Siit - Eesti Vabaõhumuuseum

Samblad asustavad väga mitmesuguseid kasvukohti alates veest ja
lõpetades kaljudega. Turbasamblad (Sphagnum) on peamised turbatekitajad,
metsasammaldel on suur tähtsus vee kogumisel ja säilitamisel
mullas. Oma elutegevusega murendavad samblad toitekeskkonda ja
koguvad huumust ning valmistavad nõnda ette kasvupinda teistele
taimedele. Samblaid kasutatakse ka õhu- ja veereostuse määramiseks.
Harilik keerik
(Tortula ruralis)
Harilik karusammal (käolina)
(Polytrichum commune)
Samblad.
Harilik laanik
(Hylocomium splendens)
Harilik kadrisammal
(Atrichum undulatum)
Harilik tüviksammal
(Climacium dendroides)
Sale lühikupar
(Brachythecium salebrosum)
ILLUSTRATSIOONID: MARIKE LAHT, EVM
Samblaid on uuritud kogu õpperaja ulatuses. Määratud on 32 samblaliiki,
neist 26 on Eestis väga sagedased. Antud kohas on enam levinud
metsakäharik (Rhytidiadelphus triquetrus), palusammal (Pleurocium
Schreberi), harilik kaksikhammas (Dicranum scoparium), harilik
karusammal e käolina, (Polytrichum commune), harilik tüviksammal
(Climacium dendroides), harilik laanik (Hylocomium splendens).
Lisaks loetletutele võib õpperajal näha veel läikulmikut
(Hypnum cupressiforme) peamiselt raudkividel, harilikku keerikut
(Tortula ruralis) liivasel pinnasel, harilikku kadrisammalt (Atrichum
undulatum) mullaga kaetud kividel või liivasel pinnal, harilikku
rahnikut (Grimmia ovalis) peamiselt raudkividel, kivi-lühikupart
(Brachythecium populeum) kividel. Leidub ka selliseid samblaliike,
mis näitavad, et õhk on siin suhteliselt puhas.
Olete jõudnud loodusraja lõppu.
Väljapääs asub muuseumi peaväravas, mille kõrval on bussipeatus.
Täname, et olete meie matka kaasa teinud!
18 19