Siit - Eesti Vabaõhumuuseum
Siit - Eesti Vabaõhumuuseum
Siit - Eesti Vabaõhumuuseum
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Õismäe<br />
raba<br />
Õismäe<br />
raba<br />
Vabaõhumuuseumi tee<br />
Looduse õpperaja<br />
vaatluspunktide tähised<br />
Vaatluspunkt 1<br />
Rocca al Mare looduse õpperada<br />
<strong>Eesti</strong> Vabaõhumuuseumis.<br />
Vaatluspunkt 2<br />
Sassi-Jaani talu aiamaa vanade<br />
põllu- ja köögiviljadega.<br />
Vaatluspunkt 3<br />
Vanasauna e Nätsi pukktuulik.<br />
Tuuleenergia.<br />
Vaatluspunkt 4<br />
Kutsari-Härjapea talu koduaed.<br />
Aiandus.<br />
Vaatluspunkt 5<br />
Kivikülv. Samblikud.<br />
PEASISSEPÄÄS<br />
SASSI-JAANI TALU<br />
KÖSTRIASEME TALU<br />
NUKI SAUNIKUÕU<br />
PULGA TALU<br />
KUTSARI-HÄRJAPEA TALU<br />
AARTE KALURIÕU<br />
VÕRGUKUURID<br />
NÄTSI TUULIK<br />
SUTLEPA KABEL<br />
ŠVEITSI VILLA<br />
KIIGEPLATS<br />
ÜLENDI TUULIK<br />
KOLGA TALU<br />
ROOSTA TALU<br />
JÜRI-JAAGU TALU<br />
JAAGU TALU<br />
KÜLAVÄLJAK<br />
VÕRGUKUURID<br />
RÄNDPÜÜGIMAJA<br />
SAARTE PUKKTUULIKUD<br />
RUSI TALU<br />
RITSU TALU<br />
KALMA TUULIK<br />
KERASE TALU KÜÜN<br />
KAHALA VESIVESKI<br />
ORGMETSA PRITSIKUUR<br />
KUIE KOOLIMAJA<br />
SEPA TALU<br />
KOLU KÕRTS<br />
Vabaõhumuuseumi tee<br />
Kopli laht<br />
PEASISSEPÄÄS<br />
Vaatluspunkt 6<br />
Kopli lahe rand. Liivakivi paljand.<br />
Merekarbid.<br />
Vaatluspunkt 7<br />
Veelinnud.<br />
Vaatluspunkt 8<br />
Tammed. Mercuriuse kivi.<br />
Vaatluspunkt 9<br />
Mets kui elukooslus.<br />
Vaatluspunkt 10<br />
Õismäe raba. Rootsi kukits.<br />
Vaatluspunkt 11<br />
Samblad.<br />
• HOIA LOODUST JA MUUSEUMI!<br />
• LIIKUMINE JA TEGEVUS<br />
MUUSEUMI TERRITOORIUMIL<br />
OMAL VASTUTUSEL.<br />
• KOMMERTSEESMÄRGIL FILMIMINE<br />
JA PILDISTAMINE LUBATUD VAID<br />
MUUSEUMIGA KOKKULEPPEL.<br />
• PILET HOIDA ALLES<br />
KÜLASTUSE LÕPUNI.<br />
© EESTI VABAÕHUMUUSEUM · AEROFOTO: PRIA 2003<br />
Rocca al Mare<br />
looduse õpperada<br />
EESTI<br />
KEELES
<strong>Eesti</strong> Vabaõhumuuseum on maa-arhitektuuri keskmuuseum.<br />
Muuseum rajati 1957. aastal säilitamaks meie arhitektuuripärandit<br />
ning tutvustamaks külastajaile võimalikult ehedas<br />
keskkonnas endisaegset eluolu. Looduskaunil 79-hektarilisel<br />
maa-alal paiknevad 72 hoonet – 12 taluõue, kirik, kool,<br />
kõrts, veskid jm. Need on jaotatud Lääne-<strong>Eesti</strong>, Põhja-<strong>Eesti</strong>,<br />
Lõuna-<strong>Eesti</strong> ja saarte „küladeks“, lähtudes <strong>Eesti</strong> eri piir kondade<br />
ehitustraditsiooni ja olme omapärast.<br />
Muuseum ei piirdu vaid inimkätega loodu tutvustamisega.<br />
Tänu Lilleküla kooli õpetaja Linda Metsaoru loodud õppe rajale<br />
saame alates 1984. aastast õpetada tundma ka siinset loodust.<br />
Selles tegevuses on teile abiks käesolev teejuht.<br />
Raja autor: Linda Metsaorg.<br />
Tekst: Linda Metsaorg,<br />
Anneli Banner ja Aile Heidmets.<br />
Täname: Urve Ramst<br />
(<strong>Eesti</strong> Loodusmuuseum).<br />
Väljaannet on toetanud<br />
Keskkonnainvesteeringute Keskus.<br />
<strong>Eesti</strong> Vabaõhumuuseum · Vabaõhumuuseumi tee 12, 13521 Tallinn, <strong>Eesti</strong><br />
tel: 654 9100, faks: 654 9127 · info@evm.ee · www.evm.ee<br />
Rocca al Mare looduse õpperada<br />
<strong>Eesti</strong> Vabaõhumuuseumis.<br />
Kopli lahe kõrge läänekallas ja ilus vaade vanalinnale võlus Revali<br />
(Tallinna) pürjeleid juba 18. sajandi lõpus. 1863. a rajas tollane<br />
linnapea parun A. Girard de Soucanton oma perele siia suvemõisa.<br />
Praeguse muuseumi ekspositsiooni alal paiknenud suvituspaik sai<br />
itaaliapärase nime Rocca al Mare – „kalju mere ääres”. Enne 2. maailmasõda<br />
oli siin 6 suvilat (neist suurimas 12 elutuba), rida kõrvalhooneid,<br />
suured kasvuhooned. 1879. aastal rajati „Suka Antoni“ väimehe<br />
E. von Nottbecki algatusel vanalinnast pärit raidkividest allee,<br />
nn Via Appia. Enamik hooneid ja raidkive hävisid 2. maailmasõja ajal.<br />
Säilinud on 3 väiksemat suvilat ja mõned raidkivid, mis viidi tagasi<br />
vanalinna Katariina käiku.<br />
Alates 1957. aastast asub siin <strong>Eesti</strong> Vabaõhumuuseum, kus uuritakse<br />
ning tutvustatakse kõike <strong>Eesti</strong> maa-arhitektuuriga seonduvat. Lääne-,<br />
Põhja-, Lõuna-<strong>Eesti</strong>st ja saartelt toodud üksikehitised ning taluhooned<br />
on paigutatud esialgsele asukohale võimalikult sarnasesse looduskeskkonda<br />
– Põhja-<strong>Eesti</strong> talud männimetsa, saarte talud puisniidule jne.<br />
Paiga mitmekesist loodust märkas ka Tallinna Lilleküla Keskkooli<br />
õpetaja Linda Metsaorg, kes koos õpilastega märgistaski 1984. aastal<br />
Rocca al Mare looduse õpperaja. 1999. aastast on see tähistatud kõigi<br />
huviliste tarbeks. Kohalikku metsa, raba, kivikülvi, liivakivikallast jm<br />
tutvustaval rajal osutatatakse tihedatele seostele ökosüsteemides<br />
ja ka keskkonnaprobleemidele.<br />
FOTO: EVM F 419:22<br />
3<br />
FOTO: EVM F 419:21
Sassi-Jaani talu aiamaa vanade<br />
põllu- ja köögiviljadega.<br />
Sassi-Jaani talu on muuseumi õppetalu, kus tutvustatakse ka<br />
maaharimise ajalugu ja põllukultuure.<br />
Vanimad märgid maaviljelusest <strong>Eesti</strong>s pärinevad 6000 aasta tagusest<br />
ajast. Üle 3000 aasta on Mandri-<strong>Eesti</strong> rannikul ja saartel põhitoidus<br />
saadud põllult ning karjast. Õhukesed paepealsed mullad olid algelise<br />
konksadra või kõplaga hõlpsamini haritavad kui Kesk- ja Lõuna-<strong>Eesti</strong><br />
sügavad mullad. Esialgu põllud „rändasid“ – põllulapp kurnati, siis<br />
raadati tule abil järgmine põld. Maapuudust ei tekkinud, kuna rahvast<br />
oli vähe. Vanim põlluvili oli oder; nisu, kaer ja rukis olid tollal odrapõllu<br />
umbrohud. Arvatavasti tunti ka hernest ja läätse.<br />
Rahvastiku kasvades tekkisid<br />
paiksed põlispõllud. Need jaotati<br />
kaheks väljaks, mida kordamööda<br />
hariti (üks kesas). Vanimad<br />
põlispõllud Põhja-<strong>Eesti</strong>s on üle<br />
2500 aasta vanad. Neil kasvatati<br />
otra, ka suvinisu, veidi suvirukist,<br />
Nisu Oder Rukis Kaer<br />
lina, kaunvilju, naerist. Ligikaudu<br />
samal ajal võeti kasutusele rauast tööriistad – raudkirves, künnirauaga<br />
ader jm, mis kergendasid raskema mullaga maade hõlvamist. Tähtis<br />
muutus toimus u 1000 aastat tagasi, mil talirukkist sai meie peamine<br />
leivavili ja must leib austusväärseimaks toiduks. Põllud jaotati kolme<br />
välja (talivili, suvivili, kesa). Ilmselt 13. sajandi paiku rajati meie talude<br />
juurde kapsaaiad, veidi hiljem hakati kasvatama sibulat ja porgandit.<br />
Kui talupojad hakkasid 19. sajandi teisel poolel talusid päriseks ostma,<br />
toimusid suured muutused kogu elukorralduses. Maaharimises mindi<br />
üle mitmeväljasüsteemile. Rohkem hakati kasvatama nisu, kaera.<br />
Põldudele jõudis kartul ja sellega lõppesid <strong>Eesti</strong>s näljahädad. Alates<br />
19. sajandi lõpust muretseti jõudumööda rehepeksu- ja külvimasinaid,<br />
niidukeid, raudsahku-äkkeid, poevikateid, 20. sajandi algul traktoreidki.<br />
Esimesi samme tegi talude maaparandus. Saagikust aitas<br />
tõsta kunstväetis.<br />
Rahuliku edenemise katkestas 1940. aastate lõpus sundkollektiviseerimine.<br />
Ühispõldudel polnud enam õiget peremeest. Kohustuslikus<br />
korras juurutati uusi sobimatuid maaharimisviise ja kultuuregi.<br />
Ühismajandid kosusid alles 1970. aastateks. Kolhoosikorra pärandina<br />
laiuvad <strong>Eesti</strong>maal siiani suured põllumassiivid.<br />
<strong>Eesti</strong> Vabariigi taaskehtestamisega 1991. aastal lagunesid endised<br />
suurmajandid ja talumaid hakati tagastama endistele omanikele.<br />
ILLUSTRATSIOONID: MARIKE LAHT, EVM<br />
<strong>Eesti</strong>s nagu mujalgi Euroopas jahvatati palju sajandeid vilja pukktuulikutes,<br />
millel tuulde keeratakse kogu veski kere. Lääne-<strong>Eesti</strong> ja saarte<br />
jõgedevaestel ning tuulistel aladel olid nad laialt levinud 1930.–40. aastateni.<br />
Hollandi tuulikuid, millel on pööratav vaid seenekübaralaadne<br />
pea, hakati <strong>Eesti</strong> taludes ehitama 19. sajandi 2. poolel (muuseumis<br />
Kalma tuulik). Tänapäeval töötavad veskid enamasti elektrienergia jõul.<br />
Nätsi tuulik<br />
Kalma tuulik<br />
Vanasauna e Nätsi pukktuulik.<br />
Tuuleenergia.<br />
4 5<br />
ILLUSTRATSIOON: JÜRI IRIK, EVM EJ 123:18<br />
ILLUSTRATSIOON: JÜRI IRIK, EVM EJ 123:102
Pakri tuulepark<br />
Seega kasutasid inimesed aastatuhandeid taastuvaid energiaallikaid<br />
tuult, vett, puitu jm. Viimastel sajanditel on aga ülekaalu saanud<br />
taastumatute energiaallikate – kivisöe, põlevkivi, nafta, gaasi – tarbimine.<br />
Kütusekriisi tõttu on mereäärsetel lauskmaadel USA-s, Taanis,<br />
Saksamaal ja meilgi taas päevakorral tuulejõu kasutamine. Maailma<br />
suurim 14 000 tuuleturbiiniga tuulepark asub Kalifornias. Tuulepargis<br />
töötab palju turbiine, mis on omavahel elektriliselt ühendatud, et tuuli<br />
maksimaalselt ära kasutada.<br />
Tuuleenergia plussid:<br />
· odavam, kui teised taastuva energia allikad<br />
(energiavõsa, biogaas, helio- e päikeseenergia)<br />
· energiatootmisega ei kaasne jäätmeid, ei saasta keskkonda.<br />
Tuuleturbiinide miinused:<br />
· tekitavad müra<br />
· ei sobi alati maastikku<br />
· segavad lähiümbruses televisiooni ja raadiojaamade tööd<br />
· võivad olla ohtlikud lindudele<br />
· energiatootmine sõltub muutliku suuna ja kiirusega tuulest<br />
FOTO: NELJA ENERGIA OÜ<br />
Kutsari-Härjapea talu koduaed.<br />
Aiandus.<br />
Viljapuuaiad on <strong>Eesti</strong> taludes u 100-aastased.<br />
18. sajandil, mil pärisorine talupoeg pidi harima nii mõisa kui talu<br />
põllud, kasvasid taluõues heal juhul vaid mõned metsikud õuna- ja<br />
kirsipuud. 19. sajandi alguses kaotati seadustega küll pärisorjus, maad<br />
aga talupojad ei saanud. Olukorras, kus mõisnik võis talumaa vabalt<br />
mõisamaaks muuta, kadusid „maripuuaiad“ pea täielikult. Alles<br />
19. sajandi teisel poolel, kui talud päriseks osteti, hakkasid ärksamad<br />
talupojad eeskätt Lõuna-<strong>Eesti</strong>s jälle viljapuid istutama. 20. sajandi<br />
alguses haljendasid rohtaiad juba kõikjal <strong>Eesti</strong>s.<br />
Samal ajal sai alguse ka iluaiandus (seni kasvatati rohkem seda, mis<br />
süüa sündis). Kambri akende alla pandi kasvama sinised käokingad,<br />
kollased talijorjenid, daaliad, murtudsüdamed, keisrikroonid.<br />
Koduümbrusele pöörati ajakirjanduses suuremat tähelepanu alates<br />
1920.–1930. aastatest. 1936. a algatas pesident K. Päts üleriigilise<br />
kodukaunistamise kampaania. Talunikke kutsuti üles elamuid värvima,<br />
õuesid korrastama ja aedu rajama.<br />
6 7<br />
ILLUSTRATSIOON: VÄLJAANDEST „MAAKODU ÜMBRUS KAUNIMAKS” TALLINN 1937
Meie rändrahnud pärinevad Läänemere põhjast või Soomest,<br />
kust jää nad viimase mandrijäätumise ajal kaasa haaras ja umbes<br />
80 000 aastat tagasi siia tõi. Hiidrahnudeks loetakse rändrahne,<br />
mille ümbermõõt on suurem kui 25 m ja läbimõõt üle 10 m.<br />
<strong>Eesti</strong>s asub 86 hiidrahnu, enamik Põhja-Euroopa hiidrahnudest.<br />
Nr Hiidrahn Asukoht Pikkus<br />
(m)<br />
1. Ehalkivi Kunda,<br />
Letipea<br />
2. Kabelikivi Viimsi,<br />
Muuga<br />
3. Majakivi Lahemaa,<br />
Juminda<br />
4. Vaindloo<br />
hiidrahn<br />
5. Rohuneeme<br />
rahn<br />
Vaindloo<br />
saar<br />
Viimsi,<br />
Püünsi<br />
6. Aruküla kivi Harjumaa,<br />
Raasiku<br />
7. Painuva kivi Lahemaa,<br />
Turbuneeme<br />
8. Ellandvahe<br />
kivi<br />
Harjumaa,<br />
Jõelähtme<br />
9. Kukka kivi Hiiumaa,<br />
Kukka<br />
10. Laulumäe<br />
kivi<br />
Kivikülv.<br />
Samblikud.<br />
Harjumaa,<br />
Jõelähtme<br />
Laius<br />
(m)<br />
Ümbermõõt<br />
(m)<br />
Kõrgus<br />
(m)<br />
Maht<br />
(m³)<br />
16,7 14,3 39,2 7,6 930<br />
19,3 14,9 58 6,4 728<br />
15,1 11 32 7 584<br />
15,3 10,1 38,6 7,7 480<br />
12,1 9,7 30 7,4 397<br />
14,2 8,4 34,4 6,2 360<br />
12,2 11 34,1 5,2 340<br />
12 8,9 31,3 5,9 340<br />
16 11,3 41,5 3,9 324<br />
15,9 13,1 43,2 5 317<br />
Rüsijää kuhjas rändrahne ka Läänemere kujunemise hilisemas ajaloos –<br />
tekkisid kivikülvid. Vabaõhumuuseumi kivikülvis Aarte talu naabruses<br />
on eri suuruses rändrahne 100–200 m laiuse ribana umbes 400 m<br />
ulatuses. Nelja suurema rahnu ümbermõõt on üle 10 m. Lähimad<br />
kivikülvid asuvad teisel pool Kopli lahte Kopli pargis ja Tallinna<br />
Loomaaias Veskimetsas.<br />
Rändrahnudel näeme ka samblikke. Samblikud suudavad kohaneda<br />
väga erinevate, ka teistele taimedele ebasoodsate kasvukohtadega,<br />
kuid nad on tundlikud keskkonnatingimuste muutuste, eriti õhu saastumise<br />
suhtes. Seetõttu saab neid kasutada õhusaaste näitajatena.<br />
Rocca al Mare õpperaja puudel, kividel ja maapinnal kasvab 36 liiki<br />
samblikke 21 perekonnast. Arvukaimad liigid on vagu-lapiksamblik<br />
(Parmelia sulcata), harilik seinakorp (Xanthoria parietina), kollane lõhnasamblik<br />
(Evernia prunastri), harilik hallsamblik (Hypogymnia physodes).<br />
Vagu-lapiksamblik<br />
(Parmelia sulcata)<br />
Kollane lõhnasamblik<br />
(Evernia prunastri)<br />
Harilik hallsamblik<br />
(Hypogymnia physodes)<br />
Saare rihmsamblik<br />
(Ramalina fraxinea)<br />
Harilik seinakorp<br />
(Xanthoria parietina)<br />
Hall karesamblik<br />
(Pseudevernia furfuracea)<br />
8 9<br />
FOTO: MARIKE LAHT, EVM<br />
FOTOD: ANNELI BANNER JA MARIKE LAHT, EVM
Kopli lahe rand. Liivakivi paljand.<br />
Merekarbid.<br />
Looduse õpperada kulgeb edasi Kopli lahe edelarannikul Kakumäe<br />
poolsaarel, mis kujutab endast kruusa ja liivaga kaetud liivakivikünnist.<br />
Merelainete toimel on selle muuseumis asuv kirdenõlv<br />
osaliselt ära uhutud ning on tekkinud üsna järsk rannaastang.<br />
Paljand asub u 20 m muuseumi Põhja-<strong>Eesti</strong> võrgukuuridest kagus.<br />
Selles on varajase kambriumi madalmeres moodustunud liivakivid<br />
ja savid paralleelsete kihtidena üksteise peal nagu <strong>Eesti</strong> geoloogili sele<br />
ehitusele iseloomulik. Meie tuntumaid geolooge Armin Öpik<br />
(1898–1983) nimetas need Kakumäe kihistikuks. Kambriumi liivad<br />
ja savid tsementeeriti hiljem karbonaatse (CaCO3) ainega, mistõttu<br />
räägitaksegi neist kui liivakividest.<br />
Rannaastangu ette jääb tasane platoo, kuhu varisenud rahne ja<br />
pangaseid. See lõpeb veealuse astanguga veepiirist 50–100 m kaugusel.<br />
<strong>Siit</strong> võib leida merekarpe. Läänemeres elavatest merekarpidest on<br />
tavalisemad neli: söödav rannakarp (Mytilus edulis), söödav südakarp<br />
(Cardium edule), balti lamekarp (Macoma baltica) ja liiva-uurikkarp<br />
(Mya arenaria). Nad taluvad hästi soolsuse langust Läänemeres,<br />
kuid on seetõttu väiksemad.<br />
FOTO: MARIKE LAHT, EVM<br />
10 11<br />
KARBID<br />
Liiva-uurikkarp (Mya arenaria) 5 cm<br />
· koda valge, piklikmunajas, paks<br />
· elab madalas vees<br />
· nõuab kõige soolasemat vett<br />
· kaevub põhjasetteis (kuni 30 cm<br />
sügavuseni)<br />
Söödav südakarp (Cardium edule) 3 cm<br />
· koda südamekujuline kurdude e ribidega<br />
· kollakaspruun<br />
· elab liivasel põhjal<br />
· kaevub ainult mõni sentimeeter<br />
TEOD<br />
Vesiking (Theodoxus fl uviatilis) 1 cm<br />
· pruunikirju<br />
· koda tavaliselt ühe keermega<br />
· sööb vetikaid taimede ja kivide pinnalt<br />
· võtab veest hapnikku lõpuste abil<br />
Balti lamekarp (Macoma baltica) 2,5 cm<br />
· koda ümar, kollakasvalge,<br />
seest tihti roosakas<br />
· Läänemeres arvukaim<br />
· talub kõige madalamat soolsust<br />
· kaevub sette sisse 5–7 cm sügavusele<br />
· toitub orgaanilise aine kübemetest<br />
Söödav rannakarp (Mytilus edulis) 4 cm<br />
· tumesinine koda<br />
· piklik, eesotsast tugevasti ahenev<br />
· kinnitub kleepuvate niidikestega kividele,<br />
vetikatele jt esemetele<br />
· hahkade ja lestade põhitoit<br />
Mudatigu (Lymnea stagnalis) 4 cm<br />
· koda koonusekujuline mitme keermega<br />
· toitub vetikatest<br />
· hingab kopsudega<br />
ILLUSTRATSIOONID: MARIKE LAHT, EVM
<strong>Siit</strong> avaneb hea vaade Kopli (varem Habersti, Telliskopli, Mustjõe) lahele.<br />
Lahe pindala on üle 13 km², laius keskmiselt 2,5 km, suurim sügavus<br />
25 m. Lindude paremaks vaatlemiseks kulub marjaks ära binokkel.<br />
Harilik hahk (Somateria mollissima)<br />
väikese hane suurune<br />
„pardipruun”<br />
hundsulestik ülalpool, kael ja suur osa<br />
peast valged, alapool must<br />
Luitsnokk part (Anas clypeata)<br />
nokk lusikjalt laienenud<br />
roostepruun<br />
kattesuled sinihallid, hundsulestikus<br />
pea tumeroheline<br />
Rohukoskel (Mergus serrator)<br />
kuklal kaheharuline tutt<br />
valge kaelus, rind pruun<br />
Tuttvart (Aythya fuligula)<br />
lühike tutt<br />
Veelinnud.<br />
pruun<br />
tiibade ülalpool must,<br />
kõhualune ja kehaküljed valged<br />
Sinikael part (Anas platyrhynchos)<br />
läikivalt<br />
sinivioletne<br />
tiivaküüdus<br />
hundsulestikus pea<br />
metall-tumeroheline<br />
Sõtkas (Bucephala clangula)<br />
põsel suur ümmargune<br />
valge laik<br />
„pardipruun”<br />
pea tumepruun<br />
valge rõngas<br />
Jääkoskel (Mergus merganser)<br />
hundsulestikus pea<br />
mustroheline<br />
pea ja kaela alaosa roostepruunid,<br />
alapool tuhkhall<br />
Aul (Clangula hyemalis)<br />
alapool ja „nägu”<br />
valged<br />
valge<br />
pruun<br />
kevadel pea,<br />
kael ja selg<br />
pruunid<br />
talvel hele<br />
sabasuled<br />
tugevasti<br />
pikenenud<br />
ja teravad<br />
ILLUSTRATSIOONID: MARIKE LAHT, EVM<br />
Naerukajakas<br />
(Larus ridibundus)<br />
tumepruun või must<br />
nokk ja jalad punased<br />
haki suurune<br />
Hõbekajakas<br />
(Larus<br />
argentatus)<br />
nokk kollane,<br />
punase<br />
nasaralaiguga<br />
ronga suurune<br />
Kormoran<br />
(Phalacrocorax<br />
carbo)<br />
kurgualune<br />
valkjaskollane<br />
läikivmust<br />
hane suurune<br />
Randtiir<br />
(Sterna paradisaea)<br />
nokk üleni punane<br />
jalad lühikesed<br />
Kühmnokk-luik<br />
(Cygnus olor)<br />
nokk helepunane, laubal tugev<br />
must nokakühm, kael kõver<br />
Kalakajakas<br />
(Larus canus)<br />
nokk<br />
määrdunudkollane<br />
jalad kollakad<br />
haki suurune<br />
Merikajakas<br />
(Larus<br />
marinus)<br />
nokk kollane,<br />
punase<br />
nasaralaiguga<br />
ronga suurune<br />
12 13<br />
mantel<br />
sinihall<br />
mantel<br />
sinihall<br />
Laululuik<br />
(Cygnus cygnus)<br />
Punajalg tilder<br />
(Tringa<br />
totanus)<br />
pikk punane<br />
musta tipuga nokk<br />
jalad pikad ja punased<br />
rästast suurem<br />
Meriski<br />
(Haematopus<br />
ostralegus)<br />
pikk ja<br />
erepunane nokk<br />
jalad roosad<br />
nokatüviku kollane värvus<br />
ulatub noka keskpaigani<br />
mantel<br />
hall<br />
mantel<br />
must<br />
Väikeluik<br />
(Cygnus bewickii)<br />
hallikaspruun<br />
must-valge<br />
väiksem, nokal kollast<br />
värvust vähem<br />
ILLUSTRATSIOONID: MARIKE LAHT, EVM
Tammed.<br />
Mercuriuse kivi.<br />
<strong>Eesti</strong>s asub tamm oma kasvuala põhjapiiril, neid leidub veel kitsa<br />
ribana Soome lõunarannikul.<br />
Vabaõhumuuseumis kõrgel kaldal kasvab palju suuri tammesid.<br />
1986. a uurisid Lilleküla Keskkooli õpilased neid dendrokronoloogilisel<br />
meetodil ning said 40 cm diameetriga tammede vanuseks u 100 aastat.<br />
Neist osa on istutatud Rocca al Mare suvemõisa aegu. Saarte võrgukuuride<br />
juures tee ääres kasvab siinne võimsaim tamm, mille suurte<br />
tugijuurte all on rändrahn. Puu vanus on 150–200 aastat, ümbermõõt<br />
3 m, kõrgus 27 m, võraalune pindala 187 m². Piki tüve näeme koores<br />
suurt lõhet, märki kunagisest vigastusest või pakasest.<br />
Omal ajal kasvas Tallinna tuntumaid tammemetsi Kopli lahe vastaskaldal,<br />
praeguse Kopli pargi alal. See linlaste poolt hinnatud puhkepaik<br />
oli juba keskajal osaliselt kaitse all. 1912. a müüdi suur osa tammikust<br />
laevatehastele. Mets kadus ja algas Kopli kui tööstuspiirkonna kiire<br />
areng. Tänapäeval võib sealsete vanemate tammede iga küündida<br />
300 aastani.<br />
Mercuriuse kivi on 2,8 m kõrgune rändrahn, mille ümbermõõt on<br />
12,8 m. Sellel rabakivirahnul seisis suvemõisa ajal Rooma kaubandusjumala,<br />
tiivulise kübaraga Mercuriuse kuju – kuulus ju Soucanton’ide<br />
perele suur kaubandusfi rma. Kuju hävis 2. maailmasõjas.<br />
FOTO: MARIKE LAHT, EVM<br />
FOTO: EVM F 419:19<br />
Mets on taimekooslus, milles on välja kujunenud teatavad sõltuvused<br />
taimede ja keskkonna ning taimede endi vahel. Kooslus jaguneb<br />
ülestikku paiknevateks rinneteks. Rindelisus jätkub ka maa-aluses<br />
osas, kus eri taimeliikide juured ulatuvad mullas erineva sügavuseni.<br />
TARBIJAD e KONSUMENDID<br />
TAIMTOIDULISED<br />
Mets kui elukooslus.<br />
TOOTJAD e PRODUTSENDID<br />
14 15<br />
PUURINNE<br />
PÕÕSARINNE<br />
PUHMA-ROHURINNE<br />
SAMBLARINNE<br />
VARIS<br />
METSAKÕDU<br />
MULD<br />
LAGUNDAJAD e REDUTSENDID<br />
(DESTRUENDID)<br />
TARBIJAD e KONSUMENDID<br />
LIHA- JA PUTUKTOIDULISED<br />
ILLUSTRATSIOON: MARIKE LAHT, EVM
Taimed koos metsas elavate lindude-loomadega moodustavad<br />
elukoosluse. Loomade elu ja tegevus on suurel määral seotud kindla<br />
rindega, nii et igal „korrusel“ on oma elanikud. Mõnel neist on<br />
tegemist ka mitmel rindel. Kõikidel koosluse liikmetel on metsa elus<br />
oma ülesanne. Tänu sellel saab mets enesega hästi hakkama, vajades<br />
väljastpoolt vaid päikest ja vihma. Kui mõnes rindes toimuvad suured<br />
muutused – näiteks põõsarinde täielik väljaraiumine – viib see paratamatult<br />
elustiku muutusteni ka teistes rinnetes.<br />
Rinne Taimed Loomad, linnud, putukad<br />
puurinne mänd, kask, kuusk, pärn, haab,<br />
lepp, toomingas, pihlakas<br />
põõsarinne<br />
puhmarohurinne<br />
samblarinne<br />
punane leeder, vaarikas,<br />
magesõstar, paakspuu<br />
tähtheinad, leseleht, maikelluke,<br />
võsaülane, jänesekapsas,<br />
mustikas, pohl, kanarbik, sinikas<br />
laanik, metsakäharik, palusammal,<br />
tüviksammal, karusammal<br />
tihased, käbilinnud, ronk,<br />
suur-kirjurähn, puukoristaja,<br />
porr, orav<br />
paljude lindude (põõsalinnud,<br />
leevike, karmiinleevike jt)<br />
pesitsuskoht, ristämblikud,<br />
liblikate röövikud,<br />
lepatriinude tõugud<br />
kaelushiir, leethiir, jänes,<br />
rebane, kährik, metskits,<br />
arusisalik, kärnkonn<br />
hiirte elukambrid, kimalaste<br />
pesapaigad, pasknääri toidulaod,<br />
putukate talvitumiskohad<br />
Koosluse iga liige on sõltuv paljudest teistest, eelkõige neist, kellest ta<br />
toitub ja kellele ise toiduks on. Alustades taimedest ja pannes liigid nii<br />
ritta, et järgmine toitub eelmisest, saame sõltuvusrea – toiduahela.<br />
Õismäe raba.<br />
Rootsi kukits.<br />
Õismäena tunti algselt Rocca al Mare ja Kakumäe vahelist kõrget<br />
rannikut, sest sealsel rabastuval pinnasel kasvas rohkesti rootsi<br />
kukitsat (Chamaepericlymenum suecicum). Hilisem Õismäe küla asus<br />
Kopli lahe rannikul vabaõhumuuseumist loodes. Selle idaosa liideti<br />
Tallinnaga 1958. a, ülejäänu 1975. a.<br />
Õismäe raba (104 ha) ulatub servapidi vabaõhumuuseumi majandustsooni.<br />
Turbalasund on siin suhteliselt õhuke – vaid u 2 m.<br />
Raba tekkis väikese laguuni kinnikasvamisel pärast mere taandumist<br />
u 1000 aastat tagasi. Vanasti lõikasid tallinlased rabast turvast, nüüd<br />
on suurem osa sellest kuivendatud. Sinna kasvanud noorde metsa<br />
(männid, kased) on ehitatud majad ja suvilad.<br />
Paigale nime andnud rootsi kukits õitseb kohati kõrgel kaldal juunisjuulis.<br />
Taime õisikut ümbritsevad 4 erkvalget munajat kattelehte, mida<br />
võiks esmapilgul pidada kroonlehtedeks. Tegelikult on punakaspruunid<br />
kroonlehed vaid kuni 2 mm pikad. Madalal puitunud risoomiga taimel<br />
on elliptilised või munajad lehed. Sügisel ilmuvad varte tippudesse<br />
erepunased pohlamarja meenutavad viljad. <strong>Eesti</strong>s leidub kukitsat<br />
harva veel põhjarannikul ja Hiiumaal. Ka Kakumäe poolsaarel on<br />
enamus tema kasvukohti ulatuslike ehitustööde tagajärjel kadunud.<br />
16 17<br />
FOTO: HANNES PEHLAK<br />
FOTO: ARNE ADER
Samblad asustavad väga mitmesuguseid kasvukohti alates veest ja<br />
lõpetades kaljudega. Turbasamblad (Sphagnum) on peamised turbatekitajad,<br />
metsasammaldel on suur tähtsus vee kogumisel ja säilitamisel<br />
mullas. Oma elutegevusega murendavad samblad toitekeskkonda ja<br />
koguvad huumust ning valmistavad nõnda ette kasvupinda teistele<br />
taimedele. Samblaid kasutatakse ka õhu- ja veereostuse määramiseks.<br />
Harilik keerik<br />
(Tortula ruralis)<br />
Harilik karusammal (käolina)<br />
(Polytrichum commune)<br />
Samblad.<br />
Harilik laanik<br />
(Hylocomium splendens)<br />
Harilik kadrisammal<br />
(Atrichum undulatum)<br />
Harilik tüviksammal<br />
(Climacium dendroides)<br />
Sale lühikupar<br />
(Brachythecium salebrosum)<br />
ILLUSTRATSIOONID: MARIKE LAHT, EVM<br />
Samblaid on uuritud kogu õpperaja ulatuses. Määratud on 32 samblaliiki,<br />
neist 26 on <strong>Eesti</strong>s väga sagedased. Antud kohas on enam levinud<br />
metsakäharik (Rhytidiadelphus triquetrus), palusammal (Pleurocium<br />
Schreberi), harilik kaksikhammas (Dicranum scoparium), harilik<br />
karusammal e käolina, (Polytrichum commune), harilik tüviksammal<br />
(Climacium dendroides), harilik laanik (Hylocomium splendens).<br />
Lisaks loetletutele võib õpperajal näha veel läikulmikut<br />
(Hypnum cupressiforme) peamiselt raudkividel, harilikku keerikut<br />
(Tortula ruralis) liivasel pinnasel, harilikku kadrisammalt (Atrichum<br />
undulatum) mullaga kaetud kividel või liivasel pinnal, harilikku<br />
rahnikut (Grimmia ovalis) peamiselt raudkividel, kivi-lühikupart<br />
(Brachythecium populeum) kividel. Leidub ka selliseid samblaliike,<br />
mis näitavad, et õhk on siin suhteliselt puhas.<br />
Olete jõudnud loodusraja lõppu.<br />
Väljapääs asub muuseumi peaväravas, mille kõrval on bussipeatus.<br />
Täname, et olete meie matka kaasa teinud!<br />
18 19
Change language