iqra EESTI MOSLEMITE KUUKIRI NR 33 MaI 2012 ... - Islam
iqra EESTI MOSLEMITE KUUKIRI NR 33 MaI 2012 ... - Islam
iqra EESTI MOSLEMITE KUUKIRI NR 33 MaI 2012 ... - Islam
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Eriline laps<br />
Rubriigi autor: Rubaba (Ruth Kaldma) – lasteaia direktriss, eripedagoogika magistrant<br />
VÄIKELAPSE ARENduSTEGEVUS<br />
OLULISEMATE ARENGUVALdkoNDADE<br />
KAUPA – 2. osa<br />
Eelmisel korral kirjutasin sellest, mida võiks tähele panna<br />
ja kuidas saaks last arendada sünnist umbes teise eluaastani.<br />
Seekord jätkan kuni kolmanda eluaasta lõpuni ja võtan<br />
vaatluse alla ka aspekti, et laps läheb esimest korda kollektiivi<br />
(lastesõime/lasteaeda/päevahoidu vms.).<br />
SOTSIAALSED OSKUSED<br />
Väikelapse sotsiaalse arengu stimuleerimine eeldab lisaks<br />
varasemalt kirjutatule ka suhtlemisoskuse arendamist<br />
eakaaslastega. Esmalt tuleb kujundada lapse huvi<br />
eakaaslase vastu. Selleks õpetame last rõõmustama<br />
kaaslase tuleku üle, ulatama talle mänguasju ning neid<br />
küsima, tänama, kaaslast nimepidi kutsuma, hüvasti jätma<br />
ja teiste tegevusi jäljendama. Selliselt me kinnistame<br />
lapse mitteverbaalse ja verbaalse suhtlemise oskusi. Huvi<br />
kujundamise järel hakkame kujundama oskust koos<br />
tegutseda. Alustada võiks lihtsamatest tegevustest nagu<br />
teineteisele palli veeretamine, peituse mängimine. Seejärel<br />
õpetama lapsi tegutsema kordamööda nii, et üks<br />
laps teeb midagi ja teine jälgib (puhume seebimulle, viskame<br />
ja püüame õhupalli), siis osad vahetuvad. Koostegevuse<br />
kujundamist jätkame edaspidi esemelises mängus<br />
ja kujutavates tegevustes.<br />
Väikelapse kohanemine kollektiiviga sõltub suuresti<br />
tema iseteenindusoskustest. Seetõttu on oluline, et laps<br />
õpiks iseseisvalt lusikaga sööma, tassist jooma, küsima<br />
tualetti, käsi pesema ja olema osaline riietumisel (proovib<br />
lihtsamaid riietusesemeid ise selga panna, nt. jalgu<br />
püksisäärde toppima, kui püksid on kätte antud. Esialgu<br />
võib täiskasvanu hoida püksisäärtest, et need oleksid<br />
sirgu ja toppimine lapsel lihtsam). Kõik need toimingud<br />
koosnevad reast operatsioonidest, mida tuleb sooritada<br />
kindlas järjekorras. Kui lapsel tekib raskusi, siis tuleks<br />
hinnata, kas lapsele ei ole jõukohane mingi operatsiooni<br />
sooritamine (nt. toidu võtmine lusikasse) või ei ole laps<br />
omandanud operatsioonide õiget järjestust. Sõltuvalt<br />
probleemist saab last aidata kas talle sobivaid vahendeid<br />
pakkudes (jämedama varrega lusikas), tegevust lapsele<br />
demonstreerides või temaga koos tegutsedes. Oluline<br />
on saavutada lapse maksimaalne iseseisvus, mis on oluline<br />
faktor tema isiksuse kujunemisel.<br />
FÜÜSILINE ARENG<br />
Eelmisel korral kirjutasin peamiselt üldmotoorikast ja selle<br />
arendamisest. Seekord võtan vaatluse alla peenmotoorika,<br />
mille seisund avaldub esemelises tegevuses.<br />
Kolmanda eluaasta teisel poolel peaks lapsel olema:<br />
eristunud juhtiv käsi (käsi, millega laps sööb, hoiab<br />
pliiatsit, viskab palli jms.);<br />
kujunenud esmane kahe käe koostöö (kasutab toimetamisel<br />
mõlemat kätt);<br />
omandatud nn. kolmene haare, s.t. objekt (pliiats, lusikas)<br />
fikseeritakse käes pöidla ja kahe esimese sõrme abil;<br />
kujunenud silma ja käe koostöö (laps jälgib oma käte<br />
tööd).<br />
Kui laps antud vanuses hoiab töövahendeid veel käärhaardes<br />
(pöial vastandub ülejäänud sõrmedele), tegutseb<br />
kord ühe, kord teise käega (mõlemad käed üheagselt<br />
tegevuses ei osale nt. torni ladumisel), siis vajab tema<br />
käe tegevus järeleaitamist. Peenmotoorika arendamiseks<br />
sobivad:<br />
IQ RA | 27
Change language