Kroonilise haiguse ja puudega isikute elukvaliteet Eestis

Et eeltoodud teenuste järgi on suur vajadus, näitavad ka vastavad andmed läbiviidud
uuringust:
1) kohanemiskursusi vajas küsitletutest 59,4% (seal juures SM-haiged 80,6%,
nägemispuudega ja muu puudega 74,6%, diabeetikud 59,4% jne.), sealjuures oli
kohanemiskursustel osalenud 24,0% küsitletutest;
2) erinevaid sotsiaalteenuseid igapäevaelus toimetulekuvõime tõstmiseks vajas 37,7% -
(sealjuures vaimupuudega 50,8%, diabeet 35,9%, muu puudega 29,0%) , osalenud
vastavatel kursustel oli aga ainult 15,8%.
3) nõustamise vajadus mitmesugustes küsimustes on väga suur – keskmiselt 57,3%
vastanutest vajab seda, eriti allergia/astma 80,0%, reuma 77,1%, südame 70,8%,
vaegkuuljad 69,1% jne.
4) probleemiks on kirjavahetuse korraldamine pimedatel 32,8% ja side- pidamine
liikumispuuetega 27,7%.
Et tegelikult nõustamise vajadus on suur, on teada igapäevapraktikast. Riiklikult on see
pandud sotsiaaltöötajatele ja mõningas ulatuses puuetega inimeste ühiskondlikele
organisatsioonidele. Kuid igal pool on tegemist elavate inimeste ja nende probleemidega,
sümpaatiate – antipaatiatega ja muuga.
Võibolla toob siin selgust ja leevendust Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu poolt algatatud
ja lähikuudel realiseerimisele minev ühe-aastane Access projekt “Puudega inimeste tugiisikuvõrdväärse
nõustamisvõrgustik”, millega on ka info-nõustamisvõrgustikule mingi aluse
panemine ette nähtud. Projekti edukal realiseerumisel vajab ta järgnevatel aastatel
edasiarendamist ja finantseerimist. Ehk areneb siit Infokeskus.
Rehabilitatsioon
3. Uuringule toetudes tuleb välja töötada:
• Eesti Vabariigi rehabilitatsioonikontseptsioon, mis sätestab
rehabiliteerimisprotsessi osapoolte kohustused ja vastutuse, finantseerimise
põhimõtted ning rehabilitatsiooniasutuste ülesanded.
Tasakaal erinevate rehabiliteerimismeetodite vahel ei ole kahjuks kõigile osapooltele selge.
Näiteks peetakse meditsiinilistes ringkondades praegu rehabilitatsiooniks ainult taastusravi,
alahinnatakse kohanemiskursuste, igapäevaelu toimetulekuõpetuse ja teiste
rehabilitatsiooniliikide tähtsust puuetega inimeste iseseisval toimetulekul ja integreerimisel
ühiskonda. Inimese seisukohalt on vajalikud aga kõik rehabilitatsiooniliigid.
• Tuleb kiiresti taastada (4-5 aastat tagasi toimisid juba rahuldavalt) puuetega inimeste
liitude poolt kohanemiskursuste korraldamine (korraldati riigieelarvest eraldatud
vahenditest rehabilitatsiooniasutuse tegevuse toetuseks), samuti igapäevase
toimetuleku õpetamine.
Kohanemis- ja toimetulekukursusi vajavad peaaegu kõik erinevatesse puudegruppidesse
kuuluvad isikud.
Küllaldase aluse annab sellele ka ankeetküsitluse tulemus: taastusravi vajab keskmiselt
56,5% vastanutest – liikumispuudega 83,0%, SM 65,9%, muu puudega 60,7%;
Väga kõrge on vastanute hinnangul kohanemiskursuste kasutegur - keskmiselt 80,5% (muu
puudega 94,5%, nägemispuudega 94,0%, diabeet 93,3%, SM-haigetel 88,9%).
71