Eesti keelt õpitakse mitmeti - Haridus
Eesti keelt õpitakse mitmeti - Haridus
Eesti keelt õpitakse mitmeti - Haridus
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
85 vene õppekeelega koolis ja 21<br />
kooli vene osakonnas õpetatakse<br />
eesti <strong>keelt</strong> alates 1. klassist.<br />
Mitte-eesti päritolu lapsi õpib eesti<br />
koolides üle nelja tuhande.<br />
<strong>Eesti</strong> <strong>keelt</strong> <strong>õpitakse</strong> <strong>mitmeti</strong><br />
Riina Reinthal<br />
HTM-i keeletalituse eksperdid<br />
Maie Soll<br />
Kõige laiemalt võib eesti keele õppijad<br />
jagada kuude rühma: eesti <strong>keelt</strong> emakeelena<br />
õppijad eestikeelses haridusasutuses,<br />
eesti <strong>keelt</strong> teise keelena õppijad<br />
<strong>Eesti</strong>s muu õppekeelega haridusasutuses,<br />
eesti <strong>keelt</strong> võõrkeelena õppivad<br />
välismaalased, eesti <strong>keelt</strong> emakeelena<br />
õppijad teistes riikides teisekeelses<br />
õpikeskkonnas, eesti <strong>keelt</strong> viipekeelena<br />
õppijad ning eesti <strong>keelt</strong> emakeele põhimõtetel<br />
õppivad mitte-eestlased eesti<br />
õppekeelega koolis.<br />
Riigi tasandil on tegeldud õppe korraldamisega<br />
kõigist sihtgruppidest lähtuvalt,<br />
kuid kahtlematult on enim tähelepanu<br />
pööratud esimesele ja teisele grupile.<br />
<strong>Eesti</strong> keele kui emakeele õpe formaalhariduses<br />
algab alushariduse tasemel,<br />
jätkub põhikoolis, gümnaasiumis,<br />
põhikoolijärgsetes kutseõpperühmades<br />
ning “<strong>Eesti</strong> keele strateegiast” lähtuvalt<br />
peaks lähiajal jõudma ka kõrgkoolide<br />
õppekavadesse, mille alusel valmistatakse<br />
ette spetsialiste.<br />
Tundide arv<br />
Emakeeleõpetajad seostavad keelekasutuse<br />
halvenemist tundide arvu vähenemisega<br />
koolis. Oleme harjunud<br />
kurtmisega selle üle, et tunde on vähe,<br />
õppekavad on halvad ja õppematerjale<br />
pole. Või kui mõni õpik ilmubki, siis kindlasti<br />
osutub see õpetaja arvates kõlbmatuks.<br />
Kas muretsemiseks on ka tegelikult<br />
põhjust ning hädad kõik koolivälised,<br />
objektiivsed ja paratamatud või on<br />
kujundatud müüdid, mille sisusse keegi<br />
süvenema ei vaevu<br />
<strong>Eesti</strong> <strong>keelt</strong> on eesti õppekeelega koolis<br />
aegade jooksul erinevalt küll emakeeleks,<br />
küll eesti keeleks nimetatud, ka<br />
tundide maht on aja jooksul muutunud.<br />
Kui võrrelda õppetööd paarikümne aasta<br />
taguse ajaga, näitavad arvud tõesti<br />
emakeeletundide vähenemist 1–2 tunni<br />
võrra nädalas klassiti, samas on lisandunud<br />
terve õppeaasta (12. klass alates<br />
1986. aastast!) ja vaba tunniressurss,<br />
mida kool saab parimat äratundmist<br />
järgides tarvitada. Kindlasti tuleb edaspidi<br />
rohkem tähelepanu pöörata sellele,<br />
et <strong>keelt</strong> ei õpita ainult keeletunnis. Samuti<br />
nagu on omavahel tihedalt põimunud<br />
õpetamine ja kasvatamine, areneb<br />
ja arendatakse keeleoskust (ka emakeeleoskust)<br />
kõigis tundides, klassi- ja<br />
koolivälises tegevuses. Nii saab õpilane<br />
õpitut praktiliselt rakendada ja hea<br />
oleks, kui ta selle kohta aineõpetajalt ka<br />
tagasisidet saaks.<br />
Õppekava oskavad kritiseerida kõik,<br />
ka need, kes seda kunagi elus süvenenult<br />
lugenud pole. Polegi ju tarvis – räägitakse,<br />
et on halb. Kooli õppekava ja<br />
konkreetse ainekava koostab aga iga<br />
kool ja vastava aine õpetaja ise, arvestades<br />
riikliku õppekava raame. Koolis<br />
valminud õppekava arvestab just selle<br />
kooli omapära ja võimalusi, ainekavasse<br />
saab õpetaja mahutada nii endale ja<br />
õpilastele sobiva metoodika, ajagraafiku<br />
kui ka huvitavaid ja isikupäraseid<br />
nüansse. Õpetajale on antud teatud vabadus,<br />
mis aga kahtlemata kohustab<br />
ja nõuab lisaks ainealastele ning metoodikateadmistele<br />
laia silmaringi ning<br />
ideaalseid isikuomadusi.<br />
Õppematerjalid<br />
Õppematerjalide puuduse üle kurtmine<br />
on populaarne ja alati aktuaalne: millega<br />
mõõta väiteid “palju” ja “vähe” Milline<br />
peaks olema õpetaja osa õppematerjalide<br />
valmistamisel ja kuivõrd saab<br />
ise ainekava koostanud õpetajale tsentraliseeritult<br />
abimaterjale valmistada, on<br />
eraldi teema. Vene õppekeelega koolide<br />
eesti keele kui teise keele õpetajatele<br />
on viimastel aastatel tasuta materjale<br />
saadetud sellisel hulgal, et mõne arvates<br />
muutub neis orienteerumine juba<br />
keeruliseks. Tihti ei omata ülevaadet<br />
olemasolevast ja on juhtunud sedagi, et<br />
kooli raamatukogusse tasuta saadetud<br />
eestikeelsest õppematerjalist on teadlik<br />
vaid umbkeelne raamatukoguhoidja ning<br />
õpetajani, kes oma töös lisamaterjale<br />
vajab, see ei jõuagi. PHARE eesti keele<br />
õppe programmi väljaandeid tasub nende<br />
kõrge kvaliteedi tõttu kasutada ka<br />
eesti õppekeelega koolis, valiku hõlbustamiseks<br />
on koostatud bibliograafia.<br />
<strong>Eesti</strong>s kasvab järk-järgult laste arv,<br />
kelle emakeel ei ole eesti ega vene keel.<br />
Üha enam asub mitte-eesti päritolu lapsi<br />
õppima eesti kooli, sh vene kodukeelega<br />
lapsi. Ametliku statistika järgi (tuleneb<br />
sellest, kuidas laps end ise keelelis-<br />
20 HARIDUS 11/2004
kultuuriliselt määratleb) õppis meil 2003/<br />
04. õa selliseid lapsi üle nelja tuhande.<br />
See on üks põhjus, miks ka osas eesti<br />
koolides on püütud leida võimalusi toetada<br />
teise kodukeelega lapsi: tugiprogrammid,<br />
täiendavad eesti keele tunnid.<br />
Vene laps eesti koolis<br />
Üsna pikaajaline kogemus selles valdkonnas<br />
on Tallinna Laagna Gümnaasiumil,<br />
kus esmalt avati integratsiooniklassid<br />
vene põhikooli lõpetanutele gümnaasiumiastmes.<br />
Töötati välja selleks<br />
sobiv õppekava – jätkuvad emakeele ja<br />
kirjanduse tunnid, ka eesti <strong>keelt</strong> õpetatakse<br />
vene õpilastele kohandatud ainekava<br />
järgi. Tänaseks on sellised klassid<br />
avatud ka põhikoolis.<br />
Vene kodukeelega lapsi võetakse<br />
enamasti eesti kooli vastu eeldusel, et<br />
nad suudavad suhelda ja saavad aru<br />
eesti keelest, kuid aasta-aastalt suureneb<br />
vähehaaval teistest riikidest saabunud<br />
õpilaste arv, kes ei oska üldse eesti<br />
<strong>keelt</strong>. Vastavalt EL-i direktiivile 77/486 on<br />
meil kohustus õpetada ka neid.<br />
Kuidas peab olema korraldatud õppeprotsess,<br />
mis klassis peab haridustee<br />
jätkuma, kuidas õpetada eesti <strong>keelt</strong>, kas<br />
emakeele või teise keelena – need ja<br />
paljud muud küsimused on juba tõusnud<br />
ka meie koolide ja õpetajate ette.<br />
Koostöös hollandlastega on astutud<br />
riigi tasandil samme nende probleemide<br />
lahendamiseks. 2004. a lõpuks valmib<br />
dokument, mis sätestab eri tasandite<br />
vastutuse, kirjeldab võimalikku mudelit<br />
võõrtööliste laste õpetamiseks <strong>Eesti</strong>s.<br />
Eksperdid on seisukohal, et üldjuhul<br />
peaks õppeprotsessi lülituma intensiivse<br />
eesti keele õpetuse ja loovainete tundides<br />
osalemise etapiga, keeleoskuse<br />
arenedes hakkavad õpilased järk-järgult<br />
käima ka teiste ainete tundides. Üks<br />
<strong>Eesti</strong>-Hollandi koostööprojekti tulemusi<br />
on eesti keele õpik algajatele teismeliseeas<br />
õpilastele ning õpetaja käsiraamat.<br />
<strong>Eesti</strong> keele kui teise keele õpe <strong>Eesti</strong>s<br />
algab samuti lasteaias. 85 vene õppekeelega<br />
ja 21 kooli vene osakonnas<br />
õpetatakse eesti <strong>keelt</strong> alates 1. klassist.<br />
<strong>Eesti</strong> keele kui teise keele tundide arv<br />
muutus uue riikliku õppekava rakendumisel<br />
1996. a ja alates 2000. a seoses<br />
õppe algusega 1. klassis. Kooliti tundide<br />
arv erineb, sest osa koole on andnud<br />
õpilastele võimaluse õppida eesti <strong>keelt</strong><br />
täiendavalt valikainete arvelt. Üldtendentsina<br />
noorte mitte-eestlaste eesti<br />
keele oskus pidevalt paraneb. Sellest<br />
annavad tunnistust riigieksamite tulemused,<br />
läbiviidud uurimused (T. Vihalemm,<br />
H. Asser) ning kogemused meie<br />
igapäevaelu kõigis valdkondades.<br />
<strong>Eesti</strong> keele kui teise keele õpetuse<br />
eesmärk on saavutada keeleoskuse<br />
selline tase, mis võimaldab tulla toime<br />
igapäevases suhtluskeskkonnas (sh<br />
tööl) ja jätkata haridusteed.<br />
Kodukeel ja hariduskeel<br />
Kui tavapärastes igapäevastes suhtlemisolukordades<br />
saadaksegi üldjuhul<br />
üha paremini hakkama, siis endiselt on<br />
probleemne akadeemilises õppes jätkamine.<br />
Selleks oleks vaja, et õpilane<br />
oleks puutunud kokku nn hariduskeelega,<br />
ainespetsiifilise sõnavara ja keelekasutusega<br />
(näiteks matemaatikatunnis<br />
kasutatav keel erineb ilukirjandusliku<br />
teksti struktuurist). Sellised oskused<br />
omandatakse suurema tõenäosusega,<br />
kui kooli õppekavas on eestikeelne aineõpetus.<br />
Nii mujal maailmas kui ka <strong>Eesti</strong>s<br />
(H. Asser) läbiviidud uurimused näitavad,<br />
et muukeelses koolis omandavad<br />
parema keeleoskuse ja paindlikuma<br />
keelekasutuse need õpilased, kellel on<br />
olnud vajadus õpitavat <strong>keelt</strong> kui vahendit<br />
kasutada peale keeletunni ka teistsugustes<br />
õpisituatsioonides. Erinevas mahus<br />
ja eri kooliastmetes on osaliselt eestikeelset<br />
aineõpetust rakendanud 2/3 <strong>Eesti</strong><br />
vene õppekeelega koolidest.<br />
<strong>Eesti</strong> keele õppimise võimalused vene<br />
õppekeelega koolides:<br />
■ eesti keele kui teise keele ainetunnis<br />
– üldjuhul maksimaalselt neli tundi<br />
nädalas;<br />
■ lisaks eesti keele tundidele toimub õppetöö<br />
mõnes aines eesti keeles – esindatud<br />
on erinevad ained, kuid kõige sagedamini<br />
nn estica-tsükli ehk <strong>Eesti</strong>ga<br />
seotud ained (kodulugu, kultuurilugu,<br />
kirjandus, muusika, maateadus jm);<br />
■ õppetöö toimub kahes keeles – umbes<br />
50% ainetundidest on järjepidevalt<br />
toimunud eesti keeles;<br />
■ varajase keelekümbluse programmis<br />
– algab lasteaias või 1. klassis, esialgu<br />
õppetöö ainult eesti keeles, järkjärgult<br />
emakeelse õppe maht kasvab;<br />
■ hilise keelekümbluse programmis – 6.<br />
klassis <strong>õpitakse</strong> lisaks eesti keelele kui<br />
teisele keelele loodus- ja inimese-,<br />
kunstiõpetust ning kehalist kasvatust<br />
eesti keeles, 7. ja 8. klassis toimub õppetöö<br />
täielikult eesti keeles (v.a emakeel<br />
ja võõrkeel), 9. klassis 50% ulatuses<br />
eesti keeles.<br />
Et muu kodukeelega lastel oleks võimalik<br />
kogeda keele kasutamist erinevates<br />
õpi- ja suhtlemisolukordades, on algatatud<br />
hulk programme: eesti-vene<br />
koolide õpilaste vahetusprogrammid,<br />
keelelaagrid ja pereõpe, aineõpet toetavad<br />
eestikeelsed muuseumi-, teadus- ja<br />
vaba aja programmid.<br />
Õppetöö organiseerimisel õpilaste<br />
ema/kodukeelest erinevas keeles – toimugu<br />
see vene või eesti koolis – on olulisim<br />
märksõna õpetajate koostöö. Siinkohal<br />
on võimalik näidetena viidata <strong>Eesti</strong><br />
kogemusele: keelekümblusprogrammide<br />
õppekavad, Tallinna Laagna Gümnaasiumi<br />
IV kooliastme õppekava, kus<br />
õppesisu, meetodid jm on täpsustatud<br />
sihtgrupi keelelis-kultuurilisest taustast<br />
lähtuvalt. Iga aineõpetaja on ka keeleõpetaja.<br />
Olulisim probleem on seotud õpetajatega.<br />
Õpetajakoolituses valitsevat olukorda<br />
saaks kokkuvõtlikult väljendada<br />
vanasõnaga “Parem hilja kui mitte kunagi.”<br />
Tänaseks on TÜ, TPÜ, TÜ Narva<br />
v<br />
kolledz, TÜ õpetajate seminar vastavateemalised<br />
kursused välja töötanud.<br />
Probleem on ka õpetajate leidmine,<br />
eriti vene õppekeelega koolidesse. Teiste<br />
riikide kogemustest lähtuvalt võib öelda,<br />
et ideaalvariandiks peetakse vähemusrahvusesse<br />
kuuluvat õpetajat, kes<br />
valdab õppetöö <strong>keelt</strong> kõrgtasemel.<br />
<strong>Eesti</strong>s räägitava eesti keelega on<br />
mingi suhe meil kõigil: väljendame pahameelt<br />
ajakirjanike lohaka ja kontrollimatu<br />
keelekasutuse üle, oleme nördinud<br />
mitte-eestlaste ebakorrektsest hääldusest<br />
ja sõnade järjekorrast jne. Märkame<br />
<strong>keelt</strong> siis, kui miski on viltu või valesti,<br />
samas jääb tähelepanuta suure hulga<br />
<strong>Eesti</strong> elanike kaunis keelekasutus.<br />
Arendame eesti <strong>keelt</strong> ning hoolime<br />
oma keelest koos, sõltumata sellest, on<br />
see emakeel, võõrkeel või riigikeel.<br />
HARIDUS 11/2004<br />
21
Change language