You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Valla nimi võib olla inspireeritud ka <strong>Harku</strong>le<br />
iseloomulikust pankrannikust.<br />
Külad<br />
Tabasalu alevikukeskuses.<br />
Küladest annab varajasemaid teateid 13. sajandil koostatud “Taani Hindamisraamat”,<br />
kus on ära märgitud mitmete tolleaegsete külade nimed nagu<br />
“Liqua” – Liikva; “Seruerae” – Sõrve; “Humebo” – Humala jt.<br />
<strong>Harku</strong>t on mainitud paekaldal asuva külana <strong>Harku</strong>a. On ka arvatud, et<br />
nimi <strong>Harku</strong> võib pärineda soomekeelsest sõnast harkko, mis tähendab suurt<br />
metalli- või kivilahmakat. Valla keskust Tabasalu on ajalooürikuis Tapeselle<br />
nime all esmamainitud 1317. aastal. Türisalu küla mainitakse esimest korda<br />
1378. a (Thuriselle).<br />
1866. aastal kehtestatud vallakogukonnaseaduse järel alustasid tööd vallavalitsused.<br />
Vanimad arhiivimaterjalid <strong>Harku</strong> valla ja vallavalitsuse kohta<br />
pärinevad 1879. aasta <strong>Harku</strong>-Hüero ühendatud vallavalitsuse protokolliraamatust,<br />
mille andmeil oli vallas 391 pearahamaksjat, 16-60 aastased mehed<br />
(“Killukesi <strong>Harku</strong> valla ajaloost”). Keila kihelkonda kuulunud <strong>Harku</strong> <strong>vald</strong><br />
kujunes välja 1890. aasta lõpul, mil vallaks ühinesid neli kogukonda – <strong>Harku</strong>-Hüüru,<br />
Wääna-Witti, Ranna-Murraste ja Habersti. Liitmisega <strong>Harku</strong><br />
valla külge ei olnud rahul Vääna elanikud – 1919. aastal eraldus Wääna-<br />
Witti kogukond <strong>Harku</strong> vallast ja moodustus iseseisev Wääna <strong>vald</strong>. Valdade<br />
reformi käigus 1938. aastal Wääna <strong>vald</strong> likvideeriti ja liideti osaliselt <strong>Harku</strong><br />
ja Keila <strong>vald</strong>adega.<br />
1938. aastal on <strong>Harku</strong> vallavalitsuse nimekirja järgi <strong>vald</strong>a kuulunud<br />
26 küla: Allika, Fischmeistri, Habersti, <strong>Harku</strong>, Hüüru, Ilmandu, Järva, Jõe,<br />
Kadaka, Kakumäe, Kodasema, Laabi, Lehmja, Muraste, Mäe, Mäeranna,<br />
Nõmme, Pikaliiva, Pühaküla, Rannamõisa, Sõrve, Tabasalu, Tiskre, Vatsla,<br />
Ämari, Rocca-al-Mare (1938. aastal eestistatud Õismäeks).<br />
Liitumise või teiste omavalitsustega ühinemise tõttu on tänaseks külade<br />
arv kahanenud. Mitmed <strong>Harku</strong> valla külad nagu Tiskre, Pikaliiva, Õismäe,<br />
Kakumäe ja Kadaka on pealinna kasvades saanud Tallinna territooriumiks.<br />
Keila vallast on endiste külanõukogude piiride ühitamisel lisandunud<br />
Kumna, Kütke ja Tutermaa külad.<br />
4
Change language