Eesti loomakasvatus 2007. aastal - Tõuloomakasvatus
Eesti loomakasvatus 2007. aastal - Tõuloomakasvatus
Eesti loomakasvatus 2007. aastal - Tõuloomakasvatus
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Tõu<strong>loomakasvatus</strong> 1-08<br />
gemustele või Põhjamaade soovitustele. Seejärel lisame<br />
kogemused mujalt maailmast. Kui aretajad võtavad vastu<br />
aretusprogrammi kümneks aastaks ja seda on tunnustanud<br />
riigi esindajad, siis peaks see nii kaua ka kehtima. Tegelikult<br />
nõutakse iga paari aasta järel selle muutmist ja täiendamist<br />
vastavalt seisukohtade või seaduse muutumisele.<br />
Olles hobusekasvatuses ja aretuses tegev kaua aega,<br />
olen kogenud problemaatikat, mis on tekkinud seoses<br />
Tori Hobusekasvanduse ja tori tõuga. Kahjuks on viimasel<br />
aastakümnel riigi ja tõuaretajad-hobusekasvatajate<br />
arusaamad järjest enam hakanud erinema. Tõuaretusseaduse<br />
eesmärgiks peaks olema kindluse andmine tõuaretajale<br />
ja riigile edu tagamine ka tulevikus. Ei saa nii olla, et<br />
riik esitab nõuded, kuid ei vastuta nende täitmise eest,<br />
tõuaretajad täitku ja vastutagu. Väga hästi on analüüsinud<br />
tõuaretusseadust emeriitprofessor Olev Saveli ajakirjas<br />
Tõu<strong>loomakasvatus</strong> eelmises numbris. On vaja ühiselt<br />
mõista, millist hobust <strong>Eesti</strong> vajab, ainult sel juhul jäävad<br />
ka tori tõug ja kasvandus.<br />
<strong>Eesti</strong> raskeveohobuse kasvatus tõusuteel<br />
Krista Sepp<br />
EHSi direktor<br />
Nii arvasid eesti raskeveohobuste kasvatajad, kes kogunesid<br />
20. veebruaril aastakoosolekule Harjumaale Kuusalu<br />
valda Aaviku tallu. Kaasaegne tall rajati ja raskeveohobused<br />
osteti alles <strong>2007.</strong> <strong>aastal</strong>. Aaviku talu peremees<br />
Ennu Tsernjavski tunnistas, et tema vanemad kasvatasid<br />
hobuseid ja nüüd asutati uuesti talu noorte hobusekasvatajate<br />
tahtel. Esmalt osteti Ida-Virumaa Atsalama küla<br />
suurte kogemustega hobusekasvatajalt Rene Tarumilt<br />
kaks eesti raskeveo tõugu täkku. <strong>2007.</strong> <strong>aastal</strong> osaleti nendega<br />
juba piirkondlikel jõudluskatsetel Kolgakülas. Lisaks<br />
on muretsetud kaks märasälgu <strong>Eesti</strong> suurima raskeveohobuse<br />
kasvataja Andres Suppi kasvandusest Vitsiku<br />
külast Ida-Virumaalt. Tema tallis on 59 eesti raskeveohobust<br />
ja kaks tunnustatud sugutäkku.<br />
<strong>Eesti</strong> raskeveohobuse käekäigu pärast muret tundvaid<br />
hobusekasvatajaid tuli kokku oodatust rohkem. <strong>Eesti</strong> 36<br />
hobusekasvatajale sekundeeris Soomes <strong>2007.</strong> <strong>aastal</strong> asutatud<br />
<strong>Eesti</strong> raskeveohobuste kasvatajate seltsi sekretär<br />
soomlanna Johanna Rekola, kes on eesti raskeveomära ja<br />
-varsa omanik. Sealse seltsi juhataja Saija Huttunen on<br />
EHSi liige. Tema säilitab Soomes Silvi Keskküla aretatud<br />
tõumära Hara, kellel sündis <strong>2007.</strong> <strong>aastal</strong> Vadisega täkkvarss.<br />
Harale on <strong>Eesti</strong>s kahel korral omistatud parima eesti<br />
raskeveomära tiitel.<br />
Raskeveohobuse kasvatajad tegid koosolekul kokkuvõtte<br />
<strong>2007.</strong> aasta tegemistest. Tõu aretus ja populaarsus<br />
on selgelt tõusuteel. <strong>2007.</strong> <strong>aastal</strong> sündis <strong>Eesti</strong>s 28 ja Soomes<br />
2 varssa. Samapalju sündis varssu viimati 1991. <strong>aastal</strong>,<br />
näiteks 1993. a sündis vaid 10 varssa. Aastaid on raskeveohobuse<br />
kasvatajad rõhutanud tõu kriitilist olukorda.<br />
Jätkuvalt on raske säilitada, katsetada ja tunnustada väikese<br />
valiku tõttu sugutäkke. <strong>2007.</strong> aasta pakkus rõõmu<br />
kahe uue sugutäku tunnustamisega. Esiteks, Kevin (i.<br />
Kaspar 2173 ER), kasvataja Viktoria Kaasik, omanik Hüti<br />
Konverentsitalu OÜ, esindaja Pille-Riin Sarv. Eriti oodatud<br />
oli täku Valmet (i. Virko 2174 ER) tunnustamine, sest<br />
nii säilib lootus hoida alles Vallini liin. Valmeti kasvataja<br />
on Juta-Karin Aarma Raplamaalt ja omanik Vaike Talu,<br />
esindaja Vambola Bakhoff Pärnumaalt.<br />
Möödunud <strong>aastal</strong> toimus Nurmenuku puhkekeskuses ja<br />
Viktoria Kaasiku hobusekasvanduses 13. eesti raskeveohobuste<br />
päev, kus näitusel esitleti 22 hobust. Parima noore<br />
mära tiitli sai Eleonora (i. Ekstron 2179 ER), kasvataja<br />
Viktoria Kaasik ja omanik OÜ Lendermäe, esindaja<br />
Sanna Turu. Parima noore täku tiitli sai Vapper (i. Vezdehod),<br />
kasvataja Andres Supp, omanik Airi Perkmann.<br />
Parima täku tiitli viis Estroniga Läänemaale Ande Arula,<br />
parim raskeveomära Neidi on Viktoria Kaasiku tallis.<br />
Urmas Saksa raskeveohobused lisasid kahehobuserakendis<br />
tõule populaarsust. <strong>2007.</strong> aasta parima raskeveohobuse<br />
kasvataja tiitel omistati Ülenurme näitusel Tõuloom<br />
2007 Viktoria Kaasikule.<br />
Raskeveohobuse kasvatajad täiendasid paari täpsustusega<br />
tõu säilitus- ja aretusprogrammi seoses põllumajandusloomade<br />
aretusseaduse muutmisega. 2008. <strong>aastal</strong><br />
kohtutakse 9. augustil jällegi Pärnumaal Nurmenuku puhkekeskuses<br />
14. raskeveohobuste päeval.<br />
Foto 1. Soome eesti raskeveohobuste seltsi sekretär Johanna<br />
Rekola (K. Sepp) Foto 2. Tunnustatud sugutäkk Valmet (K. Sepp)<br />
8
Change language