Tartu - Linnaleht

linnaleht.ee

Tartu - Linnaleht

Herbert Masingu kool

kutsub koostama

hooliva hariduse mudelit

Tartu Herbert Masingu kool korraldab oma 20. sünnipäeval

mõttetalgud, et panna paberile hariduse korralduse ja rahastamise

mudel kogu Eesti jaoks.

Üritusele on registreerunud

ligi 500 pedagoogi, meedikut

ja sotsiaaltööspetsialisti.

tartu lk 4

Mati Hiis (Õhtuleht)

Tasuta

nädalaleht

Reede, 22. veebruar 2013

linnaleht.ee

Vaheta vana auto uue vastu!

SOODSAIM

AUTOVAHETUS EESTIS!

Too oma mistahes vana auto * uue Suzuki sissemaksuks!

Uus auto soodushinnaga!

*Auto peab olema sõidukorras ja kehtiva tehnoülevaatusega!

Swift 1,2 VVT SX4 1,5 VVT 2wd City SX4 1,6 4wd Crossover

Soodustus 1000 € Soodustus 1500 € Soodustus 2000 €

Vana auto eest täiendavalt 1200 € Vana auto eest täiendavalt 1500 € Vana auto eest täiendavalt 1500 €

Hea varustusega ökonoomne Ruumikas ja kõrge kliirensiga Kõrge kliirensiga nelikveoline

väikeauto pereauto pereauto

Kütusekulu 4,4-9,7 l/100 km, CO 2 heide 103-225 g/km

Eesti vabariik

tähistab

95. sünnipäeva

● Eesti vabariigi väljakuulutamisest möödub

tänavu 95 aastat. Tänavune aasta on pühendatud

Eesti kultuuripärandi hoidmisele.

● Kultuuripärandi aasta kaudu tahetakse teadvustada

kultuuripärandit kõikjal meie ümber,

samuti meenutada seda, et kultuuripärandit

tuleb ühiselt hoida. Kuna mõelda tuleb ka sellele,

kellele pärandit hoitakse, on aasta juhtmõte

„Pärijata pole pärandit”.

● Aasta tähtsaim päev on kahtlemata 24. veebruar,

kuid peale selle leiavad ka homme kõikjal

Eestis aset mitmesugused sünnipäevaüritused.

Lipud

lehvima!

24. veebruar on üks neist päevadest, mil kõigil

majadel peab olema lipp heisatud. Eesti

liputootmisettevõtte Lipuvabrik tegevjuht

kinnitab, et kvaliteetne majalipp kestab kaua.

vabariigi aastapäev lk 6

vaata lähemalt lk 4–5, 16

Heiko Kruusi


2 arvamus Reede, 22. veebruar 2013

Reede, 22. veebruar 2013 arvamus 3

toimetaja veerg

Hiired

tõmbetuules

Ega pruutis neidis ikka igaühega tantsima

lähe küll. Elu on nagu tantsuõhtu,

eriti poliitikaelu.

Ehk, kui asju õigete nimedega nimetada,

siis Toompeal üritavad tõusvate toetusnumbritega

sotsid sättida end koos demokraatide

/ endiste keskerakondlastega

ametlikuks opositsiooniks, tõrjudes Keskerakonna

tagaplaanile. See pole üllatav.

Üllatas aga, kui sotsid lükkasid paar

päeva hiljem järsult tagasi Tallinna volikogu

reformierakondlaste ettepaneku kukutada

Keskerakond all-linnas võimult opositsioonijõudude

koostöös.

Sellises heitlikuna tunduvas

tegutsemisjoones on

tegelikult varjul omakasupüüdlik

loogika. Ehk – ikka

veel arvestatava tarvitajaskonnaga

Keskerakonnaga

pole tarvis tüli norida. Neid

võib juba järgmistel tantsuhooaegadel

ühise ansambli

Ära kuula,

mida

inimene

räägib, vaata

parem,

kelle poole

ta saapad

sihivad.

moodustamiseks tarvis minna, sotsid istuma

saatnud oravapartei aga võib potilaadale

sõita igal juhul.

Jah, ära kuula, mida inimene räägib,

vaata parem, kelle poole ta saapad sihivad,

öeldakse kehakeele õpikutes. Nii

võibki juhtuda, et valid iseseisvad sotsid,

saad astmelisuse ja null-asjad ning Keskerakonna

veel takkapihta.

Muide, analüüs näitab, et vilunud Reformierakonna

koostööettepanek oli niikuinii

mõeldud vaid hiirte lagedale meelitamiseks.

Mäeotsa talu (tiral-la-laa) ümber

käiva külaelu peensusi ei pea alati

eritlema Tammsaare. Mõnel puhul on Vana-Rooma

komöödiakirjanik Plautus lahedam:

mus uni non fidit antro – tark hiir

ei tee panuseid vaid ühele urule.

Ants Vill

toimetaja

Väljaandja AS SL Õhtuleht

Narva mnt 13, 10151 Tallinn

Tel 614 4085

Faks 614 4195

E-post linnaleht@linnaleht.ee

Nr 8 (1196 Tallinn, 830 Tartu ja Pärnu)

Trükk AS Printall

www.linnaleht.ee

Peatoimetaja Tiina Kangro,

tiina.kangro@linnaleht.ee

Reklaam Meelis Linke,

meelis.linke@linnaleht.ee

Kõik Linnalehes avaldatud artiklid on autoriõigusega

kaitstud teosed, mille suhtes autoriõiguse teostamine,

sh nende edastamine ja reprodutseerimine Linnalehe

nõusolekuta on keelatud. Toimetusel on õigus kaastöid

nende selguse huvides toimetada ja lühendada.

Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita.

nädal ruudus

Söögu saia

Supp ja kalendrid

Põhja-Tallinna supiköögid ei

jaksa kõiki hädalisi teenindada,

sest toidu jaoks ei jätku raha,

kuid selleks, et lisatoetust saada,

ei pea linnaosa vanem Karin

Tammemägi valitsevate poliitikute

piltidega kalendrite

trükkimise lõpetamist võimalikuks.

„Eks rahastada tuleb kõike.

Kalendrit on vaja, sest on

väga palju neid, kes seda osta

ei suuda,” ütles Tammemägi

Delfile.

Uus erakool

pealinnas

Õhtuleht

Tallinna reaalkool avab 1. septembril

Pärnu maanteel vanas

politseimajas Vabaduse väljaku

lähedal erapõhikooli, kuhu hakatakse

lapsi kirja panema

1. märtsil. Aastane õppemaks

algab 1490 eurost, veerand

sellest tuleb maksta lapse vastuvõtmise

järel.

Savisaar loobub

13. palga plaanist

Tallinna linnapea ja linnavalitsus

otsustasid loobuda hüvitisest

töövõime ja tervise taastamiseks

ehk nn 13. palgast, mille

sisseseadmise kava oli avalikkuses

palju pahameelt ja

irooniat esile kutsunud. „Otsustasin

vabariigi aastapäeva eel

tühjast mitte tüli tekitada,” teatas

linnapea Edgar Savisaar.

Eesti on esimene

elektriautode riik

Kolmapäeval avati Eestis maailma esimene üleriigiline

elektriautode kiirlaadimistaristu. 165 laadijaga

võrgu ehitamist rahastati CO 2

kvoodi müügist

saadud rahaga. Mugavat laadimisvõimalust peetakse

riiklikult peamiseks eelduseks, et üha enam Eesti

elanikke otsustaks elektriauto kasuks. Samas on

elektriautode soetamise õhin kahanenud: kui suvel

registreeriti igal kuul üle 30 auto, siis sügisel algas

langus ja jaanuaris registreeriti vaid üks auto.

Taevakivi näitas

universumi jõudu

Venemaal Tšeljabinskis põhjustas

meteoriidi tekitatud plahvatus vigastusi

rohkem kui 1200 inimesele.

Peamiselt said inimesed vigastada

purunenud klaasi tõttu. Kannatada

sai ka mitu ehitist, uuesti

tuleb klaasida ligi nelja tuhande

hoone 200 000 ruutmeetrit aknaid.

Enne maapinnale langemist purunenud

meteoriidi põhjustatud

kogukahju on hinnanguliselt miljard

rubla ehk ligi 25 miljonit eurot.

Kui minul

oleks tulnud

valitsusliikmena

valida üks nendest

kolmest, siis ma

oleks kindlasti

valiku teinud.

Peaminister Andrus Ansip ütles,

et tema poleks politsei- ja piirivalveameti

uue peadirektori leidmiseks

üldse avalikku, eriti aga

läbikukkunuks kuulutamisega

kandidaatidele halba varju heitnud

konkurssi korraldanud

Peep Linno

7890 päeva

möödub 27. märtsil Eesti

taasiseseisvumisest ehk

Eesti riigi sõjajärgne

iseseisvus möödub

kestuselt sõjaeelsest.

Kodanikuühendused kutsuvad

priiuse põlistumise

päeva tähistama riigilippude

heiskamise ja sinimustvalgete

lindikeste kandmisega.

EW 100 EEL

Eesti järgmise

viie aasta plaan

Vabariigi 95. sünnipäeva

künnisel küsis Linnaleht

oma sagedamini kirjutavatelt

kolumnistidelt, milline

on olulisem ülesanne,

mille peaks Eesti lahendama

järgmise viie aastaga

ehk 100. aastapäeva ajaks.

Janek Mäggi

suhtekorraldaja

Mina ootan 100.

aastapäevaks stabiilset

elukeskkonda,

võimalust teha tööd ja

saada selle eest õiglast tasu.

Eesti areneb hoolega ja õiges

suunas. Minu meelest on keerulisem

küsimus see, mida mitte

teha, kui see, mida teha.

Rahvas võiks õnnelikum olla –

sisemine elutahe on see, mida

me juurde vajame.

Arved

Breidaks

lõunaeestlasest ajakirjanik

Oluline väljakutse

on raputada ühiskond

lahti viimasel kümnendil

maad võtnud saamise ja jagamise

mentaliteedist. Me räägime

sellest, palju on võimalik

kuskilt toetust välja rääkida,

kuidas keegi peaks kellestki

rohkem makse maksma. Keskenduma

peab hoopis sellele,

kuidas kõik saaksid luua rohkem

väärtust, et ümberjagamisest

sõltuvaid hädalisi oleks

vähem.

Mart Nutt

ajaloolane

Esmane ülesanne

oleks viia lõpule

ümberkorraldused

muukeelse kooli hariduses, et

tagada kõrgetasemeline eesti

keele oskus, Eesti kodumaatunnetus

ning Eesti patriotism. Teiseks

peab Eesti jõudma tagasi

tasakaalustatud riigieelarve

juurde ning mitte elama üle

jõu.

Rein Toomla

politoloog

Iga riigi ees seisab

laias laastus kaks

ülesannet: tagada

riigi ja tema inimeste turvalisus

ning heaolu. Kui me oskame

öelda, mis seda takistab,

siis tollega peamegi süvendatult

tegelema. Paraku kipuvad

ühiskonna välja pakutavad lahendused

sageli olema üksteisele

vasturääkivad.

Vahur

Afanasjev

kirjanik

Tuleb ära otsustada,

kas jätkata eesti

rahvuse kui projektiga või

mitte. Kui jätkata, siis koostada

rahasummadega varustatud tegevuskava.

Kui mitte jätkata, tuleb

koolid päevapealt viia üle

inglise, vene või hiina keelele.

Jüri Pino

kirjatsura

100. aastapäeva

ajaks on tõenäoliselt

Eesti surnud.

Praegune Vabariik on selle hävitamisel

äärmiselt tõhus. Kui

ma peaks seks ajaks veel elus

olema, kirjutan inglise keeli ja

Tuleb ära otsustada,

kas jätkata eesti rahvuse

kui projektiga või mitte.

Vahur Afanasjev

kuskilt Uus-Meremaalt. Leppige

Iivi Anna Massoga, ök.

Andres

Herkel

riigikogu liige

Me peame looma

majandusliku ja

vaimse keskkonna, kust Eesti

inimesed ei taha lahkuda, vähemalt

mitte pikaks ajaks. Rikkuse

aluseks on hea haridus,

aga ka tark ja kaasav poliitika.

Riigikogu roll arengusuundade

loojana ja selgitajana peab tugevnema,

ülemakstud parteikontorite

roll vähenema.

Juhan

Kivirähk

sotsioloog

Eesti kasvuvisioon

2018. aastaks ütleb,

et Eesti peaks muutuma

maailmas edukaks ja koduselt

armsaks. Selle saavutamiseks on

välja pakutud kaheksa muutuste

valdkonda, millest mina pean

keskseks kahte: avatud ja koostööd

väärtustavat ühiskonda

ning uuendusmeelset ja proaktiivset

riigivalitsemist. Loodan,

et Rahvakogu loomisega käivitunud

protsessid jätkuvad.

Juhan

Habicht

kirjanik ja tõlkija

Kui ma seda teaksin,

siis ma ilmselt

ei tõlgiks ulmelisi juturaamatuid.

Võikski olla, et ehitajad

ehitavad maju ja poliitikud teevad

poliitikat, ei oska mina

neid õpetada. Mulle meeldiks

muidugi see, kui viie aasta pärast

oleks meil ka tasuta parkimine

ja sotsiaaldemokraatiast

poleks isegi mitte paha haisu

enam järel.

L.EE.03.2012.0110

Müügiloa hoidja kohalik esindus:

Bayer OÜ Lõõtsa 2 11415 Tallinn Tel: 655 8565

Päris südameaspiriin

on maosõbralik!

Infarkti ja insuldi ennetamiseks.

Tavaline annus on 1 tablett ööpäevas enne sööki.

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult

pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete

tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga. Käsimüügiravim.

Südameaspiriin Bayerilt!

Atsetüülsalitsüülhape 100 mg

Tänane ennetus on homne kaitse.

king

Suurim

jalatsivalik!

Kevad-sügiskollektsiooni

allahindlus

Kõik talvejalatsid

allahindlusega

al. 40–50%

al. 60–70%

Tere tulemast

perekohvikusse Koogel Moogel

kogu perega sööma ja lustima!

TEHNOÜLEVAATUSE PAKKUMINE!

Sõiduauto korraline ülevaatus

25 Eurot

(tavahind 32 eur) Pakkumine kehtib veebruari lõpuni 2013!

NR 1 PVC AKNAPROFIILIDE TOOTJA EUROOPAS

Pühapäeviti kell 11

on meie teatris etendused lastele!


Pakkumine kehtib kupongi esitajale!

Kaasa kingitus!

Tallinnas Vikerlase 23, Liivalaia 32, Kopli 2B, Narva mnt 21, Telliskivi 61

* Maardus Nurga 1 * Tartus Kalda tee 1C * Türil Viljandi 10 * Paides

Suur-Aia 19/21 * Rakveres Lõõtspilli 2, Tallinna 9, Tõrremäel Haljala tee 4

* Pärnus Riia mnt 131 * Narvas Kreenholmi 52

Asume Toompeal Toom-Kooli 13

Vaata meie tegemisi lähemalt

www.piipjatuut.ee ja meie FB lehelt

A-Ülevaatus Lasnamägi

PETERBURI MNT 63A

E-R 9-19.00, L 9-15.00 Tel: 6 618 810

www.a-ulevaatus.ee


4 tartu / pärnu Reede, 22. veebruar 2013

Reede, 22. veebruar 2013 tartu / pärnu 5

ÜHE LAUSEGA: tartu

Esialgsetel andmetel

oli 42. Tartu

maratonil osalejaid

11 133, mis

on viimase veerand

sajandi suurim

Tartu maratoni

üritustel finišeerijate

arv.

Aldo Luud (Õhtuleht)

Eesti ettevõtted koostöös Tartu ülikooliga

töötasid välja inimeste geeniandmete uurimise

meetodi, mille abil saavad geenipangad,

sealhulgas Eesti Geenivaramu, uurida andmeid

neid üksteisele avaldamata.

Tartu üliõpilasteater alustas teisipäeval logistiliselt

keerukat reisi: teatritrupp jõuab pea

kahe nädala jooksul Moskvasse, sealt Siberisse,

korra tagasi kodumaale ja siis Belgiasse.

Laupäeval kell 11 saab Tasku keskuses nautida

kohapeal ja osta kaasa presidendi vastuvõtul

pakutud suupisteid.

Laupäeval toimub Tartus Aura veekeskuses

veelauavõistlus WinterWake, kuhu oodatakse

40 veelaudurist trikimeistrit Eestist, Lätist,

Leedust, Poolast ja Soomest.

Tartu linnavalitsus otsustas Tartu Postimehe

teatel maksta 1000 eurot toetust Rock Summeri

25. aastapäeva kontsertidele Tallinnas,

sest see on hea võimalus korraldada pealinnas

Tartu mainekujunduskampaania.

ÜHE LAUSEGA: pärnu

Täna toimub Pärnu kontserdimajas noorte

infomess „Suunaja”, kus tutvustavad õppimisvõimalusi

Pärnu gümnaasiumid ja suurem

osa maakonna õppeasutusi, samuti mitu

kõrgkooli.

Rüütli platsil asuvat Eesti Vabariigi väljakuulutamise

monumenti kohendati vabariigi aastapäeva

eel ning monumendi seintel on

pleksi klaasi asemel nüüd karastatud klaas.

Port Artur 2 kolmanda korruse fuajees on vabariigi

aastapäevale pühendatud fotonäitus,

kus käsitletakse laiarööpmelise soomusrongi

nr 1 tegevust Vabadussõjas.

Pärnu keskraamatukogus on avatud sõpruslinna

Vaasa ja Pärnu õpilastööde ühisnäitus,

millega tähistatakse vabariigi aastapäeva.

Uue Kunsti Muuseumis on 10. märtsini avatud

Vivian Schotowsky vabariigi aastapäevale

pühendatud pidulike hõbeehete näitus.

Masingu kooli sünnipäevakonverents

on tekitanud furoori kogu Eestis

Tartu Herbert Masingu kool korraldab

oma 20. sünnipäeva tähistamiseks

konverentsi, et panna ühistöö

korras paberile nn hooliva hariduse

mudel. Üritusele registreerus paari

nädalaga 500 inimest.

Tiina Kangro

tiina.kangro@linnaleht.ee

Toetava hariduse

mudel antakse 1. märtsil

toimuva konverentsi järel

üle haridus- ja teadusministrile

Jaak Aaviksoole

ja rahandusminister

Jürgen Ligile.

Konverentsi korraldajad kirjeldavad eesmärki,

millega nad tahavad jõuda lihtsalt

kritiseerimisest tegudeni.

„Mõtlesime algul väikse saali

peale ja arutlesime, kas peale

meie oma õpetajate ikka on tulijaid.

Nüüd oleme Dorpati konverentsikeskusel

palunud liigendseintega

saali mitu korda

suurendada, kuid üleeilseks olime

fakti ees – ligi 500 osavõtjat

on täis ja ülejäänutele peame

püüdma lisakohti leida,” räägib

sünnipäeva tähistava erivajadustega

laste kooli direktor Tiina

Kallavus.

Erutuseks on tõesti põhjust,

sest haridusküsimustega tegelemine

pole aastaid Eestis eriti

populaarne olnud. „Kõige suurem

rõõm on sellest, et huvilised

pole üksnes pedagoogid,

vaid kohale tuleb tõeliselt lai

ring spetsialiste ka sotsiaali, meditsiini

ja rehabilitatsiooniteenuste

poole pealt. Lisaks omavalitsusjuhid

ja me loodame, et

tulemas on ka riiklike poliitikate

suunajaid, ning muidugi lapsevanemad,”

kirjeldab Kallavus

ja ütleb, et see ongi täpipealt vajalik

koosseis, et koostada n-ö

Eesti kooli päästeprojekt.

Ajastus on samuti ideaalne:

just praegu menetletakse Toompeal

kooliseaduse muudatuste

paketti, mis teisipäeval läbis esimese

lugemise ja mille kohta

saab 15. märtsini esitada täiendavaid

ettepanekuid.

Kuidas edasi

Tartu Masingu kool on küll

erivajadustega laste kool, kuid 1.

märtsil sündiva hooliva hariduse

korralduse ja rahastuse mudeli

põhijooned on mõeldud hariduse

jaoks tervikuna. Eestis on ju

võetud riiklik suund kaasavale

haridusele, mis tähendab, et kogu

haridussüsteem peab olema

valmis vastu võtma ja täiskasvanuellu

juhatama väga erinevate

hariduslike erivajadustega lapsi,

olgu nendeks siis puuetega lapsed,

sotsiaalselt kehvakestest kodudest

pärit lapsed või ka järjest

sagenevate psüühiliste probleemidega

(hüperaktiivsus, tähelepanu-,

käitumis- ja arenguhäired

jms) lapsed.

Päris selge on see, et lahendus

saab olla vaid koostöö: koolid-lasteaiad

muutuvad üha

enam keskpunktiks, mille ümber

koonduvad ka sotsiaalabi, lastekaitsetöö

ning vajadusel tugiteenused

ja rehabilitatsioon. „Sest

lapsi tuleb aidata ja toetada seal,

Tiina Kallavus

on ehitanud

Masingu koolis

üles meeskonna,

kes

võiks saada

hästi toimiva

nõustamiskeskuse

mudeliks

kogu

Eestile.

kus nad füüsiliselt on. Praegu

ongi meie suurim puudus see, et

sotsiaalsüsteem, tervishoid ja

haridus toimivad eraldi ega tee

piisavalt koostööd. Kui panna

ressursid ja kompetents kokku,

saaksime ka oma tagasihoidlike

rahaliste võimaluste juures laste

jaoks teha ära palju enam,” lisab

Tiina Kallavus.

Toetava hariduse mudelprojekt

edastatakse haridus- ja teadusministrile

Jaak Aaviksoole ja

rahandusminister Jürgen Ligile.

Mis, kes

ja kus

■■Mõttetalgutel esinevad

ettekannetega lastepsühhiaatrid

Anne Daniel-Karlsen

ja Anu Susi, kliiniline

psühholoog Airiin Demir,

Tallinna ülikooli psühholoogiainstituudi

professor

Aaro Toomela, ajakirjanik

Kaader saatest „Puutepunkt”

ja „Puutepunkti” tootja Tiina Kangro ning

Masingu kooli pedagoogilise meeskonna

liikmed Tiina Kallavus ja Mai Suuder.

■■Konverentsipäeva viimast sessiooni juhib

Tamme gümnaasiumi direktor, endine Masingu

kooli õppealajuhataja Vallo Reimaa, kelle

käe all visandatakse koos saalis olijatega

hooliva hariduse mudel ja rahastamismudel.

■■Päeva juhib Tartu Herbert Masingu kooli

endine õpilane ja nüüdne abiõpetaja Mario

Raitar. Lisainfot saab kooli telefonilt

736 1686.

Flank loodab

„Eesti laulult” tuule

tiibadesse saada

Kristjan Roos

kristjan.roos@linnaleht.ee

Tartu bänd Flank tahab

laupäeval „Eesti laulu”

poolfinaalis anda kõva

lahingu paljudele Eesti

popmuusikutele.

„Selles poolfinaalis on ju

kõik Eesti muusika suured nimed

esindatud. Meile tuli üllatusena,

et selline tundmatu

bänd, nagu me oleme, sinna

ära mahub,” räägib Flanki

laulja Tõnn Tobreluts. Tegelikult

ei osale aga ei tema ega

ülejäänud bändiliikmed

Tauno Tamm ja Keio Münti

„Eesti laulul” esimest korda:

Groundhog Dayga pääseti

2010. aastal võistluse finaali.

Esimene esinemine

Flanki trumbiks on bändiliikmete hinnangul meeldejäävad

meloodiad.

Tobreluts nimetab Flanki

eeskujudena selliseid bände

nagu Coldplay, The Killers,

U2 ja Mumford & Sons. Eesti

muusikutest on Tobrelutsu

mõjutanud Vaiko Eplik,

aga ka Mord Fustang. „Oleme

sündipoppi tegev ansambel.

Meie trumbiks on

meeldejäävad meloodiad,

mis on lihtsad ja kaasahaaravad.

Me otsime ka ise sellist

meloodiat, mis jääks

hästi meelde,” teatab Tobreluts,

kes koos bändi kitarristi

Tauno Tammega on küll

pärit Ahjalt, kuid praegu

elab ja tegutseb Tartus.

Flanki trummar Keio Münti

on aga põline tartlane.

Tobreluts tunnistab, et õigupoolest

on üsna naljakas,

et just „Eesti laulul” ülesastumist

saab pidada Flanki

esimeseks televisiooniesinemiseks.

„Teiste osalejatega võrreldes

jääb meil natuke kogemusest

puudu, aga ma ei usu,

et sellest midagi väga hullu on.

Kui lugu on hea ja meeldejääv,

siis on kindlasti võimalik finaali

saada,” usub Tobreluts Flanki

edusse. Võistluse favoriitideks

peab ta Rasmus Rändveed,

Elina Borni ja Grete Paiat. Just

nende kolme hulgast tuleks

Tobrelutsu sõnul võitjat otsida.

Erakogu

Olenemata sellest, kuidas

Flankil „Eesti laulul” läheb,

loodab bänd peagi esinemistega

pihta hakata. „Oleme augustist

saati hoolega lugusid teinud.

Võib küll jääda mulje, nagu

Flank oleks „Eesti lauluks”

kokku pandud projekt, aga see

ei ole nii,” ütleb Tobreluts, kes

salamisi loodab, et juba sügisel

võiks mõelda bändi esimesele

plaadile.

Traffic annab

aastapäeva puhul

noortele kontserdi

Teet Malsroos (Õhtuleht)

Vabariigi aastapäeva

tähistatakse

homme

kell 17

Pärnu noorte

vabaajakeskuse

spordisaalis

(Noorte

väljak 2) suurejoonelise kontserdiga, mille

peaesineja on Traffic. Tasuta kontsert saab

teoks Pärnu linnavalitsuse, Pärnu maavalitsuse,

Endla teatri ja Pärnumaa Omavalitsuste

Liidu koostöös.

Kontserdi peaesineja, popbänd Traffic saavutas

2009. aastal „Eesti laulu” võistlusel Urban

Symphony võidulaulu „Rändajad” järel

teise koha lauluga „See päev”. Muide, bändi

kitarristil ja asutajaliikmel Stig Rästal on sünnipäev

samal päeval kui Eesti riigil – 24.

veebruaril. Peaesineja juhatab sisse järjest

suuremat kuulsust koguv kohalik kolmeliikmeline

noortebänd The Boondocks, kes hakkas

tegutsema mullu kevadel. Bändi muusikastiil

on indie’, post-pungi ja roki segu.

Esmakordselt vabaajakeskuse ajaloos

viiakse kontserdipaik korrus kõrgemale spordisaali,

mis mahutab mitu korda rohkem inimesi.

Alumisest saalist saab seekord kohvikkino,

mille suurel ekraanil jookseb kontserdiga

samal ajal film „Nimed marmortahvlil”. Filmi

järel võib vaadata Mart Laari kommentaare

ning sellele järgneb väike arutelu tolle

ajastu ja nähtu üle tänapäeva noorte silme

läbi. Linnaleht

Tartu ülikool teeb

Eesti jalgpalliajalugu

Aprillis ja mais annab ajakirja Jalka peatoimetaja

Indrek Schwede Tartu ülikoolis ainekursust

„Jalgpall ja ühiskond”. Seitsmele loengule

lisandub üks seminar, kursuse edukalt läbinud

tudengid saavad selle eest kolm ainepunkti.

„Ainekursus käsitleb jalgpalli ajalugu poliitilisest,

kultuurilisest, majanduslikust ja sotsiaalsest

vaatenurgast,” selgitas Schwede, kes

õpetab ainet doktorantuuriõpingute osana.

„Jalgpalli tähendusi ja mõju ühiskonnale viimase

paarisaja aasta jooksul on hakatud üle

maailma süvitsi uurima ning sellest on kujunenud

omaette teadusharu. Akadeemilisi

tekste ei avalda mitte üksnes tunnustatud

erialaajakiri Soccer & Society, vaid ka teised

sporditeaduslikud-, ajaloo- ja sotsioloogiaajakirjad,”

ütles Schwede. Linnaleht

TelMa®X – KAITSE OMA TELEFONI!

Kaitsekiled, mobiilikotid, ümbrised, kaaned, taskud jne

telefonile, tahvelarvutile, GPS-ile, sülearvutile, fotokaamerale

Papiniidu 42, Pärnu (MAI Selver)

Oleme avatud E–R 10 – 20, L 10 – 15

Telefonid 5683 6621, 5630 7179

www.kaitsekiled.ee

Kaitsekile

+ paigaldus

mobiilile 6 €

Kui omad nutitelefoni,

siis parim viis Õhtulehe

uudiste lugemiseks on

app.ohtuleht.ee

Apelsinid kg

Kauplus + ladu

0,39 €

0,85 €

0,89 €

1,10 €

Śokolaad Laima 100 g /1 kg-3,90 €

Küpsised Mesikäpp Dops vanilli

210g / 1kg-4,71 €

0,99 €

1,15 €

2,25 €

2,90 €

Eesti Pagari

vahukreemikringel,

450 g / 5 €/kg

Nõo Lihatööstuse

suitsutatud seljafilee,

105 g / 8,57 €/kg

0,90 €

1,45 €

0,45 €

0,60 €

Suitsujuustu viilud,

100 g / 4,50 €/kg

1,19 €

1,45 €

2,20 €

5,80 €

Kaija erinevad salatid

lõhega, 220 g / 5,41 €/kg

Juust Kuninga Argipäeva

Gouda viilud 500g Valio

/1kg-4,40 €

0,29 €

0,75 €

Taffeli tilliga

krõpsud, 75 g /

3,87 €/kg

Suur-Jõe 58, Pärnu, tel 447 9111

Iga päev 8–22

Viru Valge viin,

1 l, 40%

9,99 €

4,99 €

Aramis Dark

Rum 37,5%

50 cl /1L-9,98 €

Mahlajoogid Aura

Fresh 2 L / 1L-0,50 €

0,99 €

1,44 €

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga.

Alkohol võib kahjustada teie tervist.


6 vabariigi aastapäev Reede, 22. veebruar 2013

Reede, 22. veebruar 2013 vabariigi aastapäev 7

Kas teadsid

Aldo Luud (Õhtuleht)

■■Lipupäevadel on

riigi- ja kohaliku

omavalitsuse

asutustel ning

avaõiguslikel juriidilistel

isikutel

kohustus heisata

Eesti lipp. Ühtsustunde

väljendamiseks

võivad lipu

heisata ka teised.

■■Iseseisvuspäeval,

võidupühal ja

taasiseseisvumispäeval

heisatakse lipud kõikidele elu-, ärija

büroohoonetele. Seega kolmel riigipühal

ehk 24. veebruaril (vabariigi aastapäeval),

23. ja 24. juunil (võidupühal, mil lipp

võib jääda lipumasti ka öösel) ning 20.

augustil (taasiseseisvumispäeval) on Eesti

lipu heiskamine kohustuslik kõigile.

Eestis on 14 lipupäeva

■■3. jaanuaril Vabadussõjas võidelnute

mälestuspäev

■■2. veebruaril Tartu rahulepingu aastapäev

■■24. veebruaril iseseisvuspäev, vabariigi

aastapäev

■■14. märtsil emakeelepäev

■■maikuu 2. pühapäeval emadepäev

■■9. mail Euroopa päev

■■4. juunil Eesti lipu päev

■■14. juunil leinapäev (lipp heisatakse leinalipuna)

■■23. juunil võidupüha

■■24. juunil jaanipäev

■■20. augustil taasiseseisvumispäev

■■1. septembril teadmistepäev

■■oktoobrikuu 3. laupäeval hõimupäev

■■novembrikuu 2. pühapäeval isadepäev

Lisaks heisatakse lipud riigikogu, kohaliku

omavalitsuse volikogu, Euroopa Parlamendi

valimiste ja rahvahääletuse päevadel.

Allikas: riigikantselei

Riigilippe võiks lehvida palju enam

Heiko Kruusi

Ada Maltseva

ada.maltseva@linnaleht.ee

Kodumaises Lipuvabrikus

valmib aastas tuhandeid

majalippe. Ja muidugi

palju teisi lippe ka.

Inimene, kes kord juba majalipu

soetanud, võib kindel olla,

et see kestab kaua. Korralikult

hoitud lippu saavad heisata

isegi tulevased põlved. Neid

päevi, mil iga majaomanik on

kohustatud riigilipu heiskama,

on ju vähe. Küll aga kulub majalippe

rohkem asutustel, kes

kasutavad lippu igapäevaselt.

„Hästi, kui ühe lipuga saab läbi

aasta või ka natuke pikemalt.

Aga lipp lihtsalt määrdub ja tuleb

välja vahetada kas või selle

pärast, et värvid ei ole enam õiged,”

tõdeb OÜ Lipuvabrik tegevdirektor

Milla Asmu.

Lipuvabriku nobedate õmblejate

käe all valmib majalipp

kiiresti. Lippe valmistatakse

siiditrükis kolmevärvilisest

kangast (mis vajab vaid ääristamist)

või õmmeldakse kolme

värvi paanidest. Tegevdirektori

sõnul teeb üks õmbleja paanidest

päevas 10–15 lippu, aga

trükikangast lippe jõuab ääristada

ikka üle paarikümne. Siiditrükis

lipud on õhemast, kokkuõmmeldud

lipud paksemast

Vanemad inimesed

eelistavad paksust kangast

lippu, mis on kolmest

laiusest kokku õmmeldud,

sest see meenutab neile

omaaegset Eesti lippu.

kangast. Kumba peaks eelistama,

uurin Lipuvabriku tegevdirektorilt.

„See on maitse küsimus,”

vastab ta. „Vanemad inimesed

eelistavad paksust kangast

lippu, mis on kolmest laiusest

kokku õmmeldud, sest see

meenutab neile omaaegset

Eesti lippu. Ega nad õhukest

lippu naljalt ostma kipu.” Paksust

kangast lipp on ka mõistagi

kallim. Lipud valmistatakse

ilmastikukindlast polüesterkangast,

paksem kangas meenutab

väliselt villast riiet.

„Me suudame pakkuda palju

rohkem, kui on nõudlust,”

märgib Milla Asmu. Tema hinnangul

võiks kas või spordivõistlustel

palju rohkem Eesti

lippe lehvida. Näiteks suusavõistlustel,

kus osalevad ju ka

Eesti suusatajad.

Rahvusmustrid uues kuues

Lipuvabriku õmblejate

nobedate käte all valmib

suuri ja väiksemaid lippe.

Eesti kapitalil põhinev Lipuvabrik

on lippe ja liputarvikuid

valmistanud 19 aastat, tuleval

aastal saab ta tähistada 20 aasta

juubelit. Lipuvabrik on ainus

ettevõte Eestis, kes pakub käsitööna

õmmeldud eksklusiivseid

pidulikke esinduslippe. Just seal

valmivad presidendi lipud ning

Toompeal lehviv lipp. Ka teadaolevalt

suurim Eesti rahvuslipp,

paari aasta eest Jalgpallihaiglale

tehtud lipp mõõtmetega 7×11

meetrit õmmeldi just seal.

Omal ajal alustas Lipuvabrik

nelja töötajaga, nüüd on töötajaid

ligi paarkümmend ning lippude

ja liputarvikute valmistamise

kõrval on tegutsemisvaldkonda

laiendatud. Näiteks alustati

2009. aastal sarjaga „Minu

ilus Eesti”, kuhu kuuluvad rahvusmustrites

kotikesed, põlled,

padjad, pajalapid, laudlinad jms

tooted, kuid ettevõtte tegevjuhi

sõnul on nüüdseks suurem

rahvuslike toodete vaimustus

jõudnud juba vaibuda.

Heiko Kruusi

Jalgpallihaiglale

tehtud

teadaolevalt

suurimat Eesti

rahvus lippu

võib jalgpallimatšidel

lehvimas

näha.

Kuidas riigilippu

õigesti kasutada

■■Eesti lipu seaduse järgi tuleb Eesti lipp heisata päiksetõusul,

kuid mitte hiljem kui kell 8 ning langetada päikseloojangul,

kuid mitte hiljem kui kell 22. Põhimõtteliselt

võib lipu jätta ka pimedal ajal lehvima, aga sel juhul tuleb

lipp valgustada.

■■Majaomanikud võivad heisata ka Euroopa Liidu lipu, kuid

kohustuslik see ei ole. Kui kodanik soovib heisata Euroopa

Liidu lipu, tuleb selle kõrvale heisata Eesti lipp.

■■Mastivimpel võib lipuvardas lehvida aasta läbi, kuid lipupäevadel

ei asenda mastivimpel lippu. Seega vähemalt

vabariigi aastapäeval, võidupühal ja taasiseseisvumispäeval

peab heiskama Eesti lipu. Hea tava näeb ette, et mastivimpel

on pool masti pikkusest.

■■Eesti lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11. Lipuväli on

jaotatud kolmeks võrdseks laiuks. Eesti lipu normaalsuurus

on 105×165 sentimeetrit.

■■Lipuvardaga heisatav lipp on normaalsuuruses. Lipumasti

heisatava lipu laius moodustab ligi kuuendiku lipumasti

kõrgusest.

■■Lipumasti kõrgus on vähemalt kuus lipulaiust ja lipuvarda

pikkus ligi kolm lipulaiust. Heisatud lipu alumine serv

peaks olema vähemalt kolme meetri kõrgusel maapinnast.

■■Leina tähistamiseks heisatakse Eesti lipp leinalipuna.

Sellisel juhul kinnitatakse majalipuvarda ülemisse otsa

50–100 millimeetri laiune must lint, mille mõlemad otsad

ulatuvad lipukanga pikkust pidi kuni lipukanga lehviva

servani. Ilma musta lindita leinalipp heisatakse poolde

masti nii, et lipu alumine serv asuks masti keskel.

■■Lipp tuleb ära vahetada, kui lipukangas on pleekinud,

määrdunud või rebenenud. Kasutuskõlbmatu lipp tuleb

sündsalt ja mitteavalikult hävitada. Kõige paremaks mooduseks

on lipukanga lahtilõikamine värvilaide pidi ja

seejärel värviliste riideribade põletamine.

■■Enne lipu valimist tasub mõelda, kus ja kuidas on plaanis

lippu kasutada: kas siseruumis või väljas, kas lipp lehvib

alaliselt või heisatakse see ainult lipupäevadel, kas lipp

heisatakse fassaadile või lipumasti. Allikad: Lipuvabrik, riigikantselei

www.kikas.ee

Head vabariigi

aastapäeva!

Kikase kanašnitsel

Ostes Eesti tootja toitu, toetad Eesti majandust!

Maitsva ja toitva Kikase kanašnitsli leiate igast

hästivarustatud kauplusest.

UUS

pakend

22.-24. veebruar

GRÜNE FEE

LEHTSALAT

potis

tk

22.-24. veebruar

VICI

TRADITSIOONILINE

HEERINGAS

400 g

Värske valik!

27.-28. veebruar

WÕRO LASTE

KEEDUVORST

400 g

-22% -36% -38%

0.89 2.49 1.43

0.69 1.59 0.89

3.98 kg 2.23 kg

21. veebruar

TALLEGG

KLASSIKALINE

AHJUKANA

kg

4.44

2.99

-33%

Kamakreem paneb pidu -

söögile isamaalise punkti

Kamavaht ehk kamakreem

on tänuväärne alternatiiv

neile, kes pelgavad, et võivad

esindusliku moega pidupäevatordi

meisterdamisega

veidi hätta jääda. Ega

alati polegi vaja desserdiks

keerulisi küpsetisi teha.

Saab ka lihtsamalt läbi.

Kui internetis veidi ringi

tuulata, leiab arvukalt kamakreemi

retsepte, milles

koostisained veidike erinevad.

Võimalik, et olen oma

retseptiga nüüd „jalgratta

leiutanud”, aga pakun välja

ühe eriti lihtsa ning praktikas

palju kordi järele proovitud

variandi. Otse loomulikult

on kamakreemiga asjakohane

maiustada ka muul

ajal kui vabariigi aastapäeva

puhul. Ada Maltseva

Tiina Kõrtsini (Õhtuleht)

■■200 g 35% vahukoort

■■u 1,5 spl suhkrut

■■200 g 5% kohupiima

■■1 spl kamajahu

■■hapukat moosi

Vala vahukoor ja suhkur vahustamisnõusse

ning vahusta seni, kuni

koor on vahtu läinud. Seejärel lisa

kohupiim ja kamajahu ning vahusta

veel veidi, kuni kreem on

ühtlaseks muutunud. Jaga segu

magustoidukaussidesse või pokaalidesse

ning serveeri hapuka moosiga,

näiteks mustasõstra- või pohlamoosiga.

Kui teha keskmiselt

toekad portsjonid, peaks sellest

kogusest jaguma ligi neljale inimesele.

Kamakreem on dessert, mida pakutakse

ka peentes restoranides.

Pildil restoranis Clazz valmistatud

kamakreem.

Meie rahvusköögi süda

www.fazer.ee


8 tegus tegelane Reede, 22. veebruar 2013

Reede, 22. veebruar 2013 tegus tegelane 9

Siiri Sisask ärgitab eestlasi oma õiguste eest seisma

Armastatud laulja Siiri Sisask liitis

2011. aasta laulupeol lauluga „Mis

maa see on” kogu rahva ja pani samas

meid kui rahvust olemuslikele

küsimustele mõtlema. Praegu kutsub

ta kõiki suuremale hoolimisele, aga

ka julgusele tõde välja öelda.

Kristjan Roos

kristjan.roos@linnaleht.ee

Laulupeo ülevatest hetkedest

on möödunud poolteist aastat,

kuid ka praegu on põhjust küsida:

„Mis maa see on, kus halastus

on ohus, / kus vabadus

on maasse kaevatud.” Tõsi, Sisask

ütleb, et toonastesse hetkedesse

ei saa tagasi pöörduda

keegi, ei tema ega keegi teine.

„See, mis lauluväljakul toimus,

oli minu jaoks hämmastav.

See laul on mind väga palju

õpetanud ja kasvatanud, nii

minu sisemist kultuuri kui ka

mu selgroogu, ja pannud mind

ennastki sirgu ajama. See laul

on pannud mind sügavalt sellesse

kultuuri ja rahvusesse,

traditsioonidesse süvenema,”

räägib Sisask laulust, mille sõnad

lõi Peeter Volkonski ja viisi

tema ise juba 1998. aastal

Mahtra väljadel toimunud suvelavastuse

„Mahtra sõda” tarbeks.

„Kuna olen 14 aasta jooksul

ise koos selle lauluga kasvanud,

siis olin nii valmis seda esitama,

ilma et mul oleks olnud mingit

valu, mingit etteheidet sellele

rahvale. Need etteheited on olnud

mul võib-olla varem. Praegu,

kui ma räägin, mis toimub

Eesti poliitikas, siis see ei ole etteheide,

vaid fakti konstateering,”

tunnistab ta.

Aitab abivajajaid

Viimased aastad on Siiri Sisask

pühendunud heategevusliku

fondi Saagu Valgus eestvedamisele.

Muu hulgas saab aprillis

kaheaastaseks Raplas

asuv heategevuslik taaskasutuskeskus.

„Kaks aastat olen

igapäevaselt heategevustööd

teinud, see on võtnud 95 protsenti

minu tööajast ja nõnda

pärssinud ka mu loomingut.

Õhtu lõpuks olen väsinud ja

mõtlen, mida mul öelda on, kui

olen terve päeva midagi loonud,”

arutleb Sisask, kes tahab

koos abilistega anda hädasolijatele

mõista, et kuskil on siiski

koht, kust nad saavad abi.

„Me püüame leida kõik võimalikud

variandid, et aidata abi

vajavat inimest kehvast olukorrast

välja. Kas tuleb remonti teha,

lastele on vaja uusi voodeid

või tarvis uut mööblit. Kõige

suurem osa tööst on aidata huviharidust

ehk siis suunata pere

lapsed huviringidesse. Igas

inimeses on ju mingisugune

oskus seemnena sisse pandud.

Aga kui keegi mitte kunagi seda

annet lapses ei avasta, siis

ta võib eluks ajaks mitme maailma

vahele jääda ega pruugigi

end leida. Meie sügavam mõte

on püüda aidata neil lastel leida

oma anne, oma huviala,”

tutvustab Sisask heategevusfondi

tegutsemispõhimõtteid.

Igapäevaselt abivajajatega

kokku puutudes teab ta paremini

kui mõni teine, et vaesus

ei ole Eestis mööduv nähtus.

„See on süvenev. Mida kõrgemale

hinnad tõusevad, seda

suurema mure ees on inimesed

ja pered,” teab ta. Miks siis on

Eesti praegu just sellises olukorras,

nagu ta on Siiri Sisask

arvab, et kuigi riigil on vanust

juba 95 aastat, on ta tegelikult

alles noores keskeas. Vanuses,

kus vaadatakse siiski juba tagasi

sellele, mida on jõutud

korda saata. Ning seda tehakse

kriitiliselt ja karmilt.

Kritiseerib poliitikuid

„Ma arvan, et neid probleeme

on olnud varemgi. Aga minu

meelest ei saa praegu Eesti

ühiskonnas olla mitte midagi

tervitatavamat kui see, et meedia

on võtnud tugevalt käsile

Eesti pildi ausalt näitamise.

Meedia on Eestis üks võimsamaid

mootoreid: tema käes on

võtmed, kuhu elu võiks edasi

pöörduda. Enne kui asjadest

ausalt ei räägita, ei hakka poliitikud

ärkama ega saa arugi,

et see elu ja need arvud, milles

nad elavad, ei kajasta tegelikku

elu,” usub omal ajal Res

Publica liikmena riigikogus olnud,

kuid seal olles poliitikategemises

pettunud Sisask.

Ta lisab, et ei räägi seda enda

pärast: „Mina saan eluga

hakkama. Aga ma näen iga päev

Eestis saab Siiri Sisaskit

kuulata 7. märtsil Tartu

ülikooli peahoones. Sisask

ütleb, et teda on hiljutiselt

Argentina kontserdituurilt

naasnuna tabanud

loomepuhang ja valminud

on mitu uut lugu.

enda ümber seda, et inimesed

on väga suurte murede ees.

Peab otsima tööd välismaal, pere

läheb laiali – see on traagika,

mille kokkuõmblemine võtab

väga palju aega. Ja selles mõttes

on ühiskond just murdepunktis,

kas me lubame endaga

niimoodi käituda või ei luba. On

oluline, et üks keskealine inimene

julgeks püsti tõusta ja küsida,

et kuulge, väga tore, aga

ma ei ole kahekümnene, et teen

kõike, mida mulle öeldakse. Kahekümneselt

võib tõesti nii teha,

sest ei ole kogemust, aga

keskealine inimene juba teab,

mida ta tahab saada. Ja täpselt

samamoodi teab meie keskealine

ühiskond, mida ta tahab saada,”

mõtiskleb Sisask.

Ometigi, võimuladvikust

võib seepeale kosta, et iga asja

üle ei maksa viriseda. „See on

tegelikult tugevama poole häbi.

Kui inimesel on kõik hästi, kui

tal on praetud kanamuna iga

päev mõnusalt laual ja ta ei pea

eriliselt vaeva nägema, kust see

tuleb, siis ta lihtsalt ei taju ega

suuda olla nende inimeste kingades.

Ta ei taju, mis toimub

väljaspool ta liikumisruumi,” on

Siiri Sisaskil selgitus varrukast

võtta. Ja ta lisab, et mõistagi ei

pruugi ka tänane vaene homme,

oma positsiooni muutumise järel

enam vaeste elu tajuda.

„Aga kui ollakse ühe riigi

juht ja juhtiv organisatsioon,

siis ollakse valitud seda tegema,

siis peab selgeks tegema, et riigis

ei olda mitte üksi, vaid tipust

peab oskama piltlikult öeldes

näha ka seda korrusmaja, mis

asub allpool. Kui näha ainult kaheksandat

ja üheksandat korrust,

aga mitte seda, et esimene

korrus mädaneb, siis see uuristab

ju kõrgemal olija jalgealust.

Iga tegematajätmine hakkab

siin riigis väga kõvasti tunda

andma,” leiab Sisask.

Teab võlurohtu

Oma jutu näitlikustamiseks

toob ta välja karmi statistika:

45 000 last elavad Eestis absoluutses

vaesuses. „Need on inimesed,

kes on mõne aasta pärast

noored inimesed ja seejärel

täiskasvanud. Kui ühiskond

Heiko Kruusi

ei ole nende jaoks toiminud, ei

toimi nad ka ühiskonna jaoks.

45 000 inimest ei ole enam väike

suvaline seltskond, keda ei

peaks tähele panema. Ma arvan,

et Eesti riigil on viimane

aeg midagi ette võtta ja ära teha,”

on Sisask veendunud.

Ja jätkab eestlaste kodumaalt

lahkumise teemal: „Nad ei lahku

nii lihtsalt. Oma kodumaalt

lahkumise otsuse tegemine ei

ole kunagi lihtne. Oma lapsepõlve

mängumaad maha jätta,

oma pere maha jätta, oma vanaisade-vanaemade

hauad maha

jätta – see ei ole kellelegi

lihtne. See on lihtsalt väga suur

okas hinges, millega siit ära

minnakse. Ja ega mujal ole rohi

rohelisem: võidakse palka saada,

võidakse paremini hakkama

saada ja võidakse olla omal alal

rohkem tunnustatud ehk elada

sisemiste väärtustega kooskõlas.

Aga meie kohus praegu siin

riigis ongi see, et me peaksime

andma tõelistele väärtushinnangutele

rohkem tuge või tooma

need rohkem esile. Kui me

seda teeme, siis elame oma hingemaailmaga

kooskõlas, ja see

on väga-väga tähtis. ”

Seda kõike ei ole kerge saavutada.

Siiri Sisask pakub, et võlurohi

ei ole miski muu, kui et

eestlane peab hakkama oma õiguste

eest seisma: „Ta peab saama

nii julgeks, et ütlema välja

selle, mis tegelikult ongi vale.

Tühja tuult tallavad poliitikud

arvestavad praegu sellega, et

Peab end

nišimuusikuks

Kuigi Siiri Sisask on Eestis väga populaarne

laulja, on ta end alati pidanud kitsa

kuulajaskonnaga muusikuks. „Ma arvan, et

olen nišimuusik. Ma ei ole kunagi taotlenud

seda, et mul peaks olema väga suur

publik, sest me teame, et masside kaasahaaramine

tähendab sõnumis ja muusikas

kompromisside tegemist. Ma ei ole kunagi

pidanud seda teed ja vormi enda jaoks õigeks,”

räägib Sisask. Muusikas peab ta end

üksikuks rändajaks. „Mulle meeldib see liin,

et saan end ise klaveriga saata. See annab

võimaluse luua muusikat hetkes,” räägib ta.

Siiri Sisaski

lauljakarjääri

üks kõrghetki

oli esinemine

noorte laulupeol

lauluga

„Mis maa see

on”. „See laul

on alati olnud

mu repertuaaris,”

räägib

ta laulust,

mis on teda

elus palju

õpetanud.

inimene kardab. Aga kui tavaline

inimene enam ei karda Me

peame hakkama rääkima asjadest

nii, nagu need on. Ja mitte

ainult meedias, vaid ka kodus ja

koolis ja mujal. Me peame julgema

öelda välja tõde, maksku

see, mis maksab. Ma loodan, et

keegi muidugi selle eest liiga

kallist hinda ei pea maksma.

Aga tõde tuleb välja öelda. Enne

asjad ei muutu. Näiteks kui

perekonnas on probleem ja olgu

see kas või 20 aastat vana,

siis enne, kui sellest ei räägita,

ei saa probleemi lahendada.”

Kutsub ühte hoidma

Heiko Kruusi

Siiri Sisask on Eesti poliitikute suhtes kriitiline.

Paljud neist on ju tuuletallajad, leiab ta.

Üksteisest rohkem hoolides

ei tohiks Siiri Sisaski meelest

unustada seda, millised on olnud

meie esivanemate taotlused

ja läbielamised. „Meie esivanemad

on siin selle maatüki

peal, kus meie oleme, aastasadu

püüdnud säilitada oma keelt,

kultuuri, perekonda ja kogukonda.

Väga valusad on olnud need

maksud, mida oleme pidanud

maksma. Aga me oleme nii

vintsked olnud, et oleme jäänud

ellu. See on see positiivne märk.

Mina sooviksin, et Eesti jõuaks

viie kõige harituma riigi hulka.

Aga see ei tähenda kõrgharidust,

vaid hingeharidust. See tähendab

üksteisest hoolimist, märkamist,

soojust, hellust ja tähelepanu,”

toob ta välja selle, mida

eestlased otsivad kodumaalt

lahkudes. Aga miks me ei või seda

luua siin ja nüüd, küsib ta.

Aga me oleme nii vintsked

olnud, et oleme jäänud ellu. See

on see positiivne märk. Mina

sooviksin, et Eesti jõuaks viie

kõige harituma riigi hulka. Aga

see ei tähenda kõrgharidust, vaid

hingeharidust. See tähendab

üksteisest hoolimist, märkamist,

soojust, hellust ja tähelepanu.

Siiri Sisask kutsub inimesi rohkem üksteisest hoolima

•Pole kuutasu, maksad vaid nii palju kui räägid

•Kõned lauatelefonile kõigest 0,022 €

•Kõned mobiilile vaid 0,056 €

•Telefoni järelmaks 1€ kuus

•Kõneminut Tele2 võrgus 0 €*

Argentinas pinda

sondeerimas

Väliseestlase Tiiu Bolzmanni kutsel Argentina

tuuri ette võtnud Siiri Sisask tunnistab,

et kõik kolm kontserti läksid korda,

kuigi ta pidas reisi rohkem pinna sondeerimiseks.

„Mind võeti hästi vastu, kuigi

laulsin eesti keeles,” räägib Sisask. Esinemiste

ilmestamiseks kasutas ta fotovõistluse

„Looduse aasta foto” pilte. „Inimeste

jaoks, kes pole Eestist midagi kuulnud,

annavad need fotod juurde ja kirgastavad

muusikat,” kiidab laulja.

Seeniorpakett

on soodsam kui

lauatelefon!

Telefon kätte

0€

Myphone 1045 Nokia 100

* Aktiveerides lisateenuse “Seeniorpaketiga 0 €/min Tele2 võrku”,

on kuumakse 1,49 €. Tutvu pakkumise tingimustega tele2.ee

Ladina-Ameerikasse naaseb Sisask juba

suvel. Juulis esineb ta Mehhikos, novembris

Peruus ja aasta pärast taas Argentinas.

Kas tal on plaanis seal lausa läbi

lüüa või võtab ta need reisid ette seiklusjanust

„Läbilöömine tuleb esinemistega

alati kaasa. Kui on oma sõnum või

sisu, siis pole vahet, kas esineda kodumaal

või välismaal,” vastab ta ja lisab siis:

„Mu enda jaoks on huvitav, kuidas publik

avastab mu häält ja mu mängumaailma.”


10 tervis Reede, 22. veebruar 2013

Reede, 22. veebruar 2013 tervis 11

Kaljuronimine tõstab enesekindlust ja enesehinnangut

Tiina Kõrtsini (Õhtuleht)

Jevgenia Zõbina

jevgenia.zybina@linnaleht.ee

Võimete piire avardav kaljuronimine

on ala, mis sobib

nii mudilastele kui ka eakamatele

ning pakub järjest

rohkem huvi ka erivajadustega

spordihuvilistele, räägib

ronimisklubi Ronilane

juhendaja Mariana Mutso.

Kas kaljuronimine on ohtlik

spordiala

Kaljuronimine on täpselt nii

ohtlik, kui palju igaüks riskida

julgeb, kuid põnevusspordialadest

on see statistiliselt üks

ohutumaid. Tehnikaid on arendatud

üle sajandi ja tehnoloogia

on usaldusväärne. Muidugi

tuleb aru saada, millised on

kaljuronimise riskid, ning õppida,

kuidas ohutult ronida ja

end ootamatusteks ette valmistada.

Mis vanuses saab kaljuronimisega

tegelda Kes

ei tohiks ronida

Vanusel ei ole tegelikult

mingit tähtsust, tähtis on reeglite

mõistmine ja nende järgimine.

Kaljuronijate vanus on

väga laiade piiridega – selle

alaga tegelevad nii kolme-nelja

aasta vanused lasteaialapsed

kui ka 70-aastased veteranronijad.

Asi on eelkõige suhtumises

ja elustiilis.

Ronimine on spordiala, millel

on oma riskid nagu kõigil

spordialadel ning seetõttu on

haigusi, mis ronimisega hästi

kokku ei sobi. Kui on kahtlusi

(eriti südameprobleemide korral),

peaks esmalt konsulteerima

arstiga, kergemate probleemide

(näiteks seljahädade) korral

tuleks neist kindlasti treenerile

teada anda. Kindlat vastust,

kes ei tohiks ronida, ei ole,

kõik sõltub situatsioonist. Tähtis

on valida õige koormus, teada

oma riske ja neid vältida.

Kaljuronimine on hakanud

järjest enam huvi pakkuma ka

erivajadustega spordihuvilistele.

Toimuvad isegi maailmatasemel

pararonimisvõistlused,

kus osalevad amputeeritud jäsemetega,

liikumisraskustega

ja nägemisvaegustega ronijad.

Ka Eestis on ronimisega tutvumas

käinud grupp vaegnägijaid

ning nad jäid elamusega väga

rahule.

Kaljuronimist

võrreldakse ka

malemänguga: võidakse

küll teada, kuidas nuppe

saab laual liigutada,

kuid kuni ei aimata

ette järgmist paari

liigutust, ollakse kinni

algajate tasandil.

Mariana Mutso sõnul pakub kaljuronimine

rohkelt vaimseid ja emotsionaalseid

väljakutseid

Kutsume II tüüpi diabeeti põdevaid patsiente osalema ravimiuuringus.

Ravimiuuringu teostamiseks on saadud luba Ravimiametilt ja

kooskõlastus Tallinna Meditsiiniuuringute Eetikakomiteelt.

Osalema oodatakse patsiente alates 18. kuni 70. eluaastani.

Uuringusse sobivad patsiendid,

• kellel on diagnoositud II tüüpi diabeet kuni 24 kuud tagasi

• kelle HbA1c (veresuhkru keskmine näitaja) on 6.5–7.5%

• kes ei ole varem kasutanud diabeedivastaseid ravimeid või

on saanud kuni 1 kuu jooksul raviks metformiini

(Metforal, Metformin-ratiopharm, Metformin-Sandoz jne)

Kui Te soovite osaleda ja osutute sobivaks, saate tasuta

• uuringuga seotud arstiabi

• uuringuravimi

• veresuhkru määramise aparaadi

• laborianalüüsid

Uuringus osalemiseks ja täpsema info saamiseks palume pöörduda

uuringut läbi viivate keskuste poole:

Dr Kristi Otsmaa

Kodudoktori PAK Sinu Arst

Narva mnt 7

Telefon 661 6036

TALLINNAS

Dr Svea Rosenthal

Perearst Svea Rosenthal OÜ

Sütiste tee 17

Telefon 675 5000, 514 5963

HARJUMAAL

Dr Mai Stern

Saku Tervisekeskus

Pargi 27, Saku

Telefon 672 8618, 507 6675

Dr Mirjam Türkson

Pirita Perearstikeskus

Kloostrimetsa tee 29

Telefon 606 1670

NB! Vastavalt Sotsiaalministri määrusele “Ravimi kliinilise uuringu

teostamise tingimused ja kord“ teavitame, et tegemist on teadusliku

uuringuga, millega võivad kaasneda teatud ohud osaleja tervisele.

Mida annab kaljuronimine

kehale ja vaimule

Vaimse ja emotsionaalse kogemusena

tähendab kaljuronimine

mõnele põgenemisvõimalust,

tänu millele jõutakse

maailma ilusaimatesse kohtadesse

ning õpitakse keskenduma

nii absoluutselt, et ükski

teine mõte ei suuda läbi murda.

Motivaatoriks on ka aeglane

ja järjepidev adrenaliini põletamine

ning järsud paanika-,

rõõmu- ja tegutsemishood.

Oma võimete piirile lähenedes

teravneb tähelepanuväli nähtavuse,

kuuldavuse ja kompimise

näol.

Jõud ja oskused ei ole kaljuronimise

juures esmajärgus

mõõtmiseks teistega, vaid oma

keha ja vaimuga. Seetõttu pakub

ronimine väljakutseid,

suurendab enesekindlust ja

enesehinnangut igaühe enda

tempos ning võrdleva surveta.

Kaljuronimist võrreldakse ka

malemänguga: võidakse küll

teada, kuidas nuppe saab laual

liigutada, kuid kuni ei aimata

ette järgmist paari liigutust, ollakse

kinni algajate tasandil.

Kas Eestis on kaljuronimine

„noor” spordiala Kui populaarne

see on

Eestisse jõudis kaljuronimine

juba üle kümne aasta tagasi,

kuid seda harrastati esmalt pigem

entusiastide ringis, ilma

suurema reklaamita. Nüüd, kus

info on hakanud levima, on ka

harrastajate hulk märkimisväärselt

tõusnud. Tänu harrastajate

arvu kasvule hakkavad

treenimiskohad huvilistele kitsaks

ja edasijõudnutele kesiseks

jääma. Ronijad otsivad võimalusi

uue kaljuronimisseina ehitamiseks,

et ala suuremale hulgale

inimestele tutvustada.

Maailmas on kaljuronimine












Spaakeskus

Kalev Spa Ilusalong

E–L 8–20 P 8–17

Töötab

KULLASSEPP

Kõik parandustööd.

Uute ehete valmistamine.

Enamik parandustöid valmis samal päeval.

Teeme ka laserjootmist.

Too see reklaam meile

ja saad kullassepa töö hindadest -10%

OÜ Kalevi Veekeskus

Aia 18, 10111 Tallinn

www.kalevspa.ee

Veebruaris pakkumine

soolakambris

-50%

Info ja broneerimine:

Tel 649 3350

wellness@kalevspa.ee

LUUTIHEDUSE MÕÕTMINE

OSTEOPOROOTILISTE LUUMURDUDE

RISKI HINDAMINE

Menopausijärgse luuhõrenemise diagnoosimine tsentraalse

densitomeetriga lülisamba nimmeosas ja reieluukaelas.

Registreerimine ja info tööpäeviti kl 8–17 telefonil 680 2000

Asume Tallinna südalinnas J. Pärna 4

Pärna Kliinik

Center for Clinical and Basic Research

Tegevusluba L02705

8. märtsil NAISTEPÄEV, 28. märtsil TERVIS JA TOIT

Reklaami tellimine ja info tel 614 4188 või reklaam@linnaleht.ee

Linnalehe kogutiraaž on 95 000 eksemplari, leht ilmub kuues linnas

www.linnaleht.ee

väga populaarne, see on jõudnud

isegi koolisüsteemidesse.

Maailmameistrivõistlusi korraldatakse

erinevates ronimisstiilides

ja on lootust, et 2020.

aastal saab kaljuronimine ka

olümpiaalaks.

Mida kujutab endast kaljuronimistreening

Kaljuronimine on lai mõiste.

Esmalt tuleks määrata eesmärk,

mille jaoks treenitakse:

kas väljas ronimiseks, võistlusteks,

enda füüsise hoidmiseks,

jõutreeninguks või lihtsalt selleks,

et aktiivselt ja lõbusalt

koos kaaslastega aega veeta.

Tavaline trenn sisaldab alguses

üldsoojendusharjutusi, soojendust

seinal, seejärel raskete radade

lahendamist, kestvustreeningut,

tehnika harjutamist

vms ning lõpus venitusi. Eesti

mõistes tähendab kaljuronimistreening

kõige laiemas

mõttes enda vormishoidmist

siseseinal ronides.

Kui kallis on kaljuronimisvarustus

Siseseina ronimishuviline

võiks esmalt hankida ronimissussid

(hind 40–130 eurot), sest

tavaliste jalatsitega ronides on

väga keeruline tehnikat arendada.

Järgmisena võiks osta ronimisvöö

(50–70 eurot) ja julgestusvahendi

(20–65 eurot) koos

Huvilised võisid ronimisseinal

turnimist proovida

Tallinna vanalinna päevadel.

Kus Eestis

saab trenni

teha

■■Eestis on seinaronimist

võimalik harrastada

Tallinnas Lasnamäe

kergejõustikuhallis ja

Mustamäel Kristiine

spordihallis, Tartus

Tartu ülikooli spordihoones

ja Lõunakeskuses,

Rakveres Rakvere

spordihoones. Ronimisseinad

asuvad veel

Võrus, Tabasalus ja

Kadrinas.

■■Tallinna ronimisvõimaluste

kohta saab infot

veebilehtedelt www.

kaljuronimine.ee,

www.tsh.ee ning treeningute

kohta Ronilase

lehelt Facebookis.

karabiiniga (10–35 eurot). Väljas

ronimiseks ja teiste ronimisstiilide

jaoks on tarvis spetsiifilisemat

lisavarustust, näiteks

dünaamilist köit, ekspresskarabiine,

slinge jne. Alguses on võimalik

varustust ka rentida.

Mida peaks algaja teadma

ja millised on tema põhilised

vead

Harjutamine teeb meistriks.

Eks algul on raske usaldada nii

julgestajat, varustust kui ka

iseennast. Kui see etapp möödas,

avaneb alast hoopis teine

pilt.

OÜ Aliena

Hambaravi, väljatõmbamine

ja restaureerimine.

Kuni 19 a laste hambaravi

eest tasub haigekassa.

Äravõetavate proteeside

valmistamine ja parandus

(proteeside rike, hamba

külgekeevitus).

Pensionäride esmaproteesi

eest tasub haigekassa,

järgmise eest maksab

patsient 190 €.

Proteesimisalane

konsultatsioon tasuta!

Registreerimine

tel 672 7798, 516 2746,

E–R 9–18

Sõpruse pst 6-17

Hambaravi

Vabriku 2

Balti jaama ja Telliskivi

peatuse vahel

Tel 6 215 661

Hambaravi, kirurgia, proteesimine

Kuni 19-aastaste laste

hambaravi TASUTA

Laupäevasele vastuvõtule

registreerimine telefoni teel

Soovime Teile ilusat

naeratust läbi aastate!

Info: kvr.hambaravi@mail.ee

www.kvr.ee

Olete oodatud meie kauplusse

MUSTAKIVI KAUBAKESKUSES

aadressil Mahtra 1 (1. korrus), tel 633 3350, 602 4696

TEID OOTAVAD PRILLIRAAMID

POLICE

REPLAY

MIU MIU

POLLINI

JOOP!

MARIELLA BURANI

ALVIERO MARTINI

hinnaga 100 € *

MENRAD

MORGAN

GIOTTO

INDO

ELIZABETH ARDEN

hinnaga 76 € *

* Kõik pakkumised kehtivad plastklaaside tellimisel märtsi lõpuni

SILMAARSTI VASTUVÕTT

T 15–18.30, R 15–18.30, P 11–16

Info tel 633 3350, 602 4696

NÄGEMISKONTROLL PRILLIDE TELLIMISEL 6 €

www.nordoptika.ee


12 kuulutused Reede, 22. veebruar 2013 Kuuluta Linnalehes: kuulutus.linnaleht.ee, tel 614 4104

Reede, 22. veebruar 2013 kodu 13

Odavad soojustuslahendused

Tartus odavalt müüa hele sektsioon KINNISVARA MÜÜK ■ Ummistuste likvideerimine 24/7. ■ San-tehnilised tööd. Tel 515 6401

KAARDID ENNUSTAVAD

TARTU

(11 osa, kapid ja riiulid). Tel 5558 4585

Tel 521 4808

■ Pottsepatööd. Tel 503 2665

tel 900 1727. 24 h.

■ Aitan müüa teie kinnisvara.

H 1,09 €/min. www.ennustus.ee

■ Müüa dalmaatsia kutsikad, EKL,

■ Pottsepatööd, materjalid, ahjude,

MÜÜK

Tel 5841 7373 (Sirje Kaur)

EHITUS/REMONT

vaktsineeritud. Info tel 517 8685,

pliitide ja küttekollete remont, ahjukestad.

Tel 502 5424

spotsplanet@gmail.com

KINNISVARA OST

Kuivad pakitud kütteklotsid ja kaminapuud

ei anna loodetud kvaliteeti

Kuivad pakitud kütteklotsid ja kaminapuud

40 l võrkkottides, transport tasuta.

40 l võrkkottides, transport tasuta. OST

■ Pottsepatööd. Tel 507 9037

Tel 52 38 503, 4 333 130

Tel 52 38 503, 4 333 130

■ VEO- JA KOLIMISTEENUS.

TEL 507 8230

Heiko Kruusi

SOODUSHINNAD!

OÜ Sakkose müüb lõhutud kase

ja lepa küttepuud hinnaga alates

kask 29 €/m³ ja lepp 25 €/m³,

kask 30 cm. 40 l. võrk 2,20 €/tk

Tartu ja Elva piires transport TASUTA!

Tel 5684 4554

www.puiduhoov.ee

Tel 5139515

Printerid, koopiamasinad

Toonerid, tindid, paberid

Kiire kassettide täitmine

E–R 9–17, Raekoja plats 13, Tartu

Tel 7 441 100, www.futari.ee

Pakitud kvaliteetne puidubrikett

(10 ja 30 kg), täiskuivad männipuuklotsid

alusel ja võrgus, kuivad

kaminapuud (lepp ja kask, 40 l),

kvaliteetsed küttegraanulid (20 kg).

Transport linna piires tasuta. Küsige lisa.

Viljandi mnt 48a, Tartu

Tellimine tel 7 407 547, 5 189 046

Sauga vald, Kilksama küla, Pärnumaa

Tellimine tel 4 490 099, 53 482 098

www.kuttekeskus.ee

■ Müüa Tartus mett. Tel 5354 3450

■ Küttepuud. Tel 523 8674, 744 6656

■ Toidukartul. Tel 501 9902

■ Müüa lõhutud küttepuid. Vedu.

Tel 514 8309

■ Kuivad puud, klotsid. Tel 5663 8201

■ Kuivad 30 cm kasekaminapuud 40 l

võrkkotis, hind 2,50 €/kott.

Tel 5373 7294

■ Kuivad kütteklotsid, puidubrikett,

kaminapuud. Tel 5197 8500

PANDIMAJA

V.E.M.M.

T–R 9–13, 14–18, L9–14, E, P suletud

Tartu,Kalevi10-17,tel 7 340 083

Pallaslaste jt Eesti kunstnike

maalide, graafika, skulptuuride

ost ja hindamine.

Ostame ka vanaaegset mööblit,

lauahõbedat, ikoone, münte jm vanavara.

Raha kohe! Tel 55 46 341

ALEKSANDRI PANDIMAJA

Asume Tartu kesklinnas

Aleksandri 1

E–R 10–18, lõuna 13.30–14

Tel 747 7009

Pandiks kuld (585º) 21 €/g

Hambakuld 27 €/g

KARLOVA, TÄHE 18, TEL 734 4035

E–R 10–18, L 10–14

ANNELINN 1,

E–R 10–18, L 10–14, PIKK 82, TEL 740 5636

ANNELINN 2,

E–R 10–19, L 10–14, KALDA TEE 30, TEL 740 4112

■ Ostan nõukogudeaegseid MUDEL-

AUTOSID (Moskvitšid, Volgad jne,

mõõtkavas 1:43). Tel 510 7375

■ Ostan vanaaegseid, raamatuid, postkaarte,

paberrahasid, münte, nõusid,

maale, ikoone, medaleid, hõbedat,

mööblit, märke jne. Tel 5829 9810

■ Kasutatud raamatute ost.

Tel 734 1901

Lisaraha teenimise võimalus

Pandipakendite vastuvõtmisega tegelev ettevõte

Moya pakub Sulle lisaraha teenimise võimalust.

Nimelt otsime Tartu taaratagastuspunktidesse

töötajaid, kelle tööülesanneteks on

• vastuvõtukoha korrashoid

• klaastaara sortimine

Meie praktikale tuginedes sobib töö hästi pensionärile

või kodusele inimesele, kelle tervis on korras

ja kes soovib oma päevi aktiivsemalt si sustada.

Meie tagastuskohad asuvad:

Raatuse

Raatuse 20

Tähtvere

Pant24h

www.

.ee

E–R 10–18, L 10–14

Tel 55 602 130

Kastani 44,Tartu

Tuglase 2

Kontakt: Taivo Teder, tel 5309 7776, info@moya.ee

OSTAME KINNISVARA!

RAHA KOHE KÄTTE!

Tel 520 6055

Korterid, majad, majaosad

Tartus ja maakonnas.

Aitame kinnisvara müümisel

ja üürniku leidmisel.

Tel 742 0656, 511 5949

www.robinsonkv.ee

■ 1–2-toaline korter. Tel 5770 2222

■ 3–4-toaline korter. Tel 5770 2688

■ 2–3-toaline korter. Tel 503 2345

ANNAN RENDILE

■ Õppeklass kesklinnas. Tel 5662 2253

■ AUTORENT TARTUS. Hind alates

23 €/päev. Tel 521 6571, 517 9445,

www.baltasar.ee

VÕTAN RENDILE

■ 1–2-toaline korter. Tel 501 3219

■ 3–4-toaline korter. Tel 502 2728

■ Võtan rendile põllumaad Tartu- ja

Jõgevamaal. Tel 513 4597

■ 1–2-toaline korter. Tel 5561 4114

■ 3–4-toaline korter. Tel 503 2345

AUTOD

■ Ostan autosid 1992.–2005. a.

Tel 5458 0842

TEENUS

KAARDID ENNUSTAVAD

tel 900 1727. 24 h.

H 1,09 €/min. www.ennustus.ee

Lumekoristus (katuselt, maast),

ohtlike puude raie, võsalõikus,

kinnisvara hooldus (ka lepinguline),

remonttööd, lammutustööd.

Hea hind. Tel 5381 7161

www.hooldusproff.ee

Kutsume Tartu

Maximasse tööle

LIHAMEISTREID

CV saata meiliaadressile

personal@maxima.ee

Info tel 602 3147

Printerite

tahmakassettide

täitmine

Tartu Raatuse Gümnaasium pakub alates 25. märtsist tööd

MATEMAATIKAÕPETAJALE

Tel 734 3420 : : GSM 5162038

www.tonerex.ee : : Ilmatsalu 1, Tartu

TÕNU SILLO

kiviraidur

Tammelehe 4, Tartu

tel 738 3204

501 7237

HAUAKIVID

MATUSEPLAADID

Hauakivid ka tellija

materjalist–maakividest.

Vedu ja paigaldus.

Q PANDIMAJA

Tartus Kuu 41, tel 505 0871, info@incassor24.ee

Avatud E–R 9–20, L 10–18, P 11–16 (E–R lõuna 14–14.30)

www.incassor24.ee

KIIRLAEN PANDI VASTU! PANDIVARA OKSJONID!

KIIRLAEN KINNISVARA VASTU – intress alates 7% aastas!

KIIRELT KOHAL!

■ Raamatupidamisteenus. Info:

www.12kuud.eu

■ Lumekoristus katuselt. Tel 5668 5695

Avaldus, CV ja kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide

koopiad saata 5. märtsiks aadressile Tartu Raatuse Gümnaasium,

Raatuse 88A, 51009 Tartu või Toomas.Kink@raad.tartu.ee

või tuua kohale. Info tel 506 4297.

Luutar Laenud

AVAME UUE ESINDUSE

PÄRNUS!

Otsime oma töökasse

meeskonda hakkajaid

noori klienditeenindajaid

Töö on põnev ja kaasaegne

Kandideerimiseks saada

oma CV ivanna@luutar.ee

www.luutar.ee

Turu 14, Zeppelini Kaubanduskeskus

■ Ehitus ja remont. Tel 5858 6953

■ Korterite remonditööd.

Tel 5837 2544

KOOLITUS

■ A-, B-, C-, CE-kat. ADR-i ametikoolitus.

Info: www.sõiduõppe.ee, tel 507 8230

■ B-kat kursused Riiamäe Autokoolis.

Tel 733 3720, www.riiamaekool.ee

TUTVUS

■ Hea aastaid näind härra, kui üksindus

näpistab, hakkame suhtlema.

Tel 5563 9310 (kl 9–17)

PÄRNU

MÜÜK

■ Müüa dalmaatsia kutsikad, EKL,

vaktsineeritud. Info tel 517 8685,

spotsplanet@gmail.com

OST

■ Kasutatud raamatute ost.

Tel 734 1901

VÕTAN RENDILE

■ Kahetoalise mugavustega korteri

Pärnus. Hind kuni 150 €. Tel 5851 5107

TEENUS

■ KOLIMINE, TÖÖMEHED!

Tel 5622 6895 Enn (Pärnu)

TOIVO KUUSK

OSTAME KINNISVARA!

RAHA KOHE KÄTTE!

KOOLITUS

Tel 520 6055

■ 29. märtsil ADR-koolitus Lille 4. Info:

www.sõiduõppe.ee, tel 507 8230

KUULUTUS.LINNALEHT.EE

KÕIK MATUSETEENUSED

• KÜLMKAMBER

• KABEL

• TRANSPORT 24 h

(ka välisriikidest)

avatud E–L 10–16, Jaama 122

tel 7 487 108 (24 h), info tel 50 79 810

Uus apteek Tartus, Pikk 62 avatud juba kell 7.30!

Tel 7 406 396, E–R 7.30–19, L–P ja pühadel 9–17

Raatuse apteek, Raatuse 20, tel 7 384 364, E–R 9–20, L 9–18

Vaksali apteek, Vaksali 17, tel 7 301 275, E–N 8–18, R 8–17

Haruapteek Maarjamõisas, Puusepa 8, tel 7 318 305, E–R 8–18, L 9–15

Haruapteek Nõos, Oja 12, tel 7 455 655, E–R 10–19, L 10–12, P 12–14

• Kaela-, selja- ja ristluuvalude osteokondroosi,

radikuliidi, reumaatiliste vaevuste, traumade jne korral

• SPORT – tugev klassikaline + lõõgastav

• TSELLULIIT

http://web.zone.ee/ravimassaaz

Vajalik eelregistreerimine! Tel 5565 4364

Turu 14, Zeppelini Keskus • tel 7 344 244 • E-P 10-20

TALVEREHVID SÕIDUAUTODELE,

KAUBIKUTELE JA DŽIIPIDELE

• Mootori ja veermiku remont

• Tehnoülevaatuse-eelne kontroll

• Õlivahetus ja korrosioonitõrje

• Keretööd ja keevitustööd

Autoakud alates 43 €

Talverehvid alates 25 €

Tule kohale ja saad parima hinna!

Ravila 51, Tartu, E–R 8–17, L 9–14

Väljaspool tööaega kokkuleppel (tel 5618 5701)

Tel 744 7719, 501 9739, 5345 3499

Välisuksed, siseuksed, garaažiuksed, liuguksed, tuletõkkeuksed, varikatused

Pakume ka transporti ja paigaldust

MAJA ja KORTERI VÄLISUKSED, SISEUKSED.

PAIGALDUS.

177 €

siseuks

tammespoon

Tallinn, Pärnu mnt 139D/2, tel +37 2655 0124, tallinn@nominente.ee

Tartu, Riia 136A, tel +37 2739 0185, tartu@nominente.ee

RAVILA

Tallinnas Sõpruse pst 145, tel 6 506 116

Pärnus Lao 12, boks 5, tel 4 431 518, faks 4 431 517

BETOONI

www.sadloy.ee

Autoabi 24 h

Tel 5618 5701

www.pkp.ee

www.mexin.ee

198 €

Veebruar on tavaliselt aasta

üks külmemaid kuid ja

ka küttearved on siis kõrged.

Tallinna tehnikaülikooli

pressiesindaja Krõõt

Nõges küsis ehitusfüüsika

professorilt Targo Kalamehelt,

kuidas kodu soojapidavamaks

muuta.

Kuna vanemate hoonete üks probleem

on ehitus aegne ehituskvaliteet, siis ei tohi

neid vigu korrata hoonet renoveerides.

Neljajalgne sõber väärib samuti pidupäevatorti

Sünnipäeval või mõnel muul

tähtsal päeval, kui kogu pere

koguneb pidulaua ümber

torti sööma, ei peaks ka

lemmikloom toreda sündmuse

tähistamisest kõrvale

jääma. Nimelt saab lemmikut

rõõmustada tordiga.

Koera

pidupäevatort

■■1,5 klaasi peeneid makarone

(salatipastat)

■■50 g riivjuustu

■■1 purk koerakonservi või

praetud hakkliha

Tervikliku renoveerimislahenduse korral on võimalik kokku hoida üle poole senistest energia kuludest.

Aga loodetud tulemuse saavutamiseks tuleb tegutseda läbimõeldult ning varuda aega ja raha.

Kas on nippe, kuidas kiiresti,

lihtsalt ja odavalt muuta

oma kodu soojapidavamaks

Esimesed lihtsad nipid on

tasakaalustada küttesüsteem

ja seadistada küttegraafik.

Temperatuuri liigse langetamise

(15–18 kraadini) ja õhuvahetuse

vähendamise tagajärjel

halveneb alati sisekliima

ning sellest tuleb igati hoiduda.

Püha kolmainsust ehk kiiresti,

odavalt ja kvaliteetselt

tegemist on paraku raske saavutada

ning kvaliteetset tulemust

pole oodata. Kuna vanemate

hoonete üks probleem on

ehitusaegne ehituskvaliteet,

siis ei tohi neid vigu korrata

hoonet renoveerides. Seega tuleb

kvaliteedi tagamiseks varuda

aega ja raha.

Kui mõelda sellele, mida

saab teha praegu, siis esimene

samm on võtta ühendust ehitusinseneridega,

kes teeksid

hoone ehitustehnilise ekspertiisi,

ja projekteerijaga, kes

hakkaks koostama renoveerimisprojekti.

Praegune talv on

hea aeg ka energiaauditi tegemiseks.

Põhjalikult koostatud

energiaaudit annab ülevaate

hoone energiabilansist, mis on

projekteerijale tähtis alusmaterjal.

Seega praegu tuleb alustada

hoone ehitustehnilise ekspertiisi

ja energiaauditiga, mis

on aluseks renoveerimise ehitusprojekti

tegemisele.

Kui palju raha ja kütet võib

korraliku soojustusega kokku

hoida

Tervikliku renoveerimislahenduse

korral on võimalik

kokku hoida üle poole senistest

energiakulutustest. Paar aastat

tagasi tehtud arvutused näitasid,

et rekonstrueerimise energiatõhususe

tasemest paremini

renoveerimine on veel kulutõhus.

Seega tasub renoveerida

kõrgemal tasemel kui valitsuse

kehtestatud miinimumnõuded.

Nüüdseks on energia

hind tõusnud ja lahendus on

veel tulemuslikum.

Tihti on probleem selles, et

■■soovi korral hapukoort ja

miniviinereid

Keeda makaronid vähese soolaga

vees või puljongis pehmeks,

nõruta, lisa riivitud juust, jahuta.

kogu hoonet ei renoveerita korraga

ja terviklikult, vaid jupikaupa

ja osa vajalikke töid välja

jättes. Sellisel juhul jääb ka

loodetud sääst väiksemaks.

Erakogu

Perenaine

Irene

rõõmustab

oma mopsi

tähtpäevadel

alati tordiga.

Tõsta makaronid vaheldumisi

konservist võetud lihapallide või

hakklihaga keeksi- või tarretisevormi.

Suru segu lusikaga tihedaks

ja aseta kuueks tunniks

Rege rautatakse suvel, sel

ajal võetakse ette ka ulatuslikumad

soojustustööd.

Kuidas on otstarbekas töid

planeerida

Renoveerimistööd võib jagada

ehitustehniliselt hoone

sees ja väljas tehtavateks. Osa

hoonevälistest soojustamisega

seotud töödest sõltub kliimatingimustest,

seega tuleb

renoveerimise ajakava planeerides

vaadata, milliseid ehitustöid

võib teha. Hoonesiseste

renoveerimistööde juures on

ilma mõju väiksem. Samas näiteks

küttesüsteemi renoveerimisega

tasub oodata soojemat

perioodi, et ootamatud katkestused

ehitustöödes ei põhjustaks

suuri probleeme hoone

kasutajatele.

Renoveerimistöödega võib

alustada siis, kui on olemas

põhjalik ehitusprojekt tööprojekti

tasemel. Ehitusluba antakse

eelprojektile, aga see ei

ole ehitustööde ja hinnapakkumiste

tegemiseks piisavalt detailne

ehitusprojekti staadium.

Põhjaliku ehitusprojekti koostajaks

tuleb valida kvaliteetne

projekteerija. Kui lähtuda teda

valides vaid odavast hinnast, ei

või kvaliteetses lõpptulemuses

kindel olla. Projekteerija pealt

säästetud euro võib hiljem tekitada

mitmekordseid kulutusi.

Kuna tavaliselt ei ole korteriühistutes

piisava erialase pädevusega

spetsialiste, on ühistuil

otstarbekas palgata ka projektijuht-järelevalve,

kes konsulteerib,

juhendab ja kontrollib

kogu renoveerimist.

Linnaleht

külma. Enne serveerimist löö

„kook” vormist välja, puista peale

riivjuustu või veidi hapukoort.

Soovi korral võid retsepti

täiendada miniviineritega. Kui

vormil on süvendid, saab neid

sinna kaunistuseks laduda.

See retsept on pärit

Tupperware’i kokaraamatust,

aga muidugi võib tordi koostist

muuta vastavalt koera eelistustele.

Torti võib vabalt teha ka

nii, et kõige alumiseks kihiks

läheb konserv, vahekihiks veidi

kuivkrõbinaid, selle peale vahustatud

keefir ning katteks

koeraküpsiseid ja -maiusi. LL


14 sport Reede, 22. veebruar 2013

Reede, 22. veebruar 2013 vaba aeg 15

MM-il on käes Eesti

Bulls

viimane veerg

MM-i TOP 5

Tohter Olaf

hakkab tegutsema

■■Reede, 22. veebruar

Silver Raidla

suusatamise valus tõetund

Kell 10.50 kahevõistluse suusahüpped

Kanal 2 ke-

(ETV), kell 15.50 kahevõistluse 10 km

vadprog-

ramm saab

murdmaadistants (ETV). Kas Kail Piho

jõuab 20 parema hulka ja kuidas läheb

hoo sisse

Stanislav Moškov (Õhtuleht) teistel noortel

esmaspäeval,

Kristjan Roos

■■Pühapäev, 24. veebruar

mil

toimetaja

Kell 10.50 sprinditeate kvalifikatsioon

Bulls eetrisse

(ETV2), kell 13 sprinditeate finaalid (ETV).

jõuab Olaf

Kas sprinterid suudavad ehk seekord ülla-

Suuderi juhitav

tervisesaade

Olaf Suuder

Val di Fiemmes alanud suusatamise

MM-ist võib üle

aastate kujuneda talvine

tiitlivõistlus, kus parimat tulemust

ei saa mitte suusataja,

vaid kahevõistleja.

Eesti murdmaasuusatajad

läksid MM-i hooajale vastu kõrgete

eesmärkidega. Kui võtta arvesse,

et praegu ei ole Eestil

suusatamises ühtegi tippu, oli

suusaliidu murdmaasuusatamise

spordidirektori Raul Olle novembris

Linnalehes välja öeldud

eesmärk – MM-il kaks kohta esikümnes

väga julge. Mõnede

meelest isegi utoopiline.

Mida teevad distantsimehed

Pärast eilset meessprinterite

põrumist peaks juhtuma väga

suur ime, kui seda eesmärki

suudetaks täita. Just sprindis

hellitati suurimaid lootusi: on

ju sel distantsil oma osa õnnel

ja eks Peeter Kümmeli kahe

aasta tagune Oslo MM-il saadud

kuues kohtki näita, et vähemalt

Eesti koondise liidris on

sisu. Küll aga on pärast sprinterite

põrumist põhjust taas

tõstatada küsimus, miks ikka ei

saanud MM-i piletit tänavuse

hooaja üks parimaid, kaalukaks

katsevõistluseks peetud Skandinaavia

karika etapil Jõulumäel

eestlastest parim olnud ja

juuniorite MM-il kuuendaks

tulnud Marko Kilp.

Nüüd aga on Eesti suusatamine

olukorras, kus kastanid

peavad tulest välja tooma distantsimehed.

Arvestades, et

enamikku neist treenib Mati

Alaver, on ehk põhjust eeldada,

et just MM-il ootavadki ees

hooaja parimad tulemused.

Küllap uskus seda ka Olle. Oskust

suusatajad just tiitlivõistlusteks

tippvormi ajada on Alaver

ju Veerpalu ja Maega tõestanud.

Samas võib Veerpalu dopinguskandaali

taustal tekitada

mõne senini MK-sarjas kesiselt

esinenud eestlasest suusataja

esiletõus norrakates hulga

küsimusi.

Aeg sisekaemuseks

Kuigi Eesti suusatamisel pole

parimad ajad, ei maksaks ka

masendusse langeda. Nagu ütles

nädal tagasi Linnalehes sel

hooajal säranud, kuid eile samamoodi

kui Eesti sprinterid

põrunud Len Väljas: Eesti suusatajate

uue eduga võib minna

nii nagu Kanadas, kus edu käib

tsüklitena. „Aga ühel päeval

võistlevad eestlased jälle maailma

parimatega,” rääkis Väljas.

Selles, et suusatamine jätkuvalt

eestlastele korda läheb, ei

maksa samuti kahelda. Veerpalu

dopinguskandaalil ja suusatajate

kesistel tulemustel ei ole

vaimustusele olnud erilist mõju.

Vastupidi, nädalatagune

Tartu maraton oma viimaste

aastate osavõturekordiga näitas,

et suusatamine on jätkuvalt

moes. Ka telerist suusatamise

vaatamine on n-ö vanast

rasvast tugitoolisportlastel veres,

isegi kui Eesti sportlased

pole tipus.

Küll aga tuleks pärast MM-i

teha korralik sisekaemus, et

alale uus hingamine sisse puhuda.

Näiteks alaliidu asjaajamine

peaks olema läbipaistvam.

Seniks võivad meie spordisõbrad

pöörata pilgu kahevõistluse

poole. Legendaarsel

kahevõistlejal Allar Levandil

tõmbub ilmselt nägu naerule,

tada

■■Neljapäev, 28. veebruar

Kell 17.50 suusahüpete suur mägi (ETV

ja ETV2). Kas MM-i eel heasse vormi jõudnud

Kaarel Nurmsalu pääseb maailma 30

parema hulka ja edestab enamikku Soome

koondislasi

■■Reede, 1. märts

Kell 14.20 meeste 4×10 km teatesõit

(ETV). Kes võidutseb MM-i ühel põnevamal

alal ja kas eestlastel on asja esikümnesse

■ ■ Pühapäev, 3. märts

Kell 13.25 meeste 50 km vabastiilis

ühisstardist sõit. Kes kroonitakse Val di

Fiemmes suusakuningaks Mida suudavad

Aivar Rehemaa ja Algo Kärp

Sprinteritest oli eile MM-il Eesti sportlaste seas

parim 22-aastane Triin Ojaste (keskel), kes jõudis

veerandfinaali ja sai kokkuvõttes 25. koha.

kui ta mõtleb sellele, millega

kahevõistlejate noor põlvkond

võib juba lähiajal hakkama saada.

Koondise liider Kail Piho on

kindlalt tänavuse talve Eesti

parim talisportlane, MK-punktidele

on jõudnud Han-Hendrik

Piho. Viimane ja Kristjan Ilves

võitsid hiljuti juuniorite

MM-il pronksi. Paistab, et Eesti

talviseks trumpalaks hakkabki

tõusma kahevõistlus ja poleks

ka suur ime, kui kahevõistleja

saaks Val di Fiemmes Eesti

sportlastest parima tulemuse.

dilaila@linnaleht.ee

Kallid apsud

Sel nädalal käisime bossiga tööreisil Kopenhaagenis.

Minu ülemus on selline tüüpiline

keskealine mees, kes veel nõukaaega mäletab

ja koolis vene keelt õppis. Muidu väga

enesekindel ja resoluutne, ent kui asi välismaa

äripartneritesse puutub, siis lükkab ta

alati minu asju ajama, sest tal endal olevat

alati juhuslikult palju tegemist.

Kuna tüüp oskab hädaolukordades operatiivselt

reageerida, pandi meid tagasilennul

avariiväljapääsu kõrvale istuma. Stjuuard selgitas

mu bossile inglise keeles samal ajal ise

liigutust ette näidates: „Ja kui midagi peaks

juhtuma, tõmbate siit käepidemest ja uks

avanebki.”

„Kas nii” küsis ülemus ja tõmbas kõigest

jõust käepidemest.

Kõik ümberistujad ahhetasid, kui küljeuks

avaneski. Alles siis sai mu ülemus aru, et

stjuaard ei olnud ta abi palunud. Muidugi tõsteti

kõik lennukist maha, lennuk läks tehnikute

angaari ja reisijad asusid uut lennukit

ootama. Meie aga mitte. Lennufirma meid

enam peale võtma ei nõustunud ning nii asusimegi

Tallinna poole teele rendiautos.

Sünnipäevaks saab mu boss inglise keele

õpiku.

Sõbrants aga istus juba lennukis, kui ta ungarlasest

kutt talle SMS-is, et tal on teine

ja tal pole mõtet New Yorki talle külla

sõita. Lennuk aga oli juba startimas

ning sõbrantsil oli valida, kas ta läheb

maha ja maksab lennukitäiele inimestele

kompensatsiooni või veedab nädala

USA-s silla all. Õnneks aitas lennujaamas

kohatud väliseestlastest

vanapaar ta olukorrast

välja.

Ahjaa, kas olete märganud,

et tujukatel piffidel

on enamasti sama hullud

kutid Seina tagant

kuulduvate helide järgi

tundub, et mu hüsteerikust

naabri ja ta värske

kuti hobi on üksteise

taldrikute ja muu kättejuhtuvaga

loopimine.

Tiiger Bizarro

Sudoku

Teadmiste kontroll

Mis aastal

on Iisrael

pidanud

neid sõdu

Bulls

Ristsõna

1. Esimene Liibanoni sõda A 1956

2. Kurnamissõda B 1967

3. Kuuepäevane sõda C 1969–1970

4. Siinai sõda D 1975

5. Teine Liibanoni sõda E 1982–1985

6. Yom Kippuri sõda F 2006

Tiit Koppel

Marek Kuub

Eelmise sudoku lahendus

Teadmiste kontrolli vastus:

1E, 2C, 3B, 4A, 5F, 6D

„Tohter Olaf”. Saates räägitakse

ilma valehäbita kõige olulisemast:

inimesest ja tema tervisest.

Arstide ja asjatundjate kõrval

saavad sõna need, kes on

hädas mõne terviseprobleemiga.

Särtsu lisavad eksperimendid

ja reportaažid. Samuti võib

arvutianimatsioonide abil piiluda

inimese organismi ja näha,

mis toimub näiteks veresoontes

või kuidas töötab soolestik. LL

Aasta orhidee on

kõdu-koralljuur

Eesti Orhideekaitse Klubi valis

tänavuse aasta orhideeks kõdu-koralljuure.

Koralljuur on

üks Eesti kolmest käpaliseliigist,

kellel puuduvad rohelised

lehed ja kes kogu elutsükli

jooksul sõltub seensümbiondist

ehk on seentoiduline. Liik

asustab Eestis märgi metsi,

soid ja veekogude kaldaid, kuid

ta levik vajaks täpsustamist.

Ohustatud liigina kuulub koralljuur

kaitsealuste liikide

2. kategooriasse. Ehkki koralljuur

õitseb mais ja juuni esimesel

poolel, on ka suve teisel

poolel tema longus viljadega

varred teravapilgulisele loodusehuvilisele

äratuntavad. LL

ROTERMANNI KESKUS

Alati soodne kogu pere ostukeskus. Mere pst 4. Avatud iga päev kella 8.30–20

OSTAD MEILT

KAUPA al 5 €, SAAD 2 TUNDI PARKIMIST TASUTA. Info parkla kassast

15. märtsil ilmuvad Linnalehes teemaküljed LINNAKODU

Reklaami tellimine ja info tel 614 4188 või reklaam@linnaleht.ee

Linnalehe kogutiraaž on 95 000 eksemplari, leht ilmub kuues linnas

PÄRNU TARTU JÕHVI TALLINN

Narva mnt 7-347

III sissepääs, III korrus

Tel 610 9321, 610 9322

tallinn@virureisid.ee

Keskväljak 9

Tel 337 0594, 337 1216

viru.reisid@neti.ee

Tartu Reisibüroo OÜ

Riia 2 (bussijaam)

Tel 734 4190

Pärnu Reisibüroo

Rüütli 32

Tel 444 5105

Väljasõitudega

Jõhvist

Tallinnast

Tartust

Pärnust

NB! Kindlasti helista ja

küsi infot ning vaata

meie kodulehekülge

www.virureisid.ee

Püsiklientidele ja

gruppidele

soodushinnad

NB! Bussikohtade

broneerimine seniks,

kuni kohti jätkub!

KASTANIÕITES PARIIS JA TULPIDES HOLLAND (10 p) 14.–23.04,

15.–24.04 (lisabuss) H 359 €

HOLLANDI LILLEFESTIVAL (7 p) (laev–buss–laev) 17.–23.04. H 289 €

HOLLANDI LILLEFESTIVAL (7 p) (laev–buss) 17.–23.04. H 259 €

ITAALIA RINGREIS (9 p) 15.–23.03, 11.–19.07, 8.–16.08, 19.–27.10. H 259–299 €

KLASSIKALINE ITAALIA RINGREIS (11 p) 9.–19.07, 20.–30.08. H 359 €

UUDIS! ITAALIA PUHKUS (12 p) 17.–28.05, 2.–13.09, 18.–29.09. H 349 €

UNELMATE PARIIS (9 p) 15.–23.03, 16.–24.03, 27.04–5.05 (kastaniõites Pariis),

26.06–4.07.(Euro Disneyland), 8.–16.08, 18.–26.10. H 265 €

PRANTSUSE RIVIERA RINGREIS (11 p) 11.–21.06, 19.–29.08. H 355–379 €

PARIIS – LOIRE’I ORU LOSSID – BRETOONIMAA ja NORMANDIA (11 p) 7.–17.08. H 339 €

LONDON–PARIIS (11 p) 26.06–6.07, 9.–19.07. H 369 €

UUDIS! INGLISMAA IMELISED PAIGAD JA LONDON (10 p) 25.06–4.07. H 329 €

UUDIS! LONDONI KARNEVAL ja VANA HEA INGLISMAA (10 p) 21.–30.08. H 319 €

ŠOTIMAA–INGLISMAA–LONDON (12 p) 23.07–4.08. H 419 €

SLOVEENIA – HORVAATIA – BOSNIA JA HERTSEGOVIINA PUHKUS

www.linnaleht.ee

REISIKALENDER 2013. Eelregistreerimissoodustus 10% kuni 1. veebruarini

(13 p) 16.–28.05, 25.06–7.07, 9.–21.07, 18.–30.08, 4.–16.09. H 315–349 €

HORVAATIA–SLOVEENIA RINGREIS (10 p) 26.04–5.05, 16.–25.05, 25.06–4.07,

10.–19.07, 18.–27.08, 4.–13.09, 19.–28.09. H 249–275 €

HORVAATIA – SLOVEENIA – BOSNIA JA HERTSEGOVIINA – ALBAANIA

(14 p) 1.–14.09. H 389 €

BAIERIMAA–ŠVEITS–LIECHTENSTEIN (9 p) 27.04–5.05, 9.–17.08. H 289 €

AUSTRIA–BAIERIMAA–ŠVEITS–LIECHTENSTEIN (10 p) 26.06–5.07. H 319 €

FANTASTILISED AUSTRIA VÄIKELINNAD (9 p) 27.06–5.07, 8.–16.07. H 319 €

BERLIIN JA TROOPILINE PARADIIS (6 p) 16.–21.03, 17.–22.03, 2.–7.06,

16.–21.06, 10.–15.07. H 149–169 €

UUDIS! REIS SAKSAMAA SÜDAMESSE (8 p) 11.–18.06. H 244 €

SAKSA HANSATEE – BERLIIN – TAANI (9 p) 11.–19.07. H 299 €

HISPAANIA PUHKUS (14 p) 26.04–9.05, 20.09–3.10. H 419–449 €

HISPAANIA PUHKUS (12 p) 26.04–7.05, 25.07–5.08, 24.09–5.10, 20.–31.10. H 349–399 €

VÄIKE HISPAANIA RINGREIS (13 p) 24.07–5.08. H 379 €

SUUR HISPAANIA RINGREIS (15 p) 24.07–7.08. H 447 €

KREEKA RINGREIS KOOS PUHKUSEGA (13 p) 17.–29.05, 21.07–2.08. H 369–409 €

SUUR KREEKA RINGREIS KOOS PUHKUSEGA (15 p) 25.06–9.07. H 439 €

UNELMATE KESK-NORRA (7 p) 4.–10.06, 19.–25.08. H 289 €

PÕHJA-NORRA (NORDKAP), LOFOODID ja LAPIMAA

(8 p) 15.–22.06, 6.–13.07, 3.–10.08. H 299 €

UUDIS! JÄRVEDEMAA SOOME (3 p) 30.07–1.08. H 189 €

PETERBURI – TSARSKOJE SELO – PETERHOFF (3 p) 9.–11.05, 24.–26.05, 31.05–2.06,

20.–22.06, 5.–7.07, 18.–20.07, 23.–25.08. H 119 €

UUDIS! LÄTI-LEEDU SUUR RINGREIS KOOS VÄIKESE PUHKUSEGA (6 p) 16.–21.07. H 169 €

UUDIS! LÄÄNE-UKRAINA – MOLDOVA – KIIEV (12 p) 13.–24.05. H 339 €

UUDIS! NOSTALGILINE VALGEVENE (7 p) 26.06–2.07. H 209 €

UUDIS! PRAHA JA KARLOVY VARY (6 p) 1.–6.06, 10.–15.08, 16.–21.06. H 169 €

UUDIS! BUDAPEST JA KRAKOW (6 p) 1.–6.06, 10.–15.08. H 169 €

UUDIS! LÕUNA-POOLA JA LÄÄNE-UKRAINA (6 p) 15.–21.06, 10.–15.08. H 199 €

UUDIS! KESK-EUROOPA PÄRLID (PRAHA – KARLOVY VARY – VIIN – BUDAPEST,

WIELIZCKA) (8 p) 15.–22.06. H 259 €

IDA-EUROOPA RINGREIS KOOS VÄIKESE PUHKUSEGA

(14 p) 25.06–8.07, 3.–16.09. H399–449 €

RUMEENIA–BULGAARIA RINGREIS PUHKUSEGA MUSTA MERE ÄÄRES

(13 p) 2.–14.09. H 339 €

HISPAANIA–PORTUGALI–MAROKO RINGREIS (21 p) 18.09–8.10. H 829 €

MALTA JA SITSIILIA RINGREIS KOOS PUHKUSEGA (16 p) 20.09–5.10. H 640 €

SUUR TÜRGI RINGREIS JA KÜPROS (23 p) 21.09–13.10. H 799 €

VENEKEELSED GRUPID!

UUDIS! ITAALIA PUHKUS (12 p) 31.05–11.06, 9.–20.09. H 349 €

HORVAATIA – SLOVEENIA – BOSNIA JA HERTSEGOVIINA PUHKUS

(12 p) 1.–12.06, 25.07–5.08, 18.–29.08. H 319 €

HORVAATIA–SLOVEENIA (10 p) 1.–10.06, 25.07–3.08, 20.–29.08. H 249–275 €

KREEKA RINGREIS KOOS PUHKUSEGA

(13 p) 11.–23.06, 28.07–9.08, 10.–22.09. H 369–409 €

Rotermanni keskus

Mere pst 4, 2. korrus,

E–P 8.30–20

Kadaka tee 46

E–R 10–19, L 10–17,

P 10–16

Sipupüksid

6 €

Imikute

papud

5,50 €

Sipupüksid

8 €

Sipupüksid

9 €

Imikute

papud

5,50 €


16 vaba aeg Reede, 22. veebruar 2013

Vabariigi sünnipäev

Aldo Luud (Õhtuleht)

algab liputseremooniaga

Aldo Luud (Õhtuleht)

Vabariigi 95. aastapäeval on

tartlased oodatud liputseremooniale

tähetorni juurde.

Kell 10 algaval üritusel kõnelevad

Tartu linna ja maakonna

juhid, Tartumaa praost ja

Eesti Üliõpilaste Seltsi esindaja.

Esinevad Tartu meeskoorid,

Tartu poistekoor ning puhkpilliorkester

Tartu. Tähetorn on

avatud keskpäevani.

Kell 11 algab Jaani kirikus

jumalateenistus ja kell 16 ansambli

FA Schola tasuta kontsert

„Muusikalised mõtisklused”.

Kavas on Euroopa keskaja

ja Eesti muusika.

Tiigi Seltsimajas (Tiigi 11)

esineb kell 11 ettekandega ajaloolane

Küllo Arjakas. Keskpäeval

algab seltsimajas Big Band

Tartu kontsert, orkestrit juhatab

Lirike Langeler, solistina

astub üles Aivar Tommingas.

Keldrisaalis on avatud Tartu

linnamuuseumi koostatud näitus

„Eesti Vabadussõda 1918–

1920”. Eesti Rahva Muuseumis

tähistatakse pühapäeval kella

Mullu toimus Tartu

tähetorni juures Eesti

lipu austamisüritus.

10–13 vabariigi sünnipäeva

pannkoogisöömise ja käsitöömeistrite

töötoaga

„Rahvuslikus stiilis näputöö”.

Muuseumi fuajees

saab kuulata elavat muusikat

ja avatud on uus ajutine

näitus „Korraks koju”.

linnaleht

Mullu toimus vabariigi aastapäeva paraad Tartus,

sel aastal korraldatakse see aga oma traditsioonilises

asukohas – Tallinnas Vabaduse väljakul.

Paraadil marsib

1100 kaitseväelast

Eesti vabariigi 95. aastapäeva paraad algab

Tallinnas Vabaduse väljakul pühapäeval kell 12.

Üksused rivistuvad väljakule kell 11.15.

Tänavusel paraadil osaleb ligi 1100 kaitseväelast,

kaitseliitlast ja sisekaitseakadeemia kadetti.

Paraadüksused on arvudes järgmised: 23

lippu, kuus kompaniid, neli patareid, seitse rühma

ja kaks orkestrit. Relvastusest ja tehnikast

saab peale käsitulirelvade näha 155- ja 122-millimeetriseid

haubitsaid, õhutõrjeraketikomplekse

Mistral, õhutõrjekahureid ZU-23-2, tankitõrjeraketikomplekse

Milan ja Mapats, 120- ja

81-millimeetriseid miinipildujaid, 90-millimeetriseid

tankitõrjekahureid, soomukeid Sisu XA-

180 ja XA-188, mobiilset õhuseireradarit Ground

Master ja lahinguteenindustoetuse sõidukeid.

Pärast paraadi võib tehnikat lähemalt uurida Vabaduse

väljakul toimuval näitusel.

Paraadi ajal lendavad üle väljaku Eesti õhuväe

lennuvahendid koos politsei- ja piirivalveameti

helikopteriga ning praegu Balti õhuruumi turvavad

Taani õhuväe hävitajad F-16. Linnaleht

Pärnus peetakse

homme „Eesti pidu”

Pärnus Jääfestivali

rahvapeol astuvad üles

vabaduslaulik Tõnis Mägi

ja armastatud artist

Maarja-Liis Ilus, bänd ning

mitu Pärnumaa koori.

Homme kell 19 Jääfestivali

talvepargis algava vabaõhukontserdi

„Eesti pidu” kavas on

tuntud ja rahva südamesse jäänud

teosed, mida oskavad kaasa

laulda kõik.

Kontserdi kunstiline juht ja

dirigent on Jüri-Ruut Kangur.

Kontserdil osalevad Pärnu

ühisgümnaasiumi koor, Sauga

põhikooli koorid, lauluselts Sireli

Paikuselt, Sindi laulukoor,

Tõnis Mägi

Arno Saar (Õhtuleht)

segakoor Kungla, naiskoor Leelo,

segakoor Endla, naislauluselts

Linda ja Pärnu oikumeeniline

naiskoor.

Tseremoonia

ja rongkäik

Vabariigi 95. aastapäevale

pühendatud tseremoonia

algab homme kell 15 Alevi

kalmistul Vabadussõjas

langenute ausamba juures.

Sellele järgneb Pärnu

linna ja maakonna noorte

rongkäik mööda Riia

maanteed Rüütli platsile.

Päeval peetakse talvepargis

kodutoidufestivali, kus on väljas

Pärnumaa valdade parimad

moosid ja hoidised. LL

„Karikakramäng II”

teist korda Elektriteatris

Täna kell 19 näidatakse Tartu Elektriteatri

(Lai 37) ekraanil taas „Karikakramäng II”, sest

12. veebruaril toimunud esimesel seansil jäi

hulk filmihuvilisi ukse taha. Kohal on ka režissöörid

Andres ja Katrin Maimik.

„Karikakramäng II” koondab kolme lühifilmi,

milles vaadeldakse kolme erinevat eluiga, kus

inimene on sunnitud langetama otsuseid, mis

mõjutavad tema ülejäänud elu. Sellised hetked

„Karikakramäng II”

saabuvad sama äkki ja dramaatiliselt kui esimene

armumine. Kuidas tulla kriisidega toime

nooruses, varases keskeas ja kuldsetes aastates

LL

More magazines by this user
Similar magazines