TARTU LIKOOLI FSIKA INSTITUUT 1946-1999

Aasta lõpuks töötas instituudis 76 teadurit alalisel töökohal pluss ca 20 tähtajaliste lepingute ja
grandiprojektide täitjat. Siinsete teadlaste juhendamisel töötas kokku 55 üliõpilast (neist 13
doktoranti, 17 magistranti ja 25 diplomi- ja kursusetöid tegevat üliõpilast).
Sihtfinantseeritavate teemade kaudu sai instituut 9,8 miljonit krooni, infrastruktuuri rahastati 3,2
miljoniga, 25 Eesti Teadusfondi granti andsid kokku 4 miljonit, 3 Eesti Tehnoloogiaagentuuri toetust
kokku 1 miljoni, lepete ja lepingute alusel saadi 9,9 miljonit. Kogusumma 27,9 miljonit. Instituudi
uurimistööd on aidanud teha ka 24 väljaspool Eestit toimivat uurimistoetust või -programmi, mis on
andnud meie töötajatele uurimis- ja reisitoetusi.
Lõppes kõikide meie seitsme sihtfinantseeritava teadusteema läbitöötamine:
1. Mäluseadiste materjalid ja nende laserspektroskoopiline uurimine (juhendaja J. KIKAS;
uurimistööd tehti koos TÜ tehnoloogiakeskusega).
2. Nanostruktuursed materjalid (K. HALLER, uurimistööd tehti koos TÜ
tehnoloogiakeskusega).
3. Biofüüsikalised elementaarprotsessid ja nende dünaamika (A. FREIBERG).
4. Keskkonna radioaktiivsus ja kiirgusdoos Eestis (E. REALO).
5. Aine süvastruktuuri teooria (V. HIZNJAKOV).
6. Laserifüüsika ja laseroptilised tehnoloogiad (P. SAARI).
7. Fundamentaalnähtused dielektrilistes materjalides ja nende tehnilise rakendamise
perspektiivid (A. LUŠTŠIK).
Uurimistööd vaagis rahvusvaheline evalvatsoonikomisjon, kellelt saadi kõrgeim hinnang. Euroopa
Komisjoni tippkeskuse programmi kohaselt tehtavad uurimistööd jagunevad 10 järgmise
alamprogrammi (nn tööpaketi) vahel:
1. Tootmis-asjaajamise ja ettevõtluse õpetamine noorteadlastele.
2. Tõhustatud materjalid suuremahuliseks optiliseks infosalvestuseks ja –töötluseks.
3. Materjalide diagnostika nüüdismeetodid.
4. Gaasitajurite nanostruktuursed materjalid.
5. Materjalide kujundamine laserablatsiooni teel.
6. Uued teoreetilised meetodid kaasaegsete tehnikamaterjalide otsingus.
7. Uute materjalide ja bioaktiivsete ühendite molekulaardisain.
8. Funktsionaalsed supermolekulaarsed kompleksid ja nende iseloomustamine.
9. Uute materjalide diagnostika ja töötlus sünkrotronkiirguse abil.
10. Selektiivsete kiirgusdetektorite ja keskkonnasõbralike luminestsentslampide materjalid.
Euroopa Komisjoni tippkeskuse projekt on kavandatud kolmeks aastaks (2000–2003). Instituudi
põhipartnerid on programmi täitmisel Rootsist, Saksamaalt, Itaaliast, Soomest, Suurbritanniast,
Hollandist, Lätist, Leedust, Šveitsist, Venemaalt ja Prantsusmaalt. Aastatel 2000–2001 külastas
sedakaudu instituuti 57 teadlast, kellest 15 töötas FI laboratooriumides üle ühe kuu. Siia lisandub
veel umbes 60 ametiisikut ja tööstusringkondade esindajat.
Eesti Vabariigi teaduspreemia elutöö eest sai K. REBANE.
ETA Bernhard Schmidti nimelise arendustöö preemia sai RÜNNO LÕHMUS osalemise eest
projektis “Universaalne tööstus- ja tehnoõppe teravikmikroskoop”.
K. REBANE on pälvinud A. von Humboldti uurimistöö preemia (teadustöö 5. nov.–14. dets.
Stuttgarti Ülikoolis).
EFS aastapreemia anti A. LÕHMUSELE (skaneeriva teravikmikroskoobi loomise eest)
23. oktoobril anti üle Hasselbladi Fondi uurimistoetus (3 milj. SEK). Osaliselt selle fondi toel
muretseti instituudile kaasaegne elektronspektromeeter SES-100.
35