TARTU LIKOOLI FSIKA INSTITUUT 1946-1999

Novembris toimus konkurss riigipalgaliste teadurite kohtade täitmiseks, kusjuures kohtade arvu oli
tunduvalt vähendatud. Konkurss oli tihe. Väljalangenuile sai lohutuseks märgatavalt paremate
positsioonide hõivamine teistes asutustes. Kuigi konkurss õnnestus ja instituudi teadusproduktsioon
ei vähenenud, ei arvestanud inimeste arvu järgi toimuv poliitiline rahajagamine kokkuhoidu ja
finantsraskused jätkusid.
Detsembris reorganiseeriti pooljuhtide füüsika labor. Moodustati iseseisev struktuuriüksus –
kiletehnoloogia töörühm (juhataja J. AARIK) TÜ ja FI koostööprogrammi "Aatomkihtepitaksiaalsed
supervõrestruktuurid ja nende rakendamine" täitmiseks. Kõrgete rõhkude töörühmast
läks üle 4 inimest laserspektroskoopia laborisse ja 2 kristallide spektroskoopia laborisse.
10.–12. oktoobril toimus FI ja KBFI ühisel organiseerimisel Lohusalus esimene Tallinna
neutriinofüüsika-alane sümpoosion, millest võttis osa 52 teadlast 12 maalt.
Ilmus M. ELANGO "Elementary Inelastic Radiation Processes" (American Institute of Physics, New
York) ja V. KORROVITS, H. KÄÄMBRE "Eesti-vene-inglise füüsika sõnaraamat". Avaldati 159
teadustööd.
Aprillist töötas Eesti Vabariigi ministrina ARTUR KUZNETSOV.
Aasta algul asutas FI üliõpilasstipendiumi, mis antakse statuudi kohaselt füüsikaüliõpilasele, kes on
edukas õpingutes ja aktiivne teadustöös, ega saa nimelist või muud lisastipendiumi. Sügissemestril
määras instituudi kabinet oma esimese stipendiumi TÜ IV kursuse tudengile EDVIN KUKELE.
31.augustil võttis teadusnõukogu vastu uue FI põhikirja.
Esimese pääsukesena läänemaailmast saabus kaheks semestriks Tartusse müükatalüüsi alast
diplomitööd tegema E. VESMANI juurde JAN WALLENIUS Göteborgi Chalmersi Tehnikaülikoolist.
Tema elamaasumisega erakorterisse tekkis probleeme, mis siiski lahenesid FI direktori
visiidiga kohaliku KGB ülemuse juurde.
Doktoridissertatsiooni kaitsesid VIKTOR DENKS, PIRET KUUSK, RISTO TAMMELO, JAAK
LÕHMUS ja HENN KÄÄMBRE, kandidaadidissertatsiooni ALEKSANDR FRORIP, JEVGENI
MALKIN, PEETER KUKK, RENATA SORKINA
21. juulil suri RAULI SARAPUU (s. 1959).
1991.a. oli suurte muudatuste aasta ühiskonnas. Kerkis päevakorda Eesti teaduskorralduse
reorganiseerimine, eriti Teaduste Akadeemia instituutidega seonduvalt. TÜ rektor J. KÄRNER
kirjutas märgukirja, mis andis tuult tiibadesse spekulatsioonidele ja vastandas ülikoole Eesti TA-le.
Jaanuaris kinnitati Tartu Ülikooli doktorikraade (PhD) omistavate nõukogude kooseis.
Füüsikaosakonna juures alustas tööd kolm nõukogu: füüsika, geofüüsika ja astronoomia alal. Juunis
kinnitati magistritööde kaitsmise komisjonid. Sellega oli loodud oma teaduslike kraadide omistamise
süsteem. Kuid vana süsteem töötas veel Läti TA Füüsika Instituudis ja seal kaitses oktoobris
tulevane FI laborijuhataja A. LUŠTŠIK ja detsembris I. TEHVER "vanade" nõuete järgi
doktoritööd ja VLADIMIR ŠTŠERBAKOV kandidaaditööd. PhD kraadi taotlesid ANDRUS
AUSMEES, HEIKI SÕNAJALG, SERGEI SAVIHHIN, ERGO NÕMMISTE, MARGUS RÄTSEP
ja TÕNU PULLERITS.
Jaanuaris eraldus FI-st lasereid valmistav teaduslik-tehniline kooperatiiv ESTLA (esimees
J. BERIK).
Teadustöö põhisuunad määrati doktoriõppe valdkondadega, mis kinnitati teadusnõukogu otsusega
novembris:
1. Laserspektroskoopia, sealhulgas: energiaülekanne molekulaar- ja pooljuhtkristallides
(J. AAVIKSOO), (kvaasi)kahedimensionaalsed kristallid (J. AAVIKSOO), ühe lisandimolekuli
spektroskoopia (K. REBANE), ülikiirete (piko- ja subpikosekundiliste) protsesside spektroskoopia
(A. FREIBERG, P. SAARI, R. KAARLI, S. SAVIHHIN, K. TIMPMANN, M. RÄTSEP),
lisanditahkiste selektiivspektroskoopia (J. KIKAS, K. MAURING, A. SUISALU, I. RENGE),
värvus-tsentrite sälkspektroskoopia ja foononspektroskoopia (I. SILDOS), tahkiste optiline
23