Siit - Eesti Vabaõhumuuseum
Siit - Eesti Vabaõhumuuseum
Siit - Eesti Vabaõhumuuseum
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Kopli lahe rand. Liivakivi paljand.<br />
Merekarbid.<br />
Looduse õpperada kulgeb edasi Kopli lahe edelarannikul Kakumäe<br />
poolsaarel, mis kujutab endast kruusa ja liivaga kaetud liivakivikünnist.<br />
Merelainete toimel on selle muuseumis asuv kirdenõlv<br />
osaliselt ära uhutud ning on tekkinud üsna järsk rannaastang.<br />
Paljand asub u 20 m muuseumi Põhja-<strong>Eesti</strong> võrgukuuridest kagus.<br />
Selles on varajase kambriumi madalmeres moodustunud liivakivid<br />
ja savid paralleelsete kihtidena üksteise peal nagu <strong>Eesti</strong> geoloogili sele<br />
ehitusele iseloomulik. Meie tuntumaid geolooge Armin Öpik<br />
(1898–1983) nimetas need Kakumäe kihistikuks. Kambriumi liivad<br />
ja savid tsementeeriti hiljem karbonaatse (CaCO3) ainega, mistõttu<br />
räägitaksegi neist kui liivakividest.<br />
Rannaastangu ette jääb tasane platoo, kuhu varisenud rahne ja<br />
pangaseid. See lõpeb veealuse astanguga veepiirist 50–100 m kaugusel.<br />
<strong>Siit</strong> võib leida merekarpe. Läänemeres elavatest merekarpidest on<br />
tavalisemad neli: söödav rannakarp (Mytilus edulis), söödav südakarp<br />
(Cardium edule), balti lamekarp (Macoma baltica) ja liiva-uurikkarp<br />
(Mya arenaria). Nad taluvad hästi soolsuse langust Läänemeres,<br />
kuid on seetõttu väiksemad.<br />
FOTO: MARIKE LAHT, EVM<br />
10 11<br />
KARBID<br />
Liiva-uurikkarp (Mya arenaria) 5 cm<br />
· koda valge, piklikmunajas, paks<br />
· elab madalas vees<br />
· nõuab kõige soolasemat vett<br />
· kaevub põhjasetteis (kuni 30 cm<br />
sügavuseni)<br />
Söödav südakarp (Cardium edule) 3 cm<br />
· koda südamekujuline kurdude e ribidega<br />
· kollakaspruun<br />
· elab liivasel põhjal<br />
· kaevub ainult mõni sentimeeter<br />
TEOD<br />
Vesiking (Theodoxus fl uviatilis) 1 cm<br />
· pruunikirju<br />
· koda tavaliselt ühe keermega<br />
· sööb vetikaid taimede ja kivide pinnalt<br />
· võtab veest hapnikku lõpuste abil<br />
Balti lamekarp (Macoma baltica) 2,5 cm<br />
· koda ümar, kollakasvalge,<br />
seest tihti roosakas<br />
· Läänemeres arvukaim<br />
· talub kõige madalamat soolsust<br />
· kaevub sette sisse 5–7 cm sügavusele<br />
· toitub orgaanilise aine kübemetest<br />
Söödav rannakarp (Mytilus edulis) 4 cm<br />
· tumesinine koda<br />
· piklik, eesotsast tugevasti ahenev<br />
· kinnitub kleepuvate niidikestega kividele,<br />
vetikatele jt esemetele<br />
· hahkade ja lestade põhitoit<br />
Mudatigu (Lymnea stagnalis) 4 cm<br />
· koda koonusekujuline mitme keermega<br />
· toitub vetikatest<br />
· hingab kopsudega<br />
ILLUSTRATSIOONID: MARIKE LAHT, EVM
Change language