to download the PDF file. - Media Monitoring Project Zimbabwe
to download the PDF file. - Media Monitoring Project Zimbabwe
to download the PDF file. - Media Monitoring Project Zimbabwe
- No tags were found...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Umhlaziyi Wendaba<br />
Ugwalo lwe Public Information Rights Forum<br />
Umhlaziyi wendaba ulotshwa yi<strong>Media</strong> Moni<strong>to</strong>ring <strong>Project</strong> <strong>Zimbabwe</strong> ngenjongo<br />
UDABA 5 Ntulikazi 30, 2011<br />
yokunceda amalunga ayo ePublic Information Rights Forum kuleli<br />
Usenkingeni eni uMugabe ngenguquk<br />
enguquko<br />
kwezokuvik<br />
okuvikeleka kwelizw<br />
elizwe<br />
Abakhipha imbiko baveze<br />
ukuba uMongameli<br />
uMugabe uphakathi<br />
kobunzima ngoba abamanye<br />
amabandla kuHulumende<br />
womanyano bathi bafuna<br />
abakhokhela ingatsha ezibona<br />
ngokuvikeleka kwelizwe<br />
batshintshwe ngenxa yokuthi<br />
basekela ibandla leZANU PF.<br />
Kusukela kusungulwa<br />
uHulumende womanyano kuleli<br />
ngoNhlolanja ngomnyaka<br />
ka2009, inhloko kaHulumende<br />
uMorgan Tsvangirai owebandla<br />
leMovement for Democratic<br />
Change (MDC) kunye<br />
loSikhwicamfundo uWelshman<br />
Ncube okhekhela elinye ibandla<br />
leMDC bafuqa ukuthi<br />
kuguqulwe inhlangothi<br />
zokuvikeleka kwelizwe ngenxa<br />
yokuthi abakhona basekela<br />
ibandla leZANU PF.<br />
OKUMUNYETHWEYO<br />
2. I-ZANU PF ithi<br />
ukuguqulwa kogatshwa<br />
olubona ngokuvikelwa<br />
kwelizwe yimizamo<br />
yokuxotsha uMugabe<br />
3. I-VMCZ immela<br />
ukuqhutshwa kom<strong>the</strong>tho<br />
obona ngokukhitshwa<br />
kwembiko<br />
· Abakhipha imbiko phansi<br />
kukaHulumende<br />
baqhubeka bezimisele<br />
ukusebenzela i-ZANU PF<br />
· I-Republic Bambazonke<br />
khathuni<br />
4. Ukukhathazeka<br />
kweMMPZ ngokuthuliseka<br />
kwenkulumo ngeBAZ<br />
· Incwadi<br />
· Ikhathuni ye-umhlaziyi<br />
wendaba<br />
Abasoze basalu<strong>the</strong> uTsvangirai...uGeneral Constantine Chiwengwa<br />
(esandleni senxele) lo Police Chief Augustine Chihuri<br />
Kusenjalo, kusehlakalo<br />
esisanda ukwedlula,<br />
uKhomanda we 3 Infantry<br />
Battalion, uBrigadier General<br />
Douglas Nyikayaramba wabikela<br />
abakhipha imbiko bezimele<br />
kunye labakaHulumende ukuthi<br />
abakhokhela ibutho bafuna<br />
ukuthi uMongameli uMugabe<br />
afele esikhosini, njalo wathi<br />
abakhokheli laba kabangeke<br />
bahlonipha uTsvangirai<br />
kungakhathalekile ukuthi uzabe<br />
enqobile kukhetho oluzayo.<br />
Kunkulumo zakhe lezi,<br />
uNyikayaramba wabika njalo<br />
kuphephandaba le The Herald<br />
lamhlaka 23 Nhlangula ukuthi<br />
“uTsvangirai kabethusi ngitsho<br />
kuleli kwezombangazwe kodwa<br />
uyingozi nxa sekukhulunywa<br />
ngokuvikeleka kwelizwe.”<br />
“Uthatha iziqondiso<br />
ebantwini abangayisibo bakuleli,<br />
abafisa ukuthi kube lenguquko<br />
kuleli. Nxa kuyikuthi ibandla<br />
lakhe eqinisweni lizimele, ngabe<br />
kasizihluphi ngalo. Bathi bona<br />
bafuna ukudiliza ibandla<br />
leZANU PF kungakho kumele<br />
sihlakaniphe.”<br />
Inkulumo kaNyikayaramba<br />
kayintsha. Abanye abafana lo<br />
Constantine Chiwenga, Air<br />
Marshal Perence Shiri,<br />
okhangela onogada bemajele<br />
uParadzai Zimondi kunye<br />
lokhokhela amapholisa<br />
uCommissioner General<br />
Augustine Chihuri labo sebeke<br />
bazwakala bekhuluma ukuthi<br />
kabasoze bahloniphe omunye<br />
umongameli okhethwa ngabantu<br />
bakuleli ngoba bengazange baye<br />
empini.<br />
Inkulumo lezi kubikwa<br />
zijonge uTsvangirai owanqoba<br />
uMugabe<br />
kukhetho<br />
lukaMbimbitho ngo2008, kodwa<br />
wehluleka ukubusa wangeniswa<br />
kuHulumende womanyano.<br />
Ukuguqulwa kwababona<br />
ngokuvikelwa kwelizwe<br />
kumunyethwe kuarticle<br />
XIII kuGlobal Political<br />
Agreement. Um<strong>the</strong>tho lo ubika<br />
ukuthi ingatsha lezi akumelanga<br />
zisekele ibandla elithile<br />
ukwedlula elinye njalo kubikwa<br />
kumele benze umsebenzi wabo<br />
ngendlela eqondileyo<br />
esegcekeni.<br />
Amabandla amathathu<br />
alabameli kudale lephalamende<br />
yiZANU PF kunye lamabandla<br />
eMDC amabili avumela ukuthi<br />
INTATHELIZIND<br />
THELIZINDAB<br />
ABA<br />
ZIBOTSHIWE<br />
Amapholisa akuleli<br />
mhlaka 15 Ntulikazi<br />
abophe inta<strong>the</strong>lizindaba<br />
ezine ukuze bafihle indaba<br />
yepholisa lentabazinduna<br />
elabotshwa lise<strong>the</strong>swa icala<br />
lokuba lengoma zebandla<br />
leMovement for Democratic<br />
Change<br />
(MDC)<br />
kumakhalekhukhwini kunye<br />
lasekhompuyu<strong>the</strong>ni.<br />
Igqwetha labo uLizwe Jamela<br />
owe<strong>Zimbabwe</strong> Lawayers for<br />
Human Rights u<strong>the</strong> inta<strong>the</strong>li<br />
lezi- Nqobani Ndlovu, Pindai<br />
Dube, Oscar Nkala kunye<br />
loPamenus Tuso- babotshwa<br />
bavalelwa enkambeni<br />
yeNtabazinduna phandle<br />
kwedolobho lakoBulawayo<br />
lapho ababegijimele khona<br />
ukuze bayebona ipholisa leli<br />
lixotshwa.<br />
Ipholisa leli uTedious Chisango<br />
waxotshwa ngokuba lengoma<br />
zebandla leMDC kuselula<br />
yakhe. Kubikwa kutholakale<br />
ezinye ingoma ezinengi zeMDC<br />
kukhompuyutha yakhe, njalo<br />
we<strong>the</strong>swa icala lokuzama<br />
ukudinga usekelo emapholisa<br />
asafundela umsebenzi.<br />
Inkamba yeNtabazinduna<br />
ngenye yezinkamba kuleli<br />
okufundiswa khona amapholisa.<br />
Inta<strong>the</strong>li lezi zakhululwa<br />
ngemva kwesikhathi<br />
zinge<strong>the</strong>swanga cala.<br />
Ukubotshwa kwalaba<br />
kulandela ukubotshwa<br />
kukamhleli uNevanje<br />
Mmadanhire, kunye lenta<strong>the</strong>li<br />
uPatience Nyangove kunye lo<br />
Loud Ramakgapola abavela<br />
kuphephandaba lenkampani<br />
ye Alpha <strong>Media</strong> Holdings<br />
ngendaba eyamumathwa<br />
kuphephandaba leStandard<br />
eyayikhuluma ngokubotshwa<br />
kuka Jameson Timba<br />
ongumphathintambo ewofisini<br />
kaTsvangirai.<br />
AKULAKHETHO LONYAKA EZIMBABWE: SA<br />
Ummongameli uRobert Gabriel Mugabe<br />
Abakhipha imbiko baveza<br />
umbono kamongameli<br />
weSouth Africa yena<br />
obona ngokukhulumisana<br />
phakathi kwamabandla<br />
akuHulumende womanyano<br />
uJacob Zuma yena owaveza<br />
ukuthi akusoze kube lokhetho<br />
lonyaka kuleli.<br />
UJacob Zuma umela<br />
amazwe eAfrica kuSou<strong>the</strong>rn<br />
Africa Development<br />
Community (SADC).<br />
Ephendula mhlaka 13<br />
Ntulikazi, uMongameli uZuma<br />
uveze ukuthi ukhetho luzakuba<br />
khona nxa konke okukhangelelweyo<br />
kuHulumende womanyano<br />
sekwenziwe kuGlobal Political<br />
Agreement kunye lendlela okumele<br />
ilandelwe kukhetho.<br />
Ibandla leZANU PF<br />
kumhlangano walo nyakenye<br />
ngoMpalakazi laveza ukuthi<br />
ukhetho yilo oluzachitha<br />
uHulumende womanyano lonyaka.<br />
Obona ngobudlelwano kunye<br />
lokucebisana njalo eyisikhulumi<br />
senkulumo ezenziwayo uLindiwe<br />
Zulu u<strong>the</strong> kakungeke kwenzeke<br />
ukuthi ilizwe leli libe lokhetho<br />
lonyaka.<br />
kumele kuguqulwe indlela<br />
amasotsha afundiswa ngayo<br />
kugoqele ukuhlonipha uluntu<br />
kunye lom<strong>the</strong>tho welizweni.<br />
Kulandela lokhu unobhala<br />
jikelele weMDC-T uTendai Biti<br />
mhlaka 2 Ntulikazi wabikela i-<br />
Joint Moni<strong>to</strong>ring and<br />
Implementation Committee<br />
(JOMIC) ngenkulumo<br />
kaNyikayaramba.<br />
“NjengeMDC sithintekile<br />
kakhulu ngenxa yenkulumo<br />
kaBrigadier Nyikayaramba njalo<br />
sinanzelela ukuthi inkulumo le<br />
yephula um<strong>the</strong>tho okusisekelo<br />
sombuso oweDefence Act.<br />
Singathaba njengebandla nxa<br />
kungenziwa amanya<strong>the</strong>lo<br />
okumbopha,” kutsho uBiti<br />
kuncwadi yakhe eyayisiya<br />
kuJOMIC.<br />
IJOMIC yabunjwa ngaphansi<br />
kuka Article XXII weGlobal<br />
Political Agreement (GPA)<br />
ngamabandla amathathu<br />
abusayo. Yamukela imbiko kunye<br />
lensolo ngokusebenza kweGPA.<br />
Omunye ummeli webandla<br />
leMDC-T eMbizo, Kwekwe<br />
uSettlement Chikwinya usefuqe<br />
ukuthi idale lephalamende<br />
likhuthaze abakhokheli ababona<br />
ngokuvikeleka kwelizwe<br />
bahloniphe isisekelo sombuso<br />
welizwe le<strong>Zimbabwe</strong>.<br />
“Sifuna ukuthi abakhokhela<br />
ingatsha ezibona ngokuvikeleka<br />
kwelizwe bahloniphe isisekelo<br />
sombuso kunye lem<strong>the</strong>tho<br />
yakuleli efana leDefence Forces,<br />
Police Act kunye le Prisons Act,”<br />
kutsho uChikwinya ebikela<br />
iphephandaba le The Daily News.<br />
Wathi isisekelo sombuso<br />
we<strong>Zimbabwe</strong> ngaphansi<br />
kwem<strong>the</strong>tho elandelayo<br />
• To Page 2<br />
• To Page 2<br />
“Nxa kukhangelwa<br />
ngokhetho, kulezin<strong>to</strong> okumele<br />
zenziwe njalo okumele<br />
zilandelwe, phakathi kwalezo<br />
zin<strong>to</strong> kudingakala ukuthi<br />
kukhangelwe ngendlela<br />
ezalandelwa kukhetho.<br />
“Kayisiwo msebenzi<br />
w a b a p h a t h i s a<br />
ekukhumisaneni umlotha<br />
ukuthi batsho ukuthi ukhetho<br />
luzakwenziwa nini, kodwa ke<br />
ukhetho kumele lube khona<br />
nxa umumo uvuma njalo<br />
wonke amabandla kumele abe<br />
• To Page 2 Ophathisayo kuthimu yeSA uLindiwe Zulu<br />
Umhlaziyi wendaba ulotshwa yinhlanganiso ye<strong>Media</strong> Moni<strong>to</strong>ring <strong>Project</strong> <strong>Zimbabwe</strong> etholakala kukheli ethi 9 Knightbruce Road, Mil<strong>to</strong>n Park, Harare<br />
Inombolo zocingo zithi 263 714816 lo 778115, lingabhalela ku-website yethu ethi moni<strong>to</strong>rs@mmpz.org.zw<br />
Likhululekile ukusazisa imibono yenu phezu kwendaba ezikulolugwalo. Olunye ulwazi mayelana ngenhanganiso yeMMPZ lingayithola<br />
ku-website yethu ethi hhttp://mmpz.org/
2 UMHLAZIYI WENDABA Ntulikazi 30, 2011<br />
I-ZANU PF ithi ukuguqulwa kogatsha olubona<br />
ngokuvikelwa kwelizwe yimizamo yokuxotsha uMugabe<br />
Ngesikhathi indaba<br />
yokuguqulwa<br />
kwengatsha ezibona<br />
ngokuvikelwa kwelizwe zitshisa<br />
ikakhulu kuHulumende<br />
womanyano, amaphephandaba<br />
azimeleyo asedinge imbono<br />
yalabo<br />
abadingisisa<br />
ngokuvikelwa ukuze baxazulule<br />
indaba le.<br />
Lanxa inhloko kaHulumende<br />
uMorgan Tsvangirai weMDC-T<br />
kunye lelinye ibandla leMDC<br />
befuna ukuthi ingatsha ezibona<br />
ngokuvikelwa kwelizwe<br />
ziguqulwe ngenxa yokuthi<br />
kukhanya sengathi zisekela<br />
ibandla leZANU PF. Lokhu<br />
kungenza ukhetho lusekele<br />
ibandla leli.<br />
UMartin Rupiya ohlolisisa<br />
ngokuvikelwa kwelizwe utshele<br />
iSW Radio Africa ukuthi<br />
akuqondanga ukuthi kukhanye<br />
sengathi abafuna inguquko<br />
kungatsha ezibona ngokuvikelwa<br />
kwelizwe ngabaphikisana<br />
lebandla leZANU PF.<br />
U<strong>the</strong> im<strong>the</strong>tho yokuvikelwa<br />
kwelizwe, kunye lenhlelo<br />
zokuzakwenziwa kumele kube<br />
yizin<strong>to</strong> ezenziwa nguHulumende<br />
ukuze kuncedise ekuvikelweni<br />
kwezizalwane zakulelo lizwe.<br />
Kodwa iZANU PF yona iyala<br />
yemba phansi ukuthi kube<br />
lenguquko kungatsha ezibona<br />
ngokuvikelwa kukazulu lelizwe<br />
bathi lezi zindlela zokususa<br />
uMugabe esikhosini.<br />
I-MDC yona ke ifuna kube<br />
lenguquko ngenxa yokuthi<br />
abakubutho basekela njalo<br />
bahlonipha uMugabe okwenza<br />
bacine bezibona sengathi<br />
baphezulu kom<strong>the</strong>tho okuyikho<br />
okwenqabela ukuthi uMugabe<br />
anikeze amandla kuTsvangirai<br />
aze anqobe kukhetho<br />
ngoMbimbitho ngo2008.<br />
Kulokuthi basebenzele ilizwe<br />
abebutho, amapholisa kunye<br />
INTATHELIZIND<br />
THELIZINDAB<br />
ABA A ZIBOTSHIWE<br />
• From Page 1<br />
Inhlanganiso yenta<strong>the</strong>lizindaba<br />
i<strong>Zimbabwe</strong> Union of Journalists<br />
(ZUJ) isole ukubotshwa<br />
kwenta<strong>the</strong>li lezi yathi kutshengisa<br />
ukuthi ilizwe leli lifana leBurma<br />
(Myanmar) kunye le Iran.<br />
Basekunakanakeni...Ummongameli Mugabe, Bri-Gen Douglas Nyikayaramba loPrime Minister uMorgan Tsvangirai<br />
Akulakhetho lonyaka e<strong>Zimbabwe</strong>: SA<br />
• From Page 1<br />
ekhululekile njalo lenhlanganiso<br />
ezizakhangela ngokhetho kumele<br />
zibe sezikhona,” kutsho uZulu.<br />
Wengezelele wathi “Kumele<br />
sikhumbule ukuthi indlela<br />
ezalandelwa yokhetho yaqoqwa<br />
ngabakhumisana umlotha,<br />
ababemele amabandla abo, njalo<br />
kwamukelwa hatshi yiTroika<br />
kuphela kodwa ngamazwe wonke<br />
eSADC. Ngokunjalo sikhangelele<br />
ukuthi indlela ezalandelwa<br />
eyokhetho kunye leGPA ukuthi<br />
kusebenze<br />
ukhetho<br />
lungakenziwa.”<br />
U<strong>the</strong> abancedisa kunkulumo<br />
lezi kabasoze baphanjaniswe<br />
labacuphi bachothozwa<br />
ngokusekela iZANU PF ukuze<br />
bacindezele abaphikisana<br />
loMugabe. Ibutho yilo elincedise<br />
kakhulu ukuthi uMugabe<br />
aqhubekele phambili ebusa<br />
kusukela kutholakala uzibuse.<br />
“Inguquko kugatsha lolu<br />
iqaka<strong>the</strong>kile kakhulu ukuze<br />
kuguqulwe indlela yendulo.<br />
Ilizwe le<strong>Zimbabwe</strong> libuswa<br />
nguhulumende womanyano<br />
ngenxa yokungenela kwababona<br />
ngokuvikelwa kwelizwe ngemva<br />
kokhetho olwaba khona<br />
ngo2008,” nguRupiya lowo.<br />
Uphinde wathi “Injongo<br />
yokuvikelwa kwelizwe yikuthi<br />
labo abakhangela lokho<br />
basebenze kuhle ngendlela<br />
esegcekeni kuwo wonke umuntu<br />
hatshi lokhu osekusenziwa<br />
yiZANU PF.”<br />
Omunye okubutho uColonel<br />
Bassie Bangidza utshele iSecurity<br />
Sec<strong>to</strong>r reform ukuthi<br />
iphalamende kayisiyo ndawo<br />
engakhangela ngodaba lolu.<br />
UBangidza ongu Mqondisi<br />
wama Defence Studies e<br />
Univesithi ye<strong>Zimbabwe</strong> u<strong>the</strong><br />
iphalamende ayingeke<br />
ichwayisise ngodaba olufana<br />
lalolu ngoba luqaka<strong>the</strong>kile<br />
kakhulu.<br />
Unobhala jikelele weZUJ uFoster<br />
Dongozi u<strong>the</strong> “okwenziwa<br />
ngamapholisa kuleli kuyethusa.<br />
Njengenhlanganiso sicabangela<br />
ukuthi ukubotshwa kwenta<strong>the</strong>li<br />
kuzakwanda njengoba ukhetho<br />
selusondela.”<br />
yimbono eyenziwayo (yi ZANU PF<br />
kumbe ngabanye) ngaphandle<br />
kokukhulumisana ngenxa yokuthi<br />
iqula lakhe lakhuluma<br />
labakhumisana umlotha nje kuphela.<br />
U<strong>the</strong> iqula lakhe lizahlangana<br />
labakhumisana umlotha ukuze<br />
kukhangelwe isikhathi esizabekwa<br />
kusamithi yeSADC eAngola<br />
ngenyanga kaNcwabakazi.<br />
Lanxa<br />
amabandla<br />
akuHulumende womanyano<br />
avumelana ngezikhathi njalo<br />
abikelwa abakhokheli, iZANU PF<br />
iyala ukukwamukela lokhu yathi<br />
bazadonsa ukhetho luze lube khona<br />
ngomnyaka ozayo kumbe ngo2013.<br />
Ekhuluma ngemva komhlangano<br />
wePolitburo, isikhulumi sebandla<br />
Abameli bephalamende bona<br />
bakhangela ngezombangazwe<br />
kunye lokuziphatha<br />
kwamabandla. Munye ngamunye<br />
wabo uyabe efuna ukuqhubeka<br />
ezwanana lalabo abenza<br />
izinqumo zom<strong>the</strong>tho,” kutsho<br />
uBangidza.<br />
“Bafuna ukuzwanana<br />
loMongameli kumbe lenhloko<br />
kaHulumende kulokuthi<br />
bakhangele izifiso zalabo<br />
ababakhethayo kunye lababona<br />
ngokuvikelwa kwelizwe,”<br />
nguBangidza lowo.<br />
Ucebise ukuthi nxa inguquko<br />
kwezokuvikelwa kwelizwe<br />
zingenziwanga ngendlela<br />
kungaphambanisa ubudlelwano<br />
bukazulu kumbe ukuthula<br />
elizweni.<br />
Omunye laye okhulume<br />
ngodaba lolu uWilfred Mhanda,<br />
owake waba ngukhomanda<br />
empini uchothoze kakhulu<br />
amapholisa,<br />
ibutho<br />
ababekhuluma inkulumo<br />
ezisekela ibandla elithile.<br />
U<strong>the</strong> ababona ngokuvikelwa<br />
kwelizwe kumele ba<strong>the</strong>mbeke<br />
elizweni.<br />
“Ibutho lisebenzela thina.<br />
Bayizichaka zethu kabasi<br />
bakhokheli bethu. Kasingeke<br />
sikhulume kuphela ngendlela<br />
abasebenza<br />
ngayo<br />
Abamela amalungelo abantu bathi<br />
amapholisa aseqalise ukubopha<br />
inta<strong>the</strong>li ezivela kumankampani<br />
azimeleyo<br />
kunye<br />
labakwezombangazwe abaphikisana<br />
loMongameli uMugabe ozama<br />
ukuthi kube lokhetho lonyaka.<br />
leZANU PF uRugare Gumbo si<strong>the</strong><br />
onguye obamela kunkulumo<br />
uPatrick Chinamasa usekhulume<br />
labo ngesikhathi sokhetho, kodwa<br />
ibandla lakhe alikwamukeli lokhu.<br />
“Ezinye izikhathi ezibekiweyo<br />
asizivumi, ngenxa yokuthi kuzakwenza<br />
ukhetho lwenziwe ngomnyaka ozayo<br />
kumbe ngo2013,” kutsho uGumbo<br />
wasesithi ibandla lakhe lifuqa ukuthi<br />
ukhetho lwenziwe lonyaka.<br />
Abaphosa imbono yabo<br />
kwezombangazwe kubikwa bathi<br />
ukuqhubeka kweZANU PF ngokuthi<br />
ukhetho lube khona lonyaka kakusoze<br />
kuzwakale ngenxa yokuthi uZuma<br />
kunye leSADC abasoze bavume ukuthi<br />
kube lokhetho oluzabangela<br />
ukungazwanani futhi kwele<strong>Zimbabwe</strong>.<br />
singakhulumanga<br />
ngokuziphatha kwabo.”<br />
“Idale lephalamende elingeke<br />
likhulume kuphela ngamaunifomu<br />
abo kunye lokudla<br />
lingakhulumi ngokuziphatha<br />
kwabo. Akucaci lokhu. Kumele<br />
bakhangele konke. Bayizichaka<br />
zethu ngenxa yokuthi<br />
babhadalwa yithi esikhipha<br />
im<strong>the</strong>lo ye<strong>the</strong>xi kungakho<br />
kumele babuzwe yithi,” kutsho<br />
uMhanda.<br />
Elinye iqiniso eliphume<br />
egcekeni ngemva kokudingakala<br />
ukuthi kube lenguquko<br />
kungatsha<br />
ezibona<br />
ngokuvikelwa kwelizwe<br />
nguTsvangirai kunye lebandla<br />
lakhe leMDC-T kulandela<br />
amazwi kaBrigadier-General<br />
Douglas Nyikayaramba osekela<br />
iZANU PF izindaba ezine<br />
ezaphumayo zala ukuthi lokhu<br />
kuqaka<strong>the</strong>kile, bathi bona<br />
ababona ngokuvikelwa kwelizwe<br />
bayawazi um<strong>the</strong>tho kunye<br />
lokuhlonipha.<br />
Ezinye indaba ezaphuma<br />
zazibalisa<br />
ethi<br />
kulokungazwanani phakathi<br />
kwamapholisa lebandla leMDC-<br />
T ezakhitshwa kuZTV, The<br />
Herald, Studio 7, <strong>Zimbabwe</strong><br />
Independent and Radio VoP.<br />
Usenkingeni eni uMugabe ngenguquk<br />
enguquko<br />
kwezokuvik<br />
okuvikeleka kwelizw<br />
elizwe<br />
• From Page 1<br />
Defence Act Chapter 11.02,<br />
Police Act Chapter 11.00, Prison<br />
Act Chapter 7.11 kunye<br />
le Public Service Act Chapter<br />
11.04, ithi abakhokhela ingatsha<br />
ezibona ngokuvikelwa kwelizwe<br />
akumelanga basekele ibandla<br />
elithile kodwa kumele babe<br />
phakathi laphakathi.<br />
Ephendula indaba le<br />
uMongameli uMugabe wathi<br />
emhlanganweni weCentral<br />
committee idale lephalamende<br />
kumele litshiyane lamaGenerals<br />
‘akhe’.<br />
“Njengondunankulu<br />
wengatsha lezi ngifuna ukubeka<br />
lokhu sobala ukuthi<br />
akumelanga kube lomuntu<br />
ophambanisa um<strong>the</strong>tho kunye<br />
lephalamende ngenxa yokuthi<br />
layo<br />
ayingeke<br />
ibengundunankulu. Ngitsho,”<br />
la ngamazwi acutshwayo<br />
Amaphephandaba<br />
kahulumende abika ukuthi<br />
ukuguqulwa kwengatsha ezibona<br />
ngokuvikelwa kwelizwe akukho<br />
kuGPA kungakhathalekile ukuthi<br />
uSection 13:1 othi yena ingatsha<br />
zikahulumende kayisizo<br />
zebandla elithile njalo kumele<br />
basebenze ngendlela<br />
ezatshengisa ukuthi<br />
bayawahlonipha amabandla<br />
onke.<br />
Indaba ezintathu ezaphumayo<br />
kwakuyimbono eyabhalwa<br />
nguNathaniel Manheru<br />
(ocatshangelwa ukuthi<br />
nguGeorge Charamba<br />
oyisikhulumi sikaMugabe),<br />
Caesar Zvayi kunye lokaJonathan<br />
Moyo onguZANU PF Politburo<br />
member lazo ezazichothoza<br />
inguquko le.<br />
UZvayi wachaza inguquko le<br />
njengendlela yokuthi kube<br />
lenguquko kwezombangazwe<br />
(The Herald), kuthi uMoyo yena<br />
wathi lokhu kuphambanisa njalo<br />
kwethusela ukuvikelwa kwelizwe<br />
(The Sunday Mail).<br />
Ensukwini ezedluleyo iZTV<br />
yachothoza uTsvangirai lebandla<br />
lakhe ngokusebenzisa indawo<br />
zikazulu uku<strong>the</strong>thisa lokukhuba<br />
abakhokheli bengatsha ezivikela<br />
ilizwe, okwakhangelwa<br />
nguRetired Brigadier Felix<br />
Muchemwa njengendlela<br />
esegcekeni etshengisa<br />
uTsvangirai labantu bakhe<br />
bemazweni ukuthi ilizwe leli<br />
“kalisoze livumele ukubuswa<br />
ngum<strong>the</strong>ngisi.”<br />
Amaphepha azimeleyo abika<br />
ukuthi umbono kaNyikayaramba<br />
loCommissioner General<br />
Augustine Chihuri itshengisa<br />
ukuthi basekela ibandla elithile<br />
njalo kakuvunyelwa njalo bathi<br />
imbono yabo iphikisana<br />
lesisekelo sombuso njalo indaba<br />
le iyingxenye yesivumelwano<br />
seGPA.<br />
okubikwa ukuthi akhulunywa<br />
nguMugabe.<br />
Inkulumo le layo<br />
yayibhekane lebandla leMDC_T<br />
lona elilabameli ababika<br />
ephalamende bedinga ukuthi<br />
kulungisiswe.<br />
uMugabe watshela njalo<br />
abasekeli bakhe ukuthi<br />
“Bafundiseni ukukhululeka<br />
lombuso wakithi ikakhulu labo<br />
ababalekayo kunye labalayo<br />
ukupha<strong>the</strong>ka empini<br />
yenkululeko. Kabasoze<br />
babasekele ngenxa yembali<br />
yabo….<br />
“Bazahlangana njani labantu<br />
abadla bana<strong>the</strong> lezitha.<br />
Sibabona besiya e Europe, aantu<br />
abasinika izijeziso zemnotho<br />
besebebuya ilanga libalele bathi<br />
bafuna ukuhlonitshwa<br />
ngamapholisa, libutho.<br />
Bayiziwula na Kabayisizo<br />
ziphukuphuku. Guqulani<br />
indlela zenu, kabaguquke.”
UMHLAZIYI WENDABA Ntulikazi 30, 2011 3<br />
Abakhipha imbiko phansi kukaHulumende baqhubeka<br />
bezimisele ukusebenz<br />
benzela ela i-ZANU PF<br />
Ngu Takura Zhangazha.<br />
Kulengxoxo esiqalisile ngokusebenza<br />
kwabakhipha imbiko elizweni<br />
leUnited Kingdom kunye lakulabo<br />
ababona ngokukhitshwa kwembiko emhlabeni<br />
wonke jikelele. Isizatho esimqoka salokhu<br />
ludaba lokulalelwa kwenkulumo ezazisenziwa<br />
ngocingo ngenye inkampani ye-UK ekhipha<br />
imbiko, iNews of <strong>the</strong> World okungekho<br />
em<strong>the</strong>thweni. Isenzo lesi sesibangele ukuthi<br />
abakhokheli benkampani le babone kuqondile<br />
ukuthi bekele umsebenzi wabo.<br />
Phakathi kobubi bonke lobu, uhulumende<br />
welizweni leCameroon, abaphikisana<br />
lokuphathwa kwezisebenzi, inta<strong>the</strong>lizindaba<br />
kunye lamankampani abona ngokukhitshwa<br />
kwembiko asola ibhodi ebona ngokuziphatha<br />
kwabakhipha imbiko iPress Complaints<br />
Commission (PCC) ngokwehluleka<br />
ukusebenzisa amandla ayo ukujezisa<br />
abephephandaba leli.<br />
Ingxoxo le isiyeqe imgcele ye UK yafika<br />
kwamanye amazwe afana leMelika kunye le<br />
Australia phakathi kwamanye, lapho umnikazi<br />
wenkampani le, i-News of <strong>the</strong> World<br />
uMnumzana Rupert Murdoch, yena<br />
ongumnikazi wamankampani kamabonakude<br />
kunye lawamaphephandaba.<br />
E<strong>Zimbabwe</strong> ingxoxo le isiyamukelwe<br />
ngamanye amaphephandaba kunye lengcitshi<br />
kwezembono ngamaphephandaba njalo<br />
ngileqiniso lokuthi inkulumo lezi sezike<br />
zakhangelwa yilabo ababopha im<strong>the</strong>tho kuleli,<br />
mhlawumbe kuHulumende kumbe kulabo<br />
abaqoqa isisekelo sombuso kumbe<br />
ngamalunga ephalamende. Lezi zinkulumo<br />
esezilandelwe njalo yinhlanganiso<br />
yeVoluntary <strong>Media</strong> Council of <strong>Zimbabwe</strong><br />
(VMCZ) ikakhulu umgcinisihlalo weVMCZ<br />
kunye lamalunga ebhodi le abizwa ukuthi<br />
atsho imbono yawo phambili<br />
kweParliamentary Portfolio Committee ebona<br />
ngokukhitshwa kwembiko ngeviki yokuqala<br />
ngenyanga kaNtulikazi kuwonalo umnyaka.<br />
Kulandela inkulumo kamgcinisihlalo<br />
weVMCZ uAleck Muchadehama lami<br />
sengiveza owami umbono ngokuqaka<strong>the</strong>ka<br />
kokuthi inta<strong>the</strong>li zizithibe zodwa emsebenzini<br />
wazo e<strong>Zimbabwe</strong>, ngingakhohlwa impumela<br />
Takura Zhangazha.<br />
yenkulumo lezo eUK kunye lakwamanye<br />
amazwe.<br />
Ukukhululeka kwabakhipha imbiko<br />
emhlabeni wonke jikelele kubikwa kuyindlela<br />
yokubanika ilungelo lokutsho imbono yabo<br />
kunye lokufinyelela imbiko okuvunyelwe ku<br />
Article 19 we Universal Declaration of Human<br />
Rights kunye laku Article 9 ku African Charter<br />
on Human and Peoples Rights kuzwekazi le<br />
Africa. Ilungelo leli liphuma egcekeni njalo<br />
kusisekelo sombuso welizwe lakithi ku Section<br />
20 kuBill yamalungelo yona ekubeka sobala<br />
ukuthi isizalwane sonke sakuleli silelungelo<br />
lokuthola umbiko kunye lokuwutshela abanye<br />
singenqatshelwa yiloba ngubani.<br />
Ukuziqondisa kwabakhipha (self regulation)<br />
imbiko njengendlela yokuzama ukuthi abantu<br />
bathakazelele ilungelo lokutsho imbono yabo<br />
kusetshenziswa indlela ezisem<strong>the</strong>thweni,<br />
ezilobuntu njalo ezisegcekeni kungaphathisa<br />
ekukhitshweni kwembiko elizweni<br />
elikhululekileyo.<br />
Lokhu kungagcizelela ukukhuthazwa<br />
kwesiko lokuzwisisana lokuvumelana phakathi<br />
kwenta<strong>the</strong>li kunye lozulu ngendlela eqondileyo<br />
ezenza imbiko yonke ibe segcekeni.<br />
Ukuziqondisa kwabakhipha imbiko<br />
kuzakwenqabela ukubotshwa kwabantu<br />
abakhulumayo, ababhalayo, abasakazayo<br />
kumbe abazadinda imbono yabo njengendlela<br />
yokukholisa ilungelo labo, kunye lelabanye<br />
elokutsho imbono yabo kunye lokufinyelela<br />
imbiko eqaka<strong>the</strong>kileyo etshiyeneyo.<br />
Lapho okulamanga, kumbe okulombiko<br />
athandabuzwayo kumaphephandaba,<br />
inhlanganiso ezizimele zodwa zizakwamukela<br />
izikhalazo zalabo abadinga ukuxoliswa<br />
ngokuziphatha kwenta<strong>the</strong>li kusetshenziswa<br />
isivumelwano sokuxolisa kuphephandaba,<br />
kulokuthi kubhadalwe inkulungwane zamadola<br />
em<strong>the</strong>thwandaba.<br />
Umuyi owayengummeli wedale<br />
lephalamende njalo owake waba<br />
ngumgcinisihlalo wekhomithi ebona<br />
ngezom<strong>the</strong>tho wephalamende uEddison<br />
Zvobgo kufundwa um<strong>the</strong>tho weAccess <strong>to</strong><br />
Information and Protection of Privacy Act<br />
(AIPPA) ngomnyaka ka2002 okwesithathu,<br />
wathi nxa kungavunyelwa uhulumende ukuthi<br />
atha<strong>the</strong> amanya<strong>the</strong>lo anjalo lokhu kuzabe<br />
kufana lokuthi amacence azabe ephiwa abantu<br />
babo ukuze babakhulumele kungakho lokhu<br />
kuyabe kusephula uSection 20 wesisekelo sethu<br />
sombuso.<br />
Ngenxa yokuthi iAIPPA yaba ngum<strong>the</strong>tho<br />
lanxa kwakuvunyelwane ukuthi kuguqulwe<br />
imitsho ethile ngabezombangazwe, uqhubekela<br />
phambili ukhangelela ukuthi siphiwe amacence<br />
sonke ukuze sivunyelwe ukukhuluma ngakho<br />
singakwenza lokhu ngaphandle kom<strong>the</strong>tho<br />
siyabotshwa.<br />
Lokhu kungenxa yokuthi abakhipha<br />
imbiko, labo abajongwe kakhulu yiAIPPA,<br />
baqhubekela phambili bengabantu banye<br />
aba<strong>the</strong>njwe yizizalwane zakuleli ukuthi badinge<br />
bathole ukuthi bakhulume iqiniso. Le<br />
kuyindlela efanayo esetshenziswa yilabo<br />
abakumdlalo<br />
wezombangazwe<br />
abangabakhokheli njalo abacindezela abakhipha<br />
imbiko.<br />
Isimo esiselizweni leli lapho ababusayo<br />
okumele bakhangelwe ekusebenzeni kwabo<br />
ngabantu abafanayo abatshoyo ukuthi yiwaphi<br />
amankampani azathola imvumo yokukhipha<br />
imbiko. Lokhu kucina kucindezela ilungelo<br />
loluntu lokutsho imbono yabo kunye<br />
lokufinyelela imbiko.<br />
Phezulu kwalokho, umphathintambo obona<br />
ngokukhitshwa kwembiko uWebster Shamu<br />
useke wacutshwa esithi inta<strong>the</strong>lizindaba kumele<br />
zizwisise ukukhululeka kwenta<strong>the</strong>li<br />
njengenhlanhla hatshi njengelungelo.<br />
Inkulumo efana lale ingachazwa<br />
njengenkulumo engaqondanga ngenxa yokuthi<br />
iyadanisa njalo lokungazwisisi ukuthi<br />
ukukhululeka kwabakhipha imbiko kutshoni<br />
ngenxa yokuthi ukukhululeka lokhu kucina<br />
kungokwalabo ababusayo nje kuphela. Ngenxa<br />
yalokhu izikhathi ezinengi izisebenzi<br />
zikahulumende zibona kulungile ukuthi<br />
zibophe inta<strong>the</strong>lizindaba kunye labahleli<br />
ngezizatho ezesabekayo. Kuthi lalabo<br />
abasetshenziswa ukubopha inta<strong>the</strong>li lezo labo<br />
bakubona ‘kuqondile’ ukwenza lokho.<br />
Okwenzakalayo kuPress Complaints<br />
Commission eUK kunika izifundo ezimqoka<br />
elizweni le<strong>Zimbabwe</strong> kunye lakulabo<br />
abakhipha imbiko lababona ngokubunjwa<br />
kwem<strong>the</strong>tho. Isifundo sokuqala ngesokuthi<br />
akulalutho olubi olubonakala kwabakhipha<br />
imbiko ngenxa yokuthi konke kusegcekeni njalo<br />
kuvunyelwe ngabantu bonke. Kutshengisa nje<br />
kuphela isenzo esingakhangelelwanga elizweni<br />
lapho okukhangelelwe ukuthi inta<strong>the</strong>lizindaba<br />
zikwazi ukuzithiba. Isifundo sesibili lanxa<br />
siqaka<strong>the</strong>kile ngesokuthi amankampani<br />
akhipha imbiko eUnited Kingdom kawafanani<br />
lawe<strong>Zimbabwe</strong>. Njalo lanxa ilizwe le<strong>Zimbabwe</strong><br />
lingathi inta<strong>the</strong>li ziziqondise zodwa<br />
ukukhitshwa kwembiko kuleli akungeke kufane<br />
ngitsho lenguquko ezizakuba khona<br />
kukhomithi yePress Complaints Committee<br />
yeUK.<br />
Nxa singakhumbula ngem<strong>the</strong>tho<br />
ecindezelayo kuqaka<strong>the</strong>kile ukuthi<br />
ukuziqondisa kwenta<strong>the</strong>li kwenziwe ngemva<br />
kokubunjwa kwebhodi eyamukelwa<br />
yizizalwane ze<strong>Zimbabwe</strong> njalo lapho<br />
ezizakhululeka ukuthi zitsho imbono yazo<br />
kunye lokusekela ilungelo labo lokwenza lokhu.<br />
*U-Zhangazha ngu Executive Direc<strong>to</strong>r we<br />
VMCZ. Ungamthinta kumeyili yakhe ethi<br />
direc<strong>to</strong>r@vmcz.co.zw; Facebook Username:<br />
TakuraZ.<br />
AMAPHEPHA KAHULUMENDE<br />
UMENDE AQHUBEKA ESETHULA IMBIKO YEZANU PF KUPHELA<br />
U<br />
k u c h w a y i s i s a<br />
kwamaphephandaba<br />
sekutshengise ukuthi<br />
uMongameli uRobert Mugabe kunye<br />
lebandla lakhe leZANU PF kabahloniphi<br />
imilayo yeGlobal Political Agreement<br />
(GPA) ngenxa yokuthi isebenzisa indawo<br />
okumele zikhiphe imbiko kazulu<br />
ukukhipha imbiko yawo.<br />
Ngaphandle kokusebenzisa<br />
abakhipha imbiko labo njengendawo<br />
yokufaka izaziso, ibandla leZANU PF<br />
lisebenzisa indawo lezi uku<strong>the</strong>ngisa<br />
imbono yebandla labo kunye lendaba<br />
yokuthi ukhetho kumele lube khona<br />
lonyaka.<br />
Lokhu kuvele ngokwengezelelwa<br />
kwenani lembiko ephuma kumsakazo<br />
I-Republic Bambazonke khathuni<br />
Abantu be<strong>Zimbabwe</strong> kumele<br />
baqaka<strong>the</strong>kise impi yenkululeko<br />
bekele ukukhonona<br />
facebook<br />
ye<strong>Zimbabwe</strong> Broadcasting Corporation<br />
(ZBC) kunye lakumabonakude. Umsakazo<br />
weSpot FM kunye leRadio <strong>Zimbabwe</strong> yaba<br />
lembiko eminengi kakhulu<br />
ngokwakuzakwenziwa yiZANU PF.<br />
Kundaba zonke ezazisethulwa kuRadio<br />
<strong>Zimbabwe</strong> ekupheleni kweviki ofunda<br />
izindaba wayephetha ngokuthi<br />
“lingaphuthi amazwi kaMongameli<br />
uRobert Mugabe ekhuluma ngePolitburo.”<br />
I-ZTV yatshengisa ilanga<br />
lokuthakazelela abantwaba be Africa,<br />
iphalamende yabatsha njalo kunhlelo<br />
zonke lezi uMugabe wathola ithuba<br />
lokukhuluma ngenhloso yeZANU PF.<br />
Lanxa yonke in<strong>to</strong> eyayisenziwa<br />
yiZANU PF yayikhulunywa<br />
okwakusenziwa ngamanye amabandla<br />
Sahlukuluzwa sabulawa, salinyazwa<br />
ukuze bathole ukuphila<br />
Isikhulumi seZANU PF uRugare ugare Gumbo<br />
akuzange kuvezwe ngaphandle<br />
kokubotshwa kwamalunga eMDC-M<br />
endleleni yeHwange ngemva kokuba<br />
lomhlangano.<br />
Kha<strong>the</strong>si siyabulala, siyahlukuluza,<br />
silimaza ukuze siphile!<br />
Vakatshela ipeji yethu yobulembu- <strong>Media</strong> Moni<strong>to</strong>ring <strong>Project</strong> <strong>Zimbabwe</strong><br />
kumbe uthumeze incwadi udinga ubungane leMmpz <strong>Zimbabwe</strong><br />
Ngodaba lokhetho iZBC yaqhubeka<br />
ibika umbono weZANU PF ukuthi<br />
ukhetho kumele lube khona lonyaka.<br />
Imbiko le kayizange ichwayisise<br />
ngokukhangelelweyo ukuthi ukhetho<br />
luqhutshwe ngendlela khona kungela<br />
mali.<br />
Umsakazo weSW Radio wabika<br />
ukuthi uRugare Gumbo wavuma<br />
ngokuhlelwa kwendlela okuzaqhutshwa<br />
ngayo ukhetho ukuze ukhetho lwenziwe<br />
lonyaka. Umbiko ofanayo wacupha<br />
i<strong>Zimbabwe</strong> Election Support Network<br />
(ZESN) icela ukuthi inikwe isikhathi eside<br />
ukuze kwenziwe inguquko lezi.<br />
UJoy Mabhenge owe Institute for<br />
Democratic Alternatives South Africa ulandule<br />
ukuthi ukhetho luzakwenziwa lonyaka.<br />
U<strong>the</strong> umbiko kaGumbo kawumutsha<br />
ngoba ibandla leli lihlala likhankasela<br />
ukhetho luka 2011. IZBC kayizange<br />
ikhiphe umbiko owakhitshwa yiStudio 7<br />
lapho iSADC eyaphendula khona iZANU<br />
PF ngokufuna ukhetho yathi ukhetho<br />
luzakwaziswa kungakhulunyiswana<br />
ngendlela ukhetho oluzaqhutshwa ngayo.<br />
Umsakazo weVoP wona wakhipha<br />
umbiko othi iZANU PF yalile indlela<br />
kaJacob Zuma yokuqhutshwa kokhetho.<br />
Kusenjalo iphephandaba leThe Daily<br />
News labika ukuthi iZANU PF<br />
kayikalungeli ukuthi kwenziwe ukhetho<br />
ngenxa yokuthi kabakavumelani<br />
ngozamela isihlalo sikaMongameli<br />
ngaphandle kukaMugabe oseleminyaka<br />
engu-87, okungaba nzima ukuthi<br />
avotelwe nguzulu.
4 UMHLAZIYI WENDABA Ntulikazi 30, 2011<br />
Ukukhathazeka ngokuthuliseka kwenkulumo phezu kwencwadi<br />
zalabo abadinga amacence okusakaza ama-commercial radio.<br />
Inhlanganiso yeMMPZ incoma ubizo<br />
olwenziwa yiBroadcasting Authority of<br />
<strong>Zimbabwe</strong> (BAZ) kulabo abafisa<br />
ukusakaza bezimele bodwa kuleli.<br />
Kulandela ubizo lolu ekupheleni<br />
kwenyanga kaNkwenkwezi, imbiko<br />
yamankampani ayedinga amacence la<br />
yabonakala kumaphephandaba njalo<br />
sekubikwe ukuthi kulamankampani<br />
angu-15 awamukelwa kubizo lolu.<br />
Kumbiko eyaphuma kumaphephandaba<br />
eyafakwa yilabo abadinga amacence,<br />
izizalwane zakuleli ezazifisa ukutsho<br />
imbono yazo ngabadinga amacence<br />
yayisamukelwa kumaviki amabili<br />
umbiko ukhitshiwe kuphephandaba.<br />
Imbono kazulu yayisamukelwa yiBAZ.<br />
I-MMPZ yaphendula kubizo lolu ukuze<br />
ibe lolwazi ngalabo abafaka imbiko yabo<br />
bedinga amacence ukuze yazi njalo<br />
ukuthi lawo mankampani alamalungelo<br />
okuthola amacence la yini.<br />
Kusenjalo, kuzehlakalo ezimbili<br />
ezehlukeneyo ababemele iMMPZ<br />
balelwa ukuthi bathole ulwazi<br />
ngamankampani ayedinga amacence<br />
ngesizatho sokuthi kuyimfihlo lokho.<br />
Okwakuvela nje kuphela ngamabizo<br />
amankampani la kunye lamawofisi abo<br />
amakhulu kunye lamakheli abo.<br />
USection 10 (3) wom<strong>the</strong>tho<br />
weBroadcasting Services Act uthi<br />
Imbono<br />
Okutshiwo nguGeorge Charamba akuqondanga<br />
MHLELI- INHLANGANISO yeVoluntary<br />
<strong>Media</strong> Council of <strong>Zimbabwe</strong> isola imbiko<br />
eyakhitshwa yiParliamentary Portfolio<br />
Committee ngabakhipha imbiko<br />
ngunobhala wogatsha olubona<br />
ngokukhitshwa kwembiko, uGeorge<br />
Charamba.<br />
Amagama okubikwa akhulunywa<br />
nguCharamba akhitshwa kuphephandaba<br />
leHerald mhlaka 22 Ntulikazi 2011<br />
kawavezi iqiniso, ikakhulu nxa ekhuluma<br />
ngeVMCZ.<br />
I-VMCZ<br />
kayilindelanga<br />
‘umbhabhathizo’ we<strong>Zimbabwe</strong> <strong>Media</strong><br />
Commission (ZMC) kumbe enye njalo<br />
ibhodi. I-VMCZ yasungulwa ngo2007,<br />
njalo yiyo engaveza ngembali<br />
yokukhululeka kwabakhipha imbiko<br />
kunye lezizalwane zakuleli<br />
njengokuvunyelwa kwakho kusisekelo<br />
sombuso wakuleli kuSection 21.<br />
Njengendlela yokuthi bakholise<br />
ilungelo labo lokuhlangana, inta<strong>the</strong>li<br />
zabumba iVMCZ ukuze ivikele njalo ithole<br />
“…odinga icence uzafaka umbiko<br />
kuphephandaba ….njalo ngendlela<br />
evunyelwa yinhlanganiso le…”<br />
Ngendlela efanayo imbiko eyaphuma<br />
kumaphephandaba yabekwa ngendlela<br />
evunyelwa yinhlanganiso le kodwa ulwazi<br />
oluncinyane olwakhitshwayo kayisilo<br />
kuphela olwaziwa yinhlanganiso le<br />
ngamankampani adinga amacence.<br />
Um<strong>the</strong>tho kuSection 10 :4 uthi uzulu<br />
ulelungelo lokutsho insolo kumbe umbono<br />
wakhe kuBAZ ngamankampani adinga<br />
amacence.<br />
Kusegcekeni ukuthi um<strong>the</strong>tho lo uthi<br />
kumele kube lokunye okwaziwayo<br />
ngamankampani la ukuze izizalwane<br />
zakuleli zenelise ukutsho imbono yazo.<br />
I-MMPZ ikholwa ukuthi nxa kungela<br />
okunye okwaziwayo ngamankampani la<br />
ukuze kuphoswe imbono kuqaka<strong>the</strong>kile<br />
ukuthi inhlanganiso le inike uzulu ulwazi<br />
lolo.<br />
Ukuncitshwa uzulu ulwazi olufana lalolu<br />
kuveza ukuthi uhlelo lolu kalukho egcekeni<br />
kuye wonke umuntu njengokutsho<br />
kom<strong>the</strong>tho. Njalo lokhu kucindezela<br />
ilungelo likazulu lokubeka imbono yabo<br />
ngokukhethwa kwamankampani afuna<br />
ukusakaza.<br />
Um<strong>the</strong>tho weBSA uthi kumele kubhalwe<br />
amabizo amankampani kudingwe imbono<br />
kazulu ukuze kubonakale ukuthi<br />
ilungelo loluntu leli eliqaka<strong>the</strong>kileyo,<br />
elivezwa kuArticle 19 we Universal<br />
Declaration of Human Rights, kunye lo<br />
Article 9 weAfrican Charter on Human<br />
Rights and Peoples Rights kunye lo Section<br />
20 wesisekelo sakuleli.<br />
Leli ngenxa yokuthi lilungelo laye<br />
wonke umuntu ukuthi afinyelele njalo<br />
amukele imbiko, umsebenzi weVMCZ<br />
yikuthi lokhu kwenzakale.<br />
Lo ngumsebenzi ongadingi<br />
‘umbhabhathizo’. Lapho uCharamba<br />
acutshwa esithi um<strong>the</strong>tho weAccess <strong>to</strong><br />
Information and Protection of Privacy Act<br />
(AIPPA) uvumela i<strong>Zimbabwe</strong> <strong>Media</strong><br />
Commission (ZMC) ukuthi yenze ikhansili<br />
ivumelana leVMCZ kutshengisa umutsho<br />
olahlekisa abantu. I-AIPPA ngum<strong>the</strong>tho<br />
osusetshenziswe izikhathi ezinengi<br />
ukwenqabela ukukhululeka ngenxa<br />
yokuthi um<strong>the</strong>tho lo ukhangelela ukuthi<br />
inta<strong>the</strong>li zonke zibhalise kunye<br />
lamankampani abo, ukubotshwa<br />
SIYAMUKELA IMBONO YENU<br />
Umhlaziyi Wezindaba engathanda ukuzwa imbono<br />
yenu ngalokhu okubhaliweyo. Uyathanda<br />
ukuyibala yini Iluncedo yini Kulokunye okungabe<br />
kungalotshwanga ofuna ukukubona kumhlaziyi we<br />
zindaba Sitholakala ku email<br />
ethi:moni<strong>to</strong>rs@mmpz.org.zw kumbe<br />
ecingweni: 0774432509.<br />
amankampani la ayafinyelela yini ukuthi<br />
athole amacence.<br />
Kusenjalo, uzulu kangeke abeke imbono<br />
yakhe nxa kulokunye angakwaziyo<br />
ngamankampani njalo kabangeke<br />
baphathise ngalutho nxa sekudingwa<br />
imbono yabo.<br />
Ukwalisa uzulu ukuthi athole ulwazi<br />
olugcweleyo kwephula um<strong>the</strong>tho wona<br />
ojonge ukuthi konke kube segcekeni<br />
kwenze ukukhethwa kwamankampani<br />
kube yimfihlo yeBAZ.<br />
Isibonelo, insuku ezingu-14 sezedlula njalo<br />
uzulu ulokhe engelalo ulwazi olugcweleyo<br />
ngamankampani adinga amacence<br />
okusakaza. Njalo uzulu kangeke waba<br />
kwazi ukuthi iBAZ ikhe<strong>the</strong> njani lawo<br />
mankampani.<br />
IMMPZ icela iBAZ ukuthi yazise uzulu<br />
ngabanikazi bamankampani ukuze<br />
izizalwane zakuleli zisebenzise ilungelo<br />
lazo lokutsho imbono yabo ngalawo<br />
mankampani afuna ukusakaza kuleli.<br />
Nxa inhlanganiso le ingaqhubekela<br />
phambili isalisa uzulu ukuthi athole imbiko<br />
ngamankampani adinga amacence<br />
kuzakwenza abantu bathandabuze<br />
ukusebenza kwenhlanganiso le okuvele<br />
kusolwa ngamabandla akuhulumende<br />
womanyano.<br />
Lokhu kwalandela ukubekwa kwamalunga<br />
ebhodi yeBAZ ngumphathintambo obona<br />
kwenta<strong>the</strong>li kunye lokuvalwa<br />
kwamankampani akhipha imbiko.<br />
Ukuthi iZMC ingavumelana lenta<strong>the</strong>li<br />
yikuqamba amanga nxa sekuqathaniswa<br />
lom<strong>the</strong>tho we AIPPA ngokukhululeka<br />
kwenta<strong>the</strong>li e<strong>Zimbabwe</strong>.<br />
Ngemva<br />
kokunanzelela<br />
ukusetshenziswa kwe AIPPA kuleli,<br />
iVMCZ ikhuthaza uhulumende kunye<br />
ledale lephalamene lakuleli ukuthi yenze<br />
izinqumo eziqondileyo ukuze im<strong>the</strong>tho<br />
efana lale iqondiswe masinyane. Lokhu<br />
kungaphandle kokuguqulwa kwesisekelo<br />
sombuso lapho uhulumende womanyano<br />
ngokukhitshwa kwembiko uWebster<br />
Shamu, ngenyanga kaMpandula<br />
ngomnyaka ka2009. Kubikwa amalunga<br />
ebhodi le ngabasekeli bebandla leZANU<br />
PF. Isenzo lesi sephula njalo<br />
okwakuvunyelwane kuGlobal Political<br />
Agreement (GPA), yona ekhangelele<br />
ukuthi nxa kukhethwa amalunga ebhodi<br />
eziqaka<strong>the</strong>kileyo elizweni kumele kube<br />
lembono yamalunga amabandla<br />
ombangazwe onke.<br />
IMMPZ ikhathazekile njalo<br />
ngokuphuza ukukhangelwa kwebhodi<br />
yeBAZ kunye leMass <strong>Media</strong> Trust<br />
eyiyo ekhokhela iZimpapers kunye<br />
leZBC kungakhathalekile ukuthi<br />
abakhokheli bakaHulumende<br />
womanyano<br />
bavumelana<br />
kumhlangano owenziwa ngenyanga<br />
kaMfumfu ngomnyaka ka2009 (SW<br />
Radio Africa 8/10/09) njalo lokhu<br />
kwagcizelelwa eCape Town, eSouth<br />
Africa komunye umhlangano<br />
owenziwayo kukhulunywa ngokhetho<br />
ngoMabasa kunye langoNkwenkwezi<br />
lonyaka (The Sunday Mail, 5/6/11).<br />
Kucatshangelwa ukuthi nxa<br />
kungabunjwa ibhodi entsha<br />
ezimeleyo ekholwa yizizalwane<br />
zakuleli, inhlelo kunye lenguquko<br />
ezingenziwa kwezemsakazo<br />
zinga<strong>the</strong>mbakala.<br />
asevika ngakho nxa ebuzwa<br />
ngokungathathwa kwamanya<strong>the</strong>lo<br />
okuqondisa im<strong>the</strong>tho efana lale.<br />
i-VMCZ iyayazi njalo iKariba<br />
conference uCharamba akhulumangayo<br />
kuThe Herald.<br />
Umbiko ogcweleyo weKariba<br />
Conference kusenjalo kawukabi ngumbiko<br />
kazulu lapho okucatshangelwa ukuthi<br />
kulom<strong>the</strong>tho ozavikela inta<strong>the</strong>li i<strong>Media</strong><br />
Pratictioners Bill.<br />
Alec Muchadehama<br />
VMCZ chairperson<br />
IKHATHUNI YE-UMHLAZIYI WENDABA<br />
Ngamafitshane<br />
utshoni uma<br />
usithi<br />
amaZimbaweans<br />
ale ZANU PF<br />
enhlizweni.<br />
Nxa umuntu wonke engaba lilunga<br />
leZANU PF, ukuguquka<br />
kwangaphakathi (okwenhliziyo)<br />
kuyaphangisa ngoba bafuna<br />
inguquko banengi ukwedlula labo<br />
abangayifuniyo.<br />
Umhlaziyi wendaba ulotshwa yinhlanganiso ye<strong>Media</strong> Moni<strong>to</strong>ring <strong>Project</strong> <strong>Zimbabwe</strong> etholakala kukheli ethi 9 Knightbruce<br />
Road, Mil<strong>to</strong>n Park, Harare Inombolo zocingo zithi 263 714816 lo 778115, lingabhalela ku-website<br />
yethu ethi moni<strong>to</strong>rs@mmpz.org.zw<br />
Likhululekile ukusazisa imibono yenu phezu kwendaba ezikulolugwalo. Olunye ulwazi mayelana ngenhanganiso yeMMPZ<br />
lingayithola ku-website yethu ethi hhttp://mmpz.org/