternist Kopli kaubajaama (R2.2), Ülemiste jaama (R2.3) 

territooriumil või Ülemiste- Tallinna raudteelõigul (R2.4) väljavoolanud suure 

bensiinilombi ( 90-120 tonni) süttimine. 

R3 KVPAP bensiinitsisterni sattumisel tulle Kopli kaubajaamas (R3.2), Ülemiste 

jaamas (R3.3) ning Kopli haruteedel (R3.4). 

R4 Rebenenud diiselkütusetsisternist suure (90-120 tonni) koguse diiselkütuse 

väljavoolamine raudteelõigul Peterburi mnt metallviadukt – Ülemiste (R4.5). 

R5 Tulle sattunud ammooniumnitraadiga laaditud vaguni plahvatus Kopli 

kaubajaamas (R5.2) või Ülemiste jaamas (R5.3). 

R8. Mürgise ammoniaagipilve vabanemine rebenenud ammoniaagitsisternist Ülemiste 

jaamas (R8.3). 

R9. Purunenud tsisternist vabanenud propaani aurupilve plahvatus Ülemiste 

raudteejaamas . (R9.3).

87 


Riskiannalüüs näitab, et Tallinna raudtee ohuobjektideks, kus toimunud 

raudteeõnnetuse tagajärjel võib tekkida Tallinnas hädaolukord, on Kopli kaubajaam, 

Ülemiste jaam, raudteelõik Ülemiste-Tallinn ja Pirita jõe raudteesild. Kõige 

tõenäolisemateks suurõnnetuste algpõhjusteks nendel objektidel on inimlikud 

eksimused ja tehnilised rikked. Tallinna raudteevedude riskiallikateks on ohtlike 

kemikaalidega laaditud vagunid, mis liiguvad ja seisavad Tallinna tihedalt asustatud 

aladel. Kõige ohtlikumateks raudteeõnnetuste väljunditeks on Tallinnas: 

1. Ammooniumnitraadi vaguni plahvatus – Ro-5000m. 

2. Mürgise ammoniaagipilve vabanemine purunenud tsisternist – Ro-2200m. 

3.Purunenud tsisternist vabanenud propaani aurupilve plahvatus - Ro-350 m 

4.Propaani KVPAP- 

Ro-800 m 

5.Bensiini PVPAP - 

Ro-1600 m 

6. Suure koguse mahavoolanud bensiini lombituli- Ro-1600 m 

7.Kütuse reostus Pirita jõel. 


1. Raudteeseaduse (RTI 2003,79,530), Raudtee Tehnokasutuseeskirja (RTL 

1999,127,1773) ja Ohtlike kaupade veo ohutuseeskirja ja avariiolukordade 

likvideerimise juhendi (AS Eesti Raudtee Juhatuse esimehe 07.02.2000 käskkiri nr 

331) Raudteevedude eeskirja nõuete täpne täitmine raudteevedude korraldamisel. 

2. Ohtlike kemikaalidega laaditud vagunite sorteerimise lõpetamine Kopli kaubajaama 

sorteerimismäel. Sorteerimine viia üle Ülemiste jaama sorteerimismäele või tagasi 

Tapale. 

3. Väljavedamist ootavad ohtlike kemikaalide vagunid koondada väljapoole Tallinna 

piire. Kopli kaubajaama ja Ülemiste jaama peavad nad läbima ilma peatusteta ohutust 

tagaval kiirusel või erandjuhul võivad teha väga lühiajalise peatuse. 

4. Ülemiste jaama ohtlikkuse vähendamiseks ehitada täiendavad jaamateed ja 

sorteerimismägi Sõjamäe ja Lagedi tee viadukti vahelisele väheasustatud alal 

paiknevale raudteelõigule. 

5. Tõhusa Tallinna elanikkonna teavitamise süsteemi väljaehitamine. 

6.Ülemiste jaama territooriumi piiramine aiaga, et välistada juhuslike inimeste 

kontrollimatu sattumine jaama territooriumile . 

7. Määrata kindlaks raudteeõnnetuste tagajärjel tekkinud hädaolukorra lahendamise 

juhtimise alused ning Tallinna ja ministeeriumide ning Vabariigi kriisikomisjonide 

omavahelised suhted ja vastutusvaldkonnade piirid. 

Võimalike hädaolukordade tagajärgede edukaks likvideerimiseks on vaja soetada 

Tallinna Tuletõrje- ja Päästeametile kaks suure võimsusega päästeautot ja valmistada 

ette 125-150 vabatahtlikku abipäästjat ning kuni 150 abipiirajat.

88 

4.2 TALLINNA AUTOTRANSPORDI RISKIANLÜÜS 

Sisukord 

4.2.1. Tallinna teedel põhilised ohtlikke vedusid teostavad ettevõtted 

4.2.1.1 AS Krimelte 

4.2.1.2 AS Propaan 

4.2.1.3. AS Statoil 

4.2.1.4. AS Neste 

4.2.1.5. AS Alexela 

4.2.2. Maanteel toimunud veoautode statistika 

4.2.3. Ohtliku veose avariide tõenäoline sagedus Tallinna teedel 

4.2.4. Propaanauto õnnetuse ohtlikud väljundid ja võimalikud ohualad 

4.2.5. Dimetüüleetri tsisterni õnnetuse ohtlikud väljundid ja võimalikud ohualad 

4.2.6. Mahavoolanud vedeliku lombituli 

4.2.7. Riski kvalitatiivne hindamine 

4.2.8. Autotranspordi riskimaatriks 

4.2.9. Võimalikud lahendused 

4.2.10. Kokkuvõte 

Skeemid lisa 3.3

89 

4.2.1 Tallinna teedel põhilised ohtlikke vedusid teostavad ettevõtted 

Üle 90% ohtlikest autoveostest Tallinnas moodustavad mitmesugused mootorikütused 

ja vedelgaas, mille juures on otsustav nende tuleoht. Kui raskematel kütustel tuleoht 

väheneb, võib selle asemel lisanduda keskkonnareostuse oht. Tallinna linnas on kolm 

enim ohustuvat ohtlike ainete vedu: bensiini, propaani ja dimetüüleetri. 

Tabel 4.2.1 

Omanik 

Riskitegur 

1 AS Krimelte propaan, dimetüüleeter 

2 AS Propaan propaan 

3 AS Statoil bensiin, diisel 

4 AS Neste bensiin, diisel 

5 AS Alexela bensiin, diisel 

ÜRO rahvusvahelise ohtlike ainete eeskirja järgi ei ole ette nähtud LPG transpordil 

koguse piiranguid, mida võib vedada. Põhjus, miks on loobutud LPG veol tonnaaži 

piirangutest tuleb sellest, et suurimat ohtu põhjustab vedude sagedus, kui kogus. 

Seepärast on soovitav vedada korraga suurem kogus, kui hajutada vedu näiteks 

neljaks väiksemaks veoseks. 

4.2.2 AS Krimelte 

AS Reola Gaas transpordib kaks korda nädalas propaani AS-ile Krimelte. Propaan 

saabub 40m 3 tsisternautoga Tartust ja tuleb Tallinna Tartu mnt mööda, edasi 

suundutakse Peterburi tee - Pae - Punane tänav ja reis lõppeb Suur-Paala tänavas. 

Reisi pikkus Tallinna piires on ~ 6 km. 

Teine ohtlik kemikaal, mis AS Krimeltesse saabub maanteed mööda, on 

dimetüüleeter. Seda transporditakse konteiner tüüpi 20m 3 tsisterniga. Dimetüüleeter 

tuleb 2 x kuus Muuga sadamast, kuhu see saabub Hollandist. Tallinnasse saabub 

kemikaal Peterburi tee – J. Smuuli tee – Punane tänav ja reis lõppeb Suur-Paala 

tänavas. 

Vaadeldavad objektid on ohtlikumad kohad transpordiveol. Sellest lähtuvalt võib 

marsruudi ohtlikumad kohad jagada 7 objektiks. Siinkohal on analüüsitud võimalikku 

propaanauto avarii maksimaalselt ohustatava objekti väljaselgitamist. 

Kasutades Rootsi Apell metoodikat saab määrata suurima riskiastmega objektid. 

Alates kõrgemast riskiastmest: 

1. Tartu mnt viadukt 

2. Peterburi mnt - Pae tänava elumajad 

3. Statoili kaks tanklat Tartu mnt viadukti juures 

4. Sikupilli kaubanduskeskus 

6. Ülemiste kaubanduskeskus 

7. Statoili tankla Peterburi teel 

8. Tallinna Lennujaam

90 

4.2.1.1 AS Propaan 

AS Propaan kasutab gaasiveokina paakautot, mille maht on 8m 3 ja transpordib kuni 3600kg vedelgaasi. Kõik marsruudid algavad Gaasi tänav – 

Peterburi tee . 

Tabel 4.2.2 

Jrk Objekti nimi Asukoht Mahuti tüüp Täitmise Gaasiauto marsruut 

sagedus 

1. Tallinna Pärnamäe tee 36 2 x 5 m 3 maaalune 

2 x kuus, IRU TET – Vana Narva mnt – Pärnamäe tee 

Krematoorium 

ca 2,5 – 3t 

2. Tallinna Tondi 3 10 m 3 maa-alune 1 x aastas Tartu mnt – Järvevana tee – Pärnu mnt. – Alevi – Tondi 

Farmaatsiatehas 

ca 1 t 

3. Valdeku 116 KÜ Valdeku 116 2 x 5 m 3 maa- 

2 x aastas Ringtee – Viljandi mnt. – Valdeku tn 

alune 

4. Ilmarise 5 KÜ Ilmarise 5 2 x 5 m 3 maaalune 

5. EKM Instituut Hiiu tn. 42 2 x 5 m 3 maaalune 

ca 3 t 

1 x 2 kuu 

tagant 

ca 3t 

1 x 3 aasta 

tagant 

Ringtee – Viljandi mnt. – Valdeku tn – Lootuse pst. – Tähe 

– Pargi – Ilmarise tee 

Järvevana tee – Pärnu mnt – Vabaduse pst - Hiiu

91 

4.2.1.2 AS Statoil 

Statoili tanklate mahutid on valdavalt maa-alused. Vaid Lennujaama tee 2 asuv tankla 

on maa-pealse mahutiga. Suurim mahuti maht on 60 m 3 . 

AS Statoil toob kütuse Tallinnasse Muuga terminalist. Kütuseautod läbivad kõik 

Peterburi tee. Marsruudid jätkuvad: 

Tabel 4.2.3 

Jrk Tankla nimi Asukoht Kütuseauto marsruut 

1. Mustakivi Mahtra 29 Mustakivi tee – Laagna – Mahtra 

2. Vesse Peterburi tee 58 Peterburi tee 

3. Võidujooksu Võidujooksu 10 Mustakivi tee – Laagna – Võidujooksu 

4. Punane Punane 16 a Mustakivi tee – Laagna – J.Muuli – Punane 

5. Katusepapi Katusepapi 44 Katusepapi 

6. Järvevana Järvevana tee 2 Järvevana tee 

7. Ülemiste Ülemiste 1 Tartu mnt – Ülemiste 

8. Sikupilli Tartu mnt. 86 Tartu mnt 

9. Petrooleumi Petrooleumi 4 Mustakivi – Laagna – J.Smuuli – Narva mnt. – 

Petrooleumi 

10. Sadama Lootsi 1 Mustakivi – Laagna – J.Smuuli – Narva mnt. – 

Tuukri – Ahtri – Lootsi 

11. Linnahall Põhja pst 33 Mustakivi – Laagna – J.Smuuli – Narva mnt. – 

Tuukri – Ahtri – Mere pst. – Põhja pst. 

12. Lennujaam Lennujaama 2 Lagedi tee – Suur-Sõjamäe – Kesk-Sõjamäe – 

Väike-Sõjamäe – Lennujaam 

13. Järve Pärnu mnt. 180 Järvevana – Tammsaare – Pärnu mnt. 

14. Nõmme Pärnu mnt. 147 Järvevana – Tammsaare – Pärnu mnt. 

15. Kristiine Endla 43 Järvevana – Veerenni – Vana-Lõuna – 

Tehnika – Endla 

16. Endla Endla 52 Järvevana – Veerenni – Vana-Lõuna – 

Tehnika – Endla 

17. Järve 1-2-3 Pärnu mnt. 236 Järvevana – Tammsaare – Pärnu mnt. 

18. Mustamäe Sõpruse pst. 200B Järvevana – Tammsaare – Sõpruse pst 

19. Sütiste tee Sütiste tee 1 Järvevana – Tammsaare – Sõpruse pst – 

Sütiste tee 

20. Sõle Paldiski mnt. 44 Järvevana – Veerenni – Vana-Lõuna – 

Tehnika – Rohu – Telliskivi – Paldiski mnt. 

21. Tammsaare Tammsaare tee 111 Järvevana – Tammsaare 

22. Viimsi Randvere tee 1 Mustakivi – Laagna – J.Smuuli – Narva mnt. – 

Pirita tee – Merivälja tee – Ranna tee – 

Randvere tee 

23. Õismäe Paldiski mnt. 106 Järvevana – Tammsaare – Sõpruse pst – 

Ehitajate tee – Paldiski mnt 

24. Kadaka Kadaka tee 183 Järvevana – Tammsaare – Kadaka 

25. Õismäe 1-2-3 Õismäe tee 10A Järvevana – Tammsaare – Sõpruse pst – 

Ehitajate tee – Õismäe tee 

26. Rannamõisa 

1-2-3 

Vana-Rannamõisa 1 Järvevana – Tammsaare – Sõpruse pst – 

Ehitajate tee – 

27. Laagri Pärnu mnt. 552 Peterburi tee – Lagedi tee

92 

4.2.1.3 AS Neste 

Kõik Neste 19 tanklat on maa-alused. Suurim mahuti on 50 m 3 . 

Neste terminal asub Viimsis, Lasti tee 18. Kütus tuuakse Tallinna Merivälja tee – 

Pirita tee kaudu. 

4.2.1.4 AS Alexela 

Alexelal on Tallinnas 7 tanklat. Suurim bensiini mahuti 26 m 3 . Kütus tuuakse Muugal 

asuvast terminalist. Peamine marsruut Tallinna on läbi Peterburi tee. 

Kommentaar: AS Nestelt ja AS Alexelalt on vaja Tallinna riskianalüüsi alusel nõuda 

täiendavaid andmeid marsruutide kohta, mis peab olema kajastatud ka nende 

hädaolukorra lahendamise plaanis. 

4.2.2 Maanteel toimunud veoautode õnnetuste statistika 

2000. aasta seisuga oli Eesti esimene riik Euroopas, kus oli kõige rohkem avariisid, 

mis olid põhjustatud alkoholi joobes juhtide poolt. Kõikidest registreeritud avariidest 

olid 29,7 % juhtidest joobes. See tähendab, et õnnetusi juhtub meil peamiselt inimliku 

faktori tõttu. 

Eestis tekitab raskusi liiklusavariide analüüsimisel täpne statistika. Kuna liiklusavariil 

läheb klassifikaatorina kirja ainult, et õnnetus oli veoautoga, siis on pärast raske 

tuvastada, kas tegemist oli tõesti ohtliku veose veoautoga. Hollandis seevastu on 

arusaadud, et riskianalüüsi aluseks on võimalikud detailne info vahejuhtumist, mis 

lubab analüüsida igat liiki õnnetust eraldi. Seal kogutakse info andmebaasi nimega 

FACTS, kus mitmete aastate jooksul kogutuna on näiteks andmebaasis info 2100 

vahejuhtumi kohta ohtliku veosega maanteel. Eestis peaks olema andmebaas, kus 

oleksid faktid õnnetuse põhjustanud veoki liigi kohta, ohtliku kemikaali liigi kohta ja 

õnnetuse põhjuse kohta (tehniline või inimlik). Maanteetranspordil juhtunud 

vahejuhtumite statistikat kogumine on ka praegu üks Maanteeameti ülesanne. Seda 

andmebaasi tuleks aga täiustada, kuid Maanteeameti analüüsibüroo peaspetsialisti 

sõnul algab probleem politsei täielikult käivitamata andmebaasis Polis. 

Vaatluse all olevate veoautode statistika näitab, et aastatel 1999-2002 on olnud 

Tallinna tänavatel 99 õnnetust veoautodega. Keskmiselt teeb see 33 veoautode 

liiklusavariid ühe aasta kohta. 

Tallinna 2003 aasta veoautode õnnetuste statistika inimvigastustega õnnetuste osas 

näitab kahte tähelepanu väärivat vahejuhtumit. Narva maanteel sooritas tsisternauto 

juht liiga äkilise vasakpöörde, mille tagajärjel paiskus ümber tsistern. Teises 

vahejuhtumis jäi kaubiku juht magama ja sõitis vastu tanklas olevat veoautot. 

4.2.3 Ohtliku veose avariide tõenäoline sagedus Tallinna teedel 

Alljärgnevas arvutustes on leitud halvima võimaliku vahejuhtumi sagedust. Tallinnas 

võib lugeda suurimaks ohuks maanteel 40m 3 propaanautot, millega juhtunud avarii 

võib viia linna hädaolukorda. 

Propaani suure vabanemiste toimumissageduse teelõigul võib välja arvutada järgmise 

valemi alusel: 

F = fs x P x L x N

93 

kus 

F – suure vabanemise tõenäoline toimumissagedus 

fs – suure vabanemise tõenäoline toimumissagedus ühe kilomeetri kohta 

P – väljundi tõenäosus 

L – teelõigu pikkus kilomeetrites 

N – vedude arv teelõigul 

Suure vabanemise tõenäolise toimumissageduse ühe kilomeetri kohta saab arvutada, 

kui on teada vahejuhtumite (kõikide liiklusavariide) toimumissagedus ühe 

autokilomeetri kohta ja korrutada läbi suure vabanemise tõenäosusega. Inseneribüroo 

Stratumi andmetel on Peterburi tee - Pae - Punane tänava marsruudil vahejuhtumite 

toimumissagedus 0,000013 / km kohta. Tabelis 5 on suure vabanemise 

toimumissageduse arvutamiseks vajalikud andmed. Väljundi tõenäosus tuleb tabelist 

4.2.4 

Tabel 4.2.4 

Väljundi variandid 

Väljundi tõenäosus õnnetuse puhul 

detonatsioon 0,165 

tulekera 0,335 

väikese viivitusega aurupilve plahvatus 0,083 

väikese viivitusega aurupilve leektuli 0,167 

keskmise viivitusega aurupilve 

plahvatus 0,05 

keskmise viivitusega aurupilve leektuli 0,1 

suure viivitusega aurupilve plahvatus 0,017 

suure viivitusega aurupilve leektuli 0,033 

tagajärjed ohutud 0,05 

vahejuhtumite toimumissagedus km kohta 0,000013 

suure vabanemise tõenäosus 0,35 

suure vabanemise tõenäoline toimumissagedus km kohta 0,00000455 

teelõigu pikkus (km) 6 

vedude arv teelõigul aastas 100 

Tabel 4.2.5 

Näide: Suure vabanemise tõenäoline toimumissagedus detonatsiooni kohta on: 

F = 0,00000455 x 0,165 x 6 x 100 = 0,00045045 = 4,5 x 10 – 4 Tabel 4.2.6 


Suure vabanemise tõenäoline toimumissagedus 

detonatsioon 0,00045045 

tulekera (BLEVE) 0,00091455 

väikese viivitusega aurupilve plahvatus 

0,00022659 

väikese viivitusega aurupilve leektuli 0,00045591

94 

keskmise viivitusega aurupilve plahvatus 0,0001365 

keskmise viivitusega aurupilve leektuli 0,000273 

suure viivitusega aurupilve plahvatus 0,00004641 

suure viivitusega aurupilve leektuli 0,00009009 

tagajärjed ohutud 0,0001365 

Arvutused näitavad, et enim eeldatav õnnetus propaanauto avariis on tulekera 

(BLEVE), mille tõenäoline esinemise sagedus eelpool antud marsruudil on ~10 –3 

korda aastas. Võrdluseks, et USA peab ohtlikuks kõiki sündmusi, mille sagedus on 

suurem kui 10 –5 . Holland arvestab maksimaalset reaalselt võimalikuks sündmust, 

mille risk on 10 –6 . Venemaa riskianalüüsides loetakse mittelubatavaks riski, mis on 

suurem kui 10 –3 . Antud uurimustöö autor leiab, et propaanauto õnnetuse risk tuleb 

Tallinnas lugeda vastuvõetamatuks. 

4.2.4 Propaanauto õnnetuse ohtlikud väljundid ja võimalikud ohualad 

Tabeli 4.2.7 andmed kehtivad 40m 3 propaanauto õnnetuse puhul. 


väljundi ohuala raadius (m) 

detonatsioon 117 

tulekera 81 

väikese viivitusega aurupilve plahvatus 146 

väikese viivitusega aurupilve leektuli 88 

keskmise viivitusega aurupilve plahvatus 180 

keskmise viivitusega aurupilve leektuli 137 

suure viivitusega aurupilve plahvatus 228 

suure viivitusega aurupilve leektuli 195 

tagajärjed ohutud 0 

Tabel 4.2.7 

Selle tabeli juures ei tohi unustada, et erineval väljundil on ka erinev väljundi 

tõenäosus, mida saab vaadata tabelist 4.2.4. 

AS Propaan kasutab gaasiveokina paakautot, mille maht on 8m 3 ja transpordib kuni 

3600kg. 

Propaani tulekera suurust saab arvutada valemiga: 

kus 

R = 3 x m 1/3 

R – tulekera raadius meetrites 

m – propaani mass kilodes 

Tulekera põlemise aeg on hinnatav valemi järgi: 

T = 0, 15 x R 

kus 

T – tulekera põlemise aeg sekundites 

R – tulekera raadius meetrites.

95 

AS Propaani gaasiauto avarii tulekera raadius on 45 m. Põlemise aeg 6,75 sek. 

Kolmanda astme põletusi ja puit süttib 2 x tulekera raadius so 90 m. Teise astme 

põletusi saab 3 x tulekera raadius so 135 m. 

Samas soovitab USA keemia käsiraamat evakueerida propaaniveoki õnnetusel 1600 

meetri raadiuses kõik elanikud, sest seal on pandud ohupiir küllaltki suureks. 

Propaani aurupilve plahvatuse ohualadeks Tallinnas võib valida järgmiste 

parameetritega alad : 

Väheohtlik ala (Rpo) – ala, mille välispiiril on plahvatuslaine eesserva 


Keskmiselt ohtlik ala (Rpk) - ala, mille välispiiril on plahvatuslaine 

eesserva ülerõhk 0,17 kg/cm 2 . 

Väga ohtlik ala (Rpv) – ala, mille välispiiril on plahvatuslaine eesserva 


Eriti ohtlik ala (Rps) – ala, mille välispiiril on plahvatuslaine eesserva 


Tabel 4.2.8 Propaani aurupilve plahvatuse ohualade välispiiride raadiused (m) 


8 m 3 45 70 100 200 

40m 3 80 110 170 300 

4.2.5 Dimetüüleetri tsisterni õnnetuse ohtlikud väljundid ja võimalikud ohualad 

Dimetüüleetri keemilised ja füüsikalised omadused on sarnased propaanile. 

Mõlematest võib tekkida keeva vedeliku paisuva auru plahvatus. 

Plahvatuspiirkond on 3,4…18,1…26 %. Veeldatud dimetüüleetri tihedus on 0,724 vee 

suhtes. 20 m 3 tsistern on 85 %-lise täidetavusega. See tähendab, et dimetüüleetrit on 

tsisternis 12,3 tonni. 

Tulekera raadius sellele kogusele on 67 meetrit. 

Kolmanda astme põletushaavad ja puidu süttimine on 130 meetrit. 

Teise astme põletushaavad 200meetrit. 


Kokku on Tallinnas 61 bensiinijaama. Bensiini veod toimuvad selle tõttu väga tihti ja 

tuleb arvestada võimaliku avariiga. Ümberkukkunud mahuti avanenud luukidest või 

aukudest purunenud seintes väljavoolav vedelik valgub sündmuskoha ümbruses laiali. 

Laialivalgumise iseloom sõltub ümbritseva maapinna iseloomust. Kõige ohtlikum on 

õnnetus, mis toimub kohas, kus on äärekividega piiratud sõidutee. Väljavoolanud 

põlev vedelik võib koguneda sügavatesse väga erinevate mõõtmetega lompidesse. 

Väga ohtlik on väljavoolanud kergestisüttiva kütuse voolamine 

kanalisatsioonikaevudesse. Kui õnnetuskohal on piisava võimsusega süttimisallikas, 

süttib kütuselomp põlema. Lombitule põhiliseks ohuteguriks on põleva kütuse leegi 

soojuskiirgus.

96 

Kõige tõenäolisem on mahavoolanud bensiinilombi süttimine. Mahavoolanud 

toornafta, diiselkütuse ja ahjukütuse põlema süttimiseks on vaja suurema võimsusega 

väliseid süttimisallikaid. 

Mahavoolanud bensiini lombitule ohuala parameetriteks võib võtta: 


Keskmiselt ohtlik ala (Rtk)- ala, mille välispiiril on soojuskiirguse intensiivsus 10 

kW/m 2 . 

Väga ohtlik ala (Rtv) – ala, mille välispiiril on soojuskiirguse intensiivsus 25 

kW/m 2 . 

Eriti ohtlik ala(Rts) . ala, mille välispiiril on soojuskiirguse intensiivsus 60 kW/m 2 

ERG 2000 ja CPQRA alusel on bensiinitsisterni ohualade parameetrite näitarvudeks: 

Tabel 4.2.9 



30 120 30 25 10 

40 160 50 30 15 

50 200 60 35 20 

60 240 70 40 25 

70 280 90 50 30 

80 320 100 60 35 

Kui sündmuskohas on tuule kiirus 8-10 m/s võivad ohuala raadiused suureneda 1,8-2 

korda. Seepärast on Tallinna riskianalüüsis võetud lombitule maksimaalseteks 

raadiusteks tabeli 4.2.10 parameetrid. 

Tabel 4.2.10. 


Lombi diameeter (m) Lombi pindala (m 2 ) Rto (m) Rtk (m) Rtv (m) Rts (m) 

40 1300 160 50 30 15 

4.2.7 Paakauto süttimine tanklas 

Võimaliku hädaolukorrani viia võiva suurõnnetuse algsündmuseks võib olla tanklas 

kütust mahalaadiva paakauto süttimine. Selle põhjuseks võivad olla tehnilised rikked, 

inimlikud eksimused ning hooletus. Arvutused ja toimunud õnnetuste analüüs näitab, 

et paakauto süttimisel võib tekkida soojuskiirgus, mis on võimeline süütama 

puitrajatised kuni 50 meetri kaugusel ning tekitama inimestele raskeid 

tervisekahjustusi kuni 100 meetri kaugusel paakautost. Õnnetuste raskuse tagajärjed 

sõltuvad tankla asukohast ning õnnetuse toimumise ajast. 

Ei ole välistatud ka liiklusõnnetusse kaasatud paakauto süttimine. 

Analüüs näitab, et paakauto süttimise toimumissagedus võib olla keskmine ( 1 kord 

10-50 aasata jooksul ning tagajärgede raskusaste C. 

Tabel 4.2.11 

Süttinud paakauto ohuala parameetrid 

Ohuala raaadius Rto (m) Rtk (m) Rtv (m) Rts (m) 

300 100 50 15

4.2.8 Tallinna autotranspordi kõige tõenäolisemalt hädaolukorrani viia võivate suurõnnetuste väljundite ohualade parameetrid: 

Tabel 4.2.11 



Paakauto Bensiin Lombituli tanklas Leek 15 30 50 160 50 200 200 

Leektuli 15 50 100 200 50 200 200 


Killud Killud 500 500 

Propaan Plahvatus Lööklaine 500 1600 1600 

Dimetüüleeter KVAP Lööklaine 60 220 400 1100 60 1600 1600 

97

98 

4.2.9 Autotranspordi riskimaatriks 

T 

õ 

e 

n 

ä 

o 

s 

u 

s 

Väga suur 

5 

Suur 

4 

Keskmine 

3 

Väike 

2 

Väga väike 

1 

Tähtsusetud 

A 

3 A4, A5 

Kerged 

B 


Rasked 

C 

A2 

A1 

Väga rasked 

D 


E 

A1- Propaani autotsisterni suure viivitusega propaani aurupilve plahvatus 

A2- Propaani autotsisterni keeva vedeliku paisuva aurupilve plahvatus (KVPAP 

A3- Dimetüüleetri tsisterni keeva vedeliku paisuva aurupilve plahvatus (KVPAP) 

A4- Purunenud tsisternist väljavoolanud suure bensiinilombi (40 tonni) süttimine 

A5 – Beensiini vedava paakauto süttimine tanklas või tänaval.

99 

4.2.10 Võimalikud lahendused 

Kui kõik jääb endistviisi on vaid aja küsimus, millal Tallinnas juhtub ohtlike ainete 

autotranspordist põhjustatud hädaolukord. Selleks, et selliseid õnnetusi ja nende tagajärgi 

vältida on antud töö autoril välja pakkuda võimalikke lahendusi. 

Muutmaks ohutumaks autotransporti Tallinnas, tuleks teha investeeringuid teedeinfrastruktuuri 

tehnilise seisukorra parandamiseks. Tuleks alustada enim õnnetusi toimunute ristmike 

renoveerimistest. Samuti parandaks olukorda enimkasutavate raudteeülesõidukohtade 

korrastamine ja ehitamine mitmetasandiliseks. 

Tuleb karmistada ohtliku veose autojuhtide alkoholijoobe tuvastamise korda. Intervjuus AS 

Krimelte ohutustehnik rääkis juhtumist, kus purjus autojuht rammis dimetüüleetriga täidetud 

veokiga traataeda. Seevastu USA-s on autojuhtide kontroll läinud lausa FBI pilgu alla. Kõik 

ohtlikke veoseid vedavad autojuhid peavad läbima taustauuringu. Nad ei tohi olla sooritanud 

kriminaalkuritegu, immigratsiooni rikkumisi ega olla kandeid FBI andmebaasis. USA-s on 

mõistetud, et ohtlik veos võib olla terroristi käes kardetav relv. Autor leiab, et Tallinnas peaks 

vähemalt joobe kontroll olema tõhus ja selle kontrollimisega võiks lisaks tegeleda ka 

munitsipaalpolitsei. 

Seadusandliku poole pealt tuleks rakendada kohustus kindlustada võimaliku õnnetuse korral 

kogu tekkida võiv kahju täies mahus. See lahendaks probleemid, mis tuleks muidu kanda 

kohalikel omavalitsustel ja teistel riigiasutustel. Riik ei peaks enam muretsema õnnetuse 

tagajärjel tekkivate kahjude hüvitamise pärast (elukohata jäänud inimesed, hukkunud 

päästetöötajad, keskkonnakahjude leevendamine jne). Samuti kaasneks sellega võimalus 

kaasata suuremat abijõudu päästetöödel, kellele põhjustatud kulutused kaetaks 

kindlustusfirmalt saadava raha abil. 

Komplitseeritumaks riski maandavaks lahenduseks võib lugeda Itaalias kasutusele võetavat 

süsteemi, kus järelevalvet ohtliku kaupade liikumise üle teostatakse tehnika kaasamisega. Ka 

USA plaanib kasutusele võtta väikese automaatsaatjaga varustatud süsteemi ohtlike veoseid 

transportivatele sõidukitele. Kogu vähegi ohtlik transport varustatakse GPS seadmetega, 

millede saadetav signaal jookseb kokku ühte juhtimiskeskusesse. Tallinnas võiks selliseks 

juhtimiskeskuseks olla näiteks Põhja-Eesti Häirekeskus. Toimunud õnnetuse korral on kohe 

võimalik teada saada, kus see toimus, millise ohtliku kemikaaliga on tegu, millised objektid 

jäävad ümbruskonda ja eeldatav ohualale jääv inimeste hulk. Võimalik on välja töötada 

programm, mis annab juhised tekkinud olukorras reageerimiseks (kust hakata inimesi 

evakueerima, milliseid teisi ohtlike vedusid ümber suunata, palju on vaja päästeressurssi jne). 

Autotranspordis eeldaks antud süsteemi rakendamine kõikide ohtlike vedude autode 

varustamist signaalianduriga, mis teeks asja kindlasti kalliks ja oodata oleks 

transpordiettevõtete vastasseisu. 

ÜRO ja Rootsi Päästeamet soovitavad luua igas omavalitsuses, kus on tegemist ohtlike ainete 

transpordiga teatud meeskonna nn TransAPELL grupi. TransAPELL on koordineeriv grupp, 

kes koostab võimalikud hädaolukorra plaanid ohtlike ainete transpordil. Ka USA-s on taolised 

grupid nimega Local Emergency Planning Committees, kes tegelevad kohaliku omavalitsuse, 

päästeteenistuse ja ettevõtete vahelise ohtlike kemikaalidega seonduva info vahetamisega. Selle 

kohta, kuidas sellist gruppi moodustada, kes seal liikmed peavad olema ja kuidas ühisõppusi 

korraldada, on kirjutatud metoodiline käsiraamat TransAPELL. Antud uurimuse läbiviija leiab, 

et Tallinnas on TransAPELL-i kasutamine otstarbekas, sest see aitaks koordineerida ettevõtte –

100 

vedaja – häirekeskuse – päästeasutuse vahelist lüli. Operatiivteenistus vajab informatsiooni, 

mida teha näiteks bensiiniveokiga, mis on kraavis. Tekkivad küsimused, kuidas korraldada 

ümberpumpamine ja kuhu panna kütus. Sellepärast on oluline, kui saab ettevõttega võtta 

ühendust, kes organiseerib ümberpumpamise. 

Operatiivteenistus peab koostama operatiivplaani bensiini- ja propaanauto plahvatuse 

likvideerimiseks. Plaan peab samuti sisaldama vajalikud juhised, näiteks kui kaugele 

sündmuskoht piirata, sisaldama tabelit vahu tagavara suuruse kohta vahurünnaku otstarbeks 

jne. Kütuse tulekahjude lahendamise planeerimist hõlbustab arvutiprogramm PIPA. Sellega on 

võimalik määrata kui palju soojuskiirgust teatud kütuse kogusel eraldub, mis eririietust peab 

kasutama ja kui palju peab olema veetagavara. 

USA ohtlike kemikaalide õnnetuste preventsioon väljendub kolmes sambas: parem tehnika, 

parem haridus ja tõhusamad õigusaktid. Need sambad hõlmavad nii vedajate kui ka 

reageerijate ohutust. 

Uuematest tehnoloogiatest peaks hakkama kasutama klaaskiust toodetud materjali nimega 

“Stop It”, millega saab sulgeda propaanipaagi väiksemad avad ja katkise torustiku. 

Autor leiab, et Tallinnal on tehnikast suuremaks probleemiks veevarustus. Näiteks kui 

Kalamaja piirkonnas peaks süttima bensiiniveok ja selle ümbruses asuvad 3 maja, siis 

esmajoones tuleb probleemiks vesi, mida on vaja väga suures koguses. 100 mm läbimõõduga 

veetorustikud ei suuda tagada piisavat kustutusvett. 


Antud töös läbiviidud analüüsi tulemustena saadud hinnangul tuleb ohtlike ainete autotransport 

lugeda arvestatavaks ohuallikaks, millest tingitud riski vähendamiseks on vaja mitmeid 

meetmeid. 

Tuleb tõhustada ohtlike veoste transporti reguleerivat seadusandlust, mille abil on võimalik 

oodata kontrolli ja ohutuse paranemist Tallinna tänavatel. Kindlasti tuleks lisada 

kemikaaliseadusesse täiendav transpordil juhtuva õnnetuse vastutuse kindlustamise punkt. 

Tegemist võiks olla suurõnnetuse ettevõttele kohaldatava kindlustusega sarnase 

kindlustuslepinguga. See tagaks olukorra, kus võimalike tagajärgede leevendamiseks ei tuleks 

eraldada raha riigil. 

Tallinnas on kindlasti vaja tõhustada liikluspolitsei väljaõpet ohtlike veostega ümberkäimisel. 

Politseinik peaks tundma vähemalt ohtlike ainete klasse. Tallinnas võiks ohtlike veoste 

järelevalvega tegeleda lisaks liikluspolitseile ka munitsipaalpolitsei. 

Riski maandamiseks tuleb teha piiranguid vedajatele, et kohalikul omavalitsusel oleks 

võimalus ohtliku veose marsruuti ja kellaaega määrata.

101 

4.3 TALLINNA MERETRANSPORDI RISKIANALÜÜS 

Sisukord 

Sissejuhatus 

4.3.1 Meretranspordi lühiülevaade 

4.3.2 Meretranspordi riskiallikad, riskitegurid ja ohtlikud objektid 

4.3.3 Meretranspordi riskimaatriks 


Skeemid lisa 3.4 


M1 AS Scan Trans vedelkütuste terminali ohutusaruanne 

M2 AS Eurodek Kopli Service riskianalüüs ja ohutusaruanne 

M3 www.ts.ee 

M4 Guidelines for Transportation Risk Anlysis American Institute of Chemical Engeneers, 

New York, 1994

102 

Sissejuhatus. 

Meretransport on Tallinna majandustegevuse üheks väga tähtsaks valdkonnaks. Reisijate ja 

kaupade vedu Tallinna sadamatest kindlustab töökohad paljudele Tallinna ja Harjumaa 

elanikele ning püsiva tulu Tallinna ja Eesti Vabariigi eelarvesse. 

Kuid Tallinna sadamates toimuv reisijate laevale peale- ja mahaminek reisiterminalides ning 

kaubalaevade lossimine kaubaterminalides on seotud riskidega. Tallinna sadamates ja Tallinna 

ning Kopli lahel võivad laevadega toimunud suurõnnetused viia hädaolukorrani Tallinnas. 

Käesolevas meretranspordi riskianalüüsis on hinnatud Tallinna sadamas laaditavate ning 

Tallina, Kopli ja Soome lahel liikuvate laevadega seotud riske. Tallinna sadamate terminalide 

riske on hinnatud ohtlike ettevõtete riskianalüüsi raames. 

4.3.1 Meretranspordi lühiülevaade. 

4.3.1.1 Tallinna sadamad 

Tallinna sadamates võib eristada kolme erineva ohtlikkusega tegevusvaldkonda: 

1. Reisijate vedu. 

2. Ohtlike kemikaalide transiit. 

3. Muude kaupade transiit. 

Reisijate vedu. Põhiliseks reisilaevade teenindavaks sadamaks on Tallinna Vanasadam (skeem 

lisa ) 

Alates 1998.aasastst on Tallinnas teenindatud igal aastal üle 5 miljoni reisija: 

1998- 5 441 328 reisijat, 





2003- 5 862 485 reisijat. 

Hoogustunud on kruiisilaevade teenindamine. 2003.aaasatl külastasid Tallinnat kruiisilaevad 

236 korda. Nende pardal oli kokku 204 151 reisijat. 

Ohtlike kemikaalide transiit toimub põhiliselt läbi: 

1.Paljassaare sadama-naftatooted väetised ( skeem lisa 2) 

2. Vene-Balti sadama – naftatooted ( skeem lisa 2) 

Põhilisteks ohtlike kemikaalide käitlejateks Tallinna sadamates on 

1. AS Scan Trans – nafatooted 

2. AS Eurodek – naftatooted 

3.Petromaks Stividori AS – segakaup ja puistekaup, selle hulgas väetis 

4. KS Holding AS 

AS Scan Trans. AS Scan Trans käitleb ohtlikest kemikaalidest naftatooteid (autobensiin, 

diiselkütus, rasked kütteõlid) . Aktsiaseltsi kütuseterminal paikneb Paljassaare sadama 

territooriumil ja naftatankerid laaditakse Paljasaare sadama kai nr 34 ääres. Kai ääres võib

103 

korraga seista üks kuni tonnise mahtuvusega tanker. Keskmiselt laaditakse AS Scan Transi 

terminalist aastas üle 200 tankerit. 

AS Eurodek. AS Eurodek käitleb ohtlikest kemikaalidest naftatooteid (diiselkütus, rasked 

kütteõlid) . Aktsiaseltsi kütuseterminal paikneb Vene-Balti sadama territooriumil ja 

naftatankerid laaditakse terminali kai ääres. Kai ääres võib korraga laadida kahte kuni 30 000 

tonnise mahtuvusega tankerit. Keskmiselt laaditakse AS Scan Transi terminalis aastas 150 

tankerit. 

Petromaks Stividori AS. Petromaks Stividori AS laadib teiste puistekaupade seas laevadele 

väetist. 

4.3.1.2 Tallinna ja Kopli laht. 

Tallinna ja Kopli laht on otse avatud ainult kirdetuultele. Teistest suundadest puhuvate tuulte 

eest katavad Naissaar ja Aegna saar. Ka kõige tugevamate tormide korral ei kujuta lained otsest 

ohtu suurtele kauba- ja reislaevadele ning tankeritele. Mõlemas lahes puuduvad ohtlikud karid, 

millega kokku põrkamisel võivad tekkida laevakeredesse suures augud või rebendid. Samal ajal 

ei ole välistatud tormi ajal liikuvuse ja juhtimise kaotanud laevade paiskamise madalikele. 

4.3.1.3 Soome laht. 

Soome laht on väga elava laevaliiklusega Läänemere osa, millel ristuvad Vene Föderatsiooni, 

Soome, Rootsi ja Eesti sadamatest väljunud ja nendesse suunduvate reiis –ning kaubalaevade ja 

tankerite teed. Erilist ohtu kujutavad Vene Föderatsiooni sadamatest kütust välja vedavad 

vanad ühepõhjalised tankerid. Ka Muuga sadam jätkab ühepõhjaliste tankerite laadimist 

Vene Föderatsioon kavandab lähiaastatel oluliselt tõsta oma Soome lahe sadamate kaubakäivet 

Soome spetsialistide hinnangul võib paari aasta pärast Soome lahe keskosas liikuda 

ööpäevaringselt Peterburi – Taani väinad suunal tankerid üksteise järel 300-400 meetriste 

intervallidega. 

Seetõttu võib lähiaastatel oluliselt tõusta tankerite ja Tallinn-Helsingi suunal liikuvate aluste 

ohtliku kokkupõrke tõenäosus. 

4.3.2 Meretranspordi valdkonna riskiallikad, riskitegurid ja ohtlikud objektid 

4.3.2.1 Meretranspordi riskiallikad, riskitegurid ja laevaõnnetuste suurohuga väljundid 

Põhilisteks Tallinna meretranspordi riskiallikateks on: 

1. Kütusetankerid 

2. Kaubalaevad 

a. Puistematerjale trümmipunkrites vedavad kaubalaevad (punkerlaevad). 

b. Konteinereid vedavad Ro-Ro tüüpi kaubalaevad (konteinerlaevad). 

3. Reisilaevad

104 

Põhilisteks nendega toimuda võivate laevaõnnetuste või laevaavariide põhjusteks võivad olla: 

Indeks Algpõhjus Täpsustatud algpõhjus 

AM1 Inimlik viga Laevajuhtimise viga 

Tehnoloogiliste protsesside nõuete rikkumine 

Hooletus 

AM2 Tehniline rike Juhtimissüsteemi tehniline rike 

Laeva jõuseadme tehniline rike 

Sadama laadimisseadme tehniline rike 

AM3 Vääramatu jõud Udu 

Torm 

Jää 

AM3 Terrorism Diversiooniakt 

Sabotaaž 

Tabel 4.3.1 

Meretranspordi praktika näitab et kõige sagedamini on raskete laevaõnnetuste põhjuseks olnud 

kas vääramatu jõud või inimlikud vead. Kuna Tallinna meretranspordi valdkonna riskianalüüsis 

ei ole seatud ülesandeks hinnata kvalitatiivselt laevaõnnetuste ja laevaavariide keskmist 

toimumissagedust, ei ole hinnatud erinevate algpõhjuste mõju meretranspordi riskidele. 

Põhilisteks meretranspordi valdkonna algsündmusteks, mis võivad viia Tallinnas 

suurõnnetuseni on: 

1. SM1 – Kokkupõrge teise laevaga 

2. SM2 – Kokkupõrge sadamakaiga 

3. SM3 – Kokkupõrge veealuse takistusega või merepõhjaga 

4. SM4 – Tulekolle laeval 

5. SM4 - Terroriakt 

Laevaõnnetuste suurohuga väljunditeks võib lugeda: 

1. MV1 - Keskkonnareostus 

2. MV2 - Tulekahju 

3. MV3 – Plahvatus 

4. MV4 - Reisijate vigastused ja hukkumine 

5. MV5 - Reisijate uppumine 

Sõltuvalt õnnetusega kaasnevate võimalike väljundite iseloomust võib Tallinna meretranspordi 

riskiallikate riskiteguriteks (MT) olla: 

Riskitegurid ja tõenäolisemad väljundid 

Tabel 4.3.2 


Tankerid Bensiin MT1 MV1, MV2, MV3 

Diiselkütus, toornafta MT2 MV1 

Rasked kütteõlid MT3 MV1 

Punkerlaevad Ammooniumnitraat MT4 MV3 

Kivisüsi MT5 MV2 

Reisilaevad Reisijad MT6 MV4, MV5

105 

4.3.2.3 Laevaõnnetuste ja laevaavariide suurohuga väljundite iseloomustus. 

MV1 Suurohuga merereostus. 

Käesolevas riskianalüüsis on vaatluse alla ainult need merereostused, mis võivad viia 

hädaolukorrani Tallinnas. Tavalised väiksemad meretranspordiga seotud merereostused on 

jäetud hinnangust välja. 

Suurohuga merereostuse algpõhjuseks võib olla tankeri kere purunemine kokkupõrkel teise 

laevaga, sadamakaiga, veealuse takistuse või merepõhjaga. Ebasoodsate tegurite 

kokkulangemisel võib puruneda ka jäävangi sattunud tankeri korpus. 

Vigastatud tankeritest võib vette sattuda bensiin, diiselkütus ja toornafta ning rasked kütteõlid. 

Bensiini vetesattumisel on ohtlikumaks väljundiks bensiini võimalik süttimine. Mittesüttinud 

veepeal ujuv bensiin aurustub reeglina kiiresti. 

Diiselkütus ja toornafta aurustuvad bensiinist aeglasemalt. Kuna nende süttimise oht on väike, 

tungivad nad kaldale sattumisel sügavale maapinda ning nende eemaldamine on väga 

töömahukas. 

Masuudi ohtlikkus seisneb selles, et osa masuuti võib reostuse käigus vajuda veepinnast 

allapoole ning selle liikumist õnnetuskohalt on poomidega väga raske takistada. 

Kaldalesattunud masuut on väga kleepuv ning seda on kaldakividelt väga raske eemaldada. 

Eriti ohtlik on masuut veelindudele. 

Tallinnat ohustavad merereostused võivad toimuda: 

1.Paljassaare sadamas 

2.Vene-Balti Sadamas 

3.Tallinna lahel 

4.Kopli lahel 

5.Soome lahel 

Suurohuga merereostused ohustavad Tallinna ja Kopli randa. Lainetega rannale paisatud kütus, 

eriti rasked kütteõlid takistavad rannaalade kasutamist igapäevasel otstarbel ja nõuab mahukaid 

koristustöid. 

Teatud määral leevendab võimalike merereostuste tagajärgi see, et Tallinna ja Kopli lahes ei 

ole merelindude massilisi pesitsemisalasid ning tööstusliku tähtsusega kalade kudemise ja 

kalapüügikohti. 

Sadamates toimunud merereostust on suhteliselt kerge piirata sündmuskohal päästevahenditega 

ja see mõjutab reeglina ainult sadama akvatooriumi. Rasked tagajärjed võivad olla sadamas 

vette väljavoolanud bensiini süttimisel. 

Kopli ja Tallinna lahel toimunud merereostuste võivad olla palju raskemad tagajärjed, kuna 

väljavoolanud kütus võib jõuda randa ja tekitada seal ulatuslikud keskkonnareostused. 

Soome lahel toimunud suur merereostus ohustab Naissaart, Aegna saart ja Tallinna rannaalasid 

ainult siis, kui rahvusvaheliste jõudude koostööga ei õnnestu peatada Soome lahel toimunud

106 

laevaõnnetuses vabanenud kütuse liikumist Tallinna suunas. Merereostuste oht Soome lahel 

suureneb, kuna veetavad kütusekogused ja kütust vedavate tankerite reiside arv suureneb iga 

aastaga. 

MV2 Tulekahju laeval 

Kohalik väike tulekolle, mida ei suudeta õigeaegselt kustutada, võib viia laeval suure 

tulekahjuni. Laevatulekahjuga võivad kaasneda ebasoodsate tegurite kokkulangemisel 

kaubalaevade punkrites ja tankerite tankidesse lastitud ohtlike kemikaalide plahvatused. 

Sadamas sildunud laeva süttimisel ei ole välistatud sadamarajatiste süttimine. Võttes arvesse 

laevade ja sadamate tulekustutus-ja päästevahendite võimekust ning rangeid tuleohutunõudeid, 

ei ole suurohuga laevatulekahjude tõenäosus Tallinna sadamates eriti suur. 

MV3 Plahvatus 

Suurohuga plahvatuse riskiteguriks võib olla laevatulekahju puhkemisel tulle sattunud bensiin, 

diiselkütus, toornafta või ammooniumnitraat. Nii nagu suurõnnetuse ohuga laevatulekahjud, on 

ka plahvatuste tõenäosus Tallinna sadamates väike. Plahvatuste ohtu vähendab ka see, et 

Tallinn sadamates ei lastita või lossita propaani, ammoniaaki ja kloori. 

MV4 Reisijate vigastused ja hukkumine 

Rohkem kui 1-2 reisijate vigastuste ja hukkumise kõige tõenäolisemaks põhjuseks võib olla 

tulekahju reislaeval kas Tallinna vanasadamas või Tallinna lahel. Laevade päästesüsteemid ja 

reisijate evakueerimise kord tagab, et reislaeval Tallinna vanasadamas või Tallinna tulekahju 

puhkemisel on hädaolukorra tekkimine vähetõenäoline. Tulekahju on võimalik kustuda ja selle 

tagajärjed likvideerida laevafirma ja Tallinna plaaniliste päästeressursside abil. 

MV5. Reisijate uppumine 

Hädaolukorrani viia võiva suure hulga reisijate uppumine on Tallinna Vanasadamas ja Tallinna 

lahel praktiliselt välistatud, kuna reisilaevaga Estonia toimud katastroofi kordumiseks tegurite 

kokkulangemine on väga ebatõenäoline. 

4.3.2.4 Lühikokkuvõte lähiajal toimunud õnnetustest 

Olemasolevad andmed näitavad, et pikema aja jooksul ei ole Tallinna sadamates toimunud 

suurohuga õnnetusi. Kõik vahejuhtumid on lahendatud ja nende tagajärjed on likvideeritud 

laevaomanike, sadamaoperaatorite ning Tallinna plaaniliste päästejõudude ja 

päästevahenditega. 

Nende andmete analüüs näitab, et põhilisteks probleemideks on: 

1. Väikese ulatusega tulekahjud kala- ja kaubalaevadel. 

18.aprillil 2000.a põles Koplirannas kalalaeva “Kvant” kaptenisild ja laevatekk. 

Kustutustöödele kaasati 20 päästeautot. 10.juunil 2000.a põles Koplirannas kalalaev

107 

Doris. Põhjus- lühis elektrisüsteemis. 16 veebruaril 2001. tulekahju Tallinna 

Laevaremonditehase sadamas kuivlastilaeval Novaja Ladoga. Põhjus-keevitustööd. 

2. Kohalikud väikse ulatusega merereostused. 

Pidevalt toimuvad väikesed kohalikud merereostused, mille põhjuseks on tavaliselt 

tankerite pilsivesi. Harvemini on sattunud läbisõitnud laevadelt Tallinna lahte 

väikesed kütusekogused. 

3. Üksikute reisijate hukkumine. 

Viimase kolme aasta jooksul on Tallinna vanasadamas uppunud 2 reisijat. Põhjusalkoholi 

liigtarbimine laeval. 

Vaatamata sellele, et Tallinna sadamates, Tallinna ja Kopli lahel ei ole toimunud suurõnnetusi, 

ei tohi arvestamata jätta kogu maailma meretranspordi kogemusi. Keskmiselt 1 kord 5-10 aasta 

jooksul on toimunud Euroopa ranniku lähedal rasked, hädaolukorrani viinud õnnetused. 

Sagedased on rasked õnnetused parvlaevadel. Vaatamata üha paremini väljaarendatud 

laevaliikluse juhtimise süsteemidele jätkuvad ikkagi laevade kokkupõrked ebasoodsates 

ilmastikutingimustes. 

4.3.2.5 Meretranspordi ohtlikud objektid ja nende riskide hinnang 

Tallinna põhilised ohtlikud objektid on: 

1. Vanasadam ( skeem lisa ). 

2. Paljassaare sadam. ( skeem lisa ). 

3. Vene-Balti sadam ( skeem lisa ). 

4.Tallinna laht( skeem lisa ). 

5. Kopli laht ( skeem lisa ). 

6. Soome laht. 

Teised Tallinna meretranspordi objektid on tunduvalt vähemohtlikud, nendel käideldatakse 

ohtlikke kemikaale väga väikestes kogustes ning seepärast on vähetõenäoline, et seal toimunud 

laevaõnnetustel või avariidel on suurõnnetuse ohuga tagajärjed.

108 

Tallinna Vanasadam 

Tallinna Vanasadama põhiliseks ohuallikaks on seal silduvad reisilaevad. Põhiliseks riskiteguriks on reisilaevadel veetavad reisijad, kelle elu ja 

tervis võib laeval puhkenud tulekahju korral ohtu sattuda. Laevade riskianalüüsid ja läbiviidud õppused näitavad, et Vanasadamas sildunud 

reisilaeval puhkenud tulekahju korral on hädaolukorra tekkimine väike ja üldjuhul piisab tulekahju kustutamiseks ja päästetöödest laeva, sadama 

ning TTPA ja Tallinna kiirabi plaanilistest jõududest ja vahenditest. 

Vanasadama riskide hinnangu koondtulemused on tabelis 3.2.3 

Tabel 4.3.3 



Reisilaev MT 6 Reisijad Tulekahju Soojuskiirgus B B B B B B B 3B 3B M1.1 

Paljassaare sadam 

Paljassaare sadama põhilisteks ohuallikateks on lastimiseks sildunud tankerid, punkerlaevad ja konteinerlaevad. 

Tankeri korpus võib puruneda ja purunemiskohast võib vette voolata kütust: 

1.Lastimise ajal - tugevast löögist vastu kaid, kokkupõrkel teise mööduva laevaga. 

2. Sadamast väljumisel kokkupõrkamisel sadamakai või teise kaubalaevaga. 

Kõige tõenäolisem on, et tankeri kere vigastamisel võib vette välja joosta osa ainult ühes tankis olevast kütusest ( kuni 3000 tonni). 

Sildunud või sadamast väljuvast väljavoolanud kütust on võimalik operatiivselt piirata sadamas varuks olevate poomide abil. 

Tankeril süttinud tulekahju ja seal toimunud plahvatuse ohuala raadiuseks võib võtta keskmiselt ohtliku ala raadiuse Rk. Konservatiivne 

hinnang näitab, et tulekahju korral võib maksimaalne keskmiselt ohtliku ala raadius olla kuni 500m ja tanki plahvatuse keskmiselt ohtliku ala 

raadius kuni 4000 m. Tulekahju ohjeldamiseks ja kustutamiseks on kõikidel sadamapuksiiridel võimsad veepumbad ja monitorid. 

Eriti ohtlik on vettevoolanud bensiini süttimine. Selle tagajärjel võib Paljassaare sadamas alata suurtulekahju, mille tagajärgi on väga raske 

hinnata. 

Punkerlaevade lastimisel on põhiliseks ohuteguriks ammooniumnitraat. Kui ammooniumnitraat satub sadamas või punkerlaeval tekkinud 

tulekahju suure intensiivsusega soojuskiirguse mõjualasse, võib toimuda tugev plahvatus, mille maksimaalne ohuala raadius võib olla kuni 5000 

meetrit.

109 

Teiste ohtlike kemikaalidega toimuda võivate õnnetuste tõenäolisemad tagajärjed on olulisemalt kergemad ning nende tagajärjel hädaolukorra 

tekkimine Tallinnas on vähetõenäoline. 

Paljassaare sadama riskide hindamise koondtulemused on tabelis 3.2.4 

Tabel 4.3.4 

Riskiallikas Ohtlik riskitegur Ohtlik väljund Ohutegur Ohuala raadius Tagajärgede raskusaste SA RA SNnr 


Tanker MT1 Bensiin Tulekahju Soojuskiirgus 500m B C B B C B C 2 2C M2.2 

Plahvatus Lööklaine 4000 m D D D B C D D 1 1D M3.2 

Väljavoolamine ja süttimine Sadamaala C C C B C B C 2 2C M4.2 

Tanker MT2 Diiselkütus Tulekahju Soojuskiirgus 500 m B C B B C B C 2 2C M5.2 

Väljavoolamine Reostus Sadamaala A B B B B B B 3 2B M6.2 

Tanker MT3 Masuut Väljavoolamine Reostus Sadamaala A B B C C C C 3 3C M7.2 

Punkerlaev MT4 Väetis* Plahvatus Lööklaine 5000m D D D B C D D 1 1D M9.2 

*Paljassaare sadamas hoitakse KS Stivideerimise AS laos kuni 4 900tonni ammoonimnirtaati, mille riskiklassiks on 3D ( vaata 3.1.5) 

Vene-Balti Sadam 

Vene-Balti sadama põhilisteks ohuallikateks on lastimiseks sildunud tankerid. 

Tankeri korpus võib puruneda ja purunemiskohast võib vette voolata kütust: 

1.Lastimise ajal - tugevast löögist vastu kaid, kokkupõrkel teise mööduva laevaga. 

2. Sadamast väljumisel kokkupõrkamisel sadamakai või teise kaubalaevaga. 

Kõige tõenäolisem on, et tankeri kere vigastamisel võib vette välja joosta osa ainult ühes tankis olevast kütusest ( kuini 3000 tonni). 

Sildunud või sadamast väljuvast laevast lekkivat kütust on võimalik operatiivselt piirata sadamas varuks olevate poomide abil. 

Tankeril süttinud tulekahju ja seal toimunud plahvatuse ohuala raadiuseks võib võtta keskmiselt ohtliku ala raadiuse Rk. Konservatiivne 

hinnang näita, et tulekahju korral võib maksimaalne keskmiselt ohtliku ala raadius olla kuni 500m ja tanki plahvatuse keskmiselt ohtliku ala 

raadius kuni 4000 m. Tulekahju ohjeldamiseks ja kustutamiseks on kõikidel sadamapuksiiridel võimsad veepumbad ja monitorid 

Teiste ohtlike kemikaalidega toimuda võivate õnnetuste tõenäolisemad tagajärjed on olulisemalt kergemad ning nende tagajärjel hädaolukorra 

tekkimine Tallinnas on vähetõenäoline.

110 

Võrreldes Paljassaare sadamaga on Vene-Balti sadama terminalikai lainete eest paremini kaitstud, laevade lossimise ja lastimise sagedus 

väiksem ning paikneb hõredaminihoonestatud ja väiksema asustustihedusega alal. Seepärast on Vene-Balti sadama Paljassaare sadamast 

suhteliselt ohutum. 

Vene-Balti sadama riskide hindamise koondtulemused on tabelis 3.2.4 

Tabel 4.3.4 



Tanker MT2 Diiselkütus Tulekahju Soojuskiirgus 500 m B B B B B B B 3 3B M5.3 

Väljavoolamine Reostus Sadamaala A B B B B B B 3 3B M6.3 

Tanker MT3 Masuut Väljavoolamine Reostus Sadamaala A B B B B B C 3 3B M7.3 

Tallinna laht 

Tallinna lahel on põhiliseks ohuallikaks Paljassaare sadamast väljunud tankerid, millega toimunud õnnetusega võib kaasneda ulatuslik 

merereostus ja reislaevad, millega toimunud õnnetustes võivad hukkuda või saada vigastusi reisijad. 

Tallinna lahel liikuvate tankeritega toimuda võivate õnnetuste põhjuseks võibolla kokkupõrge teiste laevadega või veealuste takistustega. 

Ebasoodsate tegurite korral võib tuulte ja lainete mõjul sattuda Tallina lahte ka lahe piiridest väljapool vette sattunud kütus. 

Merereostuste likvideerimise eest Kopli lahel otseselt vastutav Piirivalveamet ja sellega kaasneda võivate ulatuslike keskkonnareostuste 

tagajärgede kõrvaldamise juhtimine kuulub Keskkonnaministeeriumi ülesannete hulka. 

Kuid ei ole välistatud, et tuul ja lained võivad ajada Tallinna lahte nagu ka Kopli lahte, väljaspool toimunud õnnetuses vette sattunud kütus, mis 

võib vaatamata kasutusele võetud meetmetele sattuda kas Tallinna lahe või Naissaare või Aegna saare randa. Suure hulga kütuse rannale 

sattumine võib viia Tallinnas hädaolukorrani ning nõuda Tallinna täiendavate päästeressursside kaasamist. 

Tallinna lahel liikuvatel laevadel võib puhkeda tulekahju ning nad võivad kokku põrgata teiste laevadega või veealuste takistustega. 

Tallinna lahe riskide hindamise tulemused on ära toodud tabelis 3.2.5

Tabel 4.3.5 



Tanker MT1 Bensiin Väljavoolamine ja süttimine Soojuskiirgus B B B B B B B 2 2B M4.4 

Tanker MT2 Diiselkütus Väljavoolamine Reostus A B B B B B B 2 2B M6.4 

MT3 Masuut Väljavoolamine Reostus A B B C B C C 3 3C M7.4 

Reislaev Reisijad Vigastused Soojuskiirgus C B B A C C C 2 2C M1.4 

Kopli laht 

Kopli lahel on põhiliseks ohuallikaks Vene-Balti sadamast väljunud tankerid, millega toimunud õnnetusega võib kaasneda ulatuslik merereostus. 

Ebasoodsate tegurite korral võib tuulte ja lainete mõjul sattuda Kopli lahte ka lahe piiridest väljapool vette sattunud kütus. Kopli lahe riskide 

hindamisel on vaja arvesse võtta, et ei ole välistatud, et tuul ja lained võivad ajada Kopli lahte sattunud kütuse vaatamata kasutusele võetud 

meetmetele lahe randa. Suure hulga kütuse Kopli lahe rannale sattumine võib viia Tallinnas hädaolukorrani ning nõuda Tallinna täiendavate 

päästeressursside kaasamist. 

Kopli lahe riskide hindamise tulemused on ära toodud tabelis 3.2.5 

Tabel 4.3.5 



Tanker MT2 Diiselkütus Väljavoolamine A B B B B B B 2 2C M6.5 

Tanker MT3 Masuut Väljavoolamine Reostus Sadamaala A B B C B C C 2 2C M7.5 

Tanker MT3 Masuut Lahte sattumine väljapoolt A B C C B C C 2 2C M8.5 

Soome laht 

Soome lahel on kujutavad Tallinnale põhilist ohtu Venemaa ja Eesti sadamatest väljunud tankerid, millega toimunud õnnetusega võib kaasneda 

ulatuslik merereostus. Ebasoodsate tegurite korral võib vigastatud tankerist merre voolanud rasked kütteõlid tuulte ja lainete mõjul liikuda 

Tallinna suunas ning reostada Tallinna, Kopli lahe, Naissaare või Aegna saare ranna. Suure hulga kütuse rannale sattumine võib viia Tallinnas 

hädaolukorrani ning nõuda Tallinna täiendavate päästeressursside kaasamist. 

Soome lahel toimuda võivate suurõnnetuste tagajärgede raskuse hindamist raskendab asjaolu, et puuduvad andmed talvel jää alal voolanud 

kütuse käitumise kohta ning ei ole välja töötatud isegi ligikaudset jääs vigastatud tankeriga toimunud õnnetuse mudelit. 

Soome lahe riskide hindamise tulemused on ära toodud tabelis 3.2.5 

Tabel 4.3.5 



Tanker MT3 Masuut Sattumine Tallinna lahte Reostus Kuni 3 km rannaala A B C C B C C 3 3C M8.6 

Tanker MT3 Masuut Sattumine Kopli lahte Reostus Kuni 3 km rannaala A B C C B C C 2 2C M9.6 

111

112 

4.3.3 Tallinna meretranspordi riskimaatriks 

T 

õ 

e 

n 

ä 

o 

s 

u 

s 

Väga suur 

Suur 

Keskmine M1.1 M5.3 

M6.3 M7.3 

M7.4 M7.2 

M8.6 

Väike M4.4 

M6.2 M6.4 

M1.4 M2.2 

M4.2 

M5.2 M6.4 

M7.5 M8.5 

M9.6 

Väga väike M2.2 M9.2 

Tabel 4.3.6 

Tähtsusetud 

A 

Kerged 

B 

Rasked 

C 


Väga rasked 

D 

Katastroofili 

sed 

E 

Tallinna meretranspordi riskimaatriksisse lähevad üle Tallinna riskide koondhinnangu 

väljatöötamiseks järgmised suurõnnetused: 

M1 Masuudi väljavoolamine vigastatud tankerist või terminali mahutist Paljassaare sadamas 

(M7.2) 

M2 Masuudi väljavoolamine Tallinna lahel vigastatud tankerist ja järgnev väljavoolanud 

masuudi sattumine Tallinna lahe kaldale ( M7.4) 

M3 Soome lahel vigastatud või hukkunud tankerist väljavoolanud masuudi sattumine Tallinna 

lahe kaldale (M8.6) 

Tallinna sadamate terminalide suurõnnetuste riskianalüüs on tehtud ohtlike ettevõtete 

riskianalüüsi raames (vaata käesoleva riskianalüüsi kolmandat peatükki).

113 

Üldistatud Tallinna meretranspordi üldistatud riskimaatriks 

Tabel 4.3 7 


5 


õ 4 

e Keskmine I III IV M1, M2,M3 V VI 

n 3 

ä Väike I I I V VI 

o 2 


u 1 

s 

Tähtsusetud 

A 


Kerged 

B 

Rasked 

C 

Väga 

rasked 

D 


E

114 

4.3 4 Kokkuvõte 

Riskianalüüs näitab, et meretransport Tallinnas on võrreldes autotranspordi ja 

raudteetranspordiga suhteliselt ohutum transpordivaldkond. Ohtlikeks objektideks on 

Paljassaare sadam ja Tallinna laht, kus toimunud laevaõnnetused ja laevaavariid võivad viia 

ebasoodsate tegurite kokkusattumisel hädaolukorrani Tallinnas. Kopli laht ja Vene-Balti sadam 

on tunduvalt ohutumad. Ohtu Tallinnale kujutab ka Soome lahel toimuv ohtlike kemikaalide 

vedu. kuna ebasoodsates ilmastikuoludes või Soome lahel toimunud suure laevaõnnetuse 

tagajärjel vabanenud kütus võib jõuda Tallinna lahte ning reostada randa. 

Põhilisteks ohtlikeks väljunditeks on suure koguse kütuse väljavoolamine vigastatud tankerist 

Paljassaare sadamas või Tallinna lahel. Ebasoodsates ilmastikuoludes, kui rahvusvahelised 

päästejõud ei jõua õigeaegselt piirata õnnetuskohta, võib Soome lahel toimunud suure 

laevaõnnetuse tagajärjel vabanenud kütus jõuda Tallinna lahte ning reostada randa. Eriti ohtlik 

on ühepõhjliste tankerite liikumine jääs. 

Tallinna lahel võib kütus reostada maksimaalselt randa 2-3 km ulatuses. 

Vastavalt Eesti seadustele ja nendest tulenevatele õigusaktidele vastutab laevaõnnetuste 

tagajärgede likvideerimise eest esmajoones laevaomanik ning sadama operaator. Merereostuste 

kõrvaldamise ülesanne on pandud Piirivalveametile. Ulatuslike keskkonnakahjustuste 

likvideerimise eest vastutab Keskkonnaministeerium. Tallinna ja Kopli lahe kaldareostuste 

likvideerimise eest vastutab Tallinna Tuletõrje- ja Päästeamet. 

Päästevahendite olemasolu hinnang näitab, et Vene-Balti sadamas ja Paljassaare sadamas on 

piisavalt vahendeid veepeal ujuva kütuse soodsates tingimustes piiramiseks sadama 

akvatooriumil ning Piirivalveametil väljavoolanud kütuse piiramiseks Tallinna lahel. Kuid 

probleemiks on nende operatiivne kasutamine, kuna Paljassaare ja Kopli sadamas ei ole 

alaliselt valmis poomide vette paigutamiseks vajalikke aluseid ja inimesi. Ka Piirivalveametil 

võivad poomide vette paigutamiseks vajalikud alused Tallinna lahel toimunud õnnetuse ajal 

viibida väljaspool Tallinnat. 


1. AS Tallinna Sadam sadamaeeskirjade (01.03 2004) nõuete täpne täitmine. 

2. Tallinna sadamate päästevahendite alalise kasutamisvalmiduse tagamine 

3. Hädaolukorraks valmisoleku plaanide koostamine ja nende täitmise kontroll 

4. Sadamapersonali täiendväljaõpe. 

5. Vähemalt 2 km kaldapoomide ja nende paigutamiseks vajalike väikealuste varu loomine 

munitsipaalvaru raames. 

6. Abipäästjate väljaõpetamine.

115 

4.4 TALLINNA ÕHUTRANSPORDI RISKIANALÜÜS 

Sisukord 

Sissejuhatus 

4.4.1 Õhutranspordi lühiiseloomustus 

4.4 2 Õhutranspordi riskiallikad, riskitegurid ja ohtlikud objektid. 

4.4.3 Õhutranspordi riskimaatriks 

4.4.4 Õhutranspordi riskitabelid 



Kirjandus. 

Õ1. Lennuseadus 

Õ2 Lennureeglid. Side- ja majandusministri määrus nr 66 03.12 1999 

Õ3 Õhuvedude eeskiri. Teede- ja sideministri määrus nr 6 06.11 2002 

Õ4 VV määrus nr 194 20.06 2000 

Õ5 VV nr 163 03. 06 2003 

Õ6 Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi 2002. a Lennuohutuse aruanne

116 

Sissejuhatus 

Tallinna Lennujaam on Eesti kõige suurem rahvusvahelisi ja kodumaiseid lende teenindav 

lennujaam. Lennujaama omanikuks on riiklik aktsiaselts AS Tallinna Lennujaam. Tallinna 

lennujaama kasutavad kõik reisijaid ja kaupu vedavad eesti lennuettevõtted ja terve rida 

välisfirmasid 

4.4.1 Lennutranspordi lühiiseloomustus 

4.4.1.1 Tallinna Lennujaam ( skeem lisa 4.4.1) 

Tallinna lennujaam asub 4 km kaugusel Tallinna kesklinnast. Tallinna Lennujaama lennuväljal 

on 3070 meetri pikkune ja 45 meetri laiune asfalt-betoonist kattega lennurada ja 2560 meetrit 

ruleerimisteid. Lennuväljal on 25 D ja C klassi ning 17 A/B klassi lennukite parkimiskohta. 

Läbi Tallinna lennujaama toimub põhiline osa Eesti õhu kaudu toimuvast reisijate ja kaupade 

veost 

Tabel 4.4.1 

Lennud Reisijad Kaup (tooni) 

2002 2003 2002 2003 2002 2003 

Tallinna lennujaam 26 225 25 294 605 697 715 859 4292 5080 

Kokku Eestis 680 951 

Tallinna lennujaamas tõuseb keskmiselt õhku või maandub 70 lennukit ööpäevas. 

Tallinna lennujaama kasutavad oma lendude korraldamisel kõik Eesti reisijaid ja kaupu 

vedavad lennuettevõtjad ning terve rida välisfirmasid. Tallinna Lennujaama territooriumil 

paikneb Piirivalve Lennusalk. 

Tallinna lennuväljal võivad maanduda ja sealt õhku tõusta 

E klassi rasked transpordilennukid ( Tallinna lennuvälja kasutavad vaid üksikud selle klassi 

lennukid). 

D klassi transpordilennukid : 

- kahe reaktiivmootoriga transpordilennukid ( Boeing 737-500, Tu-135 A, An-72-100 jt), 

- kahe turbopropellermootoriga transpordilennukid ( Fokker 50, L410, An-28 jt), 

- kahe kolbmootoriga transpordilennukid ( Piper 31, Dc 3 jt). 

C-klassi lennukid: 

-ühe reaktiivmootoriga lennukid ( L-39, L-29). 

- ühe kolbmootoriga lennukid ( AN-2, Wilga 35 jt). 

B ja A klassi ülikerged lennukid, 

Kopterid 

Lennuvälja maandumis- ja õhkutõusmiskoridorid kulgevad ida poole Veneküla suunas 

(Tallinna piirini2,5 km) ja Lääne poole üle Ülemiste järve Väike Õismäe suunal (Tallinna 

piirini 10 km).

117 

4.4.2. Lennuõnnetuste ja lennuintsidentide statistika. 

Kommunikatsiooni- ja majandusministeeriumi Kriisireguleerimisosakonna ettekandes on 

hinnatud 2003.aastat lennuohutuse seisukohalt väga halvaks. Tallinna lennujuhtimise 

piirkonnas Eesti lennuettevõtjate ja välisfirmade ning väljaspool seda piirkonda eesti 

lennuettevõtjate lennukitega toimus 

3 lennuõnnetust ( 2 neist olid traagiliste tagajärgedega), 

ja 56 lennuintsidenti ( 3 neist tõsised). 

Lennuohutuses kujunenud ebarahuldava olukorra põhjusteks loeti: 

- järjest paraneb kõikidest lennuohutust mõjutavatest juhtumitest teatamine ettevõtete 

poolt, 

- ebapiisavalt korraldatud järelevalvet ettevõtete lennuohutuse tagamise üle, 

- ebasoodsate asjaolude kokkulangemist. 

Lennuõnnetused 

Kaks lennuõnnetust toimus Eestis ja üks Eestis ehitatud õhusõidukiga Inglismaal. 

1. 10. veebruaril kell 19.42 kohaliku aja järgi (17.42 UTC) toimus inimohvritega lennuõnnetus 

postiveolendu ENI0827 Tallinn-Helsingi sooritava lennukiga An-28. 

Stardil Tallinna lennujaama lennurajalt 08 kaotas lennuk juhitavuse vahetult peale maast 

eraldumist toimunud parema mootori ülesütlemise järel, lennuk kaldus stardisuunast paremale 

ja põrkus maaga paarisaja meetri kaugusel lennurajast. 

Pardal olnud 3-st inimesest hukkusid mõlemad piloodid. Lennutehnikust saatja sai raskeid 

kehavigastusi. Lennuk purunes ja muutus taastamiskõlbmatuks. 

Lennukit käitanud ettevõtte hooldustegevuse korraldus ei taganud adekvaatset lennuki mootori 

seisukorra hinnangut. 

2. 11. mail 2003 toimus ülikerge õhusõidukiga Ikarus C-42 lennuõnnetus, kus maandumisel 

militaarseks varulennuväljaks ehitatud Tallinn–Aegviidu maantee laienduse kõrval asuvale 

ruleerimisteele otsustas piloot minna kordusringile läbijooksult. Lennukis viibinud piloot ja 

reisija viga ei saanud, õhusõiduk sai tõsiseid vigastusi. Lennuõnnetuse põhjustas piloodi vale 

maandumistingimuste hinnang ja vale tegutsemine kordusringile minekul pärituule tingimustes. 

3. 31. mail 2003 toimus Inglismaal Coventry lennuväljal toimunud lennundusnäituse ajal 

lennuõnnetus Eestis ehitatud ja registreeritud õhusõidukiga Replica Spirit of St Louis ES- 

XCL, mis oli 1927. aastal esimesena soololennu üle Atlandi sooritanud Charles Lindenberghi 

lennuki Ryan M1/M2 NYP koopia. Lennuk kukkus maapinnale pärast esitluslennu ajal 

toimunud parema tiiva purunemist kõrgusel umbes 300 jalga so 100m. Lennukit piloteerinud 

59. aastane Rootsi kodanikust lennuki käitaja sai kukkumisel üliraskeid kehavigastusi ja suri 

mõne tunni pärast haiglas. Lennuk purunes täiesti. 

Tõsised lennuintsidendid 

1. 8. märtsil toimus tõsine lennuliiklusintsident, kus Soomest eralendu sooritav väikelennuk BE 

19 maandus Tallinna lennuraja 26 algusesse väljalennuks ruleeriva Rootsi registris oleva Pa-34

118 

poolt hõivatud lennurajale. Saabuvale lennukile lennujuhi poolt maandumisluba antud ei olnud. 

Maanduv lennuk möödus läbijooksu lõpus rajal talle vasturuleerivast õhusõidukist mõne meetri 

kauguselt. Mõlema õhusõiduki piloodid nägid teineteise õhusõidukit. 

2. 15. juunil 2003 sooritas lennuklubi õhusõiduk EV-97 Eurostar, registreerimistunnus 

koolituslennul hädamaandumise Pirita rannale vette. Maandumisel kumbki lennukis viibinutest 

viga ei saanud. Lennuki telik ja tiib said vigastada. Hädamaandumise põhjustas lennuki 

propelleri eraldumine mootori võlli küljest lennul Tallinna lahe kohal. Lennukisviibinute väitel 

põhjustas propelleri eraldumise kokkupõrge merekajakaga. 

Fikseeritud lennuõnnetuste ja lennuintsidentide põhjused 2003 aastal: 

Tehnilised rikked- 14 juhtumit – 23.0%. 

Lennuliikluse korraldamise protseduuride rikkumine - 10 juhtumit – 16,6% 

Õhusõidukite kokkupõrked lindudega- 18 juhtumit – 30,0% 

Tulekahjuoht pardal 2 juhtumit - 3,0% 

Pilootide vead 8 juhtumit – 14,6% 

Klubilennundus ja ülikerged lennukid 7 juhtumit – 11,8% 

Ülalöeldust võib teha järelduse, et kuigi kõik lennuõnnetused ja põhiline osa 

lennuintsidentidest olid 2003.aasatal seotud ülikergete lennukite ja kopteritega toimus Boeing 

737-500 tüüpi lennukitega 18 lennuintsidenti (30% kõigist intsidentidest), mille põhjuseks oli 

9 juhul kokkupõrge lindudega lennuvälja kohal või selle läheduses. 

4.4 2 Õhutranspordi riskiallikad, riskitegurid ja ohtlikud objektid 

Tallinna lennutranspordi põhilisteks ohuallikateks on Tallinna lennuväljalt õhku tõusvad ja seal 

maanduvad D klassi transpordilennukid ja B klassi lennukid. Ülikerglennukitega viimase 10 

aasta jooksul kogu maailmas toimunud lennuõnnetuste tagajärjed on olnud suhteliselt kerged 

ning nendega ei ole kaasnenud hädaolukorra tekkimise ohtu. 

Tallinna Lennujaamas võib lennuõnnetuste tõenäolisemateks algpõhjusteks olla: 

Indeks Algpõhjus Täpsustatud algpõhjus 

ÕA1 Inimlik viga Lennuki meeskonna juhtimisviga 

Lennuliikluse operaatori viga 

Hooletus 

ÕA2 Tehniline rike Lennuki tehniline rike. 

Õhuliikluse juhtimissüsteemi tehniline rike 

Lennuvälja hooldussüsteemi rike 

ÕA3 Vääramatu jõud Tuul 

Udu 

Linnud 

ÕA 4 Terrorism Diversiooniakt 

Sabotaaž 

Tabel 4.4.1 

Tallinna Lennujaama statsionaarsete ja liikuvate kütusemahutite riske käesolevas peatükis ei 

hinnata, kuna see on ohtliku ettevõtte riskianalüüsi küsimus.

119 

Õhutranspordi valdkonna algsündmusteks, mis võivad viia hädaolukorrani Tallinnas võivad 

olla : 

1. SÕ1 – Hädamaandumine lennuväljal. 

2. SÕ2 – Hädamaandumine väljaspool lennuvälja piire. 

3. SÕ3 – Ebaõnnestunud õhkutõusmine. 

4. SÕ 4 –Ebaõnnestunud kõrgusevõtmine. 

5. SÕ5 – Kokkupõrge lennuvälja rajatisega või teenindusvahendiga. 

Maailma lennupraktika statistika näitab, et Tallinna kohal kõrguvatel lennutrassidel on 

suurohuga lennuõnnetuste tõenäosus väga väike. 

Lennuõnnetuste suurohuga väljunditeks Tallinna piires (ÕV) võib lugeda: 

1. ÕV1 – Tulekahju lennukis 

2. ÕV2 - Plahvatus lennukis 

3. ÕV3 – Kokkupõrge teise õhusõidukiga maapinnal 

4. ÕV4 –Kokkupõrge teise õhusõidukiga õhus 

5. ÕV5 –Kokkupõrge maapinnaga 

6. ÕV6 – Kokkupõrge rajatisega. 

Lennuõnnetuse suurohuga väljundi ohuteguriks võib olla: 

-soojuskiirgus 

-plahvatuse lööklaine, 

-löögid, 

-varing . 

Tabel 4.4.2 

Riskitegurid ja tõenäolisemad väljundid 


D/C klassi lennukid Õhusõiduki pardasüsteemid ÕT1 ÕV1, ÕV2, ÕV3, ÕV4, ÕV5,ÕV6, ÕV7 

Teine õhusõiduk ÕT2 ÕV1, ÕV2,ÕV3, ÕV4, ÕV5,ÕV6, ÕV7 

Maapind ÕT3 ÕV1, ÕV2,ÕV3, ÕV4, ÕV5,ÕV6, ÕV7 

Rajatised ÕT4 ÕV1, ÕV2,ÕV3, ÕV4, ÕV5,ÕV6, ÕV7 

B/A klassi lennukid Õhusõiduki pardasüsteemid ÕT4 ÕV1, ÕV2,ÕV3, ÕV4, ÕV5,ÕV6 

Teine õhusõiduk ÕT6 ÕV1, ÕV2,ÕV3, ÕV4, ÕV5,ÕV6 

Maapind ÕT7 ÕV1, ÕV2,ÕV3, ÕV4, ÕV5,ÕV6 

Rajatised ÕT8 ÕV1, ÕV2,ÕV3, ÕV4, ÕV5,ÕV6 

Kopterid Õhusõiduki pardasüsteemid ÕT9 ÕV1, ÕV2,ÕV3, ÕV4, ÕV5,ÕV6 

Teine õhusõiduk ÕT10 ÕV1, ÕV2,ÕV3, ÕV4, ÕV5,ÕV6 

Maapind ÕT11 ÕV1, ÕV2,ÕV3, ÕV4, ÕV5,ÕV6 

Rajatised ÕT12 ÕV1, ÕV2,ÕV3, ÕV4, ÕV5,ÕV6 

4.4.3 Lennuõnnetuste suurohuga väljundite iseloomustus 

ÕV1. Tulekahju õhus. Ohtlik tulekahju võib lennuki pardal süttida, kui mingil põhjusel 

tekkinud tulekollet ei suudeta õigeaegselt lennukil tulekustutusvahenditega kustutada. Algne 

tulekolle võib tekkida mootorite ülekuumenemise, elektrisüsteemi lühise, staatilise elektri või 

inimeste hooletuse tõttu. Üldreeglina õnnestub lennukimeeskonnal õhus tekkinud tulekahju 

ilma raskemate tagajärgedeta pardal olevate tulekustutusvahenditega kustutada. Keskmiste ja 

keskmistest suuremate tagajärgedega tulekahju Tallinna õhuruumis oleva lennuki pardal on 

vähe tõenäoline.

120 

ÕV2.Tulekahju maapinnal. Tulekahju maapinnal oleva lennuki pardal võib tekkida kas 

pardasüsteemide rikke, inimeste vigade või hooletuse tõttu või lennuvälja liikuva lennuki 

kokkupõrkel teise õhusõiduki, teenindusvahendi või lennuväljarajatisega. Eriti ohtlik on kahe D 

klassi transpordilennuki või transpordilennuki ja bensiiniga täidetud paakauto kokkupõrge, 

mille võib järgneda plahvatus. Kokkupõrkes mahavoolanud kütuse lombitule süttinud 

keskmiselt ohtliku ala raadius võib olla 50-100 m. 

ÕV3. Plahvatus maapinnal. Lennuk Tallinna lennuväljal või Tallinna piires võib ebasoodsate 

tegurite kokkulangemisel maapinnal plahvatada: 

1. Teise õhusõiduki , kütuse paakauto või rajatisega lennuväljal kokku põrganud lennuk 

või kopter. Eriti ohtlik on kokkupõrge bensiiniga laaditud paakautoga. 

2. Ebaõnnestunud hädamaandumisel Tallinna lennuväljal või väljaspool Tallinna 

lennuvälja maapinnaga kokku põrganud õhusõiduk. 

3. Ebaõnnestunud õhkutõusmisel mahakukkunud lennuk. Tallinna lennuvälja lennurajal 

võivad ebaõnnestunud õhkutõusmise tagajärjed olla teatud juhtudel väga rasked. 

4. Ebaõnnestunud kõrgusse tõusmisel enne ettenähtud kõrgusele mingil põhjusel alla 

kukkunud lennuk võib plahvatada Tallinna piires maapinnal kokkupõrkel lageda maaga 

või statsionaarse rajatisega. Viimasel juhul võib plahvatusele järgneda korrushoone 

Maapinnal plahvatanud lennuki keskmiselt ohtliku ala maksimaalne raadius võib olla 10-200 

meetrit. 

ÕV4 Plahvatus õhus. Õhus võib lennuki plahvatuse põhjuseks olla kas pardasüsteemide rike, 

inimlike viga, hooletus, kokkupõrge lindudega või terrorakt. Reeglina ei kaasne lennukite 

kokkupõrkamisel lennuvälja läheduses lindudega plahvatust õhus. 

ÕV5 Reisijate vigastused ja hukkumine. Lisaks tulekahjule ja plahvatusele võivad reisijad 

saada vigastusi ja hukkuda lennuki kokkupõrkel teise lennuki, hooldusmasina või rajatise või 

maapinnaga saadud löökide, nihestuste või muljumiste tagajärjel. 

ÕV6 Kauba hävimine. Lennuki pardal olnud kaup võib osaliselt või täielikult hävida 

tulekahjus plahvatuses või kokkupõrkes. 

ÕV7 Varing. Lennuõnnetusega võib kaasneda korrusmaja varing, kui hädamaandust sooritav 

või ebaõnnestunud kõrguse võtmiselt alallangev D või C klassi lennuk põrkab kokku Tallinna 

piires korrusmaja või kõrghoonega. Sellise õnnetuse riskide hinnang on tehtud käesoleva 

riskianalüüsi peatükis Varing. 

4.4.4 Tallinna õhutranspordi ohtlikud objektid ja nende riskide hinnang. 

Tallinna õhutranspordi valdkonnas on kolm põhilist ohtlikku objekti. 

1. Tallinna lennujaama lennuväli. 

2. Tallinna lennuvälja läänepoolne õhukoridor. 

3. Tallinna lennuvälja idapoolne õhukoridor. 

Lennutrassid, mis kulgevad üle Tallinna ei kujuta endast Tallinnale olulist ohtu.

121 

Tallinna Lennujaama lennuväli. 

Tallinna Lennujaama lennuväljal on põhilisteks ohuallikateks teenindatavad lennukid. Ebasoodsate tegurite kokkulangemisel võib toimuda 

suurohuga lennuõnnetus, mis omakorda võib tekitada hädaolukorra. Lennuõnnetuse tagajärjel võivad lennukis olevad reisijad saada vigastusi või 

hukkuda ning hävineda lennukile laaditud kaup. Lisaks lennukis olevatele reisijatele võivad saada lennuõnnetuse ohualasse sattunud lennuvälja 

töötajad vigastusi või hukkuda ning lennurajatised võivad puruneda. Lennujaama hoonetes olevate inimeste hukkumine on lennurajal toimunud 

lennuõnnetuse korral vähetõenäoline. Põhilist ohtu kujutab lennuväljal lennurada. Lennujaama territooriumil ja selle vahetus läheduses toimunud 

lennuõnnetuste tagajärgede likvideerimise vastutus lasub AS Tallinna Lennujaamal ja Lennuametil. Tallinna päästeressursse võib vaja minna AS 

Tallinna Lennujaam päästejõudude toetamiseks. Tallinna Lennujaama riskide hindamise tulemused on ära toodud alljärgnevas tabelis. Hinnatud 

on ainult D/C ja A/C klassi lennukitega seotud riske, kuna kopteriõnnetuste tagajärjed on reeglina kergemad. Samuti ei ole hinnatud Tallinna 

Lennujaama territooriumi kohal toimunud kahe õhusõiduki kokkupõrke tagajärgi, kuna selle tõenäosus on, võttes arvesse lennuliikluse tihedust, 

väga väike. 

Tabel 4.4.3 

Riskiallikas Riskitegur Ohtlik väljund Ohutegur Ro ( m) Tagajärgede raskusaste SA RA SNnr 


D/C klassi lennukid Pardasüsteemid Tulekahju Soojuskiirgus 100 B B B B B B B 3 3B Õ1.1 

Kokkupõrge teise õhusõidukiga Löögid Vigastused A B B A B A B 4 4B Õ2.1 

maapinnal 

Tulekahju Soojuskiirgus 100 B B B B B B B 3 3B Õ3.1 

Plahvatus Lööklaine 200 C C B B B B B 2 2C Õ4.1 

Kokkupõrge maapinnaga Löögid Vigastused B B B B B A B 4 4B Õ5.1 

Tulekahju Soojuskiirgus 100 C C B B B B B 2 2B Õ6.1 

Plahvatus Lööklaine 200 C C B B B B B 2 2B Õ7.1 

Kokkupõrge rajatisega Löögid Vigastused D C C B C C B 4 2D Õ8.1 

B/A klassi lennukid Pardasüsteemid Tulekahju Soojuskiirgus 100 A B B B B A B 4 4B Õ9.1 

Kokkupõrge teise õhusõidukiga Löögid Vigastused A B B B B A B 4 4B Õ10.1 

maapinnal 

Tulekahju Soojuskiirgus 100 A B B B B A B 4 4B Õ11.1 

Plahvatus Lööklaine 200 B B B B B B B 4 4B Õ12.1 

Kokkupõrge maapinnaga Löögid Vigastused A B B B B A B 4 4B Õ13.1 

Tulekahju Soojuskiirgus 100 A B B B B A B 4 4B Õ14.1 

Plahvatus Lööklaine 200 B B B B B B B 4 4B Õ15.1 

Kokkupõrge rajatisega Löögid Vigastused A B B B B A B 4 4B Õ16.1 

Tallinna Lennujaama läänepoolne õhukoridor (skeem lisa Õ2). 

Sõltuvalt tuulesuunast kasutavad lennukid seda kas maandumiseks või õhkutõusmiseks. Ebaõnnestunult kõrgust võttev lennuk võib alla 

kukkuda ning maapinnal põrgata kokku korrushoone või kõrghoonega, millele võib järgneda raskete tagajärgedega varing. Rajatisega maapinnal 

võib kokku põrgata ka lennuk, mis on sunnitud sooritama hädamaandumise enne lennuväljale jõudmist.

122 

Maailma lennupraktika näitab et kuigi 70% lennuõnnetustest toimub õhkutõusmisel ja kõrguse võtmisel ning maandumise lõppfaasis 

lennujaamade õhukoridorides, langevad D/C klassi lennukid nendes lennuõnnetustes kas lennurajale, kuni 1 kilomeetrisele lennuraja alguse või 

lõpuga kokku puutuvale õhukoridori laiusele vööndile või lennuväljale mitte lähemale kui 10-15 km. Seega on D/C lennukite langemine 

Lasnamäe, Kristiine ja Mustamäe linnaosade rajatistele vähetõenäoline. 

Tõsist ohtu kujutab õhukoridori algusosa lennuvälja territooriumil. Kui õhutõusmist läänesuunas alustanud lennuk ei suuda mingil põhjusel seal 

lennuraja lõpust ennast maast lahti rebida, veereb ta kõige tõenäolisemalt lennuvälja territooriumilt suure hooga välja ning võib kas põrgata 

Tartu kokku maanteel liikuvate sõidukitega või paiskuda Ülemiste järve. Ebasoodsate tegurite kokkulangemisel võib lennuväljalt väljaveerenud 

lennuk põrgata kokku reisbussiga, mille tagajärjel võib hukkuda suur hulk inimesi. Ülemiste järve paiskumisel on inimohvrite arv tõenäoliselt 

väiksem, kuid lennukist välja lekkinud kütus võib tuua kaasa veereostuse Ülemiste järves. Ülemiste järve võib kukkuda hädamaandumist 

sooritav lennuk. 

Läänepoolse õhukoridori riskide hindamise tulemused on ära toodud alljärgnevas tabelis. 

Tabel 4.4.4 

Riskiallikas Riskitegur Ohtlik väljund Ohutegur Tagajärgede raskusaste SA RA SNnr 


D/C klassi lennukid Kokkupõrge rajatisega maapinnal Varing Vigastused D C C B B C C 2 2D Õ8.2 

Kokkupõrge busssiga Löögid Vigastused C C B B B C C 3 3C Õ17.2 

Kukkumine Ülemiste järve Leke Reostus C C B C B C C 3 3C Õ18.2 

B/A klassi lennukid Kokkupõrge rajatisega maapinnal Löögid Vigastused B B B B B B B 4 4B Õ16.2 

Tallinna Lennujaama idapoolne õhukoridor (skeem lisa Õ3). 

Sõltuvalt tuulesuunast kasutavad lennukid seda kas maandumiseks või õhkutõusmiseks. Ebaõnnestunult kõrgust võttev lennuk võib alla 

kukkuda ning maapinnal põrgata kokku korrushoone või kõrghoonega, mille võib järgneda raskete tagajärgedega varing. Rajatisega maapinnal 

võib kokku põrgata ka lennuk, mis on sunnitud sooritama hädamaandumise enne lennuväljale jõudmist. Kuid maailma lennupraktika näitab, et 

Tallinna piires on selles õhukoridoris kõrgust võtvate ja maanduvate E/D/C klassi lennukitega raskete tagajärgedega lennuõnnetuse tõenäosus 

väga väike. B/A ülikergete lennukitega toimuda võivate lennuõnnetuste toimumise tõenäosus on suurem, kuid nende tagajärgede raskus on 

tunduvalt väiksem. 

Läänepoolse õhukoridori riskide hindamise tulemused on ära toodud alljärgnevas tabelis. 

Tabel 4.4.5 

Riskiallikas Riskitegur Ohtlik väljund Ohutegur Tagajärgede raskusaste SA RA SNnr 


D/C klassi lennukid Kokkupõrge rajatisega maapinnal Varing Vigastused D C C B C C C 2 2D Õ8.3 

B/A klassi lennukid Kokkupõrge rajatisega maapinnal Löögid Vigastused B B B B B B B 4 4B Õ16.3

123 

4.4.5 Tallina õhutranspordi riskimaatriks. 

T 

õ 

e 

n 

ä 

o 

s 

u 

s 

Väga suur 

Suur 

Keskmine Õ17.2 

Õ18.2 

Väike Õ8.2 Õ8.3 

Väga väike 

Tähtsusetud 

A 

Kerged 

B 

Rasked 

C 


Väga rasked 

D 

Tabel 4.4.5 

Katastroofili 

sed 

E 

Tallinna õhutranspordi riskimaatriksisse lähevad üle Tallinna riskide koondhinnangu 

väljatöötamiseks järgmised suurõnnetused: 

Õ1 D/C klassi lennuki kokkupõrge korrushoonega (Õ8.2, Õ8.3). 

Õ2 Tallinna Lennujaama lennurajalt väljatormanud D/C klassi lennuki kokkupõrge Tartu 

maanteel liikuva bussiga (Õ17.2). 

Õ3 Tallinna Lennujaama lennurajalt väljatormanud D/C klassi lennuki kukkumine Ülemiste 

järve (Õ18.2). 

Tallinna õhutranspordi üldistatud riskimaatriks 

Tabel 4.4 6 


5 


õ 4 

e Keskmine I III IV Õ2, Õ3 V VI 

n 3 

ä Väike I I I V Õ3 VI 

o 2 


u 1 

s 

Kerged 

Rasked 

Tähtsusetud 

A 

B 

C 


Väga rasked 

D 


E 


Õhutransport on Tallinnas kõige ohutum transpordivaldkond. Riskianalüüs näitab, et valdav 

osa võimalikest lennuõnnetustest toimub tõenäoliselt Tallinna Lennujaama territooriumil või 

selle vahetus läheduses. Seaduses sätestatud korra alusel vastutab lennuväljal ja lennuvälja

124 

vahetus ümbruses toimunud lennuõnnetuse tagajärgede likvideerimise ja päästetööde 

korraldamise eest AS Tallinna Lennujaam. AS Tallinna Lennujaam on õnnetuste tagajärgede 

likvideerimiseks olemas rahvusvahelistele nõuetele vastavad vahendid ning nende 

kasutamiseks välja õpetatud päästjad. AS Tallinna Lennujaam vajab õnnetuste toimumise 

korral Tallinna Kiirabi toetust ning suuremate õnnetuste korral TTPA abi. 

Tallinnale kujutavad suurõnnetuse ohtu lennuvälja õhukoridorid, mida kasutavad lennuväljallt 

õhku tõusvad ja sinna maanduvad lennukid. Mõlemate õhukoridori Lennujaama lennurajaga 

ühendatud osa kulgeb üle Tallinna. Lennukoridori kõige ohtlikum osa on 1-1,5 pikkune 

vahetult lennurajaga seotud osa, kuna maailma praktika näitab, et just seal võib toimuda 

tõenäoliselt suurem osa Tallinna territooriumi kohal oleva õhukoridori võimalikke 

lennuõnnetusi. Suhteliselt ohutum on Tallinnale idapoolne lennukoridor, kuna see kulgeb 

suhteliselt hõredalt asustatud Tallinna alade kohal. 

Suuremat ohtu kujutab läänepoolne õhukoridor, kuna see algab Ülemiste järve kohal ja läheb 

üle tihedasti hoonestatud Mustamäe linnaosa. 

Tallinnale kujutab suurt ohtu õhku tõusva või maanduva lennuki kukkumine Ülemiste järve 

või selle kokkupõrge maapinnal paikneva hoonega. Selline lennuõnnetus võib ebasoodsate 

tegurite kokkulangemisel viia hädaolukorrani Tallinnas. 

Võimalike hädaolukordade ennetamiseks ja nende tagajärgede leevendamiseks on otstarbekad 

järgmised meetmed: 

1. Euroopa Ühendatud Lennuametite, Lennuseaduse ja nendest tulenevate õigusaktide nõuete 

täpne täitmine. 

2. Lennukimeeskondade ja lennuvälja teeninduspersonali väljaõpe. 

3. AS Tallinna Lennujaam päästejõudude valmisolek. 

4. AS Tallinna Lennujaam ja TTPA päästjate koostöövõimekus. 

5. Sidekanali loomine AS Tallinna Lennujaam juhtimiskeskuse ja Tallinna kriisikeskuse vahel. 

6. TTPA valmisolek lennuõnnetuse korral Ülemiste järve kohal.

125 

5.Peatükk ELEKTRIVARUSTUSSÜSTEEMIDE RISKIANALÜÜS 

Sisukord 

5.1 Vabariigi elektrisüsteemi lühikirjeldus 

5.2 Tallinna elektrisüsteemi kirjeldus 

5.3 Tallinna elektrisüsteemi töökindlus 

5.4 Tallinna elektrisüsteemi riskide hinnang 

5.5 Pikaajaliste elektrikatkestuste koondtabel 

5.6 Tallinna elektrisüsteemi riskimaatriks 

5.7 Tallinna elektrisüsteemi riskitabelid 

5.8 Kokkuvõte 



E1. Elektrivarustuse valdkonna kirjeldus ja hädaolukorda põhjustada võivate riskide nimekiri. 

Eesti Energia ja TTPA. Tallinn 2004.

126 

5.1 Vabariigi elektrisüsteemi lühikirjeldus. 

Elektrisüsteemi olulised objektid on elektrijaamad ning -võrgud. 

Elektrijaamad. Eestis tarbitavast maksimaalsest elektrikogusest (1400 MW) suudavad 

elektrijaamad vajadusel maksimaalselt toota järgmise osa: 

Eesti EJ 75% (põlevkiviküttel) 

Balti EJ 50% (põlevkiviküttel) 

Iru EJ 10% (gaasiküttel, hädaolukorras võimalus üle minna masuudiküttele) 

Muud kokku alla 5% (Kohtla-Järve Soojus, hüdrojaamad, tuulikud). 

Skeem 3.1 Elektrisüsteemi kaart 

(halli värvusega on märgitud AS Fortum Läänemaa; AS Narva Elektrivõrk halduspiirkond) 

Elektrivõrgud koosnevad ülekandevõrgust (Põhivõrk) pingega 110-330 kV ning 

jaotusvõrkudest pingega alla 110 kV. Need omakorda koosnevad ülekandeliinidest ning 

alajaamadest (trafod, jaotusseadmed, automaatika ning juhtimisseadmed). 

Ülekandevõrgu liinide pikkus 

5 073 km 

Alajaamade arv: 137 

Eesti Energia AS Jaotusvõrgu liinide pikkus 60 182 km 

Alajaamade arv: 17 350 

Töötajate arv ~10 000

127 

Klientide arv ~500 000 

5.2 Tallinna elektrisüsteemi kirjeldus 

Tallinna ülekandevõrk ja 35 kV jaotusvõrk saavad toite Kiisa, Aruküla ja Veskimetsa 

alajaamast ning Iru Elektrijaamast. Edasine toide toimub kümnest Tallinna territooriumil 

paiknevast 110 kV alajaamast ja osaliselt viiest väljas-pool Tallinna territooriumi paiknevast 

110 kV alajaamast (Harku, Kallavere, Laagri, Loo, Viimsi), mis on omavahel seotud 110 kV 

ülekandevõrguga, samuti kaheteistkümnest 35 kV jaotusvõrgu alajaamast. 

Tallinna koormus on ca 300MW, sellest elutähtsate tarbijate võimsus 1,5-2,0 MW. 

Tallinna elektrisüsteemi lihtsustatud skeem on ära toodud lisas 1. 

Tallinnas kasutatavast elektrist ~93 % edastatakse Tallinnasse valdavalt Narva elektrijaamadest 

Põhivõrgu kaudu. 

Ainult ~7 % Tallinna aastasest elektrivajadusest toodetakse kütteperioodi jooksul kohapeal Iru 

Soojusjaamas. Iru Soojusjaama generaatorite võimsus on ca 170 MW ning jaam on võimeline 

katma Tallinna elutähtsate tarbijate vajadused, kuid peab arvestama, et Iru Soojusjaama 

juhtimisssüsteem ei ole võimeline töötama iseseisvalt, väljastpoolt tuleva võrgutoite 

puudumisel. See tähendab, et elektrivõrgu tugeva vigastumise korral, kui Iru EJ kaotab sideme 

teiste elektrijaamadega, ei ole ta võimeline töötama kohaliku koormusega ja seiskub. 

Taaskäivitamiseks on vaja taastada elektrijaama toide läbi elektrivõrgu teistest, töötavatest 

jaamadest. 

Seega oleneb Tallinna elektrivarustuskindlus põhiliselt: 

a. Põhivõrgu töökindlusest Narva elektrijaamade ja Kiisa, Aruküla ning Veskimetsa 

alajaamade vahel; 

b. Põhivõrgu töökindlusest Tallinna regioonis; 

c. Narva Elektrijaamade töökindlusest; 

d. avarii korral Narva Elektrijaamades − Eesti Energia reserviostulepingutest Venemaa ja 

Läti energiasüsteemidega ning vastava Eesti põhivõrgu osa töökindlusest; jaotusvõrgu 

töökindlusest Tallinnas. 

Tallinna jaotusvõrk on väga ulatuslik. Ta saab jaotatava elektrienergia Põhivõrgust 13 

Tallinnas paikneva alajaama kaudu. (skeem lisa E1) 

Tallinna jaotusvõrgu elektriliinidest on 78,3% kaabelliinid ja 21,7% õhuliinid. Tallinnas on 

kaabelliinide osakaal Eesti suurim. See asjaolu suurendab oluliselt Tallinna jaotusvõrgu 

töökindlust, kuna kaabelliinid ei ole ilmastikunähtuste poolt mõjutatavad. 

Oluliselt suurendaks Tallinna elektrivarustuse töökindlust kavandatav Eesti-Soome 

merekaabel, mis, koostöös Iru Elektrijaamaga suudaks hädaolukorras praktiliselt tagada 

Tallinna elektrivarustuse.

128 

Tallinna jaotusvõrku iseloomustavaid näitajaid: 

Tabel 3.1 

Näitaja 

Tallinna linn 

Klientide arv 166232 

s.h kodukliendid 161244 

s.h juriidilised isikud 4988 

110-330 kV õhuliine 207 km 

110 kV kaabelliine 21 km 

0,4-35 kV õhuliine 556 km 

0,4-35 kV kaabelliine 2587 km 

110 kV alajaamu 11 

35 kV alajaamu 12 

Jaotusalajaamu 1624 

5.3 Tallinna elektrisüsteemi töökindlus 

5.3.1 Elektrikatkestused Tallinnas 

Eesti Energia töögrupp jõudis oma riskianalüüsis[E1] järeldusele, et elektrisüsteemi poolt 

põhjustatavaks hädaolukorraks, mis võib põhjustada territoriaalse või Vabariikliku tähtsusega 

hädaolukorra, on elektrivarustuse ulatuslik ja pikaajaline katkestus. 

Elektrisüsteemides on nende loomisest alates esinenud katkestused tarbijatele ja need 

toimuvad ka tulevikus niikaua, kuni elektri transport tootjalt tarbijani toimub põhimõtteliselt 

senikasutataval viisil. 

Katkestuste esinemissagedust, kestust ja tagajärgi on võimalik mõningal määral vähendada - 

vastavalt suurendatud investeeringute ja valmisoleku abil. 

Katkestuste sagedust vähendavad kulutused, mille eesmärgiks on: 

- vanade seadmete asendamine töökindlamatega, 

- - dubleerivate süsteemielementide (seadmete, liinide) paigaldamine, 

- - muud (liinitrasside laiendamine jms). 

Elektri madal hind on selgelt vastuolus peamise kriitilise teguriga - varustuskindluse 

parandamisega. 

Missugune elektrikatkestus on ulatuslik? 

- ühene, kokkulepitud definitsioon selles osas puudub. 

Katkestuse ulatus on põhijoontes iseloomustatav nelja mõõtmega: 

- ajaline kestus, 

- territoriaalne ulatus, 

- elektrita jäänud inimeste arv * 

- ühiskondlikult oluliste ja elutähtsate objektide haaratus. 

Ulatuslikul katkestusel peavad olema märgatavalt esileulatuvad vähemalt kaks mõõdet. 

Elektrivarustuse ulatusliku katkestusega kaasneb kõigi elektrist sõltuvate süsteemide tegevuse 

lakkamine juhul, kui ei ole paigaldatud varutoitesüsteeme. Paljud varutoitesüsteemid (näiteks 

akudel põhinevad) on võimelised töötama piiratud aja jooksul. Ka need süsteemid, mis on

129 

mõeldud pikemaajaliseks tööks, võivad korraliku ettevalmistuse puudumisel mitte anda 

oodatud tulemusi, näiteks kütuse lõppemise tõttu või tegemata hoolduse tõttu. 

5.3.2 Tallinna kuni 24 tunnised elektrikatkestused 

Tallinnas on ajavahemikul 01.01 2003 –21.02 2004 jooksul olnud väga erinevate tagajärgedega 

(madalpingealajaama üksiku fiideri rivist väljalangemisega kuni terve Tallinna linnaosa 

elektritoiteta jäämiseni) üle 4 tunnilisi elektrikatkestusi 274. Üldjuhul on nende tagajärjed 

olnud suhteliselt kerged, kuna viimastel aastatel ei ole kannatanud eluliselt tähtsad tarbijad. 

5.3.3 Üle 24-tunnise kestusega elektrikatkestused 

Skeem 3.2 Üle 24 tunnise kestusega elektrikatkestuse sageduse territoriaalne jaotus 

Skeemil 3.2 on esitatud üle 24 tunnise katkestuse võimalik sagedus Eesti Energia ekspertide 

hinnang, milles on arvesse võetud kõiki pikaajalise katkestuse võimalikke põhjuseid. 

Oluline on arvestada, et näiteks 48 tunnise elektrikatkestuse tõenäosus ei ole väga palju 

väiksem, kui 24 tunnisel katkestusel. See tähendab, et kui katkestus on kestnud üle 24 tunni, 

siis on küllalt tõenäoline, et ta kestab ka üle 48 tunni, seda just Põhivõrgu liinide katastroofilise 

purunemise korral. Eesti Energia Põhivõrk on 2003 aastal teinud ettevalmistusi ja korraldanud 

treeninguid, et viia Põhivõrgu liinide taastamisaega lühemaks ja saavutada alla 48 tunnine 

taastamisaeg. 

Eesti Energia spetsialistid on kinnitanud, et erilist ohtu kujutavad Põhivõrgu elementide pidev 

vananemine.

130 

5.3.4 Eesti energia valmisolek elektrikatkestusteks 

5.3.4.1 Eesti Energia poolt hädaolukorras kasutatavad ressursid 

Tallinnas on ööpäevaselt valves kaks operatiivvalve brigaadi. Hädaolukorras saab brigaadide 

arvu kahekordistada. Põhiline osa taastamistöödest tehakse aga partnerite poolt, kellega Eesti 

Energia on sõlminud lepingu. Kasutatavatest partneritest võib nimetada järgmisi: 

Siemens Elektroservices AS, 

Danite Elekter AS, 

Kelmo AS, 

Empower EEE AS, 

Elero AS, 

Rito Elektritööd AS, 

Elektritsentrum AS, 

LTV-Projekt AS, 

AS KH Energia-Konsult 

Elektriteenused AS 

Koos partneritega on kasutatav ressurss küllalt suur, näiteks 2001 aasta tormikahjustuste 

likvideerimisel oli Tallinnas tööl 20, 5 brigaadi. 

5.3.4.2 Eesti Energia elektrikatkestuseks valmisoleku põhimeetmed 

Eesti Energia elektrikatkestuseks valmisoleku põhimeetmeteks on : 

- Teavitamine (sisemiselt ja väljapoole) 

- Erakorraliste Olukordade Komisjonid (kriisikomisjonid) 

- Treeningud, õppused 

- Kriisikeskus 

- Alternatiivsed sidevahendid (raadio, SAT-tel.) 

- Varutoiteseadmed 

- Teenuslepingute sätted (ka näiteks ülaltoodud firmadega) 

- Elutähtsate tarbijate nimekirjad regioonides 

- Põhivõrgu prioriteet ressursikasutusel Jaotusvõrgu ees. 

Eesti Energia korraldab igal aastal õppusi ettevõtetes ja ka kontsernitasemel, et harjutada 

käitumist kriisiolukorras. Suuremad korraldatud kontserniõppused on järgmised: 

21.08.1998 Kriisikommunikatsioonist seminar-treening 09.12.1999 “Balti EJ osa 

eraldumine sageduse langusel” 

31.12.1999 “Y2K” 

24.08.2000 “Narva veehoidla veetaseme alanemine” 

06.02.2002 “Torm 2002” 

02.03.2003 “Suurjäide 2003” 

30.09.03 “Muhu 2003” 

Nimetatutest “Y2K” toimus koostöös riigistruktuuride ja muude partneritega, ning “Muhu 

2003” toimus koos Saare Maavalitsuse ja Päästeametiga.

131 

5.4 Tallinna elektrisüsteemi riskide hinnang 

5.4.1 Elektrikatkestusega seotud riskid. 

Põhiliseks elektrivarustusega seotud ohuks Tallinnas on elektrikatkestus. Elektrikatkestus võib 

häirida elutähtsate valdkondade tegevust või täielikult peatada nende funktsioneerimise. 

Elutähtsate valdkondade töö häirimine võib teatud tegurite kokkulangemisel viia 

hädaolukorrani Tallinnas. Põhilisteks elutähtsateks valdkondades, mille tööd häirivad 

võimalikud elektrikatkestused on: 

Sidesüsteemid. 

Massiteabevahendid. 

Veevarustus ja kanalisatsioon. 

Raviasutused. 

Ruumide ja tänavate valgustamine (pimedal ajal ja ilma akendeta ruumides). 

Küttesüsteemid (praktiliselt kõik peale ahikütte, süsteemide külmumisoht!). 

Pangandus, arveldus, kaubanduse kassasüsteemid. 

Toiduainete säilitus (külmhooned, külmkapid, eriti soojal ajal). 

Elektritransport (elektriraudtee, trollid, trammid). 

Liikluskorraldus (foorid, tõkkepuud). 

Turvasüsteemid, läbipääsusüsteemid (s.h. elektrilukud, mootoruksed). 

Elektrikatkestuste tagajärgi Tallinnas raskendab asjaolu, et ülalloetud valdkondades on ainult 

10 elutähtsate valdkondade tarbijal autonoomsed reservtoiteallikad, mis kindlustavad objekti 

funktsioneerimise ka pikemaajalise elektrikatkestuse korral. Tabelis ei ole ära toodud 

valitsusasutuste reservtoiteallikad. 

Tabel 3.2 

Tallinna elutähtsate valdkondade tarbijad, kellel on autonoomne elektrigeneraator 

Tarbija nimetus Tarbija aadress Toiteallikas Generaator 

Arv Võimsus 

1 Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe Haigla J. Sütiste tee 19 Järve 1 480 

2 Tallinna Lastehaigla Tervise 28 Järve 1 60 

3 AS Eesti Telefon Keskjaam Endla 16 Endla 1 600 

4 AS Eesti Telefon Telefonikaugjaam Sõle 14 Endla 1 910 

5 Eesti Ringhäälingu Saatekeskuse AS Teletorn Kloostrimetsa tee 58 Ida-Viimsi 2 100 

6 Stockmann AS Kaubamaja Liivalaia 53 Ranna 1 200 

7 Kristiine AS kaubanduskeskus Endla 45 Endla 1 512 

8 Hotel Grand Hotel Mercure Toompuiestee 27 Tsej 1 100 

9 AS Tallinna Vesi Veepuhastusjaam Järvevana tee 3 Veerenni 1 1200 

10 AS Tallinna Vesi Kanalisatsiooni peapumpla Paljassaare tee 1 Volta Kopli 1 48 

Käesolevas riskianalüüsis on hinnatud elektrikatkestuste mõju raviasustuste, veevarustuse ja 

kanalisatsiooni ning soojavarustuse toimimisele. Elektrikatkestustega seotud riskide hindamine 

on ministeeriumide funktsionaalse riskianalüüsi ülesanne.

132 


elektrisüsteemis pikemaajaline elektrikatkestus 

Tabel 3.3 

Võimalike algsündmuste tõenäosusaste 

Nr. Hädaolukorda põhjustada võiv risk või oht Tõenäosus 

SE1 Tormid, keeristormid (otsene mõju õhuliinidele, liinidele langevad puud, 3 

metsas paiknevatele liinidele ligipääsu tõkestamine) 

SE2 Jäide (liinid ja mastid murduvad jää raskuse tõttu) 3 

Tehnilised avariid elektrisüsteemis (rikked, tõrked ja nendest põhjustatud 4 

tulekahjud, plahvatused, ahelprotsessid) 

SE3 Terrorism, vandalism ja vargused elektrisüsteemi olulistel objektidel 3 

SE4 Tulekahju kaevanduses (tulemusena võib muutuda ebapiisavaks Narva EJ 2 

kütusega varustamine) 

SE5 Naaberelektrisüsteemidest tulenev mõju (sageduse langus või tõus, 3 

süsteemidevaheliste liinide rivist väljalangemine) 

SE6 Ekstreemsed temperatuurid, kiire temperatuurimuutus (seadmetele 4 

ettenähtud režiimidest väljumine, ülikõrge temperatuur – liinide rippe 

suurenemine, lühised, ülimadal temperatuur – liinide katkemine, 

võimalikud probleemid põlevkiviga.) 

SE7 Ülisuur sademetehulk (vihm, lörts, lumi) 

4 

Tagajärjed – märja lume raskusest tingitud vigastused, 

ligipääsuprobleemid, isolatsiooni ülelöögid jm. 

SE8 Operatiivjuhtimisalased vead (tulemus – vt. Tehnilised avariid 

4 

elektrisüsteemis) 

SE9 Olulisel objektil tööseisakut põhjustavad hädaolukorrad 

2 

• Epideemia 

• Radioaktiivne saastumine (nt. avarii tõttu Sosnovõi Bor’i AEJ-s) 

• Streik olulistel objektidel 

SE10 Transpordivahendi (s.h. õhusõiduki) kokkupõrge energiasüsteemi olulise 1 

objektiga. 

SE11 Mitme teguri samaaegne koosmõju ( sealhulgas ka plaanilised remondid ) 5 

Skeemil 3.2 ja tabelis 3.3 esitatud eksperthinnangu ning analoogsetes elektrisüsteemides 

toimunud katkestuste statistika alusel võib teha järelduse, et Tallinnas võib toimuda: 

Kuni 24 tunnine üht linnaosa hõlmav elektrikatkestus – üks kord 10 aasta jooksul 

24-72 tunnine täielik elektrikatkestus -üks kord 10-50 aasta jooksul 

Üle 72tunnine täielik elektrikatkestus 

-üks kord 50-100 aasta jooksul 

5.4.3 Tallinna elektrisüsteemi riskiallikad 

AS Eesti Energia riskiallikateks, mis võivad esile kutsuda Tallinna elektrisüsteemis 

suurõnnetuse (elektrikatkestuse, mis võib viia hädaolukorrani Tallinnas) on : 

Elektrijaamad. Balti EJ või Eesti EJ töö katkemise korral ei ole võimalik jätkata Tallinna 

energiavajaduse täielikku katmist või Tallinna varustamine elektriga võib täielikult katkeda 

pikemaks ajaks. Põhilisteks riskiteguriteks elektrijaamades on: 

Katelde kütmiseks kasutatav põlevkivi 

Katlad 

Generaatorid 

Juhtimissüsteem

133 

Põhilisteks algsündmusteks, mis võivad peatada Balti EJ või Eesti EJ on: 

- SE2 Tehnilised avariid ( sealhulgas tulekahju elektrijaamas). 

- SE8 Operatiivjuhtimisalased vead. 

- SE5 Naaberelektrisüsteemidest tulenev mõju . 

- SE4 Tulekahju või plahvatus kaevanduses. 

- SE3 Terrorism ja vandalism. 

- SE9 Jaama tööseisakut põhjustavad hädaolukorrad. 

- SE11 Mitme teguri samaaegne koosmõju. 

Põhivõrgu liinid. Põhilisteks põhivõrkude liinide riskiteguriteks on 

Toiteliinide juhtmed 

Toiteliinide kandemastid 

Tallinnat toitvate Põhivõrgu Narva elektrijaamade ning Kiisa, Aruküla ja Veskimetsa 

alajaamade vaheliste toiteliinide vigastamise põhjusteks võivad olla: 

- SE2 Jäide 

- SE6 Ekstreemsed temperatuurid ja kiire temperatuurimuutus 

- SE7 Ülisuur sademetehulk 

- SE 10 Kokkupõrked transpordivahendiga 

- SE3 Terrorism ja vandalism 

- SE11 Mitme teguri samaaegne koosmõju 

Püssi ja Aruküla alajaamade vaheliste toiteliinide rivist väljalangemise korral on võimalik 

tallinna elutähtsate tarbijate toitmine Paide-Kiisa 330 kV liini kaudu. 

Kiisa, Aruküla ja Veskimetsa alajaamad. Põhilisteks riskiteguriteks alajaamades on: 

- Toiteliinide sisendid. 

- Jaamasisesed fiidrid ja lülitusarmatuur 

- Juhtimissüsteem 

Nende Tallinnat vahetult toitva Põhivõrgu alajaama rivist väljalangemise algsündmusteks võib 

olla: 

- Tehnilised avariid ( sealhulgas ka tulekahju alajaamas) 

- Terrorism ja vandalism 

- Mitme teguri samaaegne koosmõju 

Nendest kolmest alajaamast kahe üheaegsel rivist väljalangemise korral on võimalik korraldada 

Tallinna elutähtsate tarbijate osaline toitmine allesjäänud kolmandast alajaamast. 

5.4.4 Elektrikatkestuste tagajärgede raskus. 

5.4.4.1 E1: kuni 24-tunnine elektrikatkestus. 

Kuni 24 tunnine elektrikatkestuse maksimaalsed tagajärjed vaatluse all olevates elutähtsates 

valdkondades võivad olla järgmised: 

Elu ja tervis –C. Oht inimeste elule ja tervisele, kuna peale garantiitoiteallikate energia 

ärakasutamist ei ole võimalik kasutada meditsiiniaparatuuri intensiivraviosakondades, teha

134 

operatsioone ning soojustundlikud ravimid ja veri ülessulanud külmikutes võivad välisõhu 

kõrge temperatuuri korral rikneda. 

Õnnetuste korral kõrg- ja korrushoonetes on raskendatud inimeste päästmine ja selle tagajärjel 

võib suureneda tavaõnnetuste ohvrite arv. 

Elutähtsad valdkonnad – C. Elektrita jäänud linnaosas on veevarustussüsteemi ja 

kanalisatsioonivõrgu töö katkestuse ajaks häiritud. Elektritoiteta ja veeta jäänud katlamajade 

töö on vaja peatada. Tulekustutustööde tegemine on raskendatud. 

Keskkond – A. Keskkonnakahjustused on tähtsusetud. 

Vara- B. Kiirestiriknevate kaupade ülessulamisel tekkinud kahju korvamiseks piisab 

kindlustusfirmade väljamaksetest. 

Evakuatsioon- A. Puudub vajadus evakueerida elanikud elektrita jäänud linnaosast. 

Päästeressurss- B. Päästeööde tegemiseks piisab Tallinna Kiirabi ja TTPA plaanilisest 

päästeressursist. Elektrikatkestuse likvideerib Eesti Energia oma jõududega. 

5.4.4.2 E2:24-72 tunnine ülelinnaline elektrikatkestus 

24-72 tunnine ülelinnalise elektrikatkestuse maksimaalsed tagajärjed vaatluse alal olevates 

elutähtsates valdkondades võivad olla järgmised: 

Elu ja tervis – Suureneb oht inimeste elule ja tervisele, kuna ilma reservgeneraatoriteta 

ravisasutuste töös tekivad tõsised probleemid mitte ainult intensiivraviosakondades vaid kogu 

asutuse tegutsemine on katkestuse ajal häiritud. Epideemia tõenäosus on väike. 

Elutähtsad valdkonnad – Elutähtaste valdkondade töö katmisega võivad kaasneda tagajärjed, 

mis nõuavad nende valdkondade asutustes ja ettevõttes taastamistöid ka peale elektrisüsteemi 

töö taastamist. Elektritranspordi töö peatub täielikult. Talvel puudub elektrikatkestuse korral 

otsene vee- ja kanalisatsioonisüsteemi purukskülmumise oht. Enamus koole ja asutusi on vaja 

talvel kütte puudumisel elektrikatkestuse ajaks sulgeda. 

Keskkond – Elektrikatkestusega võivad kaasneda kerged ja keskmised keskkonnareostused, 

kuna kanalsatsioonisüsteemi pumplate töö peatub ning osa heitevetest on vaja suunata Tallinna 

ja Kopli lahte. 

Vara- Sellise elektrikatkestusega võivad kaasneda olulised varalised kahjud, kuna kõik 

kiirestiriknevad kaubad ja varud võivad suvel külmikutes ja külmhoonetes rikneda. 

Evakuatsioon- Otsene inimeste Tallinnast evakueerimise vajadus puudub, kuid teatud tegurite 

kokkulangemisel on vaja evakueerida haiglatest raskest haiged. 

Päästeressurss- TTPA-l võivad tulekustutus- ja päästetööde tegemisel tekkida tõsised 

probleemid, kuna Tallinna veevõrgus puudub katkestuse ajal tulekustutustöödeks vajalik surve. 

Ilma toiteta jäänud põhjakaevude pumbamootorid ei tööta.

135 

5.4.4.3 E3 : üle 72-tunnine ülelinnaline elektrikatkestus 

Üle 72-tunnise ülelinnalise elektrikatkestuse maksimaalsed tagajärjed vaatluse all olevates 

elutähtsates valdkondades võivad olla järgmised: 

Elu ja tervis – Lisaks raviasutuste probleemidele võib tekkida ka oht tavainimeste elule ja 

tervisele: 

- suvel suure kuumaga üle 5-päevase elektrikatkestuse korral võivad veevärgi ja 

kanalisatsioonisüsteemi töö katkemisel hügieeninormide eiramise tõttu hakata levima 

nakkushaigused ja tekkida epideemiaoht 

- talvel kui üle 5 päeva on välisõhu temperatuur alal 30-35 kraadi, võivad inimesed külmuda 

oma korterites. Intensiivse lahtiste tuleallikate kasutamine nii keskküttega-kui ahjuküttega 

majades võib tuua kaasa arvuliselt vingumürgitusi ja sissepõlemisi 

Elutähtsad valdkonnad – Kõik elutähtsad valdkonnad Tallinnas katkestavad praktiliselt oma 

töö. Valdkonna ettevõtete ja asutuste kahjustuste tagajärjed võivad olla väga rasked ja nende 

likvideerimiseks võib kuluda väga palju aega ning vahendeid. On väga tõenäoline, et talvel, kui 

elektrikatkestus välistemperatuuril alla -35 0 C kestab üle 5 päeva, külmub puruks suur osa 

veetorustikust ning praktiliselt kõikides majades, kus õigeaegselt ei tühjendatud vee- ja 

küttesüsteem, vee- ja soojatorustik ( Seda näitas eelmise aasata Petrozavodski kogemus 

Venemaal). 

Keskkond – Kui sellise kestusega elektrikatkestus toimub suvel on Tallinna ja Kopli lahe 

suurreostuse oht. 

Vara- Elektrikatkestusega kaasnevad suured kodanikele, eraomanikele ja riigile tekitatud 

varalised kahjud. 

Evakuatsioon- Tõenäoline on teatud osa vähemkaitstud elanikkonna evakueerimine Tallinnast 

hädaolukorra likvideerimise ja taastamistööde lõpetamiseni. 

Päästeressurss- Tagajärgede likvideerimiseks on tõenäoliselt lisaks Tallinna päästeressursile 

kaasata ka Vabariigi päästeressursse ja julgeolekuvarusid. 

5.5 Pikaajaliste elektrikatkestuste tagajärgede koondtabel. 

E1 Kuni 24 h E2 24-72 tundi E3 Üle 72 tunni 

Raskusaste 

Elu ja tervis B C D 

Elutähtis valdkond C C D 

Keskkond A C C 

Vara B C D 

Evakuatsioon A B D 

Päästeressurss B C D 

Max raskusaste C C D 

Tõenäosus 4 3 D 

Riskiindeks 4C 3C 2D 

Tabel 3.4

136 

T 

õ 

e 

n 

ä 

o 

s 

u 

s 

5.6 Tallinna elektrisüsteemi riskimaatriks. 

5 

4 E1 

3 E2 

2 E3 

1 

A B C D E 


Tabel 3.5

137 


Riskianalüüs näitab, et elektriga varustamine on Tallinna üks kõige olulisemaid 

tegevusvaldkondi. Ka lühiajalised piiratud ulatusega elektrikatkestused häirivad oluliselt 

kõikide teiste tegevusvaldkondade toimimist. Üle 24 tunnisel elektrikatkestusel võivad 

ebasoodsate tegurite kokkulangemisel olla väga rasked tagajärjed, mis võivad viia 

hädaolukorrani Tallinnas. Eriti ohtlikud on pikaajalised elektrikatkestused suvel, kui 

välistemperatuur on üle +30 0 C ja talvel kui välistemperatuur langeb alla -30 0 C. Kahjuks näitab 

katkestuste statistika Eestis ja teistes riikides, et kõige suurem pikajaliste elektrikatkestuste 

tõenäosus on just suvel ja talvel nendes ekstreemsetes tingimustes. 

Tallinna elektrivarustuse valdkonna ohtlikeks objektideks on: 

Eesti elektrijaamad- riskiallikas- elektritootmise vahendid. 

Põhivõrgud- riskiallikad Püssi alajaam ja 330 ning 220kV elektriliinid 

Tallinna jaotussüsteem –riskiallikad alajaamad ja toitekaablid. 

Riskianalüüs näitab, et pikajaliste elektrikatkestuste tõenäoliseks toimumissageduseks võib 

võtta: 

Kuni 24 tunnised ulatuslikud elektrikatkestused -üks kord 10 aasta jooksul. 

24-72 tunnised ülelinnalised katkestused -üks kord 10-50 aasta jooksul. 

Üle 72 tunnised ülelinnalised katkestused 

-üks kord 50-100 aasta jooksul. 

Pikaajaliste elektrikatkestuste tagajärgi raskendab asjaolu, et ainult 10 elutähtsate valdkondade 

tarbijal (valitsus- ja munitsipaalasutused on hinnangust välja jäetud) on reservgeneraator. 

Seepärast peatub ülejäänud elutähtsate valdkondade ettevõtete põhitegevus peale garantiitoite 

akude tühjenemist kuni välise elektritoite taastamiseni. 

Olukorra muudab raskemaks asjaolu, et elektrikatkestuste korral on tulekustutus-ja päästetööde 

korraldamine väga raske, kuna Tallinna veesüsteemis ei ole vajalikku survet, puurkaevude 

pumbad ei tööta. 

Võimalike hädaolukordade ennetamiseks ja nende võimalike tagajärgede leevendamiseks on 

vaja: 

1.Tagada AS Eesti Energia ja võrguettevõtete planeeritud ennetusmeetmete rakendamine ja 

rikete kõrvaldamise jõudude alaline valmisolek tööks. 

2. Paigutada kõikidele elutähtaste valdkondade objektidele reservgeneraatorid, mis oleks 

võimelised tagama objektide põhitegevuse kogu elektrikatkestuse ajaks. 

3. Osta TTPA komandodele vähemalt kolm liikuvat elektrigeneraatorit, mida oleks võimalik 

kasutada puurkaevude pumbamootorite tööle panemiseks elektrikatkestuste ajal. 

4.Tõhusa Tallinna elanikkonna teavitamise süsteemi, mis oleks võimeline toimima ka 

elektrikatkestuse korral, loomine. 

5. Määrata kindlaks elektrikatkestuse tagajärjel tekkinud hädaolukorra lahendamise juhtimise 

alused ning Tallinna ja ministeeriumide ning Vabariigi kriisikomisjonide omavahelised suhted 

ja vastutusvaldkonnade piirid. 

6. Planeerida hädaolukorra lahendamise meetmed Tallinna kriisreguleerimisplaanis.

138 

6.Peatükk ÜHISVEEVÄRGI JA KANALISATSIOONI RISKIANALÜÜS 

Sisukord 

Sissejuhatus 

6.1 Tallinna ühisveevärgi lühikirjeldus 

6.2 Tallinna ühiskanalisatsiooni lühikirjeldus 

6.3 Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni riskide hinnang 

6.4 Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni riskide koondtabel 

6.5 Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni riskide hinnangu riskimaatriks 

6.6 Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni riskitabelid 


Skrrmid lisa 3.7 


V1 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus. RTI 200, 39, 238 

V2 Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri. Tallinna Linnavolikogu 26.08 

1999.a määrus nr 25. 

V3 Tallinna linna riskianalüüs. Lepingu nr 145L aruanne. 9.peatükk” Tallinna linna 

veevarustussüsteem” 

V4.Tallinna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2004-2015. ME94

139 

SISEJUHATUS 

Tallinna ühisveevärgi ja –ühiskanalisatsiooni valdkond on üks Tallinna elutähtsatest 

valdkondadest, mille toimimisest sõltub otseselt Tallinna elanike elu ja tervis, tootmistegevus 

ning keskkonna kaitsmine reostuste eest. 

Linna lähimaks peamiseks eesmärgiks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valdkonnas on 

kvaliteetse ja linnaelanikele hästi kättesaadava vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamine selleks 

määratud vee-ettevõtjate ja teiste vee- ja kanalisatsiooniteenust osutavate ettevõtete poolt. 

Meetmed, mida on vaja selle eesmärgi saavutamiseks, on põhjalikult välja töötatud Tallinna 

ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukavas aastateks 2004-2015 (ME94), kus on põhjalikult 

analüüsitud Tallinna pinnavee ja põhjavee varusid, Tallinna veevajaduse katmise erinevaid 

variante, ühiskanalisatsioonile esitatavaid nõudeid ning kavandatud erinevad valdkonna EL 

nõuetele vastavaks arenguks projektid ning välja arvutatud nende orienteeruv maksumus. 

Käesolevas riskianalüüsis on hinnatud Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ( edaspidi 

ÜVK) valdkonna võimalike suurõnnetuste väljundeid, mis võivad viia Tallinnas 


Riskianalüüsi aluseks on seisukoht, et Tallinna ÜVK arendamise kava täies mahus elluviimisel 

ei too ÜVK valdkonna tavaõnnetused endaga kaasa Tallinnas hädaolukorda ning nende 

tagajärgede likvideerimiseks piisab veetootjate remondiressursist ning TTPA plaanilistest 

päästejõududest ilma Tallinna täiendavate ressursside kaasamiseta. Riskianalüüsis ei ole 

hinnatud ka Tallinna ÜVK süsteemiga ühendust mitteomavate ettevõtete ning elamute selle 

valdkonna riske.

140 

6.1 Tallinna ühisveevärgi üldiseloomustus. 

Tallinn tarbis 2002.aastal vett keskmiselt 90 500 m3/päevas( 47,8%) , sellest elanikkond- 43 

300 m3/päevas(47,8%) ja juriidilised isikud 18 900 m3/päevas (20,9%). Ülejäänud tarbitud 

vesi kuulus arvestamata vee hulka. Tallinn tarbis aastas kokku vett: 

2002 - 90 500 000 m3, 

2003 91 000 000 m3. 

Tallinna arengukava maksimaalseks prognoositud veevajaduseks aastatel 2004-2015 on võetud 

33 600 000 m3 aastas, sellest 32 800 000 m3 (98%) pinnavee arvel. 

6.1.1 Pinnavesi 

Tallinna pinnaveehaardeks on Ülemiste järv. Järve veevaru täiendatakse Pirita, Jägala ja Pärnu 

jõe valgalast moodustatud pinnaveehaardesüsteemist. Süsteemi kuuluvad nimetatud peajõed 

koos harujõgedega, jõgedele rajatud paisveehoidlad – Vaskjala ja Paunküla Pirita jõel, 

Kaunissaare Jägala jõel, Aavoja, Raudoja ja Soodla samanimelistel veejuhtmetel ning Purdi 

Pärnu jõe ülemjooksul. Jõed on kanalitega ühendatud ühtsesse süsteemi. 

Ülemiste järve valgala kogu veevaru on 62 840 000 m3 ja keskmine vaba veevaru 

veemajandusaasta lõpus 16 590 000 m3 

Tallinnat varustab pinnaveega Tallinna veepuhastusjaam. Veepuhastusjaama toodang maht 

väheneb seoses joogivee tarbimise vähenemisega aasta aastalt . 

Tabel 6.1 

Vee tootmine Tallinna veepuhastusjaamas 

Toodang m 3 /a 1999 2000 2001 2002 

Kogutoodang 33 500 000 31 000 000 28 700 000 28 400 000 

Ühisveevõrku pumbatud 31 900 000 30 110 000 27 800 000 27 411 000 

% tallinna veevajadusest 85% 

6.1.2 Põhjavesi 

Tallinnale kuulub 1999.aaatal seaduses sätestatud korras kambrium –vendi veekihist saadav 

põhjaveevaru 44 500 m3/ päevas ja teistest veekihtidest 24 500 m3/ päevas, kokku 69 050 

m3/päevas. 2003 aastal kasutas Tallinn ametlike andmete alusel keskmiselt 14 580 m3/ 

päevas. 

6.1.3 Tallinna tegevuspiirkondade veevarustussüsteemid 

6.1.3.1 Põhitegevuspiirkond 

Tallinna põhitegevuspiirkonnas on Tallinna Linnavolikogu otsusega määratud vee-ettevõtjaks 

15-ks aastaks AS Tallinna Vesi. Lisaks AS-le Tallinna Vesi tegeleb põhitegevuspiirkonnas vee 

tootmisega veel rida teisi juriidilisi isikuid, kelledest mõned pakuvad teenust ka teistele 

juriidilistele isikutele ja elanikkonnale. Selliste süsteemidega on ühendatud ca 0,15% kogu 

tegevuspiirkonna elanikkonnast. 

Põhitegevuspiirkonnas on nii pinna- kui põhjavee baasil töötavaid veevarustussüsteeme. 

Tallinnas aastat jooksul välja kujunenud olukord kus suured paneelmajad on varustatud 

peamiselt pinnaveega ja väikeelamud põhjaveega

141 

Pinnavesi 

Pinnaveega on varustatud Kesklinn, Põhja-Tallinn, Kristiine, Mustamäe, Lasnamäe linnaosad 

ja Väike-Õismäe. 

2003. aastal viidi pinnaveetoitele üle läbi Jääraku pumpla ka Pirita jõe vasakkalda piirkond. 

Tänu geodeetilisele kõrguste vahele piisas kuni 1970. aastani Tallinna veepuhastusjama 

veereservuaaride kõrgusest kesklinna veega varustamiseks. Seoses kõrgema hoonestuse 

tekkimisega ja veekulu suurenemisega ehitati 1970. aastail veepuhastusjaama 

rõhutõstepumplad. Madalama survega juhitakse vesi kesklinna (öösel pumbad seisavad) ning 

kõrgema survega Lasnamäele. 

Kaugemate linnaosade ja kõrgema hoonestusega piirkondade jaoks on linnas rida täiendavaid 

rõhutõste pumplaid. 

Rõhutõstepumplatest 8 (Punane, Tuvi, Kopli, Keldrimäe, Karjamaa, Kolde, Kirsi ja Sõle) on 

aastatel 1996-98 täielikult rekonstrueeritud ja heas seisukorras. Ülejäänud rõhutõstepumplad on 

ENSV aegse sisustusega ja vajavad kõik suuremal või vähemal määral rekonstrueerimist. 

Kõige suuremat renoveerimismahtu vajavad Õismäe ja Tondi ning pumplad. 

AS Tallinna Vesi arenguplaanis on ette nähtud Kalamaja, Pelgulinna ja Nõmme veetorustike 

renoveerimine tootlikkuse tõstmiseks ning Nõmme pumplate lülitamine ühtsesse ringvõrku. 

Põhjavesi 

Põhitegevuspiirkonnas kasutati 2002. aastal keskmiselt 14 580 m3päevas, mis moodustas 16% 

kogu Tallinna veevajadusest. Veekompleksite lõikes oli päevane veetarbimine 

põhitegevuspiirkonnas järgmine (joogivesi ja tehniline vesi): 

Tabel 6.2 

Põhjavee tarbimine ööpäevas Tallinna põhitegevuspiirkonnas (m3/ päevas) 

Piirkond Kinnitatud varud Tarbitud Kasutatud osa (%) 

Kesklinn 5700 1536 27 

Lasnamäe 2200 2049 93 

Mere 1500 211 14 

Mustamäe 9000 160 2 

Järve 3400 1097 32 

Nõmme 28000 5900 21 

Kopli 1 2800 807 29 

Kopli 2 1600 5 0,3 

Pirita 2550 855 34 

Pirita 1 3400 1457 43 

Rocca al Mare 2000 492 25 

Kokku põhitegevuspiirkond 6950 1450 21 

Puurkaevud 

Tallinnas on erinevatel ettevõtetel üle 200 puurkaevu. Olemasolevate puurkaevude seisukord 

on erinev. On olemas kõikidele nõuetele vastavaid puurkaevu, kuid ka täiesti laokil ning 

korrastamist või isegi tamponeerimist vajavaid puurkaeve. 

6.1.3.2 Tegevuspiirkondade ühisveevärk 

Tallinnas on lisaks põhitegevuspiirkonnale 11 tegevuspiirkonda. Kõik tegevuspiirkonnad 

kasutavad puurkaevudest saadavat põhjavett. Nende lühiiseloomustus on ära toodud lisas 6.

142 

Täpsema iseloomustuse andmine on tänaseks raskendatud, kuna on vaja koostada Tallinna 

ÜVK arengukavas planeeritud projekti D1-7 raames iga tegevuspiirkonna üldised ühisveevärgi 

skeemid. 

6.1.3.3 Põhitegevuspiirkonna ühisveevärgi veetorustikud ja hinnang 

tuletõrjeveevarustusele 

Põhitegevuspiirkond 

Andmed torustike kohta on saadud AS-is Tallinna Vesi juurutamisel olevast GIS süsteemist 

seisuga 2003. aasta september. 

AS Tallinna Vesi poolt hooldatava veevõrgu pikkuseks on 836 674 m. 

Ettevõtte Tallinnas paikneval torustikul on kokku ca 4 200 tuletõrjehüdranti. 

Kõige vanemad torustikud on Vanalinna, Kesklinna, ja Kopli piirkonnas (kokku ~222 km), 

kus torustiku vanus ulatub kohati kuni 150 aastani. Üle 100 aasta vanuseid torusid on antud 

piirkonnas 8%. 

Mustamäe, Õismäe veetorustiku (~72 km) keskmine vanus jääb vahemikku 20-40. aastat. 

Vee voolamise kiirused veevõrgus on tänu tarbimise olulisele vähenemisele väga väikesed ning 

survekaod ei muutu ööpäeva jooksul märkimisväärselt. “Isepuhastuva” kiiruse, mis hinnangute 

järgi peaks peatorudes olema vähemalt 0,5 m/s, rakendamisel suurenevad aga survekaod 

torudes oluliselt. 

Veevõrgu seisukorda iseloomustab ka arvestamata vee suur osakaal, mis moodustas 2002. 

aastal 31,7% kogu võrku juhitud veest. 

Arvestades, et AS Tallinna Vesi veetorustiku kogupikkus on ~840 km, keskmine vanus 40. 

aastat ja keskmine veetorustiku ekspluatatsiooniiga 100 aastat, tuleks kõik torud välja vahetada 

või renoveerida lähema 60 aasta jooksul, mis teeb aastaseks veetoru renoveerimismahuks ~14 

km. 

Tuletõrje veevajaduste rahuldamiseks liiga väikesed torustikud asuvad peamiselt väikeelamute 

piirkonnas ( eriti kriitiline on olukord suurtulekahju ohuga Nõmme linnaosas ja Kalamaja, 

ning Kelmiküla asumites). 

AS Tallinna Vesi kuuluvat veetorustikku iseloomustavad järgmised andmed: 

Tabel 6.3 

AS Tallinna Vesi veetorustiku vanus: 

Vanus 1800ndad Üle 50 a 50 a 40 a 40 a 30 a 20 a 10 a Peale 2000a 

Osa 2% 19% 11% 15% 22% 12% 9% 10% 

AS Tallinna Vesi veetorude materjal 

Materjal Tina Teras Pastik Malm 

Osa 5% 13% 16% 66% 

Tabel 6.4 

Mähe 1 tegevuspiirkond 

Piirkonna olemasolev veetorustik on kuni 30 aasta vanune. Torustike materjal on peamiselt 

malm ja tsingitud teras. Terastorude kasutusaeg on läbi ja seetõttu vajab torustik suuremas 

ulatuses renoveerimist. Torustike rajamissügavus on ebapiisav, st see on ülalpool 

külmumispiiri. Suured probleemid veevõrgus on majaühendustega. Piirkonnas puudub 

momendil tuletõrjevee võtmise võimalus.

143 


Hetkel on välja ehitatud ligikaudu 80%veevõrgust. Koostada tuleb kogu kolme 

tegevuspiirkonda hõlmav veevärgi skeem. Veetorustike ühenduskohad ja nende dimensioonid 

tuleb täpsustada erinevate vee-ettevõtjate vahel võrgu hüdraulilise arvutuse alusel. 

Kakumäe tegevuspiirkond 

OÜ Kakumäe võrgud osutab antud piirkonnas tarbijatele veevarustusteenust ~70% ulatuses 

seitsmest neile kuuluvast puurkaevust. Ülejäänud 30% osas varustavad veega piirkonna 

tarbijaid aiandusühistud ja teised väikesed kohalikud veevarustussüsteemid. 

Mõigu tegevuspiirkond 

Ühisveevarustusega on Tallinna linna territooriumil varustatud ca 140 elanikku ja Rae valla 

poolel kõik korterelamud ca 650 elanikuga. 

Probleemiks on asjaolu, et Mõigu Tallinna poole elamutel (ca 120 maja) puudub 

ühisveevarustus ca 80 majal. Olemasolevate veetorustike paigalduse kvaliteet ja nende täpne 

paiknemine looduses ei ole teada. 

Raku-Raudalu tegevuspiirkond 

Veetorustiku seisund on avariiline, veekaod moodustasid 2002. aasta realisatsiooniandmete 

põhjal ~60%. 

Olemasolevad veetorustikud Valdeku tn korterelamute juures on halvas seisukorras ja 

puuduseks on ka kliendi täpse piiritlemise võimaluse puudumine. Süsteemid on ühendatud 

eraettevõtja veevärki, kes ei ole huvitatud vastava teenuse osutamisest. 

Vana-Pääsküla tegevuspiirkond 

Ühisveevarustus on lahendatud TREV-2 AS puurkaevude baasil, millega on ühendatud 

ümbruses olevad Külvi tn korterelamud ja ühepereelamud ning teisel pool Pärnu mnt-d olevad 

kõik majad (kokku ca 200 elanikku). Külvi tn-st lõunasse jäävad eramajad (ca 55 maja, ca 150 

elanikku) on varustatud kas oma puurkaevu või salvkaevuga. 

Uut tänavatorustikku on ühisveevarustuseta majade tarvis vaja rajada ca 1,7 km ja 

majaühendusi ca 55 tk. Lisaks on vaja kaugemas perspektiivis rajada uued majaühendused 

kinnistutele, kus torustik kulgeb läbi mitme kinnistu (ca 0,3 km). 

Kuna olemasolevate veeallikate võimsused on piisava võimsusega (on olemas II astme 

pumplad), siis on mõistlik tuletõrjeveevarustus lahendada hüdrantide baasil. 

Kopli tegevuspiirkond 

Piirkonda jäävad ainult tööstusettevõtted, kellest peamine on Balti Laevaremonditehas ja OÜ 

Dekoil, kelledel on autonoomne veevarustussüsteem. Seega ei saa piirkonda lugeda ÜVVKS 

mõistes ühisveevarustuse objektiks. 

Haabersti tegevuspiirkond 

Piirkonnas paiknevad põhiliselt tootmisettevõtted, kuid piirialale jääb ka elamuid, AS-le Valser 

Vara kuulub puurkaevpumpla ja veevõrgud, millega on ühendatud eelmainitud elamud. Vesi 

pumbatakse veevõrku läbi hüdrofoori. Pumpla on renoveeritud 1999. aastal. Veevõrgud on 

enamuses kinnistusisesed, lisaks on kõrvalasuvale kinnistule minev torustik. Torustikke on 

osaliselt uuendatud. 

Väo tegevuspiirkond

144 

Piirkond jääb Paekivitoodete Tehas OÜ tootmismaa-alale. Ettevõttele kuulub 3 puurkaevu. 

Omatarbeks võetakse vett Peterburi tee 34 ja Väo karjääris olevaist puurkaevudest. Piirkonna 

elanikele müüakse vett Väo asula eraldi seisvast puurkaevust (PK. nr. A2640). Puurkaevpumpla 

sügavusega 60 m on rajatud 1978. aastal ja remonditud 1998. aastal ning on heas 

seisukorras. Vesi antakse võrku läbi hüdrofoori. Puurkaevul on veemõõtja. 

Tuletõrjevett saab pumpla seinavesikust. Veevõrguhüdrandid puuduvad. 

Tähetorni tegevuspiirkond 

Piirkonna peamiseks veevajaduseks on tuletõrjevee reservuaaride täitmine. Vähesel määral 

tarbitakse ka olmevett. 

Perspektiivis jääb tegevuspiirkond ka edaspidi põhiliselt ettevõtlusega seotuks, 

tuleb lahendada ka tuletõrjevee varustus kas veemahutite või tuletõrjehüdrantide baasil. 

Aegna saare tegevuspiirkond 

Olemasoleva puurkaevu baasil on puurkaevu lähipiirkonna hoonestuse tarbeks rajatud nn 

suvine veevarustussüsteem (paigaldatud veetorustik ca 0,45 m sügavusele maapinnast), mida 

skeemile ei ole märgitud ja seetõttu on torustiku täpne asukoht teadmata. Tuletõrjeveevarustus 

on lahendatud tuletõrjeveemahutite baasil. 

6.2 Tallinna ühiskanalisatsiooni lühikirjeldus 

Ühiskanalisatsioon on Tallinnas rajatud kõikides korruselamutega elamurajoonides ehk 

ühiskanalisatsiooni teenusega on praktiliselt täielikult kaetud Lasnamäe, Mustamäe, Põhja- 

Tallinna, Kesklinna ja Väike-Õismäe elamurajoonid. 

Väikeelamute piirkonnas Nõmmel, Pirital, Lillekülas ja Kakumäel on ühiskanalisatsioon 

rajatud osaliselt ning Meriväljal, Mähel ja Kosel on ühiskanalisatsioon suures osas veel 

rajamata. 

Ühiskanalisatsiooniga on varustatud ca 95,1% Tallinna püsielanikkonnast. AS Tallinna Vesi 

kliendid piirkonna 373 206 elanikust olid 361 884 elanikku, ehk 97,54 %. 

Ühiskanalisatsioon on lisaks Tallinna põhitegevuspiirkonnale osaliselt rajatud veel Haabersti, 

Kopli ja Väo tegevuspiirkonnas ja osaliselt Kakumäe ning Raku-Raudsalu tegevuspiirkonnas. 

Kõikidest tegevuspiirkondadest väljaarvatud Väo juhitakse reovesi AS Tallinna Vesi 

kanalisatsioonitorustikku. Väos on omaette AS Väo Paekivitoodete Tehasele kuuluvad 

puhastusseadmed. 

Tallinna kanalisatsioonisüsteem on linna ajaloolises keskosas ühisvoolne. Reovesi suubub sealt 

linna keskosas asuvatesse ühisvoolukanalisatsiooni kollektoritesse. Linna uuemad piirkonnad 

(Mustamäe, Väike-Õismäe, Astangu, Lasnamäe jm) on lahkvoolsed. Sademevee ja drenaaživee 

eesvooluks on Mustjõe oja ja Tallinna laht. Täielik lahkvoolne kanalisatsioon on välja 

arendatud sadama-aladel, Veski-Möldre ja Tiskre elamupiirkondades ning käesoleval ajal 

rajatavas Kaasiku elamukvartalis. Lahkvoolsed süsteemid on rajatud veel Järvevana tee ja 

Pärnu mnt piirkonnas, kuid eesvooluks on mõlemal süsteemil Tihase tn tunnelkollektor. 

6.2.1 Tallinna põhitegevuspiirkond 

Tallinn põhitegevuspiirkonnas on AS-le Tallinna Vesi kuuluvaid kanalisatsioonitorustikke 

alljärgnevalt: 

Tabel 6.5 

Isevoolseid reoveekanalisatsiooni torustikke 

345 330 m 

Reoveekanalisatsiooni survetorustikke 88 224 m; 

Ühisvoolseid kanalisatsioonitorustikke 

244 542 m 

Reovee tunnelkollektoreid 

6 758 m 

Ühisvoolseid tunnelkollektoreid 

21 553 m

145 

Kokku 

706 407 m 

Samas on põhitegevuspiirkonnas ca 200 km kanalisatsioonitorustikku, mille omanik on 

määratlemata ja mis seetõttu on nn. peremeheta vara. Lisaks nn. “peremeheta” torustikele on 

veel hulk torustikke, mille staatus on üldse määratlemata. 

Tabel 6.6 

AS Tallinna Vesi kanalisatsioonitorustike vanus: 

Vanus Üle 50 a 50 a 40 a 30 a 20 a 10 a Peale 2000a 

Osa 10% 17% 11% 21% 21% 16% 14% 

Kogu Tallinna heitvesi voolab kahe peamise tunnelkollektoriga (nr. 1 ja nr. 3) Paljassaarel 

asuvasse peapumplasse, mis on ühiskanalisatsiooni kogumissüsteemi lõpp-punktiks, kust 

heitveed pumbatakse kolme survetoruga reoveepuhastisse. Pumpla maa-alune osa on rajatud 

raudbetoonist läbimõõduga 32 m ja sügavusega üle 20m. Lisaks nimetatud kolmele 

survetorule, on rajatud pumplast survetoru otse merre, mis toimib valingvihmade ajal 

ülevoolutorustikuna. 

Reoveepuhastist juhitakse puhastatud reovesi kaheniidilise 2,8 km pikkuse süvamerelasuga 

26m sügavusele Tallinna lahte. 

Peapumpla on varustatud reservgeneraatoriga, mis tagab pumpla töö jätkumise 

elektrikatkestuse korral. 

Tunnelkollektor nr. 1 valgala suuruseks on üle 12km 2 , kusjuures valgalasse jäävad linna 

tihedalt hoonestatud idaosa ja kesklinn. Tunnelisse voolab ka reovesi Lasnamäe, Pirita, 

Merivälja ja Kose lahkvoolukanalisatsioonist ning Mõigust. Kollektori trass algab Uus-Sadama 

tn-lt ja kulgeb piki Tallinna lahe kaldajoont järgides kuni kanalisatsiooni peapumplani. 

Tunnelkollektori nr. 3 valgala ühisvoolse osa suuruseks on ligi 4km 2 , mis on suhteliselt 

hõredamalt hoonestatud. Kollektorisse voolab veel ka reovesi Nõmme, Mustamäe, Lilleküla ja 

Õismäe lahkvoolukanalisatsioonist ning väljaspool linna piire Sakult ja Sauelt. Kollektor on 

rajatud läbinduskilbiga piki Kopli lahe rannajoont olemasolevast Seevaldi kollektorist kuni 

peapumplani. 

Tunnelkollektor on mõeldud eelkõige Vanalinna kanalisatsiooni rekonstrueerimiseks. 

Kollektori trass algab Mere pst ja Rannamäe tee ristumiskohast ja kulgeb piki Aia tänavat ning 

Pärnu mnt-d kuni Vabaduse väljakuni 

Tallinna ühiskanalisatsioonist on võimalik vajaduse korral avada reovete otseväljavool ilma 

puhastamata Tallinna lahte läbi järgmiste väljalaskude: 

Paljassaare HVPJ väljalask 

Lasnamäe väljalask 

Härjapea kollektori väljalask 

Pirita kanalipumpla väljalask 

Tehniliselt on võimalik lasta Harku kanalipumpla reovesi Harku järve. 

Harku kanalipumpla väljalask.

146 

6.2.2 Tegevuspiirkonnad 


Tegevuspiirkonnas ühiskanalisatsioon enamasti puudub. Reovesi kogutakse 

kogumiskaevudesse, millest osa on tõenäoliselt ühendatud kraavidesse või drenaažisüsteemi. 

Piirkonna reovesi on ette nähtud juhtida Merivälja kollektorisse. Kogu piirkonna 

kanalisatsiooni vastuvõtmiseks on hetkel rekonstrueeritud ja rajatud kollektor Randvere teeni 

(Kailu tee ja Randvere tee ristmik) Mähe asumis. 


Piirkonnas hetkel puudub hoonestus. Alale on veevarustuse ja kanalisatsiooni skeemi 

koostanud AS K-Projekt. Ühiskanalisatsioon on hetkel rajatud ca 85% ulatuses. 

Kakumäe tegevuspiirkond 

Kanalisatsioonivõrgu pikkus on ligikaudu 20km ning seda arendatakse pidevalt. Üheaegselt 

kanalisatsioonivõrgu rajamisega, rajatakse ka vajalikud reoveepumplad ja survetorustikud. 

Praeguseks on enam-vähem valmis Merirahu piirkonna kanaliseerimine ja ühenduse loomine 

ülejäänud Kakumäe tegevuspiirkonna ühiskanalisatsiooniga. Välja ehitamata on momendil 

kaks reoveepumplat mereäärsete elamute reovee ülepumpamiseks loodud eelvoolu. 

Olemasolevate aiandusühistute piirkonnas (ca 325 kinnistut) puudub ühiskanalisatsioon ja 

reoveed kogutakse kogumiskaevudesse või juhitakse kraavide kaudu merre. 

Mõigu tegevuspiirkond 

Mõigu piirkonna kanalisatsioonitorustik kuulub AS Mõigu Ehituskoondisele, kuhu suubuvad 

ettevõtete ja korruselamute ning ka Tallinna poolelt 7 väikeelamu reoveed. Ülejäänud 

väikeelamutel (ca 113 tk) on kogumiskaevud. Samuti suubub ehituskoondise 

kanalisatsioonitorustikku ka osa Lüli 1 asuva Eesti Elektrivõrkude Ehituse AS Tallinna 

Ettevõtte kanalisatsioonist. 

Kanalisatsioonitorustik on lahkvoolne, koosneb malmtorudest, ehitatud Nõukogude Liidu ajal, 

kuid on rahuldavas seisukorras. Piirkonna reoveekanalisatsioon suubub AS-le Tallinna Vesi 

kuuluvasse reoveepumplasse Kaabli tn-l. 

Raku –Raudalu tegevuspiirkond 

Analoogselt veevarustusteenusega osutatakse tegevuspiirkonnas kanalisatsiooniteenust suurel 

määral eraõiguslike ettevõtete (AS Servikol ja AS Balbiino) poolt, kes ei ole nimetatud teenuse 

osutamisest eriliselt huvitatud. 

Vana-Pääsküla tegevuspiirkond 

Ühiskanalisatsiooniga on varustatud kõik korterelamud ja 9 eramut (kokku ca 190 elanikku) 

Pärnu mnt-st läände jäävate majade kanalisatsioon (2 korterelamut ja 5 eramaja) voolab TREV- 

2 juures olevasse AS-i Tallinna Vesi torustikku. Enamus eramuid on aga kogumiskaevudega. 

Pärnu mnt-st itta jäävad elamud on kanaliseeritud isevoolselt Sakust ja Sauelt tuleva kollektori 

baasil. 

Kopli tegevuspiirkond 

Balti Laevaremonditehase kanalisatsioon on juhitud AS-i Tallinna Vesi ühiskanalisatsiooni. AS 

Dekoil kanalisatsioon on juhitud Balti Laevaremonditehase süsteemi.

147 

Haabersti tegevuspiirkond 

Kogutav reovesi on olmereovesi sanitaartehnilistest ruumidest. Kinnistu territooriumil on eraldi 

reovee- ja sademeveekanalisatsioon, mis suubuvad AS-leValser Vara kuuluvatesse tänava 

sajuvee- ja reovee kanalisatsioonitorustikesse. Kanalisatsiooniteenust kasutavad kõik 

veetarbijad. Lisaks sellele suubub ettevõtte tänavakanalisatsiooni ka ilmselt Lõuka tänava 

elamuühistu majade heitveetoru, kuid lepingut selle kohta ei ole. 

Tähetorni tegevuspiirkond 

Piirkonnas puudub ühiskanalisatsioon. Heitveed eemaldatakse kogumiskaevude kaudu. 

Keskmine vooluhulk on 12 m 3 /d. 

Väo tegevuspiirkond 

Kõik veetarbijad suunavad oma reoveed kanalisatsioonitorustikku ja reoveepuhastisse, mis 

kuuluvad Paekivitoodete Tehasele. Väo asula kanalisatsioonivõrgu kogupikkus on 265 m, 

sellest on kollektorit 190 m ja majaühendustorustikke 75 m. Puhastatud heitvesi suunatakse 

kraavide kaudu Pirita jõkke. 

Aegna saare tegevuspiirkond. 

Saarel ühiskanalisatsiooni ei ole. Igal hoonel on kuivkäimlad, mille sisu kompostitakse. WC on 

ainult sadamas, mille veed juhitakse kogumiskaevu. 

6.3 Tallinna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni riskide hinnang 

6.3.1 Tallinna ÜVK hädaolukorra ohuga õnnetused 

Tallinna ÜVK põhilisteks riskiteguriteks on ühisveevärgist võetav vesi ja ühiskanalisatsiooni 

suunatav reovesi. 

Tallinna ÜVK võivad toimuda järgmised õnnetused, mis võivad ebasoodsate tegurite 

kokkulangemisel viia hädaolukorrani Tallinnas: 

Veevarustuse katkemine. 

Veevarustuse katkemine võib olla lokaalne või ülelinnaline. Lokaalne veega varustamine 

katkemisel ei ole tõenäoliselt (maja, kvartal või linnaosa) suurõnnetuse ohuga väljundeid ning 

seepärast ei kujuta need endast hädaolukorra ohtu. Lokaalse veekatkestuse tagajärgi saab 

leevendada pumplate ja veetorustike ümberlülitamise ning AS Tallinna Vesi ning teiste 

ettevõtete veetsisternide kasutamise abil. 

Suurt ohtu Tallinna elanikele ja erinevate valdkondade toimimisele kujutavad endast üle 24- 

tunnised linnaosa või ülelinnalised veekatkestused. Olme- ja tehnilisest veest sõltub otseselt 

inimeste elutegevus, asutuste ja ettevõtete töö ning praktiliselt seiskub ühiskanalisatsiooni töö. 

Eriti ohtlik on veevarustuse täielik katkemine suvel kuumal ajal, kui sellega võib kaasneda 

ulatuslik ohtlik keskkonnreostus ning talvel külmaga, kuna veekatkestus toob endaga kaasa 

suurkatlamajade seiskumise. 

Ühiskanalisatsiooni töö seiskumine. 

Ülelinnaline ühiskanalisatsiooni töö seiskumine võib esile kutsuda ulatusliku hoonete ja 

kanalisatsioonivõrgu ummistumise ning ebasoodsate tegurite kokkulangemisel viia

148 

hädaolukorrani, kuna kõrge välistemperatuuri korral võib ulatuslikele keskkonnareostustele 

lisaks tekkida ka epideemiaoht. 

Uputus Tallinnas. 

Talliinnas võib olla uputuse põhjuseks: 

Tallinna ja Kopli lahe veetaseme tõus pikajaliste põhjakaarte tormide tagajärjel. 

Tallinna ja Kopli lahe veed võivad uputada ainult väga kitsast rannaala ning kõige 

tõenäolisemalt ei vii selline uputus Tallinnas hädaolukorrani. 

Pikajalised paduvihmad. Pikajaliste paduvihmade tagajärjel võib TallinnasToimuda 

järgmised ohtlikud sündmused: 

Olemasolevad sademevee ärajuhtimise süsteemid ei suuda suurenenud veehulka 

vastu võtta. Selle tagajärjel hakkab liigne sademevesi uputama Tallinna madalamaid 

tänavaid. 

Kõige rohkem on ohustatud Tuukri tänava ümbrus. Sademevete uputuse ulatus ei ole 

tavaliselt eriti suur ning kõige tõenäolisemalt ei too see Tallinnas endaga kaasa 

hädaolukorda 

Ülemiste järve veetaseme tõus üle kriitilise märgi. Ülemiste normaalseks veetasemeks 

on veepuhastusjaama mõõdulatil 190 cm ( absoluutne tase 36,2 m merepinnast). 

Kiiritiliseks tasemeks on 230 cm (absoluutne tase 37,02 m merepinnast ). Kui vesi 

Ülemiste järves tõuseb selle tasemele, tekib reaalne uputuse oht. Eriti ohtlik on 

Ülemiste kalda 300-500m pikkune kaldalõik järve loodeosas Järvevana teel paikneva 

Viljandi raudtee ülesõidukoha vastas. Ajaloos teada olevad uputused Tallinnas on 

saanud alguse just sellest lõigust. Järvest vabanenud vesi uhub endaga kaasa suure 

hulga liiva, mis kantakse laiali suurele allele. Viimane taoline uputus oli 1867.aastal. 

Kuigi veetase uputatud alal ei olnud kõrgem kui 1m , jäi peale vee aravoolu Lilleküla 

karjamaale ja Mustjõe kallastele paks liivakiht, mis takistas mitu aasat karjama 

kasutamist. 

Kuigi viimasest uputusest on möödunud 137 aastat, ei saa välistada et muutuvas kliimas 

suureneb Ülemiste järve uputuse oht. Ülemiste järvevete väljavoolu korral satub 

uputusalasse Lilleküla linnaosa ning sellega kaasneb tõenäoliselt ka hädaolukord 

Tallinnas. 

6.3.2. Algsündmused, mille tagajärjel võivad toimuda Tallinna ÜVK ohtlike 

tagajärgedega suurõnnetused. 

Tallinna ÜVK süsteemis võivad ohtlike tagajärgedega õnnetuste algsündmuseks olla: 

Tabel 6. 7 

Indeks Algsündmus Tõenäolisusaste 

ÜVK1 Tallinna veehaarde tootlikkuse katstroofiline Väga väike (harvemini kui kord 100 

vähenemine 

aasata jooksul ) 

ÜVK2 Tallinna veehaarde katastroofiline reostus Väike (kord 50-100 aasata jooksul) 

ÜVK3 24-72-tunnineelektrikatkestus Keskmine (kord 10-50 aasta joksul) 

ÜVK4 Üle 72-tunnine elektrikatkestus. Väike ( kord 50-100 aasta jooksul 

ÜVK5 Ülemiste järvevee taseme tõus üle 230 cm märgi Väike (kord 50-100 aasata jooksul )

149 

Tallinna ÜVK torustiku avariide ja pumplate tehniliste rikete toimumissagedus tõenäolisusaste 

on küll suur, kuid nende tagajärgede ulatus lokaalne ning veeettevõtjatel piisavalt ressursse 

nende tagajärgede likvideerimiseks nii, et hädaolukord Tallinnas oleks välistatud. 

6.3.3 Tallinna ÜVK riskiallikad. 

Tallinna ÜVK põhilisteks hädaolukorrani viia võivateks riskiallikateks on: 

Tallinna ühisveevärk 

Tallinna veehaare 

Ülemiste veepuhastusjaam 

Survepumplad 

Puurkaevude pumplad 

Tallinna ühiskanalisatsioon 

Paljassaare heitevee puhastusjaam 

Kanalipumplad 

Tallinna lahte suunatud kanalipumplate väljalasud. 

6.3.3.1 Tallinna veehaare. 

Hädaolukorra ohuga suurõnnetusteks Tallinna veehaardel , mis võivad Tallinna kaasa tuua 

pikaajalise veekatkestuse Tallinnas on: 

Veehaarde tootlikkuse katastroofiline vähenemine. Veehaarde tootlikkuse 

katastroofilise vähenemise põhjuseks võivad olla : 

Globaalsed kliimamuutused 

Maakasutuse muutumine veehaardealal. 

Veehaarde katastroofiline reostus. 

Veehaarde katstroofilise reostuse põhjuseks võivad olla: 

Kemikaalide ohtlik kasutamine põllutöödel veehaardel. 

Väline reostusallikas (näiteks suure koguse kütuse voolamine järve, radioaktiivsed 

sademed) 

Järvevee floora ja fauna ( näiteks sinivetikad) 

Tallinna veehaarde tootlikkuse katstroofiline vähenemise ja reostuse, mis võivad viia 

Tallinnas hädaolukorrani, toimumissageduse tõenäolisusaste on väike ning seepärast 

jäävad sellega seotud riskid kuni veehaarde põhjalikuma ning mitmekülgsema teadusliku 

hindamise tulemuste saamiseni käesoleva Tallinna riskianalüüsi raamistikust välja. 

6.3.3.2 Tallinna ühisveevärk 

Hädaolukorra ohuga õnnetuse algsündmuseks Tallinna ühisveevõrgus võib olla pikaajaline 

elektrikatkestus.

150 

Tallinna veepuhastusjaam. 

Tallinna veepuhastusjaamast väljub kesklinna 5 ja Lasnamäele 3 põhimagistraali. Jaam kattis 

2002 aastal 85% Tallinna ühisveevärgi vajadustest. Elektrikatkestuse korral on võimalik 

kasutada veepuhastusjaama autonoomset 1,2 mW võimsusega elektrigeneraatorit. Generaatori 

võimsusest jätkub Tallinna kesklinna veega varustamise jätkamist tavalisest madalamal survel. 

Ilma veeta jäävad ülelinnalise elektrikatkestuse korral Nõmme, Merivälja, Lasnamäe ja Pirita 

jõe vaskkalda piirkond. Võrgusurve ei taga sel juhul päästöödeks vajalikku tuletõrjevett. 

Survepumplad 

Eriti tähtis koht on Tallinna ühisveevärgis Punase tänava, Tondi ja Õismäe survepumplatel. 

Punase tänava pumpla töö katkemisel jääb Lasnamäe linnaosa täielikult ilma veeta. Tondi 

survepumplast sõltub Mustamäe ja Õismäe varustamine veega. Tähtsad on ka Keldrimäe, Tuvi 

ja Kolde astmepumplad, kuna ilma nendeta ei ole võimalik tagada nende võrgus päästetöödeks 

vajalikku veerõhku. 

Oluliste pumplate tööks on vaja reservtoiteallikat, mille võimsus oleks mitte vähem kui: 

Lasnamäe süsteemis: Punase tn astmepumpla - 50 kW 

Mustamäe süstemis : Tondi astmepumpla - 30 kW 

Õismäe süsteemis: Õismäe pumpla- 15 kW 

Kesklinna süsteemis: Tuvi tn pumpla 15 kW 

Keldrimäe pumpla 15 kW 

Kolde tn pumpla 15 kW) 

Mitte ühelgi Tallinna Ühisveevärgi survepumplal ei ole reservtoiteallikat ning kõik need 

pumplad seiskuvad elektrikatkestuse korral. 

Puurkaevud. 

Puurkaevud on ühisveevärgi veeallikateks Nõmme linnaosas ning kesklinna ühisvõrguga 

ühendust mitteomavas Nõmme linnaosas ning ÜVK tegevusrajoonides. 

Tallinnas on kokku üle 200 erineva ja erinevatele ettevõtjatele kuuluvat ning erinevas 

seisukorras puurkaevu. AS Tallinna Vesi kuulub 45 tegutsevat ning 37 reserv- ja vaatluskaevu. 

Olulisemateks nendest on: 

Meriväljal 

Jugapuu pumpla - minimaalselt vajalik võimsus 15 kW 

Merivälja pumpla - minimaalselt vajalik võimsus 15 kW 

Nõmmel

151 

Suusa pumpla - minimaalselt vajalik võimsus 15 kW 

Lootuse pumpla - minimaalselt vajalik võimsus 15 kW 

Pihlaka pumpla - minimaalselt vajalik võimsus 15 kW 

Kandle pumpla - minimaalselt vajalik võimsus 15 kW 

Hommiku pumpla - minimaalselt vajalik võimsus 15 kW 

Toome pumpla - minimaalselt vajalik võimsus 15 kW 

Õitse pumpla - minimaalselt vajalik võimsus 15 kW 

Pääsküla pumpla - minimaalselt vajalik võimsus 2 kW 

Hiiu pumpla. - minimaalselt vajalik võimsus 15 kW 

Mitte ühelgi Tallinna Ühisveevärgi puurkaevul ei ole antud hetkel reservtoiteallikat ja kõik 

need pumplad seiskuvad elektrikatkestuse korral. Seega jäävad elektrikatsetuse korral 

Merivälja ja Nõmme täielikult ilma veeta ühisveevõrgust. 

Tallinna puurkaevud on tänaseks põhilisteks Tallinna ühisveevärgi veeallikateks Nõmme 

linnaosas ja Tallinna ÜVK tegevuspiirkondades ning ainsateks alternatiivseteks 

joogiveeallikateks pinnaveehaardele viimase katastroofilise reostumise või tootlikkuse 

langemise juhul. 

Seni, kuni ei ole lõplikult hinnatud Tallinna veehaardega seotud võimalikke riske ja nende 

tagajärgi ning selgelt formuleeritud Tallinna ÜVK pinnavee- ja põhjavee kasutamise 

põhimõtted ning normid, ei tohiks sulgeda või tamponeerida ühtegi puurkaevu Tallinnas. 

6.3.3.3 Tallinna ühiskanalisatsioon 

Hädaolukorra ohuga õnnetuse põhjuseks Tallinna ühiskanalisatsioonivõrgus võib olla 

pikaajaline elektrikatkestus. 

Paljassaare heitevete puhastusjaam. 

Tavaolukorras pumbatakse põhiline osa Tallinna ühiskanalisatsiooni reovett Paljassaare 

heitevee puhastusjaama, kus see peale puhastustsüklit suunatakse läbi 2,8 km pikkust 

süvamerelasku Tallinna lahte. 

Jaamas on olemas 500kW võimsusega reservgeneraator, mis tagab jaama töö jätkumise ka 

elektrikatkestuse korral. Vajaduse korral on võimalik suunata reovesi ilma puhastamata otse 

Tallinna lahte. 

Kanalipumplad. 

Tallinna ühiskanalisatsiooni kanalipumplate seiskumisel tekib oht, et puhastamata reovesi tuleb 

suunata isevoolu teel Tallinna lahte, Harku järve või voolab pumplatest ümbritsevale 

territooriumile. 

Suvel kõrge õhutemperatuuri tingimustes võib pikakajalise ühiskanalisatsiooni töö katkemise 

korral tekkida epideemiaoht. 

Tallinna lahte ja Harku järve suunduvad avariiväljalasud 

Kõige suuremat ohtu kujutavad endast pikakajalise elektrikatkestuse korral Lasnamäe 

väljalask, Pirita kanalipumpla avariiväljalask, Paljassaare HPJ avariiväljalask ning Harku 

kanalipumpla avariiväljalask. Ebasoodsate tegurite kokkulangemisel võib nende kaudu 

Tallinna lahte ja Harku järve suunatud reovesi kaasa tuua raskete tagajärgedega 

keskkonnareostused.

152 

Tallinna ÜVK võimalike hädaolukordade väljundite tagajärgede maksimaalsed raskusastmed 

riskianalüüsis vaatluse all olevates elutähtsates valdkondades võivad olla järgmised: 

V1 – kuni 24 –tunnine lokaalne ÜVK töö katkestus 

Kuigi lokaalsete kuni 24-tunniste ühisveevärgi või ühiskanalisatsiooni töökatkestused võivad 

toimuda keskmiselt üks kord aastas, ei teki nende tagajärjel kõige tõenäolisemalt Tallinnas 

hädaolukorda ning sellise katkestuse põhjused on võimalik kõrvaldada ja tagajärjed leevendada 

Tallinna veeettevõtjate jõudude ja vahenditega. 

Seepärast võib lugeda sellise õnnetuse riskiindeksiks 4B 

V2 24-72 –tunnine ülelinnaline ÜVK töö katkestus 

Ülelinnalise elektrikatkestuse ajal jätkab tööd Tallinna veepuhastusjaam ja Paljassaare HPJ. 

Kõik teised pumplad katkestavad töö. Ilma veeta jäävad täielikult Nõmme Linnaosa ning 

Tallinna tegevuspiirkonnad. Reovesi hakkab liikuma reoveetorustikes ainult isevoolu teel. 

Magistraaltorustiku lõhkikülmumine ei ole tõenäoline ka kõige tugevamate külmade korral. 

Võivad puruks külmuda üksikute veetoiteta jäänud rajatiste veetorustikud. 

Seiskuvad kõik kanalipumplad ning võib tekkida vajadus suunata reovesi isevooluga Tallinna 

lahte. 

Elu ja tervis –A. Otsene oht inimeste elule ja tervisele puudub, kuna hoonete sisetemperatuur 

ei jõua tõenäoliselt langeda ka väga madala välistemperatuuri puhul allapoole tervistohustava 

piiri. Veeta jäänud rajatiste sisemised kanalisatsioonitorud võivad ummistuda ning tekitada 

hügieeni- ja sanitaarprobleeme. 

Elutähtsad valdkonnad – C. 

Veekatkestuse ajaks on häiritud Tallinna põhitegevuspiirkonna ÜVK võrku ühendatud asutuste 

ja ettevõtete tegevus. Lasnamäe, Nõmme ja tegevuspiirkondade ÜVK võrku lülitatud asutuste 

tegevus on vaja tõenäoliselt veekatkestuse ajaks peatada. Tulekustutus- ja päästetööde tõhususe 

tagamiseks on vaja kaasata mobiilseid elektrigeneraatoreid veepumplate töö käivitamiseks . 

Keskkond – C. Keskkonnakahjustused on rasked, kuna Tallinna lahe võimaliku reostuse 

väheohtlik mõju jätkub ka peale ÜVK töö taastamist. 

Vara- B. Varalise kahju korvamiseks piisab veetootjate jooksvatest vahenditest. Veetarbijatele 

tekitatud kahju on suutelised korvama täielikult kindlustusfirmad. 

Evakuatsioon- A. Elanike evakueerimise vajadus puudub. 

Päästeressurss- C. Tulekustutus- ja päästeööde tagamiseks on vaja Tallinna täiendavat 

ressurssi. 

V3 Üle 72 –tunnine ülelinnaline ÜVK töökatkestus.

153 

Üle 72-tunnise ülelinnalise elektrikatkestuse ajal jätkab tööd Tallinna veepuhastusjaam ja 

Paljassaare HPJ. Kõik teised pumplad katkestavad töö. Ilma veeta jäävad täielikult Nõmme 

Linnaosa ning Tallinna tegevuspiirkonnad. Reovesi hakkab liikuma reoveetorustikes ainult 

isevoolu teel. Magistraaltorustiku lõhkikülmumine ei ole tõenäoline ka kõige tugevamate 

külmade korral. 

Võivad puruks külmuda paljude veetoiteta jäänud rajatiste vee- ja soojatorustikud, mille 

remontimiseks on vaja ehitusfirmade lisavahendeid ja lisajõude 


lahte. 

Elu ja tervis –C. Talvel madala temperatuuri tingimustes tekib oht et kütteta ja veeta jäänud 

ruumides võivad inimesed hukkuda või saada raskeid külmakahjustusi. 

Veeta jäänud rajatiste sisemised kanalisatsioonitorud võivad ummistuda ning tekitada hügieenija 

sanitaarprobleeme. 

Suvel võib tekkida inimeste elu ja tervist ohustav epideemiaoht. 

Elutähtsad valdkonnad – D. 

Veekatkestuse ajaks on häiritud Tallinna põhitegevuspiirkonna ÜVK võrku ühendatud asutuste 

ja ettevõtete tegevus. Lasnamäe, Nõmme ja tegevuspiirkonna ÜVK võrku lülitatud asutuste 

tegevus on vaja tõenäoliselt veekatkestuse ajaks peatada. 

Tulekustutus- ja päästetööde tõhususe tagamiseks on vaja kaasata mobiilseid 

elektrigeneraatoreid veepumplate töö käivitamiseks. 

Keskkond – D. Keskkonnakahjustused on rasked, kuna Tallinna lahe võimaliku reostuse 

väheohtlik mõju jätkub ka peale ÜVK töö taastamist ja nõuda lahe pikaajalist piiramist. 

Vara- C. Kahju korvamiseks võib vaja minna Tallinna majanduslikku abi 

Evakuatsioon- C. Võib tekkida vajadus vähemkaitstud elanikkonna ajutiseks eemaldamiseks 

ÜVK töö taastamise ja hoonesiseste remonditööde ajaks. 

Päästeressurss- C. Tulekustutus- ja päästeööde tagamiseks on vaja Tallinna täiendavat 

ressurssi. 

V4- Uputus Tallinnas . Hädaolukorrani viiva uputuse algpõhjuseks võib olla Ülemiste järve 

veetaseme tõus üle 230 cm märgi. Kõige tõenäolisemalt uhub järvesi loodekalda ja vabanenud 

vesi uputab üle Lilleküla linnaosa keskmise kõige madalama osa. Suurt kahju tekitab veega 

kaasa kantud liiv, mille eemaldamine peale vee äravoolu merre nõuab palju aega ja kulutusi. 

Elu ja tervis –A. Otsest ohtu uputatud alale jäänud inimeste elule ja trvisele ei ole. 

Elutähtsad valdkonnad –C. Väljavoolanud vesi võib vigastada uputuse alal teid ja side- ning 

elektriliine. 

Keskkond – D. Peale vee äravoolu mahajäänud liiv takistab pikemat aega looduskeskkonna 

tavalist arengut. 

Vara- C. Kahju korvamiseks võib vaja minna Tallinna majanduslikku abi 

Evakuatsioon- B. Pikajalise evakuatsioni vajadus kõige tõenäolisemalt puudub.

154 

Päästeressurss- C. Päästetöödel on vaja kaasata Tallinna täiendavaid ressursse. 

V5- Ülemiste järve katastroofiline reostus. Jääb käesoleva riskianalüüsi raamest välja 

6.3.3.5 Tallinna ÜVK hädaolukordade väljundite riskiindeksite koondtabel 

V1 V2 V3 V4 

Raskusaste 

Elu ja tervis A A C A 

Elutähtis valdkond B C D C 

Keskkond A B C D 

Vara A C D C 

Evakuatsioon A A C B 

Päästeressurss A C C C 

Max raskusaste B C C D 

Tõenäosus 4 3 2 2 

Riskiindeks 4B 3C 2D 

Tabel 6.8 

T 

õ 

e 

n 

ä 

o 

s 

u 

s 

6.4 Tallinna ÜVK riskimaatriks. 

5 

4 

3 V2 

2 V3, V4 

1 

A B C D E 


Tabel 6.8 

V1- lokaalne kuni 24-tunnine Tallinna ÜVK töö katkestus 

V2 – 24-72 tunnine ülelinnaline Tallinna ÜVK töö katkestus 

V3 – üle 72-tunnine ülelinnaline Tallinna ÜVK töö katkestus 

V4- Ülemiste järve veetaseme tõus üle kriitilise märgi.

155 


Tallinna varustamine veega ning reovete eemaldamine on tähtis tegevusvaldkond. Üle 24 

tunnistel Tallinna ÜVK süsteemi töö osalisel katkemisel võivad ebasoodsate tegurite 

kokkulangemisel olla väga rasked tagajärjed, mis võivad viia hädaolukorrani Tallinnas. Eriti 

ohtlikud on üle 72- tunnised katkestused suvel, kui välistemperatuur tõuseb üle +25 0 C ja talvel, 

kui välistemperatuur langeb alla -30 0 C. 

Tallinna elektrivarustuse valdkonna hädaolukorra ohuga objektideks on: 

Tallinna veehaare. 

Tallinna veepuhastusjaam. 

Tallinna ÜVK rõhutõstepumplad. 

Nõmme linnaosa ja Tallinna ÜVK tegevuspiirkondade pumplad. 

Paljassaare HPJ. 

Pirita, Harku kanalipumpla ning Palajasaare peapumpla avariiväljalasud. 

Lasnamäe väljalask. 

Härjapea kollektori väljalask. 

Riskianalüüs näitab, et ülelinnalise üle 24-tunnise ÜVK süsteemi töökatkestuse kõige 

tõenäolisemaks algsündmuseks on pikaajaline elektrikatkestus. 

Elektrivarustuse riskianalüüsi tulemuste alusel võib pikaajaliste soojakatkestuste keskmiseks 

toimumissageduseks lugeda: 

- 24- 72 tunnised soojakatkestused- üks kord 10-50 aasta jooksul, 

- üle 72 tunnised soojakatkestused- üks kord 10-50 aasta jooksul. 

Pikaajalise elektrikatkestusega kaasneva ÜVK süsteemi töökatkestuse väljunditel võivad olla 

hädaolukorra ohuga väljundid. 



1.Tagada Tallinna veeettevõtete valmisolek ÜVK avariide operatiivseks kõrvaldamiseks. 

2. Tagada Tallinna veetootjate ja veetarbijate valmisolek ühisveesüsteemide torude kiireks 

tühjendamiseks reageerimiseks kasutada oleva aja jooksul. 

3. Paigutada Punase tänava, Tondi, Õismäe, Tuvi, Keldrimäe ja Kolde astmepumplasse 

reservgeneraatorid. 

4. Hankida igale TTPA komandole mobiilne 10-15 kW elektrigeneraator lokaalsete pumplate 

käivitamiseks tulekustutustööde ajal. 

5. Soetada Tallinna munitsipaalreservi vajalik arv mobiilseid 10-15 kW elektrigeneraatoreid 

elutähtsate valdkondade eriti vajalike objekte teenindavate veepumplate ja kanalipumplate 

käivitamiseks elektrikatkestuse korral. 

6. Valmistada Tallinna elanikkond tegutsemiseks ÜVK süsteemi töökatkestuste korral. 

7. Kindlustada Ülemiste järve loodekallas. 

8.Rakendad AS Tallinna Vesi kriisennetusmeetmete ettepanekud 

9. Planeerida vajalikud hädaolukorra lahendamise meetmed Tallinna kriisireguleerimisplaanis.

156 

7.PEATÜKK SOOJUSSÜSTEEMIDE RISKIANALÜÜS 

Sisukord 

7.1 Tallinna soojussüsteemide lühiiseloomustus 

7.2 Tallinna soojussüsteemide riskide hindamine 

7.3 Tallinna soojussüsteemi riskimaatriks 

7.4 Tallinna soojussüsteemide riskitabelid 




S1 AS Tallinna Küte. Lühiülevaade ja riskide lühihinnang. Tallinn, 2004 

S2. Tallinna Linna Riskianalüüs. 19.peatükk. TTÜ lepingu nr 145L aruanne. 

S3 Erik Kaldas. AS Tallinna Küte katlamajad. Tallinn, 2004 

S4 FORTUM TERMES AS katlamajad. Tallinn, 2004

157 

7.1 TALLINNA SOOJAVARUSTUSE ÜLDISELOOMUSTUS 

7 1.1 Soojusallikad 

Tallinna ettevõtete, asutuste ja elanikkonna soojaga varustamiseks kasutatakse: 

Suurkatlamaju 

Väikekatlamaju 

Individuaalmajade keldrikatlaid 

Elektrikütet 

Ahjukütet 

Tallinna soojusallikate omanikeks ja käitlejateks on: 

AS Tallinna Küte 

Fortum Termest OÜ 

Väikeomanikud ( firmad ja ühistud) 

Individuaalomanikud 

7.1.2 AS Tallinna Küte 

AS Tallinna Küte on alates 2002.aastast Tallinna Linnale kuuluva AS Tallinna Soojusega 

sõlmitud rendi- ja operaatorlepingu alusel Tallinna linna territooriumil tsentraalse kaugkütte- ja 

sooja veega kliente varustav põhiline energiaettevõte. 

AS Tallinna Küte kuulub kolm suurkatlamaja. Soojusenergia tootmine toimub neist kahes 

suurkatlamajas: 

Mustamäe katlamaja 

Kadaka katlamaja 

Alates 2000.aastast on kolmas suurkatlamaja - Ülemiste Katlamaja - reservis. 

Lisaks on soojuse tootmisel kasutusel AS Tallinna Küte kaheksa väikekatlamaja: 

Kibuvitsa tänava katlamaja 

Peterburi tee 60 katlamaja 

Peterburi tee 63a katlamaja 

Peterburi tee 65 katlamaja 

Endla tänava 51a katlamaja 

Koskla tänava 7a katlamaja 

Spordi tänava 9 katlamaja 

Pääsküla katlamaja. 

Kõigis AS Tallinna Küte katlamajades kasutatakse kütusena torujuhtmetega kohaletoimetatavat 

gaasi. Ainult Pääsküla KM töötab prügila gaasil (reservkütuseks on kerge kütteõli reservuaaris 

mahtuvusega 25 m3). 

AS Tallinna Küte katlamajades toodeti 2002.aastal kokku 860 tuhat MW soojusenergiat. 

Vastavalt lepingule AS Eesti Energiaga osteti Iru Elektrijaamalt 2002.a. 1 milj. 470 tuhat MW. 

Summaarne tarbijateni edastatud soojusenergia 2002.aastal oli 2,3 milj. MW.

158 

AS Tallinna Küte katlamajad ja 2002.a. soojustoodang 

Tabel 7.1 

Nimetus 

Käikulaskmise 

aasta või 

rekonstruktsioon 

Asukoht 

Paigaldatud 

Soojusvõimsus 

MW 

Väljastatud 2002.a 

MW 

1. Ülemiste katlamaja 1962 Masina 18 238 13 804 

2. Kadaka katlamaja 1975 Marja 5 295 397 901 

3. Mustamäe katlamaja 1963 Kadaka tee 181 416 439 410 

4. Kibuvitsa katlamaja 2001 Kibuvitsa 20A 0,34 294 000 

5. Peterburi tee 60 katlamaja 2000 Peterburi tee 60 0,17 242 000 

6. Peterburi tee 63A katlamaja 2003 Peterburi tee 63A 0,51 234 000 

7. Peterburi tee 65 katlamaja 2000 Peterburi tee 65 0,17 210 000 

8. Endla 51A katlamaja Rek 1996 Endla 51A 3,72 0 

9. Koskla 7A katlamaja Rek 1997 Koskla 7A 2,25 0 

10. Spordi 9 katlamaja Rek 1997 Spordi 9 16,0 0 

11. Pääsküla katlamaja 2001 Pärnu mnt. 455B 2,7 938 000 

Mobiilne konteinerkatlamaja 2001 1,12 

Kokku võimsus 975 690 

Ostetud Iru elektrijaamalt 1 470 000 

Kokku väljastatud tarbijatele 2 300 000 

AS Tallinna Küte katlamajade kütusevarud 

Nimetus Kütus Kütuse kulu ööpäevas Kütusevaru 

1. Ülemiste katlamaja gaas puudub 

2. Kadaka katlamaja gaas puudub 

3. Mustamäe katlamaja 

Gaas 

(reservküte 

masuut) 

ca 7 päeva varu 

( 3500 tonni ) 

4. Kibuvitsa katlamaja gaas puudub 

5. Peterburi tee 60 katlamaja gaas puudub 

6. Peterburi tee 63A katlamaja gaas puudub 

7. Peterburi tee 65 katlamaja gaas puudub 

8. Endla 51A katlamaja gaas puudub 

9. Koskla 7A katlamaja gaas puudub 

10. Spordi 9 katlamaja gaas puudub 

11. Pääsküla katlamaja 

biogaas/ 

kerge kütteõli 

ca 3 päeva varu 

(25 m 3 ) 

Tabel 7.2 

Soojus edastatakse tarbijatele soojusvõrkude kaudu, milliste kogupikkuseks on ca 400 km, 

kogumahuga ca 98 000 m 3 . 

Soojusvõrgud jagunevad territoriaalselt( skeem lisa S1) : 

1) Soojusvõrgu Lääne piirkond (Mustamäe, Õismäe, Lilleküla, 

Sõle, Pelguranna, Karjamaa) 

2) Kesklinna Soojusvõrgurajoon 

3) Lasnamäe Soojusvõrgurajoon 

4) Männiku Mahla tn 87 katlamaja lokaalvõrk 

5) Pääsküla katlamaja lokaalvõrk 

Võrkude keskmine vanus on 20 aastat. 

Lääne piirkonna võrku annavad soojust Mustamäe ja Kadaka katlamajad. Olenevalt 

soojuskoormusest võivad nad olla töös üheaegselt või sõltuvalt graafikust töötada ka eraldi.

159 

Lasnamäe ja Kesklinna soojusega varustamine toimub Iru EJ ostetud soojusenergiaga, 

kusjuures reserviks on Ülemiste katlamaja. Viimane annab soojust Kesklinna ja Lasnamäe 

piirkonnale Iru EJ suviste seisakute ajal. 

Iru EJ soojus edastatakse kesklinna tarbijatele Laagna pumbajaama kaudu. Pumpajaama saab 

kasutada IRU EJ avarii korral, kui käivitatakse Ülemiste katlamaja ning Lasnamäe tarbijate 

varustamine toimub vastupidise skeemi alusel. 

Perspektiivplaani kohaselt on liitmisel Kesklinna ja Mustamäe piirkonna soojusvõrgud. 

Ühendamise korral on võimalik kasutada kõiki suurkatlamaju võrkude soojusega 

varustamiseks, luues ettenägematute olukordade puhuks nn ringtoite. 

7.1.2 FORUM TERMEST AS 

Ettevõtte tegevusvaldkonnaks on soojusenergia tootmine, müük, katlamajade ja teiste 

soojamajandusobjektide- ja seadmete renoveerimine, remont ja ehitamine Tallinna linnas ja 

Tallinna ümbruses Harjumaal. 

Ettevõte Fortum Termest AS teenindab Tallinnas 62 erinevatele valdajatele kuuluvat lokaalset 

väikekatlamaja, kusjuures tarbijateks on peale elumajade tööstuse, kaubanduse, hariduse, 

tervishoiu, riigikaitse ja spordi ja teiste tegevusvaldkondade objektid. Teenindatakse samuti 

lepingute alusel nende katlamajade juurde kuuluvaid lokaalsoojusvõrke, kus see on vastavate 

lepingutega määratud. 

Ettevõtte poolt teenindatavatest 62 katlamajast on ainult kaks mehitatud, ülejäänud töötavad 

automatiseeritult. 

Forum Termest AS tähtsamate katlamajade andmed neist on ära toodud tabelis 7.3. Mahla tn 8 

katlamaja annab soojust AS Tallinna Küte lokaalsesse võrku Männikul. 

Tabel 7.3 

AS TERMEST põhilised katlamajad ja nende tarbijad 

Asukoht Ehitamise aasta Paigaldatud võimsus Kütus Tarbijad 

1 Kopli 100 katlamaja 1986-1990 9,3 MW Gaas 37 tarbijat, nendest 2 kooli 

2 Nõmme 74a katlamaja 1984-2001 12,1 MW Gaas 37 tarbijat, nendes 1 kool 

3 Haraka 7a katlamaja 1997 0,8 MW Gaas Tallinna I internaatkool ja lasteaed 

4 Ravila 17b katlamaja 1997 0,4 MW Petrool Lääne-Tallinna Keskhaigla AS 

5 Magasini 29a katlamaja 1998 1,2 MW Gaas Ida-Tallinna Keskhaigla 

6 Haldja 1a katlamaja 2002 5,8 MW Gaas 36 tarbijat 

7 Mahla 87 katlamaja 1997 12,0 MW Gaas Männiku lokaalvõrk 

Katlamajade varustamine maagaasiga toimub AS Eesti Gaas gaasivõrgust. 

7.1.3 Teised soojatootjad 

Lisaks suurkatlamajadele ja väikekatlamajadele on Tallinnas täiendavateks soojusallikateks: 

- Individuaalmajade omanikele kuuluvad tavaliselt keldris paiknevad väikekatlad. 

- Elektriküte 

- Ahjuküte

160 

Neid soojusallikaid ja nendega seotud riske pole käesoleva riskianalüüsi tegemisel põhjalikult 

hinnatud. 

7.2 Tallinna soojussüsteemide riskide hindamine 

7.2.1 Tallinna soojavõrgu töökindlus. 

Nii nagu teisteski valdkondades, puudub ka Tallinna soojavarustuse valdkonnas pikemaajaline 

soojakatkestuste statistiliste andmete baas. Seepärast ei ole soojavarustuse valdkonna 

kvantitatiivse riskihinnangu tegemiseks vajalikke täpseid andmeid viimaste aastate Tallinna 

soojakatkestuste kohta. 

Vaatamata sellele, et soojusvõrgu ja katlamajade töökindlusele on viimastel aastatel hakatud 

pöörama suuremat tähelepanu ning torustiku ja trassielementide vahetamiseks on hakatud 

eraldama rohkem vahendeid, ei ole suudetud vältida magistraalvõrkudes soojakatkestusi. AS 

Tallinna Küte andmetel toimus 2000- 2002 Tallinnas 4 suuremat soojakatkestust: 

1. Kesklinna Soojusvõrgurajoonis (KSVR) toimus 08.03.2000.a. soojatorustiku vigastus. 

Torustiku vahetamiseks tuli soojustorustik eraldada pimeäärikutega. Selle tulemusena olid välja 

lülitatud 15 tarbijat 2 päevaks. 

2. 28.05.00 likvideeriti soojustorustiku avariikoht Kreutzwaldi ja Tartu mnt ristmikul, mille 

tõttu oli ca 8 tunni jooksul soojusvõrgust välja lülitatud 33 tarbija hooned. 

3. 29.07.02 kella 11:00-st ÷ 30.07.02 kell 9:30-ni olid väljalülitatud Lasnamäe soojusvõrgus 81 

tarbijat soojusmagistraali DN 800 vigastuse likvideerimise tõttu. 

4. 30.04.02 ja 03.05.02 olid välja lülitatud Mustamäe soojusvõrgurajooni Karjamaa piirkonna 

tarbijad (110 tk) vastavalt 2,5-ks ja 8-ks tunniks soojusvõrgu DN 400 avarii likvideerimise 

tõttu. 

7.2.2 Tallinna soojavarustusega seotud riskid. 

Põhiliseks soojavarustusega seotud ohuks Tallinnas on soojakatkestus. Soojakatkestus võib 

häirida Tallinna elutähtsate valdkondade tegevust või täielikult peatada nende 

funktsioneerimise. Elutähtsate valdkondade töö häirimine võib teatud tegurite kokkulangemisel 

viia hädaolukorrani Tallinnas. Põhilisteks elutähtsateks valdkondades, mille tööd häirivad 

võimalikud soojakatkestused, on: 

Raviasutuste töö 

Laste- ja haridusasutuste töö 

Ametiasutuste töö 

Ettevõtete töö 

Kaubandusasutuste töö 

Kultuuriasutuste töö 

Eluruumide küte 

Ohtu kujutab endast ka katlamajade mahutites hoitav kütus. Kalamajade, kui ohtlikke 

kemikaale käitlevate ettevõtete riskide hinnang on tehtud käesoleva riskianalüüsi 3. peatükis.

161 


soojasüsteemis ulatuslik soojakatkestus. 

Tallinna soojavarustuse valdkonnas võib ulatusliku soojakatkestuse põhjuseks olla: 

Nr. 

SS1 

SS2 

SS3 

SS4 

SS5 

SS6 

SS7 

SS8 

SS9 

Hädaolukorda põhjustada võiv risk või oht 

Elektrikatkestus 

Veekatkestus 

Kütuse juurdeveo katkemine 

Soojatorustiku avarii 

Tehnilised rikked katlamajas (sealhulgas tulekahju) 

Tehnilised rikked boilerijaamas (sealhulgas tulekahju) 

Lokaalse jaotusvõrgu avarii 

Terroriakt 

Mitme teguri samaaegne koosmõju. 

Tabel 7.4 

7.2.4 Tallinna soojavarustuse riskiallikad 

Tallinna soojavarustuse riskiallikateks, mis võivad esile Tallinnas kutsuda suurohuga 

soojakatkestuse, on: 

7.2.4.1 Katlamajad. 

Iru Elektrijaama, Mustamäe ja Kadaka suurkatlamaja, AS Tallina Kütus väikekatlamajade ning 

AS Termes väikekatlamajade seiskumise tagajärjed on Tallinna soojasüsteemis erinevad. 

Iru elektrijaama seiskumisel talvisel ajal jäävad kõik Lasnamäe Soojusvõrgu soojatarbijad ilma 

kütteta, kuna Ülemiste katlamaja on suuteline kindlustama vaid trasside mittekülmumise. 

Ülemiste katlamaja seiskumisel on Iru Elektrijaam võimeline kindlustama vajaduse korral ka 

Kesklinna Soojusvõrgu tarbijaid soojaga. 

Peale Lääne ja Kesklinna soojusvõrgu ühendamist suurenevad ühe suurkatlamaja rivist välja 

langemisel tarbijate soojusega varustamise võimalused. 

AS Tallinna Kütus soojavõrku lülitatud väikekatlamajade rivist välja langemisel on tehniliselt 

võimalik jätkata tarbijate varustamist soojaga teiste soojusvõrgu katlamajade abil. 

AS Termes väikekatlamajade ja AS Tallinna kütus Mahla tn 87 ning Pääsküla katlamaja (Pärnu 

mnt 455B) seiskumise korral jäävad kõik nende lokaalvõrku kuuluvad tarbijad ilma soojuseta, 

kuna puudub võimalus nende ühendamiseks AS Tallinna Kütus soojavõrkudesse. 

Individuaalomaniku soojuskatla seiskumisel jääb soojata ainult tema maja. 

Põhilisteks riskiteguriteks katlamajades on: 

1. Katlamaja elektritoiteliinid 

2. Katlad 

3. Juhtimissüsteemid ja juhtimisvahendid 

4. Kütus 

Põhilisteks algsündmusteks, mis võivad peatada katlamaja töö võivad olla:

162 

SS1. Elektrikatkestus. Elektrikatkestuse korral seiskuvad kõik elektrita jäänud katlamajad 

kogu elektrikatkestuse ajaks ning kõik seiskunud katlamaja tarbijad jäävad soojusenergiata 

elektrikatkestuse ajaks. 

SS2 Veekatkestus. Kuna katlamajade varustamine veega toimub ainult läbi AS Tallinna Vesi 

veevarustussüsteemi ning mitte ühelgi Tallinna katlamajal ei ole oma reservpuurkaevu, on nad 

võimelised jätkama oma tööd ainult seni, kuni jätkub süsteemis ning akumulatsioonipaagis 

olevast veevarust. Etteteatamata veekatkestuste korral jätkub katlamajade veetagavaradest kuni 

üheks ööpäevaks. 

SS3 Kütuse juurdeveo katkemine. Kütuse varu masuudi näol on olemas Mustamäe 

katlamajas. Hetkeseisuga (3439 tonni) piisab sellest katlamaja tööks keskmise kütuse kulu 

korral 7 päevaks. Põhimõtteliselt on olemas masuudimahutid ka Ülemiste ja Kadaka 

katlamajades, kuid nende kasutuselevõtt nõuaks ettevõttelt suuri lisakulutusi. 

Osalise gaasitarne katkemise korral jääksid opereerimisvõimelisteks sõltumatult Mustamäe või 

Kadaka katlamaja ja nimetatud piirkonna kliendid oleksid keskmise välisõhu temperatuuri 

korral minimaalse eluruumi siseõhu temperatuuriga varustatud. 

Gaasitarne ülelinnalise katkemise korral suudaks ettevõte hetkel tagada vaid Mustamäe 

piirkonna (Lääne soojusvõrgurajooni) torustiku peatrasside mittekülmumise kuni nädala 

jooksul. 

Pääsküla katlamaja piirkonna kliendid oleksid kütteõli tarne tagamise säilimise korral 

varustatud soojusega pidevalt. 

Tallinna suurkatlamajade kiire üleviimine alternatiivküttele ei ole võimalik. 

Kütuse juurdeveo katkemise tagajärgede likvideerimine kuulub Majandus- ja 

kommunikatsiooniministeeriumi vastutusaladesse ja seepärast on sellega seotud riskide 

põhjalikum hindamine käesolevast riskianalüüsist välja jäetud. 

SS5. Tehnilised rikked katlamajas. Katelde ja nende juhtimissüsteemide suurohuga tehniliste 

rikete korral seiskub katlamaja. AS Tallinna Küte soojavõrkudesse lülitatud katlamaja 

seiskumist on võimalik kompenseerida teiste katlamajade võimsuse arvelt. 

Lokaalvõrke toitvate katlamajade seiskumise korral jäävad kõik selle tarbijad ilma 

soojusenergiata. 

Seiskunud katlamaja elutähtsaid tarbijaid on võimalik varustada vajaduse korral soojaga AS 

Tallinna Küte mobiilsest katlamajast ( 1,12 MW). On vähetõenäoline, et tehnilise rikke tõttu 

seiskub Tallinnas ühe korraga rohkem kui üks katlamaja. 

SS7. Terroriakt. Katlamajas korraldatud terroriakti tagajärjed on tõenäoliselt analoogsed 

suurohuga tehnilise rikke võimalike tagajärgedega. Terroriakt Tallinna katlamajas on 

ekspertide hinnangul vähe tõenäoline ning üheaegne terroriakt rohkemas kui ühes katlamajas 

praktiliselt võimatu. 

Võimalike terroriaktidega seotud riskide hindamine on siseministeeriumi ülesanne ja seepärast 

on nende põhjalikum hindamine käesolevast riskianalüüsist välja jäetud.

163 

7.2.4.2 Soojusvõrgud. 

Soojusvõrkudes on põhiliseks riskiteguriks: 

SS4 Soojatorustiku avarii 

SS5 Boilerijaama tehniline avarii 

SS4 Soojatorustiku avarii. Põhilisteks algsündmusteks, mis võivad kutsuda esile 

soojatorustiku avariisid on: 

Torude läbiroostetamine. 

Torude ühendusliidete purunemine. 

Torude mehaanilised vigastused 

Torude purukskülmumine 

Terroriakt või vandalism 

Kõige tõenäolisemaks soojatorustiku suurohuga avariide põhjuseks on torude läbiroostetamine. 

Purukskülmumine on võimalik ainult siis, kui madala õhutemperatuuri tingimustes 

läbikülmunud pinnases paiknevasse torusse jääb soojakatkestuse korral pikemaks ajaks seisma 

küttevesi. Vastavalt kehtestatud normidele on vaja soojakatkestuse korral lasta soojavee torust 

vesi välja sõltuvalt välistemperatuurist tabelis 7.5 ära toodud aja kestel. 

Tabel 7.5 

Välisõhutemperatuur 

Tagastava toru Tagastava toru Tagastava toru Tagastava toru 

DN kuni 100 DN kuni 250 DN kuni 400 DN üle 400 

0 C 

Madalam kui 5 12 tundi 12 tundi 14 tundi 16 tundi 




Mehaanilised vigastused kontrollimata kaevamistööde käigus on Tallinnas reeglina 

vähetõenäolised. Terroriakt maassekaevatud torustiku purustamise eesmärgil on 

vähetõenäoline, kuid ei ole välistatud terroriakt või raskete tagajärgedega vandalismiakt 

maapinna kohal kulgevatel magistraallõikudel. 

Magistraaltorude raskete avariide korral võivad jääda kütteta terve linnaosa tarbijad. 

Lokaalse torustiku avarii korral on soojata jäänud elanike arv suhteliselt väike. 

Üheaegne torude läbiroostetamine või ühenduste katkemine rohkem kui ühel torustikulõigul on 

Tallinnas vähetõenäoline, kuid ei ole välistatud pikaajaliste madalate õhutemperatuuride korral 

toimunud soojakatkestuse tagajärjel ulatuslikud soojatorustiku purukskülmumised. Eriti 

ohtlikud on elektrikatkestuse tagajärjel tekkinud soojakatkestused, kuna sel juhul tuleb 

kasutada magistraaltorude elektriajamitega siibrite avamiseks mobiilseid elektrijaamu.

164 

SS6 Tehnilised rikked boilerijaamas. Tehniliste rikete korral jäävad reeglina selle jaama 

tarbijad ilma soojuseta. Üheaegne tehniline rike rohkem kui ühes Tallinna soojavõrgu 

boilerijaamas on vähetõenäoline. 

7.2.5 Soojakatkestuste liigid 

Tallinna soojakatkestused on otstarbekas jaotada kestuse ja ulatuse järgi nelja gruppi. 

S1 Kuni 12 tunnised lokaalsed soojakatkestused. 

Nende kõige tõenäolisemaks põhjuseks võib olla kas soojatorustiku avariid või katlamajade ja 

boilerijaamade tehnilised rikked. Põhjused kõrvaldatakse AS Tallinna Küte ja AS Termeks 

remondijõududega. Kuni 12 tunnine lokaalse soojakatkestuse tõenäolisus on väga suur 

(sagedamini kui kord aastas). 

Kuni 12-tunniste soojakatkestuste tõenäolisus Tallinnas on väga suur (sagedamini kui üks kord 

aastas) 

Taolise soojakatkestuse tagajärgede maksimaalseks raskusastmeks võib lugeda B. 

S2 Kuni 24 tunnised ülelinnalised soojakatkestused. 

Kuni 24 tunnise ülelinnalise soojakatkestuse võib esile kutsuda kuni 24 tunnine elektrikatkestus 

ja sellega kaasnev veekatkestus Tallinnas, mille tagajärjel seiskuvad Iru Elektrijaam ja kõik 

Tallinna katlamajad selle katkestuse ajaks. Kuni Kesklinna ja Lääne soojusvõrgu ühendamiseni 

võib aset leida ka Mustamäe linnaosa kuni 24 tunnine soojakatkestus. Soojavarustuse 

taastamiseks peale elektri- ja veekatkestuse lõppu piisab tõenäoliselt AS Tallinna Küte ja 

Fortum Termeks AS remondijõududest. 

Kuni 24 tunnise ülelinnalise soojakatkestuse tõenäolisus on suur (kord 1-10 aasta jooksul) 

S3 24-72 tunnise ülelinnalised soojakatkestused. 

Nende kõige tõenäolisemaks põhjuseks võib olla kuni 72 tunnine ülelinnaline elektrikatkestus, 

mille tagajärjel seiskuvad Iru Elektrijaam ja kõik Tallinna katlamajad selle katkestuse ajaks. 

Kui katkestuse ajal on välistemperatuur alla –30 0 C on tõenäoliselt vaja kaasata soojavarustuse 

taastamiseks peale elektri- ja veekatkestuse lõppu lisaks AS Tallinna Küte ja AS Termeks 

remondijõududele Tallinna täiendavaid jõude ja vahendeid. 

24-72 tunnine lokaalse soojakatkestuse tõenäolisus on keskmine (kord 10-50 aasta jooksul). 

S4 Üle 72 tunnised soojakatkestused. 

Nende kõige tõenäolisemaks põhjuseks võib olla üle 72 tunnine ülelinnaline elektrikatkestus, 

mille tagajärjel seiskuvad Iru Elektrijaam ja kõik Tallinna katlamajad selle katkestuse ajaks. 

Kui katkestuse ajal on välistemperatuur alla –30 0 C on tõenäoliselt vaja kaasata Soojavarustuse 

taastamiseks peale elektri- ja veekatkestuse lõppu lisaks AS Tallinna Küte ja AS Termeks 

remondijõududele vabariigi täiendavaid jõude ja vahendeid. 

24-72 tunnine lokaalse soojakatkestuse tõenäolisus on väike (kord 50-100 aasta jooksul). 

7.2.6. Soojakatkestuste võimalikud suurohuga väljundid 

Soojakatkestuse põhiliseks suurohuga väljundiks on hoonete sisetemperatuuri langemine. 

Sisetemperatuuri langemise kiirus sõltub hoone konstruktsioonist ja välistemperatuurist. 

Tabelis 7.5 on näidatud erinevates hoonetes sisetemperatuuri langemine kütte katkemisel 

+18 0 C kuni +10 0 C.

165 

Küttenormid nõuavad, et sisetemperatuuri langemisel kuni +10 0 C on vaja hoone küttesüsteem 

tühjendada. Kui selle aja jooksul ei õnnestu torustikku tühjendada, võib tekkida torustiku 

purukskülmumise oht. 

Tabel 7.6 

Orienteeruv aeg, mille jooksul peab kütteta jäänud hoone küttesüsteem olema tühjendatud. 

Välistemperatuur Paneelehitis Sõjajärgne ehitis Sõjaeelne ehitis Paekiviehitis 

0 C 9-16 kor 5 kor 

-15 7 10 12 16 20 

-16 7 9 11 14 17 

-17 6 9 10 14 17 

-18 6 9 10 14 18 

-19 6 9 10 13 17 

-20 6 8 9 13 17 

-21 6 8 9 13 16 

-22 6 8 9 12 16 

Temperatuuri langemine hoonetes alla +10 0 C võib peatada nende ruumide sihtotstarbelise 

kasutamise ja teatud asutuste või ettevõtete töö tuleb peatada. Eriti ohtlik on temperatuuri 

langemine lastaedades, koolides ja haiglates. 

Vene Föderatsiooni viimaste soojakatkestuste analüüs näitab, et soojakatkestuste korral, mis 

kestavad välistemperatuuril alla –30 0 C üle 3-5 päeva võivad olla väga rasked tagajärjed, sest 

ebasoodaste tegurite kokkulangemisel puruneda võivad mitte ainult üksikute hoonete 

soojatorustikud ja radiaatorid vaid ka soojavõrgu magistraaltorud ning soojavarustuse 

taastamine võib nõuda väga palju aega ja ressursse. 

Teiseks ohtlikuks madala välistemperatuuri tingimustes toimunud pikaajalise soojakatkestuse 

suurohuga väljundiks on tühjendamata jäänud soojustorustiku purukskülmumine. 

Katlamajade töö katkemisel on vaja soojatorustikust lasta vesi välja enne seda, kui vesi 

torustikus jõuab külmuda. Kui soojakatkestuse põhjuseks on pikaajaline elektrikatkestus, on 

väga raske AS Tallinna Kütus tsentraalvõrkudest ning Forum Termest AS lokaalsetest 

võrkudest vee väljalaskmine tabelis 7.6 esitatud aja jooksul. Ebasoodsate tegurite 

kokkulangemisel võivad väga madala välistemperatuuri korral üle 72 tunnise soojakatkestuse 

tagajärjed olla väga rasked ning nõuda pikaajalisi mahukaid remonditöid. 

Pikaajalise soojakatkestuse tagajärgi võib raskendada asjaolu, et kütteta jäänud hoonete 

elanikud võivad hakata kasutama omatehtud käepärastest vahenditest valmistatud küttekoldeid, 

mis omakorda võib kaasa tuua tulekahjude arvu järsu suurenemise ning nõuda TTPA toetamist 

täiendavate päästeressurssidega.

166 

7.2.7 Soojakatkestuste võimalike tagajärgede tõenäoline raskus. 

7.2.7.1 S1: kuni 12-tunnine soojakatkestus. 

Kuni 12 tunnise soojakatkestuse tagajärgede raskusaste on tõenäoliselt tähtsusetu- A. 

7.2.7.2 S2: kuni 24-tunnine soojakatkestus ühes linnaosas . 

Kuni 24 tunnise soojakatkestuse võimalike tagajärgede maksimaalsed raskusastmed vaatluse 

all olevates elutähtsates valdkondades võivad olla järgmised: 

Elu ja tervis –A. Otsene oht inimeste elule ja tervisele puudub, kuna hoonete sisetemperatuur 

ei jõua tõenäoliselt langeda ka väga madala välistemperatuuri puhul allapoole tervistohustava 

piiri. 

Elutähtsad valdkonnad – B. Boilerijaama tehniliste rikete ja soojustrasside avariide 

kõrvaldamiseks tuleb vigastatud lõikudega ühendatud tarbijate küte katkestada. Katlajaama 

sisemise tehnilise rikke kõrvaldamiseks on vaja katlamaja seisata. Elektri ja veetoiteta 

katlamaja tuleb rikke kõrvaldamise ajaks peatada. Ebasoodsate tegurite kokkulangemisel on 

vaja tõenäoliselt peatada lühiajaliselt lasteaedade, haridusasutuste ja kultuuriasutuste töö. 


Vara- A. Varalise kahju korvamiseks piisab soojatootjate jooksvatest vahenditest. 

Evakuatsioon- A. Elanike evakueerimise vajadus puudub. 

Päästeressurss- A. Soojuskatkestuse likvideerivad soojatootjad oma jõudude ja vahenditega. 

7.2.7.3 S3: 24-72 tunnine ülelinnaline soojakatkestus. 

24-72 tunnise soojakatkestuse võimalike tagajärgede maksimaalsed raskusastmed vaatluse all 

olevates elutähtsates valdkondades võivad olla järgmised: 

Elu ja tervis –B. Otsene oht inimeste elule ja tervisele puudub, kuna hoonete sisetemperatuur 

ei jõua tõenäoliselt langeda ka väga madala välistemperatuuri puhul allapoole tervistohutava 

piiri. Üksikud vähemkaitstud elanikud võivad saada raskeid tervisekahjustusi. 

Elutähtsad valdkonnad – C. Soojasüsteemi taastamise ajaks jäävad soojatarbijad ilma kütteta. 

Tõenäoliselt on vaja peatada soojakatkestuse ajaks kütteta jäänud lasteaedade, haridusasutuste 

ja kultuuriasutuste töö. 


Vara- C. Varalise kahju korvamiseks piisab soojatootjate jooksvatest vahenditest. Ebasoodsate 

tegurite kokkulangemisel võib soojasüsteemi taastamiseks vaja minna Tallinna majanduslikku 

abi . Tarbijate võimalike kahjude korvamiseks piisab tõenäoliselt kindlustussummadest.

167 

Evakuatsioon- C. Võib tekkida vajadus evakueerida haigeid kütteta jäänud haiglakorpustest, 

kui puudub võimalus kütta neid ajutiselt mobiilsest katlamajast. Elanike evakueerimise vajadus 

puudub. 

Päästeressurss- B. Soojuskatkestuse likvideerivad soojatootjad oma jõudude ja vahenditega. 

Omatehtud ajutiste küttekollete kasutamisega võib kaasneda TTPA päästemeeskondade 

väljakutsete arv. 

7.2.7.4 S3:üle 72 tunnine ülelinnaline soojakatkestus. 

Üle 72 tunnise soojakatkestuse võimalike tagajärgede maksimaalsed raskusastmed vaatluse all 

olevates elutähtsates valdkondades võivad olla järgmised: 

Elu ja tervis C. Võib tekkida kütteta jäänud ruumides elavate inimeste külmakahjustuste 

otsene oht. Üksikud vähemkaitstud elanikud võivad hukkuda. Hulgaliselt külmakahjustusi, mis 

võivad nõuda haiglaravi. 

Elutähtsad valdkonnad – D. Kõik suur- ja väikekatlamajade soojatarbijad jäävad 

soojakatkestuse ajaks ilma kütteta. Sooajakatkestuse ajaks on vaja peatada lasteaedade, 

haridusasutuste ja kultuuriasutuste töö ja raviasutuste töö. Ka enamiku ametiasutuste töö võib 

olla täielikult häiritud. 


Vara- D. Varalise kahju korvamiseks on tõenäoliselt vaja Tallinna ja Vabariigi toetust. 

Evakuatsioon- D. Soojakatkestuse ajaks on vaja evakueerida raviasutuses olevad rasked 

haiged ja Tallinna vähemkaitstud elanikud ( lapsed, vanurid, kodused voodihaiged). 

Päästeressurss- D. Soojuskatkestuse likvideerimiseks võib vaja minna vabariigi täiendavaid 

ressursse. 

7.3 Pikaajaliste soojakatkestuste tagajärgede koondtabel. 

Tabel 7.7 

S1 kuni 12 tundi S2 Kuni 24 h S3 24-72 tundi S4 Üle 72 tunni 

Raskusaste 

Elu ja tervis A A B C 

Elutähtis valdkond A B C D 

Keskkond A A A A 

Vara A A C D 

Evakuatsioon A A C D 

Päästeressurss A A B D 

Max raskusaste A B C D 

Tõenäosus 5 4 3 2 

Riskiindeks 5A 4B 3C 2D

168 

T 

õ 

e 

n 

ä 

o 

s 

u 

s 

7.4 Tallinna soojasüsteemi riskimaatriks. 

5 S1 

4 S2 

3 S3 

2 S4 

1 

A B C D E 


Tabel 7.8

169 


Tallinna soojatarbijate soojaga varustamine on tähtis tegevusvaldkond. Üle 24 tunnistel 

elektrikatkestustel võivad ebasoodsate tegurite kokkulangemisel olla väga rasked tagajärjed, 

mis võivad viia hädaolukorrani Tallinnas. Eriti ohtlikud on üle 72- tunnised soojakatkestused 

talvel, kui välistemperatuur langeb pikemaks ajaks alla -30 0 C. 

Tallinna soojavarustuse valdkonna ohtlikeks objektideks on: 

Suur- ja väikekatlamajad 

Boilerijaamad 

Tallinna soojasüsteemi soojatorustik 

Riskianalüüs näitab, et ülelinnalise üle 24-tunnise soojakatkestuse kõige tõenäolisemaks 

algsündmuseks on pikaajaline elektrikatkestus ning sellega kaasnev veekatkestus. 

Elektrivarustuse riskianalüüsi tulemuste alusel võib pikaajaliste soojakatkestuste keskmiseks 

toimumissageduseks lugeda: 

- 24- 72 tunnised soojakatkestused- üks kord 10-50 aasta jooksul, 

- üle 72 tunnised soojakatkestused- üks kord 50-100 aasta jooksul 

Analoogsetes ilmastikutingimustes paikneva Karjala viimaste aastate talvel toimunud 

soojasüsteemide avariide analüüs näitab, et pikaajalise madala välistemperatuuri tingimustes 

võivad 2-4 päevase soojakatkestuse korral puruks külmuda veest tühjendamata lokaalsete ja 

tsentraalsete küttevõrkude torud. Sama võib juhtuda ka 5-6 päeva pärast majasiseste 

küttetorudega. Taoliste avariide tagajärgede täielik likvideerimine võib nõuda väga palju aega 

ning ressursse. 



1.Tagada Tallinna soojatootjate valmisolek soojavõrgu avariide operatiivseks kõrvaldamiseks. 

2. Tagada Tallinna soojatootjate ja soojatarbijate valmisolek soojasüsteemide torude kiireks 

tühjendamiseks reageerimiseks kasutada oleva aja jooksul. 

3. Soetada lisaks AS Tallinna Küte olemasolevale mobiilsele katlamajale lisaks veel 2 

analoogset mobiilset katlamaja Tallinna raviasutuste tähtsate objektide avariikütte 

korraldamiseks pikaajalise soojakatkestuse korral. 

4.Tõhusat Tallinna elanikkonna teavitamise süsteemi, mis oleks võimeline toimima ka 

elektrikatkestuse korral. 

5. Planeerida hädaolukorra lahendamise meetmed Tallinna kriisireguleerimisplaanis.

170 

8.Peatükk MAAGAASISÜSTEEMI RISKIANALÜÜS 

Sisukord 

Sissejuhatus 

8.1 Tallinna maagaasisüsteemi üldiseloomustus 

8.2 Maagaasi tarnijad 

8.3 Tallinna maagaasisüsteemi riskide hinnang 

8.4 Tallinna maagaasisüsteemi riskide koondtabel 

8.5 Tallinna maagaasisüsteemi riskimaatriks 

8.6 Tallinna maagaasisüsteemi riskitabelid 



Kirjandus: 

G1 Kemikaaliseadus 

G2 Maagaas, vedelgaas, gaasiseadmed Eestis. Eesti Gaasiliit, Tallinn 2002 

G3 www.gaas ee 

G4 A. Noodla AS Eesti Gaas riskide hinnang. Tallinn 2003 

G5 CPQRA Guidelines for Chemical Process Quantitative Risk Analysis. American Institute of 

Chemical Engineers, New York. 

G6 Guidelines for Transportation Risk Analysis . American Institute of Chemical Engineers, 


G7 TransAPELL Guidance for Dangerous Goods Transport Emergency Planning in a Local 

Community. UNEP& Swedish Rescue Services Agency. 

G8 Tallinna Linna Riskianalüüs. 12, 16. peatükk. Transport Tallinna linnas. TTÜ lepingu nr 

145L aruanne. 

G9 Tallinna üldplaneering 2000. SAPA, Tallinn. 

Lisad 

8.1 Maagaasi keemilised ja füüsilised omadused 

2. Tallinna maagaasivõrk. SAPA arengukava 

2.Gaasivõrgu ohtlikud objektid . Kalamaja asum 

2 Gaasivõrgu ohtlikud objektid. Kelmiküla asum 

2 Gaasivõrgu ohtlikud objektid. Nõmme linnaosa

171 

Sissejuhatus 

Tallinnas kasutatakse kütteks nii maagaasi kui vedelgaasi. 

Põhiliseks maagaasi transportijaks, jaotajaks ja müüjaks Tallinnas on AS Eesti Gaas. AS Eesti 

Gaas ei kuulu kemikaaliseaduse alusel ohtlike ettevõtete hulka, kuna ohtlike kemikaalide 

transportimisele torujuhtmete kaudu väljaspool ettevõtte territooriumi ei laiene 

kemikaaliseaduse ning selle põhjal välja töötatud õigusaktide nõuded. Kuid vaatamata sellele 

kujutab Tallinna maagaasisüsteem endast ohtu ning ebasoodsate tegurite kokkulangemisel 

võivad süsteemis toimunud õnnetuse suurohuga väljundid tekitada hädaolukorra. 

Tallinna riskianalüüsi käesolevas peatükis on hinnatud ainult maagaasisüsteemi riske. 

Vedelgaasi künniskogust ületavas mahus käitlevad Tallinna ettevõtted kuuluvad ohtlike 

ettevõtete nimekirja ja nende riskianalüüs on tehtud käesoleva analüüsi 3. peatükis “ Ohtlikke 

kemikaale käitlevate ettevõtete riskianalüüs”. Vedelgaasi transportivad ettevõtted ei kuulu 

kemikaaliseaduse alusel ohtlike ettevõtete hulka, nende riske on hinnatud analüüsi 4. peatükis. 

“Transpordivaldkonna riskianalüüs”. 

8.1 Tallinna maagasisüsteemi lühiiseloomustus. 

Tallinna maagaasisüsteemi kuuluvad kaks põhilist osapoolt: 

Tarnijad 

Tarbijad 

Tarnijate ülesanne on toimetada tarbija poolt ostetud maagaas tarbija gaasiseadmeteni, 

projekteerida ja ehitada gaasiobjekte, paigaldada ja hooldada gaasiseadmeid. 

Põhiliseks maagaasi tarnijaks Tallinnas on AS Eesti Gaas. 

Maagaasi Tallinnas jaotamise ja müümisega tegelemisega alustamist valmistavad ette 

Tallinngaas OÜ ja Kakumäe võrgud OÜ. 

Lisaks ülalnimetatutele kuuluvad Tallinnas tarnijate hulka firmad, kes projekteerivad ja 

ehitavad gaasiobjekte ning müüvad, paigaldavad ja hooldavad gaasiseadmeid. Nende tegevust 

reguleerivad erinevad normatiivaktid ja nende täitmist kontrollivad erinevad inspektsioonid. 

Nende tarnijatega seotud ohte ei ole käesolevas riskianalüüsi hinnatud, kuna see on 

töökeskkonna riskianalüüsi ülesanne. 

Maagaasi tarbijateks Tallinnas on 

Elanikkond 

Kommertstarbijad 

Tööstus 

Katlamajad 

Süsteemi funktsioneerimist võivad mõjutada süsteemivälised tegurid (nn “kolmas osapool” või 

vääramatud jõud). 

Põhilisteks välisteks teguriteks, mis võivad tekitada Tallinna maagaasisüsteemis õnnetuse, on:

172 

Kaevamistööd 

Mootorsõidukid 

Majasisesed remonditööd 

Tulekahju gaasireguleerimisjaamas või gasifitseeritud hoones 

Vandalism. 

8.2.1 AS Eesti Gaas 

8.2 Maagaasi tarnijad 

AS Eesti Gaas Põhitegevuseks on maagaasi ost, jaotus ja müük, millele lisandub ettevõtete 

gaasisüsteemide hooldus, uute gaasitorustike ehitus ning gaasivõrgu arenduste korraldamine. 

Eestis on ainult maagaasi jaotustorustikud s.t. gaas voolab varem tõstetud rõhu arvel tarbijani ja 

ei sõltu mingil moel ühestki teisest energiaallikast. Rõhu alandamine toimub üherõhutaseme 

võrkude vahel hüppeliselt membraanregulaatoritega. Kõik gaasireguleerimisjaamad on 

varustatud kaitseklappidega, mis väldivad võimalike regulaatorite rikete korral ülerõhu 

tekkimise. Nimetatud süsteem on äärmiselt töökindel ja selles avariisid ei ole esinenud. 

Võimalikud hädaolukorrad on praktiliselt võimalikud ainult inimlike eksimuste või tahtliku 

tegevuse korral. 

Maagaasi võrgud on jaotatud osadeks sulgeseadmetega ja kõigi võrku ühendatud tarbijate ees 

on sulgeseadmed, mis võimaldavad tarbija eraldamist maagaasivõrgust. 

Jaotusvõrku antav maagaas lõhnastatakse nii, et see oleks selgelt äratuntav kontsentratsioonis 

1/5 alumisest plahvatuspiirist. Praktiline lõhna tajumine sõltub inimesest ja algab kuni sada 

korda väiksemast kontsentratsioonist. 

Tallinna maagaasivõrk moodustab ühe osa AS Eesti Gaas maagaasi tervikvõrgust. 

Gaasitorustik 

AS Eesti Gaas on Tallinnas: 

270 km A-kategooria (ülerõhk kuni 0.1 bar 1 ) torustikke, sellest 97% töörõhuga 

0,02 bar, mis võimaldab ilma täiendava rõhu reguleerimiseta ühendada sellesse 

gaasipliite ja veesoojendajaid. Keskmine sulgeseadmete tihedus 21 seadet 

kilomeetri kohta. 

160km B -kategooria ( ülerõhk 0.1-3 bar) torustikke. Keskmine sulgeseadmete 

tihedus 6 seadet kilomeetri kohta. 

60 km B -kategooria ( ülerõhk 3,5-4 bar) torustikke. Keskmine sulgeseadmete 


27 km C-kategooria (ülerõhk 10-12 bar) torustikke. Keskmine sulgeseadmete 


1 1 bar 0 0,997 kg/ cm 2

173 

Tallinna gaasivõrk on ehitatud aastatel 1953-2003. Terastorud moodustavad Tallinna 

gaasijaotusvõrgust ligikaudu 80 %. 

Tarbija krundil või kinnistul asuvad tarbijaid gaasivõrguga ühendavad tarnetorustikud 

kuuluvad tarbijatele. 

Gaasireguleerimisjaamad: 

Tallinna linna gaasiga varustamiseks on gaasivõrgus paigaldatud 178 gaasireguleerimisjaama 

(GRJ ), millest 44 asuvad eraldiseisvates hoonetes. Gaasireguleerimisjaamades toimub 

gaasirõhu alandamine ja gaasi puhastamine mehaanilistest osakestest. 

Gaasireguleerimisjaamadesse on paigaldatud ohutus-ja kaitseautomaatika tagamaks gaasirõhu 

hoidmist etteantud vahemikus. 

Sulgeseadmed : 

Tallinna linn saab toite kahest autonoomsest toitepunktist, millega toite katkemine gaasivõrku 

on välistatud. Gaasist mitte põhjustatud õnnetusjuhtumi esinemise korral (tulekahju, plahvatus 

jne) on tarbijate ette paigaldatud sulgeseadmed, mis tagavad süsteemi vajaliku osa 

väljalülitamise võimaluse. Kokku on Tallinna gaasivõrgus 6800 sulgeseadet, millest 3500 on 

hüdrolukud ( sulgeseadmed, millistes gaasivool suletakse vedelikusamba vasturõhuga ). 

Statistilised andmed avariide ja õnnetuste kohta 

Viimase 10 aasta jooksul ei ole Tallinna gaasijaotusvõrgus pikaajalise gaasi tarnimise 

katkestusi olnud. Enamus avariiolukordi on olnud viimastel aastatel seotud tarbijate 

gaasiseadmetega ja ei ole ületanud reeglina 24 tundi. 

Gaasiavariide sagedust Tallinnas iseloomustavad järgmised andmed viimase 3 aasta kohta: 

2000.a 1130 väljakutset ( keskmiselt 3 ööpäevas), millest 85% elamutes (sulgeseadmed, 

toruühendused). 

2001.a 720 väljakutset ( keskmiselt 1,97 ööpäevas) , millest 90 % elamutes 

(sulgeseadmed , toruühendused). 

2002.a 360 väljakutset ( keskmiselt 1 ööpäevas), millest 95 % elamutes (sulgeseadmed, 

toruühendused). 

Kuigi väljakutsete arv on viimase kolme viimase aasta jooksul ligi kolm korda vähenenud, 

jäävad gaasileketega seotud ohud endiselt reaalseks. Viimase 5 aasta jooksul ei ole Tallinnas 

maagaasi plahvatusi toimunud. 

Nagu ülaltoodud andmed näitavad, toimub 85-95 % gaasiavariidest Tallinnas 

individuaalelamutes või kuni 5-korruselistes kortermajades. Nende põhilisteks põhjusteks on: 

Elanike hooletus ja lohakus. 

Majasiseste gaasiseadmete amortiseerumine. 

Tõhusalt toimiva hooldus- ja kontrollsüsteemi puudumine, kuna majasisesed gaasiseadmed 

kuuluvad korteriomanikule, kes vastutab nende korrasoleku ja kasutamise eest.

174 

AS Eesti Gaas valmisolek avariide likvideerimiseks ja õnnetuste tagajärgede 

leevendamiseks. 

AS Eesti Gaasil on Tallinna hoolduspiikonnas 24- tunnine dispetšervalve ja üks 

ööpäevaringselt väljasõiduvalmiduses valvelukksepp avariiautoga. 

Tallinna Linna toitvates Loo- ja Valdeku gaasireguleermisjaamades on 24-tunnine mehitatud 

valve. 

2- 4 tunni jooksul on võimalik täiendavalt kaasata 2 meeskonda, mille koosseisu kuuluvad 2-3 

gaasitorustiku remonditöödeks vajalike vahenditega ja seadmetega varustatud remondimeest. 

Hädaolukorraks valmisoleku plaan on välja töötatud. 

8.2.2 Teised gaasitarnijad 

Maagaasi Tallinnas jaotamise ja müümisega tegelemisega alustamiseks on valmis: 

Tallinngaas OÜ – trasside üldpikkus 1,7 km, rõhk torus 1,2 bari, toru läbimõõt 90-100 

mm, planeeritud tegevuspiirkond- Nõmme. 

Kakumäe võrgud OÜ – trasside üldpikkus 2,7 km, rõhk torus 4 bari, toru läbimõõt 180 

mm, planeeritud tegevuspiirkond- Tiskre asum. 

8.3 Tallinna maagaasisüsteemide riskide hinnang 

8.3.1 Tallinna maagaasisüsteemi õnnetused, mille väljundid võivad viia suurõnnetuseni 

Tallinna maagaasisüsteemi riskiteguriks on maagaas. Maagaasi omadused on ära toodud lisas 

8.1. Kuigi maagaas on vedelgaasist tunduvalt ohutum, ei ole teatud ebasoodsate tegurite 

kokkulangemisel välistatud suurõnnetuse ohuga tulekahjud ja plahvatused. 

Tallinna maagaasisüsteemis võivad toimuda järgmised õnnetused, mille väljundid võivad viia 

hädaolukorrani Tallinnas: 

Gaasitarne katkemine. Gaasitarne katkemine võib olla lokaalne (puudutab ainult üksikuid 

tarbijaid) või ülelinnaline üle 24- tunnine katkestus (gaasita võivad jääda kõik Tallinna oluliselt 

tähtsad gaasitarbijad). 

Põhilisteks tarbijateks, kelle gaasita jäämine võib Tallinnas kaasa tuua hädaolukorra, on: 

Iru Soojus-elektrijaamjaam 

Tallinna gaasiküttega katlamajad. 

Talvel madala välistemperatuuri korral võib pikaajaline gaasitarne katkestus endaga kaasa tuua 

elutähtsate valdkondade objektide ja teiste soojatarbijate kütmise katkestamise. 

Soojakatkestuse tagajärjed on kirjeldatud käesoleva riskianalüüsi 7. peatükis “Soojasüsteemide 

riskianalüüs”. 

Lokaalsete gaasitarnete katkestused mõjutavad ainult üksikute tarbijate toimimist ning 

tõenäoliselt ei too nad endaga kaasa hädaolukorda Tallinnas.

175 

Kuna ülelinnaline üle 24 tunnine gaasitarne katkestus võib tekkida ainult väljaspool Tallinnat 

toimivate tegurite mõjul, on sellise õnnetuse riskide hindamine ja selle tagajärgede 

kõrvaldamine või leevendamine AS Eesti Gaas ning majandus- ja 

kommunikatsiooniministeeriumi otsene ülesanne. Käesolevas riskianalüüsis seda ei ole tehtud. 

Väljapihkunud gaasijoa süttimine. Gaasitoru seina tekkinud maagaas pihkub reeglina õhku 

joana, mis võib piisava võimsusega süttimisallikaga kokku puutudes põlema süttida. 

Moodustunud tõrviku soojuskiirguse ohualasse sattunud puithooned võivad süttida ning 

kaitsmata inimesed saada erineva raskusega põletushaavu. Eriti ohtlik on gaasipilve süttimine 

ebasoodsa tuule korral tihedalt hoonestatud tuleohtlikus asumis. 

Väljapihkunud gaasipilve plahvatus. Kuna maagaas on õhust kergem ning reeglina pihkub 

purunenud torust välja joana, ei ole ebasoodaste tegurite kokkulangemisel välistatud vabanenud 

gaasi hajumine maapinna kohal tuule suunas liikuva pilvena, mis piisava võimsusega 

süttimisallikaga kokku puutudes võib plahvatada. Põhilisteks teguriteks, mis soodustavad 

plahvatust on inversioon, tuul kiirusega 1-2 m/s, madal temperatuur, suhteliselt madal rõhk 

gaasitorus ning gaasi väljapihkumine läbi pinnasekihi. 

8.3.2 Algsündmused, mille tagajärjel võivad toimuda Tallinna gaasisüsteemis ohtlike 

tagajärgedega maagaasi pihkumised. 

Tallinna gaasivarusüsteemis võivad olla ohtlike tagajärgedega pihkumiste põhilisteks 

algsündmusteks: 

Nr. 

SG1 

SG2 

SG3 

SG4 

SG5 

SG6 

Võimalikud algsündmused 

Torustiku korrosioonikahjustused 

Ühenduste ja seadmete lekked 

Torustiku ja gaasijaotusseadme mehaaniline purunemine välisteguri mõjul 

Tulekahju gaasijaotusjaamas või gasifitseeritud hoones. 

Hooletus või lohakus 

Terroriakt või vandalism. 

Tabel 8.1 

Torustiku korrosioonikahjustuste oht on suurem terastorudega gaasivõrgu osades. Uuemate 

plastmasstorude puhul seda ohtu ei ole. 

Kõige suuremat ohtu Tallinnas kujutavad endast gaasitorustiku ja gaasijaotusseadmete 

mehaaniline vigastamine ehitustööde käigus või kokkupõrkel mootorsõiduki otsasõidul. 

Põhilist ohtu kujutavad kaevamistööd maaaluse torustiku vahetus läheduses. Kuna tänaseni 

puuduvad avalikkusele kergesti kättesaadavad skeemid, millele oleks täpselt kantud kõik 

maaalused gaasitrassid, avastatakse kaevamistööde käigus sageli gaasitoru alles siis, kui see on 

juba vigastatud. 

Ohtlik leke võib tekkida ka hoonete gaasitorustike vigastamisel remonditööde käigus. 

Hoonestatud aladel paiknevaid maapealseid gaasijaotusseadmeid võivad ohtlikult vigastada 

nende läheduses liikuvate mootorsõidukite alkoholijoobes või hooletud juhid.

176 

8.3.3 Tallinna maagaasisüsteemi suurõnnetuse ohuga riskiallikad 

Põhilisteks Tallinna maagaasi riskiallikateks, mis võivad esile kutsuda suurõnnetuse, on : 

Gaasijaotusvõrgu maaalused torud 

Gaasijaotusvõrgu maapealsed torud 

Gaasijaotusjaamad 

Kõrghoonete gaasitorustik ja gaasiseadmed 

Puithoonete sisemine gaasitorustik ja gaasiseadmed. 

Gaasitorud. 

Põhilist ohtu Tallinnas kujutavad endast B kategooria torud, mille läbimõõt on üle 300 mm 

ning rõhk 3-5 bari. Väiksema rõhuga B-kategooria ja A-kategooria gaasivõrgu gaasitorude 

leketel on tõenäoliselt ainult lokaalsed kerge raskusastmega tagajärjed. 

Kõrgsurve C- kategooria gaasitorud kulgevad Tallinna piiril hõredalt hoonestatud aladel ning 

nendel toimunud avariide tagajärjed mõjutavad ainult Tallinna maagaasiga varustamist. 

Gaasivõrgu B- kategooria maaalustest ja maapealsetest torudest pihkunud gaasi plahvatuse 

ohualade maksimaalsed parameetrid on ära toodud tabelites 8.2 ja 8.3. Arvestuste aluseks on 

järgmised lähteandmed: 

Toru diameeter 375 mm 

Rõhk torus 3-5 bar 

Maagaasi trotüülekvivalent 1,5 

Leegi põlemissoojus 2200 0 K 

Sulgurseadmete vahemaa Ds 

Maksimaalne 750 m 

Keskmine 250 m 

Ohualade parameetrite ja tagajärgede raskuse väljaarvestamisel on kasutatud US 

Keemiainseneride Instituudi poolt heakskiidetud metoodikaid [G5, G6] ja Rootsi TransAPELL 

[G7] metoodikat. 

Tabel 8.2 

Gaasivõrgu B-kategooria gaasitorude torude ülerõhu ohualade parameetrid 

Ülerõhk 

Ro (m) Rk (m) Rv (m) 

(0,03 kg/cm 2 ) (0,17 kg/cm 2 ) (0,5 kg/cm 2 ) 

Keskmine 60 30 20 

Maksimaalne 100 50 30 

Soojuskiirgus 

Augu raadius (mm) Leegi kõrgus (m) Ro (m) Rk (m) Rv (m) 

(2 kW/m 2 ) (10 kW/m 2 ) Rv (25 kW/m 2 ) 

25 5 10 5 - 

50 9 20 10 5 

100 18 20 15 10

177 

Hoonetest väljaspool paiknevate gaasireguleerimisjaamade ( väljundrõhk 3-5 bar) ohualade 

parameetrid võib lugeda võrdseks B-kategooria torustiku ohualadega. 

Kõrghoonete gaasitorustik ja gaasiseadmed. 

Kõrghoone tarbijale kuuluva korrushoone või kõrghoone gaasitorustiku või gaasiseadmete 

lekke korral võib ebasoovitavate tegurite kokkulangemisel hoone keldris või alumistel korrustel 

toimunud plahvatuse väljundiks olla hädaolukorrani viia võiv varing. 

Tihedalt puitrajatistega hoonestatud majasisesed gaasiseadmed. 

Vaatamata sellele, et majasiseste gaasiseadmete avariide sagedus on väga suur ning nende 

tagajärjel võivad puruneda hoonete üksikud elemendid ning hukkuda inimesed, näitab Eestis ja 

naaberriikides toimunud gaasiplahvatuste analüüs, et sõltumata sellest, kas plahvatuse 

põhjuseks on maagaas või vedelgaas, on tõenäosus, et sellise õnnetuse tagajärjel võib Tallinnas 

tekkida hädaolukord, väga väike. 

Hädaolukorra võib esile kutsuda ainult tihedalt tuleohtlike rajatisega hoonestatud asumi 

puithoonetes paiknevad omanikele kuuluvad gaasitorud ning gaasiseadmed. Gaasiavarii 

tagajärjel puhkenud lokaalne tulekahju võib ebasoodsate tegurite kokkulangemisel üle minna 

suurtulekahjuks, mille tagajärjel võib tekkida Tallinnas hädaolukord. 

8.3.4 Tallinna maagaasisüsteemi hädaolukorra ohuga suurõnnetused 

Tallinna gaasisüsteemi suurõnnetusteks, mille väljundid võivad viia ebasoodaste tegurite 

kokkulangemisel hädaolukorrani Tallinnas, on: 

Gaasitorustiku raskete tagajärgedega avarii puitrajatistega hoonestatud asumis. 

Gaasiavarii tagajärjel toimunud korrushoone või kõrghoone varing. 

G1. Gaasitorustiku raskete tagajärgedega avarii puitrajatistega hoonestatud asumis. 

Tihedalt tuleohtlike puitrajatistega hoonestatud asumis kulgevad gaasitorud vahetult kitsaste 

tänavate all. Gaasitorustiku avarii korral on tõenäoline oht, et süttinud gaastõrviku 

soojuskiirguse ohualasse sattunud puithooned süttivad põlema. Maa-aluse gaasitorustiku 

vigastamise korral, kui vigastuskohta katab osaliselt pinnas, ei ole välistatud plahvatus, mille 

lööklaine võib purustada lähedalasuvate hoonete seinu. Plahvatuse tagajärgi leevendab asjaolu, 

et plahvatuskoha vahetus läheduses asuvad hooned kaitsevad nende taga paiknevaid inimesi ja 

teisi hooneid. 

Põhiliseks riskallikaks on B-kategooria kuni 5 barise ülerõhuga gaasitorud. 

Kõige ohtlikumad on Nõmme ( rõhk torustikus kuni 5 bar) ja Kalamaja ning Kelmiküla asumid 

( rõhk torustikus kuni 3 bar), kuna seal on hoonestustihedus kõige suurem ja samal ajal ka 

kõige väiksema tootlikkusega veevõrk. 

G2. Gaasiavarii tagajärjel puhkenud tulekahju puitrajatistega hoonestatud asumi 

puithoones 

Ühes puitrajatistega hoonestatud asumi puithoones gaasiavarii võib ebasoodsate tegurite 

kokkulangemisel üle minna suurtulekahjuks. Hädaolukorra ohuga suurtulekahju riskide 

hinnang on ära toodud käesoleva riskianalüüsi 9.peatükis ”Suurtulekahjude riskid”.

178 

G3 Gaasiavarii tagajärjel toimunud korrushoone või kõrghoone varing 

Ebasoodaste tegurite kokkulangemisel ei ole välistatud gaasiavarii tagajärjel toimunud 

korrushoone või kõrghoone varing, mis võib viia hädaolukorrani. 

Tallinna gaasisüsteemide suurõnnetuste tagajärgede hinnang on ära toodud tabelis 8.6 

Tabel 8.6 

Indeks Riskiallikas Väljund Tagajärgede raskusaste SA RA SNnr 


G1 B-kategooria Soojuskiirgus C B C B D D D 2 2D G1 

gaasitoru Lööklaine B B C B C C C 2 2C 

G2 Gaasiseadmed Soojuskiirgus C B C B D D D 2 2D G2 

G3 Gaasiseadmed Soojuskiirgus C B C B D C D 2 2D G3 

8.4 Tallinna maagaasisüsteemi riskide koondtabel 

G1 G2 G3 

Raskusaste 

Elu ja tervis C C D 

Elutähtis valdkond B B C 

Keskkond C C B 

Vara B B B 

Evakuatsioon D D C 

Päästeressurss D C C 

Max raskusaste D D D 

Tõenäosus 2 2 2 

Riskiindeks 2D 2D 2D 

Tabel 8.7 

T 

õ 

e 

n 

ä 

o 

s 

u 

s 

8.5 Tallinna maagaasisüsteemi riskimaatriks 

5 

4 

3 

2 G1,G2 

G3 

1 

A B C D E 

Tagajärgede raskus 

Tabel 8.8

179 


Riskianalüüs näitab, et maagaasiga varustamine on Tallinna üks olulisemaid tegevusvaldkondi. 

Gaasiga varustamise katkestused häirivad oluliselt soojavarustust, asutuste ja ettevõtete 

tegevust ning inimeste elu-olu. 

Tallinna maagaassüsteem on ohtlike kemikaalide transportimise valdkonnas tunduvalt ohutum 

kui autotransport ja raudteetransport. Gaasisüsteemi tehniline seisund, tehnilised ja 

organisatsioonilised ohutusmeetmed tagavad gaasisüsteemi ohutuse tavatingimustes. 

Samal ajal ei ole välistatud ebasoodsate tegurite kokkulangemisel raskete tagajärgedega 

gaasitorustike avariid. Nende algpõhjuseks võib olla kontrollimatud valesti korraldatud 

kaevamis- ja ehitustööd. 

Põhilisteks ohuallikateks on Tallinna maagaasisüsteemis tarbijatele kuuluvad hoonesisesed 

gaasitorud ja gaasiseadmed, kuna puudud nende tehnilise seisundi ja kasutamise tõhus 

kontrollsüsteem. 

Võimalike hädaolukordade ennetamiseks ja nende tagajärgede leevendamiseks on vaja: 

1. Tagada AS Eesti Gaas ettevõtetes planeeritud ennetusmeetmete rakendamine. 

2. Tõhustada Tallinna elanike teavitamise süsteemi võimaliku gaasilekke tekkimisel. 

3.Planeerida võimaliku hädaolukorra lahendamise meetmed Tallinna 

kriisireguleerimisplaanis. 

5. Lokaalsed gaasitarnete katkestused mõjutavad ainult üksikuid tarbijaid, kuid 

sellega ei kaasne tõenäoliselt hädaolukord Tallinnas. 

6. Tallina maagasisüsteemi kõige ohtlikumaks välisteguriks, mille mõjul võib toimuda 

suurohuga gaasiavarii, on Tallinnas gaasitorustiku mehaaniline vigastamine 

ehitustööde (kaevetööde ) käigus. Selle teguri mõju leevendamiseks on vaja tõhustada 

järelvalvet kaevetööde üle. 

7. Luua tõhusalt toimiv majasiseste gaasiseadmete korrasoleku kontrollimise süsteem. 

8. Tagada AS Eesti Gaas ja TTPA jõudude alaline valmisolek ja abipäästjate 

väljaõpe.

180 

Maagaasi koostis ja omadused 

Lisa 8.1 

Maagaas on maapõuest saadav looduslik põlevgaas, mis koosneb põhiliselt metaanist. 

Maagaas koosneb põhiliselt metaan CH 4 – 98-99% 

Etaan C 2 H 6 – 0.1-0.4% 

Lämmastik N 2 –0,4-1,6% 

Süsihappegaas CO 2 – 0,1-0,3% 

Kütteväärtus alumine 35170-35800 kJ/m 3 

ülemine 38940-40190 kJ/m 3 

Tihedus absoluutne 0.73-0.74 kg/ m 3 

Õhu suhtes 0.56-0.57 

Süttimispiir (gaasi õhu segus) 5-15% 

Põlemiseks vajalik õhu hulk m 3 / m 3 - 9.52 

Isesüttimistemperatuur – 545 0 C 

1 m 3 põlemisel tekkiv põlemisgaasi hulk 10 m 3

181 

9.Peatükk TALLINNA SUURTULEKAHJUDE RISKIANALÜÜS 

Sisukord 

9.1 Tallinna tulekahjude statistika lühikokkuvõte 

9.2 TTPA valmisolek suurtulekahjude kustutamiseks 

9.3 Tallinna suurtulekahjude riskianalüüs 

9. 4 Tallinna suurtulekahjude riskimaatriks 

9.5 Tallinna suurtulekahjude riskitabelid 


Skeemid lisa 3.10

182 

Sissejuhatus. 

Tallinna riskianalüüsi käesolevas peatükis on hinnatud suurtulekahjude riske Tallinnas, 

suurtulekahjuga kaasnevate võimalike hädaolukordade tagajärgede tõenäolist raskust ning nende 

kõrvaldamiseks või leevendamiseks vajalikke meetmeid ja ressursse. 

Suurtulekahju all mõistetakse selles peatükis lokaalsest tulekoldest alguse saanud tulekahju, mis 

võib haarata rohkem kui 2-3 üksteise läheduses paiknevat tuleohtlikku rajatist või ebasoodsate 

tegurite kokkulangemisel haarata terve asumi või suure tuleohtliku taimestikuga kaetud ala. 

9.1 Tallinna tulekahjude statistika lühikokkuvõte 

Kohalikud erineva raskusega tulekahjud toimuvad Tallinnas vaatamata TTPA tuleohutuse 

järelvalve teenistuse pidevale kontrollile ning TTPA ennetusmeetmetele praktiliselt iga päev. 

1996.-2002. aastatel TTPA meeskondade väljasõitude arv tulekajudele Tallinnas on näidatud 

tabelis 10.1 

Tabel 9.1 

Väljakutsete arv 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 

Aastas 3194 4125 3893 5072 4775 4287 5882 

Ööpäevas 8,8 11,3 10,6 13,8 13 11,7 16,1 

Tulekahjude arv Tallinna linnaosades 2003 aasta kolmes esimeses kvartalis ja nende põhjused on 

ära toodud tabelis 10.2 

Tabel 9.2 

TULEKAHJUD TEKKEPÕHJUSTE JÄRGI 2003 

LINNAOSA 

LAHTISE TULE KASUTAMINE 

SUITSETAMINE 

TULETÖÖD 

ELEKTRISEADMETE KASUTAMINE 

KÜTTESEADMETE KASUTAMISEL 

TOIDUVALMISTAMISE 

TEHNOLOOGILINE PROTSESSI 

ISESÜTTIVATE AINED JA MATERJALID 

LASTE TULEGA VALLATLEMINE 

MUU HOOLETUS 

SÜÜTAMINE 

KURITAHTLIK 

MUU EBAŌIGE KÄITUMINE 

KULU PÕLETAMINE 

PIKSELÖÖK, KERAVÄLK 

TEHNILISTE SEADMETE RIKKED 

RIKKED ELEKTRISEADMETES 

RIKKED ELEKTRIJUHTMETES 

RIKKED KÜTTESEADMETES 

MOOTORS. EL. JA TOITESÜST.RIK 

SUMMUTIST JT. SEADMETEST LENDU 

KONSTRUKTSIOONIPUUDUSED 

TAHMA SÜTTIMINE SUITSULÕÕRIS 

KINDLAKS TEGEMATA PŌHJUSED 

MUUD PÕHJUSED 

EKSLIK 

PÕHJUS MÄÄRAMATA 

KOKKU 

Haabersti 39 3 4 2 12 2 53 12 4 43 62 1 2 69 10 25 9 352 

Kesklinn 82 12 1 10 9 12 1 77 41 11 142 37 3 10 6 2 2 2 134 36 118 12 760 

Kristiine 20 5 2 4 13 1 13 9 3 25 9 1 4 1 28 9 22 7 176 

Lasnamäe 55 14 6 1 2 37 1 6 89 30 13 141 194 1 6 9 5 3 1 140 27 86 18 885 

Mustamäe 37 6 2 7 25 1 40 8 3 54 45 5 7 1 4 2 1 65 11 39 8 371 

Nõmme 34 3 1 4 2 1 1 29 13 4 38 21 1 5 2 3 49 17 32 8 268 

Pirita 12 1 1 12 2 2 10 40 1 1 5 26 8 12 2 135 

P-Tallinn 59 9 6 3 5 17 1 4 44 36 9 75 29 3 14 2 1 8 96 24 42 13 500 

Pärnu mnt 14 2 1 12 5 15 1 1 1 15 6 18 4 95 

352 53 17 30 25 118 1 2 17 369 156 49 543 438 1 3 19 51 1 21 8 2 21 622 148 394 81 3542

183 

Andmed tulekahjude objektide kohta on ära toodud tabelis 10.3 

TULEKAHJUDE OBJEKTID 

Tabel 9.3 

Eluhooned 

Majutamise ja puhkeaja veetmise hooned 

Toitlustushooned 

Kaubandushooned 

Teenindushooned 

Tervishoiuhooned 

Hooldusasutuste hooned 

Hardus- ja teadushooned 

Massikogunemis- ja kultuurihooned 

Spordi- ja tervishoiasutused 

Kultusehooned 

Administratiiv- ja kontorihooned 

Kommunaalsüsteemide hooned 

Tööstushooned 

Põllumajandus- ja jahihooned 

Transpordihooned 

Kommunikatsioonisüsteemide hooned 

Majapidamishooned 

Muud hooned 

Transpordivahendid 

Muud väljaspool hooneid toimunud tulekahjud 

Määramata 

Haabersti 74 1 3 1 20 14 234 5 352 

Kesklinn 129 7 3 1 2 2 1 3 7 1 8 1 3 2 10 106 27 435 12 760 

Kristiine 52 1 1 1 1 2 23 6 86 3 176 

Lasnamäe 157 1 4 1 1 1 1 5 1 4 7 2 54 26 597 23 885 

Mustamäe 115 1 1 2 1 1 1 3 1 3 1 13 15 208 5 371 

Nõmme 46 1 2 1 1 1 11 2 12 15 169 7 268 

Pirita 16 1 2 1 2 14 3 95 1 135 

P-Tallinn 144 1 2 1 3 2 2 6 60 13 261 5 500 

Pärnu 

mnt 7 1 1 2 4 16 1 56 7 95 

740 8 7 10 3 6 3 10 10 2 0 15 10 13 1 31 1 25 318 120 2141 68 3542 

KOKKU 

Nagu tabelist on näha, toimuvad tulekahjud kõige sagedamini eluhoonetes ( 20%) ja väljaspool 

hooneid (60%) Väljaspool hooneid toimunud tulekahjudest moodustavad lõviosa kulupõlengud ja 

kergesüttivate puukuuride põlengud. Puithoonetega tihedalt asustatud asumites ning süttimisohtliku 

taimestikuga kaetud aladel võivad kohalikud algselt piiratud ulatusega tulekahjud ebasoodsate 

tegurite kokkulangemisel minna üle suurtulekahjudeks. 

Eriti ohtlikud on olnud viimastel aastatel Pääsküla rabatulekahju (2002.a.) ja tulekahju Kalamaja 

asumis (2002 a.). 

Pääsküla rabatulekahju kustutamisele oli kaasatud 6 päeva jooksul pidevalt 9 päästemeeskonda ligi 

60 päästjaga ja 10 vabatahtliku tulekustujat. Samuti oli kaasatud suurel hulgal tehnilisi ressursse, 

mida oleks võinud vaja minna ka linnas toimuvatel tulekahjudel. Ühiste jõupingutuste abil õnnestus 

vältida hädaolukorda Pääskülas. 

Kalamaja 2002 aasta tulekahjus süttis puumaja ning tugeva tuule tõttu tekkis suurtulekahju oht, 

mida lõpuks siiski 6 meeskonna ühiste jõupingutuste abil õnnestus vältida. 

9.2 Tallinna Tuletõrje- ja Päästeameti valmisolek suurtulekahjudeks Tallinnas. 

TTPA tulekustus- ja päästetööde jõud on rühmitatud järgmistesse struktuuriüksustesse: 

1. Kesklinna keskkomando - Raua tn 2. 

2. Lilleküla keskkomando – Paldiski mnt 47.

184 

3. Lilleküla keskkomando Mustamäe eraldipaiknev meeskond – Linnu tee 75.a. 

4. Nõmme keskkomando – Jaama tn 4. 

5. Pirita keskkomando – Kloostrimetsa tee 22. 

6. Kopli tugikomando – Ankru tn 12. 

7. Operatiivteenistuse korrapidamisgrupp – Raua tn 2. 

Komandode tehnika ja koosseis on ära toodud tabelis 9.4, nende väljasõidupiirkonnad skeemil lisas 

9.1 

Tabel0.4 

Kustutus-päästeauto 

Reserv kustsutus-päästeauto 

Päästetõstuk Bronto Skylift 

Kesklinna keskkomando 2 2 1 1 - - - - - 1 - 87 20 

Lilleküla keskkomando 2 2 1 2 89 20 

Lilleküla kk Mustamäe meeskond 1 3 1 1 29 6 

Nõmme keskkomando 2 2 1 1 2 87 19 

Pirita keskkomando 1 1 1 1 44 8 

Kopli tugikomando 1 2 1 44 8 

Autoredel 

Paakauto 

Tuukriauto 

Kiirabiauto 

Konteinerauto 

Mitmeotstarbeline päästeauto 

Voolikuauto 

Staabibuss 

Ametikohti 

Päästjaid ööpäevases valves 

9.3 TTPA valmisolek suurtulekahjude kustutamiseks. 

Pikaajaline tulekustustus- ja päästetööde praktika Tallinnas näitab, et TTPA operatiivjõud on 

valmis edukalt kustutama lokaalseid tulekahjusid isegi siis, kui on vaja koondada mitme komando 

jõud ja vahendid ühe ülesande täitmisele. TTPA operatiivjõudude rakendamise kord on täpselt 

sätestatud TTPA 08.09.2000.a direktori käskkirjas nr 122 “Jõudude ja vahendite rakendamisest 

tulekustutus- ja päästetööde läbiviimisel Tallinna linnas”. 

Kuid kui tegemist on suurema ulatusega tulekahjuga, mis võib üle minna suurtulekahjuks ning 

mille tagajärjel võib Tallinna ühes linnaosas või kogu Tallinnas tekkida hädaolukord, siis sellise 

tulekahju kustutamiseks ja selle tagajärgede likvideerimiseks või leevendamiseks TTPA 

plaanilistest jõududest ja vahenditest võib mitte piisata ning tekkida vajadus lisajõudude ning 

vahendite kaasamiseks. 

Tulekustutus- ja päästetööde korraldamisel võib täiendavalt kaasata: 

1. Vabatahtlikke päästekomandosid. 

2. Päästereservi. 

3. Kaitseliidu Tallinna Maleva liikmeid. 

4. Kaitseväe Tallinna Garnisoni üksuste kaitseväelasi. 

5. Politseinikke. 

6. Turvafirmasid. 

Eluaseme kaotanud Tallinna elanike evakueerimiseks ja nende ajutiseks majutamiseks võib vaja 

minna lisaks Tallinna täiendavatele ressurssidele ka Harjumaa ja Vabariigi ressursse.

185 

9.4 Tallinna suurtulekahjude riskianalüüs 

9.4.1 Suurtulekahju suurohuga väljundite iseloomustus. 

Tallinna suurtulekahjude põhilisteks riskiallikateks on: 

1. Tihedalt tuleohtlike rajatistega hoonestatud asumid. 

2. Kergeltsüttiva alustaimestikuga rabad ja metsasalud. 

Suurtulekahju võib alguse saada lokaalsest põlengust, mida ei ole suudetud mingil põhjusel 

ebasoodaste tegurite kokkulangemise tingimustes kustutada. Ebasoodsaks teguriks võib olla: 

1. Tugev tuul. 

2. Pikemat aega kestnud kuiv kuum ilm. 

3. Kustutusvee piiratud kogus. 

Suurtulekahju võimalikeks algsündmusteks (ST) ja nende tõenäolisemateks põhjusteks võib olla: 

Tabel 9.5 

Indeks Algsündmus Võimalik põhjus 

ST1 Riskiallikal paikneva rajatise süttimine. Elektrilühis 

Tuleohutusnõuete rikkumine 

Hooletus 

Välk 

Tahtlik süütamine 

ST2 Õnnetus riskiallikal või sellele ohtlikus Tulekahju 

läheduses paikneval ohtlikul objektil. 

ST3 Transpordiõnnetus riskiallikal või 

sellele ohtlikus läheduses. 

ST4 

Riskallikal paikneva alustaimestiku või 

puude süttimine. 

Plahvatus 

Autoõnnetus tuleohtlikku kemikaali transportiva 

veokiga 

Raudteeõnnetus ohtlikke kemikaale vedava rongiga 

Gaasitrassi põleng 

Elektriliini lühis 

Välk 

Tuleohutusnõuete rikkumine. 

Hooletus 

Tahtlik süütamine 

Suurtulekahju põhiliseks suurõnnetuse ohuga väljundiks on soojuskiirgus. Suurtulekahju tagajärgi 

võivad raskendada oluliselt selle tulekoldesse või ohualasse sattunud ohtlike objektide riskiallikad. 

Tulle sattunud statsionaarsetes mahutites ja paakautodes olev ohtlik kemikaal võib süttida, 

suurendades soojuskiirguse intensiivsust või plahvatada, lisades soojuskiirgusele ohtlikuks 

väljundiks plahvatuse lööklaine. Vedelate ja tahkete kemikaalide põlemisel võivad vabaneda 

tervistkahjustavad mürgised gaasid, mis võivad kaasa tuua ka väljaspool suurpõlengu 

soojuskiirguse ohuala paiknevate inimeste evakueerimise vajaduse. 

9.4.2 Tallinna suurtulekahju ohuga objektid: 

Tallinna tuleohtlike rajatistega tihedalt hoonestatud asumid: 

1. Kopli liinid 

2. Kalamaja 

3. Kelmiküla

186 

4. Kassisaba 

5. Uus maailm 

6. Nõmme 

7. Sikupilli 

8. Torupilli 

9. Kadriorg 

Metsatulekahjude ohuga alad: 

1. Õismäe raba 

2. Harku raba 

3. Astangu 

4. Pääskula raba 

5. Männiku raba 

6. Raku-Raudalu mets 

7. Merimets (Stromka) 

8. Paljassaare poolsaar (võsa) 

9. Aegna saar 

10. Kloostrimets 

11. Tondiraba 

12. Järve mets 

Kütuseterminalide ohualas paiknevad asumid 

1. Sitsi ja Karjamaa (AS Scan Trans, Nõlva 13) 

2. Kopli (AS Eurodek Kopli Services) 

Kuigi Tallinna muuseumide, teatrite, suure kultuuriväärtusega objektidega ja ettevõtete ning 

asutuste suuri materiaalseid väärtusi sisaldavate hoonete tulekahjude tagajärjed võivad olla väga 

rasked, mõnel juhul isegi katastroofilised, ei kuulu nendega seotud riskide hindamine käeoleva 

riskihinnangu ülesannete hulka, kuna nendes hoonetes süttinud tulekahjude kustutamiseks omab 

TTPA piisavalt jõude ja vahendeid. Tulekahju tagajärgede hindamine ja likvideerimine või 

leevendamine on vastavate ministeeriumide vahetu ülesanne. 

9.4.3 Suurtulekahju ohuga objektide riskide hinnang 

9.4.3.1 T1 Tallinna tuleohtlike rajatistega tihedalt hoonestatud asumid 

Tõenäoline toimumissagedus – keskmine (3). 

Tagajärgede maksimaalsed raskusastmed: 

Elu ja tervis : D – väga raske. 

Tihedalt puitrajatistega hoonestatud asumis suurtulekahjus võib hukkuda või saada raskeid 

vigastusi suur hulk inimesi. Põhiline osa vigastustest on tõenäoliselt rasked põletushaavad, mille 

ravimiseks on vaja spetsialiseeritud intensiivravi. Intensiivravi vajavate elanike arv ületab Tallinnat 

teenindavate tervishoiuasutuste võimalused ning nende raviks on vaja kaasata vabariigi ressursse. 

Elutähtis valdkond: D –väga rasked . 

Suurtulekahjude riskiallikatel ja nende ohualades ei ole elutähtsate valdkondade objekte, mille 

tegevuse katkemisel või hävimisel oleks väga rasked tagajärjed. Ümbruskonna elu häirib teatud

187 

määral põlengukohalt leviv suits ja tahm. Suitsualasse sattunud asutustes ja ettevõtetes võib tekkida 

lokaalne vajadus ajutiselt katkestada tegevus kauemaks kui 24 tunniks . 

Keskkond : B- kerged 

Õnnetuskohalt leviv suits ja tahm tekitavad tõenäoliselt ainult lühiajalisi kergeid kahjustusi, mille 

mõju kaob kohe peale tulekahju kustutamist. 

Vara : D – väga raske. 

Suurtulekahju tekitatud kahjude korvamiseks ei piisa tõenäoliselt omanike ja kindlustusfirmade 

vahenditest ning on vaja kaasata omavalitsuse ja vabariigi ressursse. 

Evakuatsioon – D väga raske. 

Tulekoldesse sattuda võivatest majadest on vajaevakueerida päästetööde ajaks suur hulk inimesi. 

Põlengus hävinud hoonete elanikele on vaja peale tulekahju kustutamist leida ajutine elamispind 

kuni tulekahju tagajärgede likvideerimiseni. Kõige raskemad tagajärjed võivad olla Kelmiküla, 

Kassisaba, Uus Maailma ja Kalamaja asumis, kus puithoonetes elavate inimeste asustustihedus on 

kõige suurem. Maksimaalselt võib tekkida kuni 2000 inimese evakueerimine ning see võib nõuda 

lisaks Tallinna ressurssidele Harju maakonna ja vabariigi abi. 

Päästeressurss D – väga raske. 

TTPA ei oma piisavalt päästeressursse asumi suurtulekahju kiireks kustutamiseks. Olemasolevad 

jõud on võimelised ainult piirama tulekahju levimisala ja levimiskiirust, luues võimaluse inimeste 

ja nende vara evakueerimiseks ohustatud hoonetest. 

Tõsiseks probleemiks on tulekustutusvesi. Reeglina on just tihedalt puitrajatistega hoonestatud 

asumite tsentraalveevõrk kõige väiksema tootlikkusega. Kõige suuremad probleemid veega on 

Nõmme linnaosa alguses Vabaduse pst – Pärnu mnt –Valdeku vaheline ala ja Uus Maailma asumis. 

Kõige raskemad tagajärjed on asumi suurtulekahjul, mis puhkeb samaaegselt ülelinnalise 

elektrikatkestusega. Sel juhul ei ole võimalik hoida veetorustikus kustutustöödeks vajalikku survet. 

Sündmuskoha piiramiseks ja elanike evakueerimiseks võib vaja minna kuni 150 abipäästjat ja 250 

abipiirajat. 

9.4.3.2 T2 Metsatulekahju 

Tõenäoline toimumissagedus – suur (4). 


Elu ja tervis – A – tähtsusetu 

Õnnetuskohalt leviv suits ja tahm võivad lühiajaliselt häirida ohualasse sattunud inimeste hingamist 

. 

Elutähtis valdkond: C –rasked . 

Suurtulekahjude riskiallikatel ja nende ohualades ei ole elutähtsate valdkondade objekte, mille 

tegevuse katkemisel või hävimisel oleks väga rasked tagajärjed. Ümbruskonna elu häirib teatud 

määral põlengukohalt leviv suits ja tahm. Suitsualasse sattunud üksikutes asutustes ja ettevõtetes 

võib tekkida lokaalne vajadus ajutiselt katkestada tegevus tulekahju mõju ajaks. 

Keskkond – D – väga raske. 

Mahapõlenud mets ja alustaimestiku taastumiseks on vaja aastakümneid ning toob kaasa Tallinna 

teatuid linnaosade õhu kvaliteedi halvenemise. Põlenguala loomade ja lindude pesitsemiskohad 

muutuvad aastateks kasutamiskõlbmatuteks.

188 

Vara – B- kerged. 

Tulekahju tagajärjel omanikele tekitatud kahjud on tõenäoliselt kerged ning nende korvamiseks 

piisab omanike ja kindlustusfirmade vahenditest. 

Evakuatsioon – B – kerged. 

Võib tekkida vajadus sündmuskoha lähedalasuvates hoonetes elavate suitsu ohualasse sattunud 

inimeste ajutiseks evakueerimiseks ohutusse kohta. 

Päästeressurss – C – raske. 

Metsatulekahjude kustutamine on väga raske, palju ressursse ja aega nõudev töö. Lisaks TTPA 

jõududele ja vahenditele on vaja ööpäevaringselt kaasata suur arv abipäästjaid ja vabatahtlikke 

abistajaid. 

9.4.3.3 T3 Kütuseterminalide ohualas paiknevad asumid 

Tõenäoline toimumissagedus – väike (2). 


Elu ja tervis: C – rasked. 

Kütuseterminalide tulekahjude korral vähendavad ohtu inimestele elule ja tervisele järgmised 

asjaolud: 

1. Sitsi asumis jäävad ohualasse põhiliselt Tööstuse tänava ääres asuvad mitmekorruselised 

kivihooned, kus elavatel inimestel on suhteliselt hea kaitse soojuskiirguse eest. 

2. Kopli asumi terminali ohualasse jäävate Liinide asumi süttida võivate hoonete arv on 

suhteliselt väike ja kõik need asuvad ohuala välispiiri läheduses, võivad süttida ainult 

ebasoodaste tegurite kokkulangemisel. Nende hoonete süttimine ei toimu silmapilkselt ning 

elanikel on aega lahkuda õigeaegselt ohualalt. Ülejäänud terminali ohualasse jääda võivad 

hooned on kivist ning pakuvad suhteliselt head kaitset selle alal olevatele inimeste 

soojuskiirguse eest. 

Elutähtis valdkond: C – raske. 

Terminalides puhkenud suurtulekahju korral katkeb pikemaks ajaks ainult nende põhitegevus. 

Ohualas paiknevate objektide hävimisega või tegevuse teatud ajaks katkemisega ei kaasne 

hädaolukord Tallinnas. 

Keskkond: B – kerged 

Terminaalis süttinud tulekahju keskkonda ohustavaks väljundiks on kütuse põlemisel tekkinud 

suits ja tahm, mis võivad tekitada ümbritsevale keskkonnale lühiajalised kahjustused, mille mõju 

kaob ise peale päästetööde lõpetamist. 

Vara: C – rasked.

189 

Ebasoodsate tegurite kokkulangemisel võib lisaks kindlustusfirmade vahenditele kahju 

korvamiseks vaja minna Tallinna majanduslikku abi. 

Evakuatsioon : D –väga rasked 

Võib tekkida vajadus evakueerida elanikud ohustatud hoonetest tulekahju kustutamise ajaks. 

Tulekahjus hävinud või kanantatada saanud hoonete elanikele on vaja tagada taastamistööde ajaks 

ajutine elamispind. 

Päästeressurss: D – väga rasked. 

Lisaks TTPA jõududele ja vahenditele on vaja kaasata abipäästjaid ja vabatahtlikke abistajaid. 

Päästetööde läbiviimist raskendab asjaolu, et osa TTPA päästeressurssi on vaja kaasata terminali 

põlengu likvideerimisele. Seepärast võib tekkida vajadus terminaliohulasse jäänud asumi tulekahju 

kustutamiseks lisaks TTPA plaanilistele Tallinna lisaressurssidele kaasata ka vabariigi abi. 

9. 5 Tallinna suurtulekahjude riskimaatriks 

9.5.1 Suurtulekahjude tagajärgede raskusastmete koondtabel: 

T1 T2 T3 

Raskusaste 

Elu ja tervis D A C 

Elutähtis valdkond D C C 

Keskkond B D B 

Vara D B C 

Evakuatsioon D B D 

Päästeressurss D C D 

Max raskusaste D B D 

Tõenäolisus 3 4 2 

Riskiindeks 3D 4C 2D 

Tabel 9.6 

9.5.2 Tallinna elektrisüsteemi riskimaatriks. 

T 

õ 

e 

n 

ä 

o 

s 

u 

s 

5 

4 T2 

3 T1 

2 T3 

1 

A B C D E 


Tabel 9.7

190 


Tallinna territooriumil ei ole viimastel aastatel toimunud suurtulekahjusid, kuid on olnud mitmeid 

tulekahjusid, mis oleksid võinud selleks üle minna. Mitte kunagi ei saa me väita , et seda ei juhtu. 

Riskianalüüsi tulemusel sai selgeks, et suuremat ohtu kujutavad endast metsatulekahjud. Kuna 

nende toimumise sagedus on küllaltki suur ja samas jääb Tallinnat kaitsma nõrgem koosseis ja 

vähem ressursse. Iga järgmine samal ajal toimuv tulekahju linnas suurendab riski , et see tulekahju 

võib areneda hädaolukorraks, kuna ei jätku ressursse. Tallinna päästekomandode varustatus suudab 

toime tulla ühe suurema tulekahjuga pluss veel mõni väiksem ja sellega on Tallinna ressursid 

ammendatud. 

Tulekahjud puitrajatistega hoonestatud asumis on üpris tavalised ja enamasti on nende põhjuseks 

elekter, lahtise tule kasutamine, suitsetamine, süütamine või hooletus. Suurtulekahjuks võib see üle 

minna mitme ebasoodsa teguri kokkulangemisel (tugev tuul, sama aegne teine tulekahju, 

elektrikatkestus vee pumbajaamas, tipptund liikluses jne.). Tagajärjed võivad olla väga raskedelamispinnata 

inimesed, evakueerimisvajadus jne. 

Võimalike hädaolukordade ennetamiseks ja tagajärgede leevendamiseks on vaja; 

1. Tallinna päästekomandode tehnilise ressurssi kaasajastamine. 

2. Pääsetemeeskondade pidev treening. 

3. Elanikkonna tuleohutus alane õpetamine. 

4. Tuleohutusjärelvalve parendamine. 

5. Tulekahju signalisatsiooni kasutamine puitrajatistes. 

6. Elanikkonna teavitussüsteemi väljatöötamine.

191 

10. ÜLDKOKKUVÕTE 

10.1 Tallinna tuletõrje- ja päästetööde valdkonna riskide üldiseloomustus. 

Tallinna tuletõrje- ja päästetööde valdkonna riskianalüüs näitab, et kõige ohtlikumateks 

valdkondadeks, kus võivad toimuda hädaolukorra ohuga suurõnnetused,on : 

Ohtlikke kemikaale käitlevad ohtlikud ettevõtted. 

Ohtlike kemikaalide transportTallinnas. 

Tallinna varustamine elektriga. 

Tallinna tsentraalne soojussüsteem. 

Tallinna ühisveevärk ja - kanalisatsioon. 

Tallinna maagaasisüsteem. 

Suurtulekahjud. 

Kuigi kehtiva seadusandluse alusel loetakse kõige ohtlikemateks objektideks Tallinnas AS Tallinna 

Vesi veepuhastusjaama ja AS Scantrans terminali, näitab riskianalüüs, et nendes suurõnnetuse 

ohuga ettevõttetes on rakendatud võimalike suurõnnetuse ennetamise tõhusad tehnilised ja 

organisatsioonilised meetmed, mis muudavad nad tunduvamalt ohutumaks teiste valdkondade 

ohuallikatest.Ohtlikke kemikaale transporditakse Tallinna piires raudteel, mööda Tallinna teid ja 

tänavaid, merel ning õhus. Riskianalüüs näitab, et kõige suuremat oht kaasneb: ohtlike 

kemikaalide transiidiga raudteel ja maismaal. 

Raudtee kõige ohtlikemaks objektideks on: 

Kopli kaubajaam. 

Ülemiste kaubajaam. 

Raudteelõik Ülemiste –Kopli kaubajaam. 

Ülemiste kaubajaama ja Kopli kaubajaama muudavad ohtlikuks käitlemisjärjekorda ootavad jaama 

territooriumile kuhjuvad vagunid ammooniumnitraadiga ja kütusetsisternid bensiini ning 

toornaftaga. 

Mõlema jaama ohtlikkust suurendab Paldiski ja Muuga sadamasse suunduvate vagunite 

sorteerimine tihedalt hoonestatud alal paiknevatel sorteerimisküngastel. 

Põhiline hädaolukorra ohuga suurõnnetus, mis võib toimuda raudteelõigul Ülemiste – Kopli 

kaubajaam, on bensiitsisterni rööbastelt väljasõit ja allaveeremine kõrgelt raudteetammilt, mille 

tagajärjel võib süttida mahavoolanud suur bensiinilomp ning sellele järgneda lähedalasuvates 

asumites suurtulekahju. 

Autotranspordi ohtlikeks objektideks on Tallinna tänavatel sõitvad paakautod bensiini, diiselkütuse 

ja propaaniga. Vaatamata mitmetele otsustele, ei ole tänaseks ikka veel kindlaks määratud kindlad 

ohtlike kemikaalide vedamise teed ning nende liikumisgraafikud ning jätkub ohtlike paakautode 

liikumine tihedas liiklusvoolus tipptundidel ohtlikel tänavalõikudel ja ristmikel. 

Meretransport ja õhutransport on Tallinna piires raudteetranspordist ja autotranspordist suhteliselt 

ohutumad. 

Tallinna varustamine elektriga on äärmiselt elutähtis valdkond ning pikemaajalistel ülelinnalistel 

elektrikatkestustel võivad olla väga rasked tagajärjed, kuna sellel ajal katkeb praktiliselt kogu 

elutegevus Tallinnas. Ebasoodaste tegurite kokkulangemisel võib elektrikatkestuse tagajärgede 

mõju jätkuda ka peale eletrivarustuse taastamist.

Tallinna soojasüsteemi muudab haavatavaks asjaolu, et mitte üheski Tallinna suurkatlamajas ei ole 

reservtoiteallikat ning elektrikatkestuse korral peatub silmpilkselt nende töö. Tallinna haiglatest on 

reservtoide ainult Mustamäe haiglal, teiste raviasutuste töö praktiliselt peatub elektrikatkestuse 

korral. 

Tallinna elanikkonna varustamine veega sõltub otseselt pumplate elektritoitest. Reservgeneraator 

on ainult AS Tallinna Vesi Veepuhastusjaamas. Elektrikatkestuse korral jäävad täielikult ilma 

veeta Lasnamäe ja Nõmme ning kõik teised asumid, kus veega varustamiseks kasutatakse 

puurkaeve.Elektrikatkestuse korral on tulekustutustööde tegemine raskendatud, kuna ühisveevärgi 

suuremas osas on veesurve väga madal või vett ei ole üldse. 

Suhteliselt ohutum teistest kommunaalsüsteemidest on Tallinna maagaasisüsteem, kuid teatud 

ebasoodsate tegurite kokkulangemisel ei ole välistatud hädaolukorra ohuga suurõnnetus. 

Ebasoodsate tegurite kokkulangemisel võib lokaalne põleng üle minna hädaolukorra ohuga 

suurtulekahjuks. Kõige suurem on suurtulekahju oht Tallinna tihedalt puitrajatistega hoonestatud 

asumites ( Kalamaja,Kelmiküla, Nõmme, Kadriorg) ja Pääsküla rabas ning Järve metsas. 

Tallinna tuletõrje- ja päästetööde valdkonna ohtlike objektide ja võimalike suurõnnetuste 

lühiisseloomustus, nende ohualade parameetrid on ära toodud riskitabelites. 

Suurõnnetusteennetamiseks ja nende tagajärgede leevendamiseks vajalike meetmete ettepanekud, 

mida saaba kasutada Tallinna kriisireguleerimisplaani koostamisel, on ära toodud iga valdkonna 

riskianalüüsi lõpus 

Tallinna riskainalüüsi järgmisel etapil on vaja: 

10.2 Töö jätkamine. 

Koostada Tallinna ohtlike objektide nimekiri. 

Valida välja ettevõtted ja asutused, mis ei kuulu ohtlike ettevõtete hulka, kuid mis peavad 

koostama ja esitama hädaolukorraks valmisoleku plaani. 

Esitada see nimekiri kinnitamiseks Tallinna Linnavalitsusele. 

Koostada ohtlike objektide ohualadesse jäävate ohustatud objektide nimekiri. 

Määrata kindlaks võimalike suurõnnetuste tõenäoliste tagajärgede kvantitatiivsed parameetrid 

Valmistada ette Tallinna elanikkonna teavitamise süsteemi tööprojekt. 

Töötada välja Tallinna munitsipaalvaru lõplik kontseptsioon ja arendamiskava. 

Määrata kindlaks võimalike hädaolukordade ennetamise ja nende lahendamiseks valmisoleku 

meetmed. 

Määrata kindlaks Tallinna päästeressursi maksimaalsed vajadused. 

192

193 

TALLINNA TULETÕRJE JA PÄÄSTEVALDKONNA LISAD 

Lisa 1 Tallinna riskimaatriks 

Lisa 2 Tallinna riskitabelid 

Lisa 3 Tallinna põhiliste ohtlike objektide ohualade skeemid

194 

T 

õ 

e 

n 

ä 

o 

s 

u 

s 

a 

s 

t 

e 

Väga suur 

5 

Suur 

4 

Keskmine 

3 

Väike 

2 

Väga väike 

1 

II 

II 

Tallinna riskianalüüsi lisa 1 

TALLINNA RISKIMAATRIKS 

T2, E1 

I R2, R4, 

A4, A5, S3, 

E2, 

V2, Õ2,Õ3, 

M1,M2,M3 

R4 T1 

I I I T3, R3, 

R5, R8,R9 

A2,A3 

EV4, EV7, 

G1,G2,G3, 

S4, Õ1, 

E3, V3, V4 

I I I I I 

Tähtsusetud 

A 

Kerged Rasked 

B 

C 


Väga rasked 

D 


E 

EV4 Tulle sattunud ammooniumnitraadi plahvatus. 

EV7 1 tonni kloori vabanemine. 

R2 Purunenud tsisternist Kopli kaubajaama ja Ülemiste jaama territooriumil või Ülemiste- 

Tallinna raudteelõigul väljavoolanud suure bensiinilombi ( 90-120 tonni) süttimine. 

R3 KVPAP bensiinitsisterni sattumisel tulle Kopli kaubajaamas, Ülemiste jaamas ning Kopli 

haruteedel. 

R4 Rebenenud diiselkütusetsisternist suure (90-120 tonni) koguse diiselkütuse väljavoolamine 

raudteelõigul Peterburi mnt metallviadukt – Ülemiste. 

R5 Tulle sattunud ammooniumnitraadiga laaditud vaguni plahvatus Kopli kaubajaamas või 

Ülemiste jaamas. 

R8. Mürgise ammoniaagipilve vabanemine rebenenud ammoniaagitsisternist Ülemiste jaamas. 

R9. Purunenud tsisternist vabanenud propaani aurupilve plahvatus Ülemiste jaamas . 

A2- Propaani autotsisterni keeva vedeliku paisuva aurupilve plahvatus (KVPAP). 

A4- Purunenud tsisternist väljavoolanud suure bensiinilombi (40 tonni) süttimine. 

A5 - Bensiini vedava paakauto süttimine tanklas või tänaval.

195 

M1 Masuudi väljavoolamine vigastatud tankerist või terminali mahutist Paljassaare sadamas. 

M2 Tallinna lahel vigastatud tankerist väljavoolanud masuudi sattumine Tallinna lahe kaldale. 

M3 Soome lahel vigastatud või hukkunud tankerist väljavoolanud masuudi sattumine Tallinna 

lahe kaldale. 

Õ1 - D/C klassi lennuki kokkupõrge korrushoonega. 

Õ2 Tallinna Lennujaama lennurajalt väljatormanud D/C klassi lennuki kokkupõrge Tartu 

maanteel liikuva bussiga. 

Õ3 Tallinna Lennujaama lennurajalt väljatormanud D/C klassi lennuki kukkumine Ülemiste 

järve . 

E1 – kuni 24-tunnine elektrikatkestus. 

E2- 24- 72 tunnine elektrikatkestus 

E3- üle 72 tunnine elektrikatkestus. 

V1- kuni 24-tunnine veekatkestus. 

V2- 24- 72 tunnine veekatkestus 

V3- üle 72 tunnine veekatkestus. 

S1- kuni 12-tunnine soojakatkestus 

S2- kuni 24-tunnine soojakatkestus 

S3- 24- 72 tunnine soojakatkestus 

S4- üle 72 tunnine soojakatkestus. 

G1. Gaasitorustiku raskete tagajärgedega avarii puitrajatistega hoonestatud asumis 

G2. Gaasiavarii tagajärjel puhkenud tulekahju puitrajatistega hoonestatud asumi puithoones 

G3 Gaasiavarii tagajärjel toimunud korrushoone või kõrghoone varing 

T1 Tallinna tuleohtlike rajatistega tihedalt hoonestatud asumid 

T2 Metsatulekahju 

T3 Suurtulekahju kütuseterminalide ohualas paiknevas asumis

196 

Tallinna riskianalüüsi lisa 2 

11. TALLINNA TULETÕRJE- JA PÄÄSTETÖÖDE RISKIVALDKONNA 

RISKITABELID 

Ettevõtted 193 

Raudtee 200 

Autoveod 210 

Meretransport 214 

Õhutransport 217 

Elekter 220 

Vesi 223 

Soojus 226 

Gaas 228 

Suurtulekahjud 231 

Varingud 237

197 

Tallinna suurõnnetuste ohuga ettevõtete riskitabelid 

Riskitabel EV1 

Suurõnnetuse väljund: Bensiinimahuti süttimine 

õnnetuse indeks 

EV1 

Võimalikud algsündmused. 

Võimalikuks algsündmuseks võib olla: 

Pikselöök, süütamine 

Võimalikud kaassündmused: 

Kui süttinud bensiinimahuti puruneb, voolab põlev bensiin laiali kogu vallitise ulatuses. 


Väike 

2 

Väljundi tagajärgede lühike kirjeldus 

Süttinud mahuti purunemise korral võib tekkinud lombitule leegi soojuskiirguse mõju alla 

sattunud naabertsisternides olev bensiin või diiselkütus intensiivse soojuskiirguse tagajärjel 

keema minna ja plahvatada. 


Lombitule ohualade maksimaalsed raadiused: 

Ohuala raadius- 600m. 

Keskmiselt ohtliku ala raadius-200 m. 

Väga ohtliku ala raadius –120 m. 



B 


C 

Vara 

B 


C 


C 


C 

Riskiklass 

2C 

Ennetusmeetmed: nõuetekohased mahutid, territooriumi valve, tuleohutus- ja 

tööohutusalane väljaõpe, eeskirjade täitmise kontroll. 

Täiendava päästeressursi vajadus 

Suure tootlikkusega päästeauto. Tõhus Tallinna elanikkonna teavitamise süsteem

198 

Suurõnnetuse väljund: Purunenud mahutist väljavoolanud suure 

bensiinilombi süttimine. 


Õnnetuse indeks 

EV2 

Võimalikud kaassündmused: väljavoolanud ja süttinud bensiinilomp põhjustab 

soojuskiirguse mõjul ka teiste mahutite purunemise. 


Väike 

2 


Purunenud mahutist mahavoolanud bensiini lomp võib välise süttimisallika olemasolu 

korral põlema hakata. Lombitule leegi soojuskiirguse mõju alla sattunud naabertsisternides 

olev bensiin, või diiselkütus võib intensiivse soojuskiirguse korral keema minna ja 

plahvatada. 




Keskmiselt ohtliku ala raadius- 200 m. 




B 


C 

Vara 

C 


C 


C 


C 

Riskiklass 

2C 


tööohutusalane väljaõpe, eeskirjade täitmise kontroll. Tõhus Tallinna elanikkonna 

teavitamise süsteem. 


Suure tootlikkusega päästeauto. Tõhus Tallinna elanikkonna teavitamise süsteem.

199 

Suurõnnetuse väljund: Rebenenud diiselkütusemahutist suure koguse 

(kuni 350 tonni) diiselkütuse väljavoolamine AS Scantrans või Eurodek 

Kopli Services OÜ mahutipargis. 



EV3 

Võimalikud kaassündmused 

Ebasobivate tegurite kokkulangemisel võib järgneda kütuse süttimine ja ka teiste samas 

vallitises olevate mahutite süttimine. 


Väike 

2 


Purunenud tsisternist mahavoolanud diiselkütuse lomp võib välise süttimisallika olemasolu 

korral põlema hakata. Lombitule leegi soojuskiirguse mõju alla sattunud naabermahutites 

olev bensiin või diiselkütus võib intensiivse soojuskiirguse korral keema minna ja 

plahvatada. 



Ohuala raadius:-1600m. 


Väga ohtliku ala raadius-120 m. 



B 


B 

Vara 

B 


C 


C 


C 

Riskiklass 

2C 


tööohutusalane väljaõpe, eeskirjade täitmise kontroll. 


2 suure tootlikkusega päästeautot. Tõhus Tallinna elanikkonna teavitamise süsteem.

200 


Suurõnnetuse väljund: Ammooniumnitraadi plahvatus KS Õnnetuse 

Stivideerimise AS-is. 

indeks EV4 


Tulekahju ammooniumnitraadi laos. 


2 

Väike 


Ammooniumnitraadi plahvatuse lööklaine tekitab keskmised purustused kuni 1600 meetri 

raadiuses, rasked purustused kuni 850 meetri raadiuses. Kaitseta inimestest võib 500 meetri 

raadiuses hukkuda kuni 50%. Tagajärgede likvideerimiseks on vaja vabariigi päästeressursi 

kaasamist. 


Ohuala raadius –5000 m 

Keskmiselt ohtliku ala raadius - 1600 m. 

Väga ohtliku ala raadius - 850 m. 

Eriti ohtliku ala raadius –500 m 



D 


D 

Vara 

D 


C 


C 


D 

Riskiklass 

2D 


Tule- ja tööohutusnõuete range jälgimine, territooriumi valve, teenindava personali 

väljaõpe. Tõhus Tallinna elanikkonna teavitamise süsteem. 


Kuni 45 abipäästjat ja 150 abijulgestajat Tõhus Tallinna elanikkonna teavitamise süsteem

201 

Suurõnnetuse väljund: Mürgise ammoniaagipilve vabanemine 

rebenenud ammoniaagimahutist. 



EV5 

Võimalikud algsündmused. Tehnilised rikked. Ohutusnõuete rikkumine. Hooletus. 

Vandalism 


Väike 

2 


Purunenud mahutist kiiresti (10 minuti jooksul kogu tsisternis olnud ammoniaak) 

vabanenud ammoniaagipilv levib tuule suunas. Kõige ebasoodsamate tegurite 

kokkulangemisel võivad lühikese aja jooksul sissehingatud ammoniaagiaurud esile kutsuda 

tervisekahjustusi kuni 1800 meetri kaugusel õnnetuskohast. 


Ohuala raadius- 1800 m. 

Väga ohtliku ala raadius – 555m 

Eriti ohtliku ala raadius- 165 m. 



D 


C 

Vara 

C 


B 


D 


C 

Riskiklass 

2C 

Ennetusmeetmed: Pidev, igapäevane mahutis oleva produktitaseme ning mahutite 

visuaalne kontroll, tule- ja tööohutusnõuete range jälgimine, territooriumi valve. 

Täiendava päästeressursivajadus: Kuni 45 abipäästjat ja 150 abijulgestajat. Tõhus 

Tallinna elanikkonna teavitamise süsteem

202 

Suurõnnetuse väljund: EV5 Purunenud mahutist vabanenud propaani 

aurupilve plahvatus. 



EV6 



Kõrvalaasuvate propaanitsisternide plahvatused. 


2 

Väike 


Vigastatud või ülekuumenenud mahutis oleva propaani keema minemisel tekkinud aurude 

plahvatust saatev soojuskiirgus võib kuni 100 meetri kaugusel süüdata puitkonstruktsioonid 

Tsisterni killud võivad tekitada kaitsmata inimestele ohtlikke vigastusi kuni 450 meetri 

kaugusel. Plahvatuse lööklaine tagajärjed on oluliselt väiksemad, kuid lööklaine võib 

purustada lähedalasuvad propaanimahutid, mis võivad omakorda plahvatada. 


Ohuala raadius -800m 

Keskmiselt ohtliku ala piir -450 m 

Väga ohtliku ala raadius -200m 

Eriti ohtliku ala raadius - 100 m 



D 


C 

Vara 

C 


C 


C 


C 

Riskiklass 

2C 


Objekti teenindava personali väljaõpe. Pidev, igapäevane mahutis oleva produktitaseme 

ning mahutite visuaalne kontroll, tule- ja tööohutusnõuete range jälgimine, territooriumi 

valve. 


2 suure tootlikkusega päästeautot. Kuni 45 abipäästjat ja 150 abijulgestajat. Tõhus Tallinna 

elanikkonna teavitamise süsteem

203 

Suurõnnetuse väljund: EV6 1 tonni kloori vabanemine Tallinna Vesi 

veepuhastusjaamas. 



EV7 

Võimalikud algsündmused. Torujuhtme seina purunemine või rebend, auk mahuti seinas 



2 

Väike 


Mahuti või selle torustiku vigastuse korral võib kloor levida kuni 2300m raadiuses. 


Ohuala raadius- 2300m 

Keskmiselt ohtliku ala piir- 1800m 

Väga ohtliku ala raadius – 677m 

Eriti ohtliku ala raadius – 534m 



D 


B 

Vara 

A 


C 


D 


D 

Riskiklass 

2D 


Veepuhastusjaama teenindava personali väljaõpe. Ohutusnõuete täitmine. 


Tõhus Tallinna elanikkonna teavitamise süsteem

204 

Suurõnnetuse väljund: Purunenud tsisternist väljavoolanud suure 

bensiinilombi (90-120 tonni) süttimine Kopli kaubajaama 

territooriumil. 

Riskitabel R1 

Raudteeõnnetuse 

indeks 

R2.2 


Võimalikuks algsündmuseks võib olla : 

Veeremi rööbastelt väljasõit. 

Ühe veeremi kokkupõrge teise veeremiga. 


Ebasobivate tegurite kokkulangemisel võib järgneda kuni 20 ammooniumnitraadiga laaditud 

vaguni plahvatus ( vt R5.2). 


3 

Keskmine 


Purunenud tsisternist mahavoolanud bensiini lomp võib välise süttimisallika olemasolu 



plahvatada. Kui soojuskiirguse mõjupiirkonda satub ammooniumnitraadiga laaditud vagun 

(vagunid), võib toimuda tugev plahvatus. 






Eriti ohtliku ala raadius-70 m 



B 


C 

Vara 

B 


C 


C 


B 

Riskiklass 

3C 


Raudteeseaduse (RTI 2003,79,530), Raudtee Tehnokasutuseeskirja (RTL 1999,127,1773) ja 

Ohtlike kaupade veo ohutuseeskirja ja avariiolukordade likvideerimise juhendi (AS Eesti 

Raudtee Juhatuse esimehe 07.02.2000 käskkiri nr 331) nõuete täpne täitmine. Raudteejaama 

teenindava personali väljaõpe. Kõrvaliste isikute jaama territooriumile pääsemise 

tõkestamine. Kopli kaubajaama tegevuse ümberprofileerimine nii, et vältida oma järjekorda 

ootavate ohtlike kemikaalidega laaditud vagunite kogunemine Kopli jaama teedele. 

Tõhus Tallinna elanikkonna teavitamise süsteem 


Suure tootlikkusega päästeauto.

205 

Suurõnnetuse väljund : Purunenud tsisternist väljavoolanud suure 

bensiinilombi (90-120 tonni) süttimine Ülemiste jaama territooriumil. 





Riskitabel R2 


indeks 

R2.3 


Ebasobivate tegurite kokkulangemisel võib järgneda kuni 20 ammooniumnitraadiga laaditud 

vaguni (vt R5.3) või propaanitsisterni (vt R8) plahvatus. 


3 

Keskmine 


Purunenud tsisternist mahavoolanud bensiini lomp võib välise süttimisallika olemasolu 



plahvatada. Kui soojuskiirguse mõjupiirkonda satub ammooniumnitraadiga laaditud vagun 

(vagunid), võib toimuda tugev plahvatus. 






Eriti ohtliku ala raadius – 70 m 



B 


C 

Vara 

B 


C 


C 


B 

Riskiklass 

3C 

Ennetusmeetmed. Raudteeseaduse (RTI 2003,79,530), Raudtee Tehnokasutuseeskirja 

(RTL 1999,127,1773) ja Ohtlike kaupade veo ohutuseeskirja ja avariiolukordade 

likvideerimise juhendi (AS Eesti Raudtee Juhatuse esimehe 07.02.2000 käskkiri nr 331) 

nõuete täpne täitmine. Jaama territooriumi piiramine taraga kõrvaliste isikute jaama 

territooriumile pääsemise tõkestamiseks. Väljaveo järjekorda ootavate ohtlike 

kemikaalidega laaditud vagunite paigutamine väljapoole Tallinna piire hoonestamata 

aladele. Tõhus Tallinna elanikkonna teavitamise süsteem. 


Suure tootlikkusega päästeauto.

206 

Suurõnnetuse väljund: Raudteelõigul Ülemiste-Tallinna jaam 

purunenud tsisternist väljavoolanud suure bensiinilombi (90-120 tonni) 

süttimine. 

Riskitabel R3 


indeks 

R2.4 






Ebasobivate tegurite kokkulangemisel võib alata Uue Maailma või Kassisaba asumis 

suurtulekaju. 

Tulle sattumise korral võib puruneda Endla tänava, Paldiski mnt või Tehnika tänava viadukt, 

mille tagajärjel võib katkeda pikaks ajaks raudteeühendus Tallinn-Balti ja Kopli jaamaga. 


3 

Keskmine 


Purunenud tsisternist mahavoolanud bensiini lomp võib välise süttimisallika olemasolu korral 

põlema hakata. Lombitule leegi tugeva soojuskiirguse mõju alla sattunud naabertsisternides 

olev bensiin või diiselkütus võib intensiivse soojuskiirguse toimel keema minna ja plahvatada. 

Eriti ohtlik on bensiinilombi süttimine Endla tn või Tehnika tn viadukti all, kuna kuumuse 

mõjul võib viadukti konstruktsioon kaotada vajaliku tugevuse ning selle tagajärjel võib 

raudteeühendus katkeda pikemaks ajaks. Endla tänava viadukti piirkonnas mahavoolanud 

bensiinilombi süttimisel võib edelatuule korral alata raudtee kõrval paikneval alal 

suurtulekahi ( vt lisa 6.9). Väga rasked tagajärjed võivad olla suure koguse bensiini 

mahavoolamisel Kristiine keskuse ja Lilleküla staadioni läheduses. 





Väga ohtliku ala raadius –120m. 



D 


C 

Vara 

D 


C 


D 


C 

Riskiklass 

3D 




Raudtee Juhatuse esimehe 07.02.2000 käskkiri nr 331) nõuete täpne täitmine. 

Kiirusepiirangud raudteelõigul. 


2 suure tootlikkusega päästeautot. Kuni 125 vajalikku varustust omavat abipäästjat ja 150 

abijulgestajat. Tõhus Tallinna elanikkonna teavitamise süsteem.

207 

Suurõnnetuse väljund: Suure koguse kütuse väljavoolamine ühest – 

kahest rööbastelt välja sõitnud ja purunenud tsisternist raudteelõigul 

Ülemiste-Iru mnt metallviadukt Pirita raudteesillal või selle vahetus 

läheduses. 

Riskitabel R4 


indeks 

R4.5 





Suure hulga kütuse voolamine Pirita jõkke. 


3 

Keskmine 


Rööbastelt väljasõitnud üks või mitu kütustsisterni võivad sillalt või raudtee muldkehalt alla 

kukkudes puruneda. Vabanenud kütus võib hakata voolama Pirita jõkke, millega võib 

kaasneda suur keskkonnareostus. 


Väljavoolanud kütus võib hajuda sõltuvalt ilmastikutingimustest 30-200 meetri kaugusele 

sündmuskohast. Jõkke sattunud kütus kantakse jõeveega allavoolu. Veepinnal ujuv kütus 

reostab liikumisteele jäävaid jõekivisid ja kallast. Eriti ohtlikud on rasked kütteõlid, mis 

osaliselt pinnalt alla vajudes reostavad ka jõepõhja. Keskkoonareostusele võib lisanduda 

veepinnal ujuva kütuse süttimine ja sellega kaasnevad kahjustused. Reostuse tagajärjed 

võivad mõjutada pikaajaliselt Pirita jõe allavoolu jääval osal elu- ja looduskeskkonda. 



B 


C 

Vara 

B 


C 


C 


C 

Riskiklass 

3C 




Raudtee Juhatuse esimehe 07.02.2000 käskkiri nr 331) nõuete täpne täitmine. Raudteelõiku 

kasutava ja teenindava personali väljaõpe. Kiirusepiirangud raudteelõigul. 




208 

Suurõnnetuse väljund: Keeva vedeliku paisuva aurupilve plahvatus 

(KVPAP) bensiinitsisterni sattumisel tulle Kopli kaubajaamas. 


Bensiinitsisterni sattumine suure intensiivsusega tulekoldesse. 


Kõrvalasuvate tsisternide plahvatused. Suurtulekahju Kalamaja asumis. 


Väike 

Riskitabel R5 


indeks 

R3.2 


Suure intensiivsusega tulekoldesse sattunud bensiinitsistern võib plahvatada. Plahvatuse 

põhiliseks ohuteguriteks on tulekera ja bensiinileegi soojuskiirgus. Plahvatuskohast kuni 

150 meetri kaugusel paiknevad puitkonstruktsioonid võivad süttida. Ebasoodsate tegurite 

kokkulangemisel võib Kalamaja asunduses alata suurtulekahju. Purunenud tsisterni killud 

võivad tekitada kaitsmata inimestele ohtlikke vigastusi kuni 600 meetri kaugusel. 

Plahvatuse lööklaine tagajärjed on oluliselt väiksemad. Tagajärgede likvideerimiseks on 

vaja tõenäoliselt kaasata täiendavalt vabariigi päästeressurssi. 


Ohuala raadius -1600 m 

Keskmiselt ohtliku ala raadius - 500 m 

Väga ohtliku ala raadius - 250m 




D 


C 

Vara 

C 


C 


C 


D 

Riskiklass 

2D 





Raudteejaama teenindava personali väljaõpe. Kiirusepiirangud jaama teedel. Kopli 

kaubajaama tegevuse ümberprofileerimine nii, et vältida oma väljavedamise järjekorda 

ootavate ohtlike kemikaalidega laaditud vagunite kogunemine Kopli jaama teedele. 



abijulgestajat. Tõhus Tallinna elanikkonna teavitamise süsteem. 

2

209 

Suurõnnetuse väljund: Keeva vedeliku paisuva aurupilve plahvatus 

(KVPAP) bensiinitsisterni sattumisel tulle Ülemiste jaamas. 

Riskitabel R.6 


indeks 

R3.3 


Bensiinitsisterni sattumine suure intensiivsusega tulekoldesse. 


Kõrvalasuvate tsisternide plahvatused. Üksikute ohualal paiknevate hoonete süttimine. 


2 

Väike 


Suure intensiivsusega tulekoldesse sattunud bensiinitsistern võib plahvatada. Plahvatuse 

põhiliseks ohuteguriteks on tulekera ja bensiinileegi soojuskiirgus. Plahvatuskohast kuni 

150 meetri kaugusel paiknevad puitkonstruktsioonid võivad süttida ja selle alal kaitseta 

inimesed saada teise astme põletushaavu. Tsisterni killud võivad tekitada kaitsmata 

inimestele ohtlikke vigastusi kuni 600 meetri kaugusel. Plahvatuse lööklaine tagajärjed on 

oluliselt väiksemad. Tagajärgede likvideerimiseks on vaja tõenäoliselt kaasata täiendavalt 

vabariigi päästeressurssi. 


Ohuala raadius 1600 m 

Keskmiselt ohtliku ala raadius - 500 m 





D 


C 

Vara 

C 


C 


C 


C 

Riskiklass 

2D 





Raudteejaama teenindava personali väljaõpe. Ülemiste jaama töö korraldamine nii, et 

vältida oma väljavedamise järjekorda ootavate ohtlike kemikaalidega laaditud vagunite 

kogunemine Ülemiste jaama teedele. Kiirusepiirangud jaama teedel. 




210 

Suurõnnetuse väljund: Ammooniumnitraadi plahvatus Kopli 

kaubajaamas. 

Riskitabel R7 


indeks 

R5.2 


Ammooniumnitraadiga laaditud vaguni sattumine suure intensiivsusega tulekoldesse. 


Kõrvalasuvate vagunite purunemine. Naabervagunites oleva ammooniumnitraadi plahvatus. 

Purunenud tsisternidest mahavoolanud kütuse süttimine. 


Väike 




raadiuses hukkuda kuni 50%. Purunenud tsisternidest mahavoolanud kütuse süttimisel 

tekkinud tulekolletesse sattunud tsisternid võivad omakorda plahvatada. Vabanenud 

soojuskiirguse mõjul võib lisaks purustustele alata Kalamaja asumis suurtulekahju. 

Tagajärgede likvideerimiseks on vaja vabariigi päästeressursi kaasamist. 




Väga ohtliku ala raadius- 850 m. 




D 


D 

Vara 

D 


C 


C 


D 

Riskiklass 

2D 





Raudteejaama teenindava personali väljaõpe. Kiirusepiirangud raudteelõigul. 

Väetisevagunite Kopli kaubajaamast otse läbi vedamine ilma neid ooteteedel hoidmata. 




2

211 

Suurõnnetuse väljund: Ammooniumnitraadi plahvatus Ülemiste 

jaamas. 

Riskitabel R8 


indeks 

R5.3 


Ammooniumnitraadiga laaditud vaguni sattumine suure intensiivsusega tulekoldesse. 


Kõrvalasuvate vagunite purunemine. Naabervagunites oleva ammooniumnitraadi plahvatus. 

Purunenud tsisternidest mahavoolanud kütuse süttimine. 


Väike 




raadiuses hukkuda kuni 50%. Purunenud tsisternidest mahavoolanud kütuse süttimisel 

tekkinud tulekolletesse sattunud tsisternid võivad omakorda plahvatada. Vabanenud 

soojuskiirguse mõjul võivad süttida lähedalasuvad hooned. Ohualasse võivad sattuda 

Torupilli ja Ülemiste kaubanduskeskuste parkimisplatsidel olevad inimesed ja autod. 




Väga ohtliku ala raadius- 850 m. 




D 


D 

Vara 

D 


C 


C 


D 

Riskiklass 

2D 




Raudtee Juhatuse esimehe 07.02.2000 käskkiri nr 331) Raudteevedude eeskirja nõuete 

täpne täitmine. Raudteejaama teenindava personali väljaõpe. Kiirusepiirangud 

raudteelõigul. Väetisevagunite Ülemiste jaamast otse läbivedamine ilma neid jaamateedel 

peatamata 




2

212 

Suurõnnetuse väljund: Suure koguse ammoniaagi kiire vabanemine 

purunenud tsisternist Ülemiste jaamas. 



Kokkupõrge teise veeremiga. 

Riskitabel R9 


indeks 

R8.3 


2 

Väike 


Purunenud tsisternist kiiresti (10 minuti jooksul kogu tsisternis olnud ammoniaak) 

vabanenud ammoniaagipilv hakkab levima tuule suunas. Kõige ebasoodsamate tegurite 

kokkulangemisel võivad lühikese aja jooksul sissehingatud ammoniaagiaurud esile kutsuda 

tervisekahjustusi kuni 2200 meetri kaugusel õnnetuskohast. Suurõnnetuse ohualasse satuvad 

Torupilli ja Ülemiste kaubanduskeskuste külastajad ja teenindav personal ning sellel 

liikuvate autode juhid ning sõitjad. 


Ohuala raadius- 10 000 m, Keskmiselt ohtliku ala raadius 2000m. Väga ohtliku ala raadius 

1100m. Eriti ohtliku ala raadius- 300 m. 



D 


C 

Vara 

C 


B 


D 


C 

Riskiklass 

2D 





Raudteejaama teenindava personali väljaõpe. Kiirusepiirangud raudteelõigul. Õigeaegne 

elanike teavitamine. 


Kuni 150 abipiirajat. Tõhus Tallinna elanikkonna teavitamise süsteem.

213 

Suurõnnetuse väljund: Propaanitsisterni keeva vedeliku paisuva 

aurupilve plahvatus (KVPAP) Ülemiste jaamas. 

Riskitabel R10 


indeks 

R9.3 


Tsisterni väljasõit rööbastelt. 

Veeremite kokkupõrge. 

Tsisterni sattumine välise soojuskiirguse ohtliku mõju alasse. 


Kõrvalasuvate propaanitsisternide plahvatused. Lähedalasuvate vagunite vigastamine. 


2 

Väike 


Vigastatud või ülekuumenenud tsisternis oleva propaani keema minemisel tekkinud aurude 

plahvatust saatev soojuskiirgus võib kuni 150 meetri kaugusel süüdata puitkonstruktsioonid. 

Tsisterni killud võivad tekitada kaitsmata inimestele ohtlikke vigastusi kuni 450 meetri 

kaugusel. Plahvatuse lööklaine tagajärjed on oluliselt väiksemad, kuid lööklaine võib 

purustada lähedalasuvad kütusetsisternid, millest väljavoolanud kütus võib omakorda 

süttida. Tagajärgede likvideerimiseks on vaja tõenäoliselt kaasata täiendavalt vabariigi 

päästeressurssi. 


Ohuala raadius - 800m 

Keskmiselt ohtliku ala piir - 350 m 





D 


C 

Vara 

C 


B 


B 


C 

Riskiklass 

2D 




Raudtee Juhatuse esimehe 07.02.2000 käskkiri nr 331) Raudteevedude eeskirja nõuete 

täpne täitmine. Raudteejaama teenindava personali väljaõpe. Kiirusepiirangud 

raudteelõigul. 


2 suure tootlikkusega päästeautot. Kuni 45 abipäästjat ja 150 abijulgestajat. Tõhus Tallinna 

elanikkonna teavitamise süsteem.

214 

Suurõnnetuse väljund: Propaani autotsisterni suure viivitusega propaani 

aurupilve plahvatus 

Riskitabel A1 

Indeks 

A1 



Propaanauto teelt väljasõit. 

Propaanauto kokkupõrge teise sõidukiga. 


Ebasobivate tegurite kokkulangemisel võib propaanauto ja Tartu mnt viaduktil sõitev 

bensiinirongi üheaegne sattumine propaanauto plahvatusse põhjustada suurtulekahju või 

isegi Tartu mnt viadukti purunemise. 


1 

Väga väike. Üks kord 100 aasta jooksul 


Purunenud 40m 3 autotsisternist välja valguv gaas võib väga väikese süttimisallika 

olemasolu korral plahvatada. 


Propaani aurupilve plahvatuse ohualade maksimaalsed raadiused: 

Ohtliku ala piir: 455 m 

Ohtlikusse alasse jäävatest inimestest võib hukkuda ~ 30 %. 



D 


B 

Vara 

C 


B 


D 


C 

Riskiklass 

1D 


Programmilise liiklusohutusalase tegevuse läbiviimine, sõidukijuhtide parem 

ettevalmistamine, liiklusjärelevalve töö suurendamine, turvavahendite kasutasemise 

tõstmine, teede parem korrashoid, laste liikluskasvatus, ohtlike ainete transpordi parem 

reguleerimine, sõidukite tehnokontrolli karmistamine 

Täiendav päästeressursivajadus 

Suure vahutootlikkusega põhiauto. Veevarustuse parendamine.

215 

Suurõnnetuse väljund: Propaani autotsisterni keeva vedeliku paisuva 

aurupilve plahvatus (KVPAP). 

Riskitabel A2 

Indeks 

A2 



Propaanauto teelt väljasõit. 

Propaanauto kokkupõrge teise sõidukiga. 


Ebasobivate tegurite kokkulangemisel võib propaanauto ja Tartu mnt viaduktil sõitev 

bensiinirongi üheaegne sattumine propaanauto plahvatusse põhjustada suurtulekahju või 

isegi Tartu mnt viadukti purunemise. 


2 

Väike. Üks kord 50-100 aasta jooksul 


Tulle jäänud 40m 3 autotsisternis võivad keeva veeldatud propaani aurud plahvatada. Tekib 

75 meetri raadiusega tulekera. 



Kolmanda astme põletushaavad, puidu süttimine 150 m. 

Teise astme põletushaavad 225 m. 



D 


B 

Vara 

C 


B 


D 


C 

Riskiklass 

2D 


programmilise liiklusohutusalase tegevuse läbiviimine, sõidukijuhtide parem 

ettevalmistamine, liiklusjärelevalve töö suurendamine, turvavahendite kasutustaseme 


reguleerimine, sõidukite tehnokontrolli karmistamine 



216 

Suurõnnetuse väljund: Dimetüüleetri tsisterni keeva vedeliku paisuva 

aurupilve plahvatus (KVPAP). 

Riskitabel A3 

Indeks 

A3 



Konteinerauto auto teelt väljasõit. 

Konteinerauto kokkupõrge teise sõidukiga. 


Ebasobivate tegurite kokkulangemisel võib ohtliku veostega ülekoormatud Peterburi 

maanteel sattuda üheaegselt põlengusse bensiiniveok ja dimetüüleetriveok. 


2 

Väike. Üks kord 50-100 aasta jooksul 


Tulle jäänud 20m 3 autotsisternis võivad keeva veeldatud dimetüüleetri aurud plahvatada. 

Tekib 67meetri raadiusega tulekera. 



Kolmanda astme põletushaavad, puidu süttimine on 130 meetrit. 

Teise astme põletushaavad on 200 meetrit. 



D 


B 

Vara 

C 


B 


D 


C 

Riskiklass 

2D 


programmilise liiklusohutusalase tegevuse läbiviimine, sõidukijuhtide parem 

ettevalmistamine, liiklusjärelevalve töö suurendamine, turvavahendite kasutustaseme 


reguleerimine, sõidukite tehnokontrolli karmistamine. 



217 

Riskitabel A4 

Suurõnnetuse väljund: Purunenud tsisternist väljavoolanud suure Indeks 

bensiinilombi (40 tonni) süttimine 

A4 



Bensiiniauto teelt väljasõit. 

Bensiiniauto teelt teise sõidukiga. 


Ebasobivate tegurite kokkulangemisel võib alata Uue Maailma või Kassisaba asumis 

suurtulekaju. 


mille tagajärjel võib katkeda pikaks ajaks raudteeühendus Tallinn-Balti ja Kopli jaamaga 


Keskmine 

3 


Purunenud tsisternist mahavoolanud bensiini lomp võib välise süttimisallika olemasolu korral 

põlema hakata. Eriti ohtlik on bensiinilombi süttimine Endla tn või Tehnika tn viadukti all, 

kuna kuumuse mõjul võib viadukti konstruktsioon kaotada vajaliku tugevuse ning selle 

tagajärjel võib raudteeühendus katkeda pikemaks ajaks. Endla tänava viadukti piirkonnas 

mahavoolanud bensiinilombi süttimisel võib edelatuule korral alata raudtee kõrval paikneval 

alal suurtulekahi. Väga rasked tagajärjed võivad olla suure koguse bensiini mahavoolamisel 

Kristiine keskuse ja Lilleküla staadioni läheduses. 



Ohuala raadius: 480m. 

Keskmiselt ohtliku ala raadius: 140 m. 

Väga ohtliku ala raadius: 80m. 



B 


C 

Vara 

B 


C 


C 


C 

Riskiklass 

3C 


päevasel ajal vedude mahu vähendamine, programmilise liiklusohutusalase tegevuse 

läbiviimine, sõidukijuhtide parem ettevalmistamine, liiklusjärelevalve töö suurendamine, 

turvavahendite kasutustaseme tõstmine, teede parem korrashoid, laste liikluskasvatus, ohtlike 

ainete transpordi parem reguleerimine, sõidukite tehnokontrolli karmistamine. 



abijulgestajat. Tõhus Tallinna elanikkonna teavitamise süsteem

218 

Riskitabel A5 

Suurõnnetuse väljund: Paakauto süttimine tanklas 

Indeks 

A5 



Tanklas kütust mahalaadiva paakauto süttimine. Põhjuseks võivad olla tehnilised rikked, 

inimlikud eksimused, hooletus. 


Ebasobivate tegurite kokkulangemisel võib alata Uue Maailma või Kassisaba asumis suurtulekaju. 


mille tagajärjel võib katkeda pikaks ajaks raudteeühendus Tallinn-Balti ja Kopli jaamaga 


3 

Keskmine 


Paakauto süttimisel võib tekkida soojuskiirgus, mis on võimeline süütama puitrajatised kuni 50 

meetri kauguselt ja tekitama inimestele tervisekahjustusi kuni 100 meetri kaugusel paakautost. 

Väga rasked tagajärjed võivad olla paakauto süttimise korral Kristiine keskuse lähedal olevates 

tanklates. 



Ohuala raadius: 300m. 

Keskmiselt ohtliku ala raadius: 100 m. 

Väga ohtliku ala raadius: 50m. 



B 


C 

Vara 

B 


C 


C 


C 

Riskiklass 

3C 


päevasel ajal kütuse tanklatesse vedamise mahu vähendamine, sõidukijuhtide parem 

ettevalmistamine, turvavahendite kasutustaseme tõstmine, tankimissüsteemide korrapärane 

hooldus, sõidukite tehnokontrolli karmistamine 

TPA täiendava päästeressursi vajadus 

2 suure tootlikkusega päästeautot. Kuni 50 abijulgestajat. Tõhus Tallinna elanikkonna teavitamise 

süsteem

219 

Riskitabel M1 

Suurõnnetuse väljund: Suure koguse masuudi väljavoolamine 

vigastatud tankerist Paljassaare sadamas. 

Mereõnnetuseindeks 

M1 

Võimalikud algsündmused:. 

Tankeri kokkupõrge sadamakaiga. 

Tankeri kokkupõrge teise alusega. 


3 

Keskmine 


Purunenud tsisternist mahavoolanud masuut võib valguda laiali ja reostada kogu 

akvatooriumi. Kui õigeaegselt ei õnnestu sulgeda väljapääs sadamast Tallinna lahte, võib 

masuut levida ka väljapoole sadamat. Ebasoodsate tegurite kokkulangemisel võib 

väljavoolanud masuut reostada Tallinna lahe kaldaala kuni 3 km ulatuses. Teatud 

ilmastikutingimustes vajub teatud osa masuudist veepinnast allapoole, mis raskendab 

reostuse piiramist poomidega. Masuudi põhjareostused võivad avaldada mõju lahe 

elukeskkonnale pikemat aega ka peale päästetööde lõpetamist. 


Reostatud kaldaala sõltub väljavoolanud masuudi hulgast ja ilmastikutingimustest. 



A 


B 

Vara 

B 


C 


C 


C 

Riskiklass 

3C 


Sadamaeeskirjade nõuete täpne täitmine. Reostusala piiramiseks vajalike poomide 

kasutamisvalmiduses hoidmine. Sadamapersonali väljaõpe. Hädaolukorra lahendamiseks 

vajalike meetmete planeerimine operaatorite hädaolukorra lahendamise plaanides ja nende 

omavaheline kooskõlastamine. 


Koristustöödeks vajalikud vahendid kuni 150 abipäästja tööks.

220 

Riskitabel M2 

Suurõnnetuse väljund: Suure koguse masuudi väljavoolamine 

vigastatud tankerist Tallinna lahel. 


M2 



Tormivigastused. 

Plahvatus tankeril. 

Tankeri kokkupõrge veealuse takistuse või merepõhjaga. 


3 

Keskmine 


Purunenud tsisternist mahavoolanud masuut võib valguda laiali ja reostada teatud osa 

Tallinna akvatooriumist. Eriti ohtlik on vigastatud tankeri Tallinna lahes tormi ajal madalas 

vees lahepõhja kinnijooksmine. Kui Piirivalveameti jõududel ei õnnestu õigeaegselt piirata 

reostusala, võib väljavoolanud masuut liikuda tuulte ja lainete mõjul jõuda Tallinna lahe 

kaldale. Ebasoodsate tegurite kokkulangemisel võib masuut reostada Tallinna lahe kallast 

kuni 3 km ulatuses. Ei ole välistatud ka Naissaare ja Aegna saare kaldajoone reostamine. 

Teatud ilmastikutingimustes vajub teatud osa masuudist veepinnast allapoole, mis 

raskendab reostuse piiramist poomidega. Masuudi põhjareostused võivad avaldada mõju 

lahe elukeskkonnale pikemat aega ka peale päästetööde lõpetamist. 





A 


B 

Vara 

B 


C 


B 


C 

Riskiklass 

3C 


Laevaliikluse nõuete täpne täitmine. Piirivalveameti reostusala piiramiseks vajalike jõudude 

ja vahendite valmisoleku tagamine. Piirivivalveameti ja TTPA hädaolukorra lahendamise 

kooskõlastamine. 



221 

Suurõnnetuse väljund: Soome lahel laevaõnnetuse tagajärjel 

väljavoolanud suure koguse masuudi ujumine Tallinna lahte. 

Riskitabel M3 


M3 



Purunemine tormis. 

Plahvatus tankeril. 


3 

Keskmine 

Väljundi tagajärgede lühike kirjeldus. 

Laevaõnnetuses vigastatud või hukkunud tankerist väljavoolav kütus hakkab lainete ja 

tuulte mõjul sündmuskohast eemale ujuma. Eriti ohtlik on vigastatud tankeri uppumine, 

kuna sel juhul jätkub kütuse väljavoolamine vee all pikemat aega. Vee all väljavoolanud 

kütuse liikumist on väga raske takistada ning sellega kaasnevad ulatuslikud merepõhja 

reostused. Kui rahvusvahelistel päästejõududel ei õnnestu õigeaegselt piirata reostusala, 

võib masuut ebasoodsate tegurite kokkulangemisel reostada Tallinna lahe kallast kuni 3 km 

ulatuses. Ei ole välistatud ka Naissaare ja Aegna saare kaldajoone reostamine. Teatud 

ilmastikutingimustes vajub teatud osa masuudist Tallinna lahes veepinnast allapoole, mis 

raskendab reostuse piiramist poomidega. Masuudi põhjareostused võivad avaldada mõju 

lahe elukeskkonnale pikemat aega ka peale päästetööde lõpetamist. 





A 


B 

Vara 

B 


C 


B 


C 

Riskiklass 

3C 


Laevaliikluse nõuete täpne täitmine. Piirivalveameti reostusala piiramiseks vajalike jõudude 

ja vahendite valmisoleku tagamine. Piirivivalveameti ja TTPA hädaolukorra lahendamise 

kooskõlastamine. 



222 

Riskitabel Õ1 

Suurõnnetuse väljund: D/C klassi lennuki kokkupõrge 

korrushoonega (Õ18.2, Õ8.3) 

Lennuõnnetuse indeks 

Õ1 


Ebaõnnestunud kõrguse võtmine. 

Hädamaandumine 

Kaasnevad sündmused: 

Tulekahju. 

Plahvatus. 

Varing 


2 

Väike 


Ebaõnnestunult kõrgust võtnud või hädamaandumist sooritava D7C klassi lennuki 

kokkupõrkamisel Tallinna territooriumil asuva korrushoonega võib lennuk süttida või 

plahvatada. Kokkupõrkele järgneb tõenäoliselt hoone raskete tagajärgedega varing. 

Päästetööde läbiviimiseks on vaja kaasata Tallinna täiendavat ressurssi. B7A 

ülikergelennukite õnnetuste tagajärjed on tõenäoliselt tunduvalt kergemad. Kergemad on ka 

lennuki ühepereelamutele kukkumise tagajärjed. Põhjalikumalt on hinnatud sellise õnnetuse 

tagajärgi käesoleva riskihinnangu IX peatükis. 


Hukkunute ja vigastatute arv sõltub purunenud hoone suurusest ja konstruktsioonist. 



D 


C 

Vara 

C 


B 


C 


C 

Riskiklass 

2D 


Euroopa Ühendatud Lennuametite, Lennuseaduse ja sellest tulevate õigusaktide nõuete täpne 

täitmine. Hädaolukorra lahendamiseks vajalike meetmete planeerimine Tallinna hädaolukorra 

lahendamise plaanis. 


Päästetöödeks on vaja kuni 120 abipäästjat ning 150 abipiirajat.

223 


Suurõnnetuse väljund: Lennurajalt väljajooksnud D/C klassi 

lennuki kokkupõrge Tartu maanteel liikuva reisbussiga 



Õ2 

Tehniline rike või inimlik viga lennuki õhkutõusmisel 

Kaasnevad sündmused. 

Ei ole välistatud järgnev ahelkokkupõrge Tartu maanteel. 


Keskmine 


3 

Lennuraja lõpus ennast õhku mittetõusnud lennuk võib söösta suure hooga läbi lennuvälja tara 

Tartu maanteele ning võib põrgata kokku seal liikuva autobussiga. Ei ole välistatud, et 

nendega põrkavad kokku ka teised maanteel liikuvad sõidukid. Eriti rasked on õnnetuse 

tagajärjed siis, kui kokkupõrkes puhkeb lennukis tulekahju või toimub plahvatus. Õnnetuse 

tagajärgede likvideerimiseks on vaja kaasata Tallinna täiendavat päästeressurssi. 


Hukkunute ja vigastatute arv sõltub kokkupõrganud lennukis ja bussis olnud reisijate arvust. 



C 


C 

Vara 

B 


B 


B 


C 

Riskiklass 

3C 



täitmine. Lennukimeeskondade väljaõpe. Hädaolukorra lahendamiseks vajalike meetmete 

planeerimine Tallinna hädaolukorra lahendamise plaanis. Tallinna Lennuvälja päästejõudude 

ja TTPA päästejõudude koostöövõimekus. 


Päästetöödeks on vaja kuni 50 abipäästjat 100 abipiirajat.

224 


Suurõnnetuse väljund: Lennurajalt väljajooksnud D/C klassi 

lennuki kukkumine Ülemiste järve 



Õ3 

Tehniline rike või inimlik viga lennuki õhkutõusmisel 

Kaasnevad sündmused. 


Keskmine 


3 

Lennuraja lõpus õhku tõusta mittesuutnud lennuk võib söösta suure hooga läbi lennuvälja 

tara ja üle Tartu maanteele ning kukkuda Ülemiste järve. Eriti rasked on tagajärjed siis, kui 

lennuk vettekukkumist jõudis tõusta paari meetri kõrgusele maapinnast ning enne 

vettekukkumist paiskub ümber: Ülemiste järve võib kukkuda ka läänest hädamaandumisel 

lähenev lennuk. Vette kukkunud lennukist on raske kiiresti reisijaid päästa. Lennukist 

väljavoolav kütus võib oluliselt reostada Ülemiste järve vett, kui Tallinn varustamist Ülemiste 

jaamast see ei katkesta, kuna veepuhastusjaama sissevoolutorud asuvad 

Veepinnast allpool ning poomide abil on võimalik takistada kütuse sattumine torudesse. 


Hukkunute ja vigastatute arv sõltub kokkupõrganud lennukis ja bussis olnud reisijate arvust. 



C 


C 

Vara 

B 


C 


B 


C 

Riskiklass 

3C 



täitmine. Lennukimeeskondade väljaõpe. Hädaolukorra lahendamiseks vajalike meetmete 

planeerimine Tallinna hädaolukorra lahendamise plaanis. Tallinna Lennuvälja päästejõudude 

ja TTPA päästejõudude koostöövõimekus. Poomide varu ja nende kasutamiseks ette 

valmistatud personal veepuhastusjaamas 

TTPA täiendava päästeressursi vajadus 

Päästetöödeks on vaja kuni 50 abipäästjat ja 100 abipiirajat. Sukeldajad, tuukrid ja 

päästepaadid.

225 

Riskitabel E1 

SUURÕNNETUS TALLINNA ELEKTRIVÕRGUS 

Õnnetuse väljund : Elektrivarustuse kuni 24-tunnine katkestus ühes Indeks E1 

linnaosas 


SE-2 – Tehnilised avariid 

SE-6 –Ekstreemsed temperatuurid 

SE7-Ülisuur sademetehulk 

SE-8 Operatiivjuhtimise vead. 

Põhilisteks ohuallikateks on Tallinna madalpinge ja keskpinge alajaamad ja toitekaablid. 

Tõenäosusaste - suur 4 


Elektritoite katkemisega kaasneb piiratud oht inimeste elule ja tervisele. Elutähtsate 

valdkondade tarbijate, kelle ei ole reservtoidet, töö peatumine peale avariitoite energia 

arakasutamist kuni võrgutoite taastumiseni. Katkestuse põhjused kõrvaldatakse Eesti Energia 

vahenditega. 

Ohuala parameetrid: 

Kestus: kuni 24 tundi 

Ulatus: haaratud vähemalt linnaosa ja seal paiknevad elutähtsad tarbijad või elutähtis valdkond 


C 


C 


C 

Vara 

B 


A 


A 


B 

Riskiklass 

4C 

Ennetusmeetmed: 

1. AS Eesti Energia planeeritud ennetusmeetmed 

2.Elutähtasate valdkondade tarbijad 

a – Avariitoiteakude mahtuvuse suurendamine. 

b -Reservgeneraatorite paigutamine kõikidesse haiglatesse, pumbajaamadesse ja 

kanalisatsioonisüsteemi pumplatesse. 

c – Avarii-ja reservtoitesüsteemide tehnilise valmiduse perioodiline kontroll. 

Hädaolukorra lahendamise juhtija : Elektrikatkestuse likvideerimist juhib AS Eesti Energia. 

Hädaolukorra lahendamist korraldab Tallinna Kriisikomisjon.Tulekustutus- ja päästetöid 

korraldab TTPA. 

Täiendava päästeressursi vajadus Vajadus puudub

226 

Riskitabel E2 


Õnnetuse väljund : Elektrivarustuse ülelinnaline 24-72 tunnine Indeks E2 

katkestus 


SE2 – Tehnilised avariid 

SE6 – Ekstreemsed temperatuurid 

SE7- Ülisuur sademete hulk 

SE8 Operatiivjuhtimise vead 

SE1 Tormid ja keeristormid 

SE2 Jäide 

SE3 Terrorism 

SE5 Naabersüsteemidest tulenev häiriv mõju 

SE11- Mitme teguri samaaegne koosmõju. 

Põhilisteks riskiallikateks on Tallinna kõrgepingealajaamad, Põhivõrk ning Püssi 

alajaam. 

Tõenäosusaste - suur 4 


Elektritoite katkemisega kaasneb teatud oht inimeste elule ja tegevusele. Elutähtsate 

valdkondade töös võivad tekkida tõsised häired. Ei ole välistatud suured varalised kahjud. 

Puuduvad olulised keskkonnakahjustused. 


Kestus: 24 – 72 tundi 

Ulatus: Haaratud kogu Tallinn ja kõik Tallinna elutähtsate valdkondade tarbijad 



C 


C 

Vara 

B 


C 


B 


C 

Riskiklass 

3C 


1. AS Eesti Energia ja võrguettevõtja planeeritud ennetusmeetmed 


a .Avariitoiteakude mahtuvuse suurendamine. 

b Reservgeneraatorite paigutamine kõikidesse haiglatesse, pumbajaamadesse ja 

kanalisatsioonisüsteemi pumplatesse. 

c. Avarii-ja reservtoitesüsteemide tehnilise valmiduse perioodiline kontroll 

Hädaolukorra lahendamise juhtija : Elektrikatkestuse likvideerimist juhib Majandus- ja 

kommunikatsiooniministeerium.. Hädaolukorra lahendamist korraldab Tallinna Kriisikomisjon.. 

Tulekustutus- ja päästetöid korraldab TTPA. 

Täiendava päästeressursi vajadus. 

Mitte vähem kui kolm liikuvat generaatorit puurkaevude ja pumbajaamade pumpade 

käivitamiseks tulekustutustööde korraldamisel.

227 

Riskitabel E3 


Õnnetuse väljund : Elektrivarustuse ülelinnaline üle 72- tunnine Indeks E2 

katkestus 


SE-2 – Tehnilised avariid 

SE-6 –Ekstreemsed temperatuurid 

SE7-Ülisuur sademete hulk 

SE-8 Operatiivjuhtimise vead 

SE1- Tormid ja keeristormid 

SE2-Jäide 

SE3-Terrorism 

SE5-Naabersüsteemidest tulenev häiriv mõju 

SE4 –Tulekahju kaevanduses 

Põhilisteks ohuallikateks on AS Eesti Energia elektrijaamad ja põlevkivikaevandused. 

Tõenäosusaste - väike 2 


Elektritoite katkemisega kaasneb oht inimeste elule ja tervisele, katkeb elutähtsate valdkondade 

toimimine, kaasnevad varalised kahjud ning keskkonnakahjustused. Talvel välistemperatuuril 

alla – 35 0 C võib üle 5-päevane elektrikatksetus endaga kaasa tuua Tallinna ja Tallinna rajatiste 

kommunaalsüsteemide rivist väljaviimine pikaks ajaks. Võib tekkida Tallinna elanikkonna 

vähemkaitstud osa evakueerimine taastamistööde lõpuni. 


Kestus: üle 72 tunni 

Ulatus: Haaratud kogu Tallinn ja kõik Tallinna elutähtsate valdkondade tarbijad 


D 


D 


C 

Vara 

D 


B 


D 


D 

Riskiklass 

2D 


1. AS Eesti Energia planeeritud ennetusmeetmed 


Avariitoiteakude mahtuvuse suurendamine.Reservgeneraatorite paigutamine kõikidesse 

haiglatesse, pumbajaamadesse ja kanalisatsioonisüsteemi pumplatesse. Avarii-ja 

reservtoitesüsteemide tehnilise valmiduse perioodiline kontroll Piisava julgeolekureservi ja 

munitsipaalreservi loomine. 

Hädaolukorra lahendamise juhtija : Elektrikatkestuse likvideerimist juhib AS Eesti Energia 

Kriiskomisjon. Hädaolukorra lahendamist korraldab Tallinna Kriisikomisjon.. Tulekustutus- ja 

päästetöid korraldab TTPA. 


On vaja kaasata Vabariigi päästeressurssi ja julgeolekuvarusid.

228 

Riskitabel V1 

SUURÕNNETUS TALLINNA ÜVK VÕRGUS 

Õnnetuse väljund : ÜVK töö katkemine kuni 24 tunniks 

Indeks V1 


V1 Tehniline rike 

V2 kuni 24-tunnine elektrikatkestus 

. 

Tõenäosusaste - Suur 4 


Kuigi lokaalsete kuni 24-tunniste ühisveevärgi või -kanalisatsiooni töökatkestused võivad 

toimuda keskmiselt üks kord aastas, ei teki nende tagajärjel kõige tõenäolisemalt Tallinnas 

hädaolukorda ning sellise katkestuse põhjused on võimalik kõrvaldada ja tagajärjed leevendada 

Tallinna veeettevõtjate jõudude ja vahenditega. 


Osaline töökatkestus Kesklinnas, täielik Lasnamäel, Nõmmel ning ÜVK tegevuspiirkondades. 



A 


B 

Vara 

A 


A 


A 


B 

Riskiklass 

4B 


1. Tallinna veeettevõtjate plaanilised ennetusmeetmed. 

2. AS Eesti Energia plaanilised ennetusmeetmed 

Hädaolukorra lahendamise juhtija : ÜVK töö taastamist juhivad veeettevõtjad. Tulekustutusja 

päästetöid teostab TTPA. 


Komandode mobiilsed elektrigeneraatorid puurkaevude käivitamiseks.

229 

Riskitabel V2 


Õnnetuse väljund : Tallinna ÜVK süsteemi töö osaline ülelinnaline Indeks V2 

katkemine 24-72 tunniks 


V2 24-72 –tunnine elektrikatkestus 

. 

Tõenäosusaste - Keskmine 3 


Elektrikatkestuse ajal jätkab tööd Tallinna veepuhastusjaam ja Paljassaare HPJ. Kõik teised 

pumplad katkestavad töö. Ilma veeta jäävad täielikult Nõmme Linnaosa ning Tallinna 

tegevuspiirkonnad. Reovesi hakkab liikuma reoveetorustikes ainult isevoolu teel. 




lahte. 





A 


C 

Vara 

C 


B 


A 


C 

Riskiklass 

3C 


1. Tallinna veetootjate plaanilised ennetusmeetmed. 

2.Elutähtsate valdkondade tarbijate valmisolek ÜVK töö katkestuseks . 

3. Mobiilsete elektrigeneraatorite soetamine pumplate töö käivitamiseks. 

4. Tõhus Tallinna elanikkonna teavitamise süsteem. 

5. Tallinna ÜVK süsteemi töökatkestuse tagajärgede ennetamise ja likvideerimise planeerimine 

Tallinna kriisireguleerimisplaanis. 

6. Veetootjate ja päästjate väljaõpe. 

Hädaolukorra lahendamise juhtija : ÜVK süsteemi töö taastamist juhivad ja teostavad 

veeettevõtted . Hädaolukorra lahendamist korraldab Tallinna Kriisikomisjon. Tulekustutus- ja 



Täiendav päästeressurss tavalisest suurema arvu tulekahjude kustutamiseks ning veepumplate 

käivitamiseks .

230 

Riskitabel V3 


Õnnetuse väljund : Tallinna ÜVK süsteemi töö osaline ülelinnaline Indeks V3 

katkemine kauemaks kui 72 tunniks 


V2 Üle 72 –tunnine elektrikatkestus 

. 

Tõenäosusaste - Väike 2 


Elektrikatkestuse ajal jätkab tööd Tallinna veepuhastusjaam ja Paljassaare HPJ. Kõik teised 

pumplad katkestavad töö. Ilma veeta jäävad täielikult Nõmme Linnaosa ning Tallinna 

tegevuspiirkonnad. Reovesi hakkab liikuma reoveetorustikes ainult isevoolu teel. 




lahte. 





C 


D 

Vara 

D 


C 


C 


C 

Riskiklass 

2D 


1. Tallinna veetootjate plaanilised ennetusmeetmed. 

2.Elutähtsate valdkondade tarbijate valmisolek ÜVK töö katkestuseks . 

3. Mobiilsete elektrigeneraatorite soetamine pumplate töö käivitamiseks 

4. Tõhus Tallinn elanikkonna teavitamise süsteem. 

5. Valmisolek vähemkaitstud elanike evakueerimiseks 

5. Tallinna ÜVK süsteemi töökatkestuse tagajärgede ennetamise ja likvideerimise planeerimine 

Tallinna kriisireguleerimisplaanis. 

Hädaolukorra lahendamise juhtija : ÜVK süsteemi töö taastamist juhivad ja teostavad 

veeettevõtted . Hädaolukorra lahendamist korraldab Tallinna Kriisikomisjon. Tulekustutus- ja 


TTPA täiendava päästeressursi vajadus: 


käivitamiseks .

231 

Riskitabel V4 


Õnnetuse väljund :Uputus Kristiine linnaosa 

Indeks V4 


Pikaajalised paduvihmad, mille tagajärjel tõuseb Ülemiste järve veetase kõrgemale kriitilisest 

märgist 230 cm. 

. 



Veetaseme tõusmisel kriitilise märgini hakkab vesi purustama järve loodeosa madalat liivkalalst. 

Kalda purunemist kiirendavad tugeva tuulega kaasnevad lained. Purunenud kaldast väljavoolav 

vesi uputab Kristiine linnaosa kõige madalama osa- Lilleküla asumi. Kuna kõrguste vahe ei ole 

suur, on vee voolukiirus tõenäoliselt suhteliselt aeglane, kuid piisav teekatte alt pinnase välja 

uhumiseks ning side- ja elektriliinide mastide välja uhumiseks. Veetaseuputatud alal ie tõuse 

tõenäoliselt üle 1m. Veega kaasatoodud liiv jab peale vee aäravoolamist uputusalale ja selle 

eemaldamsieks on vaja palju aega ja jõudu. 


Kristiine linnaos Lilleküla asum. 




Vara 




Riskiklass 


1.Järve veetaseme jälgimine. 

2.Liivakottide varumine 

3.Järve ja Raku veejuhtme sulgemine. 

4.Järve kallaste pidev kontroll. 

5.Järve loodekalda kindlustamine killustikuga ja liivakottidega 

6.Pirita-Ülemiste kanali tagasivoolulõigu rajamine. 

7. Tõhus Tallinn elanikkonna teavitamise süsteem. 

A 

C 

C 

D 

B 

C 

2D 

Hädaolukorra lahendamise juhtija :. Hädaolukorra lahendamist korraldab Tallinna 

Kriisikomisjon. Tulekustutus- ja päästetöid teostab TTPA. 

TTPA täiendava päästeressursi vajadus: 


käivitamiseks .

232 

Riskitabel S1 

SUURÕNNETUS TALLINNA SOOJAVÕRGUS 

Õnnetuse väljund : Soojavarustuse 24-72 tunnine katkestus ühes Indeks S3 

linnaosas 


SS1- Elektrikatkestus 

SS2- Veekatkestus 

SS3- Kütuse juurdeveo katkemine 

. 

Tõenäosusaste - Keskmine 3 


Soojavarustuse katkemise ajaks jäävad kõikide suurkatlamajade ja väikekatlamajade tarbijad 

kütteta. Otsene oht inimeste elule ja tervisele puudub, kuna hoonete sisetemperatuur ei jõua 

tõenäoliselt langeda ka väga madala välistemperatuuri puhul allapoole tervistohustava piiri. 

Üksikud vähemkaitstud elanikud võivad saada raskeid tervisekahjustusi. 

Tõenäoliselt on vaja peatada soojakatkestuse ajaks kütteta jäänud lasteaedade, haridusasutuste ja 

kultuuriasutuste töö. 


Kestus kuni 72 tundi. Hõlmab kogu Tallinna. 




Vara 




Riskiklass 


1. Tallinna Soojatootjate plaanilised ennetusmeetmed. 

2.Elutähtsate valdkondade tarbijate valmisolek soojakatkestusteks. 

3. Mobiilsete katlamajade soetamine raviasutuste põhiobjektide ajutiseks kütmiseks. 

Hädaolukorra lahendamise juhtija : Soojasüsteemide töö taastamist juhivad soojatootjad. 

Hädaolukorra lahendamist korraldab Tallinna Kriisikomisjon. Tulekustutus- ja päästetöid 

teostab TTPA. 

Täiendava päästeressursi vajadus: 

Vajadus puudub 

B 

C 

C 

A 

C 

B 

3C

233 

Riskitabel S2 

SUURÕNNETUS TALLINNA SOOJAVÕRGUS 

Õnnetuse väljund : Üle 72 tunnine katkestus ühes linnaosas Indeks S4 


SS1- Elektrikatkestus 

SS2- Veekatkestus 

SS3- Kütuse juurdeveo katkemine 

. 



Soojasüsteemide töö taastamise ajaks jäävad kõikide suurkatlamajade ja väikekatlamajade 

tarbijad kütteta. Võib tekkida kütteta jäänud ruumides elavate suure arvu inimeste 

külmakahjustuste otsene oht. Üksikud vähemkaitstud elanikud võivad hukkuda. Hulgaliselt 

külmakahjustusi, mis võivad nõuda haiglaravi. 

Soojakatkestuse ajaks on vaja peatada lasteaedade, haridusasutuste ja kultuuriasutuste ning 

raviasutuste töö. Suurema osa ametiasutuste töö võib olla täielikult häiritud. 


Kestus üle 72 tunni. Hõlmab kogu Tallinna. 



C 


D 

Vara 

D 


A 


D 


D 

Riskiklass 

2D 


1. Tallinna Soojatootjate plaanilised ennetusmeetmed. 

2.Elutähtsate valdkondade tarbijate valmisolek soojakatkestusteks. 

3. Mobiilsete katlamajade soetamine raviasutuste põhiobjektide ajutiseks kütmiseks. 

4. Valmisolek vähemkaitstud elanikkonna ajutiseks evakueerimiseks mitteköetavatest ruumidest. 

Hädaolukorra lahendamise juhtija : Soojasüsteemide töö taastamist juhivad soojatootjad. 


teostab TTPA. 

Täiendava päästeressursi vajadus: 

Täiendav päästeressurss tavalisest suurema arvu tulekahjude kustutamiseks.

234 

Riskitabel G1 

SUURÕNNETUS TALLINNA MAAGAASISÜSTEEMIS 

Õnnetuse väljund : B-kategooria gaasitoru ohtlik leke- Indeks G1 

tuletungal 


SG1 Torustiku korrosioonikahjustused 

SG3 Torustiku ja gaasijaotusseadme mehaaniline purunemine välisteguri mõjul 

SG4 Tulekahju gaasijaotusjaamas või gasifitseeritud hoones. 

Tõenäosusaste väike 2 


Vigastatud gaasitorust väljavoolav gaas võib viivitamatult süttida või ebasoodsate tegurite 

kokkulangemisel peale laialihajumist viivitusega plahvatada. Ebasoodsate tegurite 

kokkulangemisel võib lokaalne tulekahju üle minna asumi suurtulekahjuks. Kõige raskemad 

tagajärjed võivad olla Nõmme linnaosas ning Kalamaja ja Kelmiküla asumites. 

Riskiallikal puhkenud lokaalne tulekahju võib ebasoodsate tegurite kokkulangemisel üle minna 

kogu asumit ohustavaks suurtulekahjuks. Ohustatud rajatistest on vaja inimesed ja nende vara 

evakueerida ohutusse kohta. Tulekahjus hävinud hoonetes elanud inimestele on vaja tagada 

taastamisööde ajaks ajutine elamispind. Hinnang näitab, et maksimaalne elanike arv, keda on 

vaja õnnetuskohalt evakueerida ja kellele on vaja leida ajutine eluase, võib olla suurem kui 1500. 


Soojuskiirgus 

Ro-40 m 

Rk 30 m võivad põlema hakata väga tuleohtlikud hooned 

Rv 20 m võivad süttida lühiajalise särituse puhul alasse jäävad puithooned. 



C 


B 

Vara 

C 


B 


D 


D 

Riskiklass 

2D 


AS Eesti Gaas ja TTPA jõudude valmisolek. Kaevamistööde tõhus järelvalve. 

Tehniline järelvalve. Puitrajatistega tihedalt hoonestatud asumite veetorustiku tootlikkuse 

tõstmine 

Abipäästjate ja abipiirajate väljaõpe ning valmisolek. Tallinna elanikkonna teavitamise tõhusa 

süsteemi väljaehitamine. Võimaliku hädaolukorra ennetamise ja lahendamise planeerimine 

Tallinnas. 

Hädaolukorra lahendamise juhtija : Gaasitorustiku taastamist juhib AS Eesti Gaas. 



TTPA täiendava päästeressursi vajadus Kuni 150 abipäästjat ja 250 abipiirajat, 

vabatahtlikud abistajad.

235 

Riskitabel G2 


Õnnetuse väljund :Hoonesiseset gaasiavariist süttinud tulekahju Indeks G2 

puithoonestusega asumis 


SG1 Majasisese torustiku korrosioonikahjustused 

SG2 Ühenduste ja seadmete lekked 


SG4 Tulekahju gasifitseeritud puithoones 

SG5 Hooletus või lohakus 

SG6 Vandalism 



Vigastatud gaasitorust väljavoolav gaas võib viivitamatult süttida või ebasoodsate tegurite 

kokkulangemisel peale laialihajumist viivitusega plahvatada. Ebasoodsate tegurite 

kokkulangemisel võib lokaalne ühe puithoone tulekahju üle minna asumi suurtulekahjuks. Kõige 

raskemad tagajärjed võivad olla Nõmme linnaosas ning Kalamaja ja Kelmiküla asumites. 

Ohustatud rajatistest on vaja inimesed ja nende vara evakueerida ohutusse kohta. Tulekahjus 

hävinud hoonetes elanud inimestele on vaja tagada taastamisööde ajaks ajutine elamispind. 

Hinnang näitab, et maksimaalne elanike arv, keda on vaja õnnetuskohalt evakueerida ja kellele 

on vaja leida ajutine eluase võib olla suurem kui 1500. 


Puitrajatistega hoonestatud asum 



C 


B 

Vara 

C 


B 


D 


D 

Riskiklass 

2D 


AS Eesti Gaas ja TTPA jõudude valmisolek.. 

Tehniline järelvalve. Tarbijate teavitamine ja koolitamine. Puitrajatistega tihedalt hoonestatud 

asumite veetorustiku tootlikkuse tõstmine Abipäästjate ja abipiirajate väljaõpe ning valmisolek. 

Tallinna elanikkonna teavitamise tõhusa süsteemi väljaehitamine. Võimaliku hädaolukorra 

ennetamise ja lahendamise planeerimine Tallinnas. 

Hädaolukorra lahendamise juhtija: Gaasitorustiku taastamist juhib AS Eesti Gaas. 



TTPA täiendava päästeressursi vajadus 

Kuni 150 abipäästjat ja 250 abipiirajat, vabatahtlikud abistajad.

236 

Riskitabel G3 


Õnnetuse väljund : Gaasiplahvatuse tagajärjel tekkinud varing Indeks G3 


SG1 Torustiku korrosioonikahjustused 

SG2 Ühenduste ja seadmete lekked 


SG5 Lohakus või hooletus 

SG6 Vandalism või terrorism 



Gaasiavarii tagajärjel tekkinud korrushoone varingus võib täielikult hävida 1-2 ja osaliselt 

samuti 1-2 korrushoone trepikoda. Kõrghoone võib kõige ebasoodsamate tegurite 

kokkulangemisel osaliselt või täielikult kokku variseda. Hukkunute ja vigastatute arv võib 

ületada Tallinnat teenindavate piirkondlike raviasutuste võimekuse. Ellujäänud elanikud on vaja 

evakueerida taastamistööde ajaks ajutisele või uuele alalisele elamispinnale. 


Osaliselt võivad saada kergeid kahjustusi lähedalasuvad hooned. 



D 


C 

Vara 

C 


B 


C 


C 

Riskiklass 

2D 


Tehniline järelvalve. Teenindava personali väljaõpe. Elanikkonna teavitamine ja koolitamine. 

Abipäästjate ja abipiirajate väljaõpe. Võimaliku hädaolukorra ennetamise ja lahendamise 

planeerimine Tallinnas. 

Hädaolukorra lahendamise juhtija: Gaasitorustiku taastamist juhib AS Eesti Gaas. 



TTPA täiendava päästeressursi vajadus. 

Kuni 150 abipäästjat ja 250 abipiirajat, vabatahtlikud abistajad. Teatud juhtudel võib vaja minna 

vabariigi täiendavat päästeressurssi

237 

Õnnetuse väljund 

Tulekahjud puitrajatistega hoonestatud asumis 


ST1—Riskiallikal paikneva rajatise süttimine 

ST2—Õnnetus riskiallikal või selle läheduses paikneval ohtlikul objektil 

ST3—Transpordiõnnetus riskiallikal või selle ohtlikus läheduses 

ST4—Kulupõleng 

Tõenäosusaste keskmine 3 

Riskitabel T1 

Indeks 

T1 


Riskiallikal puhkenud lokaalne tulekahju võib ebasoodsate tegurite kokkulangemisel 

minna üle kogu asumit ohustavaks suurtulekahjuks. Ohustatud rajatistest on vaja inimesed 

ja nende vara evakueerida ohutusse kohta. Tulekahjus hävinud hoonetes elanud inimestele 

on vaja tagada taastamisööde ajaks ajutine elamispind. Hinnang näitab, et maksimaalne 

elanike arv, keda on vaja õnnetuskohalt evakueerida ja kellele on vaja leida ajutine eluase 

võib olla suurem kui 1500. 


Võib hõlmata kogu asumit. Kõige raskemad suurtulekahju tagajärjed 

võivad olla Kalamaja, Uus Maailm ja Kadrioru asumites.. 



D 


D 

Vara 

D 


B 


D 


D 

Riskiklass 

3D 


Tuleohutusjärelvalve tõhustamine, tuleohutusnõuete karmistamine, selgitustöö 

elanikkonna hulgas, päästemeeskondade õppuste korraldamine, koostöö koolitus teiste 

ametkondadega. 

Elamute kindlustamine. Nõmme ja Uus Maailma asumite veevõrgu tootlikkuse tõstmine 

Abipäästjate ja abipiirajate väljaõpe ning valmisolek. 

Tallinna elanikkonna teavitamise tõhusa süsteemi väljaehitamine. Võimaliku hädaolukorra 

ennetamise ja lahendammise planeerimine Tallinnas. 

Hädaolukorra lahendamise juhtija: 

Hädaolukorra lahendamsit korraldab Tallinna Kriisikomisjon. Tuletõrje- ja päästeteõöid 


Täiendav päästeressursi vajadus 

Kuni 150 abipäästjat ja 250 abipiirajat, vabatahtlikud abistajad.

238 

Riskitabel T2 


Indeks 

Metsatulekahjud 

T2 


ST1—Riskiallikal paikneva rajatise süttimine 

ST2—Õnnetus riskiallikal või selle läheduses paikneval ohtlikul objektil 

ST3—Transpordiõnnetus riskiallikal või selle ohtlikus läheduses 

ST4—Alustaimestiku süttimine. 

Võimalik kaasnev sündmus: 

Tulekahju ohtlikus läheduses asuval ohtlikul objektil. 

Tõenäosusaste suur 4 


Riskiallikal puhkenud lokaalne tulekahju võib üle minna hädaolukorrani viia võivaks 

suurtulekahjuks, mis võib hävitada taimestiku kogu riskiallika territooriumil. 

Sündmuskohalt leviv suits ja tahm häirivad tulekahju mõjualasse sattunud inimeste 

tegevust. Võib tekkida vajadus ajutiselt evakueerida riskiallika ohulasse jäävates 

hoonetes elavad inimesed ohutusse kohta. Mahapõlenud metsa ja alustaimestiku 

taastumiseks on vaja aastakümneid ning toob kaasa Tallinna teatuid linnaosade õhu 

kvaliteedi halvenemise. Põlenguala loomade ja lindude pesitsemiskohad muutuvad 

aastateks kasutamiskõlbmatuteks. 

Eriti ohtlikud on : 

Pääsküla raba ja Järve mets- päästetööde maht võib olla väga suur ning nõuda suurte 

jõudude mitmeid ööpäevi kestvaid tööd. 

Paljassaare võsastik- ebasoodsate tegurite kokkulangemisel võib puhkeda tulekahju 

lähedalasuvas terminalis. 


Ohualaks on riskiallika territoorium ja sealt tõusva suitsu häiriv 

mõjuala. 



A 


C 

Vara 

B 


D 


B 


C 

Riskiklass 

4C 


Ennetustöö elanikkonna hulgas, päästemeeskondade treenimine, varustamine. 

Tuleohutusjärelvalve tuleohtlikul perioodil. Abipäästjate ja abipiirajate väljaõpe ja 

valmisolek. Tallinna elanikkonna teavitamise tõhusa süsteemi väljaehitamine. 

Võimaliku hädaolukorra ennetamise ja lahendamise planeerimine Tallinnas. 


Hädaolukorra lahendamist korraldab Tallinna Kriisikomisjon. Tuletõrje- ja päästetetöid 

korraldab TTPA 


Päästetehnika kaasajastamine. Töövahendite ja kaitseriietuse reserv abipäästjate ja 

abipiirajate jaoks. Harjumaa ja vabariigi täiendav päästeressurss.

239 

Riskitabel T3 


Indeks 

Tulekahju kütuseterminalide ohualas olevas asumis. 

T3 


ST2 – Suurõnnetus Hundipea või Vene-Balti sadama terminalis 

Tõenäolisusaste väike 2 


Kütusterminalis puhkenud suurtulekahju korral võivad ebasoodsate tegurite 

kokkulangemisel süttida lähedalasuvad hooned. Asumi üksikute hoonete süttimine võib 

üle minna suurtulekahjuks, mille kustutamine on raskendatud, kuna suur osa TTPA 

päästejõududest on sel ajal kaasatud terminali tulekahju kustutamisele. Tulekahjus 

hävinud hoonetes elanud inimestele on vaja taastamistööde ajaks tagada ajutine 

elamispind. Ajutist elamispinda vajavate inimeste arv on sel juhul tõenäoliselt tunduvalt 

väiksem kui puithoonestusega asumi suurtulekahju korral. 


Ohualas paiknev asum 



C 


C 

Vara 

C 


B 


D 


D 

Riskiklass 

2D 


Tuleohutusnõuete järgimine. Terminali töötajate väljaõppe. Terminalide hädaolukorraks 

valmisolekuplaanide meetmete täpne täitmine. Terminalide päästevahendite vastavus 

kehtivatele nõuetele ja alaline valmisolek rakendamiseks. 

Abipäästjate ja abipiirajate väljaõpe ja valmisolek. 

Tallinna elanikkonna teavitamise tõhusa süsteemi väljaehitamine. Võimaliku 

hädaolukorra ennetamise ja lahendamise planeerimine Tallinnas. 


Hädaolukorra lahendamist korraldab Tallinna Kriisikomisjon. Tuletõrje- ja päästetetöid 

korraldab TTPA 


Terminaalide kustutamiseks vajalike vahendite ajakohastamine. Vajaliku vahureservi 

loomine. Ajutine elamispind evakueeritutele

240 

Riskitabel VA1 


8-12 korruselise hoone varing 

Indeks 

VA1 


VA - Hoonesisene gaasiplahvatus 

VA2 - Terrorism või vandalism 

VA3 – Lennuki kukkumine hoonele 

VA4. – Kandekonstruktsioonide vananemine. 

Tõenäosusaste Väike 2 


9-korruselise paneelelamu või 12-korruselise telliskivist tornelamu varingu korral 

võib hukkuda 30-50, saada keskmis või raskeid vigastusi 50-70inimest, kuni 70 

perekonda võivad jääda pikemaks ajaks ilma elamispinnata. Päästetöödeks võib 

kuluda 4-5 ööpäeva. Päästetööde tegemiseks on vaja abijõude 


Võib hõlmata kogu asumit. Kõige raskemad suurtulekahju 

tagajärjed võivad olla Kalamaja, Uus Maailm ja Kadrioru 

asumites.. 




Vara 




Riskiklass 


Lennuohuse, gaasiseadmete kasutamise, ehitusjärelve meetmete ennetav 

rakendamine. 

D 

C 

C 

B 

C 

C 

2D 


Hädaolukorra lahendamsit korraldab Tallinna Kriisikomisjon. Tuletõrje- ja 

päästetetöid korraldab TTPA. 

Täiendav päästeressursi vajadus 

Kuni 150 abipäästjat ja 250 abipiirajat, vabatahtlikud abistajad.Täiendav rasketehnika 

varingu likvideerimiseks. Evakuatsiooniplaan.

tallinna tuletõrje- ja päästetööde valdkonna riskianalüüs i osa ...

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?