TARTU LIKOOLI FSIKA INSTITUUT 1946-1999

Pilt 3. Tšeslav Luštšik (1997.a.)
Füüsikateoreetikute töörühm hakkas välja kujunema juba füüsika ja
geofüüsika sektori rüpes. 1952.a. tuli tööle PEETER MÜÜRSEPP, kes
töötas FAI teadussekretärina aastatel 1952–1963, aga oma teadusliku töö
poolest oli rohkem seotud TRÜ teoreetilise mehaanika kateedriga, kuid
hiljem pühendus loodusteaduste ajaloo uurimisele. 1954.a. kaitsesid
kandidaadidissertatsiooni teoreetikud ILSE KUUSIK (1961. aastast
astrofüüsika sektoris) ja H. ÕIGLANE. 1955.a. tulid aspirantuuri
NIKOLAI KRISTOFFEL (s. 1932) ja LEO SORGSEPP (1928–2003)
(jäi hiljem astronoomia poolele, kuigi töötas elu lõpuni ka koos teoreetikutega). 1956.a. tuli tööle
KARL REBANE (s. 1926), 1957.a. RAIMUND PREEM (1918–1988) ja ARVED SAPAR (s. 1933)
(tulevane AAI sektorijuhataja, akadeemik), 1958.a. OLEV SILD (s. 1935), 1959.a. GALINA
KUTUZOVA (s. 1936) (lahkus 1974.a. Leningradi) ning 1960.a. VLADIMIR HIŽNJAKOV (s.
1938) (aspirantuuri), AARE PURGA (1937–1993) (tulevane ENSV komsomolijuht ja minister) ja
VÄINO UNT (s. 1932) (tulevane AAI direktor).
1955.a. jõudsid kandidaadikraadi kaitsmiseni K.-S. REBANE, IVAR PIIR (s. 1929) ja JAAN
EINASTO (s. 1929). Tööle tuli VALDUR TIIT (s. 1931). H. KERES asus juhtima teoreetilise
füüsika kateedrit ülikoolis ja jäi instituuti vaid poole kohaga. Teadusteemade loetelusse lisandus uue
teemana elementaarosakeste relativistlik teooria (H. ÕIGLANE, I. KUUSIK).
Aasta lõpul sai H. ÕIGLANE vanemteaduriks.
F. KLEMENTI juhendamisel asus Tartus tööle esimene stažöör T. ABDUSADÕKOV Alma-Atast ja
TŠ. LUŠTŠIKU juhendamisel esimene aspirant F. ZAITOV Ošist. Sellega algas pikaajaline koostöö,
mille viljana on Tartu füüsikute juhendamisel kaitsnud kandidaaditööd 10 dissertanti Kasahstanist
ning samapalju Venemaalt, 8 Kõrgõstanist, 2 Uzbekistanist ja 1 Ukrainast.
Ilmus esimene köide FAI Uurimusi. Kokku ilmus aastatel 1955–1990 67 köidet. (Alates 1974. a.
FI Uurimused.) Toimetuskolleegiumi esimeheks oli kuni aastani 1973 (nr 1–42) F. KLEMENT ja
edasi kuni aastani 1990 (nr 43–67) TŠ. LUŠTŠIK.
1956.a. on tähelepanuväärne selle poolest, et toimusid esimesed komandeeringud läänemaailma:
F. KLEMENT ja TŠ. LUŠITŠIK võtsid osa luminestsentsikonverentsist Pariisis ja A. KIPPER
astrofüüsika sümpoosionist Stockholmis.
Tartus toimus esimene suurem üleliiduline luminestsentsikonverents, kus FAI töötajad esinesid 7
ettekandega. J. ROSS kaitses kandidaadikraadi. Ilmus 11 teaduspublikatsioni.
1957.a. külastas instituuti esimene külaline vabast maailmast E. GRILLOT Pariisi ülikoolist. 10.-15.
juunil toimus instituudi organiseeritud üleliiduline aktinomeetria ja soojusbalansi alane konverents,
kus esineti 5 ettekandega. Instituudi uurimisteemadesse lülitati Maa tehiskaaslastega seonduv
teema V. RIIVESE juhtimisel.
Alustati Tõravere Observatooriumi ehitust ning Tartu lõunaserva kristallide laboratooriumi
projekteerimist. A. KIPPER nimetati teeneliseks teadlaseks. Tööle tulid HENN KÄÄMBRE (s.
5