PÄRNU - Linnaleht
29.01.2015 • Views
Share Embed Flag

PÄRNU - Linnaleht

PÄRNU - Linnaleht

PÄRNU - Linnaleht

SHOW MORE
SHOW LESS
ePAPER READ
DOWNLOAD ePAPER
linnaleht.ee

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

START NOW

Pakkumised kehtivad<br />

25.01. - 27.01.<br />

19 90<br />

4.98/rull<br />

22 90 69 90 Lotus<br />

Selveri Köök<br />

Mulgipuder,<br />

kg<br />

Rakvere LK<br />

Rakvere rulaad,<br />

kg<br />

tualettpaber<br />

Soft Embo valge,<br />

4 rulli/pk<br />

Fotodel on illustreeriv tähendus.<br />

Pakkumised kehtivad kuni kaupa jätkub.<br />

www.selver.ee<br />

Järve Selver - Pärnu mnt 238; Tondi Selver - Tammsaare tee 62; Pirita Selver - Rummu tee 4; Kadaka Selver - Kadaka tee 56A; Merimetsa Selver - Paldiski mnt 56; Punane Selver - Punane 46; Torupilli Selver - Vesivärava 37; Pelgulinna Selver - Sõle 51; Mustakivi Selver - Mustakivi tee 3A;<br />

Suurejõe Selver - Pärnu, Suur-Jõe 57; Mai Selver - Pärnu, Papiniidu 42; Krooni Selver - Rakvere, F.G.Adoffi 11; Männimäe Selver - Viljandi, Riia mnt 35; Vilja Selver - Võru, Vilja tn 6; Jõhvi Selver - Jõhvi, Narva mnt 8; Valga Selver - Valga, Raja 5; Saare Selver - Kuressaare, Tallinna tn 67;<br />

Anne Selver - Tartu, Kalda tee 43; Ringtee Selver - Tartu, Ringtee 78; Sõbra Selver - Tartu, Sõbra 56; Veeriku Selver - Tartu, Vitamiini 1; Jaamamõisa Selver - Tartu, Jaama 74; Jõgeva Selver - Jõgeva, Kesk 3a/4; Põltsamaa Selver -Põltsamaa, Tartu mnt. Bussijaamaplats.<br />

Fo to: EPL Fo to: EPL<br />

Reede<br />

25. 01. 2008<br />

nr 4 (444)<br />

tasuta nädalaleht<br />

ilmub reedeti<br />

www.linnaleht.ee<br />

Nahastusperiood<br />

Audrus<br />

Viimasel rebasel tõmmatakse<br />

nahk üle kõrvade veebruaris.<br />

lk 2<br />

Geeni eri<br />

Tee ise<br />

rahvarõivad<br />

lk 3–6<br />

Pikk-kuub pole mulgi kuub,<br />

nagu sageli arvatakse, vaid<br />

rahvarõiva peal kantav soe<br />

ülerõivas, mida kandsid nii<br />

mehed kui ka naised.<br />

lk 9<br />

Fo to: Albert Truuväärt<br />

<strong>PÄRNU</strong><br />

Soovolinik Sarv<br />

kaitseb võrdsust lk 7–8<br />

Tuul teeb Ruhnus elektrit<br />

• TUULIKUD TIIRLEMA<br />

Ruhnus Sjustaka poolsaarel<br />

kõrguvad tuulikud<br />

oleks oda vat elekt rit<br />

tootnud juba detsembrist,<br />

kui po leks alt ve da nud<br />

prantslaste toodetud diiselgeneraator.<br />

“Uue generaatori seadis ta mine<br />

peaks ühe le poo le saa ma<br />

paari nädala jooksul,” ütles Raimo<br />

Pirk saar Ees ti Ener gia Taastuvenergia<br />

ettevõttest.<br />

Tuulepargi rajamine läheb<br />

Eesti Energiale maksma kümme<br />

mil jo nit kroo ni. En ne, kui<br />

elekt rit toot sid saa rel vaid diiselgeneraatorid,<br />

oli selle omahind<br />

elekt ri kom pa nii le lii ga<br />

kõrge. “Loodame elektri tootmise<br />

kulusid vähendada minimaal<br />

selt kaks kor da.”<br />

Ruhnlastele maksab kilovatttund<br />

sama palju kui teistelegi,<br />

kuid sel le oma hind oli siia ni<br />

kaheksa krooni kilovati eest.<br />

Elektrituulik alustab elektri<br />

tootmist, kui tuule kiirus on<br />

Fo to: Udo Mägi<br />

Taastuvenergiline Ruhnu sai uue<br />

generaatori kolmapäeval.<br />

kolm meetrit sekundis. Kahe<br />

generaatori koguvõimsus on<br />

150 kilovatti. Suvel on saare<br />

keskmine tarbimine 30–60, talvel<br />

küü nib see 60–120 ki lo vatini.<br />

Tuule puudumisel annab<br />

energiat diiselgeneraator. Riigihanke<br />

võitis AS Elektriteenused<br />

ja eelmisel kevadel alustati<br />

pargi rajamisega Sjustakasse,<br />

kus tuulikud püüavad kinni<br />

saart kõige enam tuulutavad<br />

läänetuuled. LL

2<br />

uudised<br />

Fo to: Marko Mumm / EPL<br />

toimetaja Tiiu Leis tiiu.leis@linnaleht.ee<br />

Narkoärikast koolipoiss läheb vanglasse<br />

• Maakohus mõistis Pärnu Vene<br />

gümnaasiumi 12. klassi õpilasele<br />

Oleg Saveljevile narkokuriteo<br />

eest seit se aas tat van gis tust. Esimese<br />

astme kuriteo eest tuleb<br />

Saveljevil maks ta rii gi tu lu des se<br />

10 875 krooni, DNA-ekspertiisi<br />

eest 6570 krooni, narkootilise<br />

aine ekspertiisi eest 1812 krooni<br />

ja infotehnoloogilise ekspertiisi<br />

eest 3680 kroo ni, pea le sel le on<br />

kaitsjate tasud. Noormees, kes<br />

kuulus Vene gümnaasiumis tubli<br />

ma te õpi las te hul ka ja oli koo li<br />

õpilasomavalitsuse president,<br />

müüs ecstasy-tablette möö dunud<br />

suvel. Politsei on tuvastanud<br />

üheksa kuriteojuhtumit. LL<br />

• TEADAANNE<br />

Fo to: Priit Simson / EPL<br />

linnaleht reede, 25. jaanuar 2008<br />

“Meedias on sildistatud seda eelnõu<br />

näi teks ebai nim li kuks. Kui soom las tele<br />

sobib selline koondamishüvitiste<br />

kord, miks siis mei le ei so bi Kas soomlased<br />

on ebainimlikud”<br />

Peaminister Andrus Ansip kaitseb töölepinguseaduse eelnõu (BNS)<br />

Kihnu kalamehi piiravad kormoranid<br />

• PROBLEEM<br />

Kohaliku kalamehe Mihkel<br />

Lea se sõ nul on Kih nu<br />

kalurite kõige suurem<br />

probleem ahvenapoegi<br />

hävitavad kormoranid,<br />

aga ka mõr du lõh ku vad<br />

kaitsealused hülged.<br />

Euroopa Liidu info<br />

Sinu käeulatuses!<br />

Tule ja külasta Europe Directi<br />

Pärnumaa infopunkti<br />

Pärnu Maavalitsuse hoones<br />

Akadeemia 2, Pärnu<br />

Telefon 4 479 739<br />

E-post: edir@parnumaa.ee<br />

http://europa.eu/europedirect/<br />

SOL Eesti OÜ hoiab puhtana oma klientide<br />

äripinnad. Meie töötajad on<br />

vastustundlikud, usaldusväärsed,<br />

loovad ning tahavad oma<br />

töös õnnestuda.<br />

Pakume tööd<br />

ERIPUHASTUSTÖÖDE<br />

SPETSIALISTILE<br />

kelle ülesannete hulka kuulub suurpuhastustööde<br />

teostamine, põrandate vahatamine,<br />

fassaadide pesu jms.<br />

Eritööde spetsialist peab olema valmis tööks<br />

õhtuti ja vahel ka nädalavahetustel.<br />

Töötasu sõltub isiklikust tööpanusest, mis võimaldab<br />

teenida kõrget palka. SOL garanteerib põhipalga<br />

katseajal 7000 krooni kuus, peale katseaega al. 9000<br />

krooni kuus.<br />

PUHASTUSTEENINDAJATELE<br />

* Võimalik valida endale sobiv tööaeg.<br />

* Tagame väljaõppe ja täiendkoolituse,<br />

eelnev kogemus ei ole nõustav<br />

* Korralik tööriietus<br />

* Hea palk<br />

Helista telefonil 44 33 151 või 50 26 330<br />

või saada CV aadressil personal@sol.ee.<br />

www.sol.ee<br />

Kalameeste elu on aasta-aastalt järjest raskemaks muutunud. Foto: Ülle Tamm<br />

Ebarentaablid rebased lähevad peagi hingusele.<br />

Nahad võetakse veebruaris<br />

Audru karusloomakasvanduse<br />

direktor Ragner<br />

Mat sa lu üt les Pär nu Lin nalehele,<br />

et nahastusperiood<br />

on ala nud, vii ma ne re ba ne<br />

jookseb karusloomakasvan<br />

du ses rin gi 10. veeb ruari<br />

pai ku.<br />

“Ettevõte lõpetab karusnaha<br />

tootmise, peamiseks põhjuseks<br />

on järgmisel aastal kehtima<br />

hakkavad Euroopa Liidu<br />

nõuded karusloomakasvatusfar<br />

mi de le,” rää kis Mat sa lu.<br />

Uued nõu ded tin gi vad küm ne<br />

miljoni kroonise investeeringu,<br />

mis pole otstarbekas.<br />

Kinnistu, millel loomi peetak<br />

se, asub ke set Aud ru ale vit,<br />

mistõttu ümberkaudsed elanikud<br />

protestisid loomafarmist<br />

Foto: Tiiu Leis<br />

paiskuva leha vastu. Ühe probleemina<br />

tõi Matsalu välja ka<br />

oskustööliste puuduse. Kümnendal<br />

kohal on roheliste arvamus,<br />

et toot mi ne po le loo masõbralik.<br />

Audru karusloomakas<br />

van du se töö ta jad saa vad<br />

koondamistasud kätte 31. jaanua<br />

ril ja 29. veeb rua ril.<br />

44-hek ta ri li se le kin nis tule<br />

soo vib Mat sa lu alus ta da<br />

de tailp la nee rin gut ja muu ta<br />

maa sihtotstarvet. “Meil on töökojad<br />

ja külmhoonekompleksid,<br />

an gaa rid. Sel ge, et äri maa<br />

vas tu on prae gu suurem hu vi<br />

kui elamumaa vastu,” jutustas<br />

Matsalu.<br />

“Ro he li sed on ra hul, kõik me<br />

oleme rahul: ei taha enam loomapiinaja<br />

olla,” naeris ta.<br />

Tiiu Leis<br />

• Viimastel nädalatel on Pärnu<br />

lin nas ja maa kon nas tooni<br />

and nud skee mid, kus au too<br />

ma nik va he tab pu ru ne nud<br />

rehvi ja samal ajal varastatakse<br />

autosse järelevalveta jäetud<br />

esemeid.<br />

Möödunud nädalavahetusel<br />

ja kesknädalal leidis aset kolm<br />

sel list juh tu mit. Kaks neist<br />

toi mus Pär nus Suur-Jõe tä nava<br />

kau ban dus kes ku se parklas<br />

ning kol mas Sin dis Jaa ma<br />

tänaval. Kõigil kordadel asus<br />

autoomanik vahetama rehvi ja<br />

samal ajal varastati istmele jäetud<br />

isiklikke esemeid. Tähelepa<br />

nu väär ne on fakt, et var gad<br />

ei tegutsenud õhtuhämaruses,<br />

vaid keset päeva. Purunenud<br />

rehvi asemel võib autojuhti ees<br />

oo da ta mõ ni ra tas te juur de<br />

pandud takistus: kõik selleks,<br />

et juhtida tähelepanu kõrvale<br />

ja muuta tingimusi nii, et juht<br />

tu leks mõ neks ajaks au tost välja<br />

ja jätaks uksed lahti. Arvatavalt<br />

jälgivad kurjategijad parkla<br />

tes se sõit jaid ning va li vad<br />

ohv ri väl ja en ne, kui too au tost<br />

lah kub. Ajal, mil ini me ne sü damerahus<br />

sisseoste sooritab või<br />

muid asju ajab, valmistatakse<br />

sõi duk või sel le ümb rus et te.<br />

Kur ja te gi ja le pii sab mõ nest<br />

se kun dist, et au tost mi da gi<br />

Lease jutu järgi olevat ühe<br />

lahatud kormorani kõhust leitud<br />

13 väi kest ah ve nat. Ku na<br />

Kihnu vetes liigubki põhiliselt<br />

ahven, on see kohalike muti- ja<br />

mõrrameeste suur mure.<br />

“Kormoranid söövad väikest<br />

ka la ja pal ju, et kõht täis saada.<br />

Vii ma ne aeg oleks kor moranide<br />

arvukuse piiramiseks<br />

midagi ette võtta,” rääkis Leas.<br />

Tema arvates oleks võõramaa<br />

lin du de ar vu oh jel da mi seks<br />

kõige mõistlikum linnumunad<br />

läbi torgata. “Küll on arutatud<br />

munade õlitamist ning poegade<br />

hä vi ta mist, need aga mi nu<br />

arvates ei sobi,” mainis Leas.<br />

Munade torkimise võiks Lease<br />

arvates enda kanda võtta<br />

saarevaht, keda vallavalitsus<br />

juba tööle otsib.<br />

„Ilusa ilmaga saaks ta oma<br />

tööga Kihnu ümberkaudsetel<br />

laidudel hakkama kolme päevaga,<br />

sest kormoran pesitseb<br />

põhiliselt Kihnu laidudel, Sorgul<br />

ja Ma ni jal Ane laiu peal.”<br />

Kui kormoranid on kihnlaste<br />

vaenlane number üks, siis<br />

tei sel ko hal asub Ees tis kaitsealu<br />

ne hül jes, kes sööb küll<br />

suurt ka la, kuid teeb se da ot se<br />

mõr rast. “Nad kas upu vad mõrras,<br />

ku hu ka la enam ei lä he,<br />

või rebivad selle hoopis katki<br />

ja ujuvad koos kaladega vabadus<br />

se,” tea dis Leas. “Me taotle<br />

me ju ba jupp ae ga, et hül gelaskmise<br />

luba kihnlastele tagasi<br />

an taks. Ees märk po leks mitte<br />

nende massiline hävitamine,<br />

vaid tarbimine, sest liha läheks<br />

söögilauale ning rasv tarbepuidu<br />

kaitsevahendiks. “Pinoteksid<br />

ja kõik muud jää vad hül geras<br />

va le al la. Rasv hoiab ära näiteks<br />

katuste sammaldumise,”<br />

rääkis Leas. “Katus tõmbavat<br />

su vel ras va tõt tu küll mus taks.<br />

Seest hülgerasvatatud puupaadid<br />

ela vad ise gi üle oma aja,<br />

pidades vastu kuni kümme aastat.”<br />

Ainus hülgerasva miinus olevat<br />

sel le oma pä ra ne lõhn, mistõttu<br />

sisetöödel seda kasutada<br />

ei saa.<br />

Kaitsealuste loomade korjuseid<br />

loendatakse Pärnu rannas<br />

igal aas tal üle 130, neid hukkub<br />

sa du ka mõr da des. Kih nu<br />

mehed sooviksid saada vaid<br />

20-30 hülgelaskmise luba. “Viigerhüljest<br />

ehk mustut, keda<br />

teadlased peamiselt kaitsta soovi<br />

vad, meil pal ju nä ha ei ole gi,”<br />

ütles Leas.<br />

Tiiu Leis<br />

Politsei hoiatab varaste eest<br />

Fo to: Raigo Pajula / EPL<br />

Rehvisuskajaist vargad valivad<br />

ohvri juba selle parklasse sõites.<br />

kaasa haarata. Ärge jätke parklas<br />

sõiduki uksi lukustamata<br />

ka siis, kui lähete tagasi viima<br />

ostukäru. Ka juhul, kui uksed<br />

on korralikult suletud, peab jälgima,<br />

et sinna ei jäetaks sülearvu<br />

teid ega muud väär tus lik ku.<br />

Kõi ge mõist li kum on as jad<br />

kaasa võtta. Sõidukiistmel või<br />

mujal nähtaval kohal kauba ja<br />

muude asjade hoidmine äratab<br />

kurjategijates tähelepanu.<br />

Ka PIN-koo de ei to hi min gil<br />

juhul hoida kaartide juures.<br />

Andres Sinimeri,<br />

Pärnu kriminaaltalituse vanemkomissar

linnaleht reede, 25. jaanuar 2008<br />

geenivaramu<br />

Kas olete<br />

geenivaramu<br />

tegemistega<br />

kursis<br />

Maret Maripuu, sotsiaalminister<br />

• Praegu ma veel liitunud ei ole, aga<br />

uued ja innovaatilised ettevõtmised<br />

on alati teretulnud. Nii saab igaüks<br />

meist anda oma panuse meditsiini<br />

arengusse. Loodan, et kunagi on<br />

sellest abi tõsiste haiguste, näiteks<br />

vähi või suhkruhaiguse ennetamisel,<br />

senisest täpsemal haiguste<br />

diagnoosimisel, ravi tõhustamisel<br />

ning haigestumisriskide määramisel.<br />

Foto: EPL<br />

Jüri Nael, koreograaf<br />

• Ma arvan, et see on oluline<br />

projekt. Ma ei näe mingit<br />

probleemi või takistust, miks<br />

ma ei peaks geenivaramuga<br />

liituma. See vereproovi<br />

andmine ei võta kellelgi tükki<br />

küljest ja on samas teadlastele<br />

oluliseks lähteallikaks. Sellel<br />

kõigel on mõtet aga siis, kui<br />

geenivaramu on lai!<br />

Foto: arhiiv<br />

Sass, kes oma õnneks sündis õigel ajal<br />

14-aastane Aleksander Lumi<br />

on esimene Eestis diagnoositud<br />

fenüülketonuurik, kes tänu<br />

õigel ajal alustatud eridieedile<br />

elab normaalset elu. Sassi vanemad<br />

on selle eest tänulikud<br />

meie oma teadlastele.<br />

Sass elab oma ema ja isaga<br />

kuuskedest ümbritsetud<br />

metsalagendikul endises<br />

metsavahimajas viieminutise<br />

autosõidu kaugusel Vastse-Kuuste<br />

keskusest. Hommikuti<br />

ärkab Sass tavaliselt seitsme<br />

paiku. Suvel võib poiss sel<br />

ajal aknast välja vaadates heal<br />

juhul isegi mõnd ringikalpsavat<br />

jänest või metskitsepaari<br />

silmata. Aga mitte see pole<br />

põhjus, miks neljateistkümnene<br />

Aleksander Lumi juba paar<br />

aastat igal hommikul voodist<br />

tõustes kohe suurest elutoaaknast<br />

ühele poole ning seejärel<br />

köögiaknast teisele poole<br />

välja vaatab. Sass on nimelt<br />

kirglik ilmavaatleja ning kõik<br />

koduümbruse ilmastikunähtused<br />

paneb ta oma vaatlusraamatusse<br />

hoolikalt kirja. “Ilma<br />

tembud on mõnikord kummalised,<br />

näiteks oli siin ükskord<br />

talvel hommikul 30 kraadi<br />

külma, aga õhtuks oli pakast<br />

järel ainult 11 kraadi,” räägib<br />

tulevikus teadlasena ilmastiku<br />

vempudes selgusele jõuda<br />

otsustanud noormees.<br />

Kes tihkaks Sassi unistustes<br />

kahelda Praegu õpib<br />

poiss Rosma Johannese koolis.<br />

Lisaks käib ta akordionitunnis<br />

ning üllatab lähikondseid<br />

nägusate kudumis- ja tikkimistöödega.<br />

Ent küsimusele,<br />

mis on tema lemmiktoit,<br />

annab Sass küll teismelise kohta<br />

üllatava vastuse: “Pekk!”<br />

Eritoiduained mitme tuhande krooni eest kuus<br />

• Sassi pere on 14 aastaga poja<br />

teistmoodi söömisvajadustega<br />

harjunud. Kuivõrd ainsad Sassile<br />

lubatud tavalised toiduained<br />

(küll piiratud koguses)<br />

on aedviljad, on<br />

kogu pere omaks<br />

võtnud ülekaalukalt<br />

taimse menüü,<br />

iseäranis kuuluvad<br />

nende toidulauale<br />

kõikvõimalikud ühepajatoidud.<br />

“Tänu pojale<br />

oleme ka ise hakanud mõtlema,<br />

mida me ikkagi sööme.<br />

Minu jaoks oli suur üllatus, kui<br />

paljud toiduained tegelikult<br />

sisaldavad valku. Ma polnud<br />

kunagi mõelnud selle peale,<br />

et ka kartulis, paljudes muudes<br />

köögiviljades ja puuviljades<br />

ning leivas-saias ja muudes<br />

teraviljatoodetes on valku,”<br />

räägib Tõnu.<br />

Sassi vanemate sõnul ongi<br />

praegu kõige suurem erinevus<br />

nende peres see, et vähemalt<br />

ülepäeviti tuleb poja<br />

jaoks leiba küpsetada. “Mina<br />

nimetaksin seda siiski saiaks,<br />

sest see on tehtud väga valgest<br />

rafineeritud jahust. See on selline<br />

tärklisetaoline tainas, mis<br />

kipub kergesti klimpi tõmbuma,<br />

kui seda kokku segan. Ja<br />

ka makaronid on tal omad –<br />

valguvaesed,” täpsustab Külli.<br />

Eritoodetega on Eesti<br />

fenüülketonuurikutel<br />

paraku omajagu tegu.<br />

Siiamaani käib asi nii, et<br />

emad ise hangivad neid<br />

välismaalt ja ühingu kaudu<br />

saavad pered neid siis<br />

osta. Ükski kaubandusettevõte<br />

ei soostu nii väikse sihtrühma<br />

jaoks hanget tegema ja<br />

perede jaoks on kõige halvem<br />

asi see, et mingit soodustust<br />

nende ostmiseks<br />

Eesti riigis ei kehti.<br />

Külli meenutab kadedusega<br />

Saksamaal nähtut.<br />

Seal pole vaja emadel<br />

oma fenüülketonuurikutest<br />

lastele kodus saia<br />

küpsetada, sest seda saab<br />

osta vastavatest pagariäridest,<br />

müügil on ka erijuustud<br />

ja -vorstid, munapulbrid,<br />

maiustused ja muu.<br />

Neid Eesti fenüülketonuurikud<br />

materiaalsetel kaalutlustel<br />

ei telli, sest üksnes erijahud ja -<br />

14-aastane Sass on esimene laps Eestis, kelle geenirike diagnoositi vastsündinute sõeluuringu käigus. Igapäevane range eridieet esimesest<br />

elupäevast on hoidnud poisi aju terve. Foto: Urmas Volmer<br />

Ei valkudele!<br />

Tegelikult ongi pekk üks<br />

väheseid inimeste tavamenüüsse<br />

kuuluvaid toiduaineid,<br />

mida Aleksander vabalt, nii palju<br />

kui isu on, süüa tohib. Geenivea<br />

tõttu põeb poiss fenüülketonuuriat.<br />

See on ainevahetushaigus,<br />

mille tõttu ei suuda<br />

tema organism omastada<br />

makaronid ning lapse kasvuks<br />

hädavajalikud valgupulbrid<br />

lähevad perele maksma paar<br />

tuhat krooni kuus.<br />

“Nende väga kallite eritoiduainete<br />

kompenseerimine peaks<br />

küll olema järgmine samm, mis<br />

Eesti riigis peaks tehtama, et<br />

fenüülketonuurikud saaksid tervetena<br />

üles kasvada ning elada<br />

normaalset elu, milleks õigeaegne<br />

diagnostika neile võimaluse<br />

on andnud,” leiab Külli.<br />

Kõige kummalisemaks<br />

peab Sassi ema<br />

aga seda, et fenüülketonuuriat<br />

põdevaid lapsi<br />

ei pea meie seadusandlus<br />

puuetega lasteks ja<br />

seega ei saa vanemad<br />

taotleda ka erivajadustega<br />

lastele ette nähtud<br />

toetusi.<br />

“Kui aga pere ei suuda<br />

lapsele kallist eritoitu<br />

osta ja dieedist loobumise<br />

tõttu kahjustub tema<br />

aju, siis on kohe võimalik<br />

poiss või tüdruk puudega lapseks<br />

vormistada ja siis hakkavad<br />

tulema ka toetused,” imestab<br />

Külli.<br />

üht toiduvalkudes olevat aminohapet<br />

– fenüülalaniini. Kui<br />

fenüülketonuuriat põdev inimene<br />

sööb näiteks liha, juustu<br />

või muna, hakkab fenüülalaniin<br />

tema kehas kuhjuma ning vastureaktsioonina<br />

asub keha tootma<br />

mürgiseid aineid, mis kahjustavad<br />

aju.<br />

“Sass on üle noatera pääsenud<br />

laps,” lausub poisi ema Külli.<br />

“Poiss sündis 15. veebruaril<br />

1993 ja kõigest kuu varem oli<br />

Eesti kolmes maakonnas katseliselt<br />

alustatud kõigi vastsündinute<br />

kontrollimist fenüülketonuuria<br />

suhtes. Meie poeg on<br />

kõige esimene sõeluuringu käigus<br />

üles leitud fenüülketonuuriaga<br />

beebi Eestis.”<br />

Ülirange dieet<br />

Muidugi oli poja geeniveast<br />

teadasaamine vanematele šokk.<br />

Teade, et beebi peab otsekohe<br />

jääma rangele dieedile, tundus<br />

Küllile esimese hooga kohatuna.<br />

“Mõtlesin, et see on nüüd<br />

küll mingi jama, beebi jaoks ei<br />

saa olla paremat toitu kui rinnapiim<br />

ja nüüd peab minu<br />

tita hakkama sööma mingeid<br />

segusid,” meenutab Külli. Teine<br />

šokk Külli ja Aleksandri isa<br />

Tõnu jaoks oli osavõtt esimesest<br />

fenüülketonuurikute perede<br />

laagrist. Seal veendusid 11-<br />

kuuse Sassi vanemad radikaalse<br />

dieedi vajalikkuses lõplikult,<br />

sest nad nägid oma silmaga<br />

lapsi, kes olid aastaid teadmatusest<br />

tavalist toitu söönud<br />

ning maksid selle eest ajukahjustuse<br />

hinnaga.<br />

“Nende laste ajukahjustused,<br />

kes sündisid enne varase<br />

Kõigest kuu<br />

varem oli kolmes<br />

maakonnas<br />

alustatud kõigi<br />

vastsündinute<br />

kontrollimist<br />

fenüülketonuuria<br />

suhtes.<br />

diagnoosi võimalust, olid muidugi<br />

erinevad, aga nende seas<br />

oli ka sügava vaimupuudega<br />

lapsi. Alles laagris jõudis meile<br />

lõplikult kohale, millest meie<br />

poeg on tegelikult pääsenud,<br />

ja minus on siiamaani sügav<br />

tänutunne nende teadlaste<br />

vastu, kelle algatusel fenüülketonuuria<br />

skriinimine Eestis<br />

teoks sai. Aga ma tajun ka,<br />

missugust kibestumust võivad<br />

endas kanda varem sündinud<br />

laste vanemad,” räägib Külli.<br />

Võti teadlaste käes<br />

Vastus küsimusele, miks<br />

ei hakatud fenüülketonuurikutest<br />

beebisid välja sõeluma<br />

juba varem, on ühtlasi selgitus<br />

selle kohta, kuidas liiguvad<br />

avastused teaduslaborist haiglasse.<br />

Selleks, et kuskil maailma<br />

teaduskeskuses välja töötatud<br />

geeniteste meil rakendada,<br />

läheb kohapeal vaja erialast<br />

teaduskompetentsi. Ehk lihtsamalt<br />

öeldes teadlasi, kes on<br />

kursis biomeditsiini uute võimalustega,<br />

oskavad kohandada<br />

teste meie tingimustega ning<br />

õpetada arste ja laborante neid<br />

teste tegema ja nende tulemustest<br />

aru saama. Enne iga testi<br />

juurutamist tuleb uurida sedagi,<br />

kas üks või teine haigus või<br />

geenirike on meil nõnda sage,<br />

et tasub kohapeal teste tegema<br />

hakata, või on vajadusel mõistlikum<br />

saata analüüs välismaale.<br />

Ka nüüdseks iseenesestmõistetavaks<br />

saanud kõikide beebide<br />

kontroll fenüülketonuuria<br />

suhtes sai alguse kolme maakonda<br />

hõlmanud pilootuuringust,<br />

mis tõestas, et skriining<br />

on vajalik.<br />

Lisaks Sassile on saanud<br />

tänu õigeaegsele diagnoosimisele<br />

nüüdseks šansi elada<br />

täisväärtuslikku elu veel mitukümmend<br />

poissi ja tüdrukut.<br />

Ja ehkki dieedi pidamine on<br />

fenüülketonuurikutele paras<br />

katsumus, pole see siiski võrreldav<br />

nende laste varasema<br />

saatusega. Anne Lill

4 geenivaramu<br />

Foto: EPL<br />

Mart Laar, Isamaa ja Res Publica Liidu esimees<br />

• Geenivaramuga liitumisse suhtun<br />

positiivselt, endale pole vastavat<br />

pakkumist konkreetselt veel tulnud.<br />

Geenivaramu on üks neid projekte,<br />

mis teostumise korral võimaldaks<br />

Eestil ühe oma puudustest – väiksuse<br />

– vooruseks muuta. Maailmas<br />

pole palju rahvaid, kes suudaksid<br />

proportsionaalselt nii suure osa oma<br />

liikmeist sellisesse projekti haarata.<br />

Foto: TV3<br />

Kadri Adamson, näitleja<br />

• Ma ei ole geenivaramuga liitunud,<br />

aga olen algusest peale sellega kursis<br />

ja hästi positiivselt meelestatud, kuigi<br />

ei tea täpselt, kuidas liitumine käib.<br />

Geenivaramu on tähtis selleks, et<br />

inimesi aidata. Sinisilmselt öeldes loodan,<br />

et tänu geenivaramule leitakse<br />

näiteks imikutele uusi gripivastaseid<br />

rohtusid ning toodetakse haiguste<br />

vastu ravimeid.<br />

linnaleht reede, 25. jaanuar 2008<br />

Foto: EPL<br />

Toomas Savi, Euroopa Parlamendi liige<br />

• Olen Eesti geenivaramuga<br />

liitunud juba aastaid tagasi, pärast<br />

seda, kui vastav seadus riigikogus<br />

vastu võeti. Kuna olen elukutselt<br />

arst, siis polnud liitumisotsust raske<br />

teha. Geeniuuringud on olulised.<br />

Vähetähtis pole ka tähelepanek,<br />

et paljud Nobeli preemia laureaadid<br />

on tulnud just geeniuuringute<br />

ja meditsiini piirimailt.<br />

• ARVAMUS<br />

Miks meile on vaja<br />

oma geenivaramut<br />

Aastal 1999 tulid<br />

Eesti geeniteadlased<br />

välja<br />

ideega luua geenivaramu.<br />

Sellest pidi saama<br />

andmekogu, mis sisaldab<br />

Eesti rahva geeni-,<br />

sugupuu ja terviseandmeid.<br />

Meie soov oli läbi<br />

uurida suur kogus niisuguseid<br />

andmeid, leida<br />

seoseid geenide, inimese<br />

eluviisi ja keskkonnatingimuste<br />

vahel<br />

ning saada vastused<br />

küsimusele, kuidas ikkagi<br />

mõjutavad geenid meie<br />

Geenivaramu on<br />

kui naftamaardla,<br />

kus teadlased<br />

võivad edaspidigi<br />

lõpmatuseni<br />

puurida ning uut<br />

teadmist otsida.<br />

Andres Metspalu,<br />

Tartu ülikooli professor<br />

elu ja tervist; miks haigestub üks inimene vähki, teist kimbutavad<br />

liigesehädad, kolmas aga on veel vanuigi reibas<br />

ja terve.<br />

Meile iseloomulikud omadused – juuste värv, muusikaline<br />

kuulmine, organismi reaktsioonid keskkonnamõjudele<br />

jms kanduvad põlvest põlve geenidega. Muuhulgas<br />

läheb geenidega edasi ka eelsoodumus haigestuda<br />

mõningatesse haigustesse. Siit tulenebki tänapäeva geeniteaduse<br />

üks suuri<br />

väljakutseid: jõuda<br />

selgusele, missugused<br />

geenimustrid<br />

ühe või teise haiguse<br />

väljakujunemisel<br />

kaasa mängivad<br />

ning kuidas panevad<br />

eri geenikomplektiga<br />

inimesed vastu<br />

keskkonnamõjudele<br />

ja eluviisiriskidele.<br />

Meist keegi ei saa<br />

ju muuta sünniga<br />

kaasa saadud geene, aga me saame muuta oma harjumusi<br />

– teha õigemaid valikuid. Selleks aga on esmalt vaja teada,<br />

mis just minule on hea või paha.<br />

Niisiis loodigi Eesti oma geenipank ning esimesed doonorite<br />

vereproovid ja küsitluslehed saabusid tollase SA<br />

Eesti Geenivaramu andmehoidlasse 2002. aasta sügisel.<br />

Paari aasta pärast jäi andmekogumine paraku soiku, sest<br />

ettevõtmine oli erakätes ja ressurss lõppes.<br />

Möödunud aasta kevadest tegutseb geenivaramu jälle,<br />

nüüd juba Tartu ülikooli allasutusena. Ka geeni- ja küsitlusandmeid<br />

kogutakse taas täie hooga. Praeguseks on<br />

varamu andmehoidlasse jõudnud pisut enam kui 15 000<br />

geenidoonori andmed. Sihiks on võetud talletada panka<br />

100 000 inimese andmed, seega on veel 85 000 doonoril<br />

võimalus anda panus iseenda ja meie kõigi tervemasse<br />

tulevikku.<br />

Võib muidugi mõelda, et las biopanku koguvad suured<br />

ja rikkad riigid – Inglismaa, USA, Jaapan jne. Ning las<br />

nende maade teadlased siis teevad uuringuid ja tulevad<br />

ütlevad meilegi, mida ja kuidas teha. Tõepoolest, praegu<br />

on maailmas juba üle 60 biopanga, neid asutatakse järjest<br />

juurde ja küllap tehaksegi suurem osa geeniteadusest väljaspool<br />

Eestit. Aga miks ei võiks meie sellesse lisada oma<br />

osa Me ei ihale ju jäädagi odava allhanke maaks. Geenivaramu<br />

põhjal tehtava teaduse kaudu saame osaleda<br />

maailmateaduses.<br />

Nii on meil siinsamas kodus käepärast võtta omaenda<br />

andmekogu väga paljudeks teadusuuringuteks, ja teadlastele<br />

on geenivaramu nagu naftamaardla, kus võib edaspidigi<br />

lõpmatuseni puurida ning uut teadmist otsida. Veelgi<br />

enam, niisuguse andmekogu olemasolu võiks olla hea<br />

innustus ka praegustele tudengitele või noorematelegi, et<br />

teha valik teaduse kasuks.<br />

Vähem tähtis pole ka see, kuidas oskaksime siin kohapeal<br />

kasutada tulevikumeditsiini võimalusi, kui meil<br />

poleks spetsialiste, kes suudaksid lugeda geenikaarte või<br />

üldse analüüsida ja hinnata inimese geeniinfot.<br />

Geenikaart – kellele ja milleks<br />

Nagu uued asjad ikka, on<br />

ka geenikaardid andnud<br />

ainest tulevikufantaasiatele.<br />

Kuidas siis näeb<br />

välja üks tänapäevane<br />

geenikaart<br />

Ajakirjanduses on juttu<br />

olnud sellest, et tulevikus on<br />

meil kõigil isiklikud geenikaardid,<br />

arsti juurde või apteeki<br />

minnes tuleb siis see imeline<br />

kaart letti lüüa ning tohtril<br />

ja apteekril on otsemaid selge,<br />

mis haigust keegi põeb või millist<br />

rohtu vajab.<br />

“Võib-olla on inimestel<br />

kunagi tõepoolest sellised kaardid,”<br />

ei vaidle Tartu ülikooli<br />

biotehnoloogia professor Andres<br />

Metspalu vastu. “Britid on<br />

öelnud, et nende siht on jõuda<br />

kunagi nii kaugele, et enamlevinud<br />

haigusriske selgitavad<br />

geenikaardid antaks kaasa<br />

juba sünnitusmajast. Siis teaksid<br />

vanemad beebi esimestest<br />

elupäevadest peale arvestada,<br />

missugused keskkonnafaktorid<br />

on lapsele ohtlikud, millistest<br />

harjumustest oleks mõistlik<br />

teda eemale hoida ja vastupidi<br />

– mida peaks tegema, et<br />

lapse tervist säästa.”<br />

Igale beebile kaart<br />

Inglaste jutus pole põhjust<br />

kahelda, arvab teadlane. Iseasi<br />

muidugi, millal nad nii kaugele<br />

jõuavad. Aga päris helesinine<br />

tulevikuunistus pole personaalne<br />

geenikaart isegi tänapäeval.<br />

Ka meil Eestis mitte.<br />

Näiteks on geenivaramu esimestes<br />

uuringutes osalevatel<br />

geenidoonoritel isiklikud geenikaardid<br />

juba olemas. Inimestele<br />

kättejagamiseks ja rahakoti<br />

vahele pistmiseks need paraku<br />

veel ei kõlba.<br />

Doonorite geenikaartide<br />

tegemine käib Tartus asuvas<br />

Eesti Biokeskuses ning praegu<br />

on need uurimismaterjaliks<br />

biomeditsiini vallas tegutsevatele<br />

teadlastele. “Mõned ajakirjanikud<br />

on neid geenikaarte ka<br />

vaatamas käinud, aga kõik nad<br />

on neid nähes esmalt sügavalt<br />

ohanud ja seejärel on neil kiire<br />

hakanud,” naerab Metspalu<br />

järjekordset ajakirjanikku laborisse<br />

juhatades.<br />

Täppidest selgub tõde<br />

Algus näib igatahes põnev.<br />

Geenivaramust toodud proovid<br />

valmistatakse spetsiaalsete<br />

laboritoimingutega analüüsiks<br />

ette. “See kestab kogunisti kaks<br />

päeva, alles siis on geeniproov<br />

kiibile kandmiseks küps. Kasutame<br />

mikrokiipe, kus on peal<br />

370 000 andmepunkti ja kõik<br />

need analüüsib läbi seesama<br />

nutikas aparaat,” osutab biokeskuse<br />

teadur Mari Nelis<br />

kastikujulisele masinale laual.<br />

Muuseas, see keskmise kontoris<br />

kasutatava paljundusmasina<br />

mõõtu aparaat maksab sama<br />

Mari Nelis Tartu üli-<br />

kooli biomeedikumist<br />

näitab alusele pandud<br />

kiipi, mille peale ongi<br />

salvestatud doonorite<br />

geeniproovid.<br />

palju kui viis Mercedest. Tark<br />

masin neelab aluse mikrokiipidega<br />

endasse ning analüüsi<br />

tulemusena hakkab arvutiekraanile<br />

pisitasa ilmuma täpiline<br />

pilt. Vastava arvutitarkvara<br />

abil saab tipitäpilist vaipa meenutavast<br />

pildist 370 000 tähepaari<br />

pikkune tulp Exceli tabelis.<br />

See ongi geenikaart.<br />

Kollaseks värvitud tähetulbas<br />

hakkab silma vaid neli<br />

tähemärki – A, T, G, C. Lisaks<br />

tähepaaride rivile on tabelis<br />

lõpmatu hulk numbreid<br />

ja muid märke. “Nende nelja<br />

tähega tähistatakse pärilikkusaine<br />

ehituskivikesi ehk nukleotiide.<br />

Ja kuivõrd rakutuumas<br />

on kõik geenid topelt, sest ühe<br />

geeni oleme pärinud oma isalt<br />

ja teise emalt, on ka geenikaardi<br />

peal alati kõrvuti kaks DNA<br />

ehituskivikest.<br />

See kollane tulp paremal, mis koosneb üksteise all olevast 370 000 tähepaarist, on inimese geenikaart.<br />

Vasakul on näha, et arvutiprogramm on doonori DNA-st leidnud mõned riskigeenid. Fotod: Arvo Uustalu<br />

Need muud arvud kuuluvad<br />

analüüsiprotsessi, iga number<br />

annab vajalikku infot,” selgitab<br />

kollast tähetulpa üles-alla<br />

kerides Metspalu.<br />

“Nende tulpade alusel saamegi<br />

eri inimeste geenimustrit<br />

võrrelda ja sellest uut teadmist<br />

otsida. Võime näiteks vaadata,<br />

missugused erinevused on<br />

iseloomulikud nende inimeste<br />

geenidele, kes põevad vähki,<br />

skisofreeniat, diabeeti jne. Neid<br />

erinevusi teades saame edaspidi<br />

koostada geeniteste haigusriskide<br />

väljaselgitamiseks.”<br />

Nagu hiina keel<br />

Asi selge: vähemalt esialgu<br />

pole isiklikku geenikaarti<br />

endale arvutisse või paberile<br />

väljatrükituna mõtet ihaldada.<br />

See oleks sama hea kui endale<br />

koju öökapi peale hiinakeelne<br />

raamat soetada. Raamat võib<br />

olla hinnaline ja nahkses köites,<br />

aga kasu on sellest vähe,<br />

Arvutis saab<br />

tipitäpilist vaipa<br />

meenutavast<br />

pildist 370 000<br />

tähepaari pikkune<br />

tulp Exceli<br />

tabelis. See ongi<br />

geenikaart.<br />

kui just hiina keelt ei oska.<br />

Metspalu sõnul on geenikaarte<br />

lugeda oskavaid inimesi<br />

Eestis praegu viis-kuus. Kui<br />

aga kunagi jõutakse teadustööga<br />

sinnamaani, et valmivad<br />

kõigile kättesaadavad geenitestid<br />

ja sellised enamlevinud<br />

haiguste riske selgitavad geenikaardid,<br />

nagu inglased oma<br />

vastsündinutele plaanivad, on<br />

asjade seis küllap teine.<br />

Metspalu selgitab, et praegu<br />

alles otsitakse inimese geenimaastikust<br />

üles neid vigaseid<br />

kohti ehk mutatsioone,<br />

mis mõnele kindlale haigusele<br />

viitavad. Kui need teada,<br />

pole geeniproovides enam<br />

tarvis läbi uurida sadu tuhandeid<br />

andmepunkte, vaid hoopis<br />

vähem.<br />

Kindlasti on selleks ajaks olemas<br />

ka bioinformaatikaprogrammid,<br />

mis kiibilt saadud info<br />

kiiresti inimesele arusaadavasse<br />

keelde tõlgivad.<br />

“Teadusliku uurimistöö<br />

jaoks on meil ühed tööriistad,<br />

rutiinse arstliku diagnostika<br />

jaoks teised. Need teised tööriistad<br />

aga tuleb alles luua ja<br />

seda me geenivaramu doonorite<br />

geenikaartide abil üritamegi<br />

teha,” lausub teadlane.<br />

Tiina Kangro

eede, 25. jaanuar 2008 linnaleht geenivaramu 5<br />

Jaan Kaplinski, kirjanik<br />

• Olen geenivaramuga liitunud.<br />

Minu meelest on see<br />

oluline asi, sest me kõik oleme<br />

oma geenid kelleltki saanud<br />

ja anname neid enamasti<br />

ka edasi. On tähtis teada<br />

endast, oma esivanematest ja<br />

järeltulijatest olulisi asju, see<br />

annab võimaluse mõnda viga<br />

parandada või vältida.<br />

Foto: EPL<br />

Evelin Samuel, laulja<br />

• Mul puudub küll isiklik kokkupuude<br />

geenivaramuga, kuid meediast saadud info<br />

põhjal usun, et geenivaramu on meditsiini<br />

arenguks ülioluline projekt. Poliitikutele ei<br />

näi see olevat piisavalt atraktiivne, sest see<br />

vajab suuri investeeringuid ning erakondade<br />

populaarsust kergitada ei aita.<br />

Samas ma ei tea, et keegi minu tuttavatest<br />

oleks geenipangaga liitunud. Ilmselgelt on<br />

teavet tavalise inimese tasemel liiga vähe.<br />

Foto: arhiiv<br />

Mati Kaal, Tallinna loomaaia direktor<br />

• Perearst ei ole mulle sellist<br />

ettepanekut veel teinud, aga kui<br />

see ettepanek tuleb, siis minul pole<br />

küll midagi selle vastu. Ma ei ole nii<br />

paranoiline, arvamaks, et ilmtingimata<br />

on kõik kohad täis kurikaelu,<br />

kes tahavad nende andmetega<br />

kuritegusid või muid asju tegema<br />

hakata. Soovitan võimalikult paljudel<br />

inimestel oma vereproov anda.<br />

Foto: EPL<br />

Mida mu geenid siis näitavad<br />

• INTERVJUU<br />

Mida põnevat võib<br />

geenidoonor juba praegu<br />

varamu andmebaasist<br />

iseenda kohta teada saada<br />

Vastab Tartu ülikooli<br />

geenivaramu direktor<br />

Andres Metspalu.<br />

Kui enamik maailmas loodud<br />

või loomisel olevatest biopankadest<br />

ei võimalda inimesel<br />

tema kohta hoitavate andmetega<br />

tutvuda, siis geenivaramus<br />

on see võimalus olemas.<br />

Kuidas ikkagi see keeruline<br />

protsess – tagasikodeerimine<br />

ja oma andmetega tutvumine<br />

välja näeb<br />

“Inimesed tõepoolest juba<br />

helistavad ja küsivad, et andsin<br />

kolm nädalat või pool aastat<br />

tagasi vereproovi, mis te<br />

mu geenidest siis nüüd leidnud<br />

olete” räägib professor Andres<br />

Metspalu. “Geeniuuringud<br />

alles tahavad tegemist ja selleks<br />

me tegelikult andmeid kogumegi,”<br />

nendib Metspalu.<br />

Kuidas tagasikodeerimine<br />

käib<br />

Andmetega toimetamine<br />

geenivaramus on pandud paika<br />

inimgeeniuuringute seadusega.<br />

Andmetega tutvuda sooviv<br />

inimene peab kirjutama<br />

avalduse ja komisjon menetleb<br />

seda ette nähtud korra järgi.<br />

Toiming on meelega bürokraatlik<br />

ja keeruline, sest geenivaramu<br />

peab vastutama, et<br />

delikaatsed terviseandmed ei<br />

satuks kogemata inimese kätte,<br />

kel pole õigus neid näha. Tulevikus,<br />

kui on loodud vastavad<br />

infotehnoloogilised lahendused,<br />

muutub protsess muidugi<br />

lihtsamaks.<br />

Seadus näeb ette, et<br />

doonori terviseandmeid<br />

saab vajadusel vaadata ka<br />

tema arst. Millist arsti silmas<br />

peetakse<br />

Praeguse tervishoiukorralduse<br />

juures on see geenidoonori<br />

perearst.<br />

Esimesed teadusuuringud<br />

varamusse kogutud<br />

andmetega juba käivad, ka<br />

esimesed geenikaardid on<br />

valminud. Kas inimene, kes<br />

esimesena oma vereproovi<br />

andis, sai ka kõige esimesena<br />

geenikaardi<br />

Ei, geenikaarte teeme vastavalt<br />

uuringutele, mis meil<br />

parasjagu käsil on. Praegu<br />

maksab ühe geenikaardi koostamine<br />

ligi 6000 krooni ja kui<br />

oleme saanud rahastuse näiteks<br />

suhkurtõbe põdevate inimeste<br />

geeniuuringuks, valime<br />

ankeetide järgi välja tuhat või<br />

paar tuhat just selle haigusega<br />

doonorit ning teeme neile geenikaardid.<br />

Kontrolliks võtame<br />

topeltmahus neid, kellel ei ole<br />

nimelt seda uuritavat haigust.<br />

Uuringute mõte ongi haigeid<br />

ja terveid kõrvutades välja selgitada,<br />

missugused on need<br />

geeniiseärasused, mis kindlat<br />

haigust põdeva inimese<br />

genoomi iseloomustavad.<br />

Kas siis mõnd üldlevinud<br />

haigust põdeval<br />

geenidoonoril oleks tark<br />

geenivaramust järele<br />

uurida, mis teadusprojektid<br />

parasjagu käivad ja kas tema<br />

on uuringusse kaasatud<br />

Kogu uurimistöö käib anonüümsete<br />

andmetega. Ükski<br />

arvutist geenikaarti uuriv<br />

teadlane ei tea, kas ta analüüsib<br />

parasjagu Viljandist pärit<br />

Jüri või Antsla naise Mari geenimustrit<br />

või vaatab omaenda<br />

geenipilti.<br />

Kas võib juhtuda, et mõnele<br />

geenidoonorile jääb<br />

geenikaart üldse tegemata,<br />

sest ta ei satu ühegi uuringu<br />

valimisse<br />

Kui kogu kavandatud andmemaht<br />

– 100 000 geenidoonorit<br />

– on kokku saadud, üritame<br />

siiski leida finantsid selleks,<br />

et nad kõik saaksid ka<br />

geenikaardid. Lugu on selles,<br />

et geenivaramu põhjal on<br />

plaanis teha väga palju teadusuuringuid.<br />

Kui praegu väljastatakse<br />

teadlastele uuringuks<br />

DNA-d, siis edaspidi piisab<br />

juba valmis geenikaardist. Nii<br />

et geenikaartide olemasolu<br />

teeb asja oluliselt lihtsamaks.<br />

Kas geenikaartidest saab<br />

välja lugeda ka infot pärilike<br />

nn ühe-geeni-haiguste<br />

nagu fenüülketonuuria,<br />

tsüstiline fibroos, pärilikud<br />

lihashaigused, kurtus jt<br />

haigusgeenide kandluse<br />

kohta<br />

Ei, see meie uuringutest ei<br />

selgu.<br />

Mis siis selgub ja millal ikkagi<br />

võiksime hakata huvi tundma<br />

oma geeniinfo vastu<br />

Enne viit aastat ei sünni<br />

midagi päris kindlasti. Geenivaramusse<br />

kogutud andmetega<br />

peaks teadustöö kestma<br />

umbes 30 aastat. Selleks ajaks<br />

on ka tõenäoliselt selged seosed<br />

geenide ja haigussoodumuste<br />

vahel ja me võime lihtsa<br />

geenitesti põhjal inimestele<br />

öelda: teie ei tohiks mingil<br />

juhul suitsetada, sest teil on<br />

risk haigestuda kopsuvähki;<br />

teie aga peaksite valima endale<br />

rahulikuma töö, sest teie geenipilt<br />

on selline, et soodustatud<br />

on ärevushäirete teke.<br />

Kusjuures ega kõike seda<br />

Seadus<br />

• Geenivaramut võib<br />

kasutada üksnes teaduslikuks<br />

uurimistööks, geenidoonori<br />

haiguste uurimiseks ja raviks,<br />

rahva tervise uurimiseks ja<br />

statistilistel eesmärkidel.<br />

Geenivaramu kasutamine<br />

muul otstarbel, eriti tsiviilvõi<br />

kriminaalprotsessis<br />

tõendite kogumiseks või<br />

jälitustegevuseks, on keelatud.<br />

tööd ei tee ainult meie siin<br />

Eestis. Väga paljudes maailma<br />

teaduskeskustes tehakse<br />

sarnaseid uuringuid. Aga kui<br />

meil on olemas infrastruktuur<br />

vastava tehnoloogia ja laborite<br />

näol ning pädevad spetsialistid,<br />

saame kõike mujal maailmas<br />

avastatut kohe ka omal<br />

kodus rakendada.<br />

Umbes 100 000 inimest<br />

saavad geenidoonoreiks,<br />

neil on geenikaardid. Mida<br />

saavad ülejäänud teha, et<br />

ka oma riske teada saada ja<br />

tulevikumeditsiini võimalusi<br />

kasutada<br />

Geenikaardid, mis valmistatakse<br />

doonoritele, on mõeldud<br />

teaduslikuks uurimistööks.<br />

Selle põhjal, mida teadustöödest<br />

teada saame, valmivad<br />

juba diagnostilised testid,<br />

mida hakatakse kasutama<br />

haiglates ja perearstikeskustes.<br />

Ja neid teste saavad kasutada<br />

võrdselt kõik inimesed sõltumata<br />

sellest, kas nad on geenidoonorid<br />

või mitte.<br />

• Geenidoonoril on õigus mitte<br />

teada enda geeniandmeid.<br />

Geenidoonoril on õigus isiklikult<br />

tutvuda tema kohta geenivaramus<br />

hoitavate andmetega.<br />

Geenidoonoril ei ole õigust<br />

tutvuda enda sugupuuga.<br />

• Arstil on geenidoonori ravimiseks<br />

õigus saada geenivaramust<br />

tagasikodeeritult geenidoonori<br />

terviseseisundi kirjeldus.<br />

Ent mida annab siis<br />

geenidoonorile võimalus<br />

jõuda tagasi oma andmete<br />

juurde, kui tulevikus nagunii<br />

tuleb võrdselt kõigil inimestel<br />

probleemide korral ikkagi<br />

geenitest teha<br />

Neid võimalusi, kuidas geeniinfot<br />

tuleviku ravipraktikas<br />

kasutatakse, me praegu lõpuni<br />

tegelikult ei teagi.<br />

Üks kaalukas lisavõimalus<br />

geenidoonoritele on kahtlemata<br />

see, et lisaks geeniproovile<br />

säilitame geenivaramus ka<br />

väikse koguse tema vererakke.<br />

Teadus ja eriti biomeditsiin<br />

arenevad jõudsalt ning<br />

võib-olla on needsamad hoiule<br />

pandud rakud geenidoonorile<br />

tulevikus võimaluseks end<br />

omaenda paarkümmend aastat<br />

nooremate ja tervete rakkude<br />

abil mõnest raskest haigusest<br />

terveks ravida.<br />

Selles mõttes on pääs omaenda<br />

andmete juurde küllap<br />

iga geenidoonori jaoks väga<br />

oluline võimalus.<br />

Kaidor Kahar<br />

• BIOPANGAD MAAILMAS<br />

USA 1<br />

plaan<br />

1 155 000<br />

kogutud DNA-proove<br />

155 000<br />

USA 2<br />

plaan<br />

2 184 000<br />

kogutud DNA-proove<br />

110 000<br />

Island<br />

plaan<br />

280 000<br />

kogutud DNA-proove<br />

80 000<br />

Inglismaa<br />

plaan<br />

500 000<br />

kogutud DNA-proove<br />

10 000<br />

Eesti<br />

plaan<br />

100 000<br />

kogutud DNA-proove<br />

15 000<br />

Holland<br />

plaan<br />

75 000<br />

kogutud DNA-proove<br />

8 000<br />

Hiina<br />

plaan<br />

500 000<br />

kogutud DNA-proove<br />

Allikas:<br />

maailma biopankade konsortsium P3G<br />

Jaapan<br />

plaan<br />

300 000<br />

kogutud DNA-proove<br />

230 000<br />

400 000<br />

Kogumise andmed<br />

puudu või alles valmistuvad:<br />

Tegeldakse biopankade loomisega:<br />

Saksamaa 18 000<br />

Soome<br />

Mehhiko 200 000<br />

Itaalia<br />

USA 3 570 000<br />

Prantsusmaa<br />

Singapur 250 000<br />

Kreeka<br />

Rootsi 500 000<br />

Norra<br />

Austraalia 80 000<br />

Hispaania<br />

India 15 000<br />

Poola<br />

Uus-Meremaa 10 500<br />

Tšehhi<br />

Taani 100 000<br />

Venemaa<br />

Taiwan 200 000<br />

Brasiilia<br />

Kanada 50 000<br />

Läti

6 geenivaramu<br />

linnaleht reede, 25. jaanuar 2008<br />

Kuidas kaitstakse geeniandmete turvalisust<br />

Kuidas hoitakse geeniinfot<br />

ja küsitluse käigus saadud<br />

väga isiklikke terviseandmeid<br />

geenivaramus, on<br />

küllap küsimus, mis huvitab<br />

kõiki geenidoonoreid<br />

ja neidki, kes alles mõtlevad<br />

varamuga liituda.<br />

Geenivaramu osakonnajuhataja<br />

Gerta Sontaki sõnul<br />

pole ühelgi doonoril oma geeni-<br />

ja terviseandmete turvalisuse<br />

pärast vaja muretseda.<br />

Geenidoonori andmeid hakatakse<br />

kaitsma juba andmekogumisel<br />

perearsti juures, näiteks<br />

kleebitakse vereproovi<br />

katsutitele kohe peale triipkoodid<br />

ja kõrvaline inimene ei<br />

saa neilt välja lugeda, kes selle<br />

vere on andnud.<br />

Ka kõik täidetud küsimustikud<br />

saabuvad geenivaramusse<br />

krüpteeritult. “See tähendab,<br />

et arvutiprogramm tõlgib<br />

inimese antud vastused kohe<br />

salakeelde ja ankeedivastused<br />

näevad meile saabunud versioonis<br />

välja tähtede ja numbrite<br />

kombinatsioonina, mida<br />

saavad võtmete abil lugeda<br />

üksnes need, kellel on selleks<br />

õigus,” täpsustab Sontak.<br />

Eriti salajane<br />

“Turvalisuse kolm tasandit<br />

– infotehnoloogiline, organisatoorne<br />

ja füüsiline on meil<br />

kõik hoolega läbi mõeldud,”<br />

kinnitab geenivaramu IT-juht<br />

Erkki Leego, “vereproovid ja<br />

turvaümbrikutesse suletud<br />

nõusolekuvormid toob meile<br />

turvafirma kuller kindla lepingu<br />

alusel. Kõik meie ligipääsud<br />

on kaitstud valvesüsteemiga<br />

ning kogu tegevust filmitakse<br />

kriitilisemates kohtades turvalisuse<br />

mõttes, nii et toimuvast<br />

jääb maha ka filmijälg.”<br />

Ta räägib, et näiteks kodeerimiskeskusse,<br />

kus hoitakse<br />

geenidoonori nõusolekuvorme<br />

ning koode, mis võimaldavad<br />

vajadusel uuesti seostada<br />

varamus hoitavaid andmeid<br />

konkreetse doonoriga, pääsevad<br />

vaid paar-kolm selleks volitatud<br />

geenivaramu töötajat.<br />

Kodeerimiskeskus on nii salajane<br />

ruum, et isegi selle ust ei<br />

ole lubatud pildistada ega teleris<br />

näidata. Ning arvuti, kus on<br />

hoiul täidetud küsitluskavad,<br />

ei ole võrku ühendatud.<br />

Leego hinnangul vastavad<br />

geenivaramu andmekaitse<br />

infotehnoloogilised lahendused<br />

maailma tipptasemele.<br />

“Andmelahenduse on välja<br />

töötanud kolm tugevat infotehnoloogiaettevõtet<br />

ja selliselt,<br />

et iga ettevõte tegi vaid osa<br />

tervikust. Sel moel on välistatud,<br />

et programmeerijad oleksid<br />

saanud sellesse mingeid<br />

salakäike sisse poetada.”<br />

Kõik see tegevus, mis varamusse<br />

kogutud andmetega<br />

pärast nende vastuvõtmist<br />

toimub, on anonüümne. See<br />

tähendab, et laborandid töötavad<br />

proovidega, mis on varustatud<br />

triipkoodiga ja 16 numbrist<br />

koosneva arvkoodiga, ning<br />

mitte keegi neist ei tea kunagi,<br />

kelle vereproovi või DNAproovi<br />

ta parasjagu käes hoiab.<br />

Isegi sel juhul mitte, kui see<br />

proov on näiteks tema enda<br />

antud. Samuti väljastatakse<br />

geenivaramust teadlastele uurimistööks<br />

ainult anonüümseid<br />

geeniproove ning küsitlusandmeid.<br />

Kristiina Gerassimova<br />

Geenivaramu laborijuhataja Dagni Krinka kogenud käe all säilitatakse<br />

kõikide doonorite DNA-proovid tulevase teadustöö jaoks vedelas<br />

lämmastikus temperatuuril –135 °C. Dagni sõnul peavad proovid sellises<br />

külmas riknemata vastu kas või 500 aastat. Foto: geenivaramu<br />

Geenidoonoriks saada on lihtne<br />

See ei ole väga keeruline.<br />

Esimene samm on võtta<br />

ühendust oma perearstiga<br />

ja küsida, kas tema on geenivaramu<br />

andmekoguja.<br />

Kui on, siis laabub edaspidine<br />

lihtsalt. Tuleb tohtriga<br />

sobiv päev ja kellaaeg<br />

kokku leppida ning õigel<br />

ajal kohale minna.<br />

Avatud andmekogumise kabinetid<br />

• Tallinnas<br />

Medicum (Punane 61, kab 460,<br />

461), info ja reg tel 605 0705<br />

Ida-Tallinna keskhaigla<br />

Magdaleena üksuse polikliinik<br />

(Pärnu mnt 104, kab 203, 204),<br />

info ja reg tel 697 3229<br />

Lääne-Tallinna keskhaigla<br />

Mustamäe polikliinik (Ehitajate<br />

tee 27, kab 424), info ja reg tel<br />

659 8424<br />

Karelli arstikeskus (Narva<br />

mnt 7), info ja reg tel 610 9444,<br />

610 9443, 505 9443,<br />

www.karell.ee<br />

• Tartus<br />

Tiigi 61B, info ja reg<br />

Foto: Arvo Uustalu<br />

tel 744 0200, 501 1390<br />

Gildi 8, kab 405, info ja reg tel<br />

5342 9207<br />

• Võrus<br />

Lõuna-Eesti Haigla AS<br />

(Meegomäe, kab 443, 444), info<br />

ja reg tel 512 1723<br />

• Pärnus<br />

SA Pärnu Haigla<br />

Vereteenistus, Pärnu, Metsa 1,<br />

kab 8, info ja reg 447 3254,<br />

5309 0805<br />

• Ida-Virumaal<br />

Ida-Viru keskhaigla (Ravi 10,<br />

Kohtla-Järve, kab 2027, 2029),<br />

info ja reg tel 339 5015<br />

Nende jaoks aga, kelle<br />

perearstid geenidoonoritega<br />

ei tegele, on geenivaramu<br />

avanud suuremates linnades<br />

andmekogumise kabinetid.<br />

Sinna võivad pöörduda<br />

ka need tulevased geenidoonorid,<br />

kelle perearst küll<br />

kogub geenivaramule andmeid,<br />

kuid kelle juurde inimene<br />

millegipärast ei soovi<br />

minna. Vastuvõtuaeg tuleks<br />

andmekogumise kabinettidesse<br />

pöördudes telefoni teel<br />

kokku leppida.<br />

Geenidoonoriks saada soovival<br />

inimesel tuleb anda veenivere<br />

proov ning vastata hulgale<br />

oma tervist, eluviisi, eluja<br />

töötingimusi, lähisugulaste<br />

põetud haigusi jm puudutavatele<br />

küsimustele. Teadustööks<br />

läheb vaja väga täpseid<br />

andmeid, seepärast oleks hea<br />

küsimustikuga varem tutvuda.<br />

Selleks on andmekogujatel<br />

ja ka internetis olemas küsimustiku<br />

tutvustused, mida<br />

inimene võib enne vastuvõtule<br />

tulekut uurida. Vastuvõtul<br />

saab ankeet siis valmis tunnipooleteisega.<br />

Geenidoonori vereproovist<br />

eraldatakse laboris pärilikkusaine<br />

DNA ja geeniproov<br />

pannakse biohoidlasse hoiule.<br />

Lisaks säilitatakse biohoidlas<br />

osa inimese vereproovist.<br />

Vedelas lämmastikus püsivad<br />

proovid tarvitamiskõlbulikena<br />

aastasadu.<br />

Täpsemalt lisainfot saab vaadata<br />

ka geenivaramu kodulehelt<br />

www.geenivaramu.ee. LL<br />

• RÄÄGITAKSE<br />

Perearst pakkus vastuvõtule<br />

tulnud noorele mehele võimalust<br />

geenidoonoriks saada.<br />

“Aga kui ma osa oma geene<br />

ära annan, kas ma siis ise<br />

ikka omadega surmani välja<br />

vean” kahtles patsient.<br />

***<br />

“Kui minu geenid nüüd<br />

mõnele teisele inimesele siiratakse,<br />

kas see inimene<br />

muutub siis välimuselt minu<br />

sarnaseks Või haigestub ka<br />

suhkurtõppe nagu mina”<br />

küsis vastne geenidoonor pärast<br />

vereproovi andmist.<br />

***<br />

“Aga mis siis saab, kui tuleb<br />

välja, et minu geenid on nii<br />

viletsad, et minusugusel oleks<br />

üldse targem laste saamisest<br />

Kas ma palun saaksin oma geenid tagasi<br />

Foto: Bulls<br />

loobuda” pelgas äsja abiellunud<br />

naine geenidoonoriks<br />

hakata.<br />

***<br />

Neljakümnendates mees<br />

andis vereproovi, täitis arsti<br />

abiga küsitluskava ning oli<br />

oma otsusega geenidoonoriks<br />

hakata äärmiselt rahul.<br />

Järgmisel päeval tuli sama<br />

mees näost punetades ja silmanähtavalt<br />

erutatuna perearsti<br />

juurde tagasi.<br />

“Palun, kas ma saaksin ikka<br />

oma geenid tagasi võtta! Mul<br />

on noorpõlves üks vallatu<br />

tegu tehtud … kui mu naine<br />

nüüd sellest teada saab”<br />

***<br />

“Kuidas ma saan olla kindel,<br />

et minu geene ei kasutata<br />

näiteks kloonimiseks või<br />

mõne imeliku värdolendi<br />

meisterdamiseks” muretses<br />

geenidoonoriks saada otsustanud<br />

vanaproua.<br />

Kommentaar<br />

• Tegelikult on väga hea, et<br />

inimesed oma hirmudest<br />

räägivad ja küsivad. Siis<br />

saavad andmekogujad neile<br />

selgitusi jagada ja inimesed<br />

veenduvad, et hirmudel pole<br />

tegelikult alust.<br />

Ühelgi doonoril pole põhjust<br />

karta, et ta pärast vereproovi<br />

andmist ise geenidefitsiiti<br />

jääb. Geenid on inimkeha<br />

kõigi rakkude tuumades<br />

ja paljunevad koos rakkude<br />

uuenemisega.<br />

Geenidoonorlus on ka<br />

natuke teistmoodi asi kui<br />

veredoonorlus. Meie kasutame<br />

inimeste vereproovist<br />

eraldatud DNA-d teadusuuringuteks<br />

ja ühelegi teisele<br />

inimesele geenidoonorite<br />

geene üle ei kanta.<br />

Samuti ei hinnata meil geeniproove<br />

selle külje pealt, kas<br />

inimesel oleks mõistlik lapsi<br />

saada või mitte. Need otsused<br />

teeb ikka iga inimene ise.<br />

Sugupuuandmeid geenivaramu<br />

ei väljasta. Ka uurimisorganitele,<br />

kindlustusfirmadele,<br />

politseile, geenidoonorite<br />

tööandjatele ja teistele<br />

infot ei jagata, selline võimalus<br />

on juba seadusega välistatud.<br />

Kloonimise ja muude geenitehnoloogiliste<br />

eksprimentide<br />

koha pealt võib samuti<br />

inimesi rahustada – selliste<br />

asjadega geenivaramus ei<br />

tegelda.<br />

Aime Keis,<br />

geenivaramu projektijuht<br />

Seitse põhjust, miks hakata geenidoonoriks<br />

1. Saad teha investeeringu enda ja tulevaste põlvede paremasse tervisesse:<br />

sinu andmed aitavad välja töötada uusi diagnostika- ja raviviise ning<br />

täiustavad arusaamu inimese tervisest.<br />

2. Kindlustad oma tulevikku: geenivaramus hoitavad vererakud võivad aidata<br />

kunagi sind ennast mõnest raskest haigusest terveks ravida.<br />

3. Perearst saab sinu kohta rohkem infot ja oskab sind juba nüüd paremini<br />

ravida.<br />

4. Küsimustele vastamine on omamoodi terviseinventuur, mille põhjal saad ka<br />

ise oma tervisekäitumist parandada.<br />

5. Teaduse arengut toetades saad kinnitust,<br />

et kuulud edumeelsete inimeste hulka.<br />

6. Suurendad Eesti tuntust maailmas ja see omakorda aktiviseerib turismi ja<br />

majandust ning toob siia investeeringuid.<br />

7. Tunned rahulolu, et oled saanud teha teo, mis on kasulik kogu inimkonnale<br />

ja meditsiini arengule maailmas.<br />

Vaata lähemalt: www.geenivaramu.ee<br />

helista 7 440 200 või 50 11 390

tähtis<br />

inimene<br />

toimetaja Tiiu Leis tiiu.leis@linnaleht.ee<br />

Miljonimängu saab internetis kaasa mängida<br />

• Pühapäevast saavad “Kes<br />

tahab saada miljonäriks” vaatajad<br />

saatega samal ajal oma<br />

teadmisi proovile panna.<br />

Telemängu alguses peab<br />

avama arvuti, minema interneti<br />

le he le mil jon.tv3.ee,<br />

registreeruma mängule ning<br />

küsimused tulevad samal ajal<br />

eetriga arvutiekraanile, kust<br />

kodumängija saab õigeid vastuseid<br />

pakkuda ning punkte<br />

teenida.<br />

TV3 produtsendi Triin An ni<br />

kinnitusel saab internetis ise<br />

mängu kaasa mängides pea<br />

sama elamuse kui stuudios istudes.<br />

http://mil jon.tv3.ee LL<br />

Fo to: Rene Suurkaev / EPL<br />

• Järgmise nädala lõpuni saab<br />

esitada demosid konkursile<br />

“Noor te bänd 2008”, mil le võit ja<br />

saab Del filt tasuks muu si ka video<br />

te ge mi se ning hul ga tei si<br />

auhindu. Konkursil osalemiseks<br />

tuleb saata registreerimisankeet<br />

ja ühe loo ga de mo sal ves tus. Täpsed<br />

reeg lid ja ju hi sed on kir jas<br />

linnaleht reede, 25. jaanuar 2008<br />

Konkurss “Delfi noortebänd 2008” ootab demosid<br />

konkursi kodulehel noorteband.<br />

delfi.ee. Osaleda võivad kõik livebän<br />

did, kel lel po le keh ti vat plaadistuslepingut<br />

ja kelle liikmete<br />

va nus ei üle ta 26 eluaas tat. Tähtis<br />

on, et bän did vil je le vad ela vat<br />

muusikat ja kasutavad live-instrumente.<br />

Tänavune parim noortebänd<br />

sel gub ap ril lis. LL<br />

Soovolinik utsitab<br />

rahvast kohtusse<br />

Margit Sarv on see üks inimene Eestis, kelle<br />

ametiülesanne on tagada meeste ja naiste<br />

võrdne kohtlemine ehk teha kõik soolise<br />

diskrimineerimise vastu.<br />

Ärge saage valesti aru –<br />

see ei tähenda, et pool<br />

meestest peaks nüüd<br />

triikima jooksma ja pool naistest<br />

mootorsae järele haarama.<br />

Või et meestest ja naistest rääkides<br />

peaksime ette kujutama<br />

hoopis ühtset kesksugu. Või<br />

et mehed peaksid unustama<br />

elementaarsed viisakusreeglid,<br />

näiteks naistele ukse avamise.<br />

Oh ei! Margit murrab<br />

päevast päeva oma pead hoopis<br />

küsimustega, miks saavad<br />

naised samal ametipulgal olevatest<br />

meestest vähem palka,<br />

miks on väikeste laste emadel<br />

isadega võrreldes raskem tööd<br />

leida, miks kulutavad mehed<br />

kodutöödele naistest vähem<br />

aega, miks on meeste eluiga<br />

naiste omast ligi kümme aastat<br />

lühem jne.<br />

Sada avaldust<br />

“Voliniku töö on mitmetahuline.<br />

Võimalike diskrimineerimise<br />

ohvrite nõustamine<br />

peaks andma neile suurema<br />

kindlustunde, kas nende kahtlus<br />

diskrimineerimise kohta<br />

on põhjendatud ja kas oleks<br />

alust pöörduda kohtusse näiteks<br />

hüvitise saamiseks. Seega<br />

peaks voliniku töö pakkuma<br />

suuremat kaitset neile, kes<br />

on juba soolise diskrimineerimise<br />

ohvriks langenud,” selgitab<br />

Margit oma töö sisu. “Teisest<br />

küljest on aga oluline just<br />

ennetav töö, et soolist diskrimineerimist<br />

vähem ette tuleks.<br />

Peame rohkem rääkima, milles<br />

sooline diskrimineerimine<br />

võib seisneda, mida tähendab<br />

võrdne kohtlemine jne.”<br />

Mõni veel<br />

julges lapse<br />

meeskasvataja<br />

juurde jätta, aga<br />

naismehaanikut<br />

ei usaldanud<br />

küll keegi.<br />

Mullu sai Margit inimestelt<br />

ligi sada avaldust ja arvukalt<br />

telefonikõnesid. Oli nii põhjendamatuid<br />

näpuga näitamisi<br />

kui ka tõsiseltvõetavaid<br />

muresid. “Avaldused on jäämäe<br />

tipp,” ütleb Margit, “need<br />

on need julged inimesed, kes<br />

on valmis oma õiguste eest<br />

seisma ja loovadki meile pildi,<br />

milles ebavõrdne kohtlemine<br />

seisneb.” Ega kõik inimesed ei<br />

pöördu ju kohe võrdõiguslikkuse<br />

voliniku poole, enamasti<br />

lüüakse ikka käega. “Eesti on<br />

väike ja inimesed ei taha tüli.<br />

Eks on olnud ka neid avaldusi,<br />

kus inimesed pole julgenud<br />

oma tööandja nimegi nimetada,<br />

ja nii pole me saanud ka<br />

menetlust läbi viia.”<br />

Margit on volinikuametit<br />

pidanud kaks ja pool aastat.<br />

Selle aja jooksul pole aga mitte<br />

keegi veel soolise diskrimineerimise<br />

pärast kohtusse pöördunud,<br />

ehkki Margiti hinnangul<br />

on nii mõnelgi olnud piisavalt<br />

materjali, et kohtus oma<br />

vastasele üks-null ära teha.<br />

“Muidugi ei saa garanteerida,<br />

et kohus jõuaks samale arvamusele<br />

mis võrdõiguslikkuse<br />

volinik, aga selliseid tugevate<br />

argumentide ja tõestusmaterjaliga<br />

juhtumeid on olnud<br />

küll,” tõdeb ta. Enamasti saadavad<br />

inimesed voliniku otsuse<br />

siis sellele, kes neid diskrimineeris,<br />

ja lähevad oma eluga<br />

lihtsalt edasi.<br />

“Inimesed kardavad, et neile<br />

jääb märk külge ja nad ei<br />

leia hiljem enam üldse tööd<br />

– arvatakse, et kes on ühele<br />

tekitanud ebameeldivusi, teeb<br />

seda ka järgmisele. Tegelikult<br />

Loe edasi pöördel >><br />

Foto: Albert Truuväärt

8<br />

tähtis inimene<br />

Amet jälitab Margitit ka kodus: “Pole enam<br />

naljakas, kui kõik sõbrad helistavad ja<br />

esimese asjana teatavad: “Mind diskrimi-<br />

neeritakse kodus!”,” muigab ta vana nalja<br />

peale. Fotod: Albert Truuväärt<br />

toimetaja Tiina Ansip tiina.ansip@linnaleht.ee<br />

linnaleht reede, 25. jaanuar 2008<br />

kolm<br />

linna<br />

Mida<br />

tahaksite<br />

rohkem<br />

telerist näha<br />

• Jaanika (24): Minu meelest<br />

tuleb igalt kanalilt pidevalt<br />

ainult tapmist, peksmist,<br />

röövimist, vägistamist, valetamist,<br />

petmist ja muud halba.<br />

Mitte et ma nüüd mingeid<br />

ajuvabasid tibifilme eelistaks<br />

või tahaks hommikust õhtuni<br />

draamade saatel nutta, aga komöödiatest<br />

on minu arvates praegu küll suur puudus.<br />

Vähe on filme, mis tõesti naerma ajavad.<br />

• Marge (29):<br />

Kirjandus on<br />

tagaplaanil – sel<br />

nädalal räägiti ETV-s küll koraanist, aga liiga<br />

põgusalt, ehkki teema on ju väga huvitav.<br />

Hiljuti nägin BBC-st Agatha Christie<br />

raamatute analüüsi. Sealt selgus näiteks,<br />

et kui raamat on õhemat sorti, on tapjaks<br />

enamasti mees, kui raamat on paks, on<br />

tapjaks enamasti naine jms. Sellist saadet<br />

tahaks Eesti kanalitele ka.<br />

• Sven (34): Kui<br />

nalja visata, siis<br />

võiks öelda, et hommikul<br />

tahaks näha<br />

multikaid, õhtul<br />

märuleid ja öösel<br />

pornot. Tegelikult<br />

võiks rohkem olla<br />

häid loodusfilme ja meeleldi vaataks rokkkontserte.<br />

Neid mõlemaid on ju maamunal<br />

palju tehtud.<br />

Rahvarõivaste tegemist saab kursustel õppida<br />

Pikk 15 hoones tegutseb lisaks rahvarõiva nõuandekojale käsitöökeskus,<br />

kus saab eesti käsitööd osta ja ka ise meisterdamises kaasa lüüa.<br />

Kuna rahvarõivad on viimasel<br />

ajal saanud noorte<br />

hulgas väga popiks, hakkab<br />

Eesti Rahvakunsti ja<br />

Käsitöö Liidu all tegutsev<br />

rahvarõiva nõuandekoda<br />

nende valmistamist kõigile<br />

huvilistele õpetama.<br />

• Tallinnas Pikk 15 asuv rahvarõiva<br />

nõuandekoda avas ruumid<br />

mullu oktoobris, aga seni<br />

on seal korraldatud vaid kinniseid<br />

koolitusi. Jaanuari lõpus<br />

algavad esmakordselt aga kõigile<br />

huvilistele mõeldud kursused.<br />

“Tahame, et sellest kujuneks<br />

teabe- ja koolituskeskus<br />

– koht, kus on kirjandus, lõiked<br />

ja rahvarõivaste valmistajate<br />

kontaktid,” räägivad Leen<br />

Jõesoo ja Kristel Kalda. Samuti<br />

antakse soovijaile üldist nõu<br />

rahvarõivaste kohta. Praegu on<br />

“Lausa fenomenaalne, kuidas<br />

pärast läinud suvel peetud<br />

noorte laulu- ja tantsupidu on<br />

huvi rahvarõivaste vastu kasvanud,”<br />

tõdevad Eesti Rahvakunsti<br />

ja Käsitöö Liidu maakondade<br />

käsitööühenduste<br />

juht Leen Jõesoo ja projektijuht<br />

Kristel Kalda.<br />

Rahvarõivaste valmistamise<br />

koolitusi on käsitööliit korraldanud<br />

kogu aeg. Senimaani<br />

on need olnud pikad kursused,<br />

mille käigus tehti valmis täiskomplekt<br />

riideid. Nüüd algavad<br />

Tallinnas Pikk 15 tegutsevas<br />

rahvarõiva nõuandekojas<br />

jaanuari lõpus ka lühikursused<br />

vaid ühe eseme valmistamiseks.<br />

Nende jaoks, kel on<br />

kodus vanaema tehtud vanu<br />

rahvarõivaid, mida tuleks<br />

ümber teha või parandada, on<br />

veel omakorda olemas rahvarõivaste<br />

kohendamise kursus.<br />

Nõuandekojast saab abi küsida<br />

nõuandja kohapeal vaid reedeti,<br />

teistel päevadel tasuks tulek<br />

eelnevalt kokku leppida.<br />

Lisaks plaanib nõuandekoda<br />

koostada rahvarõivaste näidiskomplektid<br />

(mees, naine, laps)<br />

iga paikkonna kohta. Tänavu<br />

kavatsetakse valmis teha viis<br />

näidiskomplekti. Eesmärk on<br />

välja anda ka raamat.<br />

Rahvarõiva nõuandekojast<br />

ja seal peetavatest kursustest<br />

leiab lähemat teavet Eesti Rahvakunsti<br />

ja Käsitöö veebilehelt<br />

www.folkart.ee/koolitus.<br />

“Kõik, mida<br />

inimene tahab<br />

teha, on talle ka<br />

lihtne. Siin ei ole<br />

ühtegi ületamatut<br />

asja,” julgustab<br />

Eesti Rahvakunsti<br />

ja Käsitöö Liidu<br />

juhatuse esimees<br />

Liivi Soova käsitööhuvilisi.<br />

“Ega siis vanasti<br />

kõik ei olnud ka ülekülameistrid,<br />

aga vajaliku asja tegi igaüks<br />

endale valmis. Kui rõivas<br />

on liiga hästi tehtud, võibki<br />

tunduda, et see on vabrikus<br />

õmmeldud,” naljatab Liivi<br />

Soova.<br />

Käsitöömeistrite juhendamisel<br />

saavad huvilised kätt<br />

proovida näiteks triibuseelikut<br />

õmmeldes. Triibuseelik ei<br />

pea rangelt traditsioone järgima,<br />

vaid võib olla ka lihtsalt<br />

rahvuslikel ainetel. Riiet saab<br />

osta näiteks sealtsamast lähedalt<br />

Eesti Käsitöö Majast (Pikk<br />

22). “Seelik tuleb ülevalt voltida<br />

või kurrutada, teha tasku ja<br />

vöö ning alla panna kant,” kirjeldab<br />

Soova triibuseeliku valmimist.<br />

Veel saab rahvarõiva lühikursustel<br />

teha naiste pottmütsi<br />

või pastlaid. Pastlanahka ei pea<br />

seejuures ise varuma. Punuda<br />

saab kiri- või võrkvööd<br />

või hoopis<br />

säärepaelu, mis on<br />

mõeldud meestele<br />

põlvpükste kinnisidumiseks.<br />

Tänavu<br />

on kuum teema<br />

ka pikk-kuue<br />

valmistamine,<br />

sest praegu käib<br />

Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö<br />

Liidu algatatud võistlus “eesti-oma-kuub”.<br />

“Pikk-kuub pole<br />

mitte mulgi kuub, nagu sageli<br />

arvatakse, vaid rahvarõiva peal<br />

kantav soe ülerõivas, mida<br />

kandsid nii mehed kui ka naised,”<br />

selgitab Soova.<br />

Samuti võib tikkida särke<br />

või käiseid ja õmmelda sitsjakki.<br />

Ühel lühikursusel käsitletakse<br />

rahvuslikke helmekeesid.<br />

“Rahvarõivas on popp<br />

ja järjest enam on inimesi,<br />

kes tahavad kõike detailideni<br />

teada saada,” märgib Soova.<br />

Lisaks korraldab Eesti Rahva<br />

Muuseum ka helmekee kursusi,<br />

kus tutvustatakse muuseumi<br />

kogudes olevaid keesid ja<br />

õpetatakse, kuidas neid kokku<br />

panna. “Helmestel oli omal ajal<br />

hõbeehete kõrval suur tähendus,”<br />

lisab Soova. Neile, kellel<br />

on rahvarõivaste komplekteerimise<br />

kohta eriti keerukaid<br />

küsimusi, annavad konsultatsioone<br />

asjatundjad Reet Piiri<br />

ja Igor Tõnurist.<br />

Kui Eestis osalevad käsitöökursustel<br />

ikka vaid naised<br />

(enamasti noored ja kõrgharidusega),<br />

siis Põhjamaades<br />

tunnevad ka mehed huvi näiteks<br />

kangakudumise ja tekstiilide<br />

vastu, tõdeb Soova.<br />

“Seal ei tehta vahet naiste- ja<br />

meestetööde vahel. Meie oleme<br />

veel vanas kinni,” märgib<br />

Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö<br />

Liidu juht.<br />

Ada Maltseva<br />

ada.maltseva@linnaleht.ee<br />

Rahvarõiva nõuandekoja juht Anu Randmaa näitab juba valminud<br />

rahvarõivaid. Eesmärk on teha iga paikkonna kohta näidiskomplektid,<br />

millest siis huvilised saaksid eeskuju võtta. Fotod: Albert Truuväärt

10<br />

kolm linna<br />

toimetaja Tiina Ansip tiina.ansip@linnaleht.ee<br />

Põsemusid kaitsevad haiguste eest<br />

• EI KÄTLEMISELE!<br />

• Viirustesse nakatumist saab<br />

vältida eelkõige kätlemisest<br />

loobumisega. Samas soovitavad<br />

teadlased kätlemise asendada<br />

põsemusidega.<br />

Suurbritannias tehtud<br />

uuring kinnitas vana tõde,<br />

et talvel levinumad viirused<br />

kanduvad edasi just kätlemise<br />

kaudu, vahendas Helsinkin<br />

Sanomat.<br />

“Me ei tea kunagi, mida see<br />

käsi, mida me katsume, on<br />

varem puudutanud,” tõdes<br />

üks uuringu autoritest Sally<br />

Bloomfield. “Tegelikult on<br />

põsemusi tervitusena turvalisem<br />

viis nakkusi vältida. See<br />

vähendab lihtsalt nakatumise<br />

võimalust,” ütles ta.<br />

Käte kaudu kandub edasi<br />

nii tavaline viirus, kõhunakkused<br />

kui ka haiglabakter<br />

MRSA ehk n-ö lihasööjabakter.<br />

Lisaks võib käteldes saada<br />

külge salmonella, noroviiruse<br />

vms pahad haigused. LL<br />

Foto: Bulls<br />

Foto: arhiiv<br />

Maailma pisim koer ei jaksa haukuda<br />

• ILMAIME<br />

• Guinnessi rekordite raamatu<br />

järgi maailma väikseim koer<br />

chihuahua Brandy ei suuda<br />

perenaise kinnitusel haukuda<br />

ega järglasi saada, kuigi on<br />

muidu täiesti terve. Haukuda<br />

ei suuda Brandy lihtsalt sel<br />

põhjusel, et tema kopsud on<br />

imepisikesed. Korraliku haukumise<br />

asemel kostab koera<br />

suust kerge aevastus.<br />

Brandy on vaid 15 sentimeetrit<br />

kõrge ja kaalub 0,9<br />

kilo. LL<br />

linnaleht reede, 25. jaanuar 2008<br />

Koerakindlustus kor<br />

• LEMMIKUD ON KALLID<br />

Juba mõnda aega saab<br />

siinmailgi teha oma koerale<br />

või kassile nn elukindlustuse.<br />

Seejuures saab<br />

kindlustada tõupuhtaid<br />

elukaid ning ka tavalisi<br />

krantse ja linnakõutse.<br />

“Põhimõtteliselt saab tõesti<br />

peaaegu kõiki koeri ja kasse<br />

kindlustada, on vaid mõned<br />

tingimused, mis peavad olema<br />

täidetud,” ütles If Eesti Kindlustuse<br />

kommunikatsioonijuht<br />

Eva-Grete Aljas Linnalehele.<br />

Aljase sõnul peab segaverelistel<br />

kassidel-koertel olema<br />

aga kiip või tätoveering, et<br />

looma saaks vajaduse korral<br />

tuvastada. Lisaks peavad olema<br />

täidetud loomapidamise<br />

tavapärased reeglid.<br />

Koera töövõime kaotus<br />

hüvitatakse<br />

Olenevalt paketist katab<br />

kindlustus koera-kassi ravikulud<br />

ootamatu haigestumise<br />

või õnnetuse korral. Hüvitis<br />

on ette nähtud ka looma hukkumise,<br />

röövimise, kadumise<br />

jms korral. Olemas on ka n-ö<br />

reisikindlustus ning kindlustus<br />

selle jaoks, kui koolitatud<br />

jahi- või teenistuskoer muutub<br />

ootamatult töövõimetuks.<br />

“Koera väärtuse vähenemise<br />

kindlustusjuhtumiks on politsei-<br />

või narkokoera ootamatu<br />

ja ettenägematu haigestumine<br />

või õnnetus, mille tagajärjel<br />

koer ei saa enam kunagi<br />

teenistusülesandeid täita,” tõi<br />

Aljas näite.<br />

Kindlustus hüvitab isegi<br />

koera tehtud pahandused.<br />

Näiteks maksab kindlustus<br />

kinni võõra mehe püksid, mille<br />

sääred teie koer on kogemata<br />

puruks rebinud. “Jah, see<br />

kuulub hüvitamisele superpa-<br />

PROVIISOR ja<br />

FARMATSEUT!<br />

Euroapteegis ootab Sind<br />

• huvitav töö<br />

• põhipalk ja tulemustasu<br />

• paindlik tööaeg • karjäärivõimalus<br />

Info telefonidel 6 675 026, 55 566 778 või meiliaadressil<br />

CV@euroapteek.ee<br />

Võta<br />

väikelaen<br />

Krediidikassast!<br />

Krediidikassa - kõige paindlikumad laenud!

eede, 25. jaanuar 2008 linnaleht toimetaja Tiina Ansip tiina.ansip@linnaleht.ee kolm linna 11<br />

vab nii lõhkirebitud püksid kui ootamatud ravikulud<br />

Õnnetuskindlustuse saab teha nii pika ja tuntud<br />

sugupuuga kallitele tõukoertele-kassidele kui ka<br />

tavalistele penidele ja kõutsidele. Foto: Bulls<br />

“Tavaliselt on looma kindlustussummaks<br />

looma soetamise<br />

maksumus pluss koolitamise<br />

kulud (kuulekuskoolitus,<br />

agility, jahi- või teenistuskoera<br />

spetsiaalne väljaõpe),” selgitas<br />

Aljas.<br />

Samas on näiteks segavereliste<br />

ja tõupaberiteta loomade<br />

puhul kindlustussumma<br />

ülempiiriks 5000 krooni.<br />

sed, ent väiksemaid lemmikloomi,<br />

nagu hamstrid ja tšintšiljad,<br />

me ei kindlusta,” ütles<br />

Aljas. “Lemmikloomade liike<br />

on tohutu palju ja nende eluiga<br />

on enamasti küllalt lühike.<br />

Kuna eri liikide puhul oleks ka<br />

riske väga raske hinnata, siis<br />

kujuneksid igakuised kindlustusmaksed<br />

väga suureks.”<br />

Merike Kungla<br />

merike.kungla@linnaleht.ee<br />

keti alt,” kinnitas Aljas. Samas<br />

ei ole kindlustuselt raha loota,<br />

kui teie koer teie oma saapad<br />

igavusest puruks närib. Küll<br />

aga hüvitab kindlustus ravi,<br />

mille järele tekib vajadus, kui<br />

kaks ühe pere looma teineteist<br />

korralikult purevad. “Ka sellisel<br />

juhul on tegemist ettenägematu<br />

olukorra ehk õnnetusjuhtumiga,”<br />

ütles Aljas.<br />

Kindlustus ei hüvita aga<br />

tavalisi vaktsineerimisi jms<br />

ega ravikulusid, mis tekivad,<br />

kui looma on halvasti toidetud<br />

või koheldud.<br />

Puhtatõuliste hüvitised<br />

on suuremad<br />

Koeri ja kasse saab kindlustada<br />

neljandast elukuust kaheksanda<br />

eluaastani. Kaheksa-aastasi<br />

lemmikuid kindlustatakse<br />

vaid siis, kui loom on varem<br />

olnud juba kindlustatud ja tal<br />

pole viimase kahe aasta jooksul<br />

kahjusid olnud. Üle kaheksa<br />

aasta vanuseid lemmikloomi<br />

aga ei kindlustata.<br />

Kindlustusmakse sõltub<br />

Aljase sõnul paketist ja sellest,<br />

milliseid riske soovitakse<br />

maandada, samuti looma<br />

tõust, maksumusest ja vanusest.<br />

Hinnad ulatuvad 25<br />

kroonist 100 kroonini kuus.<br />

Kallist tšintšiljat<br />

kindlustada ei saa<br />

“Koera ja kassi soovitame<br />

kindlustada kõigil tõelistel loomasõpradel,<br />

kes oma parimast<br />

sõbrast hoolivad,” ütles Aljas.<br />

“See tähendab lemmiku<br />

omanikule meelerahu<br />

ja kindlustunnet.” Aljase<br />

sõnul ei korva miski<br />

küll moraalset kaotust<br />

lemmiku raske<br />

haigestumise, kadumise<br />

või surma korral. “Kuid<br />

ebameeldivate ootamatuste<br />

korral ei ole vaja teha raskeid<br />

valikuid ning raviotsused<br />

ei sõltu rahalisest hetkeolukorrast.”<br />

Niisiis saab koeri-kasse kindlustada,<br />

kuid inimesed peavad<br />

lemmikutena kodudes ka teisi<br />

elukaid. Kas ja millal saaks<br />

kindlustada muid lemmikloomi,<br />

näiteks lontkõrvalisi jäneseid<br />

ja karvaseid tšintšiljasid<br />

“If Eesti Kindlustuses saab<br />

kindlustada ka kariloomi nagu<br />

näiteks veised, sead ja hobu-<br />

Foto: EPL<br />

TALVINE SOODUSMÜÜK<br />

MEIE KAUPLUSTES. HINNAD<br />

KUNI 50% SOODSAMAD.<br />

Kauplused Tallinnas<br />

Müürivahe 17 • Viru Keskus • Mahtra 30A• Sadamarket<br />

Kauplused mujal Eestis<br />

• Tartu Kaubamaja<br />

• Viljandi, Lossi 26<br />

• Haapsalu, Karja 11<br />

• Kuressaare, Tallinna 3<br />

• Pärnu, Rüütli 28<br />

• Jõhvis, Keskväljak 4<br />

HUMANA<br />

Ostes meilt...<br />

...säästad loodust,<br />

...säästad raha,<br />

...oled isikupärane.<br />

Alates 28. jaanuarist kõikides kauplustes soodusmüügitunnid –<br />

õigel ajal õiges kohas olles saad kauba ligi kolmandiku võrra odavamalt!!<br />

KAUPLUSED Tallinnas:<br />

Tallinna Kaubamaja 0-korrusel, E-P 9-21, tel 6 691 323, Tartu mnt 29, E-R 10-20, L-P 10-17,<br />

tel 58 059 204, Mustamäe tee 18, E-R 10-19, L 10-17, P 11-16, tel 55 43 690,<br />

Õismäe tee 107, E-R 10-19, L 10-16, P 10-16, tel 6 512 837, Jaama 2 (Nõmme), E-R 9-19, L 9-17,<br />

P 9-15, tel 6 504 122, Vikerlase 19, E-L 10-20, P 10-18, tel 55 612 372, Kotzebue 27, E-R 10-19,<br />

L 10-17, P 10-15, tel 58 181 852, Pallasti 1, E-R 10-20, L 10-17, P 10-15, tel 55 541 102<br />

Pärnus: Metsa 13, E-R 9-19, L 10-17, P 10-15, tel 55 671 419,<br />

Jannseni 2a, E-R 9-19, L 9-17, P 10-15, tel 55 608 454<br />

Tartus: Kompanii 1c, E-R 10-19, L 10-16, P 10-16, tel 55 626 634,<br />

Kuperjanovi 20, E-R 10-19, L-P 10-16, tel 55 39 237<br />

Maardus: Nurga 3, E-R 10-20, L 10-17, P 10-15, tel 54 540 440<br />

HULGIMÜÜK Betooni põik 8, Tallinn, kl 8-16 tel 6 012 955, www.humanae.ee<br />

Kõik Humana kauplused<br />

võtavad vastu kasutatud riideid,<br />

jalatseid ja mänguasju<br />

OOTAME KÜLASTAJAID!

12 kolm linna toimetaja Tiina Ansip tiina.ansip@linnaleht.ee<br />

LEIVAS<br />

30%<br />

SEEMNEID<br />

UUS<br />

Must seemneleib Leiburilt<br />

Eesti lemmikleibade küpsetaja tootevalikusse on taas lisandunud midagi uut ja<br />

huvitavat – poodidesse on jõudnud Leiburi must seemneleib.<br />

Juba tuttava musta leiva rikkalikku maitset täiendavad lisatud päevalille- ja<br />

linaseemned, mida valmistootes on kokku 30%. Peale selle on mustas seemneleivas<br />

ohtralt tervislikke kiudaineid - 100 grammis tootes on neid keskmiselt 8,5 grammi.<br />

Leiburi must seemneleib on müügil viilutatult käepärase 310-grammise pakina.<br />

Et talvine liikumisharrastajate<br />

kalender on hõre,<br />

viib Eesti spordiselts<br />

Kalev 22.–24. veebruarini<br />

esimest korda läbi liikumisharrastajate<br />

talilaagri,<br />

millest võiks korraldajate<br />

sõnul saada mitmekesise<br />

programmiga spordifestival.<br />

Nelijärve puhkekeskuses on<br />

kolme päeva jooksul kavas<br />

suusamatk, kepikõndimine,<br />

kelgutamine, uisutamine,<br />

mälumäng ja koolitusprogramm.<br />

“Kuna talvel on liikumisharrastajatele<br />

vähem üritusi,<br />

võib talilaagrist kujuneda<br />

vägagi osavõturohke sündmus,”<br />

ütles Kalevi projektijuht<br />

Rein Meijel. “Soovime<br />

laagris suurt rõhku panna<br />

igasuguse liikumisharrastust<br />

käsitleva info levitamisele,<br />

mistõttu ootame kogenud liikumisharrastajate<br />

kõrval ka<br />

linnaleht reede, 25. jaanuar 2008<br />

Liikumisharrastajate laager<br />

rikastab talvist spordikalendrit<br />

Jamali mammutipojast<br />

võib saada Sotši olümpiatalisman<br />

• Neenetsite aladelt leitud<br />

mammutipojast Ljubast võib<br />

saada 2014. aasta Sotši taliolümpiamängude<br />

talisman,<br />

kirjutas Sever-Press. Mammutipoeg<br />

Ljuba leiti eelmisel<br />

aastal Jamali poolsaarelt Juribei<br />

jõe äärest, samast kohast<br />

leiti 1988. aastal ka mammutipoeg<br />

Maša.<br />

Mammut Maša viibib praegu<br />

uuringutel Jaapanis. Teadlaste<br />

hinnangul on tegemist<br />

ligi 37 000 aastat vana, kuid<br />

erakordselt hästi säilinud<br />

mammutipojaga, kes on hukkunud<br />

umbes aastasena.<br />

Mammuti olümpiasümboliks<br />

kuulutamise nimel käib<br />

juba hoogne kampaania, avatud<br />

on isegi vastav veebileht.<br />

Mammut peaks sümboliseerima<br />

Venemaad<br />

kui suurt põhjamaist<br />

maad. Lisaks mammutipojale<br />

on Sotši olümpiamaskoti<br />

kandidaatideks<br />

teiste hulgas multifilmikangelane<br />

Tšeburaška ja<br />

muinasjututegelased Küürselg-sälg,<br />

Tulilind jne.<br />

fennougria.ee/LL<br />

Foto: Pille-Riin Pregel / EPL<br />

inimesi, kes pole meie üritustest<br />

varem osa võtnud,” rääkis<br />

Meijel. “Pakume neile võimalust<br />

kohapeal tervisespordiga<br />

tegelda ning jagame teavet,<br />

kuidas end läbi aasta vormis<br />

hoida.”<br />

Rein Meijeli sõnul on mitu<br />

ettevõtjat spordilaagri õnnestumiseks<br />

abikäe ulatanud.<br />

“Püüame hinna hoida võimalikult<br />

madalal, et ka tagasihoidlikumate<br />

võimalustega<br />

perekonnad saaksid tulla<br />

liikumisharrastust nautima,”<br />

märkis ta.<br />

Laagrisse registreerimine<br />

kestab 1. veebruarini telefonil<br />

6 440 744 (Rein Meijel) või<br />

meiliaadressil rein@eestikalev.ee.<br />

Lisainfot saab veebilehelt<br />

www.eestikalev.ee. LL<br />

Repro: yamaltour.ru<br />

Tallinn<br />

Väike-Karja 5, tel 6 443 121<br />

Kaubamaja 6, tel 6 778 219<br />

Tartu mnt 45, tel 6 484 874<br />

Pärnu mnt 17, tel 6 615 740<br />

Pärnu mnt 68, tel 6 453 941<br />

Pärnu mnt 238<br />

Järve Selver, tel 6 673 677<br />

Sõpruse pst 213, tel 6 52 32 35<br />

Kuressaare<br />

Kohtu 1, tel 4 555 601<br />

UUSAASTA PAKKUMISED!<br />

JAANUARI LÕPUNI PRILLITELLIJALE SUUREPÄRANE VALIK<br />

PRILLIRAAMID<br />

või PRILLIKLAASID<br />

-50%<br />

-50%<br />

Tartu<br />

Rüütli 10, tel 7 423 659<br />

Pärnu<br />

Hospidali 14, tel 4 440 345<br />

Seedri 6, Sanatoorium Tervis,<br />

tel 4 427 221<br />

Rüütli 47, tel 4 436 886<br />

Viljandi<br />

Turu 6, tel 4 333 322<br />

Kärdla<br />

Uus 3, tel 4 632 057<br />

Igal juhul võidad,<br />

tule ja veendu!<br />

Müügil kinkekaardid!<br />

Soodustused kehtivad raamide ja klaaside koosostul kuni 31.01.2008<br />

Soodustusi ei saa koos kasutada.<br />

Paide<br />

Vee 3, tel 3 850 767<br />

Rapla<br />

Tallinna mnt 14, tel 4 855 54<br />

Rakvere<br />

Tallinna 16, tel 3 223 354<br />

Jõhvi<br />

Narva mnt 5, tel 3 352 258<br />

www.optika.ee<br />

Ei mingeid dokumente ega lisaküsimusi. Laenu saab<br />

taotleda ka meie web-i leheküljel www.ferratum.ee<br />

Ferratum Estonia OÜ tagatiseta kiirlaen on mõeldud Eesti<br />

Vabariigis alaliselt elavatele eraisikutele vanuses 20 aastat<br />

kuni 70 aastat. Sissetulekute tõestusi ega mingite muude<br />

lisadokumentide esitamist laenutaotlejalt ei nõuta. Laenusumma<br />

on personaalne ja väljastatakse ainult laenutaotleja<br />

enda isiklikule pangakontole. Taotletav laenusumma saab<br />

olla ainult kas 1000 EEK, 2000 EEK, 3000 EEK või<br />

4000 EEK. Ühe SMS sõnumi hind on 5 EEK.<br />

Enne laenutaotluse saatmist palume tutvuda<br />

meie laenulepingu tingimustega web-i lehe<br />

aadressil www.ferratum.ee<br />

Laenu on võimalik taotleda esmaspäevast reedeni<br />

8.00-20.00 ning laupäeval ja<br />

pühapäeval 10.00-18.00.<br />

Klienditeeninduse telefon: 6 318 160,<br />

e-mail: ferratum@ferratum.ee<br />

Taotlege laenu SMS sõnumi kaudu:<br />

1. Saatke laenutaotlus numbrile 17100 alljärgeval<br />

kujul:<br />

Laen (kirjutada sõnana) Laenusumma (1000/2000<br />

/3000/4000) Tähtaeg (15/30) Eesnimi Perekonnanimi<br />

Isikukood Elukoht Pangakonto number<br />

Näide: Laen 1000 15 Jaan Orav 30201301030<br />

Taeva 50-1 Tallinn 221001517122<br />

2. Mõne minuti jooksul saate laenuot-suse SMS<br />

sõnumi kaudu.<br />

Kui laenuotsus on positiivne, siis 1 tunni jooksul saatke<br />

omapoolne sõnumvastus kujul Sobib<br />

3. Saatke sõnumvastus Sobib numbrile 17100.<br />

Laenusumma makstakse mõne minuti jooksul Teie<br />

pangakontole.

toimetaja Tiiu Leis tiiu.leis@linnaleht.ee<br />

linnaleht reede, 25. jaanuar 2008<br />

arvamus<br />

• AKTUAALNE KÜSIMUS<br />

Kes peaks<br />

loomakaitsega<br />

tõhusamalt<br />

tegelema<br />

Tiina Toomet,<br />

loomaarst<br />

• Me kõik pea me ole ma loo ma de vas tu<br />

head. Loomakaitsjate ülesanne on juhtida<br />

tähelepanu kitsaskohtadele, nemad jäävad<br />

pahategijat korrale kutsudes hätta. Kui näiteks<br />

koer on su le tud ruu mi kin ni pan dud,<br />

siis ega loo ma kait se saa gi sin na po lit sei<br />

abita sisse murda. Koostöö loomakaitsjate,<br />

veterinaarametnike ja politsei vahel peaks<br />

olema tõhusam. Ka inimesed ise peaksid<br />

rohkem loomakaitsesse pöörduma, kui nad<br />

midagi näevad.<br />

Kirke Ert,<br />

saate “Sõber koer” juht<br />

• Ees ti riik peaks alus ta ma sea du ste kar mimaks<br />

muutmisega. Tuleb leida lisajõudu, et<br />

hakataks kontrollima, kuidas Eestis loomi<br />

peetakse. See ei puuduta ainult kasse-koeri,<br />

vaid kõiki loomi, sealhulgas sigu, hobuseid,<br />

hanesid. Lisajõul peaksid olema õigused<br />

trahve määrata, mitte ainult näppu viibutada.<br />

Ja inimesed on sageli nii ükskõiksed.<br />

Kõik al gab ini mes te mõt le mi sest, pea le oma<br />

naba tuleks enda ümber natuke muud ka<br />

näha.<br />

• TOIMETAJA VEERG<br />

Ele van ti dest ja prus sa ka test<br />

Hiljuti leidsid teadlased, et<br />

salaküttide himu elevantide<br />

suurte kihvade järele<br />

on põhjustanud Aafrikas ja Indias<br />

paksunahaliste kiire evolutsiooni<br />

ning nüüd on nen de kih vad keskmiselt<br />

poole väiksemad kui kaks<br />

sajandit tagasi. Loodusliku valiku<br />

asemel on vintrelvadega kütid,<br />

ning šan sid el lu jää da ja järg la si<br />

saada on olnud väiksemate võhkadega<br />

isendeil. Tavaliselt võtab selline<br />

kohastumine aega tuhandeid,<br />

kümneid tuhandeid aastaid.<br />

Uuel ajal aga tu leb iga päev uu si<br />

juhtnööre, kuidas moodsas Eestis<br />

Tundub, et<br />

enamik meie<br />

ellu sekkuvatest<br />

muudatustest<br />

on sün di nud<br />

ametnike<br />

suvast.<br />

Ants Vill,<br />

toimetaja<br />

eda si ela da: nüüd par gi tei si ti, nüüd sor tee ri prü gi, nüüd<br />

õhtuti viina ei saa, nüüd lihtsustatakse sinu vallandamist,<br />

nüüd mak sa mi tu kor da roh kem maa mak su, nüüd saad uue<br />

riigihümni, nüüd näidatakse spordikanalil munitsipaaluudiseid,<br />

nüüd pannakse kommid lapsekindlasse pakendisse,<br />

nüüd viiakse äärmuseni sooline võrdõiguslikkus, nüüdnüüd-nüüd-nüüd...<br />

Tugev keskkonna surve<br />

peaks eest last tun ta valt vormima.<br />

Kas muutume väiksemaks<br />

ja vilkamaks nagu<br />

räimed Läänemeres Kaotame<br />

ööune pidevast närvee<br />

ri mi sest ja üm be rõppimisest<br />

ja saame öökullisarnasteks<br />

– suuresilmalisteks,<br />

pehmesulelisteks, hiirtest<br />

toituvateks<br />

Ja kes on meie evo lut sioo ni suu na jad Need ei ole sa la kütid,<br />

need on ava li kud te ge la sed. Tun dub, et ena mik meie el lu<br />

sekkuvatest muudatustest on sündinud ametnike suvast.<br />

Meie oma liigist, tihti isegi sama küla poisid. Kui poolsajand<br />

Vene aega kujundas enamikust meist rehepapid, siis mida<br />

teeb rehepappidest hümniuuendus, prügisortimine, öine viinakeeld<br />

ja muud kabinettides sündinud mõtted Kas ongi<br />

alanud eestlase järjekordne evolutsioonifaas või hakkab<br />

kameeleon taas värvi muutma Tahaks kohtuda vana-vanai<br />

sa ga ja koos päe va-paar vee ta. Ehk sel gub siis, et hoo li mata<br />

küttide ja ametnike pressist pole eestlase põhiolemuses<br />

sajandeid midagi muutunud.<br />

Mõned liigid on visad. Kõik looduskatastroofid üle ela nud<br />

prussakad ja haid pole muutunud miljoneid aastaid.<br />

Lugejakiri<br />

Millega tegeleb ohvriabi<br />

• Pärnu ohvriabikeskus asub<br />

politseimaja ruumides (Pikk<br />

18, ka bi net 209) ja alus tas oma<br />

tegevust jaanuaris 2005.<br />

Inimesed pääsevad vastuvõtule<br />

esmaspäeval, kolmapäeval<br />

ja ree del kell 9-12 ning 13-16,<br />

soovitav on kohtumise aeg telefoni<br />

teel kokku leppida (ohvriabitelefon<br />

444 0716).<br />

Nendel päevadel võivad keskusesse<br />

pöörduda kõik, kes on<br />

langenud vägivalla ohvriks või<br />

tun ne vad, et nei le on min gil<br />

moel liiga tehtud. Seni oleme<br />

kõige rohkem tegelenud lähisuh<br />

te vä gi val la ga ja vii ma sel<br />

ajal on tul nud jär jest roh kem<br />

tegeleda koolivägivallaga.<br />

Ohvriabitöötajal on hea kuulamisoskus,<br />

sest kõige suurema<br />

osa meie tööst moo dustab<br />

abivajajate ärakuulamine<br />

• MOBIILIGA RÄÄGIVAD ISEGI TITAD<br />

ja nende esmane nõustamine.<br />

Kes ku ses ai da tak se ku ri teo<br />

läbi kannatanuid, lähisuhte- ja<br />

perevägivalla ohvreid, talumatu<br />

kohtlemise all kannatajaid<br />

koo lis või min gis muus kol lektiivis<br />

jne.<br />

Meie poo le on pöör du tud<br />

nii lei na kui ka enesetapu<br />

mõtetega. Oleme julgustanud<br />

Fo ro: Priit Simson / EPL<br />

inimesi otsima professionaalset<br />

abi ja tei nud koos tööd võrgustiku<br />

eri osapooltega. Juhtumid<br />

võivad olla segunenud:<br />

ühe ohv ri loos võib ol la mi tu<br />

komponenti eri variantidest.<br />

Teisipäevad ja neljapäevad<br />

on ohvriabitöötajate võrgustiku<br />

töö päe vad. Sel ajal te hak se<br />

juhtumitööd, käiakse koolitustel,<br />

korraldatakse üritusi ja koolitusi,<br />

peetakse koosolekuid ja<br />

kohtutakse nii oma piirkonna<br />

kui kolleegidega üle Eesti.<br />

Siinkohal tahaks julgustada<br />

kohalikke omavalitsusi ja haridusasutusi<br />

meie poole pöörduma,<br />

et ühi seid koo li tu si ja loenguid<br />

plaanida. Teemadeks võivad<br />

olla näiteks turvalisus, ohutus,<br />

lähisuhtevägivald ja selle<br />

mõju lastele, koolivägivald ja<br />

kuidas sellega tegeleda.<br />

On veel palju teemasid, kus<br />

võib julgelt kutsuda ohvriabitöötajaid<br />

loenguid pidama või<br />

koo li tu si te ge ma, sest meie<br />

prioriteet on inimeste teavitamine<br />

ohvriabitööst ja ennetustöö,<br />

et inimene ohvriks ei<br />

satuks.<br />

Ilona Veike,<br />

Pärnu ohvriabi peaspetsialist<br />

• REPLIIK<br />

Mugavad põhjendused<br />

• Hea on, et uue töö le pin gusea<br />

du se üle käib elav aru te lu.<br />

Eile saime teada, et peaminister<br />

Andrus Ansip toetab erakonnakaaslase<br />

Maret Maripuu<br />

juhitavas sotsiaalministeeriumis<br />

loo dud eel nõu, mil le meedia<br />

olevat ristinud ebainimlikuks.<br />

Ansip viitab Soomele:<br />

“Kui nei le so bib meil gi ka vanda<br />

tav koon da mis hü vi tis te<br />

kord, miks siis mei le ei so bi”<br />

“So bib, so bib, miks ei so bi,”<br />

võiks vas ta ta. Aga miks ei võiks<br />

üle võtta Soome sotsiaalhoolekandesüsteemi,<br />

nagu küsis hiljuti<br />

õiguskantsler Allar Jõks.<br />

Tões ti on mu gav kõi ke põh jendada<br />

sellega, et vaadake välismaal,<br />

välismaal...<br />

Mihkel Niglas, <strong>Linnaleht</strong><br />

Väljaandja: AS <strong>Linnaleht</strong><br />

Aadress: Hommiku 1, Pärnu 80010<br />

Faks: 443 0350<br />

Trükk: AS Kroonpress<br />

Trükiarv: 17 000<br />

Kojukanne: Express Post<br />

Toi me tus: Tiiu Leis, vastutav toimetaja, 443 0357,<br />

tiiu.leis@linnaleht.ee<br />

Rek laam: Katrin Bauvald, müügijuht, 443 0358,<br />

katrin.bauvald@linnaleht.ee<br />

Monika Riivald, reklaamikontsultant, 443 0351<br />

monika.riivald@linnaleht.ee<br />

Kujundus: Pille Paalam, 443 0354, pillep@linnaleht.ee<br />

Tellimine: Postkontoritest, tellimiskeskuse telefonil 666 2515<br />

Kirjuta<br />

toimetusele<br />

Kirjuta toimetusele, kui tunned, et sinu arvamus on oluline. Mida lühemalt<br />

ja selgemalt kirjutad, seda kiiremini pääseb sinu arvamus ajaleheveergu dele.<br />

Toimetusel on õigus kirju lühendada. Kirjutada võib ka varjunime all, kuid<br />

toimetusel peavad olema autori õige nimi ja kontaktandmed. Lugeja kirjade<br />

eest toimetus honorari ei maksa.<br />

Saada oma arvamus kas Linnalehe aadressil Hommiku 1, Pärnu,<br />

faksile 443 0350 või e-mail aadressile: parnu@linnaleht.ee<br />

www.linnaleht.ee

Sudoku<br />

vaba<br />

aeg<br />

• VAPRAD JA TEGUSAD<br />

toimetaja Pille Paalam pillep@linnaleht.ee<br />

Taas omanikud<br />

• Portaalis os ta.ee oli mõ ne aja<br />

eest müügil menubändi Vanilla<br />

Nin ja ni mi, mil le ost sid ära raadio<br />

Uuno saatejuht Aleksander<br />

Ots ning ad vo kaat And res Aa vik.<br />

Heategijatest nimeomanikud kingivad<br />

nime tüdrukutele tagasi.<br />

Halvad üllatused ehk Kui<br />

hobi rikub mehe<br />

Kuni meeste hobid piirduvad vaid jõusaali, jalgpalli<br />

vahtimise ja mõõduka õllejoomisega, on kõik normaal<br />

ne. Mu ret te ki tav on olu kord siis, kui me he<br />

hu via lad aja vad hir mu nah ka ja võ ta vad ju ba kiik su ku ju.<br />

Mul oli ku na gi üks klas si vend, kes mul le min gil vä ga<br />

imelikul sõnulseletamatul moel meeldis – laste värk, noh.<br />

Um bes 4. klas sis pi di me kord koo lis kõik oma ho bi sid tutvustama.<br />

Kui teistel olid kotis margialbumid, kommipaberi<br />

te ko gud ja hel me keed, siis sel poi sil olid kaa sas nööp nõelaga<br />

klaasi taha raami sisse kinnitatud sitikad ja liblikad! Ta<br />

rää kis küll vä ga ilus ti, kui das nad isa ga su vi ti möö da põl de<br />

ringi jooksevad ja liblikaid püüavad, aga minu vaimustus<br />

tema vastu sai igatahes hetkega läbi.<br />

See lu gu klas si ven nast<br />

Sõbrants armus<br />

ära tüü pi,<br />

kel le elu tiir leb<br />

sõna otseses<br />

mõttes ümber<br />

tema pika ja<br />

jämeda ussi.<br />

meenus mulle nüüd sellepärast,<br />

et mu sõb rants ar mus<br />

ära tüü pi, kel le elu tiir leb<br />

sõna otseses mõttes ümber<br />

te ma pi ka ja jä me da us si.<br />

Ol gu öel dud, et ma ei pea<br />

silmas tema meheau, vaid<br />

ikka tõelist sisisevat ja hiireke<br />

si õgi vat ma du. Sõb rants<br />

ei teadnud mehe lemmikloomast<br />

midagi, kuni kutt kutsus<br />

ta umbes kuu pärast tutvumist enda juurde romantilisele<br />

veiniõhtule. Võite isegi arvata, et kogu õhtu läks lörri<br />

– kutt oli püüd nud ko he ma du ja nei du oma va hel sõb raks<br />

teha ning tahtnud ussi talle muudkui kaela sokutada. Sõbrants<br />

te gi see pea le mui du gi veh kat ja ra vib nüüd täies ti us sivabas<br />

kohas, Alpides suusatades, oma murtud südant.<br />

Reisimisest rääkides – mul käis hiljuti külas üks noormees,<br />

kes ju mal dab kok kamist.<br />

Esimese asjana kiikas<br />

ta üle mu po tid-pan nid,<br />

et kas on ik ka ta se mel ja<br />

puh tad (olid vist küll). Seejä<br />

rel kou kis ta oma jo pe taskust<br />

väl ja plaa di koos oma<br />

Dubai reisipiltidega. Ma olin<br />

neid nä hes šo kis! Sel le ase mel<br />

et pildistada sealset üle ilma<br />

kuul sat ja hin ge mat vat ar hitektuuri,<br />

oli enamik fotosid<br />

hoopis talle ja ta sõpradele<br />

serveeritud söökidest – pudrukauss<br />

ülaltvaates, pudrukauss<br />

kõrvaltvaates, makrovõte pudrusilmast...<br />

See ei ole ju nor maal ne!<br />

dilaila@linnaleht.ee<br />

Foto: Bulls<br />

Ree de, 25. jaa nuar<br />

Pärnu keskraamatukogu perioodikasaal<br />

kell 13 ”So naat viiu li le ja<br />

juhusele”, Tammsaare harrastusteatri<br />

etendus<br />

Endla teater kell 19 lu gu soo me poistest<br />

“Kangelane” (suur saal), armastuslugu<br />

“Tunnete tektoonika” (Küün)<br />

Vanalinna põhikool kell 19 “Pär nu<br />

nüüdismuusika päevad + In Graafika<br />

2008” suur eten dus ”Ac tion kuu bis”<br />

Lau päev, 26. jaa nuar<br />

Endla teater kell 12 las te la vas tus “Muinasjutt<br />

Põhja konnast ja printsessist”<br />

(suur saal), kell 19 ko möö dia “Kol me ke si<br />

kahevahel” (suur saal), meediamuinasjutt<br />

“Electronic city” (Küün)<br />

Pärnu kontserdimaja kell 12 “Punamütsike”,<br />

Viljandi laste- ja noorteteatri<br />

Reky etendus<br />

Kolmapäev, 30. jaanuar<br />

End la tea tri suures saalis saab<br />

kell 15 ja 18 nautida Rah vu sooper<br />

Es to nia ko gu pe rele mõeldud<br />

kontsertetendust “Pipi!<br />

Nuki! Puhh!”. Foto: Rahvusooper Estonia<br />

Neljapäev, 31. jaanuar<br />

Endla teater kell 19 ko möö dia “Lin da<br />

tahab lahutada“ (suur saal), “Mirr”, Endla<br />

teatri noortestuudio etendus (Küün)<br />

Lau päev, 26. jaa nuar<br />

Häädemeeste muusikakool kell<br />

18 “Hingemuusika”: Pille Lille Muusikute<br />

Toetusfond esitleb klassikalist muusikat<br />

Eesti eri paigus. Esinevad Madis Kari<br />

(klarnet) ja Kai Ratassepp (klaver)<br />

Fo to: Bulls<br />

Vaenlasest sõbraks<br />

• Se ni on Brit ney Spears näi danud<br />

väl ja oma põl gust kõ mu pilt nike<br />

suh tes. Nüüd pa ni nei dis nen dega<br />

lau sa pi du ja se da en da ko dus.<br />

Ka Britney praegune peigmees on<br />

kõmupiltnik.<br />

Pärnu kontserdimaja kell 19 Pr zemyslaw<br />

Kapitula (orel, Poola), kavas<br />

Sur zyńs ki, Boëll mann, Bach, Guil mant<br />

(suur saal)<br />

Pühapäev, 27. jaanuar<br />

Pärnu kontserdimaja kell 15 “Me ri<br />

on me ri jääb...”, Vir ve Kös te ri 80. a juu belikontsert,<br />

kaastegevad Kukerpillid, Kihnu<br />

Poi sid, Ola vi Kõr re jt (suur saal)<br />

Neljapäev, 31. jaanuar<br />

Pärnu kontserdimaja kell 19<br />

“Etnosari”, Valdis Muktupâvels (vokaal,<br />

rahvapillid, Läti), kavas Läti traditsionaalne<br />

muusika, mis pärineb ajaloolistelt<br />

regioonidelt - Kuramaalt ja Latkalist<br />

(kammersaal)<br />

Ree de, 25. jaa nuar<br />

Tervise kultuurikeskus kell 19.30<br />

vanu vene romansse ja mustlasviise esitavad<br />

Svetlana Bulõgina ja duo Klassik<br />

Tallinnast, tants<br />

Trahter Postipoiss kell 21 Aud ru Jõelaevanduse<br />

Punt<br />

Restoran Sunset kell 22 tant suõh tu,<br />

Tommy ja Catarsis<br />

Pärnu kuursaal kell 22 Ees ti ras keim<br />

bänd: Superboys, DJ Metsik<br />

Klubi Mirage kell 22 Black Bu si ness<br />

- clubhits & blackmusic favourites! Black<br />

& whi te go-go gang! DJ Ah to Kruusmann<br />

Klubi Str& kell 22 In ten se Par ty Night,<br />

DJ Rait Riim<br />

Ööklubi Plaza kell 22 Club Pla za, DJ<br />

Tarmo Tegova<br />

Klubi Bravo kell 23 eriü ri tus! Rolf<br />

Ju nio ri ja te ma uued lood live-esituses<br />

Bra vo la val öö sel kell 1, DJ Ivo Uk ris<br />

(Ruut FM)<br />

Ööklubi Sugar kell 23 To tal ly 90’s, DJd<br />

Reio Tilk ja Ri vo Tet ter mann<br />

Lau päev, 26. jaa nuar<br />

Tervise kultuurikeskus kell 19.30<br />

tantsuõhtu, Hannu Karjalainen (Soome)<br />

Trahter Postipoiss kell 21 Ar do<br />

Juhkov<br />

Restoran Sunset kell 22 tant suõh tu,<br />

Arne<br />

Pärnu kuursaal kell 22 Liht ne viis, DJ<br />

Riho Pruul<br />

Klubi Mirage kell 22 Sweet Cake<br />

– magus pidu! DJ Vahur Kollom<br />

Klubi Str& kell 22 Rock´n´Roll Night,<br />

ansambel Andrus Kasesalu & Boogie<br />

Com pa ny, DJ Mih kel El ler<br />

Ööklubi Plaza kell 22 Dan ce Su perhits,<br />

DJ De ny<br />

Klubi Bravo kell 23 Sa tur day Night<br />

Feeling, Bravo tantsutüdrukud, DJ-d<br />

Jür gen Al lik ja Er ko Kää rats<br />

Ööklubi Sugar kell 23 pi du! DJ Kermo<br />

Hert (Club Hol ly wood)<br />

Pühapäev, 27. jaanuar<br />

Klubi Str& kell 13 las te dis ko<br />

– St rand´s Dis co, DJ Mih kel El ler ja Si ki<br />

tantsustuudio – Let´s Dance<br />

Esmaspäev, 28. jaanuar<br />

Tervise kultuurikeskus kell 19.30<br />

hea tujuga uude nädalasse! Särtsakas<br />

show-programm! Show-tantsutrupp,<br />

tants<br />

Teisipäev, 29. jaanuar<br />

Tervise kultuurikeskus kell 19.30<br />

rahvalik õhtu, pereseltsi Auto lauljad,<br />

tantsijad ja pillimehed, tants<br />

Kolmapäev, 30. jaanuar<br />

Tervise kultuurikeskus kell 19.30<br />

slaavi rahvalaule ja muusikat, slaavi<br />

koor Slavjanotška Sindist, tants<br />

Pärnu kuursaal kell 22 klu bi Kuursaal!<br />

Pa ri mad uued ja va nad hi tid!<br />

Neljapäev, 31. jaanuar<br />

Tervise kultuurikeskus kell 19.30<br />

Kabaree! Kabaree! “Broadway kabaree”,<br />

Erkki Otsman, Marvi Taggo ja show-tantsijad<br />

Tallinnast, tants<br />

Pärnu kuursaal kell 21 ka rao ke on<br />

tagasi!<br />

Klubi Str& kell 22 Temp ta tion Dis co<br />

Fe ver, DJ Ai var Ha vi, klu bi bro nee ri tud!<br />

Lau päev, 26. jaa nuar<br />

Jõulumäe tervisekeskus kell 10<br />

Skandinaavia karikaetapp - Eesti MV<br />

etapp murdmaasuusatamises: klassikasprint<br />

Pärnu-Jaagupi spordikeskus kell<br />

10 Pärnumaa lahtised meistrivõistlused<br />

laskmises<br />

Pärnu Rabahall kell 15 Ni vea nais te<br />

võrkpalli meistriliiga: Pärnu VK - Viljandi<br />

linnaleht reede, 11. 25 jaanuar 2008<br />

Fo ro: arhiiv<br />

Luksuslik elu<br />

• Mil jar där Ur mas Sõõ ru maa<br />

elukaaslane Kätlin Maran<br />

armastab eksklusiivseid<br />

ehteid. Väidetavalt oli Sõõrumaa<br />

lu ba nud oma ka he lap se<br />

emal Cho par di ehe teä ris iga<br />

kuu lau sa kolm mil jo nit kroo ni<br />

kulutada. Kes teeb järele<br />

Metall/Näitused<br />

Pärnu kesklinna koolide võimla<br />

kell 19 korvpalli meistriliiga põhiturniir:<br />

KK Pärnu/Catwees - Triobet/Dalkia<br />

Pühapäev, 27. jaanuar<br />

Jõulumäel saab vaadata<br />

tasemel suusavõistlust.<br />

Jõulumäe tervisekeskus kell 10<br />

Skandinaavia karikaetapp - Eesti MV<br />

etapp murdmaasuusatamises: N 10 km,<br />

M 15 km klassikatehnikas<br />

Nooruse maja kell 18 tant suk lu bi,<br />

õpetatakse vanu seltskondlikke rahvatantse,<br />

juhendaja Olavi Kõrre, tasuta<br />

Kolmapäev, 30. jaanuar<br />

Nooruse maja kell 18.30 line-tantsu<br />

kursused jätkajatele, kell 19.30 algajatele,<br />

ju hen da ja Kaie Se ger<br />

Neljapäev, 31. jaanuar<br />

Nooruse maja kell 18 selts kon na tantsu<br />

kursused algajatele, kell 20 edasijõudnutele,<br />

aeglane valss<br />

Pärnu muuseum<br />

(Aia 4. Ava tud T–L 10–18)<br />

Püsiekspositsioon käsitleb Pärnu linna<br />

ja maakonna minevikku ja tänapäeva.<br />

Tartu mänguasjamuuseumi näitus<br />

“Lastele tööks ja rõõmuks. Mänguasjatöös<br />

tus Ees ti NSV-s”. Näitus on mõeldud<br />

eelkõige täiskasvanutele eesmärgiga<br />

pakkuda neile taaskohtumisrõõmu<br />

Norma autode, Polümeeri vahtkummist<br />

loomade, Salvo nukkude, Tartu plastmasstoodete<br />

katsetehase kõristite ja<br />

teiste omaaegsete mänguasjadega.<br />

Pärnu Linnagalerii ja<br />

kontserdimaja<br />

(Ai da 4. Ava tud T–R 12–19, L 12–16)<br />

Ühendfestivali “Pärnu nüüdismuusika<br />

Fo ro: Marko Mumm / EPL<br />

• Jaapanlased on tuntud nuputajad.<br />

Üks nende lemmikmäng on sudoku,<br />

mis lööb laineid kogu maailmas.<br />

Sudokusõltuvusse jäämiseks piisab<br />

vaid ühe mängu lahendamisest.<br />

Üks ja ainus sudoku reegel: tühjad<br />

kohad tabelis tuleb täita numbritega<br />

1–9 nii, et üheski reas ega veerus<br />

ega ka üheski tumedama joonega<br />

piiratud 9 ruudukese suuruses tükis<br />

ei oleks korduvaid numbreid. Hakka<br />

nüüd nuputama!<br />

Tiiger<br />

© Bulls<br />

18. jaanuari<br />

Linnalehes<br />

ilmunud<br />

sudoku üks<br />

õige lahendus.<br />

© Bulls<br />

Bizarro<br />

© Bulls

eede, 25. jaanuar 2008 linnaleht toimetaja Pille Paalam pillep@linnaleht.ee vaba aeg 15<br />

päe vad + In Graa fi ka 2008” näi tu sed:<br />

Peeter Alliku “Uue õnne algus. Transparahüponostika<br />

ja tervendavad pildid<br />

ja Nongrata “Research of Reality”, osalevad<br />

Ano ny mous Boh, Jan Berg, Fun ky<br />

Chicken, Siram, Wallfucker.<br />

Pärnu kunstihall<br />

(Esplanaadi 10. Avatud terve päev)<br />

Pühapäevani on avatud ühendfestivali<br />

“Pärnu nüüdismuusika päevad + In<br />

Graafika 2008” Cannonball Pressi näitus<br />

(New York): “Prints Gone Vibe Estonia”.<br />

Näitusel osalevad Martin Mazorra, Mike<br />

Houston, Dennis McNett, David Rees,<br />

Gra cia Ther ber, Sean Star Wars, Bill<br />

Mc Right, Maya Hayuk, Bec ky Dur ham,<br />

Dennis McNett, Jay Norton, Damara,<br />

Claudio Orso, Brandan Gardner, Joseph<br />

Ve las ques, Mar win Be gaye, John Bartlett,<br />

Jo se Stau ber, Lump Lips hitz, Joey<br />

Garfield, Aiyana Udesen, Alice Helander.<br />

Pär nu uue kuns ti muu seum<br />

(Esplanaadi 10. Avatud E–P 9–21)<br />

Metallikunstnik Nora Raba juubelinäitus<br />

“Värvides on väge”.<br />

Pärnu kunstnike maja<br />

(Ni ko lai 27. Ava tud K–R 12–18, L 12–16)<br />

Pühapäevani on avatud ühendfestivali<br />

“Pärnu nüüdismuusika päevad + In<br />

Graafika 2008” näitused: Fleischerei<br />

(Berlin) “Beat Gipp”, Gabba Reifenstihl,<br />

Coost Lar dy Ca ke, Ro land Barth, Miss<br />

Verg nue gen + SP 38 ja Sand ra Jõ ge va<br />

“Röstrid” ning keldris Ville Karel Viirelaidi<br />

näitus “Ostratsism”.<br />

Keskraamatukogu<br />

(Aka dee mia 3. Ava tud E–R 10–19, L 10–17)<br />

Perioodikasaali galerii “Eesti Vabariik<br />

90. Jaanuar - Vabadussõja kuu”, välja on<br />

pandud valik Vabadussõda käsitlevatest<br />

raamatutest; laenutusosakonnas “Riietus<br />

on naise eessõna, kuid mõnikord<br />

ka ter ve raa mat”(N. - S. R. Cham fort);<br />

lasteosakonnas IX Nukitsa konkursi raamatunäitus;<br />

Pärnu Tammsaare lasteaia<br />

näitus “21 Sipsikut”; lugemissaalis “Jaan<br />

Kross 19.02.1920-27.12.2007”; muusikaosakonnas<br />

“Uusi CD-plaate meie<br />

ko gus”; saksa lugemissaalis “Schlösser<br />

in Deutschland”.<br />

Rääma raamatukogu<br />

(Kae vu 27. Ava tud T–R 11–18, L 10–16)<br />

“Uudiskirjandus”.<br />

Ranna raamatukogu<br />

(Pa pi nii du 50. Ava tud T–R 11–18, L 10–16)<br />

“Kus elab mui nas jutt”.<br />

Ülejõe raamatukogus<br />

(Jann se ni 39. Ava tud T–R 11–18, L 10–16)<br />

“Uudiskirjandus”.<br />

Endla teater<br />

(Kesk väl jak 1. Ava tud E–L 14–18)<br />

Pühapäevani on avatud ühend fes tivali<br />

“Pärnu nüüdismuusika päevad +<br />

In Graa fi ka 2008” näitused: Sam massaalis<br />

Leon hard La pini ja Raul Mee le<br />

ühisnäitus “Võrdtempereeritud ruum”;<br />

koridoris Eesti kunstiakadeemia näitus,<br />

osalevad Olivia Verev, Eva Ikart, Veronika<br />

Pikkas, Jekaterina Kultajeva, Ralf<br />

Ram mul, Ka rin Link, Ma rit Soo bik, Lii vi<br />

Tantaal, Mirja Majevski ja Lauri Koppel,<br />

kuraator Liivi Tantaal ja Stiilne Viisnurga<br />

näitus “Missing in Action”, osalevad Hanno<br />

Soans, Jas per Zoo va, Ki wa, And res<br />

Lõo, Martin Pedanik.<br />

Punase torni galerii<br />

(Hommiku 11. Avatud T–P 10–17)<br />

Lea Paimetsa näitusmüük “Imelisus looduse<br />

imedes”.<br />

L. Koidula memoriaalmuuseum<br />

(Jannseni 37. Avatud T–L 10–17)<br />

Püsiekspositsioon annab ülevaate J.<br />

V. Jann se ni ja L. Koi du la elust ja te gevusest.<br />

C. R. Jakobsoni talumuuseum<br />

(Kurg ja, Vänd ra vald. Ava tud E–P 10–16)<br />

Püsiekspositsioon annab ülevaate Eesti<br />

ärkamisaja suurkuju C. R. Jakobsoni<br />

elust ja tegevusest.<br />

Raeküla Vanakooli keskus<br />

(Lembitu 1. Avatud terve päev)<br />

Liivi Bredipsi ja Tiiu Leisi maalide näitus.<br />

Mini Zoo<br />

(Aka dee mia 1. Ava tud E–R 10–18, L–P 11–16)<br />

Eesti suurim roomajate kollektsioon.<br />

TÜ Pär nu kol ledžis<br />

(Rin gi 35. Ava tud ter ve päev)<br />

Pühapäevani on avatud ühend fes ti va li<br />

“Pärnu nüüdismuusika päevad + In<br />

Graafika 2008”: Toomas Kuusingu linoollõigete<br />

näitus “Harilikud inimesed”.<br />

Agape kirikus<br />

(Män ni 2. Ava tud ter ve päev)<br />

Pärnu lasteaedade näitus “Siis kui hinges<br />

tuisk on va li, las tel hin ges naer ja<br />

nali!”<br />

Ammende villa<br />

(Me re pst 7. Av tud ter ve päev)<br />

Jüri Ristna maalide näitusmüük.<br />

Vuhti Gallery<br />

(Rin gi 40. Ava tud T–L 11–18)<br />

Keraamikatoodete ja kodutekstiilide<br />

näitusmüük.<br />

Nooruse maja<br />

(Roheline 1B. Avatud E–R 10–19)<br />

Nooruse maja Pärnu rahvaülikooli kunsti-<br />

ja fotograafiakursuste lõputööde<br />

näitus “Kaks kaadrit ette“, kohvikus portselanmaali<br />

näitusmüük.<br />

Picadilly veinikohvik<br />

(Pü ha vai mu 15. Ava tud E–N 11–23, R–L 11–24, P 11–18)<br />

Eero Alevi sürrealistlike graafikatööde<br />

näitus.<br />

Mai ki no<br />

”Arktikalugu” kell 17 (v.a 28.01)<br />

”Elizabeth: Kuldajastu” kell 18.45<br />

(v.a 28.01)<br />

”Superbad-ülikõva” kell 21 (v.a<br />

28.01)<br />

Pärnu uue kunsti muuseum<br />

Täna kell 18 dokumentaalfilm “Iga<br />

korralik abielu algab pisaratega“,<br />

filmi autor Simon Chambers,<br />

Inglismaa<br />

• HOROSKOOP<br />

Jäär<br />

Praegu peaksite kõikide oma<br />

tegemiste jaoks varuma rohkelt<br />

ae ga, oluline on, et saak si te te gut seda<br />

rahulikult. Kiirustamine võib tuua<br />

arusaamatusi.<br />

Sõnn<br />

Kui olete mõnda aega tagasi<br />

kel le ga gi tül li läi nud, siis nüüd on<br />

sood ne aeg see asi kor da aja da. Suudate<br />

olla mõistvam ja andestavam,<br />

kui mui du.<br />

Kaksikud<br />

Võimalik rünnak salajastelt<br />

vaenlastelt, keda oma heasoovijateks<br />

pidasite. Olge ettevaatlik müstikat<br />

ning mus ta maa giat puu du ta vate<br />

teemadega.<br />

Vähk<br />

Olete liiga kriitilises meeleolus<br />

ja sellega tõmbate teiste innustuse<br />

maha. Püüdke vaadata asju terviklikumalt<br />

ja tuletage meelde kaugemaid<br />

ees mär ke!<br />

Lõvi<br />

Oma liigse lobisemishimu<br />

tõttu võite kaotada kellegi usalduse.<br />

Raskendatud on ametlikud läbirääkimised,<br />

kuna teie keskendumisvõime<br />

jätab soovida.<br />

Neitsi<br />

Ole te nüüd lõ bus ja elu rõõmus.<br />

Teil po le va ja suht lust ja seltskonda<br />

otsidagi, sest teised tulevad<br />

teie juur de. Hea aeg lõõgastumiseks<br />

ja pidutsemiseks.<br />

Kaalud<br />

Võimalik, et peate veidi kaval<br />

olema. Ärge öelge kohe kõike välja,<br />

mis mõt teis lii gub. Ar ves ta ge ka<br />

taganemisvõimalustega. Ettevaatust<br />

alkoholiga.<br />

Skorpion<br />

Kipute veidi ootamatult käituma.<br />

Olete valmis tegema midagi<br />

ris kant set, et oma või meid ja jul gust<br />

proovile panna. Võimalikud on erimeelsused<br />

teistega.<br />

Ambur<br />

Kipute rahaga tavalisest kergekäelisemalt<br />

ümber käima. Võib<br />

juhtuda, et hindate asju vaid nende<br />

vä li se ilu jär gi ja prak ti li sus jääb<br />

tagaplaanile.<br />

Kaljukits<br />

Peale võitlusterohket aega<br />

soo vik si te nüüd veidi pu ha ta ning<br />

astroloogilised seisud võimaldavad<br />

seda. Tegelege millegi kerge ja<br />

romantilisega.<br />

Veevalaja<br />

Soodne aeg vabakutseliste<br />

ettevõtmiste harrastamiseks ja elukommete<br />

muutmiseks. Praegu alustatud<br />

uuest tegevusest võib saada<br />

teie põhitegevus.<br />

Kalad<br />

Võimalik, et tõmbate ligi<br />

pedantseid inimesi, kes hakkavad<br />

teid igal võimalikul juhul kasvatama<br />

ja õpe ta ma. See ajab teid aga lau sa<br />

marru. Del fi<br />

Kui korraldad kultuuri-, spordivõi<br />

muud lahedat üritust, anna<br />

endast teada, mis, kus ja millal<br />

toimub.<br />

Saada info aadressile:<br />

pillep@linnaleht.ee

OST<br />

* Kuldmünte, hambakroone.<br />

5355 6570<br />

* Kollektsioonide, autasude, antiigi<br />

ja vanavara ost. 5192 9453<br />

MÜÜK<br />

Kuivad kooritud kasekaminapuud ja<br />

klotsid võrgus. Ve du ala tes 5 kt, Pär nus<br />

tasuta. Veoteenus multilift-kalluriga ja<br />

konteineri rent. Tel 5349 2771<br />

* Müüa septik 3m 3 , uus, sood ne.<br />

Tel 506 7591<br />

* Müüa kuivad, pakitud kütteklotsid<br />

ja kaminapuud 40 l võrkkottides,<br />

transport tasuta.<br />

Tel 523 8503, 433 3130<br />

SÜNNIPÄEVAKLUBI<br />

Laste sünnipäevad. 502 0327<br />

* Firma teostab katusetöid.<br />

Tel 521 6011, 554 9707.<br />

www.lonefor.ee<br />

* Puidust tellimustööd. 509 0084<br />

www.pajuver.ee<br />

* VÕLGADE KIIRMENETLUS kohtuväliselt<br />

ja kohtus, Lõunalaenud OÜ,<br />

Pikk 26, Pärnu, tel 5551 8899,<br />

www.lounalaenud.ee<br />

* Kolimine, töömehed! 5622 6895, Enn<br />

Laar mann kraa nad<br />

70T, 50T, 36T, 28T, 25T, 20T.<br />

Korvtõstuk 32 m ja 40 m.<br />

Tel 5552 0847<br />

PAKUN TÖÖD<br />

* Telemarketingi ettevõte Müügipartner<br />

OÜ võtab tööle telefonimüüjaid.<br />

Töö sisu on erinevate müügitellimuste<br />

vormistamine telefoni teel.<br />

Töökoht Rüütli Ärikeskuses.<br />

Tööaeg 9-16.Väljaõpe kohapeal. Teave<br />

telefonil 447 0111 või 5363 2607.<br />

Saeveski Pärnus vajab<br />

KETASSAE-RAAMIJUHTI ja<br />

JÄRKAJAT.<br />

Tel 5353 4614<br />

* Vajatakse Pärnu linnas asuva korterelamu<br />

hoovi ja majaesise korras hoidmiseks<br />

kojameest. Ühendust palume<br />

võtta telefonil 526 3374<br />

KINNISVARA OST<br />

* ENNUSTUSE KINNISVARA<br />

võtab omanikult lepinguga müüki<br />

KINNISVARA. Tel 5348 2672. Ainult<br />

reaalsed müügipakkumised leiate<br />

www.ennustus.ee<br />

VÕ TAN REND LE<br />

* Otsime 2-4-toalisi mugavustega<br />

kortereid, suvilaid, puhkemaju lühiajaliseks<br />

rentimiseks turistidele.<br />

EstCott OÜ, tel 685 8035 või 5692 8572,<br />

e-post info@estcott.com,<br />

www.estcott.com.<br />

EHITUS/REMONT<br />

* UUS VANN VANASSE VANNI<br />

2 TUNNIGA! TEL 742 5501, 503 1943<br />

WWW.VANNVANNIS.EE<br />

* Teostame katuse ehitus- ja renoveerimistöid.<br />

5391 8384<br />

TERVIS<br />

Kui v KÜTTEPUU võrkkotis.<br />

30-50 cm. 25-49 kr. Kviitung.<br />

BRIKETT pakis.<br />

www.tg.ee<br />

tel 523 8852<br />

TAMMARU FARM<br />

Siiditrükk: 5649 0980<br />

Arvutitööd: 5591 6521<br />

info@siidivennad.ee<br />

* Laen sularahas kätte 3 minutiga!<br />

Pan ti da saab enam jaolt kõi ke.<br />

Riia mnt 21, tel 442 5444,<br />

www.laenugrupp.ee<br />

* Pärnu postkontor pakub tööd<br />

KIRJAKANDJATELE<br />

Pakume: keskmine töötasu 7000 kr,<br />

lisapuhkus talvel, võimalus töötada<br />

osalise tööajaga (paar korda nädalas),<br />

kuupilet, sportimisvõimalused.<br />

Info tel 447 1108, 505 6470<br />

või tulla postkontorisse.<br />

TEENUS<br />

* VENTILATSIOONITÖÖD.<br />

TEL 528 6633.<br />

* Võlgade sissenõudmine.<br />

Tel 730 0818<br />

* KAAR DID EN NUS TA VAD<br />

Tel 900 1727. 24 h, 17 kr min<br />

KINNISVARA MÜÜK<br />

* HEAD MÜÜGIPAKKUMISED LEIATE<br />

www.ennustus.ee<br />

Telli reklaam <strong>Linnaleht</strong>e<br />

443 0351<br />

kuulutused<br />

reakuulutus 1 rida 19.50, raam läbi veeru kõrgusega 1 cm (45x10 mm) 82.60,<br />

logo või pildi lisamine 64.90. Hinnad sisaldavad käibemaksu. www.linnaleht.ee<br />

Kuulutuste vastuvõtt: Internetis kuulutus.linnaleht.ee, toimetuses Hommiku 1 E-R 9-16.<br />

Kõik ilmumiseelse nädala kolmapäeva kell 16 edastatud kuulutused ilmuvad reedeses lehes.

logo

products

Resources

Company

Terms of service
Privacy policy
Cookie policy
Cookie settings
Imprint
Change language
Made with love in Switzerland
© 2024 Yumpu.com all rights reserved

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!