TARTU LIKOOLI FSIKA INSTITUUT 1946-1999
TARTU LIKOOLI FSIKA INSTITUUT 1946-1999
TARTU LIKOOLI FSIKA INSTITUUT 1946-1999
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
12. mail käisid K. HALLER, E. NÕMMISTE ja R. KINK Virumaa Kõrgkoolis sealse<br />
füüsikaõpetusega tutvumas ja TÜ FI tegevust tutvustamas.<br />
TÜ FI asutas eriauhinna kooliõpilaste füüsikaolümpiaadi absoluutsele võitjale. Sel aastal sai võitja<br />
ALAR MITT auhinnaks mobiiltelefoni koos liitumislepinguga.<br />
Instituudi sihtfinantseerimine moodustas 9,31 milj. kr., infrastruktuuride kulude katteks eraldati 3,341<br />
milj. Eesti Teadusfondi 28 uurimistoetust lisasid 4,244 milj., Eesti Innovatsioonifondi 3 toetust –<br />
1,424 milj. ning välisgrandid ja lepingud 1,22 milj., kõik kokku 19,54 milj. Teaduskomandeeringuid<br />
oli 72.<br />
17. juulil suri HARRY ÕIGLANE (s. 1927). 3. novembril suri PEETER MÜÜRSEPP (s. 1918).<br />
2000.a. lõpul oli instituudis 152 töötajat, neist 73 teadustöötajat, abipersonali teadusüksustes – 31,<br />
teenindavates üksustes – 48.<br />
Teaduslaboreid oli 10:<br />
ioonkristallide füüsika, juh. ALEKSANDER LUŠTŠIK;<br />
kristallide spektroskoopia, juh. PEETER SAARI;<br />
laserspektroskoopia, juh. ILMO SILDOS;<br />
lasertehnika, juh. ALEKSEI TREŠTŠALOV;<br />
madalate temperatuuride, juh. REIN KINK;<br />
molekulaartehnoloogia, juh. MATI KARELSON;<br />
röntgenspektroskoopia, juh. ARVO KIKAS;<br />
tahkiseteooria, juh. VLADIMIR HIŽNJAKOV;<br />
teoreetilise füüsika, juh. ILMAR OTS;<br />
tuumaspektroskoopia, juh. ENN REALO.<br />
1 teadussektor – spektrokronograafia, juh. ARVI FREIBERG ja 1 töörühm – kiletehnoloogia, juh.<br />
ARNOLD ROSENTAL.<br />
Teenindavad üksused: laseroptika sektor, juh. AARNE KASIKOV; katsetootmisega töökoda, juh.<br />
VELLO-REIN TAMPEL; krüojaam, juh. VELLO TOMBERG; raamatukogu, juh. TIIA PUUSEPP;<br />
majandusosakond, juh. ÜLO UIBO.<br />
Teadustegevuse põhisuundadele: materjaliteadus, aine süvastruktuuri teooria, laserfüüsika ja<br />
laseroptilsed tehnoloogiad, keskkonnafüüsika, biofüüsika vastavaid alusuuringuid ja neile<br />
toetuvaid rakendusuuringuid viidi läbi 7 teadusteema ja 3 järeldoktori teema raames. Avaldati 121<br />
publikatsiooni, teadusfoorumitel esitati 100 ettekannet. Toimus 68 välissõitu, instituuti külastas 16<br />
välisprofessorit ning 44 välisfirmade ja –fondide tippametnikku. Jätkus viljakas koostöö 37<br />
välispartneriga.<br />
Alusuuringute tulemustest on olulisemateks uue kvantüleminekute teooria ja madalaenergeetiliste<br />
ergastuste teooria arendamine, uudse matemaatilise esituse leidmine lõpliku energiaga lokaliseeritud<br />
laineväljadele, Besseli laserkimbu segmenteerimine kui üksiklainete ruumilise konfiguratsiooni<br />
selekteerimise meetodi esitamine ja realiseerimine, fotosünteetiliste organismide keskkonnaga<br />
kohanemismehhanismide selgitus, tarkvara arendamine vee kiiritusradade modelleerimiseks ja<br />
sünkrotronkiirguse tuumse resonants-otsehajumise teooria täiendamine.<br />
Rakendus- ja arendustöö tulemustest märgime tunnel- ja aatomjõumikroskoobi esmakordset<br />
ühendamist transmissioonmikroskoobiga, maailmaturule orienteeritud tehnoõppe teravikmikroskoobi<br />
“Eduscope” väljatöötamist ja väikeseerias tootmise evitamist spin-off firmas Maico Metrics, uue<br />
kompaktse eksimeerlaseri seeriaeksemplari väljatöötamist, polüfunktsionaalsete nanostruktuursete<br />
33
Change language