You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
keskustega võistelda; kuna ettevõttelt ei võeta tulumaksu, ei ole ka millegi arvelt ettevõtluskeskkonda<br />
arendada. Ettevõtetest, mis eriti palju töökohti ei loo (nt tuulepargid) ei ole valdadele seetõttu mingit<br />
otsest kasu.<br />
Teisest küljest ei sõltu ettevõtete tulek ainult sellest, kas ettevõtja juhtumisi leiab keskkonna sobiva<br />
olevat. Omavalitsuse ülesanne on endale n-ö reklaami teha ning näidata, et uusi ettevõtteid ei pea<br />
tingimata ainult linnadesse rajama. Selleks peab kindlasti oma infrastruktuuri korras hoidma.<br />
Vallavalitus saab hoolitseda selle eest, et asjaajamine oleks kiire ja hõlbus. Vahel on vaja esialgu<br />
rohkem vaeva näha ühe suurema ettevõtte kohalemeelitamisega, aga edasi tekivad juba klastrid –<br />
kus on, sinna tuleb juurde väiksemaid, sama profiili teenindavaid ettevõtteid. Samas ei saa jätta<br />
tähelepanuta, et suuremate ettevõtete tulek sõltub ka sellest, kas kohalikud seda pooldavad. Näiteks<br />
õhu- või mürareostust põhjustavate firmade tulekule võib kogukond vastu olla. Eriti just<br />
suvituspiirkondades ei ole suured tootmisettevõtted väga teretulnud. Piiranguid võivad seada ka<br />
keskkonna- ja muinsuskaitse. Viimase tõttu lagunevad mitmel pool mõisaaegsed hooned niisama,<br />
kuna renoveerimisel kehtivad väga täpsed ettekirjutused, milliseid materjale tohib kasutada jne, ning<br />
nende järgimine on ettevõtjate jaoks liiga vaevanõudev.<br />
Haridusega seoses oleks tõenäoliselt probleeme ka uutesse ettevõtetesse vajaliku tööjõu, eelkõige<br />
spetsialistide leidmisega – et neid maapiirkonda meelitada, peaks palgatase suhteliselt kõrge olema.<br />
Kuigi töötuid on liigagi palju, ei ole nende seast alati võimalik leida ettevõttele sobivat personali. Isegi<br />
lihtsamad tööd ettevõttes nõuavad tänapäeval teatud taipu ning kindlasti hoolikust, kuna enamasti on<br />
tegemist mingite masinate ja seadmetega.<br />
„Ühtegi suurt tööandjat väikesesse valda tekitada... See saab ollagi ainult seesama... Niiöelda<br />
ressursside ammutamisel baseeruv, sellepärast et klassikalist tööstust, et meil on<br />
siin nüüd üks tühi sigala ja keegi tuleb siia elektroonikatööstuse loob, see on nagu<br />
luulude valdkonnas. Need ettevõtted ikkagi, kes tahavad töölkäijaid saada, nad valivad<br />
ikkagi suuremad omavalitsused. Neil on seda tööjõudu, tööjõu valikut vaja ikkagi oluliselt<br />
suuremat, kui meie suudame pakkuda.”<br />
Ida-Virumaa on Eesti mõistes erandlik, sest eeskätt tänu põlevkiviga seonduvale on sealne piirkond<br />
suhteliselt ühtlaselt tootmisettevõtetega kaetud ja ka transpordiühendus on suhteliselt heal tasemel.<br />
Siiski leidub ka lähedasi kohti, mis on omavahel ühistranspordiga väga halvasti ühendatud ja väikese<br />
vahemaa läbimise asemel peab tegema suure ringi. Kuid töökohtade paiknemine on seal teatud viisil<br />
välja kujunenud ja ühe valla esindaja märkis, et asi pole niivõrd selles, et töötatakse elukoha vallast<br />
väljaspool, vaid pigem selles, et elatakse töökoha vallast väljaspool, kuna sealsed tingimused<br />
meeldivad rohkem (eriti, kuna tegemist on enamjaolt tööstuspiirkonnaga). Ent piirkonna imidžiga on<br />
siiski probleeme, lisaks on sageli vaja osata nii riigi- kui vene keelt. Osa noori, kes Ida-Virumaale<br />
jäävad, peavad end läbikukkunuks, kuna vene päritolu intelligents valmistab end ette pigem<br />
Euroopasse minekuks, õppides nt ennem inglise kui eesti keelt. Toodi välja, et mõningad investorid<br />
pelgavad Ida-Virumaale tuleku juures seda, et maa on alt tühjaks kaevandatud; kardetakse ka, et see<br />
on mõjutanud vee kvaliteeti.<br />
Üpris palju ollakse valdades seisukohal, et potentsiaali on väikeettevõtluse arendamisel ja<br />
suurtootmist nii väga ei soovitagi (ühes vallas öeldi see eriti selgelt välja, et kuna tahetakse säilitada<br />
looduskeskkonda, siis suuri tootmisettevõtteid tegelikult ei oodata). Ühtlasi ei peeta ka suurte<br />
ettevõtete rajamist n-ö perifeeriasse eriti realistlikuks. Väiksematel ettevõtetel oleks potentsiaali<br />
tegeleda metsanduse, kalanduse ja põllumajandusega, mis on traditsioonilised maapiirkondade<br />
tegevusalad. Korduvalt kurdeti omavalitsustes, et toetused Eesti põllumeestele on kordades<br />
väiksemad kui mujal Euroopas, mistõttu on raske toota konkurentsivõimelise hinnaga. Samuti on<br />
põllumajandus niivõrd ära mehhaniseeritud, et isegi selle sektori osakaalu suurenedes ei tekiks<br />
töökohti kuigi palju juurde. Kalatööstuse turg oleks pigem Venemaal, kuid kaubanduslikud suhted ida<br />
suunal on keerukamad kui Euroopa Liidu sees. Teenindava sektori turg aga kahaneb<br />
18
Change language