26.01.2015 Views

to download the PDF file. - Media Monitoring Project Zimbabwe

to download the PDF file. - Media Monitoring Project Zimbabwe

to download the PDF file. - Media Monitoring Project Zimbabwe

SHOW MORE
SHOW LESS
  • No tags were found...

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

Umhlaziyi Wendaba<br />

Ugwalo lwe Public Information Rights Forum<br />

Umhlaziyi wendaba ulotshwa yi<strong>Media</strong> Moni<strong>to</strong>ring <strong>Project</strong> <strong>Zimbabwe</strong> ngenjongo<br />

UDABA 5 Ntulikazi 30, 2011<br />

yokunceda amalunga ayo ePublic Information Rights Forum kuleli<br />

Usenkingeni eni uMugabe ngenguquk<br />

enguquko<br />

kwezokuvik<br />

okuvikeleka kwelizw<br />

elizwe<br />

Abakhipha imbiko baveze<br />

ukuba uMongameli<br />

uMugabe uphakathi<br />

kobunzima ngoba abamanye<br />

amabandla kuHulumende<br />

womanyano bathi bafuna<br />

abakhokhela ingatsha ezibona<br />

ngokuvikeleka kwelizwe<br />

batshintshwe ngenxa yokuthi<br />

basekela ibandla leZANU PF.<br />

Kusukela kusungulwa<br />

uHulumende womanyano kuleli<br />

ngoNhlolanja ngomnyaka<br />

ka2009, inhloko kaHulumende<br />

uMorgan Tsvangirai owebandla<br />

leMovement for Democratic<br />

Change (MDC) kunye<br />

loSikhwicamfundo uWelshman<br />

Ncube okhekhela elinye ibandla<br />

leMDC bafuqa ukuthi<br />

kuguqulwe inhlangothi<br />

zokuvikeleka kwelizwe ngenxa<br />

yokuthi abakhona basekela<br />

ibandla leZANU PF.<br />

OKUMUNYETHWEYO<br />

2. I-ZANU PF ithi<br />

ukuguqulwa kogatshwa<br />

olubona ngokuvikelwa<br />

kwelizwe yimizamo<br />

yokuxotsha uMugabe<br />

3. I-VMCZ immela<br />

ukuqhutshwa kom<strong>the</strong>tho<br />

obona ngokukhitshwa<br />

kwembiko<br />

· Abakhipha imbiko phansi<br />

kukaHulumende<br />

baqhubeka bezimisele<br />

ukusebenzela i-ZANU PF<br />

· I-Republic Bambazonke<br />

khathuni<br />

4. Ukukhathazeka<br />

kweMMPZ ngokuthuliseka<br />

kwenkulumo ngeBAZ<br />

· Incwadi<br />

· Ikhathuni ye-umhlaziyi<br />

wendaba<br />

Abasoze basalu<strong>the</strong> uTsvangirai...uGeneral Constantine Chiwengwa<br />

(esandleni senxele) lo Police Chief Augustine Chihuri<br />

Kusenjalo, kusehlakalo<br />

esisanda ukwedlula,<br />

uKhomanda we 3 Infantry<br />

Battalion, uBrigadier General<br />

Douglas Nyikayaramba wabikela<br />

abakhipha imbiko bezimele<br />

kunye labakaHulumende ukuthi<br />

abakhokhela ibutho bafuna<br />

ukuthi uMongameli uMugabe<br />

afele esikhosini, njalo wathi<br />

abakhokheli laba kabangeke<br />

bahlonipha uTsvangirai<br />

kungakhathalekile ukuthi uzabe<br />

enqobile kukhetho oluzayo.<br />

Kunkulumo zakhe lezi,<br />

uNyikayaramba wabika njalo<br />

kuphephandaba le The Herald<br />

lamhlaka 23 Nhlangula ukuthi<br />

“uTsvangirai kabethusi ngitsho<br />

kuleli kwezombangazwe kodwa<br />

uyingozi nxa sekukhulunywa<br />

ngokuvikeleka kwelizwe.”<br />

“Uthatha iziqondiso<br />

ebantwini abangayisibo bakuleli,<br />

abafisa ukuthi kube lenguquko<br />

kuleli. Nxa kuyikuthi ibandla<br />

lakhe eqinisweni lizimele, ngabe<br />

kasizihluphi ngalo. Bathi bona<br />

bafuna ukudiliza ibandla<br />

leZANU PF kungakho kumele<br />

sihlakaniphe.”<br />

Inkulumo kaNyikayaramba<br />

kayintsha. Abanye abafana lo<br />

Constantine Chiwenga, Air<br />

Marshal Perence Shiri,<br />

okhangela onogada bemajele<br />

uParadzai Zimondi kunye<br />

lokhokhela amapholisa<br />

uCommissioner General<br />

Augustine Chihuri labo sebeke<br />

bazwakala bekhuluma ukuthi<br />

kabasoze bahloniphe omunye<br />

umongameli okhethwa ngabantu<br />

bakuleli ngoba bengazange baye<br />

empini.<br />

Inkulumo lezi kubikwa<br />

zijonge uTsvangirai owanqoba<br />

uMugabe<br />

kukhetho<br />

lukaMbimbitho ngo2008, kodwa<br />

wehluleka ukubusa wangeniswa<br />

kuHulumende womanyano.<br />

Ukuguqulwa kwababona<br />

ngokuvikelwa kwelizwe<br />

kumunyethwe kuarticle<br />

XIII kuGlobal Political<br />

Agreement. Um<strong>the</strong>tho lo ubika<br />

ukuthi ingatsha lezi akumelanga<br />

zisekele ibandla elithile<br />

ukwedlula elinye njalo kubikwa<br />

kumele benze umsebenzi wabo<br />

ngendlela eqondileyo<br />

esegcekeni.<br />

Amabandla amathathu<br />

alabameli kudale lephalamende<br />

yiZANU PF kunye lamabandla<br />

eMDC amabili avumela ukuthi<br />

INTATHELIZIND<br />

THELIZINDAB<br />

ABA<br />

ZIBOTSHIWE<br />

Amapholisa akuleli<br />

mhlaka 15 Ntulikazi<br />

abophe inta<strong>the</strong>lizindaba<br />

ezine ukuze bafihle indaba<br />

yepholisa lentabazinduna<br />

elabotshwa lise<strong>the</strong>swa icala<br />

lokuba lengoma zebandla<br />

leMovement for Democratic<br />

Change<br />

(MDC)<br />

kumakhalekhukhwini kunye<br />

lasekhompuyu<strong>the</strong>ni.<br />

Igqwetha labo uLizwe Jamela<br />

owe<strong>Zimbabwe</strong> Lawayers for<br />

Human Rights u<strong>the</strong> inta<strong>the</strong>li<br />

lezi- Nqobani Ndlovu, Pindai<br />

Dube, Oscar Nkala kunye<br />

loPamenus Tuso- babotshwa<br />

bavalelwa enkambeni<br />

yeNtabazinduna phandle<br />

kwedolobho lakoBulawayo<br />

lapho ababegijimele khona<br />

ukuze bayebona ipholisa leli<br />

lixotshwa.<br />

Ipholisa leli uTedious Chisango<br />

waxotshwa ngokuba lengoma<br />

zebandla leMDC kuselula<br />

yakhe. Kubikwa kutholakale<br />

ezinye ingoma ezinengi zeMDC<br />

kukhompuyutha yakhe, njalo<br />

we<strong>the</strong>swa icala lokuzama<br />

ukudinga usekelo emapholisa<br />

asafundela umsebenzi.<br />

Inkamba yeNtabazinduna<br />

ngenye yezinkamba kuleli<br />

okufundiswa khona amapholisa.<br />

Inta<strong>the</strong>li lezi zakhululwa<br />

ngemva kwesikhathi<br />

zinge<strong>the</strong>swanga cala.<br />

Ukubotshwa kwalaba<br />

kulandela ukubotshwa<br />

kukamhleli uNevanje<br />

Mmadanhire, kunye lenta<strong>the</strong>li<br />

uPatience Nyangove kunye lo<br />

Loud Ramakgapola abavela<br />

kuphephandaba lenkampani<br />

ye Alpha <strong>Media</strong> Holdings<br />

ngendaba eyamumathwa<br />

kuphephandaba leStandard<br />

eyayikhuluma ngokubotshwa<br />

kuka Jameson Timba<br />

ongumphathintambo ewofisini<br />

kaTsvangirai.<br />

AKULAKHETHO LONYAKA EZIMBABWE: SA<br />

Ummongameli uRobert Gabriel Mugabe<br />

Abakhipha imbiko baveza<br />

umbono kamongameli<br />

weSouth Africa yena<br />

obona ngokukhulumisana<br />

phakathi kwamabandla<br />

akuHulumende womanyano<br />

uJacob Zuma yena owaveza<br />

ukuthi akusoze kube lokhetho<br />

lonyaka kuleli.<br />

UJacob Zuma umela<br />

amazwe eAfrica kuSou<strong>the</strong>rn<br />

Africa Development<br />

Community (SADC).<br />

Ephendula mhlaka 13<br />

Ntulikazi, uMongameli uZuma<br />

uveze ukuthi ukhetho luzakuba<br />

khona nxa konke okukhangelelweyo<br />

kuHulumende womanyano<br />

sekwenziwe kuGlobal Political<br />

Agreement kunye lendlela okumele<br />

ilandelwe kukhetho.<br />

Ibandla leZANU PF<br />

kumhlangano walo nyakenye<br />

ngoMpalakazi laveza ukuthi<br />

ukhetho yilo oluzachitha<br />

uHulumende womanyano lonyaka.<br />

Obona ngobudlelwano kunye<br />

lokucebisana njalo eyisikhulumi<br />

senkulumo ezenziwayo uLindiwe<br />

Zulu u<strong>the</strong> kakungeke kwenzeke<br />

ukuthi ilizwe leli libe lokhetho<br />

lonyaka.<br />

kumele kuguqulwe indlela<br />

amasotsha afundiswa ngayo<br />

kugoqele ukuhlonipha uluntu<br />

kunye lom<strong>the</strong>tho welizweni.<br />

Kulandela lokhu unobhala<br />

jikelele weMDC-T uTendai Biti<br />

mhlaka 2 Ntulikazi wabikela i-<br />

Joint Moni<strong>to</strong>ring and<br />

Implementation Committee<br />

(JOMIC) ngenkulumo<br />

kaNyikayaramba.<br />

“NjengeMDC sithintekile<br />

kakhulu ngenxa yenkulumo<br />

kaBrigadier Nyikayaramba njalo<br />

sinanzelela ukuthi inkulumo le<br />

yephula um<strong>the</strong>tho okusisekelo<br />

sombuso oweDefence Act.<br />

Singathaba njengebandla nxa<br />

kungenziwa amanya<strong>the</strong>lo<br />

okumbopha,” kutsho uBiti<br />

kuncwadi yakhe eyayisiya<br />

kuJOMIC.<br />

IJOMIC yabunjwa ngaphansi<br />

kuka Article XXII weGlobal<br />

Political Agreement (GPA)<br />

ngamabandla amathathu<br />

abusayo. Yamukela imbiko kunye<br />

lensolo ngokusebenza kweGPA.<br />

Omunye ummeli webandla<br />

leMDC-T eMbizo, Kwekwe<br />

uSettlement Chikwinya usefuqe<br />

ukuthi idale lephalamende<br />

likhuthaze abakhokheli ababona<br />

ngokuvikeleka kwelizwe<br />

bahloniphe isisekelo sombuso<br />

welizwe le<strong>Zimbabwe</strong>.<br />

“Sifuna ukuthi abakhokhela<br />

ingatsha ezibona ngokuvikeleka<br />

kwelizwe bahloniphe isisekelo<br />

sombuso kunye lem<strong>the</strong>tho<br />

yakuleli efana leDefence Forces,<br />

Police Act kunye le Prisons Act,”<br />

kutsho uChikwinya ebikela<br />

iphephandaba le The Daily News.<br />

Wathi isisekelo sombuso<br />

we<strong>Zimbabwe</strong> ngaphansi<br />

kwem<strong>the</strong>tho elandelayo<br />

• To Page 2<br />

• To Page 2<br />

“Nxa kukhangelwa<br />

ngokhetho, kulezin<strong>to</strong> okumele<br />

zenziwe njalo okumele<br />

zilandelwe, phakathi kwalezo<br />

zin<strong>to</strong> kudingakala ukuthi<br />

kukhangelwe ngendlela<br />

ezalandelwa kukhetho.<br />

“Kayisiwo msebenzi<br />

w a b a p h a t h i s a<br />

ekukhumisaneni umlotha<br />

ukuthi batsho ukuthi ukhetho<br />

luzakwenziwa nini, kodwa ke<br />

ukhetho kumele lube khona<br />

nxa umumo uvuma njalo<br />

wonke amabandla kumele abe<br />

• To Page 2 Ophathisayo kuthimu yeSA uLindiwe Zulu<br />

Umhlaziyi wendaba ulotshwa yinhlanganiso ye<strong>Media</strong> Moni<strong>to</strong>ring <strong>Project</strong> <strong>Zimbabwe</strong> etholakala kukheli ethi 9 Knightbruce Road, Mil<strong>to</strong>n Park, Harare<br />

Inombolo zocingo zithi 263 714816 lo 778115, lingabhalela ku-website yethu ethi moni<strong>to</strong>rs@mmpz.org.zw<br />

Likhululekile ukusazisa imibono yenu phezu kwendaba ezikulolugwalo. Olunye ulwazi mayelana ngenhanganiso yeMMPZ lingayithola<br />

ku-website yethu ethi hhttp://mmpz.org/


2 UMHLAZIYI WENDABA Ntulikazi 30, 2011<br />

I-ZANU PF ithi ukuguqulwa kogatsha olubona<br />

ngokuvikelwa kwelizwe yimizamo yokuxotsha uMugabe<br />

Ngesikhathi indaba<br />

yokuguqulwa<br />

kwengatsha ezibona<br />

ngokuvikelwa kwelizwe zitshisa<br />

ikakhulu kuHulumende<br />

womanyano, amaphephandaba<br />

azimeleyo asedinge imbono<br />

yalabo<br />

abadingisisa<br />

ngokuvikelwa ukuze baxazulule<br />

indaba le.<br />

Lanxa inhloko kaHulumende<br />

uMorgan Tsvangirai weMDC-T<br />

kunye lelinye ibandla leMDC<br />

befuna ukuthi ingatsha ezibona<br />

ngokuvikelwa kwelizwe<br />

ziguqulwe ngenxa yokuthi<br />

kukhanya sengathi zisekela<br />

ibandla leZANU PF. Lokhu<br />

kungenza ukhetho lusekele<br />

ibandla leli.<br />

UMartin Rupiya ohlolisisa<br />

ngokuvikelwa kwelizwe utshele<br />

iSW Radio Africa ukuthi<br />

akuqondanga ukuthi kukhanye<br />

sengathi abafuna inguquko<br />

kungatsha ezibona ngokuvikelwa<br />

kwelizwe ngabaphikisana<br />

lebandla leZANU PF.<br />

U<strong>the</strong> im<strong>the</strong>tho yokuvikelwa<br />

kwelizwe, kunye lenhlelo<br />

zokuzakwenziwa kumele kube<br />

yizin<strong>to</strong> ezenziwa nguHulumende<br />

ukuze kuncedise ekuvikelweni<br />

kwezizalwane zakulelo lizwe.<br />

Kodwa iZANU PF yona iyala<br />

yemba phansi ukuthi kube<br />

lenguquko kungatsha ezibona<br />

ngokuvikelwa kukazulu lelizwe<br />

bathi lezi zindlela zokususa<br />

uMugabe esikhosini.<br />

I-MDC yona ke ifuna kube<br />

lenguquko ngenxa yokuthi<br />

abakubutho basekela njalo<br />

bahlonipha uMugabe okwenza<br />

bacine bezibona sengathi<br />

baphezulu kom<strong>the</strong>tho okuyikho<br />

okwenqabela ukuthi uMugabe<br />

anikeze amandla kuTsvangirai<br />

aze anqobe kukhetho<br />

ngoMbimbitho ngo2008.<br />

Kulokuthi basebenzele ilizwe<br />

abebutho, amapholisa kunye<br />

INTATHELIZIND<br />

THELIZINDAB<br />

ABA A ZIBOTSHIWE<br />

• From Page 1<br />

Inhlanganiso yenta<strong>the</strong>lizindaba<br />

i<strong>Zimbabwe</strong> Union of Journalists<br />

(ZUJ) isole ukubotshwa<br />

kwenta<strong>the</strong>li lezi yathi kutshengisa<br />

ukuthi ilizwe leli lifana leBurma<br />

(Myanmar) kunye le Iran.<br />

Basekunakanakeni...Ummongameli Mugabe, Bri-Gen Douglas Nyikayaramba loPrime Minister uMorgan Tsvangirai<br />

Akulakhetho lonyaka e<strong>Zimbabwe</strong>: SA<br />

• From Page 1<br />

ekhululekile njalo lenhlanganiso<br />

ezizakhangela ngokhetho kumele<br />

zibe sezikhona,” kutsho uZulu.<br />

Wengezelele wathi “Kumele<br />

sikhumbule ukuthi indlela<br />

ezalandelwa yokhetho yaqoqwa<br />

ngabakhumisana umlotha,<br />

ababemele amabandla abo, njalo<br />

kwamukelwa hatshi yiTroika<br />

kuphela kodwa ngamazwe wonke<br />

eSADC. Ngokunjalo sikhangelele<br />

ukuthi indlela ezalandelwa<br />

eyokhetho kunye leGPA ukuthi<br />

kusebenze<br />

ukhetho<br />

lungakenziwa.”<br />

U<strong>the</strong> abancedisa kunkulumo<br />

lezi kabasoze baphanjaniswe<br />

labacuphi bachothozwa<br />

ngokusekela iZANU PF ukuze<br />

bacindezele abaphikisana<br />

loMugabe. Ibutho yilo elincedise<br />

kakhulu ukuthi uMugabe<br />

aqhubekele phambili ebusa<br />

kusukela kutholakala uzibuse.<br />

“Inguquko kugatsha lolu<br />

iqaka<strong>the</strong>kile kakhulu ukuze<br />

kuguqulwe indlela yendulo.<br />

Ilizwe le<strong>Zimbabwe</strong> libuswa<br />

nguhulumende womanyano<br />

ngenxa yokungenela kwababona<br />

ngokuvikelwa kwelizwe ngemva<br />

kokhetho olwaba khona<br />

ngo2008,” nguRupiya lowo.<br />

Uphinde wathi “Injongo<br />

yokuvikelwa kwelizwe yikuthi<br />

labo abakhangela lokho<br />

basebenze kuhle ngendlela<br />

esegcekeni kuwo wonke umuntu<br />

hatshi lokhu osekusenziwa<br />

yiZANU PF.”<br />

Omunye okubutho uColonel<br />

Bassie Bangidza utshele iSecurity<br />

Sec<strong>to</strong>r reform ukuthi<br />

iphalamende kayisiyo ndawo<br />

engakhangela ngodaba lolu.<br />

UBangidza ongu Mqondisi<br />

wama Defence Studies e<br />

Univesithi ye<strong>Zimbabwe</strong> u<strong>the</strong><br />

iphalamende ayingeke<br />

ichwayisise ngodaba olufana<br />

lalolu ngoba luqaka<strong>the</strong>kile<br />

kakhulu.<br />

Unobhala jikelele weZUJ uFoster<br />

Dongozi u<strong>the</strong> “okwenziwa<br />

ngamapholisa kuleli kuyethusa.<br />

Njengenhlanganiso sicabangela<br />

ukuthi ukubotshwa kwenta<strong>the</strong>li<br />

kuzakwanda njengoba ukhetho<br />

selusondela.”<br />

yimbono eyenziwayo (yi ZANU PF<br />

kumbe ngabanye) ngaphandle<br />

kokukhulumisana ngenxa yokuthi<br />

iqula lakhe lakhuluma<br />

labakhumisana umlotha nje kuphela.<br />

U<strong>the</strong> iqula lakhe lizahlangana<br />

labakhumisana umlotha ukuze<br />

kukhangelwe isikhathi esizabekwa<br />

kusamithi yeSADC eAngola<br />

ngenyanga kaNcwabakazi.<br />

Lanxa<br />

amabandla<br />

akuHulumende womanyano<br />

avumelana ngezikhathi njalo<br />

abikelwa abakhokheli, iZANU PF<br />

iyala ukukwamukela lokhu yathi<br />

bazadonsa ukhetho luze lube khona<br />

ngomnyaka ozayo kumbe ngo2013.<br />

Ekhuluma ngemva komhlangano<br />

wePolitburo, isikhulumi sebandla<br />

Abameli bephalamende bona<br />

bakhangela ngezombangazwe<br />

kunye lokuziphatha<br />

kwamabandla. Munye ngamunye<br />

wabo uyabe efuna ukuqhubeka<br />

ezwanana lalabo abenza<br />

izinqumo zom<strong>the</strong>tho,” kutsho<br />

uBangidza.<br />

“Bafuna ukuzwanana<br />

loMongameli kumbe lenhloko<br />

kaHulumende kulokuthi<br />

bakhangele izifiso zalabo<br />

ababakhethayo kunye lababona<br />

ngokuvikelwa kwelizwe,”<br />

nguBangidza lowo.<br />

Ucebise ukuthi nxa inguquko<br />

kwezokuvikelwa kwelizwe<br />

zingenziwanga ngendlela<br />

kungaphambanisa ubudlelwano<br />

bukazulu kumbe ukuthula<br />

elizweni.<br />

Omunye laye okhulume<br />

ngodaba lolu uWilfred Mhanda,<br />

owake waba ngukhomanda<br />

empini uchothoze kakhulu<br />

amapholisa,<br />

ibutho<br />

ababekhuluma inkulumo<br />

ezisekela ibandla elithile.<br />

U<strong>the</strong> ababona ngokuvikelwa<br />

kwelizwe kumele ba<strong>the</strong>mbeke<br />

elizweni.<br />

“Ibutho lisebenzela thina.<br />

Bayizichaka zethu kabasi<br />

bakhokheli bethu. Kasingeke<br />

sikhulume kuphela ngendlela<br />

abasebenza<br />

ngayo<br />

Abamela amalungelo abantu bathi<br />

amapholisa aseqalise ukubopha<br />

inta<strong>the</strong>li ezivela kumankampani<br />

azimeleyo<br />

kunye<br />

labakwezombangazwe abaphikisana<br />

loMongameli uMugabe ozama<br />

ukuthi kube lokhetho lonyaka.<br />

leZANU PF uRugare Gumbo si<strong>the</strong><br />

onguye obamela kunkulumo<br />

uPatrick Chinamasa usekhulume<br />

labo ngesikhathi sokhetho, kodwa<br />

ibandla lakhe alikwamukeli lokhu.<br />

“Ezinye izikhathi ezibekiweyo<br />

asizivumi, ngenxa yokuthi kuzakwenza<br />

ukhetho lwenziwe ngomnyaka ozayo<br />

kumbe ngo2013,” kutsho uGumbo<br />

wasesithi ibandla lakhe lifuqa ukuthi<br />

ukhetho lwenziwe lonyaka.<br />

Abaphosa imbono yabo<br />

kwezombangazwe kubikwa bathi<br />

ukuqhubeka kweZANU PF ngokuthi<br />

ukhetho lube khona lonyaka kakusoze<br />

kuzwakale ngenxa yokuthi uZuma<br />

kunye leSADC abasoze bavume ukuthi<br />

kube lokhetho oluzabangela<br />

ukungazwanani futhi kwele<strong>Zimbabwe</strong>.<br />

singakhulumanga<br />

ngokuziphatha kwabo.”<br />

“Idale lephalamende elingeke<br />

likhulume kuphela ngamaunifomu<br />

abo kunye lokudla<br />

lingakhulumi ngokuziphatha<br />

kwabo. Akucaci lokhu. Kumele<br />

bakhangele konke. Bayizichaka<br />

zethu ngenxa yokuthi<br />

babhadalwa yithi esikhipha<br />

im<strong>the</strong>lo ye<strong>the</strong>xi kungakho<br />

kumele babuzwe yithi,” kutsho<br />

uMhanda.<br />

Elinye iqiniso eliphume<br />

egcekeni ngemva kokudingakala<br />

ukuthi kube lenguquko<br />

kungatsha<br />

ezibona<br />

ngokuvikelwa kwelizwe<br />

nguTsvangirai kunye lebandla<br />

lakhe leMDC-T kulandela<br />

amazwi kaBrigadier-General<br />

Douglas Nyikayaramba osekela<br />

iZANU PF izindaba ezine<br />

ezaphumayo zala ukuthi lokhu<br />

kuqaka<strong>the</strong>kile, bathi bona<br />

ababona ngokuvikelwa kwelizwe<br />

bayawazi um<strong>the</strong>tho kunye<br />

lokuhlonipha.<br />

Ezinye indaba ezaphuma<br />

zazibalisa<br />

ethi<br />

kulokungazwanani phakathi<br />

kwamapholisa lebandla leMDC-<br />

T ezakhitshwa kuZTV, The<br />

Herald, Studio 7, <strong>Zimbabwe</strong><br />

Independent and Radio VoP.<br />

Usenkingeni eni uMugabe ngenguquk<br />

enguquko<br />

kwezokuvik<br />

okuvikeleka kwelizw<br />

elizwe<br />

• From Page 1<br />

Defence Act Chapter 11.02,<br />

Police Act Chapter 11.00, Prison<br />

Act Chapter 7.11 kunye<br />

le Public Service Act Chapter<br />

11.04, ithi abakhokhela ingatsha<br />

ezibona ngokuvikelwa kwelizwe<br />

akumelanga basekele ibandla<br />

elithile kodwa kumele babe<br />

phakathi laphakathi.<br />

Ephendula indaba le<br />

uMongameli uMugabe wathi<br />

emhlanganweni weCentral<br />

committee idale lephalamende<br />

kumele litshiyane lamaGenerals<br />

‘akhe’.<br />

“Njengondunankulu<br />

wengatsha lezi ngifuna ukubeka<br />

lokhu sobala ukuthi<br />

akumelanga kube lomuntu<br />

ophambanisa um<strong>the</strong>tho kunye<br />

lephalamende ngenxa yokuthi<br />

layo<br />

ayingeke<br />

ibengundunankulu. Ngitsho,”<br />

la ngamazwi acutshwayo<br />

Amaphephandaba<br />

kahulumende abika ukuthi<br />

ukuguqulwa kwengatsha ezibona<br />

ngokuvikelwa kwelizwe akukho<br />

kuGPA kungakhathalekile ukuthi<br />

uSection 13:1 othi yena ingatsha<br />

zikahulumende kayisizo<br />

zebandla elithile njalo kumele<br />

basebenze ngendlela<br />

ezatshengisa ukuthi<br />

bayawahlonipha amabandla<br />

onke.<br />

Indaba ezintathu ezaphumayo<br />

kwakuyimbono eyabhalwa<br />

nguNathaniel Manheru<br />

(ocatshangelwa ukuthi<br />

nguGeorge Charamba<br />

oyisikhulumi sikaMugabe),<br />

Caesar Zvayi kunye lokaJonathan<br />

Moyo onguZANU PF Politburo<br />

member lazo ezazichothoza<br />

inguquko le.<br />

UZvayi wachaza inguquko le<br />

njengendlela yokuthi kube<br />

lenguquko kwezombangazwe<br />

(The Herald), kuthi uMoyo yena<br />

wathi lokhu kuphambanisa njalo<br />

kwethusela ukuvikelwa kwelizwe<br />

(The Sunday Mail).<br />

Ensukwini ezedluleyo iZTV<br />

yachothoza uTsvangirai lebandla<br />

lakhe ngokusebenzisa indawo<br />

zikazulu uku<strong>the</strong>thisa lokukhuba<br />

abakhokheli bengatsha ezivikela<br />

ilizwe, okwakhangelwa<br />

nguRetired Brigadier Felix<br />

Muchemwa njengendlela<br />

esegcekeni etshengisa<br />

uTsvangirai labantu bakhe<br />

bemazweni ukuthi ilizwe leli<br />

“kalisoze livumele ukubuswa<br />

ngum<strong>the</strong>ngisi.”<br />

Amaphepha azimeleyo abika<br />

ukuthi umbono kaNyikayaramba<br />

loCommissioner General<br />

Augustine Chihuri itshengisa<br />

ukuthi basekela ibandla elithile<br />

njalo kakuvunyelwa njalo bathi<br />

imbono yabo iphikisana<br />

lesisekelo sombuso njalo indaba<br />

le iyingxenye yesivumelwano<br />

seGPA.<br />

okubikwa ukuthi akhulunywa<br />

nguMugabe.<br />

Inkulumo le layo<br />

yayibhekane lebandla leMDC_T<br />

lona elilabameli ababika<br />

ephalamende bedinga ukuthi<br />

kulungisiswe.<br />

uMugabe watshela njalo<br />

abasekeli bakhe ukuthi<br />

“Bafundiseni ukukhululeka<br />

lombuso wakithi ikakhulu labo<br />

ababalekayo kunye labalayo<br />

ukupha<strong>the</strong>ka empini<br />

yenkululeko. Kabasoze<br />

babasekele ngenxa yembali<br />

yabo….<br />

“Bazahlangana njani labantu<br />

abadla bana<strong>the</strong> lezitha.<br />

Sibabona besiya e Europe, aantu<br />

abasinika izijeziso zemnotho<br />

besebebuya ilanga libalele bathi<br />

bafuna ukuhlonitshwa<br />

ngamapholisa, libutho.<br />

Bayiziwula na Kabayisizo<br />

ziphukuphuku. Guqulani<br />

indlela zenu, kabaguquke.”


UMHLAZIYI WENDABA Ntulikazi 30, 2011 3<br />

Abakhipha imbiko phansi kukaHulumende baqhubeka<br />

bezimisele ukusebenz<br />

benzela ela i-ZANU PF<br />

Ngu Takura Zhangazha.<br />

Kulengxoxo esiqalisile ngokusebenza<br />

kwabakhipha imbiko elizweni<br />

leUnited Kingdom kunye lakulabo<br />

ababona ngokukhitshwa kwembiko emhlabeni<br />

wonke jikelele. Isizatho esimqoka salokhu<br />

ludaba lokulalelwa kwenkulumo ezazisenziwa<br />

ngocingo ngenye inkampani ye-UK ekhipha<br />

imbiko, iNews of <strong>the</strong> World okungekho<br />

em<strong>the</strong>thweni. Isenzo lesi sesibangele ukuthi<br />

abakhokheli benkampani le babone kuqondile<br />

ukuthi bekele umsebenzi wabo.<br />

Phakathi kobubi bonke lobu, uhulumende<br />

welizweni leCameroon, abaphikisana<br />

lokuphathwa kwezisebenzi, inta<strong>the</strong>lizindaba<br />

kunye lamankampani abona ngokukhitshwa<br />

kwembiko asola ibhodi ebona ngokuziphatha<br />

kwabakhipha imbiko iPress Complaints<br />

Commission (PCC) ngokwehluleka<br />

ukusebenzisa amandla ayo ukujezisa<br />

abephephandaba leli.<br />

Ingxoxo le isiyeqe imgcele ye UK yafika<br />

kwamanye amazwe afana leMelika kunye le<br />

Australia phakathi kwamanye, lapho umnikazi<br />

wenkampani le, i-News of <strong>the</strong> World<br />

uMnumzana Rupert Murdoch, yena<br />

ongumnikazi wamankampani kamabonakude<br />

kunye lawamaphephandaba.<br />

E<strong>Zimbabwe</strong> ingxoxo le isiyamukelwe<br />

ngamanye amaphephandaba kunye lengcitshi<br />

kwezembono ngamaphephandaba njalo<br />

ngileqiniso lokuthi inkulumo lezi sezike<br />

zakhangelwa yilabo ababopha im<strong>the</strong>tho kuleli,<br />

mhlawumbe kuHulumende kumbe kulabo<br />

abaqoqa isisekelo sombuso kumbe<br />

ngamalunga ephalamende. Lezi zinkulumo<br />

esezilandelwe njalo yinhlanganiso<br />

yeVoluntary <strong>Media</strong> Council of <strong>Zimbabwe</strong><br />

(VMCZ) ikakhulu umgcinisihlalo weVMCZ<br />

kunye lamalunga ebhodi le abizwa ukuthi<br />

atsho imbono yawo phambili<br />

kweParliamentary Portfolio Committee ebona<br />

ngokukhitshwa kwembiko ngeviki yokuqala<br />

ngenyanga kaNtulikazi kuwonalo umnyaka.<br />

Kulandela inkulumo kamgcinisihlalo<br />

weVMCZ uAleck Muchadehama lami<br />

sengiveza owami umbono ngokuqaka<strong>the</strong>ka<br />

kokuthi inta<strong>the</strong>li zizithibe zodwa emsebenzini<br />

wazo e<strong>Zimbabwe</strong>, ngingakhohlwa impumela<br />

Takura Zhangazha.<br />

yenkulumo lezo eUK kunye lakwamanye<br />

amazwe.<br />

Ukukhululeka kwabakhipha imbiko<br />

emhlabeni wonke jikelele kubikwa kuyindlela<br />

yokubanika ilungelo lokutsho imbono yabo<br />

kunye lokufinyelela imbiko okuvunyelwe ku<br />

Article 19 we Universal Declaration of Human<br />

Rights kunye laku Article 9 ku African Charter<br />

on Human and Peoples Rights kuzwekazi le<br />

Africa. Ilungelo leli liphuma egcekeni njalo<br />

kusisekelo sombuso welizwe lakithi ku Section<br />

20 kuBill yamalungelo yona ekubeka sobala<br />

ukuthi isizalwane sonke sakuleli silelungelo<br />

lokuthola umbiko kunye lokuwutshela abanye<br />

singenqatshelwa yiloba ngubani.<br />

Ukuziqondisa kwabakhipha (self regulation)<br />

imbiko njengendlela yokuzama ukuthi abantu<br />

bathakazelele ilungelo lokutsho imbono yabo<br />

kusetshenziswa indlela ezisem<strong>the</strong>thweni,<br />

ezilobuntu njalo ezisegcekeni kungaphathisa<br />

ekukhitshweni kwembiko elizweni<br />

elikhululekileyo.<br />

Lokhu kungagcizelela ukukhuthazwa<br />

kwesiko lokuzwisisana lokuvumelana phakathi<br />

kwenta<strong>the</strong>li kunye lozulu ngendlela eqondileyo<br />

ezenza imbiko yonke ibe segcekeni.<br />

Ukuziqondisa kwabakhipha imbiko<br />

kuzakwenqabela ukubotshwa kwabantu<br />

abakhulumayo, ababhalayo, abasakazayo<br />

kumbe abazadinda imbono yabo njengendlela<br />

yokukholisa ilungelo labo, kunye lelabanye<br />

elokutsho imbono yabo kunye lokufinyelela<br />

imbiko eqaka<strong>the</strong>kileyo etshiyeneyo.<br />

Lapho okulamanga, kumbe okulombiko<br />

athandabuzwayo kumaphephandaba,<br />

inhlanganiso ezizimele zodwa zizakwamukela<br />

izikhalazo zalabo abadinga ukuxoliswa<br />

ngokuziphatha kwenta<strong>the</strong>li kusetshenziswa<br />

isivumelwano sokuxolisa kuphephandaba,<br />

kulokuthi kubhadalwe inkulungwane zamadola<br />

em<strong>the</strong>thwandaba.<br />

Umuyi owayengummeli wedale<br />

lephalamende njalo owake waba<br />

ngumgcinisihlalo wekhomithi ebona<br />

ngezom<strong>the</strong>tho wephalamende uEddison<br />

Zvobgo kufundwa um<strong>the</strong>tho weAccess <strong>to</strong><br />

Information and Protection of Privacy Act<br />

(AIPPA) ngomnyaka ka2002 okwesithathu,<br />

wathi nxa kungavunyelwa uhulumende ukuthi<br />

atha<strong>the</strong> amanya<strong>the</strong>lo anjalo lokhu kuzabe<br />

kufana lokuthi amacence azabe ephiwa abantu<br />

babo ukuze babakhulumele kungakho lokhu<br />

kuyabe kusephula uSection 20 wesisekelo sethu<br />

sombuso.<br />

Ngenxa yokuthi iAIPPA yaba ngum<strong>the</strong>tho<br />

lanxa kwakuvunyelwane ukuthi kuguqulwe<br />

imitsho ethile ngabezombangazwe, uqhubekela<br />

phambili ukhangelela ukuthi siphiwe amacence<br />

sonke ukuze sivunyelwe ukukhuluma ngakho<br />

singakwenza lokhu ngaphandle kom<strong>the</strong>tho<br />

siyabotshwa.<br />

Lokhu kungenxa yokuthi abakhipha<br />

imbiko, labo abajongwe kakhulu yiAIPPA,<br />

baqhubekela phambili bengabantu banye<br />

aba<strong>the</strong>njwe yizizalwane zakuleli ukuthi badinge<br />

bathole ukuthi bakhulume iqiniso. Le<br />

kuyindlela efanayo esetshenziswa yilabo<br />

abakumdlalo<br />

wezombangazwe<br />

abangabakhokheli njalo abacindezela abakhipha<br />

imbiko.<br />

Isimo esiselizweni leli lapho ababusayo<br />

okumele bakhangelwe ekusebenzeni kwabo<br />

ngabantu abafanayo abatshoyo ukuthi yiwaphi<br />

amankampani azathola imvumo yokukhipha<br />

imbiko. Lokhu kucina kucindezela ilungelo<br />

loluntu lokutsho imbono yabo kunye<br />

lokufinyelela imbiko.<br />

Phezulu kwalokho, umphathintambo obona<br />

ngokukhitshwa kwembiko uWebster Shamu<br />

useke wacutshwa esithi inta<strong>the</strong>lizindaba kumele<br />

zizwisise ukukhululeka kwenta<strong>the</strong>li<br />

njengenhlanhla hatshi njengelungelo.<br />

Inkulumo efana lale ingachazwa<br />

njengenkulumo engaqondanga ngenxa yokuthi<br />

iyadanisa njalo lokungazwisisi ukuthi<br />

ukukhululeka kwabakhipha imbiko kutshoni<br />

ngenxa yokuthi ukukhululeka lokhu kucina<br />

kungokwalabo ababusayo nje kuphela. Ngenxa<br />

yalokhu izikhathi ezinengi izisebenzi<br />

zikahulumende zibona kulungile ukuthi<br />

zibophe inta<strong>the</strong>lizindaba kunye labahleli<br />

ngezizatho ezesabekayo. Kuthi lalabo<br />

abasetshenziswa ukubopha inta<strong>the</strong>li lezo labo<br />

bakubona ‘kuqondile’ ukwenza lokho.<br />

Okwenzakalayo kuPress Complaints<br />

Commission eUK kunika izifundo ezimqoka<br />

elizweni le<strong>Zimbabwe</strong> kunye lakulabo<br />

abakhipha imbiko lababona ngokubunjwa<br />

kwem<strong>the</strong>tho. Isifundo sokuqala ngesokuthi<br />

akulalutho olubi olubonakala kwabakhipha<br />

imbiko ngenxa yokuthi konke kusegcekeni njalo<br />

kuvunyelwe ngabantu bonke. Kutshengisa nje<br />

kuphela isenzo esingakhangelelwanga elizweni<br />

lapho okukhangelelwe ukuthi inta<strong>the</strong>lizindaba<br />

zikwazi ukuzithiba. Isifundo sesibili lanxa<br />

siqaka<strong>the</strong>kile ngesokuthi amankampani<br />

akhipha imbiko eUnited Kingdom kawafanani<br />

lawe<strong>Zimbabwe</strong>. Njalo lanxa ilizwe le<strong>Zimbabwe</strong><br />

lingathi inta<strong>the</strong>li ziziqondise zodwa<br />

ukukhitshwa kwembiko kuleli akungeke kufane<br />

ngitsho lenguquko ezizakuba khona<br />

kukhomithi yePress Complaints Committee<br />

yeUK.<br />

Nxa singakhumbula ngem<strong>the</strong>tho<br />

ecindezelayo kuqaka<strong>the</strong>kile ukuthi<br />

ukuziqondisa kwenta<strong>the</strong>li kwenziwe ngemva<br />

kokubunjwa kwebhodi eyamukelwa<br />

yizizalwane ze<strong>Zimbabwe</strong> njalo lapho<br />

ezizakhululeka ukuthi zitsho imbono yazo<br />

kunye lokusekela ilungelo labo lokwenza lokhu.<br />

*U-Zhangazha ngu Executive Direc<strong>to</strong>r we<br />

VMCZ. Ungamthinta kumeyili yakhe ethi<br />

direc<strong>to</strong>r@vmcz.co.zw; Facebook Username:<br />

TakuraZ.<br />

AMAPHEPHA KAHULUMENDE<br />

UMENDE AQHUBEKA ESETHULA IMBIKO YEZANU PF KUPHELA<br />

U<br />

k u c h w a y i s i s a<br />

kwamaphephandaba<br />

sekutshengise ukuthi<br />

uMongameli uRobert Mugabe kunye<br />

lebandla lakhe leZANU PF kabahloniphi<br />

imilayo yeGlobal Political Agreement<br />

(GPA) ngenxa yokuthi isebenzisa indawo<br />

okumele zikhiphe imbiko kazulu<br />

ukukhipha imbiko yawo.<br />

Ngaphandle kokusebenzisa<br />

abakhipha imbiko labo njengendawo<br />

yokufaka izaziso, ibandla leZANU PF<br />

lisebenzisa indawo lezi uku<strong>the</strong>ngisa<br />

imbono yebandla labo kunye lendaba<br />

yokuthi ukhetho kumele lube khona<br />

lonyaka.<br />

Lokhu kuvele ngokwengezelelwa<br />

kwenani lembiko ephuma kumsakazo<br />

I-Republic Bambazonke khathuni<br />

Abantu be<strong>Zimbabwe</strong> kumele<br />

baqaka<strong>the</strong>kise impi yenkululeko<br />

bekele ukukhonona<br />

facebook<br />

ye<strong>Zimbabwe</strong> Broadcasting Corporation<br />

(ZBC) kunye lakumabonakude. Umsakazo<br />

weSpot FM kunye leRadio <strong>Zimbabwe</strong> yaba<br />

lembiko eminengi kakhulu<br />

ngokwakuzakwenziwa yiZANU PF.<br />

Kundaba zonke ezazisethulwa kuRadio<br />

<strong>Zimbabwe</strong> ekupheleni kweviki ofunda<br />

izindaba wayephetha ngokuthi<br />

“lingaphuthi amazwi kaMongameli<br />

uRobert Mugabe ekhuluma ngePolitburo.”<br />

I-ZTV yatshengisa ilanga<br />

lokuthakazelela abantwaba be Africa,<br />

iphalamende yabatsha njalo kunhlelo<br />

zonke lezi uMugabe wathola ithuba<br />

lokukhuluma ngenhloso yeZANU PF.<br />

Lanxa yonke in<strong>to</strong> eyayisenziwa<br />

yiZANU PF yayikhulunywa<br />

okwakusenziwa ngamanye amabandla<br />

Sahlukuluzwa sabulawa, salinyazwa<br />

ukuze bathole ukuphila<br />

Isikhulumi seZANU PF uRugare ugare Gumbo<br />

akuzange kuvezwe ngaphandle<br />

kokubotshwa kwamalunga eMDC-M<br />

endleleni yeHwange ngemva kokuba<br />

lomhlangano.<br />

Kha<strong>the</strong>si siyabulala, siyahlukuluza,<br />

silimaza ukuze siphile!<br />

Vakatshela ipeji yethu yobulembu- <strong>Media</strong> Moni<strong>to</strong>ring <strong>Project</strong> <strong>Zimbabwe</strong><br />

kumbe uthumeze incwadi udinga ubungane leMmpz <strong>Zimbabwe</strong><br />

Ngodaba lokhetho iZBC yaqhubeka<br />

ibika umbono weZANU PF ukuthi<br />

ukhetho kumele lube khona lonyaka.<br />

Imbiko le kayizange ichwayisise<br />

ngokukhangelelweyo ukuthi ukhetho<br />

luqhutshwe ngendlela khona kungela<br />

mali.<br />

Umsakazo weSW Radio wabika<br />

ukuthi uRugare Gumbo wavuma<br />

ngokuhlelwa kwendlela okuzaqhutshwa<br />

ngayo ukhetho ukuze ukhetho lwenziwe<br />

lonyaka. Umbiko ofanayo wacupha<br />

i<strong>Zimbabwe</strong> Election Support Network<br />

(ZESN) icela ukuthi inikwe isikhathi eside<br />

ukuze kwenziwe inguquko lezi.<br />

UJoy Mabhenge owe Institute for<br />

Democratic Alternatives South Africa ulandule<br />

ukuthi ukhetho luzakwenziwa lonyaka.<br />

U<strong>the</strong> umbiko kaGumbo kawumutsha<br />

ngoba ibandla leli lihlala likhankasela<br />

ukhetho luka 2011. IZBC kayizange<br />

ikhiphe umbiko owakhitshwa yiStudio 7<br />

lapho iSADC eyaphendula khona iZANU<br />

PF ngokufuna ukhetho yathi ukhetho<br />

luzakwaziswa kungakhulunyiswana<br />

ngendlela ukhetho oluzaqhutshwa ngayo.<br />

Umsakazo weVoP wona wakhipha<br />

umbiko othi iZANU PF yalile indlela<br />

kaJacob Zuma yokuqhutshwa kokhetho.<br />

Kusenjalo iphephandaba leThe Daily<br />

News labika ukuthi iZANU PF<br />

kayikalungeli ukuthi kwenziwe ukhetho<br />

ngenxa yokuthi kabakavumelani<br />

ngozamela isihlalo sikaMongameli<br />

ngaphandle kukaMugabe oseleminyaka<br />

engu-87, okungaba nzima ukuthi<br />

avotelwe nguzulu.


4 UMHLAZIYI WENDABA Ntulikazi 30, 2011<br />

Ukukhathazeka ngokuthuliseka kwenkulumo phezu kwencwadi<br />

zalabo abadinga amacence okusakaza ama-commercial radio.<br />

Inhlanganiso yeMMPZ incoma ubizo<br />

olwenziwa yiBroadcasting Authority of<br />

<strong>Zimbabwe</strong> (BAZ) kulabo abafisa<br />

ukusakaza bezimele bodwa kuleli.<br />

Kulandela ubizo lolu ekupheleni<br />

kwenyanga kaNkwenkwezi, imbiko<br />

yamankampani ayedinga amacence la<br />

yabonakala kumaphephandaba njalo<br />

sekubikwe ukuthi kulamankampani<br />

angu-15 awamukelwa kubizo lolu.<br />

Kumbiko eyaphuma kumaphephandaba<br />

eyafakwa yilabo abadinga amacence,<br />

izizalwane zakuleli ezazifisa ukutsho<br />

imbono yazo ngabadinga amacence<br />

yayisamukelwa kumaviki amabili<br />

umbiko ukhitshiwe kuphephandaba.<br />

Imbono kazulu yayisamukelwa yiBAZ.<br />

I-MMPZ yaphendula kubizo lolu ukuze<br />

ibe lolwazi ngalabo abafaka imbiko yabo<br />

bedinga amacence ukuze yazi njalo<br />

ukuthi lawo mankampani alamalungelo<br />

okuthola amacence la yini.<br />

Kusenjalo, kuzehlakalo ezimbili<br />

ezehlukeneyo ababemele iMMPZ<br />

balelwa ukuthi bathole ulwazi<br />

ngamankampani ayedinga amacence<br />

ngesizatho sokuthi kuyimfihlo lokho.<br />

Okwakuvela nje kuphela ngamabizo<br />

amankampani la kunye lamawofisi abo<br />

amakhulu kunye lamakheli abo.<br />

USection 10 (3) wom<strong>the</strong>tho<br />

weBroadcasting Services Act uthi<br />

Imbono<br />

Okutshiwo nguGeorge Charamba akuqondanga<br />

MHLELI- INHLANGANISO yeVoluntary<br />

<strong>Media</strong> Council of <strong>Zimbabwe</strong> isola imbiko<br />

eyakhitshwa yiParliamentary Portfolio<br />

Committee ngabakhipha imbiko<br />

ngunobhala wogatsha olubona<br />

ngokukhitshwa kwembiko, uGeorge<br />

Charamba.<br />

Amagama okubikwa akhulunywa<br />

nguCharamba akhitshwa kuphephandaba<br />

leHerald mhlaka 22 Ntulikazi 2011<br />

kawavezi iqiniso, ikakhulu nxa ekhuluma<br />

ngeVMCZ.<br />

I-VMCZ<br />

kayilindelanga<br />

‘umbhabhathizo’ we<strong>Zimbabwe</strong> <strong>Media</strong><br />

Commission (ZMC) kumbe enye njalo<br />

ibhodi. I-VMCZ yasungulwa ngo2007,<br />

njalo yiyo engaveza ngembali<br />

yokukhululeka kwabakhipha imbiko<br />

kunye lezizalwane zakuleli<br />

njengokuvunyelwa kwakho kusisekelo<br />

sombuso wakuleli kuSection 21.<br />

Njengendlela yokuthi bakholise<br />

ilungelo labo lokuhlangana, inta<strong>the</strong>li<br />

zabumba iVMCZ ukuze ivikele njalo ithole<br />

“…odinga icence uzafaka umbiko<br />

kuphephandaba ….njalo ngendlela<br />

evunyelwa yinhlanganiso le…”<br />

Ngendlela efanayo imbiko eyaphuma<br />

kumaphephandaba yabekwa ngendlela<br />

evunyelwa yinhlanganiso le kodwa ulwazi<br />

oluncinyane olwakhitshwayo kayisilo<br />

kuphela olwaziwa yinhlanganiso le<br />

ngamankampani adinga amacence.<br />

Um<strong>the</strong>tho kuSection 10 :4 uthi uzulu<br />

ulelungelo lokutsho insolo kumbe umbono<br />

wakhe kuBAZ ngamankampani adinga<br />

amacence.<br />

Kusegcekeni ukuthi um<strong>the</strong>tho lo uthi<br />

kumele kube lokunye okwaziwayo<br />

ngamankampani la ukuze izizalwane<br />

zakuleli zenelise ukutsho imbono yazo.<br />

I-MMPZ ikholwa ukuthi nxa kungela<br />

okunye okwaziwayo ngamankampani la<br />

ukuze kuphoswe imbono kuqaka<strong>the</strong>kile<br />

ukuthi inhlanganiso le inike uzulu ulwazi<br />

lolo.<br />

Ukuncitshwa uzulu ulwazi olufana lalolu<br />

kuveza ukuthi uhlelo lolu kalukho egcekeni<br />

kuye wonke umuntu njengokutsho<br />

kom<strong>the</strong>tho. Njalo lokhu kucindezela<br />

ilungelo likazulu lokubeka imbono yabo<br />

ngokukhethwa kwamankampani afuna<br />

ukusakaza.<br />

Um<strong>the</strong>tho weBSA uthi kumele kubhalwe<br />

amabizo amankampani kudingwe imbono<br />

kazulu ukuze kubonakale ukuthi<br />

ilungelo loluntu leli eliqaka<strong>the</strong>kileyo,<br />

elivezwa kuArticle 19 we Universal<br />

Declaration of Human Rights, kunye lo<br />

Article 9 weAfrican Charter on Human<br />

Rights and Peoples Rights kunye lo Section<br />

20 wesisekelo sakuleli.<br />

Leli ngenxa yokuthi lilungelo laye<br />

wonke umuntu ukuthi afinyelele njalo<br />

amukele imbiko, umsebenzi weVMCZ<br />

yikuthi lokhu kwenzakale.<br />

Lo ngumsebenzi ongadingi<br />

‘umbhabhathizo’. Lapho uCharamba<br />

acutshwa esithi um<strong>the</strong>tho weAccess <strong>to</strong><br />

Information and Protection of Privacy Act<br />

(AIPPA) uvumela i<strong>Zimbabwe</strong> <strong>Media</strong><br />

Commission (ZMC) ukuthi yenze ikhansili<br />

ivumelana leVMCZ kutshengisa umutsho<br />

olahlekisa abantu. I-AIPPA ngum<strong>the</strong>tho<br />

osusetshenziswe izikhathi ezinengi<br />

ukwenqabela ukukhululeka ngenxa<br />

yokuthi um<strong>the</strong>tho lo ukhangelela ukuthi<br />

inta<strong>the</strong>li zonke zibhalise kunye<br />

lamankampani abo, ukubotshwa<br />

SIYAMUKELA IMBONO YENU<br />

Umhlaziyi Wezindaba engathanda ukuzwa imbono<br />

yenu ngalokhu okubhaliweyo. Uyathanda<br />

ukuyibala yini Iluncedo yini Kulokunye okungabe<br />

kungalotshwanga ofuna ukukubona kumhlaziyi we<br />

zindaba Sitholakala ku email<br />

ethi:moni<strong>to</strong>rs@mmpz.org.zw kumbe<br />

ecingweni: 0774432509.<br />

amankampani la ayafinyelela yini ukuthi<br />

athole amacence.<br />

Kusenjalo, uzulu kangeke abeke imbono<br />

yakhe nxa kulokunye angakwaziyo<br />

ngamankampani njalo kabangeke<br />

baphathise ngalutho nxa sekudingwa<br />

imbono yabo.<br />

Ukwalisa uzulu ukuthi athole ulwazi<br />

olugcweleyo kwephula um<strong>the</strong>tho wona<br />

ojonge ukuthi konke kube segcekeni<br />

kwenze ukukhethwa kwamankampani<br />

kube yimfihlo yeBAZ.<br />

Isibonelo, insuku ezingu-14 sezedlula njalo<br />

uzulu ulokhe engelalo ulwazi olugcweleyo<br />

ngamankampani adinga amacence<br />

okusakaza. Njalo uzulu kangeke waba<br />

kwazi ukuthi iBAZ ikhe<strong>the</strong> njani lawo<br />

mankampani.<br />

IMMPZ icela iBAZ ukuthi yazise uzulu<br />

ngabanikazi bamankampani ukuze<br />

izizalwane zakuleli zisebenzise ilungelo<br />

lazo lokutsho imbono yabo ngalawo<br />

mankampani afuna ukusakaza kuleli.<br />

Nxa inhlanganiso le ingaqhubekela<br />

phambili isalisa uzulu ukuthi athole imbiko<br />

ngamankampani adinga amacence<br />

kuzakwenza abantu bathandabuze<br />

ukusebenza kwenhlanganiso le okuvele<br />

kusolwa ngamabandla akuhulumende<br />

womanyano.<br />

Lokhu kwalandela ukubekwa kwamalunga<br />

ebhodi yeBAZ ngumphathintambo obona<br />

kwenta<strong>the</strong>li kunye lokuvalwa<br />

kwamankampani akhipha imbiko.<br />

Ukuthi iZMC ingavumelana lenta<strong>the</strong>li<br />

yikuqamba amanga nxa sekuqathaniswa<br />

lom<strong>the</strong>tho we AIPPA ngokukhululeka<br />

kwenta<strong>the</strong>li e<strong>Zimbabwe</strong>.<br />

Ngemva<br />

kokunanzelela<br />

ukusetshenziswa kwe AIPPA kuleli,<br />

iVMCZ ikhuthaza uhulumende kunye<br />

ledale lephalamene lakuleli ukuthi yenze<br />

izinqumo eziqondileyo ukuze im<strong>the</strong>tho<br />

efana lale iqondiswe masinyane. Lokhu<br />

kungaphandle kokuguqulwa kwesisekelo<br />

sombuso lapho uhulumende womanyano<br />

ngokukhitshwa kwembiko uWebster<br />

Shamu, ngenyanga kaMpandula<br />

ngomnyaka ka2009. Kubikwa amalunga<br />

ebhodi le ngabasekeli bebandla leZANU<br />

PF. Isenzo lesi sephula njalo<br />

okwakuvunyelwane kuGlobal Political<br />

Agreement (GPA), yona ekhangelele<br />

ukuthi nxa kukhethwa amalunga ebhodi<br />

eziqaka<strong>the</strong>kileyo elizweni kumele kube<br />

lembono yamalunga amabandla<br />

ombangazwe onke.<br />

IMMPZ ikhathazekile njalo<br />

ngokuphuza ukukhangelwa kwebhodi<br />

yeBAZ kunye leMass <strong>Media</strong> Trust<br />

eyiyo ekhokhela iZimpapers kunye<br />

leZBC kungakhathalekile ukuthi<br />

abakhokheli bakaHulumende<br />

womanyano<br />

bavumelana<br />

kumhlangano owenziwa ngenyanga<br />

kaMfumfu ngomnyaka ka2009 (SW<br />

Radio Africa 8/10/09) njalo lokhu<br />

kwagcizelelwa eCape Town, eSouth<br />

Africa komunye umhlangano<br />

owenziwayo kukhulunywa ngokhetho<br />

ngoMabasa kunye langoNkwenkwezi<br />

lonyaka (The Sunday Mail, 5/6/11).<br />

Kucatshangelwa ukuthi nxa<br />

kungabunjwa ibhodi entsha<br />

ezimeleyo ekholwa yizizalwane<br />

zakuleli, inhlelo kunye lenguquko<br />

ezingenziwa kwezemsakazo<br />

zinga<strong>the</strong>mbakala.<br />

asevika ngakho nxa ebuzwa<br />

ngokungathathwa kwamanya<strong>the</strong>lo<br />

okuqondisa im<strong>the</strong>tho efana lale.<br />

i-VMCZ iyayazi njalo iKariba<br />

conference uCharamba akhulumangayo<br />

kuThe Herald.<br />

Umbiko ogcweleyo weKariba<br />

Conference kusenjalo kawukabi ngumbiko<br />

kazulu lapho okucatshangelwa ukuthi<br />

kulom<strong>the</strong>tho ozavikela inta<strong>the</strong>li i<strong>Media</strong><br />

Pratictioners Bill.<br />

Alec Muchadehama<br />

VMCZ chairperson<br />

IKHATHUNI YE-UMHLAZIYI WENDABA<br />

Ngamafitshane<br />

utshoni uma<br />

usithi<br />

amaZimbaweans<br />

ale ZANU PF<br />

enhlizweni.<br />

Nxa umuntu wonke engaba lilunga<br />

leZANU PF, ukuguquka<br />

kwangaphakathi (okwenhliziyo)<br />

kuyaphangisa ngoba bafuna<br />

inguquko banengi ukwedlula labo<br />

abangayifuniyo.<br />

Umhlaziyi wendaba ulotshwa yinhlanganiso ye<strong>Media</strong> Moni<strong>to</strong>ring <strong>Project</strong> <strong>Zimbabwe</strong> etholakala kukheli ethi 9 Knightbruce<br />

Road, Mil<strong>to</strong>n Park, Harare Inombolo zocingo zithi 263 714816 lo 778115, lingabhalela ku-website<br />

yethu ethi moni<strong>to</strong>rs@mmpz.org.zw<br />

Likhululekile ukusazisa imibono yenu phezu kwendaba ezikulolugwalo. Olunye ulwazi mayelana ngenhanganiso yeMMPZ<br />

lingayithola ku-website yethu ethi hhttp://mmpz.org/

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!