Eesti loomakasvatus 2007. aastal - Tõuloomakasvatus
Eesti loomakasvatus 2007. aastal - Tõuloomakasvatus
Eesti loomakasvatus 2007. aastal - Tõuloomakasvatus
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
1-08 Tõu<strong>loomakasvatus</strong><br />
Foto 3. Haige lamba sinine keel (AFIP) Foto 5. Haige lamba suuava (AFIP)<br />
davõrd, et ühe poolt põhjustatud nakkus ei tekita loomadel<br />
haiguse läbipõdemisel kaitsvat immuunsust teise serotüübi<br />
suhtes.<br />
Haigestunud lammastel tekib palavik, keele ja suuõõne<br />
limaskestade turse ja punetus ning haavandumine. Ninapeeglil<br />
ja mokkadel tekivad korbad, tursed lõua all ja näopiirkonnas.<br />
Keelepära nekroosi tagajärjel muutub lamba<br />
keel siniseks, millest on tulnud tema ingliskeelne nimetus<br />
– bluetongue (sinikeel). Lisaks limaskestade kahjustusele<br />
tekib sõrapõletik ja lihaste kärbumine. Tiined uted aborteerivad.<br />
Siseorganite kahjustuse tagajärjel saabub surm.<br />
Veistel kulgeb haigus tavaliselt kergemini kui lammastel,<br />
samas praegu Euroopas leviv viirus on tekitanud veistel<br />
tavapärasest raskemat haigust. Veistel tekkivad haigustunnused<br />
on sarnased lammaste omadega. Lehmadel<br />
on iseloomulik nisade kahjustus.<br />
Sinikeele levik toob kaasa olulist majanduslikku kahju<br />
<strong>loomakasvatus</strong>ele, mistõttu kuulub ta Euroopa Liidus eriti<br />
ohtlike teatamiskohustuslike loomataudide nimekirja.<br />
Haiguse puhkemisel kehtestatakse taudi leviku piirkonnas<br />
loomade liikumise piirangud ja nakatunud karjad võidakse<br />
määrata tapmisele.<br />
Käesoleval ajal Lääne-Euroopas kulgev epideemia sai<br />
alguse 2006. aasta augustis, kus esmakordselt avastati sinikeel<br />
Belgias, Hollandis, Saksamaal ja Prantsusmaal. Üllatuslikult<br />
oli puhangute põhjustajaks viiruse serotüüp 8,<br />
mida seni oli registreeritud vaid lõunapool Sahaara kõrbe.<br />
Kuidas see serotüüp Euroopasse jõudis, on tänaseni<br />
mõistatus.<br />
Praeguseks on epideemia omandanud väga laialdased<br />
mõõtmed. Haigus on jõudnud Suurbritanniasse, Tšehhimaale,<br />
Poolasse, Taani ja Šveitsi.<br />
Juuresoleval kaardil on toodud haiguspuhangud 2006.<br />
aasta augustist selle aasta jaanuarikuuni. Sinised ringid<br />
tähistavad likvideeritud koldeid ja punased käesoleval<br />
ajal nn aktiivseid koldeid, kus tõrjemeetmeid veel rakendatakse.<br />
Pehme talve tõttu ei ole habesääskede aktiivsus Lääne-Euroopas<br />
peatunud ja puhanguid on tekkinud Prantsusmaal<br />
kogu sügise ja talve vältel.<br />
Tõrjemeetmetena rakendatakse praegu loomade liikumise<br />
piiramist ja putukatõrjet. Alustatud on ka vaktsineerimisprogrammide<br />
ettevalmistamisega. Probleemiks on,<br />
et Euroopa vaktsiinitööstus ei suuda veel piisavalt vajaminevat<br />
vaktsiini toota. Ilmselt ei jätku lähiaastatel vaktsiini<br />
kõikidele vajajatele. Elusvaktsiinid, mida oleks lihtsam<br />
toota, on ebaturvalised, sest vaktsiiniviirus võib re-<br />
Foto 4. Haige lamba mokad (PIADC) Foto 6. Sinikeele puhangud (OIEO)<br />
21
Change language