Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
päevateema toimetaja Tiina Kangro tiina.kangro@linnaleht.ee<br />
linnaleht reede, 22. aprill 2011<br />
Selver on Eestis juhtiv super- ja hüpermarketite kett, mis kaupleb peamiselt<br />
toidu- ja esmatarbekaupadega. Selveri ketti kuulub kolmkümmend<br />
viis kauplust üle Eesti ja Selveri Köök. Selver annab tööd ligi 2500<br />
inimesele.<br />
Tondi Selver otsib oma meeskonda<br />
PAGAR-TEENINDAJAT<br />
kelle peamisteks tööülesanneteks on pagaritoodete valmistamine, klientide teenindamine letis,<br />
kaupade müügiks ettevalmistamine ja piisava sortimendi ja koguse tagamine oma teeninduspiirkonnas,<br />
realiseerimistähtaegadest kinnipidamine ning jooksvate ülesannete täitmine<br />
Kandidaadilt eeldame:<br />
Omalt poolt pakume:<br />
• keskeriharidust<br />
• sõbralikku tööõhkkonda ja toetavat<br />
• meeskonnatöö valmidust<br />
meeskonda<br />
• toimetulekut pingelistes olukordades • tööd organisatsioonis kus<br />
• ausust ja kohusetundlikkust<br />
väärtustatakse inimest ja tema tööd<br />
• kiirust ja täpsust<br />
• kaasaegseid töötingimusi ja<br />
• füüsilise koormuse taluvust<br />
-vahendeid<br />
• eesti keele oskust (vähemalt tase B2)<br />
• vene keele oskust<br />
• varasemat töökogemust pagar-kondiitrina<br />
Oma kandideerimissoovist anna teada hiljemalt 26. aprilliks k.a. saates CV märgusõnaga<br />
„Tondi pagar-teenindaja“ aadressil personal@selver.eu.<br />
Lisainfo numbril 6673 785, Karen Kotlov<br />
Meditsiin vajab tohtrit<br />
• ARSTIABI<br />
Liikluses hukkub Eesti<br />
teedel aastas 150–200 inimest,<br />
meditsiinisüsteemis<br />
juhtuvate vigade, tõrgete<br />
ja hoolimatuse tõttu aga<br />
vähemalt 1500.<br />
Sellise karmi võrdluse aitas<br />
sel nädalal Eesti ühiskonna<br />
palge ette tuua Tartu ülikoolis<br />
kaitstud magistritöö, mille<br />
autoriks Pärnu haigla kvaliteedijuht,<br />
arst Teele Orgse.<br />
Magistritöös on teinegi kõnekas<br />
võrdlus. Kui lugeda riigikogu<br />
stenogramme, siis viimase<br />
viie aasta jooksul leiab neist<br />
patsiendi turvalisust või arstiabi<br />
kvaliteeti käsitlevaid viiteid seitse,<br />
liiklusohutus on olnud arutuse<br />
all aga 308 korda.<br />
Uurimistöös on esitatud<br />
arvutuskäik, mille kohaselt<br />
kogeb Eestis lisaks vähemalt<br />
12 000 inimest aastas meditsiiniga<br />
suheldes väiksemaid kahjustusi<br />
või pettumusi.<br />
Levinumaid õigustusi veast vaikimiseks<br />
Kas rahvas on rahul?<br />
Sotsiaalministeeriumi juures<br />
tegutsevale tervishoiuteenuste<br />
kvaliteedi ekspertkomisjonile<br />
on aga 2009. aastal mureavalduse<br />
esitanud vaid 105 inimest.<br />
See pole palju, kuid siiski<br />
tervelt 50 korda (!) rohkem kui<br />
1995. aastal, mil avaldusi tehti<br />
vaid kaks. Arstlikke vigu on<br />
komisjon leidnud vaid mõõdukalt.<br />
Ka näitab sotsiaalministeeriumi<br />
andmebaas, et viimase<br />
13 aastaga on meditsiiniliste<br />
eksimuste tõttu Eestis<br />
surnud vaid 151 inimest.<br />
Viimase Eurobaromeetri<br />
andmeil tunnetab aga ligi pool<br />
Eesti rahvast võimalust haiglas,<br />
arsti juures või ravimeid<br />
võttes kahjustuste osaliseks<br />
saada. Kus on tõde?<br />
Vigadest tuleb õppida<br />
Maailmas hakati patsiendi<br />
ohutuse teemaga põhjalikumalt<br />
tegelema 1999. aastal,<br />
pärast seda, kui USA-s nägi<br />
päevavalgust rahvusliku akadeemia<br />
meditsiiniinstituudi<br />
teadlaste koostatud raport<br />
“Eksimine on inimlik – teel<br />
turvalisema arstiabisüsteemi<br />
poole”. Raport näitas, kui palju<br />
inimesi USA-s meditsiini vigade<br />
tõttu igal aastal kannatab ja<br />
mida see tegelikult riigile rahas<br />
maksma läheb. Kuid kõige<br />
olulisem sõnum selles raportis<br />
oli, et vigades pole süüdi mitte<br />
arstid (“rohkem pingutamine<br />
ei päästa olukorda”), vaid puudulikud<br />
või halvasti üles ehitatud<br />
arstiabi korralduse süsteemid,<br />
mis seavad meedikud<br />
tänamatusse olukorda, kus<br />
vead on kerged tekkima.<br />
Näiteks avastati USA-s ravivigu<br />
analüüsides, et sageli tuli<br />
ette eksimusi patsientidele<br />
narkoosi andmisel ja seda võis<br />
seostada asjaoluga, et erinevatel<br />
narkoosiaparaatidel toimus<br />
sisse-välja lülitamine eri moel.<br />
• See patsient oleks niikuinii ära surnud.<br />
• Veast kuulmine oleks perekonnale asja vaid raskemaks teinud.<br />
• Me tegime, mida suutsime. Vahel lihtsalt läheb nii.<br />
• Patsient oli ise ka süüdi. Kui ta poleks suitsetanud (nii paks olnud<br />
jne), poleks asi nii halvasti läinud.<br />
• Kui me ei saa täie kindlusega väita, et olukorra põhjustas just see<br />
viga, pole mõtet sellest ka rääkida.<br />
Hetkest, mil aparaatide tööpõhimõtted<br />
ühtlustati, langesid<br />
anestesioloogide eksimused<br />
miinimumini.<br />
Praeguseks on väga paljudes<br />
riikides sisse seatud kohustuslikud<br />
üleriigilised arstlike vigade<br />
raporteerimissüsteemid,<br />
kuhu kõik haiglad ja praktiseerivad<br />
arstid on kohustatud<br />
sisestama kõik oma töös esinenud<br />
vead ja vealähedased<br />
olukorrad. Seda materjali analüüsitakse<br />
põhjalikult ning nii<br />
saavad nii arstid kui ka meditsiinikorraldajad<br />
neist ühiselt ja<br />
pidevalt õppida.<br />
Vastutuse kartus<br />
Ka Eesti arstid väidavad, et<br />
analüüsivad oma vigu – ise,<br />
osakonnas või oma haigla<br />
tasemel. Rahvusvahelise kogemuse<br />
põhjal märgitakse aga,<br />
et nii kitsastes raamides asjad<br />
õiget tulemust ei anna.<br />
Eesti tervishoiujuhid ja ka<br />
paljud arstid ei ole lootusrikkad,<br />
et meie maal sellist süsteemi<br />
luua saaks. Kardetakse,<br />
et kui vigadest avalikult rääkima<br />
hakatakse, satuvad meedikud<br />
turmtule alla, neid hakatakse<br />
kohtus süüdi mõistma ja<br />
kurjategijaiks kuulutama.<br />
Tegelikult on kogu maailmas<br />
sellised raporteerimissüsteemid<br />
rangelt lahti seotud<br />
vigu teinud arstide isikuandmetest.<br />
Muidugi jääb arstile<br />
teatud olukordades tema vastutus,<br />
kuid õppimiseks mõeldud<br />
infopangad on anonüümsed.<br />
USA-s näiteks on enamikus<br />
osariikides vastu võetud<br />
seadus, mille alusel arst, kes<br />
patsiendile oma eksimuse teatavaks<br />
teeb, on samast hetkest<br />
süüdistusest vaba. See aitab<br />
vähendada pingeid ja arstide<br />
soovi võimalikud vead salajas<br />
hoida. Tiina Kangro
Change language