Kroonilise haiguse ja puudega isikute elukvaliteet Eestis

Spetsiaalset arvutit vajab 20% vastanud diabeetikutest, 15,9% liikumispuudega ja 3%
nägemispuudega isikutest. Teiste puudegruppidega vastanud ei pidanud spetsiaalse arvuti
olemasolu igapäevaeluga toimetulekuks hädavajalikvajalikuks.
Toitlustamisteenus on igapäevaeluga toimetulekuks vajalik 30% vastanud diabeetikul ja
1,4% vastanud liikumispuudega isikul. Teiste puudegruppidega vastanud ei pidanud
toitlustamisteenust igapäevaeluga toimetulekuks hädavajalikvajalikuks.
Ainult muid teenuseid vajavad igapäevaeluga toimetulekuks reuma-, allergia- ja
astmahaiged. 50% vastanud muu puudega isikutest vajab samuti hädapäraseks
toimetulekuks eespool nimetamata teenuseid. Keskmisest väiksem on vajadus muude
teenuste järele nägemispuudega isikutel, kurtidel ja liikumispuudega isikutel – vastavalt 3%,
7,3% ja 8,7% nimetatud puudegrupi vastanutest.
Liikumispuudega isikud peavad igapäevaeluga toimetulekuks vajalike teenuste hulgas kõige
tähtsamaks abistaja olemasolu – 52,2% selle puudegrupi vastanutest. Järgnevad
transportteenus, spetsiaalne arvuti, muud teenused ja toitlustamine – vastavalt 21,7%,
15,9% 8,7% ja 1,4% liikumispuudega vastanutest.
Reumahaiged vajavad vaid muid teenuseid.
Vaimupuudega isikud peavad igapäevaeluga toimetulekuks kõige olulisemaks abistaja
olemasolu – 42,9% selle puudegrupi vastanutest. Ülejäänud vastajad vajavad transporti ja
muid teenuseid – vastavalt 35,7% ja 21,4% vastanud vaimupuudega isikutest.
Südamehaiged vajavad küsitluse põhjal igapäevaeluga toimetulekuks kõige enam abistajat –
87,5% selle puudegrupi vastanutest. Suhteliselt vähesed (12,5% vastanutest) vajavad muid
teenuseid.
Kurdid vajavad sõltuvalt puude iseloomust igapäevaeluga toimetulekuks kõige enam isiklikku
abistajat – 92,7% selle puudegrupi vastanutest, samuti vähesel määral ka muid teenuseid –
7,3% vastanutest.
Nägemispuudega isikutel on vastavalt puude iseloomule esikohal isiklik abistaja – 78,8%
selle puudegrupi vastanutest. Toimetulekuks vajalikuna on tähtsuselt teisel kohal
transportteenus – 15,2% vastanutest ja kolmandat-neljandat kohta jagavad võrdselt 3%-ga
spetsiaalne arvuti ja muud teenused.
Allergia- ja astmahaiged vajavad küsitluse põhjal igapäevaeluga toimetulekuks vaid muid
teenuseid.
Diabeetikutest vajab abistajat ja toitlustamisteenust võrdselt 30% vastanuist. Spetsiaalset
arvutit vajab igapäevaseks toimetulekuks 20% ja transportteenust ning muid teenuseid
võrdselt 10% selle puudegrupi vastanutest.
Vaegkuuljatest valdav osa vajab tingituna puude iseloomust igapäevaeluga toimetulekuks
abistajat – 83,3% vastanutest. Osa vastajatest (16,7%) vajab muid teenuseid.
Sclerosis Multiplexihaiged vajavad toimetulekuks kõige enam abistajat – 61,1% selle
puudegrupi vastanutest. Samuti peetakse vajalikuks transport- ja muude teenuste osutamist
– vastavalt 16,7% ja 22,2% vastanud Sclerosis Multiplexihaigetest.
Muu puudega isikutest vajavad pooled vastanutest toimetulekuks muid teenuseid,
transportteenust vajab 30% ja abistajat 20% vastanutest.
Kokkuvõtteks võib eelpooltoodust teha järelduse, et kroonilise haiguse ja/või puudega isikute
jaoks on igapäevaeluga toimetuleku tagamiseks kõige tähtsamaks teenuseks abistaja
olemasolu. Vajadus abistaja järele on küll puudegrupiti erinev, kuid ületab oluliselt muude
teenuste vajadust. Ainult reumahaiged ja allergia- ning astmahaiged ei vaja seda teenust.
Sõltuvalt puude iseloomust tähtsustatakse ka transportteenust ja spetsiaalset arvutit.
Toitlustamisteenus on küllalt oluline diabeetikute jaoks. Kõik puudega vastanud vajavad
mingil määral ka muid teenuseid (vastanud reuma- ja allergia- ning astmahaiged vajavad
igapäevaeluga toimetulekuks vaid muid teenuseid).
45