Siit - Eesti Vabaõhumuuseum

Pakri tuulepark
Seega kasutasid inimesed aastatuhandeid taastuvaid energiaallikaid
tuult, vett, puitu jm. Viimastel sajanditel on aga ülekaalu saanud
taastumatute energiaallikate – kivisöe, põlevkivi, nafta, gaasi – tarbimine.
Kütusekriisi tõttu on mereäärsetel lauskmaadel USA-s, Taanis,
Saksamaal ja meilgi taas päevakorral tuulejõu kasutamine. Maailma
suurim 14 000 tuuleturbiiniga tuulepark asub Kalifornias. Tuulepargis
töötab palju turbiine, mis on omavahel elektriliselt ühendatud, et tuuli
maksimaalselt ära kasutada.
Tuuleenergia plussid:
· odavam, kui teised taastuva energia allikad
(energiavõsa, biogaas, helio- e päikeseenergia)
· energiatootmisega ei kaasne jäätmeid, ei saasta keskkonda.
Tuuleturbiinide miinused:
· tekitavad müra
· ei sobi alati maastikku
· segavad lähiümbruses televisiooni ja raadiojaamade tööd
· võivad olla ohtlikud lindudele
· energiatootmine sõltub muutliku suuna ja kiirusega tuulest
FOTO: NELJA ENERGIA OÜ
Kutsari-Härjapea talu koduaed.
Aiandus.
Viljapuuaiad on Eesti taludes u 100-aastased.
18. sajandil, mil pärisorine talupoeg pidi harima nii mõisa kui talu
põllud, kasvasid taluõues heal juhul vaid mõned metsikud õuna- ja
kirsipuud. 19. sajandi alguses kaotati seadustega küll pärisorjus, maad
aga talupojad ei saanud. Olukorras, kus mõisnik võis talumaa vabalt
mõisamaaks muuta, kadusid „maripuuaiad“ pea täielikult. Alles
19. sajandi teisel poolel, kui talud päriseks osteti, hakkasid ärksamad
talupojad eeskätt Lõuna-Eestis jälle viljapuid istutama. 20. sajandi
alguses haljendasid rohtaiad juba kõikjal Eestis.
Samal ajal sai alguse ka iluaiandus (seni kasvatati rohkem seda, mis
süüa sündis). Kambri akende alla pandi kasvama sinised käokingad,
kollased talijorjenid, daaliad, murtudsüdamed, keisrikroonid.
Koduümbrusele pöörati ajakirjanduses suuremat tähelepanu alates
1920.–1930. aastatest. 1936. a algatas pesident K. Päts üleriigilise
kodukaunistamise kampaania. Talunikke kutsuti üles elamuid värvima,
õuesid korrastama ja aedu rajama.
6 7
ILLUSTRATSIOON: VÄLJAANDEST „MAAKODU ÜMBRUS KAUNIMAKS” TALLINN 1937