Uuring: Eesti keskkonnatasude mõju analüüs

Keskkonnatasude mõjuanalüüs
Riigikantselei töövõtuleping 25.07.2012
Tarkade otsuste fondi rahastus
SEI Tallinn – SA Säästva Eesti Instituut /
Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus
ja
RAKE – Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike
rakendusuuringute keskus (ettevõtete küsitlus)

Ettekande sisu
• Uuringu fookus
• Soovitused
• Tagasiside
• Edasine tegevus
• Diskussiooni teemad

Uuringu eesmärk
Analüüsida keskkonnatasude mõju (2000-2011):
• keskkonnatasu maksvate ettevõtete keskkonnaalasele
käitumisele, investeerimisotsustele ja
majandusnäitajatele;
• keskkonnatasu maksvate ettevõtete konkurentsivõimele
ja toodete hindadele;
• loodusvarade kasutamise efektiivsusele ning
jäätmete ja saasteaine koguste dünaamikale Eestis

Uuringu fookus
• Analüüsitakse ühte osa keskkonnatasude seadusega
kehtestatud tasudest — loodusvara kasutusõiguse
tasud (maavarade ja vee erikasutus) ja saastetasud
(heitmed õhku, vette, pinnasesse).
• Uuringus ei käsitleta muid keskkonnatasusid (kalapüügiõiguse
tasu, kasvava metsa raieõiguse tasu,
jahipiirkonna kasutusõiguse tasu) ega keskkonna
kasutusega seotud teisi maksusid (pakendi-, kütuseja
elektriaktsiis ning transpordimaksud).
• Samuti ei analüüsita uuringus eraldi keskkonnamajanduse
täiendavaid instrumente (nt kasvuhoonegaaside
kvoodikaubandus, riigiabi jms).

Uuringu autorid
SEI Tallinn
Valdur Lahtvee
Tea Nõmmann
Ann Runnel
Aljona Karlõseva
Helen Poltimäe
Mari Jüssi
Evelin Urbel-Piirsalu
Harri Moora
Tartu Ülikool,
RAKE
Siim Espenberg,
Marek Sammul

Eesti keskkonnatasud ja keskkonnakasutusega
seotud maksud
• Keskkonnatasusid rakendatakse alates aastast 1991
• 2011. aastal laekus riigile keskkonnakasutusega
seotud maksude (nii aktsiisid kui ka keskkonnatasud
kokku) kaudu tulu 449 miljonit eurot, millest:
– kütuseaktsiis koos elektriaktsiisiga moodustasid 87% (kütuseaktsiis 80%),
– saastemaksud 8%,
– ressursimaksud 3% ja
– transpordimaksud 2%
• Keskkonnamaksude osatähtsus riigi kogumaksutulus
oli 14%.
• Keskkonnamaksudelt saadud tulu osatähtsus SKP-s oli
Eestis 2010. aastal 3,1%, mis oli üle EL-i riikide
keskmise taseme.

Eesti maksud, % SKP-st
Maksud Eestis kokku
(% SKPst)*
Keskkonnamaksud:
Energiamaksud
(peamiselt
kütuseaktsiis)
Transpordimaksud (v.a
kütus)**
Saaste- ja
ressursitasud***
Keskkonnamaksud
kokku*
Muud ettevõtlusega seotud maksud:
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
Koht
pingereas
30,6 30,6 30,7 31,4 31,7 35,7 34,2 15
1,8 1,9 1,8 1,8 1,9 2,5 2,6 2
0,1 0,1 0,1 0,1 0 0 0 26
0,3 0,4 0,5 0,5 0,4 0,5 0,5 —
2,2 2,4 2,4 2,4 2,3 3,0 3,1 5*
Eraisiku tulumaks 6,3 5,6 5,6 5,8 6,2 5,7 5,4 19
Ettevõtte tulumaks 1,7 1,4 1,5 1,6 1,6 1,9 1,4 24
FIE maksud 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 0,2 0,1 25
Tööandja poolt tasutav
sotsiaalmaks
9,9 9,9 9,8 10,2 11,3 12,4 12,2 1
Muud toodete ja
tootmisega seotud
0,6 0,6 0,6 0,6 0,8 0,7 0,8 —
kaudsed maksud****
Muud ettevõtlusega
seotud maksud kokku
18,6 17,6 17,6 18,3 20 20,9 19,9 —
Keskkonnamaksud ja
muud maksud kokku
20,8 20,0 20,0 20,7 22,3 23,9 23,0 —

Keskkonnamaksud EL liikmesriikides,
2009, % SKP-st
Allikas: Euroopa Komisjon

Mõju keskkonnatasu maksvate ettevõtete
konkurentsivõimele ja toodete hindadele
• Erinevused sektorite maksukoormustes on küllaltki suured, seda
ühelt poolt keskkonnatasu võrra, kuid enam sõltuvalt sellest, kas
tegemist on tööjõumahuka või -vähese sektoriga.
• Kuigi numbrina olid ressursi- ja saastetasud muude maksuliikide
kõrval tagasihoidlikud, koonduvad need selgelt üksikutele sektoritele
ja ettevõtetele, olles seega neis sektorites tugevamini tunnetatavad
kui muud, ühtlasemalt sektorite vahel jagunevad maksuliigid.
• Keskkonnatasude osakaal ettevõtte kogukuludes on seda
suurem, mida lähemal on ettevõtte tegevus otseselt loodusvara
ammutamisele ja mida vähem lisandväärtust võrreldes ressursiga
ettevõtte toodang sisaldab.
• Ettevõtted leiavad (intervjuude põhjal), et põlevkivi, turba, lubja- ja
dolokivi kaevandamisel on keskkonnatasud juba praegu
ettevõtete taluvuspiiril.

Mõju ettevõtete keskkonnaalasele käitumisele,
investeeringutele ja majandusotsustele
• Investeeringute planeerimisel ja teostamisel on ettevõtete esmaseks
mõjutajaks üldine majandusolukord ja turuspetsiifika ning vajadus
kokku hoida kulusid ja tõsta tulusid.
• Keskkonnainvesteeringute peamiseks põhjuseks on vajadus olla
vastavuses uuenevate keskkonnanõuete ja –normidega.
• Keskkonnatasude osakaal muude maksude kõrval on enamikes tasu
maksvates sektorites küllaltki väike (osakaaluna käibest), kuid
arvestades vajadust hoida kokku kogukuludelt, on siiski tegemist olulise
näitajaga. Keskkonnatasud kanduvad läbi vee-, energia- ja
jäätmekulu edasi kõikidele tegevusaladele.
• Keskkonnatasudel on kindel osa keskkonnateadlikkuse tõstmisel ja need
on olnud riigipoolseks selgeks signaaliks ettevõtetele.
• Järskude keskkonnatasude muutmiste osas on ettevõtjad väga kriitilised.
Investeeringute planeerimiseks on vaja teada tasusid pikalt ette.
• Keskkonnatasude tõusuga on väga oluline pakkuda täiendavaid
meetmeid öko-innovatsiooni toetuseks.

Mõju ettevõtete keskkonnaalasele käitumisele,
investeeringutele ja majandusotsustele
Vajadus vähendada (tootmis-)kulusid
Karmistuvad keskkonnanõuded ja piirangud
Majanduskeskkonnas toimunud/toimuvad …
Riigipoolsete toetuste tingimused
Keskkonnatasude ühtlane tõstmine
Konkurentsivõime säilitamine, turuseisundi …
Laenuandja tingimused
Mainekujundus, avalikkuse surve
Keskkonnatasude järsk tõstmine 2006. ja …
Kontserni, välispartnerite või suurkliendi … 11
CO2 kvoodikaubanduse käivitumine
Joonis 28. Tegurid, mis on viimasel 10.aastal olnud ettevõtete jaoks loodusvarade tõhusama kasutamise või saaste
vähendamise seisukohalt olulisimad (N=131)
Muu
0% 25% 50% 75% 100%
Väga oluline Pigem oluline Pigem pole oluline Pole üldse oluline
10
9
25
25
25
24
23
35
34
9
46
44
20
19
20
27
36
40
22
27
46
47
34
45
33
44
24
16
61
19
24
46
44
15
23
24
13
23
24
9
7
7
12
6
11
2
5

Mõju ettevõtete keskkonnaalasele
käitumisele, investeeringutele ja
majandusotsustele
Keskkonnatasud
48 32 20
0% 20% 40% 60% 80% 100%
Pole mõjutanud On mõjutanud vähe On olnud peamiseks põhjuseks
Joonis 10. Vastused küsimusele "Kuivõrd on keskkonnamõjude vähendamiseks tehtud
investeeringute või muude uuenduste põhjuseks olnud keskkonnatasud" (N=105)
Allikas: Ettevõtete küsitlus.

Takistused keskkonnakasutuse tõhustamisel
Loodusvarade tõhusamat kasutamist Vastuse Saastamise vähendamist takistavad Vastuse
takistavad tegurid
sagedus (%) tegurid
sagedus (%)
Ei tea 21 Investeerimisvahendite puudus 14
Investeerimisvahendite puudus/ 9 Ei tea 13
investeeringute suurus
Ülemäärane bürokraatia 5 Vähene keskkonnateadlikkus 13
Maksupoliitika (sh kõrged maksud ja vale 5 Säästliku tehnoloogia hind 6
ressursside maksustamine)
Nõrk tehnoloogiline tase/ tehnoloogiline 4 Vana tehnoloogia (tehnoloogiline mahajäämus)
6
mahajäämus
Halb (vananenud) seadustik 4 Mittehooliv hoiak 6
Inimeste vähene keskkonnateadlikkus, 4 Investeeringu liialt pikk tasuvusaeg 3
huvipuudus ja vastutustundetu käitumine
Takistusi pole 3 Järelevalve nõrkus 3
Avalikkuse hoiakud 3 Üldine vaesus 3
Asjaajamise keerukus 2 Riigi toetuse puudumine/saamise
2
keerukus
Keskkonnaorganisatsioonide, KOV-ide ja 2 Midagi ei takista 2
kohaline elanike vastutöö
Nõrk teadustöö tugi / usaldusväärsete 2 Saaste ongi vähenenud ja Eestis ongi vähe 2
uuringute puudumine
saastet
Ebapädevad ja kõrgid ametnikud 2 Poliitikute hoiakud ja asjatundmatus 2
Liigsed piirangud ja looduskaitse surve 2 Suur põlevkivienergeetika osakaal 2
Tehnoloogilised probleemid (raske
kaevandada, vähesed varud jmt)
2

Mõju loodusvarade kasutamise efektiivsusele,
jäätmete ja saasteaine koguste vähenemisele
• Keskkonnakasutuse tasud on enamiku maksustatavate
komponentide osas aasta-aastalt kasvanud (2006.a ja
2010.a hüppeline tõus), kuid keskkonna-tasude mõju
keskkonna-kasutusele ja keskkonna-kvaliteedile ei
ole otseselt täheldatav:
– Analüüs on raskendatud, kuna keskkonnakasutuse ja
majandusnäitajate andmeid majandussektorite lõikes ei saa
piisavalt seostada (keskkonnamajanduse arvepidamine/kontod)
• Keskkonnaheitmed on vaadeldaval perioodil vähenenud
ja keskkonna seisund on üldiselt paranenud. Positiivsed
muutused on eelkõige tingitud Euroopa Liiduga
liitumisel üle võetud keskkonnanõuetega vastavuse
saavutamiseks tehtud investeeringutest

Mõju loodusvarade kasutamise efektiivsusele,
jäätmete ja saasteaine koguste vähenemisele
• Keskkonnakasutuse maht ja summaarsete
heitkoguste tasemed sõltuvad eelkõige
majanduse käekäigust ja koos majanduse
kasvuga on kasvamas nii heitkogused kui ka
jäätmete kogused.
• Milliseks kujunes Eesti ressursitootlikkus
– Vähenes võrreldes aastaid 2000 ja 2009

Euroopa
riikide
ressursitootlikkus,
(2000 ja
2009),
EUR/kg
Allikas: Eurostat
Sveits
Luksemburg
Malta
Ühend Kuningriigid
Holland
Prantsusmaa
Itaalia
Saksamaa
Belgia
Taani
Rootsi
EL (27 liikmesriiki)
Hispaania
Iirimaa
Austria
Kreeka
Sloveenia
Soome
Ungari
Portugal
Horvaatia
Tšehhi Vabariik
Slovakkia
Leedu
Küpros
Türgi
Poola
Läti
Eesti
Bulgaaria
Rumeenia
0,47
0,56
0,53
1,5
1,5
1,53
1,43
1,45
1,33
1,12
0,77
1,21
1,03
0,89
0,7
0,78
0,6
0,78
0,76
0,66
0,63
0,62
0,6
0,51 0,49
0,39 0,48
0,25 0,39
0,42 0,35
0,170,22
0,350,21
0,86
0,8
0,78
0,68
2,12
2,44
1,8 2,19
2,02
1,84
1,75
1,69
1,65
1,57
1,47
1,41
1,38
1,24
2,13
2,47
3,32
3,28
2,94
2,89
3,59
3,43
3,4
0 1 2 3 4
EUR / kg
2009
2000

EUR / kg
Lähiriikide ressursitootlikkuse trend
2000–2009, Eur/kg
1,8
1,6
1,4
1,2
1
0,8
0,6
0,4
Rootsi
EL (27 liikmesriiki)
Soome
Leedu
Poola
Läti
Eesti
0,2
0
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009

Ressursitõhususe eesmärgid (ettepanek)
Ambitsioonikas Mõõdukas Konservatiivne
KHG heitkogused
(baasaasta 1990)
-30% 2020
-95% 2050
-20% 2020
-80% 2050
-20% 2020
-50% 2050
Energiakasutus(GIEC)
(baasaasta 2005)
-20% 2020
-40% 2050
-15% 2020
-30% 2050
-10% 2020
-20% 2050
Kodumaine materjali
tarbimine (DMC)
(baasaasta 2005)
-30% 2020
-70% 2050
-10% 2020
-30% 2050
-5% 2020
-20% 2050
Maakasutus
Veekasutus -
Veekasutusindeks
(WEI)
Välismaise maa tegelik
vajadus null aastaks
2020
Zero net demand of
foreign land by 2020
< 30% WEI 2020
< 10% WEI 2050
Tehismaa-alade tegelik
kasutuselevõtt null
aastaks 2020
Zero net take of artificial
land by 2020
< 25% WEI 2020
< 20% 2050
Aastase tehismaa-alade
tegeliku suurenemise
piiramine 200 km 2 -ni
aastaks 2020
Limit annual net
increase of artificial land
to 200 km 2 by 2020
< 30% 2020
< 25% 2050
Allikas: European Commission, 2012.
Assessment of resource efficiency indicators and
targets. By Bio Intelligence Services.

Printsiibid keskkonnatasude kujundamisel
I. Ressursi- ja saastetasude määrad peavad edastama
sõnumit Eesti ressursitootlikkuse tõstmise vajadusest:
II.
– Tasumäärad peaksid tõusma vähemalt tarbijahinna indeksi võrra, et
kompenseerida inflatsiooni mõju.
– Täiendav motiveeriv komponent võiks sõltuda valitsuse poolt seatud
ressursitootlikkuse eesmärgist (täna puudub).
• Eesti riiklikud eesmärgid majanduse konkurentsivõime tõstmiseks (tootlikkus),
• Euroopa Liidu kliima- ja energiapaketi eesmärgid,
• Konkurentsivõimelise vähese CO 2 -heitega majanduse edenemiskava 2050,
• Ressursi-tõhusa Euroopa tegevuskava sihid.
Soodustamaks ressursside taaskasutust ja vähendamaks
loodusvarade kaevandamist tuleb ressursi- ja
saaste-tasude koostoimet tugevdada (proportsioone
kohendada)

Soovitused – Ehitusmaavarad (i)
Kruus
Liiv
Dolokivi
Maavaraliik
Täitekruus
Ehituskruus
Täitepinnas liiv
Ehitusliiv
Tehnoloogiline liiv
Täitepinnas dolokivi
Madalamargiline dolokivi
Kõrgemargiline dolokivi
Tehnoloogiline dolokivi
Viimistlusdolokivi
Kehtivad tasumäärad
Uued tasumäärad
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Tasumäär 0,58 0,57 0,57 0,68 0,82 0,98 1,18 1,41 1,69 2,03 2,44
% aastas -2 0 19 21 20 20 20 20 20 20
Tasumäär 1,55 1,7 1,87 2,35 2,82 3,19 3,51 3,86 4,25 4,67 5,14
% aastas 10 10 26 20 13 10 10 10 10 10
Tasumäär 0,26 0,27 0,28 0,36 0,43 0,52 0,70 0,95 1,28 1,73 2,33
% aastas 4 4 29 19 21 35 35 35 35 35
Tasumäär 0,98 1,08 1,18 1,5 1,8 2,16 2,27 2,38 2,50 2,63 2,76
% aastas 10 9 27 20 20 5 5 5 5 5
Tasumäär 1,23 1,35 1,48 1,87 2,24 2,69 2,82 2,97 3,11 3,27 3,43
% aastas 10 10 26 20 20 5 5 5 5 5
Tasumäär 0,77 0,76 0,76 0,91 1,09 1,31 1,47 1,64 1,84 2,06 2,31
% aastas -1 0 20 20 20 12 12 12 12 12
Tasumäär 0,83 0,91 0,95 1,2 1,44 1,73 1,92 2,13 2,37 2,63 2,92
% aastas 10 4 26 20 20 11 11 11 11 11
Tasumäär 1,12 1,39 1,74 2,2 2,64 3,17 3,33 3,49 3,67 3,85 4,05
% aastas 24 25 26 20 20 5 5 5 5 5
Tasumäär 2,62 2,75 2,88 3,64 4,37 5,11 5,37 5,63 5,92 6,21 6,52
% aastas 5 5 26 20 17 5 5 5 5 5
Tasumäär 1,95 2,04 2,14 2,7 3,24 3,89 4,08 4,29 4,50 4,73 4,96
% aastas 5 5 26 20 20 5 5 5 5 5

Soovitused – Ehitusmaavarad (ii)
Maavaraliik
Täitepinnas lubjakivi
Madalamargiline lubjakivi
Lubjakivi Kõrgemargiline lubjakivi
Tehnoloogiline lubjakivi
Viimistluslubjakivi
Keraamikasavi
Keramsiidisavi
Savi Raskelt sulav savi
Tsemendisavi stsen. A (5% )
Tsemendisavi stsen. B
(lendtuha kasutusele võtt)
Fosforiit*
Kristalliinne ehituskivi
Kehtivad tasumäärad
Uued tasumäärad
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Tasumäär 0,83 0,83 0,83 1 1,2 1,44 1,61 1,81 2,02 2,27 2,54
% aastas 0 0 20 20 20 12 12 12 12 12
Tasumäär 0,89 0,98 1,08 1,36 1,63 1,96 2,16 2,37 2,61 2,87 3,16
% aastas 10 10 26 20 20 10 10 10 10 10
Tasumäär 1,12 1,39 1,74 2,2 2,64 3,17 3,33 3,49 3,67 3,85 4,05
% aastas 24 25 26 20 20 5 5 5 5 5
Tasumäär 1,48 1,62 1,78 2,24 2,69 3,23 3,55 3,91 4,30 4,73 5,20
% aastas 9 10 26 20 20 10 10 10 10 10
Tasumäär 1,95 2,14 2,35 2,96 3,55 4,26 4,47 4,70 4,93 5,18 5,44
% aastas 10 10 26 20 20 5 5 5 5 5
Tasumäär 0,51 0,53 0,56 0,71 0,85 1,02 1,07 1,12 1,18 1,24 1,30
% aastas 4 6 27 20 20 5 5 5 5 5
Tasumäär 0,51 0,53 0,56 0,71 0,85 1,02 1,33 1,72 2,24 2,91 3,79
% aastas 4 6 27 20 20 30 30 30 30 30
Tasumäär 0,94 0,98 1,03 1,3 1,56 1,87 1,96 2,06 2,16 2,27 2,39
% aastas 4 5 26 20 20 5 5 5 5 5
Tasumäär 0,51 0,53 0,56 0,71 0,85 1,02 1,07 1,12 1,18 1,24 1,30
% aastas 4 6 27 20 20 5 5 5 5 5
Tasumäär 0,51 0,53 0,56 0,71 0,85 1,02 1,38 1,86 2,51 3,39 4,57
% aastas 4 6 27 20 20 35 35 35 35 35
Tasumäär 1,53 1,61 1,69 2,12 2,54 3,05 3,20 3,36 3,53 3,71 3,89
% aastas 5 5 25 20 20 5 5 5 5 5
Tasumäär 1,28 1,34 1,41 1,78 2,14 2,55 2,68 2,81 2,95 3,10 3,25
% aastas 5 5 26 20 19 5 5 5 5 5

Soovitused - Energeetilised maavarad
Turvas
Põlevkivi
Maavaraliik
Vähelagunenud turvas
Hästilagunenud turvas
(EMD)
Põlevkivi, var A (2030)
Põlevkivi, var B (2023)
Kehtivad tasumäärad
Uued tasumäärad
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Tasumäär 1,41 1,4 1,4 1,68 2,02 2,42 2,78 3,20 3,68 4,23 4,87
% aastas -1 0 20 20 20 15 15 15 15 15
Tasumäär 1,15 1,15 1,15 1,38 1,66 1,99 2,29 2,63 3,03 3,48 4,00
% aastas 0 0 20 20 20 15 15 15 15 15
Tasumäär 0,92 1,1 1,32 1,67 2 2,4 2,78 3,23 3,75 4,35 5,04
% aastas 20 20 27 20 20 16 16 16 16 16
Tasumäär 0,92 1,1 1,32 1,67 2 2,4 3,17 4,18 5,52 7,29 9,62
% aastas 20 20 27 20 20 32 32 32 32 32

Soovitused - Vee erikasutusõiguse tasud
Põhjaveekihid Veekogud
Veeerikasutus
Tallinna veevarustussüsteemi
kuuluvad veekogud
Jahutusvee võtmine neist
Muud veekogud
Jahutusvee võtmine muudest
veekogudest
Kvaternaari põhjaveekiht
Devoni põhjaveekihist
Ordoviitsium-Kambriumi
põhjaveekihini
Kambrium-Vendi
põhjaveekiht
Kambrium-Vendi
põhjaveekihi joogivee
kvaliteediga vee kasuta-misel
Joogiks kasutatav
mineraalvesi
Ravivanni-mineraalvesi
Karjääridest väljapumbatav
vesi
Kaevandustest
väljapumbatav vesi
Kehtivad tasumäärad
Uued tasumäärad
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Tasumäär 28,121 30,93 34 35,72 37,51 38,3 40,22 42,23 44,34 46,55 48,88
% aastas 10 10 5 5 2 5 5 5 5 5
Tasumäär 5,6242 6,19 6,77 7,15 7,47 7,66 8,04 8,45 8,87 9,31 9,78
% aastas 10 9 6 4 3 5 5 5 5 5
Tasumäär 21,091 23,19 25,5 26,77 28,12 29,52 31,00 32,55 34,17 35,88 37,68
% aastas 10 10 5 5 5 5 5 5 5 5
Tasumäär 1,5978 1,59 1,59 1,91 2,29 2,75 3,03 3,33 3,66 4,03 4,43
% aastas 0 0 20 20 20 10 10 10 10 10
Tasumäär 44,994 49,46 54,45 57,13 60,01 63,01 66,16 69,47 72,94 76,59 80,42
% aastas 10 10 5 5 5 5 5 5 5 5
Tasumäär 60,46 66,53 73,17 76,82 80,65 84,68 88,91 93,36 98,03 102,93 108,08
% aastas 10 10 5 5 5 5 5 5 5 5
Tasumäär 67,491 74,26 81,67 85,76 90,05 94,52 99,25 104,21 109,42 114,89 120,63
% aastas 10 10 5 5 5 5 5 5 5 5
Tasumäär 120,22 132,23 145,46 152,74 160,35 168,4 176,82 185,66 194,94 204,69 214,93
% aastas 10 10 5 5 5 5 5 5 5 5
Tasumäär 1789,5 1853,4 1981,3 2109,1 2205 2300 2415,0 2535,8 2662,5 2795,7 2935,4
% aastas 4 7 6 5 4 5 5 5 5 5
Tasumäär 178,95 191,73 198,12 210,9 220,49 230 241,5 253,6 266,3 279,6 293,5
% aastas 7 3 6 5 4 5 5 5 5 5
Tasumäär 13,358 14,69 16,16 19,39 23,27 27,92 29,3 30,8 32,3 33,9 35,6
% aastas 10 10 20 20 20 5 5 5 5 5
Tasumäär 37,26 40,96 45,05 54,06 64,87 76,69 80,5 84,6 88,8 93,2 97,9
% aastas 10 10 20 20 18 5 5 5 5 5

Soovitused - Välisõhu saastetasu
Saasteaine
SO 2
CO
PM
NOx
VOC
CO 2 (A) - 20 eur/t 2020)
CO 2 (B) - 20 eur/t 2023)
CO 2 (C) - 20 eur/t 2030)
Kehtivad tasumäärad
Uued tasumäärad
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Tasumäär 39,4 51 66,21 86,08 111,9 145,46 152,7 160,4 168,4 176,8 185,6
% aastas 29 30 30 30 30 5 5 5 5 5
Tasumäär 4,8 5,25 5,78 6,35 6,99 7,7 8,1 8,5 8,9 9,4 9,8
% aastas 9 10 10 10 10 5 5 5 5 5
Tasumäär 39,4 51,2 66,5 86,5 112,4 146,2 153,5 161,1 169,2 177,7 186,5
% aastas 30 30 30 30 30 5 5 5 5 5
Tasumäär 76,4 83,53 91,9 101,1 111,2 122,3 128,4 134,9 141,6 148,7 156,1
% aastas 9 10 10 10 10 5 5 5 5 5
Tasumäär 76,4 83,53 91,9 101,1 111,2 122,3 128,4 134,9 141,6 148,7 156,1
% aastas 9 10 10 10 10 5 5 5 5 5
Tasumäär 2 2 2 2 2 2 3,20 5,12 8,19 13,11 20,97
% aastas 0 0 0 0 0 60 60 60 60 60
Tasumäär 2 2 2 2 2 2 2,68 3,59 4,81 6,45 8,64
% aastas 0 0 0 0 0 34 34 34 34 34
Tasumäär 2 2 2 2 2 2 2,34 2,74 3,20 3,75 4,38
% aastas 0 0 0 0 0 17 17 17 17 17

Soovitused - Veesaastetasud
Saasteaine
Biokeemiline hapnikutarv e
(BHT 7 )
Üldlämmastik
Üldfosfor
Heljum ehk hõljuv ained
Sulfaadid
Fenoolid
Muud ohtlikud ained
Naftasaadused
Vesinikeksponent (pH)
Kehtivad tasumäärad
Uued tasumäärad
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Tasumäär 1365,3 1379 1392 1406 1420 1435 1449 1522 1598 1678 1762
% aastas 10 1 1 1 1 1 1 5 5 5 5
Tasumäär 1405,3 1616 1858 2137 2457 2826 2911 3056 3209 3370 3538
% aastas 20 15 15 15 15 15 3 5 5 5 5
Tasumäär 2804 4206 5463 7109 9241 12014 14537 15264 16027 16828 17670
% aastas 50 50 30 30 30 30 21 5 5 5 5
Tasumäär 345,06 377,65 415,42 456,96 502,66 552,89 580,53 609,56 640,04 672,04 705,64
% aastas 10 9 10 10 10 10 5 5 5 5 5
Tasumäär 5,30 5,56 5,81 6,13 6,45 6,77 7,11 7,46 7,84 8,23 8,64
% aastas 5 5 4 6 5 5 5 5 5 5 5
Tasumäär 9989,3 11731 14077 16893 20272 24326 26759 29434 32378 35616 39177
% aastas 20 17 20 20 20 20 10 10 10 10 10
Tasumäär 11466 12039 13844 15921 18309 21056 23162 25478 28026 30828 33911
% aastas 15 5 15 15 15 15 10 10 10 10 10
Tasumäär 2278,5 2620 3013 3465 3985 4582 5040 5544 6099 6709 7379
% aastas 15 15 15 15 15 15 10 10 10 10 10
Tasumäär 0,192 0,19 0,19 0,19 0,19 0,19 0,20 0,21 0,22 0,23 0,24
% aastas 0 -1 0 0 0 0 5 5 5 5 5

Soovitused - Jäätmetasud
Jäätmeliik
Tav ajäätmed (sh
olmejäätmed)
Naftat, naftasaadusi jt aineid
sisaldav ad jäätmed
Pigi, puidukaitse-aineid, pestitsiide
jt aineid sisaldav ad
jäätmed
Elav hõbedat, kaadmiumi,
tsüaniide jt aineid sisaldav ad
jäätmed
Aheraine (sh rikastusjäätmed)
Põlev kiv i lend- ja koldetuhk
Põlev kiv i lendtuhk
Põlev kiv i poolkoks
Kehtivad tasumäärad
Uued tasumäärad
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Tasumäär 12 14,38 17,25 20,77 24,86 29,84 31,33 32,90 34,54 36,27 38,08
% aastas 20 20 20 20 20 5 5 5 5 5
Tasumäär 12 14,38 17,25 20,77 24,86 29,84 31,33 32,90 34,54 36,27 38,08
% aastas 20 20 20 20 20 5 5 5 5 5
Tasumäär 62,56 62,56 62,56 62,56 62,56 62,56 65,69 68,97 72,42 76,04 79,84
% aastas 0 0 0 0 0 5 5 5 5 5
Tasumäär 625,56 625,56 625,56 625,56 625,56 625,56 656,84 689,68 724,16 760,37 798,39
% aastas 0 0 0 0 0 5 5 5 5 5
Tasumäär 0,76 0,76 0,76 0,91 1,09 1,31 1,38 1,44 1,52 1,59 1,67
% aastas 0 0 20 20 20 5 5 5 5 5
Tasumäär 1,2 1,44 1,72 2,07 2,48 2,98 3,13 3,29 3,45 3,62 3,80
% aastas 20 19 20 20 20 5 5 5 5 5
Tasumäär 1,2 1,44 1,72 2,07 2,48 2,98 3,28 3,61 3,97 4,36 4,80
% aastas 20 19 20 20 20 10 10 10 10 10
Tasumäär 1,2 1,44 1,72 2,07 2,48 2,98 3,58 4,29 5,15 6,18 7,42
% aastas 20 19 20 20 20 20 20 20 20 20

Ettepanekud ja soovitused
• Enne lõplike tasumäärade otsustamist on vaja
täiendavalt analüüsida all nimetatud fiskaal- ja
regulatiivsete meetmete koosmõjusid
– uuringus analüüsitud saaste- ja ressursitasudele lisaks
mõjutavad ettevõtete majandustegevust ja
investeerimisotsuseid otsesed regulatiivsed piirangud,
täiendavad maksud (kütuse- ja energiaaktsiisid,
tööjõumaksud) ja EL-i kasvuhoonegaaside
heitekaubanduse süsteem
• Koosmõjusid ning mõjude edasikandumist töötlevale
tööstusele ja kodumajapidamistele on oluline
analüüsida nt kaevandus-, energeetika-, vee- ja
jäätmekäitlussektorite puhul

Üldised soovitused (i)
1. Jätkata Ökoloogilise maksureformi alustes toodud põhimõtete
rakendamist majanduse konkurentsivõime tõstmiseks
ja CO 2 sisalduse vähendamiseks.
– Lähtuvalt ökoloogilise maksureformi põhiprintsiibist – maksukoormust
nihutatakse ilma üldist maksukoormust kasvatamata – näha keskkonnakasutuse
tasude tõstmise kõrval ette ka samm-sammuline tööjõumaksude
(tulu-/ sotsiaalmaksu) alandamine.
2. Keskkonnatasude määrad valmistada ette koos huvigruppide ja
avalikkuse laialdase kaasamisega.
3. Keskkonnakasutuse tasumäärad kehtestada ettevaatavalt
pikemaks perioodiks (praeguse 5 aasta asemel kuni 10 aastaks),
et anda keskkonnakasutajatele kindlus nende majandustegevust ja
investeeringuid puudutavate otsuste tegemisel.
4. Jätkata iga-aastast keskkonnatasude tõstmist vähemalt
tarbijahinnaindeksi tõusu võrra (kuni 5%) kompenseerimaks
inflatsioonist tulenevat survet keskkonnatasude mõju erosiooniks.

Üldised soovitused (ii)
5. Valdkondades, kus keskkonnakasutus jätkuvalt kasvab,
põhjustades liigseid või soovimatuid kahjustusi ja heitmeid
või taastumatute loodusvarade ammendumist, on vaja
keskkonna-tasumäärasid tõsta ennaktempos.
6. Valdkondades, kus on kindlalt teada, et on olemas täna
kasutatavatest tehnoloogiatest efektiivsemaid ja vähem
saastavamaid tehnoloogiad (kaevandamine, tsemenditootmine),
tuleks kaaluda keskkonnatasude tõstmist ennaktempos,
et motiveerida keskkonnakasutajaid investeerima
uutesse efektiivsematesse tehnoloogiatesse.
7. Keskkonnatasumäärade uuendamisel seada prioriteediks
ettevõtete võrdne kohtlemine ehk sarnase
keskkonnakasutuse puhul kaotada veel kehtivad erisused
erinevatele ettevõtetele või valdkondadele sama tüüpi
keskkonnakasutuse tasustamisel (nt elektritootjate CO 2
heitmetasu maksmise vabastuse kaotamine).

Üldised soovitused (iii)
8. Keskkonnatasude süsteem on kasutuses 1990ndate algusest ja
ettevõtted on süsteemiga harjunud, seega on otstarbekas jätkata
praeguse süsteemiga, täiendades seda uute tasude ja
määradega või täiendama regulatsioone, mis motiveeriksid
keskkonna-kasutust piirama ja loodusvarasid efektiivsemalt
kasutama seal, kus on olulisemaid probleeme
9. Muuta paindlikumaks keskkonnatasude asendamine
investeeringutega keskkonnahoidu, suurendada senisest enam
keskkonnasäästlikumasse tehnoloogiasse investeerimise ja
ka kompetentsi tõstmise ning nutikate ärimudelite rakendamise
toetusi ja muid finantsinstrumente (laenud, käendused)
EASi, Arengufondi ja KIKi kaudu, seades nii ettevõtlus- kui ka
eksporditoetustele keskkonnahoidu edendavaid tingimusi.

Üldised soovitused (iv)
10. Lihtsustada keskkonnatasude aruandlust ning muuta
keskkonnatasude arvestamise ja aruandluse süsteem
ettevõtjatele kasutajasõbralikumaks (nt automatiseerida
tasude arvestus ja aastakokkuvõtte tegemine
kvartaliaruannete baasil).
11. Keskkonnatasude, regulatsioonide jt poliitikameetmete
tagasisidestatud analüüside koostamise võimaldamiseks
integreerida senisest enam keskkonnakasutuse ja
majandussektorite andmevood, luues rahvamajanduse
arvepidamis-süsteemi juurde vastavad ressursi, emissioonide
ja keskkonnakasutuse arvepidamiskontod (maksud,
toetused, kaitsekulutused jt).

Soovitused edaspidisteks uuringuteks (i)
Tootemaksude ja aktsiiside kasutamiseks on vaja analüüsida:
• Põlevkiviõlile tootemaksuna nn õliaktsiisi kehtestamist;
• Mootorikütuste aktsiisi määra kujundamisel lisaks energiamaksustamise
komponendile ka CO 2 osa – 20 EUR/t arvestamist ;
• CO 2 jt keskkonnanäitajate alusel diferentseeritud sõiduauto
registreerimise ja aastamaksu kehtestamist;
• Tootemaksu (väetiseaktsiis ja taimekaitsevahendiaktsiis) või muude
meetmete kehtestamist põllumajanduses;
• Segaolmejäätmete taaskasutamise tasu kehtestamist;
• Omavalitsuste jäätmehoolduse rahastamiseks majapidamiste või
kinnistupõhise jäätmemaksu kehtestamist;
• Pakendiaktsiisi seadusega minimaalse kohustusliku pakendiaktsiisi
määra kehtestamist (nt 10% ulatuses);
• Asbesti sisaldavate ehitusjäätmete ladestamisele piirhindade
kehtestamist ja toetuste skeemi käivitamist.

Soovitused edaspidisteks uuringuteks (ii)
• Erinevate poliitikameetmete ja instrumentide koosmõjude analüüs
alternatiivsete tuleviku stsenaariumite puhul (makromajanduslikud ja
sektoraalsete mõjud)
– Keskkonnatasud, energia- ja kütuseaktsiisid, taastuvenergia toetused,
kasvuhoonegaaside kvoodikaubandus ning teised tööhõive või kapitaliga
seotud maksud (sj ökoloogiline maksureform laiemalt) ja ka regulatsioonid
• Analüüsida keskkonnahoidlike hangete ja tarneketi juhtimise teel
seisvaid takistusi, suunamaks avaliku- ja erasektori tarbimist
• Analüüsida teistes riikides keskkonnahoidliku innovatsiooni
toetuseks juba juurutatud tugimeetmeid ning välja tuua
soovitused Eesti (öko-) innovatsioonimeetmete täiendamiseks
• Selgitada, kas teadus- ja arendustöö ning innovatsioonitoetustes
arvestatakse ettevõtetes keskkonnahoiu tõhustamiseks vajalike
väljakutsetega ning mil määral arendatakse keskkonnahoidlikke
uuendusi toetavaid tehnoloogiaid ja süsteeme > välja töötada
meetmeid keskkonnatõhusa innovatsiooni edendamiseks

Tagasiside uuringule
• Viru Keemia Grupp (VKG) (juuni ja august)
• Eesti Keemiatööstuse Liit (EKTL) ja Eesti
Mäetööstusettevõtete Liit (EMTEL) (august)
• Eesti Jäätmekäitlejate Liit (juuni ja august)
• WEC-Eesti (august)
• Eesti Energia (EE) (juuni)
• Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (EETL) (juuni)
• AS Reiden (juuni)

Tagasiside valdkonnad
• Pole analüüsitud ja tuleks analüüsida:
– Negatiivse keskkonnamõju ulatust (füüsiline ja rahaline väärtus);
– Keskkonnatasude otstarbekust
– Seost ökoloogilise maksureformiga, maksukoormust
– Kuni 5% keskkonnatasude tõstmise adekvaatsust, mõju
– Ehitusmaavarade tasude mõjusid toote grupiti, regionaalselt, omandist
lähtuvalt (riik ja eraomand)
– Tehniliste standardite mõju ehitusmaavarade kasutusele/
taaskasutusele
– Võimekust rahastada taristuehitust peale Eurotoetuste lõppemist
– Seoseid Euroopa Liidu CO2-heitmekaubanduse süsteemiga (ETS)
– Põlevkivi sektorit puudutav: Koosmõju põlevkivi kaevandusõigustasu,
CO2 saastetasu, kütuse aktsiiside osas, samuti keskkonnatasude mõju
toodete/põlevkiviõli hindadele, väliskulude hindamise metoodika, EMD
metoodika kasutamine,
– Tasude mõjud erinevate turusituatsioonide/stsenaariumite puhul

• Hea, et väljatoodud ja soovitatud:
– Keskkonnatasude väljatöötamine parema
kaasamisega ja tasude pikemaks perioodiks
kehtestamine
– Lihtsustada keskkonnatasude aruandlust
– Soodustada taaskasutust (nt aheraine ja lendtuhk)
– Tuua välja energia- ja CO2-komponent mootorkütuste
aktsiisis
– Hinnata keskkonnatasude, töömaksude ja võimalike
toetusmeetmete koostoimimist ja koosmõju

Ühishuvid ja kuidas edasi
• Eesmärgistatus
• Avatud arutelud ja kaasatus
• Koostöö (keeruliste küsimuste esitamine,
analüüs ja rasked valikud)
• Faktipõhisus
– Täiendavad valdkondlikud uuringud
– Koosmõjude uuringud
• Valdkondade ülesus ja integreeritus
• Süsteemsus
• Kestva analüüsisuutlikkuse arendamine

ÖMRi SEIREMEHHANISMI VÄLJATÖÖTAMISE LÄHTEÛLESANDE KOOSTAMINE
Miks on vaja ÖMR seiremehhanismi välja töötada
Probleemipuu
ÖMRi edasine rakendamine 2009 -
... Lahtine/selgusetu
Võimaluste-puu
MÕJU
Raske seirata ja tõestada
ÖMRi mõjusid (kasu ja kulutusi,
tõhusust jne)
PROBLEEMID
kontseptsioon juhtimine/otsustamine ulatus ressursid & oskused andmed/aruandlus
1.
Jätkusuutliku arengu
ja ÖMRi mõõtmise
kontseptsioon on välja
kujunemata
2.
ÖMRi juhtimissüsteem
ja struktuur
on lõpuni välja
kujunemata
3.
ÖMRi lähteülesanne
hõlmab suurema osa
olemas olevaid ja
keskkonnaga seotud
maksusid
4.
ÖMRiga hõlmatud
maksude puhul pole
piisavalt läbi viidud
süstemaatilisi uuringuid
mõjude ja määrade osas
5.
Baasandmed pole
seostatult ühtses
arvepidamise
süsteemis
6.
Ettevõtete aruandekohus-tus
(haldus-koormus) võib
kasvada ÖMRi, jätkusuut-liku
arengu ja seaduste nõuetest
tulenevalt
kaasatus
7.
ÖMRi aktsepteeritavus
ettevõtete ja kodanike
poolt on küsitav
PÕHJUSED
SE21 strateegia keskendub
eesmärkidele ja
tegevussuundadele.
Operatiivne jätkusuutlikkuse
mõõtmise süsteem
alles kujuneb.
Puuduvad loodusvara-de
ja saaste majanda-mise
pikaajalised strateegiad
(põlevkivi arengukava
koosta-misel, KHG
pikaajaline strateegia)
Pole selge, kuidas toimub
ÖMRi protsessi edasine
juhtimine ja seire. Kuidas
seire haakub SE 21
monitooringuga, Eesti
Arengufondi pikaajalise
arenguseirega, eelarvestrateegiaga
jne. On
moodustatud ministeeriumide-vaheline
töörühm.
Kas säästva arengu
komisjon võiks olla piisav
ÖMRi käsitlemiseks
ÖMRi prioriteedid on
keskkonnaga seotud
maksude tõstmine ja
tulumaksu vähendamine.
Maa- ja sotsiaalmaksu
kaasamist võiks
kaaluda
Keskkonnainfo kogumine ja analüüs on toimunud
rahvamaj. arvepidamiase süsteemist eraldi
Poliitiline tellimus on olnud lünklik. Teooriate ja
meetodite rohkus. Eesti ekspertide ja
kogemuse nappus. Rahvusvaheliste ekspertide
kaasamine kulukam, kuid antud olukorras
möödapääsmatu
ELi, EUROSTATi jt rahvusvaheliste institutsioonide
andmenõuded täienevad ja arenevad pidevalt
Ei ole süsteemset lähenemist maksude ja nende koosmõju hindamisel
jätkusuutlikkusele (rahvuslikule rikkusele)
Valdkondlike registrite
arendamine toimub
isoleeritult, ei nähta
sünergiat
Ettevõtete aruandluskohustus
on suur:
maksudeklaratsioonid,
statistilised küsitlused,
aruanded
Puudub süsteemne teave
loodusvarade & saaste
mõjust ühiskonnale
(majandus, tervise jm)
Puudub lihtne juurdepääs
süstemaatilisele teabele
Arutelud ja kaasatus ÖMRi
debatti raskendatud teabe ja
süsteemi puuduse tõttu
Puudub ühtne raamistik ja arusaamine jätkusuutlikkusest
ja kapitalide vahelistest seostest ning poliitikate
kompromissidest
TEGEVUSED
A.
Võtta kasutusele ÖMRi
seiresüsteemi
raamistikuks
'rahvusliku rikkuse' (RR)
sh looduskapitali
juhtimise/hindamise
kontseptsioon
B.
Analüüsida ÖMR juhtimisja
seiresüsteemi/-struktuuri
vajadust (info liikumine,
otsuste kujundamine,
elluviimine).
C.
Kasutada ÖMRi
ressursitasude mõju
hindamisel RRi
lähenemist
(pilootuuring). Hiljem
laiendada ÖMRi teiste
maksudega
D.
Uuringute määratlemine
ja teostamine,
näitajate seire,
mudelanalüüsid, tarkvarade
muretsemine.
Rahvusvaheline
koostöö.
E.
Ressursi, materjali ja
saastevoogude kontode
koostamine rahvamajanduse
arvepidamise süsteemis
füüsilistes ja
rahalises ühikutes
F.
Analüüsida ettevõtete
ÖMRi maksude ja aruandluse
halduskoormust
ja võimalikke sünergiaid
(aruandluse integreerimine,
IT lahendused)
G.
Keskse ÖMRi veebilehe
loomine, uuringute & ÖMRi
näitajate avaldamine,
välissuhtluse ja kaasamise
protseduuride kujundamine
Innov.!
Innov.!
Allikas: Ökoloogilise maksureformi seiresüsteemi väljatöötamise lähtealuste
koostamine (2007), Lõpparuanne Rahandusministeeriumile. http://www.fin.ee/76962/

Riigikogu : seadused & eelarve
Valitsus & ministeeriumid :
seaduste ettevalmistamine &
rakendamine, valdkonna eelarve
Komisjonid & töörühmad :
Säästva arengu, Eesti edu jne
Allasutused : andmed, uuringud
Ettevõtted : mida ja kuidas toota,
millesse investeerida lähtuvalt
ÖMR meetmetest
Kodumajap : mida tarbida,
millesse investeerida
ÖMR Juhtimissüsteemi
printsiibid:
1. Suunatus ühiskonnale
2. Leadership
3. Osapoolte kaasamine
4. Protsessi põhimõte
5. Juhtimise süsteemsus
6. Pidev parenemine
7. Otsuste põhinemine
faktilisel teavel
8. Mitmepoolsed vastastikku
kasulikud suhted
OTSUSTA
HINDA
ÖMR
seiresüsteemi
toimimise seire
JUHTIMIS-
SÜSTEEM
Keskkonna-,
majanduse ja
kodumajapidamiste
seisuni seire
KAVANDA
VII ELLU
ÖMR seiresüsteemi
toimimise
hindamine /
auditeerimine
ÖMRi juhtimissüsteem
Tootmise ja tarbimise
mõju kirjeldus
(keskkonnale,
tervisele, majandusele
jne)
Keskkonna-,
majanduse ja kodumajapidamiste
seisundi
seiremõõdikud ja
protseduurid
Keskkonnaaspektide
integreerimine
poliitikatesse
Informatsioon ÖMR
seiresüsteemi
toimimise tõhususest
Loodusvarade ja
saaste mõjude
hindamise
metodoloogiad :
- füüsilistes ühikutes
- rahalises vääringus
ÖMRi alaste mõõdikute ja
meetoodikate
rakendamine
ÖMRi alase teavitamise /
suhtluse protseduurid ja
ülesehitus: sisemine & välimine
ÖMR hõlmava
valdkonna
seisundi
kirjeldamine
Loodusvarade ja saaste
mõjude
prioritiseerimine
Keskkonna- ja teiste poliitikate
kujundamine:
- regulatsioonid & standardid
- majandushoovad (maksud & tasud)
- kokkulepped jne
Teave poliitikameetmete
keskkonna-, majandus- jm
mõjudest ja tulemuslikkusest
Teave keskkonna, majanduse
ja
kodumajapidamiste
seisundist (loodusvarade
ja saaste olukorrast)
ÖMRi toimimise protseduurid seotud
allasutustes (org.struktuur ja
vastutus, personali koolitus, suhtlus,
dokumentatsioon,
dokumenteerimine, operatiivsed
protseduurid - maksuanalüüsid,
seire, sisekontroll, aruandlus,
registrid jne)
Juhtimissüsteem oma kõigi
elementidega
Allikas: Ökoloogilise maksureformi seiresüsteemi väljatöötamise lähtealuste
koostamine (2007), Lõpparuanne Rahandusministeeriumile. http://www.fin.ee/76962/

Keskkonnatasude, maksude, aktsiiside ning
piirangute ja toetuste koosmõjude analüüs
• Taotlus KIKi, plaanitav periood 1/2014 – 8/2015
• Kvantitatiivse üldtasakaalumudeli prototüübi koostamine
Eesti majandusele, et analüüsida keskkonnatasude jt
meetmete koosmõjusid ning kujundada tõhusaid poliitikameetmeid
(tasud, toetused jm) eesmärkide saavutamiseks.
– Mudeli rakendamine fiskaalmeetmete koosmõjude analüüsimisel.
• Koostööplatvormi loomine huvitatud osapooltest, et hallata/
arendada mudelit peale projekti lõppu.
– Juhtrühm: kaasatud partnerite esindajad; täpsustatakse uuringu
sisulisi tegevusi – lähteülesanne, sisendandmete valideerimine,
analüüsitavad stsenaariumid, tulemuste interpreteerimine,
– Kestev koostöö ja kompetentsi arendamine

Diskussiooni teemad
• Millistest ressursitõhususe ja rohelise majanduse
eesmärkidest ja mõõdikutest ning ajahorisondist
lähtuda keskkonnatasude vm meetmete kujundamisel
• Kuidas prioritiseerida täiendav analüüsi vajadus (uuringu
ja tagasiside soovitused/ettepanekud)
• Kas ja kuidas jaotada täiendavate analüüside
teostamine osapoolte vahel (valdkondade ülesus)
• Kuidas rahastada uuringuid (huvitatud osapoolte rohkus,
põrkuvad huvid, kokkulepitud % kogutud keskkonnatasudest)
• Kuidas tagada huvitatud ja mõjutatud osapoolte
kaasatus eesmärkide määratlemisel, tasumäärade,
reeglite ja toetavate meetmete kujundamisel

Tänud!

Ressursitõhusa Euroopa tegevused – 06/2013
• EL vajab süstemaatilist muutust ressursside kasutuses ja
taaskasutuses, et tugevdada keskkonna, ühiskonna ja
majanduse vastupidavust Maa kandevõime piirides.
1. Sea eesmärgid, mõõda ja raporteeri progressi
2. Parenda keskkonna ja ressursside mõjude teavet otsuste
tegemisel
– Organisatsioonid mõõdavad ja raporteerivad progressi
– Ettevõtted raporteerivad ka mitte-rahalisi riske/mõjusid
– EL, liikmesriigid, ettevõtted võtavad kasutusele looduskapitali
arvepidamise, et hinnata ökosüsteemide ja nende teenuste rahalist
väärtust
3. Loobuge keskkonnakahjulikest subsiidiumitest
Allikas:
http://ec.europa.eu/environment/resource_efficiency/documents/
action_for_a_resource_efficient_europe_170613.pdf

Ressursitõhusa Euroopa tegevused – 06/2013
4. Liikuge ringlusmajanduse suunas ja toetage kõrget
taaskasutuse taset
5. Tõstke ressursitõhusust ettevõtete vahel (B2B)
– Jätkusuutlikkuse allhanke standardid
– Toote-passide kasutus
– Tööstussümbioosi võrgustikud
6. Ühtse ressursitõhusa tootepoliitika raamistiku arendamine
7. Roheliste avalike hangete jõuline ja ühtne rakendamine
8. Väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele sobilike
meetmete väljatöötamine
Allikas:
http://ec.europa.eu/environment/resource_efficiency/documents/
action_for_a_resource_efficient_europe_170613.pdf