Eesti muusikaelu Anu Kõlar.pdf - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
Eesti muusikaelu Anu Kõlar.pdf - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
Eesti muusikaelu Anu Kõlar.pdf - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
<strong>Anu</strong> <strong>Kõlar</strong><br />
<strong>Muusika</strong>haridus <strong>Eesti</strong>s<br />
MTX 331 <strong>Muusika</strong>elu <strong>Eesti</strong>s 20. sa<strong>ja</strong>ndil<br />
1900-1919: Tartu:<br />
Rudolf Grivingi muusikakool 1897-1920. Oreli- klaveriõpe; saksakeelne; lõpeta<strong>ja</strong>d<br />
peam. Lõuna-<strong>Eesti</strong> köstriteks.<br />
Al. Lätte kontserttegevus, Tobias, Mart Saar, hiljem Miina Hermann<br />
muusikaõpeta<strong>ja</strong>tena<br />
Tallinn:<br />
Eugenie Meyeri muusikakool (1889-1901): ettevalmistus Peterburi<br />
konservatooriumiks<br />
Alice Segali <strong>ja</strong> Heinrich Stuckey muusikakool; klaveriosakond suurim, õppi<strong>ja</strong>d peam.<br />
Sakslased<br />
Kultuurielu sakslaste kontserdi <strong>ja</strong> seltsielu kanda (Revaler Liedertafel; Niguliste<br />
segakoor jm)<br />
<strong>Muusika</strong>haridus <strong>ja</strong> ühiskondlikud muudatused 1917-1919:<br />
•Ühiskonna muudatuste <strong>ja</strong> murrangute mõju (muusika)haridusele<br />
•1917. a. revolutsioon <strong>ja</strong> alanud enamlaste võim Venemaal katkestas tiheda suhtluse<br />
Peterburiga<br />
•Omariiklus <strong>Eesti</strong>s: va<strong>ja</strong>dus (kõrg)haritlaste <strong>ja</strong> hariduse järele. Haritlaste uued<br />
väl<strong>ja</strong>kutsed, positsioon <strong>ja</strong> ideoloogia<br />
•1919: kolme muusikakõrgkooli asutamine<br />
Õpeta<strong>ja</strong>te seminarid <strong>ja</strong> nende muusikaharidus:<br />
•1919-1932/33 tegutsesid viis algkooliõpeta<strong>ja</strong>te koolitamiseks mõeldud seminari. Neil<br />
ligi 2000 lõpeta<strong>ja</strong>t<br />
•Seminaride laulmis- <strong>ja</strong> pillitunnid; koori- <strong>ja</strong> orkestritegevus<br />
•Cyrillus Kreek <strong>ja</strong> Läänemaa Õpeta<strong>ja</strong>te Seminar<br />
Tartu muusikakoolid:<br />
•Vabakunstnik August Nieländeri (1887-1986) I <strong>Muusika</strong>kool avati 1919 <strong>ja</strong>anuaris.<br />
220 õpilast, lahku<strong>ja</strong>id palju. Klaveriõpeta<strong>ja</strong> Adelheid Hippius.<br />
•Tartu Helikunsti Selts (Juhan Aavik, Hans Siimer jt) kutsus ellu Tartu Kõrgema<br />
<strong>Muusika</strong>kooli. Õpilasi umbes 360. Õpeta<strong>ja</strong>d Mart Saar, Süda, direktor Juhan Aavik<br />
•1921 kaks Tartu kooli ühendati, mõlemad direktorid, õppejõud, õpilased koos<br />
•Vastuolud nii muusikalisel kui organisatoorsel pinnal. Alates 1925 Tartu<br />
Konservatoorium<br />
•Miina Härma eestvõttel loodi <strong>Muusika</strong>lise Hariduse <strong>ja</strong> Kultuuri Edendamise Selts<br />
(hiljem Tartu Helikunsti Selts), mis asutas 1927 Tartu Kõrgema <strong>Muusika</strong>kooli –<br />
eesmärk rakenduslik mitmekesisus.<br />
•Õpeta<strong>ja</strong>d: Adele Brosse (töötas 1919-1939); Heino Eller <strong>ja</strong> tema õpilased<br />
•Tartu muusikalist õhkkonda mõjutab seotus TÜ-ga; uuemeelsus, arvustav hoiak<br />
ametliku kunstipoliitika osas<br />
Tallinna Kõrgem <strong>Muusika</strong>kool/Konservatoorium:<br />
•Eellugu: Estonia Seltsi <strong>Muusika</strong>osakonna segakoori va<strong>ja</strong>dus koolitatud laul<strong>ja</strong>te järgi<br />
juba 1914<br />
•1919. a. juulis valis selts Konservatooriumi kuratooriumi (Mihkel Lüdig, August<br />
Topman, Georg Hellat, Raimund Kull); Haridusministeerium kinnitas kõrgema<br />
muusikakooli asutamise septembris 1919<br />
1
•Eksamitel 500 soovi<strong>ja</strong>t, võeti 383 õpilast. Õppejõude umbes 30 (Alice Segal; Erika<br />
Franz, Ludvig Juht, Raimond Bööcke, Johannes Paulsen); peatselt ka Artur <strong>ja</strong> Th.<br />
Lemba (Peterburist), Artur Kapp (Astrahanist), Peeter Ramul (Moskvast)<br />
TRK 1920-1940:<br />
•Mihkel Lüdig, direktor 1919-1923<br />
•Tunnid “Estonia” kontserdisaali kõrvalruumides; uus krunt Müürivahe tn<br />
•1923 direktor Jaan Tamm (1923-33)<br />
•Õppeaeg 5-9 aastat; noorem <strong>ja</strong> vanem aste. Umbes 400 õpilast. Lõpeta<strong>ja</strong>tel kas<br />
diplom (varasema keskhariduse puhul) või lõputunnistus<br />
•1925 lõpetas esimene lend<br />
•Direktor Juhan Aavik (1933-1940 <strong>ja</strong> 1941-1944). Eesmärk: liigume üldises <strong>ja</strong><br />
rahvuslikus suunas<br />
•Konservatooriumi riigistamine 1935: rahastamine, aga ka järelvalve<br />
•Rahvusvaheline edu (Hubert Aumere, Tooni Kroon, Tiit Kuusik); ped-repertuaaris<br />
eesti muusika kasv<br />
•Sakslastest õppejõudude väl<strong>ja</strong>ränne 1939<br />
Konservatoorium 1940 <strong>ja</strong> hiljem:<br />
•Bruno Lukk, direktori kt 1948-1951<br />
•1940: Nõuk. võimu ümberkorraldused<br />
•1944 märtsipommitamises ma<strong>ja</strong> suures osas hävimine<br />
•1944-1947 “pehme aeg”<br />
•1948-1953 repressioonid<br />
•<strong>Muusika</strong>hariduse muutused Nõukogude perioodil:<br />
•Idasuunaline suhtlus. <strong>Muusika</strong>hariduse programmide, meetodite <strong>ja</strong> ideoloogia<br />
ühtlustamine kogu NL-s<br />
•Tugevad konservatooriumid Leningradis <strong>ja</strong> Moskvas<br />
•Lastemuusikakoolide võrgu loomine<br />
•Keskastme muusikaõppeasutused<br />
•Lääne-suhtlused katkemine, suhteline isolatsioon<br />
2
Kirikumuusika eesti <strong>muusikaelu</strong> kontekstis<br />
Kirikumuusika (KM) määratlus:<br />
KM on funktsionaalne muusika, st. ta on jumalateenistuse osa <strong>ja</strong> tal on selles kindel<br />
ülesanne<br />
•KM on seotud teatava konfessiooniga, st. kirikumuusikaks saab vaid see muusika,<br />
mida kirik/vaimulikud juhid aktsepteerivad<br />
•KM kujuneb mineviku <strong>ja</strong> oleviku, kirikusiseste <strong>ja</strong> –väliste kultuuriliste, sotsiaalsete<br />
jm mõjutuste tulemusel<br />
•KM <strong>ja</strong> kunstmuusika ülesannete <strong>ja</strong> eesmärkide sarnasused <strong>ja</strong> erinevused •Rudolf<br />
Tobiase (1873-1918) ideed KM uuendamiseks (artiklid 1910, 1911). Praktiline<br />
väljund “Des Jona Sendung” (1909)<br />
•RT: KM osatähtsus väike; KM on anakronistlik; KM on sentimentaalne<br />
tarbemuusika<br />
•Õige KM teksti alus –Piibel; muusikas va<strong>ja</strong> eelkõige harmoonia uuendusi<br />
•KM peaeesmärk – “rahuldada tõelisi tabeid<br />
KM EW a<strong>ja</strong>l:<br />
•1917 toimus Esimene kirikukongress, mis lõi aluse “eestlaste vabale rahvakirikule”<br />
•1920. aastatel tegutses köstrite-organistide ühing: korraldas kursusi, andis väl<strong>ja</strong><br />
koorivihikuid “Kirikukoor” 1-5<br />
•Murrang 1920. aastate lõpul: 1929 esimene vaimulik laulupäev Tartus; 1930<br />
detsembris esimene KM kongress. Uued sihid: KM uuendamine; KM arendamine<br />
kristlik-rahvuslikus suunas; KM sekretariaadi loomine<br />
Kirikumuusika Sekretariaat:<br />
•Juhtis <strong>ja</strong> koordineeris EELK kirikumuusikat; töötas väl<strong>ja</strong> kirikumuusika<br />
tegevussuunad, strateegia <strong>ja</strong> taktika; tegutses EELK konsistooriumi juures; esmasteks<br />
ülesanneteks seadis koorimuusika edendamise <strong>ja</strong> uue koraaliraamatu koostamise<br />
•Juhid: August Topman <strong>ja</strong> Johannes Hiob<br />
•Piirkondlikud vaimulikud laulupäevad; koorirepertuaar “Kirikukoori” 13 vihikus;<br />
täiendkursused; koraaliraamatu ettevalmistamine<br />
Kirikumuusika nõukogude perioodil:<br />
•1940: vaimulike küüditamine; KMS laialisaatmine; KM ahendamine;<br />
liikmemaksude, laste- <strong>ja</strong> diakooniatöö keelustamine; kir<strong>ja</strong>stustegevuse lõpp<br />
•1944-1954: põgenes 72 vaimulikku. Kirikus, sh KM-s kaksikelu: koorid, kontserdid,<br />
prof-muusikud keelatud, tegelikult toimisid<br />
•1955-58: ajutine kergendusaeg: kontaktid väliskirikutega; koorid, ansamblid<br />
avalikumad; KM osakond Usuteaduste Instituudis; Olevistes koorijuhtide<br />
täienduskursused<br />
• 1959-umb 1965: võitlev ateism: “asendustegevused”; KM “vaikne aeg”<br />
•1967: UI õppekoor; 1980: Vaimulike laulupäevade taastamine<br />
KM Olevistes:<br />
•1950: seitsme vabakoguduse ühistöö; asutati koore, orkestreid; Paljude klassik.<br />
suurvormide esitused. Marje Sink (1910-1979): koorijuht, organist, heliloo<strong>ja</strong>. Umb.<br />
1000 soolo- <strong>ja</strong> koorilaulu<br />
3
Väikelinnade <strong>muusikaelu</strong> Vil<strong>ja</strong>ndi <strong>ja</strong> Haapsalu näitel<br />
Lugemiseks: raamat “Cyrillus Kreek <strong>ja</strong> <strong>Eesti</strong> <strong>muusikaelu</strong>” lk. 67-71; 106-119<br />
Paigafilosoofia<br />
philosophy of place:<br />
• Kultuurigeograafia, filosoofia, semiootika, esteetika sümbioosis kujunenud<br />
käsitluslaad<br />
• Uurib indiviidi või inimrühma <strong>ja</strong> geograafilise koha vastastikuseid seoseid:<br />
inimelu(d) saavad tähenduse läbi oma keskkonna (paiga); paik omandab tähenduse<br />
läbi inimes(t)e tegevuse<br />
• Rakendatav kultuuriloos, etnoloogias, antropoloogias, kultuurmaastike uurimises<br />
jm.<br />
• Etnoloogias rõhutatakse ruumi sotsio-kultuurilist fenomeni. Ruumi uurimine on ka<br />
inimeste mentaalsuse uurimine.<br />
• Vil<strong>ja</strong>ndi <strong>ja</strong> Haapsalu geograafia <strong>ja</strong> a<strong>ja</strong>loo seos elanike <strong>ja</strong> kultuurieluga<br />
Edgar Kant (1902-1978)<br />
• Antropoökoloogia (inimgeograafia) alusepani<strong>ja</strong> <strong>Eesti</strong>s (koguteos “Tartu” 1927);<br />
geograafia teadusliku terminoloogia väl<strong>ja</strong>tööta<strong>ja</strong>.<br />
• 1941-44 TÜ rektor; alates 1944 Lundi Ülikoolis. Eelkõige linnageograafia<br />
problemaatika<br />
• Dok-töö 1934; üks selle osadest “Rahvastiku <strong>ja</strong> ümbruse vastastiksuhted tänapäeva<br />
<strong>Eesti</strong>s”. Käsitleb eraldi linna- <strong>ja</strong> maarahvast, linna <strong>ja</strong> selle tagamaad. Liigendab<br />
<strong>Eesti</strong> peal- <strong>ja</strong> allveepiirkonnaks (Kõrg- <strong>ja</strong> Madal-<strong>Eesti</strong>)<br />
• 1930-ndad: rõhutatud linnastumise protsess, eriti Kõrg-<strong>Eesti</strong>s. Tallinna <strong>ja</strong> Tartu<br />
peasüsteemid<br />
Vil<strong>ja</strong>ndi:<br />
• Sild Tallinna <strong>ja</strong> Tartu vahel.<br />
• Kiiresti kasvav: 1922 – 9400 elanikku; 1934 – 11823 elanikku. Rikas tagamaa.<br />
Turuma<strong>ja</strong>nduse, tööstuse areng<br />
• 19. saj. rahvusliku liikumise keskusi<br />
Haapsalu:<br />
• Tallinna peasüsteemi kuuluv<br />
• Aeglaselt kasvav: 1922 – 4251 elanikku; 1934 – 4634 elanikku. Peamiselt suvitus<strong>ja</strong><br />
kuurortlinn.<br />
• 19. saj. usulise liikumise piirkond.<br />
Vil<strong>ja</strong>ndi kultuuri- <strong>ja</strong> <strong>muusikaelu</strong>st:<br />
• Laulu- <strong>ja</strong> mänguselts “Koit” (asut. 1869). Segakoor, näitemängutrupp. Oma ma<strong>ja</strong>.<br />
Koos Haridusseltsiga korraldas kohalikke laulupidusid (suuremad 1914, 1922,<br />
1931, 1936). Juh. Lüdig, Hans Kapp, Jaak Siimer, Juhan Simm.<br />
• Haridusselts (1906) asutas eesti gümnaasiumi (muusikaõpeta<strong>ja</strong> Jaak Siimer 1908-<br />
1924)<br />
• Ugala teater (1920): 1930ndatel peamiselt operetiteater; etendused “Koidu” ma<strong>ja</strong>s,<br />
Seasaare kõrtsis; oma ma<strong>ja</strong> 1981<br />
• Vil<strong>ja</strong>ndi Helikunsti Selts (1929), selle meeskoor esineb palju<br />
• Saksa aeg: aktiivne kultuuriline tegevus<br />
4
Vil<strong>ja</strong>ndi inimesi:<br />
• Jaan Lattik (1878-1967), kooli- <strong>ja</strong> kirikuõpeta<strong>ja</strong>, minister, kir<strong>ja</strong>nik<br />
• Jaak Siimer (1872-1924) muusikaõpeta<strong>ja</strong>, koorijuht; “<strong>Muusika</strong>a<strong>ja</strong>loo põhijooned”<br />
autor<br />
• Hans, Artur, Villem Kapp (Suure-Jaanis); Mihkel Lüdig (saj. algul); Paul Krigul –<br />
“Koidu” koorijuht<br />
• Paul Kondas (1900-1985) naivistlik kunstnik. Keskus Jaani kiriku<br />
pastoraadihoones<br />
5
Väikelinnade <strong>muusikaelu</strong> II loeng<br />
<strong>Eesti</strong>rootslaste <strong>muusikaelu</strong>.<br />
Lugemiseks:<br />
Raamatust “Cyrillus Kreek <strong>ja</strong> <strong>Eesti</strong> <strong>muusikaelu</strong>” lk. 120-127<br />
6
<strong>Eesti</strong> <strong>muusikaelu</strong> 1940. aastatel<br />
<strong>Eesti</strong> <strong>muusikaelu</strong> 20. sa<strong>ja</strong>ndil 9. loeng<br />
Lugemiseks:<br />
Raamatust “Cyrillus Kreek <strong>ja</strong> <strong>Eesti</strong> <strong>muusikaelu</strong>” lk 184-190; lk 205-210<br />
A<strong>ja</strong>loosündmused <strong>ja</strong> perioodid:<br />
• 1939: “Eeltakt” – Molotov-Ribbentropi pakt<br />
• 1940: 17.06 – <strong>Eesti</strong> okupats. algus. Kultuuriseltside likvideerimine<br />
• 1941: Juuni –küüditamine; sõ<strong>ja</strong> algus. Okt. – saksa okupats. Veebr. –Filharmoonia;<br />
ENSV HL ajutine põhikiri. Nov. – koolid alustavad<br />
• 1942-43: saksa sõ<strong>ja</strong>l. positsiooni tugevdamine. Tallinna kontserdi- <strong>ja</strong> teatrielu elav.<br />
Kõrgkoolides õppetöö<br />
• 1944: kevad – lahingud. Aug-sept. – põgenikud. 28. sept. – Tallinna langemine.<br />
Sügis: HL moodustamine, koolid tööle<br />
• 1945: rahvaarv vähenenud umb. 200 000<br />
Perioodid II<br />
• 1945-47: poliit. <strong>ja</strong> admin. reformid. “Järel-<strong>Eesti</strong>” – aeg. 1947 – XII üldlaulupidu.<br />
• 1948-(1955): totaalne stalinism. 1949 – küüditamine. 1950 – EK(b)P VIII<br />
pleenum. 1953 – Stalini surm. 1956 – NLKP XX kongress.<br />
Kultuurigenotsiid: repressioonid, vaimuvara hävitamine, loomingu kontrollimine.<br />
1948: ÜK(b)P KK otsus “V. Muradeli ooperist “Suur sõprus””. 1950: XIII<br />
üldlaulupidu<br />
1940/41: üldist:<br />
• Kodanikualgatuse (umb. 12 000 seltsi) asendamine poliitilise juhtimise <strong>ja</strong><br />
kontrolliga. Haridust <strong>ja</strong> kultuuri juhtis ENSV Kunstidevalitsus.<br />
• As<strong>ja</strong>armasta<strong>ja</strong>id juhtis RKIK, selle parimad olid Töölismuusika klubis.<br />
Repertuaarikontroll.<br />
• Prof. kontserttegevust juhtis ENSV Riikl. Filharmoonia (asut. veebr. 1941).<br />
• Haridussüsteemi reorganiseerimise plaanid<br />
• “<strong>Muusika</strong>lehe” asemel “Teater. <strong>Muusika</strong>” (6 nr-t). “Sirp <strong>ja</strong> Vasar” hakkas ilmuma<br />
okt. 1940<br />
• Vangistati, mobiliseeriti, küüditati ligi 100 muusikut<br />
1940/41: konservatoorium:<br />
• 1940. sept.: Tartu Kõrg. MK likvideerimine. TRK: eeskuju Moskva <strong>ja</strong> Leningradi<br />
kons-dest. Kaks teaduskonda – 1.kompos-muusikateooria, -a<strong>ja</strong>loo;<br />
2.interpretatsiooni.<br />
• Kirikumuusika <strong>ja</strong> oreliklassi likvid; asutati marksismi-leninismi kateeder;<br />
komsomoliorg.<br />
• Juhid: Riho Päts (aug-okt); Ksen<strong>ja</strong> Aisenstadt;<br />
Vladimir Alumäe (alates veebr. 1941)<br />
1940/41: Heliloo<strong>ja</strong>te Liit:<br />
7
• EAHS likvid. nov. 1940. Eeskuju Moskvast, 3. <strong>ja</strong>an 41moodustati toimkond: Eller,<br />
Kreek, Tubin, Vedro, Eugen Kapp. Põhikiri aprillis<br />
• Loengud. Uudisteoste tutvustamine<br />
Saksa okupatsiooniaeg:<br />
• Kulturinformationen für das Ostland: keelustas mh. Saksaga sõ<strong>ja</strong>s olevate maade<br />
autorite teosed; <strong>Eesti</strong>s ei toiminud<br />
• Tallinna jm. linnade kontserdi- <strong>ja</strong> teatrielu väga aktiivne.<br />
• Konservatoorium alustas 1942; juht Juhan Aavik; ligi 40 lõpeta<strong>ja</strong>t<br />
• 25 juudi muusiku tapmine. 1944 põgenes umb. 170 muusikut, sh. Olav Roots, Ed.<br />
Tubin, Juhan Aavik, Verner Nerep, Anton Kasemets, Roman Toi, Kaljo Raid jpt<br />
Olav Roots <strong>ja</strong> RR orkester:<br />
• Olav Roots (1910-1974) – RR (Landessnder Reval) sümfooniaorkestri peadirigent<br />
• Repertuaaris lääne klassika, sar<strong>ja</strong>d, palju eesti muusikat<br />
• Ladus töökorraldus, orkestri kõrge tase.<br />
Järel-<strong>Eesti</strong> aeg (1945-1947):<br />
• HL uuestiasutamine 1944, juht Eugen Kapp, 39 liiget<br />
• RAMi asutamine 1944 (tuumik Jaroslavli Kunstiansamblitest)<br />
• ER segakoori asutamine 1945<br />
• XII laulupidu 1947, juhid Tuudur Vettik, Alfred Karindi, Riho Päts, Ernesaks.<br />
Repertuaaris varasemate pidude laulud; suhtel. vaba üritus<br />
Otsus “V. Muradeli ooperi Suur sõprus kohta” (10.02.1948)<br />
Nõukogude muusikale on omane:<br />
Realistlik suund; nõuk. rahva kunstimaitse arvestamine; armastus rahvaliku loomingu<br />
vastu; rahvaviiside kasutamine, tuginemine laululisele laadile; eitav hoiak nõukmuusika<br />
vastaste osas<br />
Nõukogude muusikale on võõras:<br />
Rahvavastane formalistlik suund; modernismi ülistamine; individualistide maitse<br />
rahuldamine, atonaalsus, disharmoonia; segased, kakofoonilised kombinatsioonid;<br />
sõbralik suhtumine sots. Realismi vastastesse<br />
Totaalne stalinism: üldist<br />
• 1949/50 vallandamised konservatooriumis. Rektor Bruno Lukk (1948-51).<br />
Vallandati või lahkusid Rud. Palm, Karl Leichter, Aurora Semper, Aug. Topman,<br />
Enn Võrk, Lepnurm, Kreek.<br />
• 1950: EK(b)P VIII pleenum. Muusikutest mõisteti hukka Karindi, Vettik, Päts, kes<br />
arreteeriti<br />
• 1950: HL väl<strong>ja</strong>heitmised.<br />
• Kriitika <strong>ja</strong> enesekriitika ei päästnud repressioonidest<br />
• Loomingulise õhkkonna leevenemine 1950-ndate 2. poolel<br />
8
1980. aastate <strong>muusikaelu</strong>st<br />
<strong>Eesti</strong> <strong>muusikaelu</strong> 20. sa<strong>ja</strong>ndil 12. loeng<br />
Üldist:<br />
• 1980: Olümpiaga seotud ehitised (sh. Niguliste). Laulupidu. 40 haritlase kiri<br />
venestamise vastu<br />
• 1981: Kinoma<strong>ja</strong>, TÜ muuseumi avamine<br />
• 1982: TÜ 350; TÜ teadusraamatukogu avam.<br />
Brežnevi surm<br />
• 1985: Gorbatšov võimul. “Estonia” teater Rootsis. XX üldlaulupidu<br />
• 1987: “Fosforiidisõ<strong>ja</strong>” 1. võit. Rahvakoosolekud Hirvepargis; lipp. Muinsuskaitse.<br />
• 1988: looming. liitude pleenum. RR loomine. Öölaulupeod. Sept-s 300 000<br />
laulupeolist. Dekl. <strong>Eesti</strong> iseseisvusest. EÜS taastamine. Jõulud.<br />
• 1989: Keeleseadus. TÜ-s <strong>Eesti</strong> a<strong>ja</strong>loo kateeder. Balti kett. Parteide asut.<br />
• 1991: otsus <strong>Eesti</strong> iseseisvusest<br />
(<strong>Muusika</strong>loomingust)<br />
• Kümnendi 1. pool: korduste muusika; diatoonil. laadid, ostinaatsed kordused; olul.<br />
tämber, kordumine, rütm. Sumera 1. sümf.<br />
• II pool: harmoonia pingestumine (Tüür Keelpillikvartett); “ida” mõju (Kuldar Sink,<br />
Vähi, Grünberg)<br />
• Tormis. Pärti ei saanud nimetada-mängida kuni 1987. Tüür.<br />
Kronoloogia, peatustega I<br />
• (1979 – EMP algus. Tartu levimuusika päevad)<br />
• 1980: Neeme Järvi <strong>ja</strong> Arvo Pärt emigreeruvad.<br />
ERSO: peadir. Peeter Lilje (kuni 1991). Ringreisid (Uuralites 1981); Soome 1986.<br />
Mitmekülgne; vok-sümf. Suurvormid; Brahms, Beeth., eesti muusika (sh Tobiase<br />
“Joonas”) Kümnendi lõpul ERSOs keerukas.<br />
Pianistide konkurss<br />
• 1981: Filharmoonia Kammerkoor: kutseline (88 kontserti aastas), lai rep.,<br />
Tormis. Reisid.<br />
• “Estonia” teater 75. Etendused Moskva Suures Teatris (<strong>Eesti</strong> ballaadid, “Attila”)<br />
• Keelpillikonkurss (<strong>Anu</strong> Järvela, Elar Kuiv, Arvo Leibur)<br />
• Balti konverents kaasa<strong>ja</strong> muusikast<br />
• 1982: Kooriühingu asut. (ELL järglane). Üle 25 000 liikme. Laulupeod, uus rep.,<br />
noodikogu. Vana-Vigala seminarid al. 1983. Komponistide huvi kasv.<br />
• Hortus Musicuse 10. sünnipäev: 9 plaati, reisid.<br />
• Vil<strong>ja</strong>ndi linnakapell <strong>ja</strong> vanamuusika päevad (kursused), popul.<br />
• Konservat. uus juhtkond; peasiht – uus hoone.<br />
• Teater.<strong>Muusika</strong>.Kino asut.<br />
• 1983-1984: Pianismi hea aeg: Kalle Randalu, Lassmann, Nahkur, Kolk, Rein<br />
Mets, Kuuseoks, Il<strong>ja</strong>, Leelo <strong>Kõlar</strong>, Rein Rannap – igal sooloõhtu(d)<br />
9
• HL kongress; esimees Rääts, aset. Tormis. HL ülesanded ENSVs (prof org, teoste<br />
ostmine, “sotsiaalabi”; raha nii Moskvast kui kohalikust kult-min-st. Ligi 90 liiget,<br />
sh. muusikateadlased.<br />
• “Raalikontserdid” ERs<br />
Kokkuvõtvalt kümnendi algupoolelt:<br />
• Noored meisterlikud muusikud (pianistid; Paul Mägi, Mustonen, Kaljuste)<br />
• Tippteosed: Tamberg “Amores”, Kangro ooper “Ohver”, Tormis “Ingerimaa...”,<br />
<strong>Eesti</strong> ballaadid.<br />
• Kontserte palju, tippe, sh festivale vähe. Üleliidulise kontserdikorralduse<br />
puudused. Kammersaale pole; kriitikat ka mitte. ERSO “pillipark” vilets<br />
• TRK asukoht <strong>ja</strong> tingimused kehvad<br />
Kronoloogia II:<br />
• 1985-86: Bachi, Händeli, Schützi juubeliaasta. Bachi-konverents TRKs. Arutelud<br />
“a<strong>ja</strong>l. informeeritud esituste” üle<br />
• Nov-s 86 Tallinnas Vara<strong>ja</strong>se <strong>ja</strong> nüüdismuusika festival, NL tipud<br />
• 1987-88: Heino Eller 100 –konverents, kontserdid<br />
• Ivo Linnalt Mattiiseni Viis isamaalist laulu, järgm. aastal Mägi “Koit”<br />
• Pärnus Andrus Kallastu <strong>ja</strong> Mart Jaansoni juhtimisel “uus muusika”. Sellest 1990<br />
Scripta Musicalia <strong>ja</strong> 1992 Schönbergi Ühing<br />
• Taastati Meestelaulu Selts<br />
• <strong>Eesti</strong> muusika festival (VAAP) “nel<strong>ja</strong>le välismaalasele”<br />
• 1989-90: HL 13. kongress: Moskva mõju tugev, pole infokeskust<br />
• Pianistide konkurss (Toomas Vana). Randalu lahkumine.<br />
• Cyrillus Kreek 100: (vaimuliku) muusika esitused, konverents<br />
• Tobiase “Joonase ...” esmaettekanne<br />
• Üldist kümnendi lõpust: ühiskondlik aktiivsus; “valgete laikude” täitmine;<br />
lühia<strong>ja</strong>lised projektid, katsetused. Süsteemi, ka professionaalsust vähe. Tung<br />
“läände”, selles mitteorienteerumine.<br />
• 1991: NYYD festivalide algus; EAÜ asut. 1992: EMTS asut. 1993: Pärdi Te<br />
Deumi CD Kaljuste koori <strong>ja</strong> orkestriga. 1994: Kultuurkapitali asut<br />
Madis Kolk 1990. algupoolest:<br />
”Pimendatud klaasidega kasvuhoonest lageda väl<strong>ja</strong> tuulte kätte astumine on toonud<br />
kaasa trende or<strong>ja</strong>va meedia klammerdumise väheste menuautorite külge, suurte<br />
tellimuste <strong>ja</strong> teoseõiguste pidurdamatu vohamise välisturule, isiklike suhete virvarri<br />
fondide <strong>ja</strong> komisjonide ümber – <strong>ja</strong> samas rohkesti andekat muusikaloomingut, uue<br />
muusika kontserte ...”<br />
10
Change language