iqra EESTI MOSLEMITE KUUKIRI NR 33 MaI 2012 ... - Islam
iqra EESTI MOSLEMITE KUUKIRI NR 33 MaI 2012 ... - Islam
iqra EESTI MOSLEMITE KUUKIRI NR 33 MaI 2012 ... - Islam
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
<strong>Islam</strong>itekstide<br />
tõlkimisest mahri<br />
näitel<br />
Autor: Aisha<br />
Hiljuti kirjutasin Tartu Ülikooli tõlkemagistri ühe õigustõlke<br />
aine jaoks analüüsiva iseseisva töö õiguskeele termini<br />
näitel. Kuna minu suurim kokkupuude õigustõlkega<br />
põhineb just islamiõigusel, kasutasin ka terminit islamiõigusest.<br />
Mõtlesin, et äkki oleks ka teil korraks huvitav<br />
islamile hoopis teisest perspektiivist – tõlkija omast – läheneda<br />
ja seda teksti lugeda, seega valisin siia katkeid<br />
sellest tööst.<br />
SISSEJUHATUS<br />
Viimased kuus aastat olen Eesti moslemite harimiseks<br />
tõlkinud palju raamatuid, loenguid, artikleid, jutlusi, käsiraamatuid,<br />
fatwasid; isegi osa Koraanist ja hadiithikogumikest.<br />
Kuna alustasin põhimõtteliselt täiesti tühjalt<br />
maalt, olen vastutuse raskust juba algusest peale oma<br />
õlul tundnud. Kuid mida aeg edasi, seda raskemaks see<br />
läheb, sest seda enam ma mõistan, kui vähe ma tegelikult<br />
tean; kui suur on see suutäis, mille olen hammustanud.<br />
Kõige raskem on alati spetsiaalsete islami õiguse<br />
terminitega, mille tõlkimisel tuleb teha olulisi valikuid –<br />
kas tõlkida või kasutada tsitaatsõnana ja kui tõlkida, siis<br />
kuidas seda eesti keeles kõige paremini edasi anda. Kui<br />
kord juba mingi sõna kasutusele võtta, tuleks selle juurde<br />
ka kindlaks jääda, et lugejas mitte segadust tekitada.<br />
See on aga vahel raske; eriti siis, kui kunagi ammu on<br />
mõni sõna kasutusele võetud, kuid hiljem avastan, et mu<br />
teadmised antud valdkonnas ei olnud veel piisavad ja tahaksin<br />
kasutusele võetud sõna oma uute teadmiste valguses<br />
välja vahetada.<br />
Kõigest sellest tingituna on oluline iga pisemgi detail<br />
enne läbi kaaluda, kui mõni uus termin kasutusse läheb.<br />
Käesolevas töös proovin anda ülevaadet sellest, mida<br />
kõike tuleks teada ja analüüsida, enne kui otsustada,<br />
kuidas eesti keeles edasi anda islami abieluõiguses väga<br />
olulist terminit mahr [...]<br />
2. ISLAMI ÕIGUSE TUTVUSTUS<br />
<strong>Islam</strong>itekstide tõlkimisest mahri näitel<br />
Sõna fiqh, mida tavaliselt tõlgitakse kui „islami õigusteadus”<br />
tähendab araabia keeles „mõistmine“, „teadmine“,<br />
„intelligentsus” ja käib kõigi teadusharude kohta<br />
(näiteks: fiqh al-lugha ehk „keele mõistmine“ = leksikoloogia),<br />
kuid üksinda kasutades on tema tähenduseks<br />
kujunenud „islami õigusteadus”. 1<br />
Fiqh on akadeemiline ala, mille ülesandeks on šariaadi<br />
– šarī‛a – kirjeldamine, defineerimine ja uurimine. 2 Otsekohe<br />
tuleks lisada, et tegu ei ole lihtsalt niisama seadustega,<br />
islami õigusteadus saab olla vaid Koraani ja<br />
sunnaga kooskõlas ja seega ei käi siia alla ükski seadus,<br />
mis oleks nende allikatega vastuolus. Samuti on oluline<br />
teada, et fiqh kujutab endast „elukoodeksit”, mis määrab<br />
moslemite igapäevaelu ja teod. Siia alla käivad nii<br />
religioosse kultusega seotud küsimused (‛ibādāt) kui ka<br />
ühiskondlikud suhted (mu‛āmalāt), mis praktikas tähendab,<br />
et fiqh on palju laiahaardelisem kui kristlaste kaanoniseadus<br />
või ükskõik millise lääneriigi tsiviilseadus. 3<br />
<strong>Islam</strong>i õpetlaste esimeseks mureks oli defineerida ja<br />
tuletada kõik Koraanis ja sunnas olevad seadused. Sellest<br />
seisukohast lähtudes võib fiqhi defineerida eelkõige<br />
kui „mõtlemist, loogilist tuletamist” ja mitte kui „kindlat<br />
teadmist” (‛ilm). Seaduste defineerimise ja tuletamisega<br />
hakkasid tegelema prohvet Muhammedi kaaslased kohe<br />
peale tema surma. Nende järeltulijad jätkasid oma isade<br />
tööd ning järgnev põlvkond hakkas juba tegelema õiguskoolkondade<br />
rajamisega. 4<br />
Teisel ja kolmandal sajandil peale islami tekkimist kujunesid<br />
välja kõik tänapäeval teada olevad suured õiguskoolkonnad<br />
ja islami õigusteadusele pandi alla tugev<br />
põhi. Palju tegeldi ka puhtalt koraaniteaduse, hadithide<br />
analüüsi ja grammatilise analüüsiga. 5<br />
Usūl al-fiqhiks nimetatakse islami õigusteaduse allikaid.<br />
Kõige levinumalt kasutatava süsteemi järgi on neli peamist<br />
allikat. Kaks esimest neist on loomulikult Koraan<br />
ja sunna. Nende teaduslik kasutus sõltub kolmandast ja<br />
neljandast allikast. 6<br />
Kolmandaks allikaks peetakse analoogilist võrdlust<br />
ehk qiyāsi: kui tahame näiteks praktikas määratleda, kas<br />
mingi asi on halal (lubatud) või haram (keelatud), siis saame<br />
seda teada võrreldes seda millegagi, mille staatus on<br />
kindlalt teada ja mis on sellele asjale sarnane, või võrreldes<br />
seda asja vastupidisega, või võrreldes rohkemat vähemaga,<br />
või siis vähemat rohkemaga. 7<br />
1 Amer, M. (2010). Simplified Fiqhi Encyclopedia.<br />
Cairo: New Vision, lk 4.<br />
2 Ibid, lk 5.<br />
3 Philips, A.B. (2005). <strong>Islam</strong>ic Studies, Book 1<br />
(Intermediate Level). Riyadh: International <strong>Islam</strong>ic Publishing<br />
House, lk 129-130.<br />
4 Ibid, lk 1<strong>33</strong>.<br />
5 Ibid, lk 135.<br />
6 Ibid, lk 152.<br />
7 Philips, A.B. (2005). <strong>Islam</strong>ic Studies, Book 1<br />
(Intermediate Level). Riyadh: International <strong>Islam</strong>ic Publishing<br />
House, lk 1<strong>33</strong>.<br />
IQ RA | 11
Change language