siit - Tartu Ülikool

Rolli mängib see, et ikkagi tunnetatakse teatud seotust oma kodukohaga, ja kui näiteks kooliaegsest
sõpruskonnast mitu inimest otsustab tagasi tulla, on seda meeldivam koos kohalikku elu ja ettevõtlust
arendada. Takistab aga see, kui kodukohas soovitakse leida pigem palgatööd, mis on üldjuhul
madalamalt tasustatud kui senine töökoht (arvestades ka senisesse kaugemal asuvasse töökohta
kohalejõudmise kulusid).
Sissepoole tuleva pendelrände juures on omavalitsuste esindajate hinnangul negatiivne see, et nende
inimeste maksutulu läheb teisele omavalitsusele. Samas tarbivad nad töökoha vallas pakutavaid
avalikke hüvesid. Omavalitsuse huvi on eeskätt, et oma valla elanikud leiaksid tööd. Seega kui mõne
ettevõtte tegutsemine jääks inimeste puudumise taha, siis loomulikult võiks neid ka väljastpoolt valda
värvata, sest sealjuures suureneks ka oma valla elanike hõive.
„Omavalitsus ei saa nendest pendelrände inimestest küll absoluutselt. /.../ Võiks olla mõni
protsent ettevõtte tulumaksust, mis riigikassasse laekub, mingi 10% kas või. Et siis oleks
ka omavalitsusel huvi seda soodustada. Muidu võime tekitada teatud töökohtadega [oma
valla] inimestele hoopis ebameeldivusi. Et ütleme, kui ta veel niimoodi keskkonnanõuete
piiri peal ka kõigub, siis inimeste elukvaliteet kindlasti langeb.”
Sissepoole pendeldamise juures võib see osutuda vallale kasulikuks, et pärast mõnda aega töö- ja
elukoha vahet käimist eelistavad inimesed töökohale lähemale kolida, eriti kui infrastruktuur ja
sotsiaalsed hüved on head. Valdades, mille territooriumil asub ka linnu, toodi välja, et kaugemalt
sissepoole tööle käivad inimesed kasutavad ühtlasi ka töökoha omavalitsuses asuvaid teenuseid ja
osalevad kaubanduses. Ka arvati, et sissepoole pendeldajad tooks valda värskeid ideid, spetsialistid
tõstaks toodete ja teenuste kvaliteeti, kuid lisaks võib see ka üleüldiselt valla sotsiaalelu värskendada.
Ainult ühes omavalitsuses öeldi selgesõnaliselt välja, et pendelränne valmistab probleeme ka
keskkonnaaspektist vaadelduna, seda eriti, kui tööle sõidetakse üksi oma autoga. Pigem peaks ikkagi
soodustama ühistranspordiga käimist, mis on parem ka selles suhtes, et juba sõidu ajal saaks osa
inimesi, kes kasutavad töös arvutit ja Internetti, tööpäeva alustada. See aitaks aega kokku hoida.
Kuna töötusest tulenevate probleemidega peab vallavalitsus otseselt tegelema, aga ettevõtete
tulemine valda on vaevaline, on mõnel pool ka aidatud inimestel tööl käia, nt bussisõitu kinni makstud
või ettevõtteid tööliste vedamisel osaliselt toetatud, et oleks huvi ka kaugemalt töötajaid võtta.
Praeguseks on see üldiselt ressursside piiratuse tõttu ära kadunud. Mõnikord on ka kohe algusest
peale kokku lepitud, et vald toetab ettevõtet ainult paar-kolm aastat ja seejärel tuleb ise hakkama
saada. Tegelikult aga ei ole töölisbusside kaasfinantseerimine ainult kulu, vaid kui tänu sellele saavad
inimesed tööd, laekub vallale ka nende tulumaks ning samas vähenevad sotsiaalkulud. Peeti väga
oluliseks, et inimene ei oleks passiivne, sest siis on tal üldiselt vähem probleeme.
„See on ju ikkagi meie mure, kui neil tööd ei ole. On nad üürivõlglased või... /.../ Või on
küttefirma [kellele võlgu ollakse], mis on 100%-lise osalusega valla käes.”
„Selles suhtes nagu takistust ei ole, et eks me ole mures ka ikka, et inimesel oleks
töökoht olemas, sellest hakkab ikka lõpuks pihta tema heaolu. Sest kui tal tööd ei ole, siis
ta on siin meie ukse taga. Aga õigem on ikkagi võimaldada neile see töölkäimine.”
Kui ettevõtted on ise bussidega töötajaid tööle ja koju vedanud ning selle mingil hetkel lõpetanud, siis
on samuti omavahel koopereerutud ning hakatud autodega tööl käima. Tegelikult, kui on normaalne
palk, mis seda võimaldab, siis eelistatakse isegi ühistranspordi olemasolul autoga tööl käia, kuna see
on mugavam. See vähendab liinide täituvust ja kokkuvõttes halvendab nende inimeste olukorda, kel
ei ole muud valikut peale ühistranspordi. Ühes vallas aga eelistab ettevõte oma bussiga pigem tuua
inimesi lähedasest linnast kui oma vallast, kuna viimase puhul peaks tegema suurema ringi, et
töötajaid erinevatest kohtadest peale korjata.
24