Siin - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
Siin - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
Siin - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
1.2. Trikster <strong>ja</strong> sakraalne maailm<br />
Tasand, mis võimaldab triksterile kõiki mitmepalgelisi vasturääkivusi üheaegselt, on<br />
sakraalne tasand. Seletades triksterit kui sakraalse agenti argises, on võimalik kõik tema<br />
vasturääkivused omaks võtta <strong>ja</strong> tõeks kuulutada.<br />
Tundub, et inimene on alati sakraliseerinud määramatust 89 , teades, et määramatus on<br />
laiem, rohkemate dimensioonidega <strong>ja</strong> ettearvamatum kui mis tahes inimese loodud ning<br />
normeeritud tegelikkus. Algselt on “püha” kodumaailmast väl<strong>ja</strong>poolne, on määramatu.<br />
Kodumaailm on aga inimese “tehtud” <strong>ja</strong> püsib justkui kokkuleppel jumalatega (nn püha<br />
kord). Seal kehtib kausaalsus <strong>ja</strong> determineeritus, lihtsustatud mudel olemiseks <strong>ja</strong><br />
elamiseks.<br />
Vaatlen järgnevalt, kuidas käsitletakse sakraalset, kuidas seda piiritletakse <strong>ja</strong> millistes<br />
kontekstides vaadeldakse, et mõista, kuidas suhestub sakraalse <strong>ja</strong> profaansega<br />
folkloorne triksterikuju. Loon oma käsitluse sakraalsest, lähtudes piiri mõistest, misläbi<br />
täpsustuvad ka mõisted rituaal, mäng <strong>ja</strong> vägi, mida oma töös kasutan. Asetan triksteri<br />
ta kontekstuaalsesse tervikusse <strong>ja</strong> uurin, missugused piirjooned ta siis omandab.<br />
Üldjoontes <strong>ja</strong>gunevad püha ehk sakraalse käsitlused kaheks: transtsendentaalseteks <strong>ja</strong><br />
sotsioloogilisteks 90 . Osa teadlasi tunnistab radikaalset piiri profaanse <strong>ja</strong> sakraalse vahel,<br />
teised püüavad sotsioloogiliste protsesside kumuleerumises näha teed pühani.<br />
Transtsendentaalset lähenemist esindavad näiteks Rudolf Otto <strong>ja</strong> Mirçea Eliade. Nende<br />
vaatepunktist on sakraalsel nn teispoolne eksistents. Rudolf Otto räägib sakraalsega<br />
seoses hirmust <strong>ja</strong> lummusest selle ees, mis tulenevat sellest, et sakraalne on täiesti<br />
teistsugune. See jääb väl<strong>ja</strong>poole inimese loomulikku võimalikku kogemuse maailma<br />
ning on seega eksistentsi piirsituatsioon <strong>ja</strong> väl<strong>ja</strong>kutse tavateadvusele. 91 Émile Durkheim<br />
89<br />
Matemaatikas nimetatakse määramatusteks niisuguseid olukordi, mis pole teadaolevate üldiste<br />
reeglitega hoomatavad, kuid neid võib avada igal konkreetsel juhul nn nupuvõtetega. Kõige levinum<br />
määramatus on piirväärtus 0/0. Niisugune avaldis pole üldse defineeritav, sest nulliga <strong>ja</strong>gamist pole<br />
olemas. Ometi võib kahe <strong>ja</strong>da, mille mõlema piirvaartus on 0, <strong>ja</strong>gatisest piirväärtus eksisteerida. Näiteks<br />
võib siin kasutada nn L’Hôpitali reeglit või mingeid muid mitte üldkasutatavaid nippe. Niisiis, nn<br />
määramatuste avamine on tegevus, mille tulemus pole ette määratud <strong>ja</strong> sõltub uuri<strong>ja</strong> isiksusest. Seega<br />
kätkeb matemaatiline määramatus endas potentsiaali subjektiivse aspekti ilmnemiseks (Heino Türnpu<br />
kir<strong>ja</strong>st autorile, suvi 2010. aastal).<br />
90 Anttonen 1996: 210.<br />
91<br />
Otto märgib, et sakraalne on midagi täiesti muud – Ganz Andere (Otto 1923: 29).<br />
27
Change language