pdf, 60 MB - Geoloogia Instituut

ENN PIRRUSEESTIMAASUURED KIVIDSuurte rändrahnude lugu

TTÜ GEOLOOGIA INSTITUUTEnn PirrusEESTIMAA SUURED KIVIDSuurte rändrahnude luguTallinn 2009

Toimetanud: Aasa AaloeKeeletoimetajad: Irja Pärnapuu (eesti keel)Tiia Kaare (inglise keel)Kaanekujundus: Tiia EikholmTehniline teostus: Teaduste Akadeemia KirjastusFotod: Enn Pirrus, Avo MiidelKaanefoto: Avo MiidelRaamatu väljaandmist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus,käsikirja koostamist Eesti Teaduste AkadeemiaISBN 978-9985-50-406-2 (raamatu trükiversioon)Autor: E. PirrusVäljaandja: TTÜ Geoloogia InstituutRaamatu elektroonilist versiooni või selle osasid võib mitteärilisteleesmärkidel vabalt kasutada ja levitada viidates autorile ja väljaandjale, täpsemadlitsentsitingimused vt. www.creativecommons.org. Raamatu elektrooniline versioon onsaadaval TTÜ Geoloogia Instituudi kodulehel: www.gi.ee/rahnud.

SISUKORDSISSEJUHATUS ..................................................................................................................5RÄNDRAHNUDE MÕISTE, PÄRITOLU, OLEMUS .....................................................................5UURIMISLUGU, METOODIKA ...............................................................................................9SUURTE RAHNUDE ÜLDISELOOMUSTUS ...............................................................14SUURUS, LASUMUS ...........................................................................................................14MASS................................................................................................................................19KUJU, SUHE PINNASEGA....................................................................................................24PINNAÜMARDATUS, PIKITELJE ORIENTATSIOON, HILISEMAD NIHKED ...............................27MURENEMINE, LÕHENEMINE ............................................................................................30RAHNUDE KOGUMID, KIVIKÜLVID ....................................................................................33HÄVIMINE, KAOTSIMINE...................................................................................................39RAHNUDE LEVIK............................................................................................................45RAHNUDE KIVIMILINE KOOSTIS..............................................................................52RABAKIVID.......................................................................................................................56GRANIIDID........................................................................................................................58GNEISID............................................................................................................................61MIGMATIIDID ...................................................................................................................62PEGMATIIDID....................................................................................................................62TEISED KIVIMITÜÜBID ......................................................................................................64RAHNUDE KOOSTISE REGIONAALSED MUUTUSED .............................................................67SUURED RAHNUD JUHTKIVIMITENA ..................................................................................71RAHNUD MAJANDUSTEGEVUSES.............................................................................75KIVIKORISTUS JA MAAPARANDUS.....................................................................................75EHITUSTEGEVUS...............................................................................................................77ORIENTIIRID, PIIRITÄHISED, PUHKE- JA TURISMIOBJEKTID................................................79RAHNUD RAHVAPÄRIMUSTES, ARHEOLOOGIAS, KULTUURILOOS .............83RAHNUDE KAITSE .........................................................................................................88LÕPETUSEKS ...................................................................................................................94KIRJANDUS ......................................................................................................................95LARGE ERRATIC BOULDERS OF ESTONIA..........................................................102LISAD ...............................................................................................................................109HIIDRAHNUD EESTIS......................................................................................................109HIIDRAHNUDE LÄHEDASED RAHNUD (ÜMBERMÕÕDUGA 20–25 M) EESTIS.....................112VÄIKSEMAMÕÕDULISEMAID MAAKONDADES TUNTUD RAHNE (VALIK)........................117FOTOTABELID ..............................................................................................................121

kõik ettejäänu, kündis üles pudedamaid maapinnalõike ja kangutas lahti ka tugevakaljupinnase kiviplokke. Kõik selle haaras jää enesesse, segas omavahel jakandis kaugemale lõuna poole. Kliima soojenedes ja jää sulades jäi kogu seekaasatoodud kivimisegu mandrijääst maha ning moodustas meil kõikjal leiduvaomapärase sorteerimata pinnasetüübi – moreeni (rahvakeeles “rähk”). Moreenitihenemisel, eriti aga peenemate osiste hilisemal väljakandumisel, prepareerusidkisellest välja suuremad kivid, millest kogukamaid, läbimõõduga üle 1 m, nimetamerändrahnudeks.Eelnevast tulenebki rändkivide tähtsus teadusmaailmale. Kust jäämass tuli,kuidas ta edasi liikus, millistelt aladelt ta materjali kaasa haaras, mis sellega teeltoimus, kui paks jääkate oli, kuhu ta lõpuks jõudis, milline oli ta kandejõud, kuidasta sulas – neile ja veel teistelegi küsimustele suudavad vastuseid anda üksnesrändkivid. Loomulikult ei saa kõigile küsimustele vastata ühekorraga – probleemidejuurde tuleb teadmiste lisandudes mitmeid kordi tagasi pöörduda. Rändkividvõimaldavad sedagi. Kaljupinnasest lahti kangutatud ja võimsa jäämassi pooltedasi kantud kivimürakad püsivad aastatuhandeid, mistõttu neid saab uurida kestvalt,ka uute uurimisvõtete ja lähenemisviiside lisandumisel. Arusaadavalt pakuvadparimaid võimalusi just suuremad rahnud. Muidugi juhul, kui neisse hoolikaltsuhtume ja neid selleks otstarbeks hästi säilitame.Rändrahne esineb laialdasel alal nii Euroopas kui ka Põhja-Ameerika mandril.Kuid Eestil on nende käsitlemisel siiski erakordne koht. Esiteks seepärast, et siinneala paikneb jäätumiskeskmele – Skandinaavia mägipiirkonnale – väga lähedal. Jäämassoli siin veel tüse, tema purustus- ja edasikandejõud silmatorkavalt suur,millest tuleneb rändkivide rohkus ja üksikmonoliitide tähelepanuväärne suurus.Teiseks paigutub põhjaaladelt kaasatoodu siin hoopis teistlaadsele aluspinnasele –kihitatud settekivimitest (lubjakividest, savidest, liivakividest) koosnevale suhteliselttasasele alusele, mistõttu rändkivide eristamine kohalikust kivimmaterjalist eitekita mingeid raskusi. Paigast nihutatud suuri kiviplokke meist põhjapoolsemalSoome alal on hoopiski keerulisem rändkividena tuvastada. Seetõttu räägitaksegitõelistest rändrahnudest peamiselt Eestis, sest Soome laht jaotab jäätumiseelsegeoloogilise olustiku siin selgelt kaheks piirkonnaks, kus rahnude teekonna jälgimisekson täiesti erinevad võimalused.Eestist lõuna poole liikudes jääb rändrahnude hulk kiiresti väiksemaks. Nendemõõtmed vähenevad, moreen rikastub enam kohalikust pehmest aluspõhjast pärinevapeenendunud materjaliga ja rahnude esinemine muutub hajusamaks. Eesti alalaga saab rändkivide liikumise seaduspärasusi jälgida väga erinevatel pinnastel:põhjaranniku pehmel savil, paelava tugeval ja siledal alusel, Lõuna-Eesti orgudestliigendatud pudedate liivakivide avamusel, samuti ka võimsa loodusliku barjääriPõhja-Eesti klindi mõjualas ja mujalgi. Ja on veel kolmaski asjaolu – siinse piirkonnapiisavalt tiheda asustatuse ja ajaloolise maakasutustraditsiooni tõttu on Eestirändrahnudest tervikliku ülevaate saamine üsna hõlpus: valdav osa suurematestkividest on elanikkonnale teada ja neile on isegi nimesid antud.6

ändrahnude uurimisel oli etappi loova tähtsusega H. Viidingu 1986. aastal avaldatudtöö “Suurte rändrahnude kirjeldamise juhend”, mis andis metoodilisteuurimissoovituste kõrval ka ülevaate kõigist sellal teada olevatest suurtest rahnudestEesti rajoonide kaupa. Samas töös esitati samuti rahnude mõõdistamise ühtsedvõtted, soovitades nende suuruse põhiliseks näitajaks maksimaalset ümbermõõtu.Kõrvuti suurte rändrahnude arvelevõtmisega tehti sõjajärgsel ajal uuringuid kaväiksema suurusklassi rahnude kohta. Nii uuriti nende leviku seaduspärasusi,petrograafilist koostist, kasutamist juhtkivimitena (Viiding 1955a, 1955b, 1957;Viiding jt 1957), levikuiseärasusi moreenis (Raukas 1963), kivide hulga määramistkoristustöödel (Kildema 1957a). Need tööd ei käsitlenud küll otseselt suuri rändrahne,kuid avardasid tunduvalt nendegi olemuse mõistmist. Suurte rahnude kohtaaga lisandus mitmeid regionaalseid uuringuid. Eriti tuleb märkida Sulev Künnapuuhoolikat uurimistööd Tallinna ümbruse maastikel (1970, 1974a, 1974b, 1976,1977), Herbert Viidingu uurimusi Lahemaal (1981a, 1981b, 1985b), geodeet AaduKumari hiidrahnude täppismõõtmisi (1979a, 1979b, 1981, 1982, 1984, 1986) jt.Palju märkmeid, teateid ja fotosid suurte rahnude kohta ilmus ka ajakirjas EestiLoodus ja teisteski populaarsetes väljaannetes.Vaatamata saavutatud tulemustele ei kujunenud sellel perioodil siiski täielikkuülevaadet Eesti üldisest rahnurikkusest, ka mitte suurte rahnude osas. Põhjuseks oliarvelevõetud teadete lünklikkus, mõõtmisandmete ebatäpsus, rääkimata kivimilisekoostise määrangute vähesest usaldusväärsusest. Tehtud vahekokkuvõtted (“Looduskaitseteatmik”, 1960; Viiding 1986) jätsid käsitlemata mitmeid tähelepanu väärivaid,kuid vähem tuntud suuri kive, pealegi leiti üldise kasvanud loodushuvi tõttuneid siin-seal ikka veel juurde. See viis H. Viidingu mõttele püüda süsteemseltarvele võtta kõik Eestis leiduvad geoloogiliselt tähtsad objektid, sealhulgas kasuured rändrahnud. Sündiski mõte luua täiuslik väärtuslike eluta looduse objektideandmebaas – “Eesti ürglooduse raamat”. Ta asus selle metoodilisi aluseid looma jaettevõtmist populariseerima ning saavutas peagi algatusele ka riigiorganite toetuse(Pirrus 2003a). Suure töömahu tõttu kavandati praktiline töö paljudeks aastateks jasee viidi läbi maakondade kaupa. Andmebaasi hõlmati geoloogiliste objektide lairing, alates tähtsamatest aluspõhjapaljanditest, silmapaistvatest pinnavormidestkuni vähem püsivate veenähtuste ja unikaalsete eriobjektideni välja (meteoriidikraatrid,tektoonikailmingud jt). Olulise osa üldmahust moodustas muidugi suurterändrahnude materjal. H. Viidingu algse ettekujutuse kohaselt pidi see andmebaashõlmama peamiselt praktilist looduskaitset vajavaid objekte, hiljem aga selgus, etlooduskaitsemeetmete rakendamine pole kõigil juhtudel võimalik ega otstarbekohanegi,mistõttu ürglooduse raamatu koostamine kulges omaette sõltumatut rada.Siiski kujunes ürglooduse raamatu andmebaas tähtsaks aluseks ka edasises loodushoiulisestegevuses, sest see andis tervikliku pildi siinsetest geoloogilistest tähelepanuväärsustestja võimaldas teha vajalikke valikuid ja otsustusi. Tööd asusteostama tolleaegne Eesti Teaduste Akadeemia Geoloogia Instituut ja realiseerisselle aastatel 1990–2001, koos üldistava töötluse ja täienduuringutega veel aastatel2002–2006. H. Viiding ise töö tulemusi enam ei näinud, andmebaasi koostamistjuhtisid 1990–1994 Ülo Heinsalu ja 1994–2006 Enn Pirrus.10

andmebaasi jaoks põhiplaan ja joonistati lisaks mõned külgvaated. Allpool ahenevarahnu korral näidati tavaliselt punktiirina ka kontuur maapinnal (joonis 1).Eraldi tuli määrata rahnu kõrgus. Siin tekitas probleeme asjaolu, et teatav osarahnust on alati maetud aluspinnasesse, mõningatel juhtudel ulatub sellest väljavaid tühine tipuosa. Et seegi näitaja tuli mingil viisil ühtlustada, siis määrati kõigiljuhtudel rahnu nähtava osa maksimaalkõrgus – seega vahemik tema alusest maapinnalkuni kõrgeima tipuni lael. Mõistagi tekitas selline lähenemine kaevamisaukudeolemasolu või rahnu kallakpinnal lebamise korral paraja annuse tinglikkust,mistõttu rahnu kõrgusemõõdul on vaid ligikaudselt orienteeriv tähendus. Vaatamatasellele võeti kõrgus siiski üheks rahnudeklassi piiritlemise kriteeriumiks –suurte rahnude hulka loeti rahnud kõrgusega üle 1,6–1,8 m, erandeid tehti vaidüksikuid.Iga mõõdistatud rahnu kohta koostati 3-leheküljeline ankeetpass, mis sisaldastekstina üldkirjelduse, seisundi hinnangu, teated varasematest uuringutest, kirjandusteabestja rahvapärimustest ning joonisena asukohaskeemi ja rahnu põhiplaani.Selline ühtlustatud andmestik saigi aluseks suurte rahnude viimase uurimisetapi– eespool nimetatud “Eesti ürglooduse raamatu” andmebaasi koostamisel. Vaatamatatohutule töömahule maastikul saadi enam kui kümne aasta kestel kokkusüsteemne ja terviklik materjal üle kogu Eesti. Vahetult maastikul uuriti ligemale1800 suurt rahnu ning kogu territooriumist jäid hõlmamata vaid mõned raskestiligipääsetavad saared ja madalmere piirkonnad. Kogu see materjal talletati EÜRikäsikirjalistes maakondlikes köidetes, mille üldmaht on kokku üle 6000 lehekülje.Rahnude uurijateks olid põhiosas geoloogid K. Müürisepp ja E. Pirrus, üksikuteslõikudes ka Ü. Heinsalu, geograaf S. Künnapuu ja geodeet A. Kumari. E. Pirrusteostas hiljem ka mitmeid kontrollrevisjone, tegi täiendusi ja viis läbi käesolevaksülevaateks vajaliku andmetöötluse.Üks tähtsamaid tulemusi oli kahtlemata kogu Eestis esinevate rahnude loend –maakondlikes köidetes sisalduv register. Selle koostamise juures tõstatus kividenimede küsimus. On ju iidsetest aegadest rahvasuus kutsutud suuri kivimürakaidtabavate nimede või pärimuskohaste sündmuste järgi. Paraku on nimed tihtipealekorduvad, näiteks Suurkivi, Kalevipoja lingukivi, Kuradikivi, Saunakivi jt. Sagedastion nimed ühelt kivilt teisele kandunud, eri küladest vaadatuna on kivi eriNkplKülgvaadePealtvaade (põhiplaan)Joonis 1. Rahnu maksimaalse ümbermõõdu, pikkuse ja laiuse määramine põhiplaani abil.12

nimesid saanud. Paljudel juhtudel on rahnule omistatud endise maavaldaja nimi,mõnikord on nime päritolu hoopiski teadmata või mõistatuslik. See on põhjustanudmitmeid segadusi kivide arvelevõtmisel, tekitanud lahknevusi ja erinevaid kirjutusviiselooduskaitse registri, ürglooduse raamatu andmestiku, turismitrükiste ja teisteloendite vahel (Helsekivi ja Tinnipalu rahnud Võrumaal, Kadaka rahn ja Hindastekivikogum Läänemaal jt). Eriti puudutab see väiksemaid rahne, millel üldisemaltkinnistunud nimi hoopiski puudub. Neid asjaolusid on käesolevale raamatule lisatudrahnude loendites püütud korrastada. Nii on korduvate nimede puhul enamastilisatud lähedal asuva küla või asula nimi (Kalevipoja kivide puhul), näidatudlevinud sünonüüm paralleelnimena või siis omistatud kirjeldaja poolt sellele hoopisuus nimi mingi asustatud punkti ja ilmakaare abil (näiteks Paope lõunarahn jne).Nii on tänaseks saavutatud teatud korrastatus, mis ei taga ehk küll sajaprotsendilistühtlustusastet, kuid soodustab siiski rahnude edasist käsitlemist uurimistöös.Ükski suur ettevõtmine ei valmi üksikpingutuse viljana. Autor, kes käsitletuduurimisetapi kestel on külastanud ja vahetult mõõdistanud-uurinud enamikku suurtestkividest, meenutab tänutundega oma toredaid kolleege ja eelkäijaid, kelletegemistest on paljutki talletunud ka käesolevasse raamatusse. Nimetada tuleb jubalahkunud H. Viidingut, K. Müüriseppa, Ü. Heinsalut, S. Künnapuud, A. Kumarit jasamuti geodeete P. Kohavat, M. Raidi, kolleege V. Hangu, A. Aaloed, A. Miidelit,A. Raukast, R. Karukäppa, H. Kinku, K. Ploomi, U. Maspurani, K. Suurojat,T. Saadret, aga ka kümneid loodusesõpru-kaasaaitajaid mitmetest Eesti maakondadest,kes ei pidanud paljuks oma igapäevatööd tundideks kõrvale jätta, et teejuhinaautori aega ja jõuvaru säästa. Jäägu Eestimaa pinnal säilinud soliidne rändrahnukooslusalatiseks meenutama nende sooja ja abivalmis suhtumist käesolevasseuurimistöösse.13

SUURTE RAHNUDE ÜLDISELOOMUSTUSSuurus, lasumusRändrahnude käsitlemisele asudes tuleb nende rikkalik kogum esmalt klassifitseerida.Mõistetavalt tuleb seda teha eelkõige rahnude suuruse järgi. On ju hiiglaslikkekiviplokke nende seas vähe, väiksemaid rohkem ja pisemaid juba loendamatuhulk. Samuti on erinev rahnude tähendus ka teaduslikus, rahvapärimuslikus jamajandustegevuslikus mõttes. Esmapilgul tundub rahnude liigitamine mõõtmetejärgi ju imelihtne, kuid tegelikkuses osutub see küllalt keerukaks. Küsimus seisnebselles, mida rahnude suuruse määramisel aluseks võtta: pikkust, laiust, läbimõõtu,kõrgust, ümbermõõtu, ruumala, massi, keskmisi mõõtmeid või muud. Esimesedkolm oleksid ehk kõige objektiivsemad ja vastaksid kõige enam lahtise purdmaterjaliüldtunnustatud klassifitseerimisvõtetele, kuid suurte rahnude puhul osutub seepraktiliselt teostamatuks. Ei saa ju rahnusid lasta läbi hiiglasuurte avadega sõelast,otseste mõõtmistega maastikul aga saadakse alati erinevaid tulemusi, sõltuvaltsuvast mõõdetavate suundade valikul või olenevalt rahnu aluse mattumisest pinnasesse.Rääkimata juba rahnu ruumala või massi täpsemast määramisest.Erineva kuju ja keerukate pinnadetailidega rahnude suuruse võrdlemise ühtseksaluseks on kokkuleppeliselt võetud rahnude maksimaalne ümbermõõt horisontaaltasandil.Arvestades asjaolu, et enamik mandrijää poolt toodud suurtest rahnudestlebab maapinnal lapiti – st kivi kõrgus jääb alati alla laiusele-pikkusele –, saadaksegiümbermõõdu näol rahnu suurusjärku küllalt objektiivselt väljendav näitaja.Ümbermõõdu määramise metoodikat saab teatud määral ühtlustada ka erinevamattumissügavusega rahnude puhul, kasutades maapinnale projekteeritud põhiplaanimetoodikat, millest oli juttu eespool (joonis 1).Kas niiviisi lihtsustades loobutaksegi rahnu teistest iseloomulikest parameetritest?Sugugi mitte. Just ümbermõõdu määramiseks koostatud põhiplaanilt saadaksejuba graafiliselt kõige täpsemad rahnu pikkuse ja laiuse mõõdud. Kahest suunastvisandatud külgvaatelt saadakse ettekujutus rahnu kujust, eraldi mõõdetakse veelkivi suurim kõrgus. Kõigi nende lähteandmete abil on võimalik teha ka ligilähedasiarvutusi rahnu ruumala ja siit tuleneva massi kohta. Need arvutused on juba keerukamadja neid võimalusi vaatleme pisut allpool.Kirjeldatud metoodika alusel on püütud mõõdistada kõik Eestis esinevad suuredrändrahnud, mis ümbermõõdu järgi liigituvad järgmistesse suurusklassidesse(tabel 1).14

Tabel 1. Rändrahnude liigitus suurusklassidesseSUURED RAHNUDHiidrahnud Ümbermõõt üle 25 mHiidrahnude lähedased rahnud (subhiidsed) “ 25–20 mMaakondlikult tähelepanuväärsed rahnud “ 20–16 mKohaliku tähtsusega rahnud “ 16–10 mVÄIKESED RAHNUDVäikerahnud “ 10–3 m/ munakad/ Läbimõõt 1–0,1 m/ veerised/ “ 0,1–0,01 mMärkus: Kohaliku tähtsusega rahnude ülempiiriks on võetud 16 m statistilistel kaalutlustel. Väikesterahnude ümbermõõdu alumiseks piiriks loetakse ca 3 m, sest väiksemate kivide (munakate,veeriste) liigitamisel kasutatakse juba läbimõõtu (3-meetrise ümbermõõdu korral on kivi läbimõõtca 1 m).Käesolevas raamatus käsitletakse just suurte rahnude andmestikku, sest nendetähendus teaduslikus, loodushoiulises ja rahvapärimuslikus-kultuuriloolises mõtteson võrratult kaalukam väikerahnude omast. Pealegi on väikerahnude algne kooslustänaseks tunduvalt moondunud: neid on suurel hulgal teisaldatud ja purustatudmajandustegevuses, nihutatud ning ümber paigutatud looduslikeski protsessides,peamiselt rannikumere rüsijää toimel jne. Ka on väikerahnud koostiselt paljumitmekesisemad, sest nad pärinevad väga paljudelt pindalaliselt piiratud lähtekivimiteavamustelt, kust mandrijää neid mitmesuguses suuruses kaasa haaras.Suurte mõõtmetega rändrahne andsid vaid suhteliselt vähesed kivimitüübid. Seetõttuon just arvukate väikerahnude hulgas mitmeid väärtuslikke juhtkivimeid ja niivajavad väiksemad rahnuerimid hoopis teistlaadset käsitlemist. Sellekohast materjalileiab lugeja mitmes kokkuvõtlikus töös (Viiding 1955a, 1955b, 1957; Viiding jt1971; Raukas 1963; Gaigalas, Raukas 1965). Terviklik ülevaade suurtest rahnudestaga seniajani puudus ning seda lünka püüabki kõrvaldada käesolev töö.Hiidrahnud ümbermõõduga üle 25 m moodustavad Eesti rändrahnude seassilmapaistvaima rühma. Nende üldhulk läheneb 100-le, nad on enamasti teada jatuntud ning valdavalt ka riikliku looduskaitsega hõlmatud (vt lisa 1). Nende fotosidkoos selgitavate ja rahvapärimuslike tekstidega leidub rohkesti turismi- ja aimeväljaannetesning hiidrahnudest on avaldatud koondülevaateidki (Pirrus 2003b).Siiski ei ole nende rahnude täpne arv lõplikult kindlaks määratud, sest üht-teisttuleb veel selgitada. Nii vajavad mõned neist ülemõõtmist, üksikud rahnud onhiljem maetud ümbritsevasse pinnasesse ja nende algsed mõõtmed seetõttu näiliseltvähenenud (Juhanale rahn Viljandimaal). Mõnel juhul võib looduslik aluse väljaprepareeruminesuurendada rahnu varasemaid mõõtmeid (Kalevipoja lingukiviProssa järve ääres Jõgevamaal jt). On teada ka hiidrahnu mõõtmete väheneminerannaprotsesside purustaval toimel (Viinistu Mustkivi), parajat segadust loendistekitavad ka inimese lõhutud hiidrahnud. Viimaseid pole küll palju, kuid siiski.15

Teada on Osmussaare Kaksikute purustamine militaarehitustel, suure rabakivirahnupurustamine Esimese maailmasõja ajal Rannamõisa lähedases madalmeres (Orviku1937b), Lao Suurkivi lõhkumine Paldiski sadamaehitusteks, oletatava hiidrahnupurustamine Naissaarel, tuntud Iru Ämma kasutamine Pirita jõe silla sammasteks javeel mõned vihjed purustustest ka Tallinna piires. Paraku pole neil juhtudel alatiteada rahnude algsed mõõtmed, mistõttu nende lugemine hiidrahnude klassi jääbküllaltki tinglikuks. Omajagu segadust tekitab ka rahnude iseeneslik laguneminerannaprotsessides. Näitena võib nimetada Haageni rahnude kogumikku Rannamõisaklindiesisel leetseljakul – varem tehtud joonistused näitavad veenvalt sellekunagist koosesinemist suure hiidrahnuna. Samasuguseid kogumeid võib leidamujalgi. Ootamatusi hiidrahnude osas võib pakkuda ka merepõhi, mis esialgu onvaatlusteks kättesaamatu. Kogetud on seda Neugrundi impaktstruktuuri ümbruses,kus meteoriidiplahvatuse tagajärjel on kaljusest aluspõhjast lahti rebitud hulk veealuseidkivihiide. Ka varasemate vihjete kontrollimisel on viimastel aastatel lisandunudmitme hiidrahnu leiud (Suurupi rannal, Kurkse Kaarnaväljal, Lobi lahel,Sudise metsamassiivis Karepa lähedal) ja pole sugugi välistatud, et neid võib lisandudaveel, kuigi selle tõenäosus pidevalt väheneb. Kõike öeldut arvesse võttes võiboletada, et hiidrahnude klassi rahne oli Eestis algselt kusagil 110–120 piires, mislubab nende praegust säilimisastet lugeda silmapaistvalt kõrgeks ja nende tunnusjoonipiisavalt esinduslikuks selle suurusjärgu rahnude iseloomustamisel.Märkigem veel, et hiidrahnude mõiste piiritlemisel langevad hästi kokku kaksmõõdet: ümbermõõt >25 m ja läbimõõt >10 m. Kõrvalekalded sellest seaduspärastilmnevad vaid üksikjuhtudel ja seda üksnes erikujuliste, enamasti väga isomeetrilisterahnude puhul. Tõsi küll, varasemates käsitlustes luges H. Viiding hiidrahnudeperimeetri alampiiriks 30 m, kuid hilisemad mõõtmised näitasid 25 m ümbermõõduparemat vastavust kümnemeetrisele läbimõõdule.Teise suurusklassi moodustavad hiidrahnudele lähedased rahnud (ümbermõõduga20–25 m, nn subhiidsed). Need on mõnevõrra vähem tuntud, kuigi siiskitähelepanu väärivad, sageli kindlaid nimesid kandvad ja ka looduskaitsemeetmetegahaaratud. Ümbermõõdult jäävad need hiidrahnudele küll pisut alla, kuid siinon ka silmapaistvalt kõrgeid, 4–5 meetrini ulatuvaid kivihiiglasi. Tõsi, mitmedkiselle klassi rahnud paiknevad varjatult metsamassiivides, on raskesti leitavad javaadeldavad, mistõttu neist teataksegi vähem. Täiendades hiidrahnude kogumitomapoolse levikupildi ja koostisega, väärivad needki rahnud tähelepanu nii teaduslikusmõttes kui ka kaalukate loodusmonumentidena. Ühtekokku on neid Eestisloendatud 177 ja nende lõpparv võib hiidrahnudega sarnaselt veel pisut muutuda,kuigi vaevalt enam märkimisväärselt (vt lisa 2).Maakondlikult tähelepanuväärsete rahnude rühm (16–20 m ümbermõõduga)on eraldi rahnuklassina eristatav mõneti tinglikult. Lõunapoolsetes maakondadeson sellise suurusega kivid elanikkonnale hästi tuntud, mõnedki iseloomulikkenimesid kandvad ja legendidega seotud. Põhjapoolses Eestis, kus rändrahneon rohkesti, pööratakse neile vähem tähelepanu ja need kivid justkui hajuvadtavaliste rahnude sekka. Sellele vaatamata on suured mõõtmed säästnud neidkimajandustegevusest ja muudest kahjustustest ning seetõttu annavad nad kaalukat16

lisa siinse rahnukoosluse üldpilti. Kokku on selliseid rahne teada 363 ja umbesveerandi jagu neist on ka looduskaitse all.Kohaliku tähtsusega suured rändrahnud (ümbermõõduga 16–10 m) on kõigesagedasem suurte kivide rühm Eesti maastikul. Vaatamata sellele, et ka niisugusesuurusega kive ei ole majandustegevuses suudetud oluliselt kahjustada ega teisaldada(30–40 tonnine mass ei ole jõukohane põllumajandusmasinatele), on sedarahnuderühma siiski kõige enam räsitud. Paljud neist on maaparandustöödel lihtsaltmaetud kivivaalude sisse, kus nad on tänapäeval vaatlusteks kättesaamatud. Teadaon ka mitmeid matmisjuhtumeid tee- või kraavimuldesse, kust välja ulatumas vaidkivi tipuosa. Selle rühma kivide täpsemat arvelevõtmist raskendab veel ka üksnende registreerimise kokkuleppelistest kriteeriumidest – ulatumine vähemastiinimkõrguseni (1,6–1,8 m). Suhteliselt tagasihoidliku ümbermõõdu juures onsellest madalamate rahnude hulk juba väga suur. Põhja-Eestis, eriti rannikupiirkondades,on üldise rahnuderikkuse taustal ka nimetatud kõrguseni ulatuvatestkividest üsna paljud jäänud arvele võtmata. Seetõttu on pilt selle suurusjärgurahnudest märksa ebatäielikum eelnevatega võrreldes, kuigi sisemaa Eestis onneedki üsna hästi registreeritud. Igal juhul täiendab see üle 1000 ulatuv kivide arvoma andmestikuga oluliselt rändrahnude üldpilti. Mitmedki selle rühma rahnudkannavad nimesid, on seotud huvitavate muistislugudega ja etendavad tähtsat osamaastikuorientiiridena. Seetõttu on nendegi kivide mõtlematu lõhkumine ja kavatsetavteisaldamine leidnud elanikkonna kiiduväärt vastuseisu. Eestis laialdastkandepinda omav loodushoidlik mõtteviis toob edaspidigi teateid senitundmatutestkividest siinsel maastikul, näiteks saarkõrgustike künklikest võsastunud ja vähekülastatavatest paikadest ning mujaltki. Ligilähedaselt hinnates võib arvata, et“Eesti ürglooduse raamatu” andmebaasis arvelevõetud sellegi rühma rahnude üldhulkmoodustab umbes 80% nende algsest hulgast jäätumisjärgsel maastikul.Mõni sõna vaadeldava rahnuderühma piiritlemisest. Torkab silma, et ümbermõõduülemise piiri puhul on loobutud ootuspärasest 5-meetrisest sammust ja võetudmiskipärast selleks 15 m asemel 16 m. Selle põhjuseks on kogu rahnumaterjalistatistiline töötlus, mis näitas, et rahne ümbermõõduga 15–16 m on veel vägaarvukalt ja just 16 m piirist kõrgemal nende hulk märgatavalt langeb. See annabparema aluse rahnurühma loomulikuks piiritlemiseks. Rahnurühma ümbermõõdualumine piir 10 m on samuti kokkuleppeline, sest eristab meeldejääva arvuga kogusuurte rändrahnude kategooria.Nii kohalike kui ka maakondlike rahnude rühmas on mitmeid küllaltki hästituntud nimelisi kive, millest esitame vaid valikulise loendi (vt lisa 3).10 m ümbermõõdust allapoole jäävad juba väikesed rändrahnud, mille hulkEestis on ülisuur ja mis seetõttu jäävad käesolevast käsitlusest välja. Rahnudekategooria alumiseks üldpiiriks tuleb lugeda ümbermõõtu ca 3 m, mis keraleläheneva kuju korral annab arvutuslikuks läbimõõduks umbes 1 m (D = 3:3,14).Siitpeale loetakse väiksema läbimõõduga kivid juba munakate (1–0,1 m) ja veeriste(0,1–0,01 m) klassi, kus rakendub tavapärane kivide suuruse määramine just läbimõõduehk diameetri järgi. Viimast on väikeste rändkivide juures ju hõlpus otseseseltmõõta.17

Niisiis on suurte rändrahnude seas kokkuleppeliselt eraldatavad mitmed erisuurusjärguga rühmad. Sellist jaotust on mõistlik kasutada nii rahnude leviku,liustikujää kandevõime, rahnude rännutee pikkuse ja teistegi iseärasuste jälgimiseks,aga ka muudel juhtudel, näiteks loodushoiuliste meetmete rakendamisel.Rahnude üldhulga jaotumine suurusklasside järgi%75502510 16 20 25 50 mJoonis 2. Rahnude jaotumuskõversuurusklasside (ümbermõõdu)järgi.allub harilikule statistikaseaduspärale: mida suuremadon kivi mõõtmed, seda vähem neid looduses esineb(joonis 2). Jaotuskõver on lähedane astmefunktsioonile.Selle üldseaduspära taustal on kahtlemata kasulikteada suuremate rahnude mõõtmeid. Suurima ümbermõõduga(58,0 m) on tuntud Kabelikivi Muugal, tallejärgnevad Ehalkivi Kunda lähedal Letipea rannas(49,6 m), Laulumäe rahn Harjumaal (43,7 m), KukkakiviHiiumaal (42,1 m) ja Majakivi (40,9) Lahemaal.Paraku ei peegelda ümbermõõt siin rahnude tõelistsuurusjärjestust, sest pinnasest väljaprepareerituseaste ja sellest tulenev kõrguski on neil puhkudel vägaerinev. Nii on Ehalkivi ja Majakivi maapinnal peaaeguterviklikult nähtavad, samal ajal kui Kabelikivijätkub pehmes pinnases veel teadmata ulatuses. Seeasjaolu suunaski geodeet A. Kumari mõttele püüdareastada rahnud teise, mõnevõrra objektiivsema näitaja– ruumala – järgi. Et ruumala täpne geodeetilinemääramine on väga vaevanõudev töö, siis kulus suurematerahnude mõõdistamiseks palju aega ja energiat, kuid entusiast A. Kumariviis selle lõpuni ja avaldas kolmes trükises (1979b, 1981, 1986) vastava reastuse(tabel 2). Sellelgi real on omad puudused: arvestada sai vaid rahnude maapealsetosa. A. Kumaril polnud teada ka kõiki tänaseks leitud hiidrahne, mistõttu järjestusvajab pisut korrigeerimist kolmandas kümnendis (vt märkust tabeli juures). Sellelevaatamata annab A. Kumari andmestik koos teada olevate ümbermõõtudega siiskihea ettekujutuse Eesti suurematest rändkivimonoliitidest, mida omakorda täiendabnende kohta palju kordi avaldatud fotomaterjal. Ka hiidrahnude kitsama kooslusesees valitseb sama seaduspära: ümbermõõdu vähenedes suureneb kiiresti rahnudehulk (Pirrus 2003b). Ilmselt toimib selline jaotus ka kõigi väiksemate rahnurühmadesees.18

Tabel 2. Eesti suuremad rändrahnud A. Kumari järgi(reastatult ruumalade alusel)Nimetus Maakond Mõõtmed (p × l × k) Ümbermõõt, m Maht, m 31. Ehalkivi L-Viru 16,7 × 14,3 × 7,6 39,2 mp 49,6 max 9302. Kabelikivi Harju 19,3 × 14,9 × 6,4 58,0 7283. Majakivi Harju 15,1 × 11,0 × 7,0 32,0 mp 40,9 max 5844. Vaindloo r. L-Viru 15,3 × 10,1 × 7,7 38,6 4805. Rohuneeme r. Harju 12,1 × 9,7 × 7,4 30,0 mp 33,1 max 3976. Aruküla r. Harju 14,2 × 8,4 × 6,2 34,4 3607. Painuva r. Harju 12,2 × 11,0 × 5,2 34,1 3408. Ellandvahe r. Harju 12,0 × 8,9 × 5,9 31,3 3329. Kukkakivi Hiiu 16,0 × 11,3 × 3,9 41,5 mp 42,1 max 32410. Laulumäe r. Harju 15,9 × 13,1 × 5,0 43,2 mp 43,7 max 31711. Ojakivi L-Viru 11,6 × 10,0 × 6,0 29,6 mp 33,0 max 29412. Sorrukivi Harju 13,2 × 9,2 × 6,0 34,5 28813. Pärnamäe r. Harju 12,7 × 9,2 × 5,7 31,1 28414. Jaani-Tooma Harju 11,8 × 8,6 × 7,5 27,6 27415. Taari r. Harju 13,6 × 9,8 × 5,8 34,9 26416. Tammispea r. Harju 11,2 × 7,1 × 7,8 27,8 26217. Vahase I r. Saare 12,0 × 9,0 × 5,1 30,3 mp 31,7 max 24218. Kupukivi Harju 12,5 × 8,7 × 5,8 33,2 23819. Männiku r. Tallinn 11,9 × 9,5 × 5,7 31,8 mp 34,8 max 23820. Ukukivi Harju 12,6 × 10,0 × 5,7 35,1 23621. Augu Suurk. Harju 10,5 × 7,2 × 6,9 28,3 23022. Silmakivi Hiiu 11,8 × 8,1 × 4,7 32,4 310 ?23. Hansumäe r. Harju 10,2 × 7,8 × 4,5 31,3 22124. Pahkla Suurk. Rapla 10,1 × 9,7 × 4,3 29,7 19725. Põlendiku r. Harju 10,6 × 7,4 × 7,0 28,826. Tulekivi Harju 12,5 × 8,4 × 3,6 35,127. Kõpu Suurk. Hiiu 10,7 × 7,5 × 5,3 28,4 17528. Rooslepa r. Lääne 11,0 × 7,0 × 4,5 28,929. Tagaküla r. L-Viru 10,0 × 6,1 × 4,5 28,230. Pakri Neosti r. Harju 11,2 × 5,2 × 5,0 28,0Märkus: Esimese 20 rahnu osas ei ole lisandunud andmed olulisi korrektiive teinud. Mõnevõrratinglikult tuleb ehk Eesti suurimaks rahnuks lugeda Toodrikivi, mahuga ca 1500 m 3 (Suuroja jt 2003),kuid asend merepinna all ja päritolu lähedal asuvalt Neugrundi struktuurilt ei luba seda vaadeldatüüpilise rändrahnuna. Pakri poolsaarel Leetse mõisa lähedal paikneb kaheks lagunenud (lõhutud?)rahn ümbermõõduga 55 m, mis algselt võinuks samuti kuuluda siinsete rahnude esiritta, kuid säilinudosa väike kõrgus ja jäänuki kaheosalisus teeks sellegi liialt tinglikuks. Küll aga tuleb ilmselt täiustadakolmanda kümne loendit. Ehkki täpsemaid ruumalamõõdistusi A. Kumari määrangutele ei olelisandunud, on mitmedki tema vaateväljast eemale jäänud rahnud oma mõõtmetelt sedavõrd suured, etvõivad paigutuda sellesse nimistusse. Niisugusteks rahnudeks võiksid olla ehk Luubakivi, Rehesaareja Äksi rahn Harjumaal, Lehtmetsa kivi Naissaarel, Truumanni rahn Läänemaal, Sudise rahn Lääne-Virumaal ja võib-olla ka Varja rahn Ida-Virus. Need oletused vajaksid edaspidi täpsustamist, kuid seeei vähenda sugugi A. Kumari poolt tehtud mõõtmiste kaalukust.MassRahnude suuruse joonmõõtmete kõrval on sageli vaja teada nende massi ja sedanii teaduslikuks aruteluks jää kandevõime üle otsustamisel kui ka praktilises19

tegevuses. On ju rahnude teisaldamine lausa mõeldamatu kivimüraka kaalu teadmata.Rahnu mass tuletatakse loomulikult tema ruumala järgi. Viimast aga onrahnude korrapäratu kuju tõttu väga raske täpsemalt määrata ja pinnasesse mattunudosa puhul on see lausa võimatu. Isegi rahnu maapealse, vaatluseks kättesaadavaosa ruumala usaldusväärseks määramiseks on tarvis vastavat mõõteriista jaselle käsitsemise oskust. Niisuguse aeganõudva töö Eesti kõige suuremate rahnudemõõdistamisel tegi geodeedist entusiast Aadu Kumari (1974, 1979b, 1981, 1986).Teodoliidi abil teostatud tahhümeetrilise mõõdistamise andmeid on A. Kumarilt niisuurte (tabel 2) kui ka mitmete väheldasemate rahnude kohta. Lähedasi mõõtmisvõtteidkasutades on kümnete rahnude kohta tahhümeetrilisi ruumalamääranguidteinud veel riiklikus looduskaitsesüsteemis töötanud geodeedid P. Kohava jaM. Raid ning üksikmääranguid on laekunud lisaks teisteltki uurijatelt. Nii onpraegu Eesti ürglooduse andmebaasis kasutada andmeid veidi üle 120 rahnu maapealseosa ruumala kohta. Nende täpsust, kokkulangevust ja reprodutseeritavust eiole küll põhjalike korduvuuringutega kontrollitud, kuid visuaalne hinnang kooslineaarmõõtmete jälgimisega lubab seda andmestikku siiski kasutada üldisemateksarvutusteks. Edasine massi määramine on siit lihtne – kuupmeetrites ruumala tulebkorrutada graniitide tihedusega 2,72–2,76 t/m 3 ja saadaksegi rahnu mass tonnides.Eesti rahnumaterjali tihedusenäitaja muutub graniitide lähedase koostise tõttu väheja arvesse võttes rahnus esinevaid kinnislõhesid, mis seda veidi vähendavad, võibarvutustel kasutada ligilähedast arvu 2,7 t/m 3 .Eeltoodu ei lahenda siiski probleemi, kuidas määrata iga konkreetse rahnu tõepärasttegelikku massi. Ometi on see vajalik mitmete rakenduslike ülesannetelahendamisel ja lausa möödapääsmatu väiksemate rahnude juures, kui tekib nendeteisaldamise või nihutamise vajadus. Seepärast on vaja vähemalt ligilähedaseltkihinnata rahnu ruumala ja massi ka lihtsamalt kättesaadavate lineaarmõõtmete abil.Seda on püütudki teha nii suurte looduskaitsealuste kivide (Maide 1939) kui kaväikeste rändrahnude kohta (Viiding 1955b). Viimaste puhul on see hõlpsaminiteostatav, sest väikerahnud on mõõtmiseks kõigist külgedest ka väliolukorras pareminikättesaadavad ja üldiselt lihtsama kujuga. Suuremate rahnude puhul takistabruumala määramist oluliselt rahnu korrapäratu väliskontuur ja muidugi maasiseseosa kättesaamatus mõõtmiseks. Neil juhtudel tuleb püüda rahn samastada mingilähedase geomeetrilise kehaga ning siis tavapäraste lineaarmõõtmete abil vastavavalemi järgi arvutada tema ruumala. Lihtsaimana näib ruumala seostamine ümbermõõduga,kuid juba eelnevalt võib öelda, et see ei saa anda rahuldavaid tulemusi,sest jätab arvestamata kivi kõrguse. Seepärast on lootustandvam viis rahnu kujuühitamine kera, püramiidi, koonuse või ellipsoidi, harvem kuubi või risttahukaga.Et rahnude valdaval osal on ümarad kontuurid, on loogiline kasutada samastamisekssiiski kumerapinnalisi geomeetrilisi kehi. Väikerahnude puhul soovitabH. Viiding kõige universaalsemana lähendust ellipsoidile, kasutades valemit0,55×a×b×c, kus a, b, c on rahnu kolm risti asetsevat läbimõõtu – s.o pikkus, laius,kõrgus. Suurte rahnude puhul on asi keerukam, sest pinnasesse maetud rahnupoolmiklõikab ära osa ellipsoidist. Seepärast tundub loomulikumana kasutadalähtealusena midagi poolkera või koonuse taolist.20

Küsimuse selgitamiseks tehti mitme variandiga korrelatsioonanalüüs, lähtudesrahnu lineaarsetest mõõtmetest ja 121 rahnu tahhümeetriliselt määratud ruumalast.Ruumala tahhümeetrilised otsemäärangud vastandati rahnude joonmõõtmete aluselarvutatud lähedaste geomeetriliste kehade – kera, ellipsoidi, koonuse ja kumerkoonuse(0,5 h × S) mahtudega (joonised 3 ja 4). Kõigi valitud kujundite ja otsesteruumalamäärangute vahel ilmnes väga tihe korrelatsiooniseos (korrelatsioonikordajar = 0,88–0,97), madalaim on see vaid kõrvutamisel ümbermõõduga. Regressioonon lineaarne, andmekogumit läbiv regressijoon on praktiliselt sirge. Sellekallet silmas pidades näeme, et kera kujust lähtudes saame alati tegelikkust tugevastiületavad tulemused, koonuse puhul aga seda kahandavad tulemused. Parimakokkulangevuse annab rahnu samastamine ellipsoidi või kumerapinnalise koonusega.Viimast võibki soovitada rahnu ruumala määramiseks praktikas: valem onlihtne – rahnu maapealne põhjapindala tuleb korrutada poole kõrgusega. See järelduska on parimas vastavuses rahnude levinuma väliskujuga (joonis 7).Muidugi kehtib niisugune ruumalamäärang vaid rahnu maapealse osa kohta,millelt on pärit ka lähtemõõtmed. Et kaasa haarata maasisene kiviosa, tuleb tehaveel lisaparandus, arvestades rahnu jatkumist pinnasesse. Vastava jaotuspildi alusel(joonis 7), võib teha järelduse, et maasisene osa moodustab enamikul rahnudest ca20–30% üldmahust, mille piires tulekski vastav lisandus teha. Sellise menetlusegajõuame rahnu tegelikule ruumalale ja massile ehk kõige lähemale.Lähtudes Eesti rahnudekogumi jaotumisest mitmesse suurusklassi, võime arvutustealusel avaldada nende klasside keskmised ruumala- ja massiarvud ning nendepiiriväärtused (tabel 3). Need arvud võimaldavad ligikaudselt hinnata rahnu ruumalaja massi ainuüksi ümbermõõdu abil, rahnu kõrguse arvessevõtmine annab võimalusetuletatud statistilist keskmist veel maksimaal- ja minimaalväärtuste piirideskorrigeerida.Suurusklasse omavahel võrreldes näeme, et hiidrahnu keskmine mass ületabjärgmise klassi oma umbes kolmekordselt, rääkimata kohaliku tähtsusega rahnudekeskmisest massist, mis ületatakse juba 12-kordselt. Seega kasvab rahnu masslineaarmõõtmetest tunduvalt kiiremini, võrdeliselt viimaste kuubiga, mis onruumalaarvutustel igati loomulik.BCDEFümbermõõt, m kera ellipsoid koonus kumerkoonus4/3πR 3 0,55abc 1/3hS 1/2hSJoonis 3. Geomeetrilised kehad, mis võiksid olla aluseks rahnude ruumala arvutamisel nendepõhiparameetrite – ümbermõõdu B, pikkuse a, laiuse b, kõrguse c, h ja põhjapindala S järgi.21

A-BA-DB70,060,01200,01000,050,0800,040,030,0600,020,0R = 0,886 400,0R = 0,97610,0200,00,00,00,0 200,0 400,0 600,0 800,0 1000,0 0,0 200,0 400,0 600,0 800,0 1000,0AADA-CA-E1400,0600,0C1200,01000,0800,0600,0400,0200,0R = 0,959E500,0400,0300,0200,0100,0R = 0,9750,00,00,0 200,0 400,0 600,0 800,0 1000,0AA-FAF800,0700,0600,0500,0400,0300,0200,0100,00,00,0 200,0 400,0 600,0 800,0 1000,0AR = 0,976Joonis 4. Lähedaste geomeetriliste kujundite B-F (joonis 3) järgi arvutatud ruumala korrelatsioonotseselt (tahhümeetriliselt) määratud ruumalaga A (121 rahnu andmetel).Tabel 3. Rahnuklasside keskmised suurusenäitajadÜmbermõõt, m Kõrgus, m Ruumala, m 3 Mass, tvahemik keskmine vahemik keskmine vahemik keskmineÜmbermõõt >25 m 30,6 1,5–7,8 4,4 49–930 236 63725–20 21,8 1,6–5,5 3,5 30–137 84 22720–16 17,2 0,8–5,1 2,5 17–77 48 13016–10 13,0 0,8–4,0 2,1 6,5–36 19 5122

Vaadates rahnukogumi massi summaarselt (joonis 5) selgub, et kõikide suurusklassideosakaal rändkivide üldhulgas on peaaegu võrdne – suurte hiidrahnudekogukaalu kompenseerib väiksemate rahnude paljusus. Kokku moodustab suurterahnude maapealse osa üldkogus 240 000 tonni, ja kui lisame siia veel oletatavamaasisese osa massi ca 60 000 tonni, saame Soome alalt siia kantud suurte rahnudeüldmassiks 0,3 mln tonni. Kui siia lisada veel väikerahnude arvelt ehk teist sama-t60 00030 000Rahnude eri suurusklasside osamasssuurte rahnude üldmassist, t10 16 20 25 50 m63722751 13010 16 20 2550 mÜksikrahnu keskmine mass tonnides,sõltuvalt rahnu suurusklassistRahnude hulk eri suurusklassides1149363177941016202550 mJoonis 5. Suurte rahnude mass.23

palju, saame tulemi, mis toetub küllalt tõesele arvutuslikule alusele ja annab ettekujutusemandrijää tohutust kandejõust. Siit edasi mõeldes ja oletatavat Soomekulutusala pindala silmas pidades saab koguni arvutada, kui palju kivimassi sellekaljusest aluspõhjast on mandriliustik eemaldanud ja kaljupinda madalamakskulutanud.Kuju, suhe pinnasega%7550250ümarad ovaalsed piklikudp:l 1,0-1,5 p:l 1,5- 2,0 p:l > 2,0Joonis 6. Rahnude jaotumus põhiplaanipiklikkuse (pikkuse ja laiusesuhte) järgi (1783 rahnu mõõtmisandmetel).Rändrahnude kuju on detailides väga eripalgeline ja igal üksikul juhul kordumatu,sest lähteala kaljupinnasele tugevat survet avaldanud mandrijää rebis sellestlahti eelkõige nende pealispinnal juhuslikult paiknenud lahtised või tugevastilõhestunud kiviplokid. Tahke jäämass ei suutnud neid oluliselt ümber kujundada jasuured kivimürakad säilitasid paljuski oma algkuju.Siiski võime üldpildis täheldada ka küllaltkiselgeid jääsisese töötluse jälgi. Nimelt on peaaegukõik rahnud ovaalse või munaja üldkontuuriga,kus rahnu pikitelg ei ületa üle kahe korrarahnu laiust. Niisiis on täheldatav kõikide edasikantudkivide kalduvus oma teekonnal omandadaisomeetrilisele lähenev väliskuju. See on seletatavkulutusnähetega just liikuva jäämassi sees,kus juhuslike piklike monoliitidena kaljupinnasestlahtirebitud plokid kiiresti väiksemaks murti.Tõepoolest, ühes suunas väljavenitatud rahnuvormekohtame harva (

Mõistagi oli liustikujääl siit hõlpus lahti rebida juba eelnevalt poolümardunudlapikuid ja ovaalseid kehi, mida kohtamegi selle kivimitüübi rahnude puhul kõigesagedamini.Arvukad moondekivimid, peamiselt biotiidirikkad või amfiboolsed gneisidannavad samuti poolümardunud ovaalseid rahnuvorme, kuid sageli on neile iseloomulikkonarlik või astmeline pealispind, mis tuleneb nende tekstuursetest iseärasustestvõi lõhelisusest. Selle rühma sagedased üleminekukivimid (graniitgneisid,gneissgraniidid) jäljendavad enamjaolt graniitidele iseloomulikku ümarjat välisvormi.Eriti keeruka kuju ja pinnakonarustega eristuvad Loode-Eesti Neugrundikraatristruktuurilt lahtikangutatud gneissbretša rahnud. Tuultele suletud maastikulsaadab rahne mügarja pealispinna tugev sammaldumine, mis võimaldab neidmõnikord juba eemaltki ära tunda.Rahnude üldkuju maastikul sõltub suuresti lasumusiseärasustest ja suhtestümbritseva pinnasega. Moreenist tervikuna vabanenud rahne kohtame võrdlemisiharva, enamasti mererannal või Põhja-Eesti paepõhjalistel loopealsetel. Paljudeljuhtudel on rahnud poolenisti pinnasesse mattunud ja nähtav on üksnes kiviülemine pool, mõnel juhul isegi vaid selle lae kõrgem osa. Seetõttu on rahnuvormidetüpiseerimine maastikul küllaltki tinglik ega võimalda teha kaalukamaidjäreldusi. Raskusi tekitab just rahnu maasisese osa kättesaamatus vaatluseks. Siinabistab pisut rahnu maksimaalse ja maapinnal mõõdetud ümbermõõdu võrdlus. Kuikivi aheneb maapinnal kõigist külgedest, võib arvata, et ta ei jätku kuigi sügavalemaapõue. Kui rahnu alus laieneb mitmes suunas, siis tõenäoliselt on ta tugevastipinnasesse mattunud ja tal on koonusjas-püramiidne üldkuju. Rahnude väliskuju jamattumisastme iseloomustamiseks võib kasutada järgmist tüpiseerimisskeemi(joonis 7). Hiidrahnude ja neile lähedaste suurrahnude lasumuse jaotusskeemidnäitavad, et mõlemas koosluses puuduvad peaaegu täiesti tasakaaluasendist kõrvalekalduvad rahnukujud (V, VI), ootamatult vähe on ka koonusjaid-püramiidseidrahnutüüpe (IV). Ülekaalus on ümarakontuurilised rahnud, kusjuures suurte kivideseas on valitsevad suhteliselt vähe pinnasesse mattunud vormid (I, II). Viimane onilmselt seletatav pinnasekihtide, sh ümbritseva moreeni väikese paksusega Põhja-Eestis, millest tugevad suurrahnud hiljem hõlpsasti välja prepareeruvad. Väiksematerahnuklasside puhul pole see seaduspära nii selge.Suuremate rahnude hulgas moodustavad erirühma oma algse risttahukalise kujusäilitanud rabakiviplokid, mis lebavad maapinnal ühel küljel lapiti, märksa harveminikallutatult, andes teravaharjalisi katuselaadseid vorme (VII, VIII). Suurem onnende osakaal just põhjaranniku hiidrahnude seas, kuhu rahnud jõudsid pärastlühikest rännuteed, säilitades palju oma algkujust. Väiksemate rahnude hulgas onnurgelise kontuuriga rahne vähem ja hoopiski kaovad nad lõunapoolsetes rajoonides,kus samaaegselt kahaneb ka rabakivirahnude üldhulk.Ühise joonena kogu Eesti rahnukoosluses ilmneb selgesti, et peaaegu kõikrahnud (>95%) lebavad maapinnal lapiti – st nende kõrgus jääb alati väiksemakslaiusest. Olukordi, kus rahn paikneb liistakuna püstises või poolpüstises asendis,kohtab üliharva. Hiidrahnude seas on selliseks vaid Tammispea rahn Harjumaal,25

0 10 20 30 40%IIIIIIIVVVIVIIVIIIHiidrahnud ümbermõõduga > 25 mRahnud ümbermõõduga 25-20 mJoonis 7. Rahnude jaotumussagedus põhiliste lasumustüüpide järgi.väiksemate rahnude hulgas tuleb neid ette rohkem: Jõiste Vanapaganakivi Saaremaal(vt foto 42), Kuhjakivi Kestla külas Ida-Virumaal ja mõned teisedki. Koostatudtabeli andmestik (tabel 4) näitab, et püstiseid kive on kõige enam Põhja-Eestis (Harjus ja Virus), kus rahnude lasumusviisi võisid mõjutada hilisemadrannaprotsessid, esmajoones liikuv rüsijää nii tänapäevastel kui ka Läänemerevarasematel rannaaladel. Rahnuasendis avalduv üldine seaduspära on küllaltki oluline,sest see näitab, et suured kiviplokid võtsid juba liikuvas poolplastses jäämassisraskusjõu mõjul tasakaalustatud lapikasendi, mida ei suutnud oluliseltmoonutada ei hilisem väljasulamine moreenkuhjatistesse ega ka laskumine aluspõhjareljeefiebatasasustele.26

Tabel 4. Püstiste ja poolpüstiste (servitiste) rahnude jaotumus EestisPiirkond Rahnude üldhulk Serviti rahnud %Põhja-Eesti vöönd882 38 4,3Harju, Lääne-Viru, Ida-ViruKeskvöönd464 8 1,7Hiiu, Lääne, Rapla, Järva, JõgevaLõuna-Eesti vöönd434 10 2,3Saare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Valga , Põlva, VõruKokku 1780 56 3,1Märkus: Serviti olevateks loetakse rahne, mille kõrgus ületab aluse laiuse.Pinnaümardatus, pikitelje orientatsioon, hilisemad nihkedRahnude lasumusviisi ja kujuga on üldjoontes kooskõlas ka nende välispinnaiseärasused. Rahnude ovaalse-ümarakontuurilise kuju puhul on neile iseloomulikpinna siledus, mis selgesti viitab kivide töötlusele liikuvas jäämassis. Põhjuseks onmuidugi hõõrdumisnähted nii mandrijääs endas kui ka kokkupuutel ümbritsevamoreenainese ja kõvadest kivimitest koosneva aluspõhjaga. On ju liustiku liikumiseleiseloomulik raskema rahnumaterjali koondumine jäämassi alumisse ossa,kus kivide kokkupuude aluspinnaga oli tavaline ja kus nad sageli rullusid “ratastena”liustiku ja maapinna piiril. Siiski torkab silma, et eriti tugevate silumistunnustegaon just väiksemad rahnud, suuremate puhul on see tunnus vähem väljapeetud.Kõrvuti siledaks hõõrutud pinnalõikudega tuleb neil sageli ette ka üsnakonarlikke, mõnikord koguni teravanurgalisi välispinnavorme. Selle seaduspärapõhjusi on ilmselt mitu. Üks neist on suurte kivimiplokkide vähene pöörlevusjäämassis. Teisena tuleb nimetada lähtekivimite kivimilisi erinevusi. Jämedakristallilisterabakivide pealispind on peaaegu alati krobelisem peene- ja keskmisekristallilistegraniidierimite omast. Ebaühtlase koostisega silmisgneissidel, migmatiitidelja spetsiifilistel gneissbretšadel on mügarjalt korrapäratu välispind enamastitavaline. Kõik nimetatud tunnused tulenevad otseselt kivimi ehituslikest iseärasustestja säilivad seetõttu mingil määral ka jääsisesel töötlusel. Kolmanda silumistegurinatuleb arvestada veel kivimite algset lõhelisust. Rabakivide juures on jubamärgitud nende ristisuunalist lõhestatust tahukakujulisteks plokkideks, mis arusaadavalttõsiselt takistas nende pöörlemist jäämassis. Peenemateraliste graniitideümarjas eraldiskuju toimis silumisprotsessi soodustava tegurina. Ja lõpuks tulebnimetada ka võimalikke kokkupõrkeid suurte rahnude endi vahel, mille kohta otsesedandmed küll puuduvad. Hoopiski sagedamini põhjustas rahnude nurgelist kujusuurte plokkide lagunemine ümbritseva jäämassi survel või läbikülmumisel-väljasulamisel.Viimastel puhkudel ei jõudnud tekkinud murdepinnad edasisel teekonnalenam tasanduda ja niisuguseid töötlemata pindu leiame rahnudel üsna sageli.Rahnude pinna üldist silumis- ja ümardumisastet käsitledes tuleb kindlastirõhutada transporditee pikkust. Torkab silma Eesti lõunapoolsete rahnude suuremtöötlusaste, kuid siin on teisigi mõjutegureid. Nimelt lagunevad pikemal teel27

kergemini lõhederikkad ja jämedateralisemad kivimid (rabakivid, gneissbretšad),mistõttu suurte rahnude seas kasvab pikkamisi just vastupidavamate kivimiteosakaal. Nende pärinemine peamiselt eelnevalt jää poolt lihvitud silekaljudelt lõiedasiseks ümardumiseks hoopis teistsugused eeldused, kui seda täheldame tugevastilõhestatud kaljudest pärinevatel nurklikel kivimürakatel.Niisiis on suurte rahnude ümardatus ja pinnasilutus liustikujääs sõltunud paljudestteguritest ja selles ei ilmne väga ühemõttelist seaduspära. Üldise asjaolunatuleb vaid veel kord rõhutada, et Eesti alal on väikerahnud tavaliselt suurrahnudesttäiuslikumalt lihvitud ja silutud, mis viitab nende suuremale liikuvusele ja pöörlevuseleliikuvas jääs.Hoopis intrigeerivam on rahnude pikitelje orientatsiooni jälgimine maastikul,mis võiks anda mingi ettekujutuse liustikujää dünaamikast. Et rahnude raskuskeseasub tavaliselt nende allosas (joonis 7), siis võib eeldada, et rahnude pikitelg võtabliustikujää liikumisel sellega ühise suuna ning suuremad rahnud võiksid kujutadaendast midagi orienteeritud kaljuvoorte taolist. Teisest küljest võiks ka arvata, etpiklikud rahnud võivad käituda lausa vastupidi – jäämassi aluspinnal rulludespaigutuda hoopis risti jäämassi liikumissuunaga. Ja on ka kolmas võimalus: suurterahnude paigutuses ei ilmne mingit korrapära – nende asend jääst väljasulamisel ontäiesti juhuslik. Nendele küsimustele peaks andma vastuse rahnude paigutusestatistika, üksikjuhtude põhjal ei saa teha tõsisemaid järeldusi. Mõistagi sobivadselliseks analüüsiks üksnes pikliku kujuga rahnud, mille suurim horisontaalmõõtületab vähemalt poolteist korda sellele ristise laiuse. Niisuguseid rahne ei ole justpalju (joonis 6).Väiksemate rahnude juures on H. Viiding (1955b) täheldanud kindlamat orienteeritustjust tilgakujuliste rahnude juures, kus rahnuteravik näib analoogiliselttuulelipuefektile enam ühtivat liustiku liikumise suunaga. Statistilist tõendusmaterjalita selle kohta siiski ei esita. Suurte rahnude puhul on seda mõtet rasketoetada, sest nende tilgalaadset kuju on allosa mattumise tõttu enamasti võimatutuvastada. Seetõttu tuleb siin piirduda pikitelje üldise orientatsiooni jälgimisega.Rahnukoosluse suuremate esindajate – hiidrahnude kohta on see analüüs 32 rahnupõhjal tehtud (Pirrus 2003b), kuid see ei andnud selgelt tõlgendatavat tulemust.Rahnude pikitelje suund koondub küll valdavalt vahemikku 270–300 o , kuid sedaon raske otseselt seostada jää liikumise üldsuunaga. Et andmestik jätab peaaegutäiesti katmata kirdesektori suuna, siis rullumisefekti hüpoteesist ei saa siinkohalküll rääkida.Hilisem analüüs kolme suurema rahnuklassi kohta (ühes täiendustega hiidrahnudeosas) on toodud joonisel 8. Andmestik 20 o sektorite lõikes näitab üsna vastuolulistpilti. Kui hiidrahnude hulgas on rahnude pikitelgedel valdavaks lääneloodesuund, siis rahnuklassi 25–20 m puhul on ülekaalus just kirdesektor, andes NO 10–30 o väljalöögi kõrval seletamatu maksimumi itta (70–90 o ). Väiksema, maakondlikutähtsusega rahnude kooslus näitab jällegi pikitelje eelistust loode-kagu suunal.Neist andmetest võib teha järelduse, et rahnukogumi pikitelgede asetus on pigemjuhusliku iseloomuga, mis mõõdetavate objektide vähese hulga tõttu selget seaduspäraei ilmuta. Asetades kõik mõõtmisandmed (152) ühele graafikule, saame siiski28

pildi ülekaalukast loodesuunast 310–330 o ,mida aga ikkagi pole kerge ühitada jäämassioletatava pealetungisuunaga: see onliialt kallutatud läände.Rahnude orientatsiooni juhuslikkus koosmuudegi lasumusiseärasuste jälgimisegatõstatab küsimuse ka rahnude võimalikustasendimuutusest pärast jääst väljasulamist,näiteks jääajajärgsel perioodil. Arvestadesaga suurte rahnude vähemalt mitmekümnetonnini ulatuvat massi, on vähe tegureid,mis võinuksid nende väljasulamiseaegsetasendit hiljem muuta. Kõne alla tulevadüksnes raskusjõu toimel aset leidvad vajumidjärskudel nõlvadel või ebapüsival pinnasel,mida võivad esile kutsuda ka hilisemadmurrutus- või erosiooniprotsessidmaastikul. Konkreetseid näiteid niisugusteliikumiste kohta võib tuua üksikuid. NimetagemPalivere Jõerahnu, mis on alla libisemasjõesängi põrkeveerul. Tuntud onTeravkivi (Mustkivi) Kakumäe poolsaareloodetipu lähedal, mis Kambriumi liivakiviastanguservalt murrutusvaringu tagajärjelhiljuti alla veepiirile veeres ja omaalgset asendit põhjalikult muutis (Suuroja,Suuroja, 2006). Võimalik, et selliseid nihkeidjärsu klindiastangu lähikonnas on toimunudteisigi, kuid otsesed teated neistpuuduvad.Kõige mõjukama rahne ümberpaigutavategurina toimib tormide ajal mererannalkuhjuv rüsijää. Võimsad jäävallid suudavadnihutada ka mitmesajatonniseid kivimürakaid,tegid seda minevikus ja teevad tänapäeval.Eesti rannikualal on niisuguseidnähtusi paljudes kohtades. Trükistes on teateidVõlupe suurrahnu (ümbermõõt 20,3 m;mass 57 t) ligi 300-meetrisest edasikandestTriigi lahe äärsel heinamaal (Räägel 1969)ja väiksema Hülgerahnu liikumisest Muhu>25 m25-20 m20-16 mrannikul. Madalal merepõhjal on sageli näha rahnude värskeid nihkejälgi, näiteksVahtraste lähedal Hiiumaal ja mujalgi. Varasematest ümberpaigutustest kõnelevadsuurte rahnude read endisaegsete merestaadiumide rannaastangute servadel ja jalami-WWWkõik üle 16 mWNSO34 rahnuO42 rahnuO76 rahnuO152 rahnuJoonis 8. Rahnude pikitelje orientatsioonilmakaarte suhtes.29

tel (Pakri poolsaarel Neostis ja Pärnasalus, Kividemäel Harju-Madisel, Rannamõisaleetseljakutel, Käsmus, Manilaiul jne). Rüsijää tegevusest rannikul annavad tunnistustüksteisele lükatud suurte rahnude lõhestatud monoliidid (Vainupea kabeli juuresmadalmeres) või koguni hiidrahnude purustamine ja tükkide ärakanne (MustkiviViinistu kunstikeskuse juures). Võib arvata, et peaaegu kõik tänases rannavööndispaiknevad suurrahnud on korduvalt tunda saanud rüsijää tugevat survet, mis võis viianende asendi muutusele või koguni rahnude purustamisele (Kirikukivi Vormsil,Punaskikivi Muhus, Odakivi, Altja Titekivi ja Lobi lahe suurkivid Lääne-Virus jt).Mitmete rahnude liikumisi-purunemisi mereprotsessides on olnud näha otseseltki(Osmussaare lähedastel gneissbretšadel – Suuroja jt 2003). Suurte rahnude asendimuutusion toimunud ka suurematel siseveekogudel – Tamme paljandiastangu jalamilVõrtsjärvel, Nina külas Peipsi ääres ja mujal. Rääkimata väikerahnude kuhjatistest,mis moodustavad siinsetel mererandadel ilmekaid, mõnikord lausa sillutisenalevivaid rahnukülve.Kõik need hilisnihkumised vajavad kahtlemata arvestamist rahnude käitumisdünaamikaja nende lasumusorientatsioonide käsitlemisel, kuid samas on nähtusetoimimisala ka üsna tagasihoidlik, piirdudes tänase rannikuala ja Madal-Eestirannalähedaste tasandikega. Sisemaal pole neist märkimisväärseid jälgi.Murenemine, lõhenemineHilisematest rahnude muutustest, mis leiavad aset pärast nende lahtikangutamistkaljusest aluspõhjast, on tähtsamad kahtlemata murenemis- ja lagunemisilmingud niiliikumise ajal jäämassis kui ka järgneva viibimise ajal maapinnal. Murenemisel eristatakseteatavasti kaht lagunemisviisi – keemilist (porsumine) ja mehaanilist (rabenemine).Keemilisel muutusel leiab aset vähem püsivate mineraalide lagunemine ilmastikutingimustetoimel, eelkõige nende asendumine pudeda saviainega – muutlikukristallstruktuuriga hüdrosilikaatide kogumiga. Viimased on vihmavetega kivimistkergemini eemaldatavad ja nii võib kivimi pealispind kaotada oma senise tugevusening hakata kooruma või pudenema. Eesti rändrahnude pindadel leiame selle protsessijälgi siiski vähe. Põhjusi on mitu. Esiteks on siinne materjal juba jääkandelhõõrdumise ja lihvimise tagajärjel kaotanud suure osa kivimiplokkide pudedaksmuutunud pealispinnast, mistõttu neil ilmingutel pole soodsat võimalust säilida jaedasi areneda ka jääst vabanenud rahnudel. Teiseks kulgeb rahnude keemiline muutumineliustikujääs viimase madala temperatuuri tõttu äärmiselt aeglaselt, jätmatamärkimisväärseid jälgi rahnupinnale. Ja kolmandaks, Eesti parasvöötmelise kliimatingimustes kulgeb kivimite välispinna keemiline mõjutus samuti väga vaoshoitult,mistõttu lühikese jääajajärgse perioodi kestel (alla 15 000 aasta) ei saanudki needprotsessid eriti areneda. Tasub lisada, et suure osa sellest ajast peitusid rahnud veelpinnases või koguni Läänemere hilisemate veetasemete all, täiesti isoleeritult välisteguritest.Seepärast ongi rahnude välispinna keemilised muutused jätnud siia võrdlemisitähtsusetuid jälgi. Pigem vastupidi, rahnud näivad kõikjal värskeilmelistena,nende algse koostise ja struktuuri-tekstuuri iseärasused on enamasti hästi jälgitavad.30

Peaaegu kusagil ei kohta pudeda savimassi või ookrikoorikuga kaetud rahnuerimeid.Ainsa keemilise muutusena on jälgitav ehk rabakivirahnude K-päevakivi ovoideümbritseva vähem püsiva plagioklassäärise lagunemine, mis kutsub esile paljudeseda tüüpi rahnude välispinnal huvitavate rõngakujuliste pisivaonditega markeeritudstruktuuri või üldise ebatasasuse.Teine protsess – mehaaniline rabenemine – on suurtele rahnudele jätnud hoopismärgatavamaid jälgi. Seda on esile kutsunud juba tegurid liikuvas mandrijääs:tugev surveolustik, hõõrdumine, raskusjõust põhjustatud nihkumised. Hiljem onlisandunud rüsijää toime rannikualadel. Kõik siinsest kliimast põhjustatud nähtused– perioodiline niiskumine ja lõhedes sisalduva vee läbikülmumine, taimejuurtetegevus, vähemal määral tuule või vooluvee toime, termilised pinged maastikulehästi avatud rahnumaterjalil – annavad oma osa mehaaniliste lõhkumisprotsessidesüvenemisele. Temperatuuri kõikumiste tagajärjed on eriti hästi tajutavad siinrikkalikult esindatud jämedakristalliliste rabakivirahnude juures. Päikese käessoojenedes paisuvad suured, kuni 15 cm läbimõõduga päevakivikristallid eri suundadeserinevalt, avaldades survet naaberkristallidele. Jahtudes tõmbuvad nad uuestikokku, moodustades korduvate tsüklite järel kivimis mikropragusid. Osakeste sidususnõrgeneb, pisilõhedesse tungib õhk ja vesi, arenevad keemilised protsessid,külmub vesi. Nii eralduvad rahnu välispinnalt tükid, see moodustab pinnakonarusi,mis omakorda soodustab edasist rabenemist. Päikesekiirgusele hästi kättesaadavaskohas avatud mererandadel või taimestikuta liivikutel võivad väikesed rahnudtäielikult pudeneda kandilistest tükkidest hunnikuteks. Siit on kõnealune kivisaanud oma nimegi – rabakivi (Soome rapakivi = rabe kivi; eestikeelsesse kirjapiltion juurdunud eksitavalt soodele vihjav nimekuju!).Peenemateraliste kivimierimite juures ei jäta temperatuuri kõikumised nii olulisijälgi, sest tekkivad mikropraod on neis imepeened ja jäävad välisteguritele enamastiväheavatuks.Suurte rahnude hilisemal lagunemisel mängib kaalukat osa nende algne lõhelisusja seda nii liikuvas jääs kui ka hilisemal lasumisel maapinnal. Eespool oli jubamärgitud rabakivide ristiseid lõhesüsteeme, mis annavadki rahnudele iseloomulikuristtahukalise kuju. Muidugi esineb ka sellest peasüsteemist erinevaid ja juhuslikumaltpaiknevaid lõhesid, mida mööda rahnud võivad laguneda väiksemateks ja korrapäratutekstükkideks. Lagunemisel annab oma osa lõhedes külmuv vesi, sageli kaneisse tungivad puujuured. Mõnikord toimub protsess iseeneslikult, üksnes raskusjõutoimel. Tuleb ju arvestada, et liikuvas mandrijääs olid rahnud enamasti tugevastikokku surutud või koguni läbikülmunud olekus, mis neid monoliitidena koos hoidis.Väljasulamisel need pinged langesid ja rahnud võisid laguneda mitmeks tükiks.Seetõttu leiamegi siinsel maastikul sageli just rabakividest moodustunud nurklikke jalähestikku paiknevaid rahnukogumeid. Tuntumad neist on nn Helmerseni kividHiiumaal, Kloostrikivid Palmses, Vana- Jüri rahnudekogum Käsmus jt.Ka teistele kivimitele on omane algne lõhenevus, enamasti rahnu läbivatetasaste pindadena, mida mööda rahnude eri osad võivad hõlpsasti üksteisest eraldudavõi koguni väiksemateks tükkideks laguneda. Suurte rahnude jalamil või sellelähikonnas leiame sageli sama kivimi nurgelisi tükke või kilde. Kui oleme kindlad,31

et tegemist pole inimese katsega saada siit tarbekivimonoliite, siis võime nähtusepeaaegu eksimatult kanda algsete lõheilmingute arvele. Erinevalt rabakividest onteiste graniitsete rahnude puhul lõhepindade paigutus juhuslikum, neid esinebharvem ja sageli on nad kaarjad. Tasapindu tuleb nendel ette vähem. Suurrahnudeseas arvukalt levivate gneisside lõhelisus on üpris korrapäratu ja suuresti muutuvühest kivimierimist teise. Enamasti ilmneb siiski gneisi lagunemine rööbiti tekstuurivööndilisusega, mille põhjustab plaatjate mineraalide, eeskätt biotiidi lehekesteühesuunaline asetus kivimis (joonis 9). Hoopis keerukaid lagunemise- jalõhenemisevorme annab aga rohketest soonkivimitest läbitud ja tugevasti laineliseksmuljutud gneisivorm – migmatiit.Tingimata tuleb rõhutada, et kõik aluselisema, raua- ja magneesiumirikkamakoostisega kivimid – dioriidid, gabrod, diabaasid, ultrabasiidid – nagu ka enamikpurskekivimeid, näiteks kvartsporfüürid, omandasid juba magma tardumisel korrapäratuja väga tiheda lõhedevõrgu, mistõttu lagunesid kiiresti väikesteks tükkideksja suurte rändrahnude näol Eestisse peaaegu ei jõudnudki.Kõik kirjeldatud lõhenemisvormid kontrollivad rahnude edasisi rabenemisprotsesse,kuid terviklikult hinnates ei saa ka rahnude mehaanilist lagunemist jääajajärgselperioodil Eestis lugeda kuigi oluliseks. Igal juhul ei põhjusta see märgatavaidhilisemaid muudatusi rahnude kivimirühmade algsetes suhtvahekordades.Rahnude pragunemist ja suurte avalõhede teket on mõnikord küllaltki raskemõista. Seetõttu on nähtusele omistatud ka üleloomulike jõudude toimet. Kõigesagedamini püütakse lõhestumist seletada välgulöögiga rahnu pihta. Niisuguseidpikse lõhutud kive näidatakse paljudes kohtades üle Eesti, viidates sageli esivanematekäest kuuldule või isegi arvatavate pealtnägijate ütlustele. Paraku tuleb sedaseletusviisi enamikul juhtudel pidada sügavalt ekslikuks. Välgulöögi maandaminesuure rahnu kaudu on üsna vähe tõenäoline, arvestades kivi madalat elektrijuhtivust.Puuduvad ka otsesed tõendid niisugustest juhtumitest. On teada vaid üksusaldusväärne pealtnähtud välgutabamus Ida-Virumaal Värava talu tagasihoidlikemõõtmetega rahnu pihta, mis leidis aset otse karjalaste silmade all. Kuid misNPealtvaadeN5.4Pealtvaade5.6t ä i d e t u d5.010.6ABVaade põhjast Vaade lõunast Vaade idastJoonis 9. Rahnude lõhenemisnäiteid. A – Algset lõhelisust järgiv iseeneslik lõhenemine (Kaarnakivi,L-Virumaa). B – Rahnu iseeneslik tükeldumine mööda kumerat üksiklõhet (Kutsala rahn,L-Virumaa).32

peamine – välgulöök ei suuda kusagil tekitada tasaseid lõhestumispindasid, rääkimatasuurte mitmetonniste kivimiplokkide laialipaiskamisest või isegi nende nihutamisestüksteisest eemale. Paremal juhul võib pikselöök purustada tähtsusetu osarahnutipust, tekitades siin korrapäratuid või radiaalselt paiknevaid pragusid. Nii olisee ka ülalmärgitud Värava talu rahnu puhul ja selliseid purustusi kividel võimenäha samuti inimese poolt lõhkelaenguga ettevõetud rahnu purustamise katsetel.Mõistagi läheneks välgulöögi jälg enam just sellisele purustusviisile.Mõnikord peetakse välgulöögi tunnuseks mustjaid kilekoorikuid lõhepindadel.Need on eksiteele viinud ka nimekaid uurijaid, näiteks Noarootsis asuvate nnTruumanni hiidrahnude puhul (Helmersen 1869). Hilisem koorikute analüüs näitas,et siingi pole tegemist mingite termiliste mõjutuste, vaid hoopiski rahnupinna tavapäraseoksüdeerumiskoorikuga (Pirrus 1994).Niisiis tuleb ilmekamaid rahnude lagunemisnähtusi ikkagi siduda nende algsetelõhenemisiseärasustega. Tihti võimendusid lõheilmingud just liustikujääst väljasulamisel,kui kokkusurutussurve alanedes hakkas kivile enam toimima raskusjõud.Paljudel juhtudel ilmneb lõhenenud rahnude juures inimtegevuse jälgi, eelkõigepüüet mööda lõhepindasid eraldada vajalikke tarbekiviplokke. Kasutusele on võetudkangid, kiilud või koguni lõhkelaengud. Rannikulähedases vööndis, kus militaarsetelvõi riigikaitselistel eesmärkidel on mõningaid suuri rahne võimsate lõhkelaengutegapurustatud, lagunevad need ikka korrapäratuteks tükkideks, ilma silmatorkavalttasaseid lõhepindu moodustamata (joonis 12). Seegi näitab, et meeliköitevversioon “piksekividest” tuleb vähemalt tasapindsete avalõhede puhul küllkindlasti kõrvale jätta.Rahnude kogumid, kivikülvidKivide lagunemine neis olevate lõhesüsteemide tõttu põhjustas rahnude mõõtmetevähenemist juba liustikujääs. Väiksemad tükid eraldusid emaplokist, jäid sellestmaha või liikusid kiiremini edasi, ümardusid oma teel ja täiendasid juba iseseisvaltmoreeni väikerahnude hulka. Suured rahnud jätkasid oma teekonda sõltumatult, kuidtugeva algse lõhestatuse korral võisid laguneda kord nemadki. See aga toimus allesväljasulamisel ümbritsevast jäämassist. Nii kujunesid maastikupilti ilmestavad nurklikestrahnutükkidest kogumid, kus kõik üksiktükid koosnevad samast kivimist,lebavad lähestikku ja loovad küllaltki hea ettekujutuse neid moodustanud rahnualgsest suurusest. Nende seas on tuntud kogumeid, näiteks juba nimetatud Helmersenikivid Hiiumaal, Näärikivid Matsalu lahe ääres Läänemaal, Truumanni rahnudNoarootsis, Lindakivid Ülemiste järves, Kloostrikivid Palmses, Kalevipoja luisukividJõgevamaal jt. On ka vähem tuntuid (Ahtsiga rahnud Hiiumaal, Hõbeniku kogumSaaremaal, Allikmaa gneissbretšad Läänemaal, Puusärgikivi Raplamaal ja ridamisiteisigi Harjus). Ilmekate teravaservaliste kuhjumite kõrval aga on ka mitmeidniisuguseid kogumeid, kus üksikrahnud on küll sama koostisega, kuid asuvad üksteisestmõnevõrra eemal ja kannavad endal sagedasti ka teatavaid ümardumisjälgi(Kividemägi Harju-Madisel, Lemmikneeme rahnud Aegnal, Leetse ja Neosti kivid33

Pakril, Vana-Jüri rahnud Käsmus, Lobi lahe rahnukogum Lääne-Virus, Õisu kivikogumViljandimaal jt). Nende kuhjumite tekkelugu on keerukam. Mõnel juhul onnad üksteisest eemaldunud ilmselt raskusjõu mõjul, kuid enamasti on neid lahkunihutanud ka veel üle kivide liikunud jäämass (joonis 10). Paljudel juhtudel, eritiMadal-Eestis, on rahnukogumid koondunud rannamadalikele või astanguservadele,kus neid on töödelnud ja reastanud hilisem kunagiste veekogude rüsijää. Mõlemattüüpi rahnude kogumitest atraktiivsemaid on “Eesti ürglooduse raamatus” arvelevõetud ligikaudu 30, kuid mitmete üleminekuvormide ja vähem ilmekate kogumitegakokku kohtab neid looduses veel vähemalt teist samapalju. Väärib märkimist nendeüheskoos rahnukogumiteks nimetatavate rahnude levikupilt maastikul (joonis 11).Nii koondub valdav osa kirjeldatud kogumitest Eesti põhjaranniku või Väinamerepõhjapoolsele rannikualale, markeerides seega just hiidrahnude ja nendele lähedastekivihiidude levikuala (joonised 17 ja 19). See on ju täiesti loomulik, sest maastikultajutavad kogumid on üksnes suurte kiviplokkide lagunemise jäänukid. Sisemaalkohtame neid harva, nad on siin ka väheldasemad ja juhuslikumad: Kalevipoja luisudJõgevamaal, Õisu hajutatud rahnud Viljandimaal.Kõiki kohti maastikul, kus rändkive kohtame üheskoos väga arvukalt, olemehakanud nimetama kivikülvideks. See mõiste on täpsemalt määratlemata ja seetõttuolemuselt üsna laialivalguv. Eespool käsitletud rahnukogumid võiksid ühe eritüübinaju kuuluda ka kivikülvide hulka, kuigi neid tuleks tekkeiseärasuste tõttuvaadelda pigem lagunenud suurrahnudena.Kuid on ka teistsuguse tekkeviisiga kivirikkaid alasid. Tõsi, neis on tegemistpeamiselt väikerahnudega, mille hulgas võib harva leida ka üksikuid suuremaid,ümbermõõduga üle 10 m. Kivirikkus on Eesti maaharijale hästi tuntud. Põhjapoolselpaelavamaal, eriti aga rannikupiirkondades, on rändkive mõnikord nii palju, ettervetel maatükkidel pole põlluharimine üldse võimalik ja neid saab kasutada vaidkarja- või metsamaana. Tuntud on rahnurohkus mereranna veepiiril – siin moodustavadkuni mõnemeetrise läbimõõduga rahnud sageli pideva sillutisvööndi, kus edasiliikuda saab vaid kivilt kivile hüpates (Suurupi, Juminda, Udria jt).Väikerahnudest kivikülvide seas võib eristada mitut tüüpi. Nende kujunemisviisilon siiski ühine algpõhjus: kõik kivikülvid on pärit liustikujääga põhja poolttoodud materjalist – moreenist. Moreen on teatavasti mehaaniline segu kõigist liustikuteele ettejäänud ollustest: liivast, savist ja kaljusest aluspõhjast lahti kangutatudkividest. Kivikülvid aga tekivad selle algse moreenimassi hilisemal puhastumiselpeenematest osistest. Tasastel aladel, eriti kunagistel rannikutasandikel, asusidpinnalähedasi moreenikihte töötlema sademe- ja vooluveed, veetaseme all aga kalainetus. Nad haarasid pinnasest kaasa ja kandsid minema selle peenimad osakesed– savi ja liiva, jättes kohale rahnumaterjali. Viimaseid ei suuda ju paigast nihutadatugevad lainedki, küll aga suudavad lained liikuvate liivaterade abil kive lihvida jasiledapinnaliseks kulutada. Niiviisi tekivadki algse moreenmaterjali kivirikkustiseloomustavad lihtkülvid. On loomulik, et mida rohkem oli moreenis rahne, sedailmekamaks kujuneb kivikülv. Seepärast on moreenist väljapestud kivikülve justPõhja-Eesti aladel (joonis 11), lõuna pool lahjeneb moreen kohalikest settekivimitestlisanduva pudeda materjaliga ja ilmekaid kivikülve ei moodustu.34

kraav allikaltNNA02 m6.04,0NC8,005 mB02 mJoonis 10. Suurte rahnude lagunemisel kujunenud kogumeid. A – Radiaalselt laiali nihkunudrahnutükkide kogum (Lohusalu-Põllumäe, Harjumaa). B – Korrapäratult hajutatud rabakivirahnutükkide kogum (Jõelähtme-Rokvahe, Harjumaa). C – Rüsijää poolt lagundatud ja hiljem üksteiselelükatud migmatiidirahnude kogum (Vainupea rannavees, L-Virumaa).35

1 2 34 5Joonis 11. Iseloomulike kivikülvide-rahnukogumite paiknemine Eestis. 1 – suurte rahnude lagunemiseltekkinud kogumid, 2 – moreenist välja uhutud väiksemate rahnude lihtkülvid, 3 – lihtkülvidestrannajää poolt hiljem kuhjatud read või sillutisevööndid, 4 – jääsulavetega moreenistvälja pestud (perluviaalsed) kivikülvid, 5 – tehislikud kuhjatised.Lihtsa tekkega kivikülve võime rohkem näha Saare- ja Läänemaa paelavadel(Pammanas, Paslepal, Penijõel, Ridala-Saanikul, Tammikul jne) ning ka Harjumaaklindiesistel madalikel, isegi linnaoludes (Koplis ja Mustamäel Tallinnas jm). Paelavalkujunenud kivirikkaid loopealseid on nimetatud omaette maastikutüübikski –rusulooks (Vilbaste 1935).Siinsetes kliimaoludes kujundab kivikülve teinegi tegur – rannaalade ajujää. Seeperioodiliselt vallidesse kuhjuv jäämass kohtab oma teel moreenist vabanenud rahneja nihutab neid uutesse kuhjatistesse, lükates kivi kivi kõrvale, kuni jää jõud raugeb.Järgnev lainetus puhastab rahnud peenemast materjalist ja niiviisi tekivad lihtkülvidekõrvale teiseselt rikastatud kokkulükatud rahnuvööndid. Need vööndid on vägakivirikkad ning enamasti pikliku või ovaalse põhiplaaniga, mille telgjoon kulgeb ristirahne koondanud jõu suunaga. Selliseid kokkulükatud rahnuvööndeid tekib mitmesugustelreljeefivormidel. Sagedased on nad madalatel kõrgendikel – kunagistel leetseljakutelvõi saarekestel (Manija, Anija-Õhklase, Käsmu jt), aga ka mitmesugusteastangute lähikonnas, nii jalamil kui ülaserval, ühesõnaga kohtades, kus reljeeffikseeris rannajoone ning lõi takistusi jää ja rahnude liikumisteele. Neid reastatudkivivööndeid leiame nii nüüdisrandadel kui ka vanade rannajoonte kohal (Hindastes,Nõmmemaal, Kadriorus, Veskimetsas, Käsmus jm). Eriti efektsed on kuhjatudrahnustikud nüüdisrandade aktiivse tegevuse piirkonnas, kus nad moodustavad pilkupüüdvaidvärskeilmelisi sillutusalasid (Hausma Hiiumaal, Juminda Harjumaal, UdriaIda-Virus, Ninaküla Peipsi ääres Tartumaal). G. Vilbaste (1937) on neid vööndeidnimetanud kivikuteks, kuid ettepanek pole laiemat kasutamist leidnud.Lainetuse ja rüsijää kuhjatud kivikülvide kõrval on Eestis esindatud veel ükskülvitüüp, kus moreeni rikastamist rahnudega on toimetanud vooluvesi. Niisuguseperluviaalse kivikülvina on käsitletud Emajõe ürgoru põhjaveerul Õvi külas paikne-36

vat ala, mille kivirikkuse on põhjustanud liustikujää sulamisel vallandunud vooluvesi(Anton 1983). See tohutu veehulk, mis kujundas ka Emajõe suuroru, pesi siinsestmoreenist välja rahnustiku ja jättis selle hajusalt maapinnale lebama. Tänaseks on seekivikülv (Õvi II) suuremas osas angervaksa- ja võsarindesse kasvanud ning vaadeldavvaid piiratult väikesel alal. Varasematel fotodel on ta nähtav suuremal karjatamisalal(Viiding 1958, lk 27). Huvi selle külvitüübi vastu on suunanud samalaadseobjekti otsingule lähikonnas ja nii leitigi samas külas eelmisest veidi põhja pool asuvasmetsatukas endise oja ääres veel üks sammaldunud väikerahnude külv (Õvi I).Sedagi on tinglikult loetud sama tüüpi vooluvee kujundatud kivikülviks, kuid suuremkaugus Emajõe orupervest teeb selle järelduse küsitavaks. Pealegi on külvi üheleotsale veetud ka põllult korjatud kive ja niiviisi külvi looduslikku olemust moonutatud.Üsna samalaadset kividerikast vööndit kohtame ka Järvamaal Peetri asundusest2 km loode pool, endise Karjaküla maadel. Siin ristub Esnale viiva teega kunagiseoja uuristatud madal orund, mille piires on rohkesti kivirikkast moreenistkunagiste veevoolude poolt välja pestud väikerahne. Paraku on karjatamise lõppedessee kunagi esinduslik kivikülv tihedasse rohurindesse ja lepa-pajuvõssa kasvanudning oma vaadeldavuse kaotanud. Pealegi on lähedusse põllult veetud ka suuremaidkive, mistõttu külvi looduslik ilme on siingi moonutatud.Rohkesti leidub Eesti maasikul ka tehislikke kuhjatisi. Peaaegu kõigil haritavatelpõllumaadel kohtame maaparanduslikke kivivaalusid, mis võsastudes ja põõsarindessevarjudes tekitavad keset kõlvikuid looma- ja taimeriigi jaoks omapäraseid ökoloogiliseltolulisi oaase, mis edaspidi vajavad kindlasti eritähelepanu. Neisse kuhjatistesseon enamasti kogutud küll väiksemaid rahne ja munakaid, kuid tihtipeale onsiia masinatega lohistatud ka suuremaid kive. Paljudel juhtudel on kive hakatudkuhjama just mõne teisaldamiseks liialt koguka rahnu ümber. Nende tavalistekivilasundite kõrval torkavad silma mõned erilised moodustised, näiteks omapärased“näljakangrud” Palmses, kus mõisnikud lasksid talumeestel need hoolikalt ladudaikaldusaastal osutatud abi eest.Omapärase kivikuhjatise on loonud Hiiumaa asukad Pühalepa kiriku lähedale.Need turistidele huvipakkuvad Oti ehk nn Põlise Leppe kivid on seotud mitmetepärimustega, mis kajastavad saarerahva uskumusi oma suhetest merega. Märgimeveel matmisrituaalidega seonduvat ja kivikalmetega täiendatud algselt looduslikkukivikülviala Võhmas Saaremaal, kodumaalt küüditatute mälestuseks kuhjatud kivikangrutPilistveres (foto 72) ja geoloog Endel Rähni suvekodu õuepiirdesse koondatudrahnude kollektsiooni Raplamaal. Mõned kivide tehiskogumid on tekkinudpõldudelt eemaldatud kivide hajusal paigutamisel metsatukkadesse või siis kavatsusestkasutada neid edaspidi tarbekividena (Hagudi ja nn Lõhkise kivi mäe külvidRaplamaal). Niisugused ettevõtmised olid jõukohased peamiselt mõisatele, kusselleks oli tööjõudu.Põlisest aukartusest suure kivi vastu on tulenenud laialt levinud komme kasutadamõnd kogukat rändkivi dekoratiivsetel eesmärkidel kas maaparandusobjekti tähistamiseks,ristteemärgiks või lihtsalt koduvärava kaunistuseks. Niiviisi teisaldatud rahnekohtame Eestis tihti ja neid on paigaldatud peamiselt viimastel aastakümnetel, kuiselleks tekkisid tehnilised võimalused. Kohati tekitab imestust mõne tegija erakordne37

entusiasm. Nii on Rooni järvedest kagu pool üks veidrik Valgamaa talumees traktoristideabiga kujundanud metsaserva omapärase suurtest rahnudest rea (nn Virnarahnuaia), millesse sattus isegi mõne km kaugusel kunagi looduskaitse all olnudKiviküla rahn. Rahnude lähedusse istutas mees väärispuid ja püüdis lähedaste sulglohkudevahele rajada veevoolude kaskaade, ja seda kõike vaid primitiivsete töövahenditega.Tegevus jäi küll pooleli, kuid reastatud rahnud püsivad kindla mälestusmärginatöömehe tahtest oma kodupaigas midagi luua, kas või vastukaaluks neilerändajatele, kes looduses vaid lagastavad. Sümpaatseid rahnudeteisaldusi põlluservadelevõib kohata mujalgi, näiteks Kersleti lähedal Vormsis, Obinitsa lähedal Korskisjt. Mõnus puhkepeatus mitme suure rahnu lähedal on omaette asendamatu väärtus.Väikestest kividest kuhjatisi loovad matkajad ka ise. Teame neid Altjal, Käsmus,Pilistveres. Mõnikord tekitavad need küll vastakaid arvamusi, kuid näitavad siiski, etka siinsel kividerikkal maal ei jäta kivid meid ükskõikseks.Kivikogumite liigitamine eri tüüpideks lihtsustab nende käsitlemist ja sedavõiks teha esitatud tabeli abil (tabel 5).Tabel 5. Rahnukogumite ja kivikülvide tüübid EestisNimetus Iseloomustus NäitedRahnukogumidA. NurgelisedSuurte rahnude lagunemiseltekkinud teravaservalisedtükidHelmerseni ja Ahtsiga kivid (Hiiu); Truumanni jaAllikmaa kivid, Näärikivid (Lääne); Hõbenikukivid (Saare); Lindakivi, Pakri-Leetse, Põllumäe,Tilgu ning Tavaru-Neeme kivid, Koosikivid jt(Harju); Vainupea kivid, Kloostrikivid (L-Viru);Puusärgikivi (Rapla); Kalevipoja luisk (Jõgeva)KivikülvidB. ÜmardunudSuurte rahnude lagunemiseltekkinud ja pisut ümardunudning laiali nihutatud tükidA. Moreenist väljapestud lihtkülvidPalli kivid (Hiiu); Remmelmanni kivid (Lääne);Madise Kividemägi, Pakri, Rokvahe, Lemmikneeme,Männasaare, Turbuneeme jt (Harju);Vana-Jüri ja Lobi lahe kivid (L-Viru); Õisu kivid(Viljandi)Pammana (Saare); Penijõe, Tammiku, Paslepa,Küremaa, Tubrimäe, Noarootsi Pulmakivid, PajumaaPulmalised (Lääne); V-Pakri, Mustamäe,Vabaõhumuuseumi (Harju); Pedassaare (L-Viru);Kangru (Järva)B. Eelmistest lainetuse või ajujääpoolt koondatud read võisillutisvööndid (kivikud)Hausma (Hiiu); Nõmmemaa, Rooslepa, Veski-Uuetoa (Lääne); Veskimetsa, Kadrioru, Koplipargi,Suurekivi-Kolga, Juminda, Õhklase (Harju);Udria (I-Viru); Manija (Pärnu); Nina (Tartu)TehislikudvormidC. Perluviaalsed (jääsulavete)moreenitöötluskülvidInimtegevusel loodudKarjaküla (Järva); Õvi I ja II (Tartu)Pühalepa Otikivid (Hiiu); Kersleti rahnud (Lääne);Võhma külv (Saare); Hagudi külv ja Mardi rahnukollektsioon(Rapla); Virna rahnurida (Valga);Obinitsa-Korski teeäärsed rahnud (Võru)38

Hävimine, kaotsiminekInimese tähelepanu pälvinuna või otseselt tema majandustegevuse valdkondasattununa on Eesti suurte rändrahnude kooslus kandnud kahtlemata ka kaotusi.Vaadelgem sedagi asjaolu.Tuleb tõdeda, et õnneks on inimtegevuse mõjutustele Eestis allunud peamiseltväiksemamõõduline rahnumaterjal, mille läbimõõt ei ületa harilikult mõndameetrit, ümbermõõt 10 meetrit ja mass 25–30 tonni. Need näitajad eristavadki nnväikerahnude klassi, mille piires on võimalik ulatuslikum rahnude teisaldamine jalõhkumine ehitiste, dekoratiiv- ja mälestuskivide tarbeks. Ka maaparanduslikelkivikoristustöödel, mis ongi peamine rahnude algkooslust muutev tegur, suudetiteisaldada üksnes sellise suurusjärgu kive. Väikerahnude looduslikust koosluseston tänaseks eemaldatud miljoneid kuupmeetreid kive (vt eripeatükki allpool).Siiski ei ole maaparanduslik tegevus rahne mitte niivõrd lõhkunud, kuivõrd neidlihtsalt algsest maastikupildist kõrvaldanud, paigutades neid ümber põlluservadele,kiviaedadesse või kuhjatistesse põllumassiivide keskel. Tunduvalt vähemal hulgalon rändrahne paigaldatud müüridesse, sadamamuulidesse või muudesse ranna- jamilitaarehitistesse. Neisse talletatud rahnumaterjal tegelikult ju säilib ja on sagelivaatlusteks juurdepääsetavgi, välja arvatud muidugi hiigelvaaludesse maetud javaateväljast pöördumatult eemaldatud rahnud. Hoonete ehitamiseks kasutatud rahnudehulk on maaparandusega võrreldes üsna tagasihoidlik, liiati võib krohvimatakivimüürides neid alati vaadelda ja tänu lõhestatud värskeilmelistele tasapindadelenende siseehituse iseärasusi hästi jälgida (fotod 86–89). Ka teeservadele, aiapiireteksja maaparandusobjektide tähistamiseks paigaldatud rahnud on üldjuhul kättesaadavatenavaadeldavad, rääkimata mälestussammastest või muudest dekoratiivkividest.Vaid kruusalisandiks purustamisel, betooni ja teede asfaltkattesse lisamiselhävib rahnumaterjal lõplikult. Graniitse killustiku valmistamine rändkividestvõib lähitulevikus isegi suureneda, vaatamata purustamise kulukusele, murenemisilmingutestpõhjustatud ebasoovitavale kvaliteedile ja sobivate kivide hajutatuselemaastikul. Seda muidugi juhul, kui kasvava teedeehituse tarvis ei leita paremaidlahendusi. Võib tulla isegi aeg, kui mõned põldudele veetud kuhjatisedki võetakseselleks kasutusse.Kõik öeldu puudutab väikesemõõdulist rahnumaterjali. Sel teel tehtud muudatusedei too erilist kahju keskkonnale ega takista teadusuuringuid. Näiteks rahnudekui juhtkivimite jälgimiseks ning ka rahnude kivimilise koostise uurimiseks jätkubsäilinut veel piisavalt.Teisiti on lugu suurte rahnudega. Vaatamata suurele massile, mis takistab nendeteisaldamist ja purustamist, on nendegi puhul kaotusi ja need on olulised justteaduslikus mõttes. On ju Eesti unikaalne piirkond, kus suurte kiviplokkide liikumiseiseärasuste kaudu saab uurida Lõuna-Soome kaljuse aluspõhja liustikulistkulutamist ja tasandusprotsessi ning hinnata üldiselt jää kandejõudu. Tähtsusetu eiole suurte rahnude osa ka looduskeskkonna säilitamisel. Nende jalamil paiknevadmitmete imetajate elupaigad (rebased, mägrad, kährikud, metssead), lagedel leiavadsoodsa kasvupinna taimeharuldused – kaugemate kaljupinnaste vormid (samb-39

Mõlemad ettevõtmised jäid suure maksumuse tõttu ära. On märkimisväärne, etisegi hiidrahnude leviku suurima sagedusega alal – Tallinna linnaehitustsoonis –puuduvad usaldusväärsed andmed hiidrahnude lõhkumisest. Pigem vastupidi, tänasesTallinnas on olemas 4 hiidrahnu (Männiku, Rahumäe, Pirita-Kose Kuradisadulja Merivälja), mis on piisavalt kaitstult sobitunud linnamaastikku.Eelnevast nähtub, et Eesti alale kantud hiidrahnude kooslust on lõhkumistegakahjustatud vaid minimaalses ulatuses (alla 5%), mistõttu see väärib tervikunaedasist kaitset (Pirrus 2003b).Suuruselt järgmise rahnudeklassi (ümbermõõt 25–20 m) lõhkumise kohta onandmed vähem usaldusväärsed, kuid kokkuvõttes tuleb siingi tõdeda, et nende 180eksemplarini ulatuv kogum on samuti peaaegu kahjustamata. Põhjuseks on ikkasuur mass ja sagedane koosnemine rabedast rabakivigraniidist, mille lõhutud tükkidegapoleks olnud suuremat peale hakata. On küll teada mõne selle klassi rahnupurustamiskatsed Naissaare põhjaosas (Süvendirahn jt), ilmselt militaarobjektideehitamiseks. Lõhkelaenguga on püütud purustada veel Tapa lähedal Tallinn–Tarturaudteetrassile jäänud Vasekivi (foto 45), Sagadi Suurkivi Lääne-Virumaal, Olginarahnu Narva lähedal ja mõnda teistki. Kõigil neil juhtudel on näha selleks otstarbekskivisse puuritud auke ja nende ümbert eraldatud väiksemaid kilde, kuidrahnu üldkuju ja algsed piirjooned on jäänud peaaegu moonutamata. On siiski kaerandeid. Purekkari neeme lahesopi lõunarannal on sõjaväe võimsa laenguga ülenipurustatud graniidirahn (foto 83), kuid sellegi tükid on jäänud laiali vedamata.Mõned lõhkumiskatsed on ka tegemata jäänud. Nii on teada kavatsus purustadaOjaküla Põrgurahn Hiiumaal 1939. aastal Vene sõjaväebaasi ehitamiseks, kuidilmselt kohaste transpordivõimaluste puudumisel jäi seegi tegemata. Muudel põhjustelpurustatud selle suurusklassi rahnudest otseseid andmeid ei ole, küll aga onelanikkond viidanud piirivalve poolt tehtud lõhkamistele ümbritsevas madalmeres,ilmselt vältimaks vaenulike dessantide varjumist suurte kivide taha. Selle ohvriksvõisid langeda ju ka mõned vaadeldava suurusjärgu kivid. Üldiselt aga on käsitletavkooslus Eestis imehästi säilinud ja täiendab oma andmestikuga hiidrahnudejuures täheldatud seaduspärasusi.Lõhkamiste ja muude purustamisviisidega on kõige enam kahjustatud tagasihoidlikumatemõõtmetega suurrahne, kuigi tervenisti lõhutud ja täielikult teisaldatuidon nendegi hulgas üpris vähe. Enamasti on suudetud lõhkuda vaid rahnu ülaosa,eemaldades sellest mitmesuguse suurusega tükke. Isegi juhul, kui rahnumaterjal onära viidud näiliselt tervikuna, on järele jäänud kivi maasisese osa purustusjälg, midavõib veel vaadelda ja rahnu algseid mõõtmeid ning kivimi koostistki määrata. Niisuguseidrahnuasemeid on palju: Tuksil ja Lautagusel Läänemaal, Naissaarel miinilaojuures, Ruskaveres Jõgevamaal, Saadjärve ääres Tartumaal (koguni tähistatultKalevipoja noorema venna kivina) jt. Vaid vähestel juhtudel on kivi eemaldatudjäljetult. Niisuguseid teateid on rohkem Läänemaalt (Küremaalt, Kureverest, Rõustelt,Pusku karjäärialalt, Mõisakülast), Saaremaalt (Kuressaare-Kaarma vaheliseltalalt) ja mujaltki. Loomulikult on tarbekivideks püütud lõhkuda peamiselt tugevaidkivimitüüpe – peenemakristallilisi graniidierimeid, nii roosasid kui halle, eriti agaaluselisemaid ja tumedatoonilisi kivimeid (diabaasirahn Tapurlas Loksa lähedal,41

Inimtegevuse kõrval toimisid rahnude algse ilme kahjustamisel ka kaks looduslikkuprotsessi. Leidis aset rahnude iseeneslik lagunemine algsete lõhepindadekaudu peamiselt raskusjõu mõjul ja teiseks purunemine ilmastikunähtuste vaheldumise– korduvate läbikülmumiste ja rüsijää surve tõttu. Kumbki protsess iseenesestei viinud kivide täielikule lagunemisele, küll aga muutsid need protsessidmõnevõrra kivide mõõtmeid. Muutusi tekitasid peamiselt rahnude kallaklõhed,mida mööda eralduvad kiviplokid mõnikord allapoole libisesid ja rahnu algset kujuning mõõtmeid muutsid. Horisontaalsed ja püstised lõhed ei loonud raskusjõududeleerilist tegevusruumi. Vertikaallõhed jaotasid küll kivi mitmeks plokiks,mille tagajärjel võis raskuskeskme ümberjaotumise tõttu aset leida vaid väikeseulatusega nihkeid ka rõhtsuunas. Nii võisid kujuneda avalõhed, millesse saabteinekord siseneda inimenegi. Rahnu üldkuju sellest aga oluliselt ei muutu javäikese parandusega saab mõõta rahnu algsuurusegi.Hoopis tagajärjekamalt tegutses rannapiirkondade rahnude kallal ajujää. Viimasemitmes suunas toimivale survele ei suutnud lõhedega rahnud kaua vastuseista ja nii pudenes neist tükke rahnu jalamile, kust jää võis neid ka eemale toimetada.Juhtus koguni vastupidist – mõni lahtirebitud tükk võidi emarahnule uuestikatusena peale lükata, nagu seda võib näha Vainupea kabeli lähedases madalvees(joonis 10). Rüsijää toimet saab jälgida nii tänastel randadel kui ka Läänemerevarasemate staadiumide rannajoontel. Võimsad kevadised ajujää vallid on sagedasednähtused mererandadel, aga ka Peipsil ja Võrtsjärvelgi. Tuleb siiski tõdeda,et kuigi liikuva jäämassi mehaaniline toime suurtele rahnudele on küllaltki arvestatav,ei ole see kokkuvõttes viinud rahnude hilisemale ulatuslikumale purustamiseleja seega nende hulga olulisele vähenemisele jääajajärgsel ajal.Koos eespool kirjeldatud inimtegevuse mõjutustega on Eesti suurte rahnudealgne kogum tänaseks säilinud arvatavasti vähemalt 80–85% ulatuses ja on oma üle1800 ulatuva koguarvuga seetõttu väga esinduslik alus mandrijää toimemehhanismijälgimisel.44

RAHNUDE LEVIKSuurte rahnude pindalalises levikupildis Eesti alal kajastub erakordselt selgestikaugus rahnude päritolualast. Asub see ju siit põhja poole jääval Fennoskandiakilbi äärealal ehk teisisõnu Lõuna-Soome kaljusel pinnal. Iidselt kilbialalt – stsettekivimitega katmata tugevate tard- ja moondekivimite avamuselt – kangutaskipealetungiv mandriliustik suuri kiviplokke lahti ja nihutas neid siit rändkividenalõuna poole. Soome lahe telgjoon on piiriks, mis eraldab rahnude lähteala lõunapoole jäävast settekivimitega kaetud Ida-Euroopa lavamaast. Viimase põhjaservalasubki Eesti ja just siitpeale on põhja poolt saabunud kivimaterjal käsitletav tüüpiliserändkivikooslusena. Soome lahest lõuna poole kahaneb ilmeka trendina niirändrahnude hulk kui ka nende suurus. Seaduspära on niivõrd selgelt ühesuunaline,et lubab piirata Eestis leiduvate suurte rändkivide lähteala üksnes Soome lõunapoolseosaga. Just rahnude hulga järsk vähenemine juba Põhja-Eesti 50–100 kmlaiuses vööndis näitab selgesti, et kaugemalt Fennoskandia alalt pärinevat rahnumaterjaliei saanudki siinsete suurte rahnude kooslusesse märkimisväärsel hulgalsattuda. Seda kinnitab üheselt ka rahnude kivimiline koostis, mida käsitlemeüksikasjalikumalt raamatu järgmises peatükis.Rahnude hulga ja suuruse vähenemine lõuna suunas on tajutav isegi põgusaltEestis ringi sõites, rääkimata statistilistest koondandmetest (tabel 7). Näha on seeka maakondade kohta koostatud kaartidel ja eriti ilmekalt kõige suuremate rahnudelevikupildi skeemidel (joonised 14–35). Nähtus on igati loomulik, kui arvestada, etpõhja poolt pealetungival jäämassil tuli enne Eesti mandrialale tõusmist ületadasügav Soome lahe nõgu, mille piires rahnud raskusjõu toimel koondusid just liustikumassiallossa, kust edasine tõus kõrgemale mandrialale oli raskendatud. Seetõttujõudis mandrilisele lavamaale juba rändkivide tagasihoidlikum osa, mis liustikujätkuval teekonnal omakorda sorteerus ja vastavalt kandeteekonna pikkuselejärk-järgult kahanes. Siit tulenebki järeldus, et kõige rahnuderikkamaks kujunesjust Soome lahe põhi, millele rahnude hulgalt järgnes kitsuke rannavöönd Põhja-Eesti paekalda esisel madalikul, võimsa loodusliku tõkke jalamil. Eriti selgelt väljendubklindijärsaku tõkestav mõju põhjapoolsete maakondade (Harju-, Lääne- jaIda-Virumaa) rahnujaotuses (joonis 14), aga ka suuremate rahnuklasside üldisesjaotuspildis (joonised 17–19). Piisavalt ilmekas on rahnude hulga ja suuruse edasinekahanemine veel Eesti keskvööndi maakondadeski (Hiiu-, Lääne-, Rapla-,Järva-, Jõgevamaa). Lõunapoolsemates maakondades see seaduspära juba mõnevõrrahägustub ja rahnude jaotuses tuleb enam esile juhuslikkust (joonised 15 ja 16).Muidugi tuleb siinkohal silmas pidada, et registreeritud rahnude näol on tegemistpindmiste objektidega, mis Eesti põhjaaladel – rannikupiirkondades ja õhukesepinnakattega paelaval – on ümbrisest hästi välja eraldatud, kuna sisemaal on nad45

Tabel 7. Suurte rahnude jaotumus Eesti maakondadesÜmbermõõtÜldarv >25 m 25–20 m 20–16 m 16–10 mEesti põhjavööndHarjumaa 756 48 79 172 457Lääne-Virumaa 77 11 25 14 27Ida-Virumaa 54 4 7 15 28887 63 111 201 512Eesti keskvööndHiiumaa 103 6 6 13 78Läänemaa 218 10 21 40 147Raplamaa 51 3 3 12 33Järvamaa 48 3 9 16 20Jõgevamaa 46 – 4 6 36466 22 43 87 314Eesti lõunavööndSaaremaa 211 3 12 29 167Pärnumaa 86 1 6 12 67Viljandimaa 41 2 5 14 20Tartumaa 30 3 – 6 21Valgamaa 19 1 – 2 16Põlvamaa 31 – 1 7 23Võrumaa 16 1 – 5 10434 11 24 75 324Kokku 1787 96 178 363 1150% 100 5,4 10,0 20,3 64,3enam varjatud, maetud tüsedamasse moreenikihti, jääsulavete setetesse või hoopiskihilisemate luiteliivade või jääajajärgsete soomassiivide alla. Loomulikult varjutabviimane asjaolu rahnude leviku üldpilti, kuid ei suuda põhiseaduspära siiski olematuksteha. Selgesti ilmneb see maakondade keskmise rahnutiheduse kaardilt (joonis20) ja ka rahnude üldhulga kahanemisgraafikult laiusvööndite lõikes (joonis 21).Hästi näitab rahnude üldist jaotumust hiidrahnude levikukaart (joonis 17), peaaegutäpselt kordab seda ka suuruselt lähedase ümbermõõduga (20–25 m) rahnudepindalaline jaotumus (joonis 18). Ilmselt jätkub rahnude hulga reeglipärane väheneminelõuna suunas samuti väiksemate rahnude puhul, kuigi jäämassi kandejõudnende suhtes nõrgeneb vähem märgatavalt. Graafik (joonis 21) näib seda kinnitavat,ühtlasi võimaldab see peaaegu arvuliselt hinnata ka Soome lahe põhja rahnurikkust.Kirjeldatu taustal ilmneb aga teisigi seaduspärasusi. Üks neist on kahtlematarahnude jaotumuse vööndite paigutumine mitte täpselt laiuse suunal, vaid kallutatuspigem lääneedela-idakirde suunale, mis on paremas vastavuses mandrijää liikumisepeasuunale põhjaloodest. Teisena lisandub rahnude üldisesse levikupiltialuspõhjareljeefi suurvormide mõjutus. Paremini avaldub see hiidrahnude puhul,kus Pandivere kõrgustik osutus ilmseks takistuseks rahnude liikumisteel (joonis18). Nii puuduvad suuremad rahnud täiesti kõrgustiku “varjualal”, samuti torkabsilma nende vähesus kogu Jõgeva maakonna piires. Samal ajal soodustasidrahnude rännet aluspõhjareljeefi madalmikud. Nii ilmneb statistilise seaduspärana46

Tallinna ümbrusHARJUMAATallinna ümbrus0 5 km0 20 kmLÄÄNE-VIRUMAAIDA-VIRUMAA0 20 k m0 10 kmJoonis 14. Suurte rändrahnude paigutus Eesti põhjapoolsetes maakondades.LÄÄNEMAAJÄRVAMAAHIIUMAA0 20 km0 20 kmRAPLAMAAJÕGEVAMAA0 20 km0 20 kmJoonis 15. Suurte rändrahnude paigutus Eesti keskvööndi maakondades.47

SAAREMAAPÄRNUMAA0 20 km0 20 kmVILJANDIMAATARTUMAAPÕLVAMAA0 20 km0 20 km0 20 kmVALGAMAAVÕRUMAA>25 m25-20 m22-16 m15-10 mklindi astang0 20 km0 20 kmJoonis 16. Suurte rändrahnude paigutus Eesti lõunapoolsetes maakondades.rahnude intensiivsem ränne piki Väinamere nõgu (Pirrus 1996d) ja ka möödaPeipsi–Pihkva vagumust. Viimane ei kajastu rahnude üldises levikupildis küll eritiselgelt, kuid on Tartu, Põlva ja Võru maakonna rahnude jaotuspildis siiski tajutav.Võimalik, et põhjapoolsel Ida-Virumaal lihtsalt varjavad seda seaduspära suuredsoomassiivid. Ka ei ilmne intensiivsemat rahnude edasiliikumist, vähemalt suurterahnuerimite osas, piki Võrtsjärve nõgu, kus võiks oletada liikuvama liustikukeeletegevust. Nähtavasti oli see madalik suuremateks mõjutusteks siiski liiga väike,48

55%75%Joonis 19. Hiidrahnudele lähedaste rahnude (ümbermõõt 20–25 m) paiknemine Eestis.18,12,2 1,710,19,01,71,81,87,31,81,1 1,00,90,71,4Joonis 20. Eesti suurte rahnude (ümbermõõt >10m) keskmine esinemissagedus. Näidatud rahnudearv 100 km 2 suurusel pindalal: ristiviirutusega maakondades üle 5; kaldviirutusega aladel5–1,5; katkendliku viirutusega maakondades alla 1,5.Suurte rahnude paiknemise seaduspärasused Eesti alal näitavad veenvalt, etSoome aluspõhjast lahti murtud kiviplokkide hulk kahaneb võrdeliselt kandeteekonnapikkusega ja seda võrdlemisi järsult. Siit tuleneb, et suurtel rahnudel oli vähevõimalusi kanduda lähtealast väga kaugele – meenutagem suurte rahnude vähesustjuba Lätis ja Leedus, kus mandrijää tegevus pinnavormide kujundamisel oli veelküllaltki tähelepanuväärne. Nii ei saa rahnuandmetest teha otseseid järeldusi jäämassikandevõime ja paksuse kohta. Kuigi need näitajad kahanesid samuti lõunasuunas, ei avaldunud jää paksuse muutused ilmselt nii järsult, kui seda täheldameEesti rahnude levikupildis. Pigem tuleb arvestada jääsisest dünaamikat: plastilisesjäämassis vajusid kaasahaaratud suurrahnud kiiresti liustiku allossa, kus nad50

Soome lõunarand500 1000rahnude arvJoonis 21. Rahnude jaotumus Eesti geograafiliste koordinaatide laiusvööndites.kokkupuutel paese aluspõhjaga suure hõõrdumisjõu toimel kohale takerdusid jaoma rännutee lõpetasid. Oma osa mängis selles protsessis ka esimese tõkestavabarjääri – klindijärsaku olemasolu Eesti põhjapiiril, mis rahnude üldhulka jäämassistugevasti kahandas. Vähem avaldas mõju rahnude lühikeseks kujunenudrännuteel ehk nende mehaaniline töötlus liustikujääs, eriti kokkupuutel aluspinna jateiste kividega, mis põhjustas vähem püsivate kivimite lagunemist ja nende osakaaluvähenemist suurte rahnude koosseisus.51

RAHNUDE KIVIMILINE KOOSTISEestisse jõudnud suurte rändrahnude kivimilises koostises peegeldub otseseltlähteala – Balti ehk Fennoskandia kilbi lõunanõlva ehituse eripära. Eelmises peatükisnäidatud rahnude hulga järsk kahanemine Eesti põhjapiiril sunnib siia saabunudkiviplokkide päritoluala piirama just Lõuna-Soome kaljuse avamusega.Kaugemalt pärinevaid kivimierimeid suurte rahnudena siiakanti tõenäoliselt eijõudnud, leiduda võib neid ehk üksnes väiksemate mõõtmetega rändkivide hulgas.Lõuna-Soome kaljune aluspõhi on läbi teinud keeruka geoloogilise arengu, mistõttuselle kivimiline koostis on üsna mitmepalgeline. Põhiosa moodustavad siinvanad, vähemalt üle 1,8 miljardi aasta tagasi moodustunud kivimid. Nad moodustavadkeeruka kompleksi, mille algmaterjali päritolu on väga kirju. Selles osalevadmitmesuguse tekkeviisi ja vanusega kivimid: sulavedelast magmast tardunud maakooresüvakivimid, laavavooludega maapinnale jõudnud vulkaniidid, nende lagunemisjääkidestkujunenud veekogude settekivimid jt. Tektooniliste hiigelliikumistetagajärjel sattusid kõik nimetatud kivimid hiljem sügavale maapõue, kus nad kõrgetemperatuuri ja suure rõhu toimel põhjalikult ümber muudeti ja lõpuks ka tohututekskurdudeks muljuti ning ulatuslikuks kurdmäestikuks kujundati. Nii moodustussiin tüse ja keerukas, kuid samas ka mõnevõrra ühtlustunud koostisegaläätsjas-kihiline kompleks, mis koosneb nn moonde- ehk metamorfsetest kivimitest.Nende hulgas on valdavad ühes suunas orienteeritud lapikmineraalidega kivimid– gneisid, mille seas eristatakse mitmeid eritüüpe (biotiitseid, amfiboolseid,graniitseid, migmatiitseid, silmisjaid jt). Teisi moondekivimeid (kvartsiite, kiltasidjt) moodustus vähe, küll aga tungisid kurrutuse käigus siia mõned magmavoolud jasulatasid endasse ka varem moodustunud kivimiosi. Tardudes muutsid lisandunudmagmakivimid vaadeldava kompleksi ehituse veelgi keerukamaks ja seaduspäratumaks.Hiiglasliku, kogu kilpi haaranud kurrutuse järgi nimetatakse seda kivimikooslusttervikuna svekofenniidseks, pidades silmas eelkõige selle vanust ja kurrutusestpõhjustatud struktuurset ühtsust.Pärast svekofenniidide formeerumist ei rahunenud siinne maakoor veel lõplikult.Selle sügavama osa “kuumades punktides” raevutses ikka tulivedel magma,mis püüdis sealt madalamate rõhkude suunas ülespoole tungida. See õnnestuskimõnes svekofenniidide nõrgemas kohas ja nii moodustusid siinses aluskorrasüksikud nooremad, kuid küllaltki suured tardkivimite massiivid. Need koosnesidküll vaid raskematest mineraalidest vaesestunud jämedakristallilistest graniitidest –rabakividest. Suurimad rabakivikehad formeerusid Viiburi ümbruses, Ahvenamaalja ka Edela-Soome mandrialal. Eestist lõuna poole, juba settekivimitega kaetudalale jääb veel hiiglaslik Riia rabakivimassiiv. Mõnes kohas kaasnes rabakivitekitanud magma sissetungiga ka laava osaline väljapääs maapinnale vulkaaniliste52

katete näol, andes siin kiirel tardumisel tekkinud peenekristallilisi kivimikehi –kvartsporfüüre (Suursaari, Läänemere jt). Need umbes 1,6 miljardit aastat tagasikujunenud magmakivimid moodustavadki teise osa Lõuna-Soome kaljusest aluspõhjast– Eesti rändrahnude päritolualast. Vaadeldavate tardkivimite iseloomulikuksjooneks on tüüpiliste moondeilmingute puudumine, mistõttu nende eristaminevanematest svekofenniidsetest graniidierimitest ei tekita erilisi raskusi.Kirjeldatud kaks kivimikompleksi annavadki Eestisse kandunud rahnustikukivimilise eripära. Lähtekivimite suhtvahekordadest avamusalal saab ülevaate tänapäevaseltLõuna-Soome geoloogiliselt kaardilt (joonis 22). Sellelt näeme, et suuremalosal meid mõjutanud alal (70–80%) on valdavad just svekofenniidsed moondekivimid,tõsi küll, olles selle põhjapoolsemas osas esindatud enam ka kurrutusaegsetegraniitidega. Hiliste rabakivigraniitide avamused on oma mõõtmetelt külltagasihoidlikumad, kuid asuvad Eestile lähemal, mistõttu nende tähendus on justsiin hästi tajutav.Käsitletavate väga vanade kivimite kujunemise järel said nii Eesti kui Soomealal valitsevaks maakoore pikaajalised, ligemale üks miljard aastat kestnud tõusuliikumised,mille kestel toimusid siin üksnes kivimite murenemis- ja ärakandeprotsessid.Nende käigus maapind lamendus, kunagine kurrutusjärgne ürgmäestikasendus tasandikuga, järk-järgult ilmusid maapinnale sügavamal maakoores moodustunudkivimikompleksid. Seejärel tungisid Eesti alale Vanaaegkonna merekeeledning kogu kilbist lõuna poole jääv ala kattus settekivimitest kattega. Soomejäi endiselt tõusuliikumiste valitsusalale ja nii muutusid siin avanevad vanadkivimid hilisema jääaja avatud tallermaaks. Tugevate kaljuste kividena, mis jääsurvel settekivimite kombel laiali ei pudenenud, said siit lahti rebitud plokid rännuteeleasuda ja sadu kilomeetreid edasi lõuna poole kanduda. Jõudnud settekivimi-migmatiididKUOPIOmigmatiididgraniididmigmatiididgneisidgraniididgraniididvulkaniididHELSINKI0100 kmJoonis 22. Lõuna-Soome aluspõhja skemaatiline geoloogiline kaart. Läbiv horisontaalviirutustähistab vanema, orogeneetilise faasi kivimite (svekofenniidide) levilat, milles laiguliselt vahelduvadgraniidid, gneisid ja migmatiidid, vähemal määral vilgukildad ja moondevulkaniidid (tumedadväljad). Täpilise tähistusega on näidatud svekofenniide läbivad nooremad rabakivimassiivid.53

tega kaetud aladele, kus nad lõpuks liustikujääst välja sulasid ja pidama jäid,moodustasidki nad teistsugusel aluspinnal selgesti eristatavaid võõrkehasid, midanüüd õigusega nimetame rändkivideks.Keeruka ehitusega Lõuna-Soome aluspõhjast pärinevate Eesti rändkivide seasvõib leida peaaegu kõiki tard- ja moondekivimite tüüpe. Tegelikult on nende valiksiiski üsna piiratud, eriti hulgalisi suhteid silmas pidades. Tardkivimite seas onvalitsevaks mitmesuguse koostise ja terasuurusega graniidid, vähemal hulgal onpisut aluselisema koostisega granodioriite, kvartsdioriite ja dioriite. Aluselisi kivimeidgabrosid on väga vähe, anortosiite ja labradoriite vaid üksikuid. Niisama väheleidub ultraaluselisi pürokseniite ja peridodiite, leeliselisi nefeliinsüeniite peaaeguüldse mitte. Purskekivimitest leidub kvartsporfüüre, porfüriite, diabaase. Sellinejaotuspilt vastab hästi magmatekkeliste kivimite suhtvahekorrale ka Lõuna-Soomeavamustel, kus tugevas ülekaalus on graniitidele lähedase koostisega tardkivimid.Moondekivimite hulgas on esikohal mitmesugused gneisid, vähe on amfiboliite,kiltasid, leptiite ja kontaktmoondel tekkinud kivimeid. Hulgalistes vahekordadesvõimaldab orienteeruda H. Viidingu (1955b) esitatud tabel Soome aluskorra ningEesti ja Läti rändkivide kivimitüüpide suhtvahekorra kohta (tabel 9). Tabeliandmestik on siiski vaid ligikaudse tähendusega, sest selles on graniitide rühmaloetud ka moondele allutatud üleminekukivimid graniitide ja gneisside vahel,eelkõige gneissgraniidid ja migmatiidid. Samuti on Läti alal loetud osa amfiboliitealuseliste tardkivimite hulka. Sellele vaatamata on graniitse koostisega kivimmaterjaliilmne ülekaal nii Lõuna-Soome aluskorras kui ka lõunapoolsete aladerändkivide seas ilmselge ja ühemõtteline ning lahkuminekud graniitide-moondekividesuhtvahekordades on pigem kokkuleppelise käsitluse küsimus.Öeldu kehtib üldjoontes kõigi rändrahnude kohta. Siirdudes ainuüksi suuremõõtmelisterändrahnude vaatlemisele, tõdeme nende kivimilise koostise lihtsustumistveelgi enam. See avaldub selgesti just aluselisemate tardkivimite ja muidugika settelise päritoluga kivimitüüpide osakaalu järsus vähenemises (tabel 8). Kõigesuuremates rahnuklassides ilmneb see eriti veenvalt. Põhjuseks on kivimite mehaanilisetugevuse ja lõhestumise iseärasused: aluselised kivimid on enamasti korrapäratuja tiheda algse lõhestatusega, settekivimid aga nõrga osakeste- ja kihtidevaheliseseosega. Kumbki ei saa seetõttu anda liustikurändele vastupidavaid suurmonoliiteja nende hulk kogukamate kiviplokkide hulgas kahaneb olematuks.Nii on suuremate rahnuklasside hulgas ülekaalukalt valitsemas graniidid. Neidon aga mitmeid tüüpe. Põhimõtteliselt eristuvad kivimitesse tunginud vedelamagma tardumisel kujunenud esmased graniidid, teiselt poolt aga moondeprotsessidesosaliselt üles sulanud või asendusreaktsioonide (granitisatsiooni) käigus moodustunudkivimierimid (nn varigraniidid). Seetõttu on graniitide rühma üldine pilträndrahnude seas üsna kirju ja selle teeb veel keerukamaks asjaolu, et Soomesvekofenniidide kompleksis leidub mõlema tekkeviisiga graniiditüüpe. Selgeminieristuva alarühma moodustavad vaid svekofenniididest nooremad rabakivigraniidid,eriti nende jämedakristallilise tüüpstruktuuriga erimid. Kuid ka rabakivimassiivideäärealadelt pärinevaid peeneteralisi graniite ei ole rändrahnude hulgas alatilihtne vanematest graniitidest eristada.54

Tabel 8. Eesti suurte rändrahnude kivimiline koostis regioonide ja suurusklasside kaupa, %MääratudrahnudearvRabakiviGraniit Gneiss MigmatiitPegmatiitHiidrahnud (ümberm. >25 m)Eesti põhjavöönd(Harju, L- ja I-Viru) 64 69 12 5 8 6 –Eesti keskvöönd(Hiiu, Lääne, Rapla, Järva, Jõgeva) 22 64 23 – 4 – 9Eesti lõunavöönd(Saare, Pärnu, Viljandi, Tartu, 11 46 – 18 36 – –Valga, Põlva, Võru)Kokku 97Keskmine 66 14 5 9 4 2Rahnud ümberm. 25–20 mEesti põhjavöönd 112 63 12 9 10 6 –Eesti keskvöönd 44 73 11 5 9 – 2Eesti lõunavöönd 22 23 50 5 18 4 –Kokku 178Keskmine 60,5 17 7 11 4 0,5Rahnud ümberm. 20–16 mEesti põhjavöönd 200 56 26,5 6 7 4 0,5Eesti keskvöönd 85 55 27 8 – 6 4Eesti lõunavöönd 3 34 41 10 11 4 –Kokku 358Keskmine 52 30 7 6 4 1Rahnud ümberm. 16–10 mEesti põhjavöönd 461 65,4 21 8 3 2 0,6Eesti keskvöönd 292 40 31 19 4 4 2Eesti lõunavöönd 317 26 38 22 7 5 2Kokku 1070Keskmine 52 28 12 4 3 1Kõik rahnuklassid kokku 1703 53 26 10 6 4 1MuuTabel 9. Põhiliste kivimitüüpide levik Soome aluspõhjas ja Eesti ning Läti rändrahnude seasH. Viidingu (1955) järgi, %Peamised kivimirühmad Soome aluspõhi Eesti rändrahnud Läti rändrahnudGraniitsed kivimid 78,3 82,2 83,7Aluselised kivimid 8,2 3,5 8,6Moondekivimid 9,1 12,9 5,1Settelised kivimid:kvartsiidid, liivakivid 4,3 1,3 2,5lubjakivid 0,1 0,1 0,155

RabakividSee graniidierim on Eesti rahnumaterjalis kahtlemata tähtsaim ja väärib erilisttähelepanu. Põhja-Eesti rahnuderikkas vööndis on rabakivist koosnevad rahnudülekaalus kõigi teiste kivimitüüpide seas ja seda kõigis suurusklassides. Lõunasuunas rabakivide osakaal küll järk-järgult kahaneb, kuid rahnude üldkoostisesnende juhtiv osa siiski säilib (joonis 24).Mida kujutavad endast rabakivid? Nad on maakoore ülaosas kõige levinumatetardkivide (graniitide) üks omapärane erivorm, mistõttu neid tavaliselt vaadeldaksegiteistest graniiditüüpidest eraldi. Tegemist on nimelt erakordselt jämedakristallilisekivimiga, milles pruunikad või roosakad K-päevakivi üksikkristallid on sageli2–5 cm läbimõõduga ja mõnikord tihedalt üksteise kõrvale lükitud. Vähe sellest,sageli polegi need tavalised lihtkristallid, vaid munakujuliselt ümardunud ovaalsedmoodustised – ovoidid, mida tihtipeale ümbritseb teise koostisega rohekatoonilisestpäevakivist (plagioklassist) ääris (foto 73). Need ovaalsed mineraalmoodustisedtulevad eriti selgelt esile kivimi porsunud pinnal, kus nad muutuvad nähtavaksiseloomulike ringikeste või ovaalsete koorumisvormidena. Suurte kristallide jaovoidide olemasolu tõttu mureneb rabakivi kergesti konarpinnaliseks või lagunebhoopiski korrapäratuteks tükikesteks. Siit on tuletatud selle kivimi nimigi – rabakivi(soome keeles “rapea” – rabe, pude). Soome levialalt pärinev nimetus “rapakivi”on nüüd kasutusel üle kogu maailma. (Märkigem, et G. Vilbaste pani 1935.aastal ette kasutada eesti keeles nimetust “rabekivi”, kuid väliskirjandusse juurdunudsoome nimekuju tõttu pole see geoloogide seas tunnustamist leidnud).Ka tekkelooliselt on rabakivi teistest graniitidest erinev. Nimelt on rabakividelähtemagma formeerunud mandrilist tüüpi maakoores, maa sisemusest saabuvasoojusvoo poolt tekitatud nn kuumade punktide – pluumide – läheduses. Varemtekkinud maakoor on siin suures ulatuses üles sulanud, koostiselt ühtlustunud ja seesulam maasisese surve toimel mitmekümne kilomeetri sügavusest aegamööda kõrgemallasuvatesse kivimitesse tunginud, viimaseid oma sissetungil ka mõnevõrrasulatanud ja lõpuks suureks massiiviks tardunud. Just aeglane tardumine ongi soodustanudsuurte kristallide moodustumist ja pikk tardumisaeg põhjustanud algmagmakoostise muutusi, mis omakorda kajastub ääristatud liitkristallide tekkes.Üks niisugune hiiglaslik magmakolle kujunes Fennoskandia kilbi keskosas, justLäänemere nõo ja Soome lahe liitumiskohas umbes 1,4–1,6 miljardit aastat tagasi.Selle kolde ülaosast tungisid mitmed harud kõrgemale, eelnevalt kurrutatud kaljukivimitesse,moodustades siin suuri tardkivimimassiive (joonis 23). Tuntumad onAhvenamaa, Viiburi ja Riia plutoonid, kuid neile lisandub ka mitmeid väiksemaidharusid Botnia lahe, Laadoga järve, aga ka Edela-Soome ja Põhja-Eesti aluskorras.Enamasti jäid need tardunud rabakivimassiivid suurtesse sügavustesse ja vaidLõuna-Soome rannikulähedasel alal on hilisemad kulutusprotsessid nad varjavastkattest vabastanud ning paljandanud otse maapinnale. Siit on liustikujää neid kivimeidsuures hulgas kogukate plokkidena kaasa haaranud ning kandnud meie alale(joonis 23).56

0 200kmBotniaSoomeLaadogaRootsiAhvenamaaEdela-SoomeLaittilaVehmaaViiburiNeemeMärjamaaEestiVenemaaRiiaLätiJoonis 23. Hiiglasliku rabakiviplutooni ja selle harude paiknemine Fennoskandia kilbi lõunaosaaluskorras. Kaldviirutusega massiivid lasuvad sügaval maakoores, ristiviirutusega avanevad maapinnalõhukese pinnakatte all ja on Eestisse kandunud rabakivide põhiliseks lähtealaks.5468404564563515263614536142933Joonis 24. Rabakivirahnude osakaal (%) Eesti suurte rahnude koostises. Näidatud keskmiste sisaldustesuurused eri maakondades: ristviirutusega aladel üle 50%, kaldviirutusega maakondades30–50%, katkendliku viirutusega aladel alla 30%.57

Tuleb aga märkida, et mitte kõik rabakivimassiivides kujunenud kivimid eimoodustanud tüüpilist ovoidkristallidega struktuuri, mille abil neid on kerge teistestgraniitidest eristada. Hiiglaslike massiivide sisemuses oli erinevaid tardumistingimusi,mis jätsid kivimitesse mitmesuguseid jälgi. Nii eristataksegi rabakivideseas tüüpovoididega viiburgiite, äärisovoidideta suurekristallilisi piiterliite * ja lihtsaltjämedakristallilisi roosakaid rabakivigraniite, millest viimased annavad veelmitmesuguseid üleminekuvorme. Seepärast võivad mõned rabakivimassiividestpärinevad graniidierimid sattuda loendamisel ka teise päritoluga graniitide hulka,sest nende seostamine emamassiiviga on mõnikord väga raske. Tõsi, peale tüüpiliseovoidstruktuuri on rabakivimassiivist pärinevatel kivimitel veel muidki tunnuseidprimaarsete kvartsiagregaatide, terade optiliste omaduste ja mitmete lisandmineraalidenäol, kuid nende tuvastamine väliolukorras ilma täiendavate uuringutetapole alati jõukohane ka kogemustega spetsialistile. Üheks niisuguseks üleminekuvormiks,mis on ilmselt pärit Ahvenamaa rabakivimassiivi äärevööndist, on intensiivseltroosakate päevakivikristallidega porfüürilaadsed graniidid, mis Eesti alallevivad peamiselt läänesaarte rahnude seas. Mõnel juhul on näha kivimilisi üleminekuidkoguni ühe suurema rahnu sees, samuti võib leida rabakivis ka ümbritsevastkivimist kaasa haaratud kivifragmente, sagedamini just peeneteralisest gneisistksenoliite. Eeltoodu näitab, et selle rahnuderühma piiritlemine lisab praktilissetöösse küll teatud annuse tinglikkust, kuid käesolevas on rabakividena käsitletudsiiski vaid vaieldamatult nende hulka kuuluvaid kivimeid. Kaheldavaid juhtumeidvaadeldakse juba koos ülejäänud graniitidega.Olgu märgitud, et Eesti rabakivirahnude seas on ülekaalus just viiburgiidi tüüpiovoididega erimid (60–85%), mille osakaal pisut väheneb vaid lõuna suunas(50–65%). Erandiks näib olevat Saaremaa, kus ovoidideta rabakivitüüp on kohatiülekaalus.GraniididPeale kurrutusjärgse rabakiviformatsiooni graniitkivimite on teiseks suurrahnudelevinumaks kivimirühmaks graniidid, mis pärinevad Lõuna-Soome aluskorravanemast kurrutuskompleksist – svekofenniididest ehk orogeneesivööst. Nendegraniitide levila haarab peaaegu poole Soome lõunapoolsest alast (joonis 22), millepiires esineb kurrutusperioodi eri etappide graniidierimeid. Mõistagi on needgraniidid tublisti varieeruvad oma koostiselt, struktuurilt ja muudeltki näitajatelt.Ulatuslik avamusvöönd võinuks anda hulgaliselt materjali ka Eesti rändrahnudejaoks, kuid see panus on jäänud rabakividega võrreldes märksa tagasihoidlikumaks.Tõepoolest, see kaljune pind ei ole andnud sedavõrd palju suuri rändrahne, kuiseda on teinud hoopis tagasihoidlikumate mõõtmetega rabakivide levila. Põhjusekson kõnealuste orogeneetiliste graniidikehade väiksemad algmõõtmed, eriti aga*Autor eelistab terviklikult eestistatud nimekujusid viiburgiit ja piiterliit varem kasutatud pooleestistatudvariantide viborgiit (vyborgite) ja piterliit (piterlite) asemel.58

nende purustatus ja lõhestatus ning algsete eraldislõhede tihedus. Loetletudtegurite koosmõjul lagunesid need kivimid liustikujää pealetungil kergemini väiksematekstükkideks ja sattusid niiviisi enamjaolt väheldasemate rahnude hulka.Siiski on seda tüüpi graniitidel suurte rahnude seas tähelepanuväärne osa, misreeglipäraselt suureneb põhjapoolsetelt aladelt lõuna suunas, moodustades harilikult20–40%.Selles graniidirühmas on väga mitmesuguseid kivimierimeid ning neid vanusevõi lähtepiirkonna järgi eristada pole ilmekate tunnusjoonte puudumise tõttu praktiliseltvõimalik. Jämedates joontes võib nende hulgas eraldada hallitoonilisi,ilmselt aluselisema koostise poole kalduvaid (Na-plagioklassi rikkamaid) ja roosavõipunakatoonilisi erimeid, milles värvitooni kannavad peamiselt K-päevakivid.Vähem esineb kirjuvärvilisi graniiditüüpe. Hallitooniliste graniitide seas on ilmseltka plagiograniite, kuigi puhtal kujul tuleb neid ette harva ja täie kindlusega võibneist rääkida vaid detailuuringu põhjal (Orjassaare rahn Vilsandil, Ekumäe loodenõlvarahn Muhus, Paaksima rahn Viljandimaal, Kalevipoja keskmise venna kiviTartumaal jt). Värvuse järgi on valdavad siiski roosakad, punakad või pruunikadgraniidid, mis moodustavad kõigis maakondades ühtlase 60–80% (300 rahnu seaskeskmiselt 69%). Sellest seaduspärast kalduvad pisut kõrvale vaid Lääne-Viru jaPõlvamaa rahnukooslused, kus hallide erimite osakaal tõuseb 41–56%-ni. Paistabsilma ka kirjutooniliste määratlemata põhivärvusega rahnude suurem hulk (ca30%) kahes kõrvuti asetsevas maakonnas – Rapla- ja Järvamaal, mis koos eelnevaganäib viitavat teatud erinevustele rahnude päritolualades. Punakatoonilistekivimite ülekaal Eesti suurte rahnude hulgas näitab K-päevakivide rikkust siinsetegraniitide mineraalkoostises. See asjaolu omakorda võib osutada valdava osagraniitide päritolule just suurtest massiividest (sh ka rabakiviformatsiooni kuuluvaist),mitte niivõrd orogeense graniidistumise vahevöönditest, kus valitsevadenamasti hallitoonilised kivimid.Kristallide suuruse järgi erinevad vaadeldava rühma graniidid eespool käsitletudrabakivigraniitidest eeskätt väiksema teralisuse poolest. Ühtlaselt jämedakristallilisitüüpe nende seas peaaegu ei leidu, ülekaalus on keskmise- (10–5 mm) võipeenekristallilised (alla 5 mm) kivimid. Seejuures on valdavad küll võrdteralisedgraniidid, kuid märgataval hulgal (ca 20%) leidub ka eriteralisi porfüürseid tüüpe.Võrdteraliste graniitide jaotuses ei ilmne kindlat seaduspära. 327 rahnu andmetelon sagedasemad kivimid, mille üksikkristallide mõõtmed püsivad piirides4–8 mm (32%). Sellest peenema- või jämedamakristallilisi erimeid tuleb ette peaaeguvõrdsetes hulkades (24%), mis keskeltläbi siiski ületab eriteraliste (porfüürilaadsete)graniitide hulga. Piirkonniti need suhted küll muutuvad, kuid selgeidseaduspärasusi on raske esile tuua. Üheselt aga on selge, et kõik jämedamakristallilisedgraniidid on roosakaspunaka värvitooniga, hallitoonilised nende seas praktiliseltpuuduvad. Peenemakristalliliste erimite värvitoon seevastu on varieeruv –esinevad nii hallid kui roosad kivimid ja seda 75 rahnu andmetel peaaegu võrdseteshulkades (52:48%). Ka siin paistab välja hallide kivimite suurem osakaal Kesk-Eesti idapoolsemates maakondades (Järva- ja Jõgevamaa).59

Eriteralistele graniitidele on iseloomulikud nn porfüürsed struktuurid, millespeene- või keskmisekristallilises põhimassis paiknevad hajusalt suured, kuni mõnecm läbimõõduga K-päevakivi (harva ka plagioklassi) tulpjad kristallid. Porfüürilaadseidgraniite on suurte rahnude hulgas ligilähedaselt viiendik ja nende puhul onilmne koondumine Lääne-Eestisse (Hiiumaal 37%, Läänemaal 33%, Saare- jaPärnumaal 30%, Viljandimaal aga juba ainult 19%, ida pool vaid üksikute juhuleidudena).See seaduspära lubab siduda porfüürsete graniitide päritolu just Edela-Soome ja Ahvenamaa avamustega, kus mõned kivimitüübid kannavad iseloomulikkeerinimetusigi. Näitena nimetagem nn Pernio-graniiti, mille esindajaks H. Viidingpeab Sauemäe rahnu Sõrve poolsaarel. Vahel on nendes porfüürse struktuurigakivimites näha ka suurte päevakivikristallide või mustade biotiidilehekesteühesuunalist eelisorientatsiooni, mis teeb selle kivimierimi mõnevõrra sarnaseksmoondele allunud graniitgneissidele, kuid millel on ilmselt siiski teistsugune petroloogilinetõlgendus.Suurte rahnude graniiditüüpide varieeruvusest nii teralisuse kui ka värvitoonilõikes annab ettekujutuse tabel 10.Graniitide üheks erivormiks tuleb pidada ka apliite ja apliitgraniite, mis teatavastion graniitsest magmast tardumise lõppfaasis kujunenud heledatoonilised kivimid.Nende mineraalne koostis on lähedane graniidile (K-päevakivi, plagioklass,kvarts), kuid iseloomulikuks jooneks on tumedate Fe- ja Ca-rikaste lisandmineraalideväga väike sisaldus või täielik puudumine. Mõningatel juhtudel esinebapliidis vaid punakaid granaadikristalle, mis teeb kivimi äratundmise hõlpsamaks.Teine apliitide iseloomulik joon – esinemine peamiselt soonkivimina või kujunemineüksnes graniidimassiivide äärealadel – ei ole ju nende äratundmiseks rahnudepuhul kasutatav. Seepärast on määramisvigade vältimiseks vaadeldud neid kivimeidkoos teiste graniitidega, tuues samas esile ka ilmekamate leidude paiknemiseEesti rahnudekogumis (joonis 25). Kaardilt nähtub, et apliitseid rahne leidub ülekogu territooriumi üsna ühtlaselt, mis peegeldab ilmselt nende hajusat levikut kaLõuna-Soome kaljuses aluspõhjas.Tabel 10. Graniitsete kivimite erimid Eesti suurte rahnude koosluses, %RabakividGraniididOvoididega Ovoidideta PorfüürsedJämeda- Keskmise- Peene- Hallid Roosakaderimid erimid(viiburgiit) (piiterliit)kristallilisedvärvierimidP-Eesti 70 30 12 23 35 30 30 70K-Eesti 81 19 20 30 34 16 24 76L-Eesti 58 42 26 18 27 29 29 71Keskmine71 29 20 24 32 24 28 7260

Joonis 25. Apliidilähedaste rahnude leiud Eestis.GneisidTähtsuselt kolmandaks kivimitüübiks Eesti rahnude hulgas on svekofenniidsestvööndist pärinevad tugeva moonde läbi teinud graniitidele lähedase mineraalkoostisegagneisid. Need plaatjate koostismineraalide ühesuunalise orienteeritusetõttu poolkihitatud ehitusega kivimid moodustavad suurte rahnude hulgas külltagasihoidliku 5–10%, kuid esinevad siiski kõikjal (tabel 7). Lõunapoolsetes maakondadesja samuti väiksemamõõduliste rahnude hulgas on gneisside hulk kohati20–25%. Ikkagi ei vasta nende hulk lähteavamuste suurusele Lõuna-Soomes, kusgneisside levila hõlmab silmatorkava osa territooriumist. Selle põhjustab kivimikalduvus laguneda liistakulisteks väikeplokkideks mineraalide orienteeritusest tulenevasoodsa lõhenemisviisi tõttu. See viibki gneisid peamiselt väiksemamõõdulisterändkivide hulka. Erandiks on vaid üks gneisi erim, mida läbivad rohked graniitsemagmakivimi sooned ja vahevööndid, mis seovad tavaliselt liistakuteks lagunevakivimi tugevamateks suurplokkideks. Neid gneisse nimetatakse migmatiitideks ehkmigmatiitgneissideks ja allpool vaadeldakse neid eraldi alarühmana. On need jutegelikult ka üleminekukivimid, sest valdavate graniitsete vahekihtide korral nimetataksemigmatiite sageli ka migmatiitgraniitideks.Et gneisid on tüüpilised moondekivimid – st kujunenud mitmesugustest lähtekivimitestsuurte rõhkude ja temperatuuride toimel –, siis on ka nende üldilme vägamuutlik. Koostiselt lähenevad nad enamjaolt siiski graniitidele. Ühesugused on peamisedmineraalid: kvarts, päevakivid, vilgud, amfiboolid, kuid tugevasti varieeruvadnende suhtvahekorrad. Tõsi, lisandub ka teisi mineraale (granaadid, kloriidid, korundjt), mis jäävad aga kogenematule silmale enamasti varjatuks ja on tähtsaks teabeallikaksvaid spetsialistile. Lähedus graniitidele on loomulik, sest paljud neist ongitekkinud maakoore ülaosas laialt levinud magmatekkeliste graniitide sattumisel61

suurte ühesuunaliste rõhkude alla, kus plaatjad mineraalid allusid osalisele ümberkristalliseerumiseleja omandasid ligilähedase ühesuunalise orienteerituse. Seetõttuon gneisside ja graniitide vahel palju üleminekuvorme, mida nimetatakse graniitgneissideksvõi gneissgraniitideks, sõltuvalt sellest, kumb tunnus näib olevat valdav.Loomulikult tekitab see teatud tinglikkuse mõlema põhikivimi piiritlemisel. Gneissidehulgas on siiski ka selgesti eristuvaid tüüpe, näiteks vilgurikkaid biotiitgneisse,küünekivirikkaid amfiboolgneisse, peeneteralistest vulkaniitidest kujunenud leptiiteja mitmeid teisigi. Puhtal kujul on neid eritüüpe suurte rahnude hulgas siiski vähe jaülekaalus on kindlasti koostiselt graniitidele lähedased gneisierimid.Rõhutagem veel kord, et gneisside osakaal suureneb just väiksemate rahnuklassideseas (tabel 7) ning eriti Lõuna-Eesti suunal, kus massiivsete rabakividehulk viimaste rabeduse tõttu oluliselt väheneb (joonis 21).MigmatiididTüüpilistest gneissidest mõnevõrra erinevate segakivimite alarühma moodustavadmigmatiidid, mida läbivad rohked graniitsest magmast moodustunud sooned javööndid. Mõnikord näivadki need kivimid rohkem graniitidena, kuid enamjaoltilmneb neis siiski ohtralt gneisjat vööndilisust või isegi keerukateks kurdudeksmuljutud tekstuure, mistõttu võiks neid käsitleda ka gneissidena. Need kivimidpärinevad samuti Soome aluskorra svekofenniididevööst ja rohkete graniidisoonteolemasolu viitab kogu seda kompleksi saatnud graniidistumisprotsessile, millekäigus toimus kivimite osaline ülessulamine ja sulanud massi tungimine kihtidevahelistesselõhedesse. Migmatiitide kummalised vormid, mis tõusevad esile kapindmistel murenemisprotsessidel, pälvivad sageli inimese tähelepanu ja nii satuvadnad tihti dekoratiivkivideks surnuaeda või kiviktaimlasse. Rahvasuu nimetabneid sagedasti ka ussikivideks (Hermann 1971; Pirrus 2002 jt).Geoloogilises mõttes aga on oluline, et niisugune gneisside migmatiidistuminesuurendab tublisti kivimiplokkide monoliitsust ja vastupidavust jääkandel, mis omakordasoodustab selle kivimitüübi sattumist suuremõõtmeliste rändrahnude hulka.Eesti alal näitab seda veenvalt migmatiitide ülekaal “harilike” gneisside ees ja sedajust kogukamate rahnude seas. Suhteliselt püsivate kivimiplokkidena kasvab migmatiitideosakaal kõigis rahnurühmades selgesti lõunapoolsete rajoonide suunas (joonis28). Ka paljud Läti ja Leedu suuremad rahnud ongi just sellist kivimitüüpi.62PegmatiididSuurte rahnude seas leidub ka graniitidele lähedasi suurekristallilisi soonkivimeid– pegmatiite. Oma tekkeviisilt on need graniitse magma põhiosa kristalliseerumiselüle jäänud jääksulami tardumisproduktid, mis koonduvad graniitse massiivi äärealalevõi tungivad soontena ümbritseva kivimi lõhedesse. Jääkmagma oli rikastunud põhimagmasteraldunud gaaside ja lahustega ning seetõttu hea liikuvusega, mis soodustasselle tungimist tekkinud lõhedesse ja mineraalide väljakujunemist suurte kristalli-

dena. Tavaliselt on pegmatiidis peamiseks mineraaliks roosakas kaaliumipäevakivi(mikrokliin või ortoklass), mille kristallid on mitme sentimeetri suurused, ulatudeskohati kuni 20 cm läbimõõduni. Seda võib ilmekalt näha näiteks Eesti suurimalrahnul – Ehalkivilgi. Teistest mineraalidest on levinum kvarts, mis sageli moodustubK-päevakiviga üheaegselt ja kujundab viimasega iseloomuliku eutektilise läbikasvestruktuuri– kirigraniidi ehk juudikivi. Sageli leidub pegmatiidis suurelehelisi vilguagregaatenii tumeda biotiidi kui ka heleda muskoviidi näol. Kristallidevahelistessetühikutesse võivad moodustuda mitmesugused harva esinevad mineraalid, sealhulgasharuldaste elementide kandjad ja ka kalliskivid. Paljudes piirkondades on justpegmatiitide levikualad nende hinnaliste maavarade otsinguobjektiks.Eesti alal nagu Soome aluskorraski on pegmatiidid üsna ühetoonilised ja lisanditevaesed.Tegemist on siin peamiselt raskete elementide poolest vaesestunudgraniitse rabakivimagma jääkosaga, millest kujunesid enamasti pruunikasroosastK-päevakivist koosnevad suurekristallilised kivimid. Ka svekofenniidse ürgmäestikukurrutatud kompleksi pegmatiitides ei olnud tingimusi haruldaste komponentidekoondumiseks. Seetõttu ei leia Eesti rändrahnude seas esinevatest harvadest pegmatiitidestmingeid haruldusi, isegi mitte suuremaid vilguagregaate ega tüüpilist kirigraniitigi.Viimast on ette tulnud vaid üksikjuhtudel (Neitsikivil Võrtsjärvel, Mudajõerahnul Jõgevamaal, Teedla rahnul Tartumaal). Peamiseks pegmatiidivormiksEestis on suurekristallilisest päevakivist koosnev tumedatest mineraalidest vaene javähest kvartsi sisaldav kivim, mis välisilmelt sarnaneb rabakiviga, erinedes viimasestpeamiselt struktuursete iseärasuste ja korrapäratu väliskuju poolest. See on ka igatiloomulik, sest valdav osa Eestisse kandunud pegmatiidiplokkidest on pärit just rabakivimassiivideäärealalt. Igal juhul moodustavad need pegmatiidierimid küllalt vastupidavaidmonoliite, nende hulk (4–5%) suurte rahnude seas on üsnagi püsiv nii erisuurusklassides kui ka territoriaalses levikupildis (tabel 7; joonis 26). Mõnevõrrasuurem näib pegmatiitide osakaal olevat Kesk-Eesti vööndis, kus rabakivide hulkjuba väheneb. Lõuna-Eestis on pegmatiitide osa tähtsusetu.Joonis 26. Pegmatiitrahnude levik Eestis.63

Teised kivimitüübidLoetletud kivimitüüpide kõrval on ülejäänud kivimite esindajaid vaid üksikutejuhuleidudena, nende üldarv suurte rahnude hulgas ei ületa 1–2%. Erandiks onüksnes rahnude suurusklass ümbermõõduga 16–20 m, milles eeltoodud kivimitesterinevate rahnude üldhulk on kuni 4,4%.Graniitidest erinevate kivimite käsitlemisele asudes tuleb kohe märkida, etsuurte rahnude seas on üksikuid aluselisema koostise suunas kalduvaid graniitidelelähedasi üleminekukivimeid (plagiograniitidest dioriitideni), mille täpsem kindlaksmääraminenõuab petrograafilisi eriuuringuid. Neid võib käsitleda ka graniitide reaerimitena, nagu käesolevas kokkuvõttes ongi tehtud. Piirdub ju nende hulk Eestisuurrahnude seas vaid paarikümnega, mistõttu ka nende osakaal statistilises üldpildison tühine. Märkigem siiski mõned ilmekamad esindajad: plagiograniidid(Orjassare rahn Vilsandil, Paaksima ja Ristivälja rahn Viljandimaal, Kalevipojakeskmise venna kivi Tartumaal), amfiboolgraniidid (üks Ekumäe loodenõlvarahnudest Muhus, Kalevipoja luisukivi Luusika soos Jõgevamaal), granodioriit(Toomaru rahn Tamsalu lähedal – Suuroja 2004 järgi) ja mõned teisedki. Viimatinimetatut käsitleb H. Viiding siiski vaid hallitoonilise graniidina (käsikirjalinemärge), mis näitab veel kord määrangute lahknevust ja vaieldavust ka erialainimestevahel ning õigustab nende kivimite käsitlemist graniitide rühmas. Niisugustekivimierimite hajutatud levik üle kogu Eesti ei luba teha ka kaalukamaidjäreldusi nende päritolualade kohta.Ka vaieldamatult iseseisva Fe- ja Mg-rikaste aluseliste kivimite rühma esindajaidon suurte rahnude hulgas vaid üksikuid. Nii on Lääne-Virumaal Kundast idapool paiknevas Kutsala külas teada pooleks lõhutud rahn gabrost, õigemini küllmoondeprotsessidest mõjutatud metagabrost. Paremini säilinud gabro on leitudViimsi poolsaare metsakvartalist nr 18 (Künnapuu 1976). Põhjaranniku rahnuderikkasvööndis on kohatud üksikuid diabaasile lähenevaid purskekivimeid (Viimsis,Tapurlas). Teada on ka mõned tugevale moondele allunud aluselised vulkaanilisepäritoluga kivimid, mida võiks nimetada metabasiitideks. Üks niisugune asubSuti rannas Põhja-Pärnumaal (Mustakivi) ja on J. Kirsi käsitluses lähedane bretšaliseleleelisvulkaniidile lamproiidile, teine on Põlvamaa Kikka asunduspõllulteemale nihutatud metabasiitne gneiss K-päevakivi ja granaadilisandiga. A. Öpik(1937) märgib Eesti looderannikul veel osaliselt lagunenud porfüriidist suurrahnu,mida hilisematel uuringutel pole märgatud (on lagunenud?). H. Viiding (1960)nimetab ka Narva lähistel paiknenud, kuid nüüdseks hävinud labradoriidi rahnu,mille mõõtmed ja seega ka kunagine kuulumine suurte rahnude hulka ei ole teada.Veelgi äärmuslikuma tardkivimirühma (ultraaluseliste kivimite) esindajatest onsuurte rahnude hulgas vaid üks – Hiiumaal Pühalepa kiriku lähedal külatee äärespaikneva Tõllu- või Kuradikivina tuntud pürokseniit (hornblendiit – valdavaltamfiboolist koosnev kivim K. Suuroja järgi).Eeltoodust nähtub, et Eesti suurte rändrahnude seas on graniitidest aluselisemakoostisega tardkivimeid ülivähe, alla 1%. Selle põhjuseks on ühelt poolt nendekivimite avamuste vähesus Lõuna-Soome aluspõhjas, teiselt poolt aga kindlasti ka64

aluseliste kivimite iseloomulik lõhenevus, mis ei soodusta suurte plokkide säilimistjääkandel. Samal põhjusel puuduvad rahnude hulgas peaaegu täiesti leeliskivimidja happeliste vulkaniitide esindajad. On leitud vaid üks süeniit (Seliküla KruusaaugukiviHarjumaal) ja üks Suursaarilt pärinev kvartsporfüür Kõvera järve ääresPõlvamaal. Loetelu täiendab veel üks peaaegu monomineraalsest kvartsist koosnevsoonkivirahn Viljandimaa kagupiiril Põrgal (joonis 27).Moondekivimitest on suurte rahnude seas ainuvaldavad gneisid ja migmatiididoma rohketes vormides. Teised moondekivimite liigid – marmorid, kvartsiidid,kildad, jaspised, granuliidid jt puuduvad Eesti suurte rahnude hulgas täiesti, mis onseletatav nende tähtsusetu levikuga ka Soome aluspõhjas. On ju siinses svekofenniidseskompleksis tegemist peamiselt amfiboliitse moondefaatsiese kivimitega,mille lõpptulemiks on just ulatusliku gneisikogumi kujunemine. Gneisside seastvõib ehk teatud tinglikkusega eristada mõnede vulkaniitide moondel kujunenudleptiite, ehkki ka neid kohtab tüüpkujul vaid üksikuid. Ainsaks kõrvalekaldeksregionaalsete moondekivimite hulgas on vahetult Soome lahe suudmealal paiknevaltNeugrundi struktuurilt pärinev omapärane neugrundbretša (tuntud ka gneissbretšana),mille tekitas võimas meteoriidiplahvatus siinsetes aluskorrakivimites.Kivimitüüp on äratanud huvi ammustest aegadest ja leidnud ka hoolikat uurimist(Thamm 1933; Orviku 1935a; Suuroja, Saadre 1995; Suuroja jt 2003). Rahnudelähteala paiknemine vahetult Eesti põhjaranniku läheduses on põhjustanud nendekivimite küllalt laialdase leviku siinsel maastikul, sh ka suurte rahnude seas, kusnad moodustavad lähtealast lõuna poole tüüpilise levikulehviku (Pirrus 1997; Suurojajt 2003). Siiski ei saa neugrundbretšat käsitleda tüüpilise rändkivina, sest selleteekond liustikumassis on jäänud sedavõrd lühikeseks, et pigem tuleks seda vaadeldakohaliku ümberpaigutusena ja rahnu võiks nimetada siirdekiviks. Loodusesvõib suuremaid neugrundbretša rahne jälgida Läänemaa loodeosas teel Dirhami12 3Joonis 27. Haruldaste, tavakivimitest erineva koostisega rahnude leiud Eestis. 1– tardkivimid;2 – moondekivimid; 3 – settekivimid.65

sadamasse, Salajõe kaksikrahnuna Linnamäe lähedal, arvukalt aga Osmussaare,Põõsaspea ja Nõva rannavööndis, sageli ka väiksemate rahnude hulgas. Omapärasehiigelkogumina on vaatamisväärne purunenud hiidrahnu jäänuk Allikmaal Paliverelähedal. Kõige lõunapoolsem neugrundbretša suurrahn paikneb Matsalu lahe põhjavööndisRannajõe Ohvrikivina.Samalaadseks siirderahnuks tuleb pidada ka Eesti suurte rahnude hulka sattunudainsat settekivimit – umbes 10 m ümbermõõduga lubjakivipangast Muhu saarelViiralt Nõmmkülla suunduva tee ääres. See kivimonoliit on lahti kangutatud siitveidi põhja pool asuvalt Jaagarahu lademe paekõvikult ja kujutab endast tähelepanuväärseterandit. Enamik paesest aluspõhjast haaratud lubja- ja dolokive laguneskihilisuse tõttu liustikumassis kohe õhukesteks plaatideks ja sattus seetõttuväikekivide – munakate või muguljate põllukivide hulka. Vaid Saaremaa ja Muhupiires võib ette tulla suuremaid kihitamata rifitekkelisi lubjakivikehi, mis võisidtervikulisemalt edasi kanduda ka liustikujääs. Muhu saarel, eriti Liiva asula ümbrusesleidub teisigi kohalikust paepõhjast nihutatud lubjakiviplokke, kuid need eisaavuta siiski suurrahnude mõõtmeid. Niisiis on märgitud rahn tore erand, näitamaksveenvalt, et settekivimitest koosnevaid mandrijää poolt edasikantud rahne eitasu siinses regioonis suuremate kivide seas küll eriti oodata.Lõpetades suurte rahnude kivimilise koostise käsitlemist, tuleb rõhutada veelüht nende teaduslikku tähtsust tõstvat erijoont – nad võimaldavad jälgida kivimilisiüleminekuid ja eri tüüpi kivimite omavahelisi suhteid ühe monoliidi piires. Loomulikultei anna see olulist lisateadmist Soome aluskorra geoloogia kohta, sest sellistteavet on ju hoopis parem hankida kohapealsetelt rikkumata kivimiavamustelt. Küllaga lubavad need rändkivide vaatlused kindlamini mõtestada Eesti alale kantudmaterjali päritolu asjaolusid. Nii on graniitsetes rahnudes sagedasti leida halligneisi murdetükke (ksenoliite), mis kindlasti näitab graniitide hilisemat sissetungivarasemasse gneisikompleksi. Niisuguseid suletisi leiab sagedamini hallides peenekristallilistesmigmatiseerunud graniitides (Vaiatu metsapiirikivi Jõgevamaal,Riuma-Juhkama kivi Viljandimaal jt), suhteliselt harva jämedakristallilistes porfüürsetes(Põgari neemetipu rahn Läänemaal) või rabakivi tüüpi graniitides. Sagedastiesineb gneisisuletisi aga pegmatiidilaadsetes kivimites (Viluvere Suurkivi jaPähklikivi Põhja-Pärnumaal, Ehalkivi Lääne-Virus jm). Esimesel juhul viitabksenoliitide olemasolu vanema gneisi migmatiseerumis-granitiseerumisprotsessile,teisel aga hilismagma purustavale toimele ümbriskivimite suhtes. Rabakivi ja temaäärekivimite tardumisprotsess oli ümbriskivimitest märksa sõltumatum ja haarasnende tükke endasse vähe. Küll aga on korduvalt näha ühe suurrahnugi piirespunaka porfüürse graniidi sujuvaid üleminekuid rabakivilaadseks kivimiks, kussuured K-päevakivi kristallid on üksteisele lähenenud (Ridala Kabelikivi Läänemaal,Holmi Suurkivi Vormsil jt). Kohati ilmuvad neil kristallidel ka ilmekadovoidäärised (Nõmmküla rahn Pärnumaal), samalaadseid üleminekuid leidub kapegmatiitidel (Mäeküla rahn Läänemaal). Võib näha veel sujuvaid siirdeid peenekristallilisestroosast graniidist jämedakristalliliseks pegmatiitseks kivimiks (Pala-Kotka kagurahn Jõgevamaal, Rebaste Tagamõisa kivi Saaremaal, Alustre lodurahnViljandimaal jm). Jälgitavad on ka Eesti lääneosas levivate porfüürsete graniidi-66

erimite omapärased tekstuurimuutused: siin-seal esineb ühesuunaliselt orienteeritudsuurte päevakivikristallide või biotiidilehekestega erimeid, nende kõrval aga kamassiivsemaid tüüpe. Need nähtused viitavad keerukatele kujunemisprotsessidelekõige enam suuri rahne andnud hilisproterosoiliste rabakivimassiivide tekkeloos,eriti nende massiivide äärevööndites (Ahvenamaa jt). Siit nähtub, et konkreetseterahnude lähtepiirkondi on kivimiliste tunnuste abil äärmiselt raske kindlaks teha,kuigi just suurte ja raskekaaluliste kivimiplokkide teekond lähtekohalt pidi juolema märksa lühem ja sirgjoonelisem väikerahnudest juhtkivimite omast.Suurte rahnude kivimites leiame ka niisuguseid üleminekuid, mida on raskeseletada. Nii on Rässa rahnul Muhumaal näha omapärane halli peenekristallilisegraniidi siire roosaks apliitgraniidiks. Umbes samasugust üleminekut kohtame kaTääksi-Rõugu kivil Viljandimaal. Küllap võib seda laadi üllatusi leida mujalgi. Siittuleneb vajadus Eesti suuremaid rahne edaspidigi hoolikalt uurida ja muidugi neidselleks otstarbeks ka säilitada.Rahnude koostise regionaalsed muutusedVaatamata rahnude kivimilise koostise suhtelisele ühekülgsusele, mille põhjusekson asjaolu, et suuri plokke liustikurändesse andis valikuliselt vaid piiratudhulk Lõuna-Soome aluspõhjakivimeid, ilmneb rahnude jaotuses Eesti alal mitmeidseaduspärasusi. Eriti ilmekalt avaldub rahnude koosluse muutumine põhjast lõunasse– piki rahnude loomulikku rännuteed. Nii näeme juuresolevatelt diagrammidelt(joonis 28), et sellel suunal leiab aset järjepidev rabakivirahnude hulga vähenemine.Kui põhjapoolsetes maakondades on rabakivide keskmine osakaal 60–75%,siis juba 100–150 km lõuna pool Eesti keskvööndis on see 25–30%, vähenedes siitedasi lõunasse veelgi. Üheaegselt avaldub rabakivide hulga kahanemine kõikidesuurusklasside piires ning eriti ilmekalt just põhjapoolsematel aladel (joonis 24).Põhjuseks on nähtavasti rabakivirahnude vähene vastupidavus liustikujää dünaamikale,eelkõige liustikujää kihtide erinevast liikumiskiirusest põhjustatud nihkepingetele.Kahtlemata soodustas rabakivide purunemist neile omane ristisuunalinelõhelisus. On alust arvata, et Eestist lõuna poole jäävatele aladele jõudsid rabakivirahnudvaid harvade eranditena.Rabakivide osakaalu vähenemine toimub peamiselt varasema tekkeajaga orogeneetilisestaadiumi peenemakristalliliste graniitide arvel, mis on märksa vastupidavamadpikemale jääkandele. Need graniidierimid saavutavad ülekaalu rabakivideees juba Kesk-Eesti alal, kust nende võidukäik jätkub lõuna suunas. Enamikpeenekristallilisi graniidirahne on ka ümarate kontuuridega ning siledapinnalised,vastupidi rabakivirahnude nurklikule üldkujule ja konarlikule, lõhede poolt sageliastmeliseks muudetud välispinnale. Kahtlemata soosis ka see asjaolu nende püsivustpikal rändeteel.Hoopis keerukam on seletada gneisside osakaalu märgatavat, põhjapoolsetealadega võrreldes kuni kolmekordset suurenemist lõuna suunas. Ühest küljest onsee seletatav samuti rabakivide hulga kahanemisega, teisest küljest ehk sellega, et67

Rahnude ümbermõõt> 25 m96 rahnu andmed25 -20 m177 rahnu andmed20 - 16 m358 rahnu andmed16 - 10 m1140 rahnu andmedPõhja-Eesti Kesk-Eesti Lõuna-EestiHiiu, Lääne, Harju, Viru Saare, Rapla, Järva, Jõgeva Pärnu, Viljandi, Tartu,Valga, Põlva, VõruJoonis 28. Rahnude kivimilise koostise muutumine põhjast lõunasse. (Märkide seletust vt joonis 29.)68

gneisside hulgas on palju graniitgneisse, mis on tekkinud orogeneetiliste graniitidearvel. Viimased säilitavad, vaatamata oma mineraalkomponendi osalisele ümberasetusele,siiski algse tugevuse ja käituvad jäämassis sarnaselt eespool märgitudgraniitidega, andes pikaks rändeteeks püsivaid monoliite. Niisiis võiks oletada, etlähtealast kaugenedes selekteeris liustikujää gneisside hulgast välja just nendetugevamad erimid. Vastasel juhul oleks raske arvata, et kihiliselt lagunevate tüüpilistegneisside vastupidavus oleks nii väga erinev rabakivide omast. Sarnaseltgneissidele, kuid mõnevõrra vähemal määral, suureneb lõuna poole ka migmatiitsetekivimite osakaal. Neile iseloomulik graniitse magma sissetungist põhjustatudvööndilisus nähtavasti tsementeerib algsed gneisiplokid piisavalt püsivateks monoliitsetekskivimikehadeks.Suhteliselt stabiilsena käitub rahnude koosluses pegmatiitne komponent, mispüsib kõikjal 5–10% piires. Väärib siiski tähelepanu, et lõunapoolsetes piirkondadeskahaneb nende kivimite hulk just suuremate rahnude seas, kuid väiksemamõõdulistehulgas pegmatiitide osakaal justkui kasvab. Siit võib ehk järeldada, etpikal liustikukandel on purunenud eelkõige just suurekristallilised kivimid. Pegmatiitidekäitumine näib sellele osutavat.Põhikivimitest erinev haruldaste kivimitüüpide lisand, mis rahnude kooslusesmoodustab imeväikese osa (alla 1%), ei näita mingit seaduspärast muutumistregionaalses plaanis: juhuslike üksikrändajatena on nad jõudnud ka Eesti lõunaossa– Viljandi ja Põlva maakondagi. Neugrundilt pärinev gneissbretša levib muidugiüksnes Loode-Eestis.Kui vaatleme suurte rahnude kivimilisi suhteid laiusesuunalisel profiilil läänestitta (joonis 29), ilmneb siingi mõningaid seaduspärasusi. Selgub, et rabakividestrikkaim (üle 70%) piirkond on Põhja-Eesti rannikuala keskmine, Harju maakonnaosa. Siinse rabakivirikkuse põhjuseks tuleb nähtavasti pidada just Edela-Soomeväiksemaid massiive (Vehmaa ja Laittila), mis asuvad mandrijää pealetungi oletatavalotsesuunal (joonis 30), sest selle ala vastas asuval Soome lahe põhjakaldalsuuremad rabakiviavamused puuduvad. Võib muidugi arvata, et osa rabakive võissiia saabuda ka Soome lahe põhjast, mille kohta täpsemad andmed puuduvad. Kavõisid Harjumaa piirkonda rabakividega toita üheaegselt nii Viiburi kui ka läänepoolsedmassiivid, mille hajumislehvikud võisid siin teatud ulatuses kattuda(joonis 30). Siiski jäävad kõik need seletused üksnes oletuslikule pinnale ja vajavadselgitamist edaspidi.Öeldu taustal eeldanuks just Viiburi rabakivimassiivi olulist mõju Eesti rahnustikule,kuid rabakivide hulk idapoolsete maakondade rahnukoosluses on hoopiskikõige madalam (ca 40%). Nähtavasti möödus Viiburi massiivilt kaasa haaratudrabakivirahnude peavool Eestist ida poolt, kandudes peamiselt Venemaa alale.Kui liita lääne-idasuunalisel profiilil rabakividele ka teiste graniitide hulgad,saame Põhja-Eesti alal püsiva graniidirahnude esindatuse 75–85%, mille piires üheerimi kahanemine kompenseeritakse kohe teise poolt. Samas torkab silma, etapliidilaadsed graniidierimid on iseloomulikumad peamiselt idapoolse Eesti alale(joonis 25).69

Rahnude ümbermõõt> 20 m223 rahnu andmed> 10 m852 rahnu andmedLääneregioonHiiu- ja LäänemaaPõhja keskregioonTallinn ja HarjumaaIdaregioonLääne- ja Ida-VirumaarabakivimigmatiitgraniitpegmatiitgneissmuudJoonis 29. Rahnude kivimilise koostise muutumine läänest itta Põhja-Eesti rahnuderikkas vööndis.Laiusesuunalisel profiilil kompenseerivad üksteist ka gneisid ja migmatiidid,viimased on ülekaalus ida pool. Suhteliselt püsiv on pegmatiitide ja teiste juhulisanditehulk, mõistagi on erandiks vaid läänes leviv neugrundbretša.Täheldatud kivimilised muutused liikumisel läänest itta avalduvad eelkõigePõhja-Eesti rahnuderikkas vööndis. Rahnude vähenev hulk lõuna poole ei võimaldaneid seaduspärasusi seal usaldusväärselt jälgida.Niisiis tõdeme, et mandriliustikuga kandus üle 70–100 km laiuse Soome lahenõo üsna piiratud valik kivimeid. Esikohale asusid siin kohe kolmest eri piirkonnastpärinevad rabakivirahnud, mis aga edasiliikumisel osutusid võrdlemisiebapüsivateks ja loovutasid järk-järgult oma koha peenemakristallilistele graniidierimitele.Need haarati kaasa juba varem kujunenud svekofenniidide kompleksist jaka rabakivimassiivide äärealadelt ning nad osutusid jääkandel kõige vastupidavamaks.Graniite ümbritsevast moondekivide ulatuslikust vööndist pärinevad70

SoomeBalti meri12EestiVenemaa0 100km3Joonis 30. Suured rahnud juhtkivimitena. Ristise viirutusega näidatud rabakivimassiivid annavadEesti alal suures osas kattuvaid rabakivi hajumislehvikuid. Kindlamapiirilisi liikumisteid markeerivadüksnes: 1– Neugrundi struktuurilt pärinevad bretšad; 2 – oletatavasti Soome edelapiirilt saabunuddiabaasid; 3 – Suursaari kvartsporfüürid.tugevamad gneisierimid ja migmatiidid kandusid siit kaugemale lõuna suunas jubatagasihoidlikumal hulgal ja moodustasid seetõttu suurte rahnude koosluse tähtsuseltkolmanda komponendi. Kildaliselt lagunevad kivimid nagu ka tugevasti lõhestuvadränihappevaesemad tardkivimid ja vulkaniidid puuduvad suurte rahnude hulgaspeaaegu täielikult või esinevad vaid tähtsusetu lisandina. Kuigi viimaste levilad onSoomegi aluspõhjas väga piiratud, osutab Eesti suurrahnude kivimiline koosseissiiski küllalt selgesti ka liikuva tahke jäämassi toimele suuremõõdulise kivimimaterjalilõpliku koostise kujundamisel. Kivimite valikuline purunemine jäämassisees, mida täheldame suurte rahnude puhul, selgitab ühtlasi hästi, miks väikerahnudekivimiline koostis on suurrahnude omast tunduvalt mitmekesisem.Suured rahnud juhtkivimitenaEelmise peatüki lõppjäreldus vajutab pitseri ka võimalusele jälgida suurte rändrahnudeabil mandrijää liikumise iseärasusi. Rändrahnude käsitlemisel on sellelevõimalusele ikka tähelepanu pööratud, kuigi konkreetsed tulemused ei ole alatineid ootusi täitnud. Võib isegi öelda, et ligemale sajand tagasi tehtud esialgsedjäreldused on sellesse probleemi küll kaaluka panuse andnud, kuid hilisemad aastakümnedpole erilist lisa toonud. Enamgi veel – väljaandest väljaandesse avaldatakseikka üht ja sama levikulehvikute skeemi, kus näidatakse teatud kivimitüüpide71

lähtealasid ja neist laiali hajuvaid rahnude levikupiirkondi. Need konstruktsioonidon tõepoolest loonud ettekujutuse viimase mandrijäätumise liustikukeelte peamistestliikumissuundadest, aga paraku ka mitte enamat.Põhjusi selleks on mitu. Et selgitada rahnude levikupildi järgi liustiku liikumisesuundi, peavad olema täidetud mitmed tingimused. Kõigepealt peab selleks valitudkivimi lähteala olema küllaltki kitsapiiriline, ainukene ja hästi teada. Teiseks peabsiit liustiku poolt kaasa haaratud kivimitüüp olema selgete ja kordumatute tunnusjoontega– seega hõlpsasti äratuntav ja teiste analoogidega mitte segiaetav. Kolmandakspeab rahnu rännutee olema küllaltki sirgjooneline ja primaarne. Hilisemadümberpaigutused sulavete voolude või veekogude rüsijää toimel, aga kapärinemine juba varem ümberpaigutatud materjalist, näiteks eelmise jäätumislainemoreenist, ähmastavad juhtkivimite kasutamist sel eesmärgil.Need kõigile rändkividest juhtkivimitele esitatud tingimused kehtivad ka suurterahnude puhul. Esimesele tingimusele – selgelt piiritletud lähteala nõudele vastavaidobjekte on Soomeski vähe. Eesti ala suhtes peab H. Viiding oluliseks vaid11 selgelt piiritletud lähtealaga kivimitüüpi (Viiding 1955a; 1957). Nende hulkaloeb ta rabakivid kolmelt juba märgitud avamuselt, lisaks veel kaks kvartsporfüüri(üks Ahvenamaalt, teine Suursaarilt). Võimalikuks peab ta ka porfüriiti jagranofüüri Botnia lahe või Läänemere põhjast. Lisaks nimetab ta veel Satakuntadiabaasi, Pellingi ja Tammela uraliitporfüüri, Kesk-Soome metamorfset porfüriitija Edela-Soome labradorporfüriiti, mille leide Eesti suurrahnude seas pole teadavõi mida on kohatud vaid üksikute kaheldavate leidudena (diabaasid Viimsis jaTapurlas; porfüriit Suurupi-Rannamõisas).On mõistetav, et Eesti ala suurte rahnude seas peaksid kõige olulisemat rollimängima just rabakivid, mida siin on rohkesti. Rabakivide kohta märgib H. Viiding,et need on omavahel eristatavad peamiselt levikupildi järgi – st on juhtkivimitenakasutatavad nii-öelda ümberpööratud tähenduses. Teisisõnu, rabakividelevikupildi järgi saab otsustada nende põhjapoolse lähteala üle, mitte niivõrdjälgida konkreetset liustikumassi liikumisteed lähtealalt lõuna suunas. Rabakivimassiividon ju reeglina suured, rikkalikult rahne andvad, kuid samas ka massiivipiirides kivimiliselt väga varieeruvad, mistõttu üksikrahnu sidumine kindla lähtealagaon enamasti võimatu. Pealegi on eri massiividelt pärinevate kivimite hajumisoreoolidEesti põhjapoolsel alal suures ulatuses kattuvad (joonis 30), kutsudessiin esile üldise rabakivide rohkuse (joonis 29). Selle taustal võib täheldada, etEesti läänepoolsemas osas kahaneb tüüpiliste rabakivide hulk, mis näib osutavatsellele, et Ahvenamaa massiivis ongi neid suhteliselt vähe ja nad on esindatudsuures osas sama formatsiooni peenemateraliste või porfüürsemate erimitega. Justroosakad porfüürilaadsed graniidid on rabakivide kõrval üks Lääne-Eesti suurterändrahnude iseloomulikke kivimeid. Et nende levila lõpeb sisemaal umbes Võrtsjärvejoonel, võib seda kivimitüüpi käsitleda ka juhtkivimina. Idapoolse Viiburimassiivi rabakivide “läbilöögijõud” näib avalduvat just piki Peipsi–Pihkva nõgu,kus rabakivi osakaal on suur veel Tartu- ja Põlvamaa väiksemate rahnuklassidekoostises. Siit näib tulenevat, et Ida-Soome alalt liikus viimane jäämass Eesti alalevaldavalt otse põhja, mitte enam põhjaloode suunast, nagu see leidis aset Eesti72

läänepoolsetes piirkondades. Seda näib kinnitavat ka Viiburi massiivi lõunaküljeltpärinev kitsa levilaga Suursaari kvartsporfüüri ainus suurrahn Põlvamaa Kõverajärve lõunakaldal, mis markeerib rangelt põhjast suunduva liikumistee piki Peipsinõgu (joonis 30).Et rabakivimassiividest pärinevad üksikrahnud pole oma tunnuste varieeruvusetõttu kitsama päritolualaga täpsemini seostatavad, siis on ülaltoodu ka praktiliseltkõik, mida selle valitseva rahnuderühma levikupildist juhtkivimina võib väljalugeda.Teistelt väiksematelt lähtealadelt pärinevaid kive suurte rahnude hulgas ei ole.Erandiks võivad ehk olla kaks diabaasileidu (Viimsist ja Tapurlast). Kui need onseostatavad Edela-Soome Satakunta diabaasidega, milles ei saa küll sajaprotsendiliseltkindel olla, siis märgivad nad samuti maha rahnude saabumissuuna põhjaloodest.Omapärase juhtkivimite rühma suurte rahnude seas moodustavad erakordseltväikeselt lähtealalt – Neugrundi meteoriidistruktuurilt pärinevad gneissbretšad.Suuremad neist lokaliseeruvad väga kitsas vööndis Lääne-Eesti madalikul (joonis31). Väikerahnude järgi koostatud levikulehvik on oma lõunaosas laialivalguvam,kuid märgistab siiski mandrijää eelistatud liikumissuuna piki Väinamere nõgu(Suuroja jt 2003). Tõsi küll, hajumislehvik on Edela-Eesti madaliku mandrialalsuurte soomassiivide tõttu veel usaldusväärsemalt piiritlemata, kuid selle teostumiselvõib liustikukeele liikumistee edaspidi täpsustuda. Ilmselt nihkub lehvikutelgsel juhul ka enam kagu poole ja läheb paremasse vastavusse jääliustiku liikumiseüldsuuna teiste andmetega.Niisiis, suurte rändrahnude kasutamisel liustikugeoloogia juhtkivimitena onolulised piirangud – eeskätt sobivate kivimitüüpide vähene valik rahnude koosluses.Seetõttu ei ilmne siin ka veenvaid statistilisi seaduspärasusi. Kuid suurtelkividel on ka üks kindel eelis: nende teekond on olnud suhteliselt lühike, kõigutamatuja sirgjoonele lähenev. Ei ole mõeldav, et mingid kõrvaltegurid, näitekssulavete toime, jääjärvede või ka hilisemate veekogude ajujää neid oma liikumisteeltkõrvale oleksid suutnud kallutada. Seda näitab veenvalt neugrundbretšadepaigutus oma piiratud lähteala suhtes, aga ka Suursaarilt rännanud rahnu 300 kmpikkune sirgtee lõunasse. Siit ka järeldus – usaldusväärseid suurrahne tulebhoolikalt säilitada, sest Soomegi aluspõhja edasised uuringud võivad võimalikelähtealade täpsustustega sellesse töösse uusi väärtuslikke pidepunkte anda.73

22°E23°ES o o m e l a h t24°ENEUGRUNDI METEORIIDIKRAATERPaldiskiKeilaTallinnL ä ä n e m e r iKärdla59°NKärdla meteoriidikraaterHIIUMAAVORMSIHaapsalu?RaplaLihulaM U H UKaali meteoriidikraaterKuressaareSAAREMAAPärnuKIHNU58°NL i i v il a h t20 kmRUHNULÄTINeugrund50Osmussaare123 45760 10 kmJoonis 31. Neugrundbretša rahnude üldine hajumislehvikLääne-Eestis (ülal) ja nende suurteerimite (ümbermõõduga üle 10 m) paiknemineMandri-Eestis (all): 1 – Dirhami; 2 – Võõlu;3 – Saare; 4 – Salajõe-Allika; 5 – Salajõe-Kasemetsa;6 – Rannajõe; 7 – Allikmaa lagunenudkogum. S. Suuroja jt (2003) ja E. Pirruse (1997) järgi.74

RAHNUD MAJANDUSTEGEVUSESKivikoristus ja maaparandusInimese majandustegevuses on kokkupuude suurte rändrahnudega kõige tihedamjust põlluharimises. Iidsetest aegadest, juba maaharimise alguspäevadest saation inimesel tulnud tegelda siinse piirkonna kivirikkusega, tülika takistusega haritavailmaatükkidel. Visa töö ja suure jõukuluga tuli neid kõlvikutelt eemaldada.Esmalt osutusid jõukohaseks vaid väiksemad kivid – nii kohalikust aluspõhjastpärinevad paelahmakad kui ka moreeniga kohale kantud munakad ja väikerahnud.Põllustamise arenedes haarati koristusse järk-järgult üha suuremaid kive ning peatseltjõuti ka kogukate suurrahnudeni. Liigniiskete alade kraavitamise kõrval omandasjust kivikoristus viimaste sajandite maaparanduses kaalukaima osa. Eriti tähtsakskujunes kivikoristus kõige viljakandvamatel moreenpinnastel, kus rändkive olipalju. Seepärast on Eesti põllunduse lahutamatuks osaks kogu tema ajaloo jooksulolnud ka kivide eemaldamine põldudelt, seda on tehtud alates primitiivsetetöövõtete (kangi ja hobujõu) kasutamisest (joonis 32) kuni keerukate masinatenivälja. Teise maailmasõja järel ilmusid põldudele juba trossidega varustatud võimsadroomiktraktorid, seejärel buldooserid ja alates 1953. aastast ka juba eriotstarbelisedrippseadmed – kivikonksud, tõukehargid, kilptõukurid ja rookurid (Laurand2000). Kasutusele võeti ka lõhkeaine, kuid siiski piiratud ulatuses. Algas erakordselthoogne kivikoristusperiood siinses põllumajanduses. Kivide üldhulgaks Eestipõllumajanduslikel maadel (maapinnal ja künnikihis) hinnati umbes 30 miljonit m 3(Kildema 1963) ja neist koristamist vajavaks koguseks parandatavatel maadelumbes 19 miljonit m 3 (Ratt 1974). Pisut teistsugused andmed toob kivikoristusemahtude kohta A. Juske (2000a), kes hindab sõjajärgsel ajal põldudelt koristatudkivide üldhulka 42 miljonile kuupmeetrile (joonis 33). Korrutades neid arve rändkividekeskmise mahukaaluga (2,7 t/m 3 ), saame üldmassiks üle 100 miljoni tonni,mis näitab tohutut töö ja kulutatud energia hulka Eesti pinnaste vabastamisel tülikastkivilisandist. Jätkem arutelu konkreetsete arvude üle spetsialistide hooleks,kuid ilmselgelt on kivikoristus tugevasti mõjutanud siinset majandustegevust. Seejuurestuleb arvestada, et varasemal perioodil tehti kividega veel kahekordset tööd:alul koristati kivid hunnikutesse põlluserval, hiljem laoti suur hulk neist kõlvikuidvõi külatänavaid ääristavatesse kiviaedadesse. Eriti palju tehti seda Saaremaa jaPõhja-Eesti metsavaestel paealadel, kus puitu tarastamiseks oli vähe. Vaid tänapäevalon kõlvikutelt eemaldatud kividest moodustatud suuri kivikuhilaid korrastatudpõllumaade keskele, kus nad uute maastikuvormidena ilmestavad tasaseksplaneeritud alasid ja loovad elusloodusele vajalikke pesitsus- ja varjumispaiku.75

Kiviveokelk.Kivi tõstmine reele.Kivide matmine.Joonis 32. Iidsed kivikoristustööd Eesti põllumaadel. J. Laurandi (2000) järgi.146,6 m500 m2,6 miljonit m 3 42 miljonit m 3230 mCheopsi püramiid500 mJoonis 33. Eesti põldudelt pärast Teist maailmasõda koristatud kivide üldmaht kõrvutatunaEgiptuse Cheopsi püramiidi mahuga. A. Juske (2000) järgi.Mahukad kivikoristustööd ei ole õnneks puudutanud suuri rändrahne. Põhjusekson asjaolu, et rahnud ümbermõõduga üle 10 m on oma 30–50 tonnise massigasedavõrd rasked, et nende kõrvaldamine haritavalt maalt käis inimesele ja kamasinatele lihtsalt üle jõu. Seetõttu on need kivid jäänud valdavas osas paigale,76

kuigi katseid neid paigast nihutada on siin-seal ka tehtud. Küll on suuri rahnepüütud mitmel viisil purustada, mõnel juhul on nende lõhutud osi kasutatud katarbekivideks, kuid enamasti on inimese jõud jäänud siingi rahnule alla. Paljudekivide lael leiame küll käsitsi puuritud auke, mõnikord on nende abil õnnestunudsaada ka kasutatavaid tükke, kuid sageli on töö jäänud vähese tulemuslikkuse tõttuikkagi pooleli. Hilisemal ajal – nii looduskaitseliste kui ka esteetiliste ja rahvapärimuslike-ajaloolisteväärtuste tunnetamise süvenemisel – on suurte rahnudekaitseks astunud välja ka kohalik elanikkond.Seepärast on valdav enamik mandrijää poolt toodud suurtest rahnudest jäänudka meie põldudel puutumata ja lebab väikestel harimata jäänud maatükkidel –künnisaartel (fotod 37, 38). Siin ääristab neid tavaliselt pihlaka- või toomingapõõsastik,juhatades juba eemalt teed rahnu juurde.Muidugi ei ole kivikoristus jätnud täiesti puudutamata ka suuri rahne. Siiski onkivikoristuse puhul valdavaks pigem rahnude matmine suurte koristuskuhjatistealla, kus nad jäävad küll oma kohale, kuid muutuvad vaatlusteks kättesaamatuks.Mõnel juhul markeerivadki need kuhjatised just suuremate, eemaldamiseks üle jõukäivate rahnude algseid asukohti.Tuleb märkida, et suuremõõtmeliste rahnude kogumaht (1800 rahnu kogusummanavaid ca 80 000 m 3 ) on Eestis toimunud üldise kivikoristuse taustal üsnatühine, põldudelt koristatud väikekivide hulgaga võrreldes alla 1%.EhitustegevusSuure tugevuse ja ilmastikukindluse tõttu on rändkivid pälvinud tähelepanu kakohaliku ehitusmaterjalina. Põldudelt eemaldatud kivid kogunesid justkui iseenesestsuurematesse kuhjatistesse, kust neid oli hõlpus kasutusele võtta. Siit rändaskipalju kive, nii omamaiseid kui mandrijää tooduid, rohketesse kiviaedadesse,sadamamuulidesse ja lautriääristesse, teetäiteks niisketesse lohukohtadesse ja mujalegi.Rohkem tööd kulus kivide kasutamisel müüritistes, sest see nõudis hoolikatvalikut ja sageli kivi oskuslikku lõhestamist tasaste pindadega poolplokkideks.Sellele vaatamata kohtame Eestis, eriti lõunapoolsetes piirkondades, rohkesti püsivaidhooneid asjatundlikult töödeldud rändrahnudest. Nendest ehitati küll peamiseltaitasid, lautasid-tallisid, sakraalehitisi, surnuaiamüüre, vähemal määral administratiivhooneid,kõrtse, meiereisid või elumaju. Viimaste jaoks olid rändkivid siiskiebasobivad – poorsuse puudumise tõttu olid kivid liialt soojusjuhtivad, mistõttuhooned vajanuksid tugevat lisavooderdust, mis omakorda teinuks müürid väga paksuksja ehitise liiga massiivseks. Muidugi oli takistuseks ka kõlblikuks töödeldudkivimaterjali kõrge maksumus. Seepärast kasutati rändkividest müüritistes lisamaterjaliksja tasapinnaliseks töötluseks sageli põletatud savitelliseid, eriti nurkadeja võlvide viimistlemisel. Rändkivide piiratud kasutamist ehitistes põhjustas samutivajalike omadustega kivide raskendatud kokkusobitamine, sest gneisja tekstuurigakivimid ning rabedad rabakivirahnud ei kõlvanud selleks otstarbeks oma vähesevastupidavuse tõttu. Ka tuli kõlbliku rahnumaterjali otsingul hoolikalt jälgida77

nende lõhenemis- ja murenemisilminguid, mis tegi sobiva materjali leidmise vägatöömahukaks.Seepärast kasutataksegi tänapäevases majandustegevuses kohalikke rändkivepeamiselt killustiku tootmiseks, mida teedeehitus vajab suurel hulgal. Kuid siingivaritsevad samad ohud: juhuslikust rahnumaterjalist satuvad killustiku koostisesseka vähe vastupidavad ja liialt peent lisandit andvad osised, mistõttu kodumainekillustik jääb enamasti alla naaberalade aluspõhjamassiividest imporditavale tardkivimikillustikule.Küll aga kasutatakse rohkesti kohalikku rahnumaterjali mereäärsetesrannakaitsemuulides ja sadamaehitustes, kuhu sobivad ka suhteliseltsuured ja eelnevalt töötlemata rahnumürakad. Paraku on nende hulka sattunud kaloodushoiuliselt olulisi suurrahne (Saaremaal, Paldiski ümbruses Harjumaal jamujalgi).Huvitava ajaloolise kasutusviisina tuleb Eesti alalt märkida veel suurte rahnudekasutamist taluõue majandusehitiste – kuuride, keldrite või saunade ühe seinamüürina.Niisuguseid loodusliku vertikaalse rahnukülje kasutamise juhtumeid onteada üle kogu Eestimaa: Labidakivi Viljandimaal, Saunametsa kivi Pärnumaal,Liivasoo Hallikivi Raplamaal, Kiviste Suurkivi Läänemaal, Hansumäe KeldrikiviHarjumaal jt.Üheks rahnude rakendusalaks on saanud püsivate mälestusmärkide – ausammaste,hauakivide, mälestuskivide või lihtsalt dekoratiivelementide püstitamine.Vähemal määral on neid kasutatud väravapostide, trepiastmete, skulptuurialuste võimuude ehituslike detailide valmistamiseks. Sellist kasutusviisi soosib just rändkivideelamuehituslikku kasutamist piirav omadus: neis puuduv poorsus ja sellesttulenev vastupidavus siinses niiskes ja külmas ilmastikus. Seetõttu püsivad õigestivalitud rahnumaterjalist mälestusmärgid aastasadu.Sagedasti kasutavad maaparandajad oluliste objektide äramärkimiseks maastikulmõnd lähikonnast pärinevat suuremat rahnu, paigaldades selle teeäärselevõtmekohale. Niisuguseid rahne nii sisseraiutud kirjade, lihvitud teabeplaadiga võika päris ilma võib kohata Eestimaal mitmete uuskorrastatud põllumassiividepiiridel.Nagu maaparanduslik kivikoristus, nii puudutab ka ehitusotstarbeline tegevuspeamiselt väiksemaid rahne, jättes suured rahnud peaaegu puutumata. Põhjus onsiin sama – suured kivihiiud pole tervikuna teisaldatavad, nende purustamine väiksemateksmonoliitideks ei ole eriti tulemuslik. Lõhkeaine kasutamisel tekib rahnustuhandeid pisipragusid, mis muudavad kivimi rabedaks ja vähe vastupidavaks niitöötlusele kui ka edasisele säilimisele. Ka rahnude algset lõhestatust on tükeldamiselraske kasutada – protsess pole alati kontrollitav. Pealegi on suurte rahnudeseas valdavad just rabakivi või gneisi ja migmatiidi tüüpi kivimid, mis selleksotstarbeks ei sobi. Suurte rahnude töötlemisel tuleb kõne alla üksnes ridamisiasetuvate käsipuuraukude uuristamine, millesse taotud raudkiilud või sissesurutudisepaisuvad erisegud kivi tasaste pindadega monoliitideks lahti murravad (fotod84, 85). Nii on toimitud nn Seidla Ausammaste kiviga Järvamaal, millest valmistatiA. H. Tammsaare monumendi alus Albus (vt foto 90). Lähedasel viisil on lõhutudteisigi suuri kive, teada olevalt Uku kivi Neeruti lähedal (mõisa trepikivideks),78

Kalevipoja noorema venna kivi Saadjärvel (veskikiviks ja väravapostideks),porfüürse graniidi rahn Läänemaal Tuksis, kust olla võetud aluskivimonoliitV. I. Lenini monumendile Kotka sõpruslinna jaoks Soomes. Viimane on lausaparadoksaalne, arvestades rändrahnu enese kunagist rännuteed! Jõgevamaal Lustivere-Neanurmevahel metsaserval asuvast Moori kivist on eemaldatud pool Lustiveremõisa trepikivide tarbeks. Suurrahnu jäänuk kujutab endast nüüd justkuiväikest kivimurdu ühest küljest kõrguva püstseinaga (joonis 13). Kohalike elanikevastuseisuga päästeti samast saatusest Arumetsa Suurrahn Häädemeeste lähedal,mida taheti tükkidena toimetada Riiga. Väiksemaid tükke on suurrahnude küljesteemaldatud veel mitmes paigas Eestimaal, kusjuures alati on eelistatud peenekristallilisiroosakaid või siis tumehalle graniidierimeid. Kiviraidurid tundsid juhästi kivi vastupidavus- ja töötlemisomadusi. Möödunud sajandi keskel moodustatiLoksal koguni ettevõte, kes seadis eesmärgiks ulatusliku haua- ja dekoratiivkividevalmistamise selles piirkonnas laialt levinud rahnumaterjalist, haarates sellesse katähelepanu väärivaid suurrahne. Õnneks see ettevõtmine takerdus ja paljud rahnudpääsesid halvimast.Eeltoodust selgub, et kuigi mõned suured rahnud on aja jooksul langenud kavajalike rajatiste ohvriks, ei ole neid olnud siiski eriti palju. Pealegi on enamikuljuhtudel jäänud kohale kivi maasisese osa jäänuk või vähemasti jäljend, mis võimaldabluua kunagisest loodusmälestisest veel mingisuguse ettekujutuse.Orientiirid, piiritähised, puhke- ja turismiobjektidÜlalmärgitud tegevusalade kõrval, mis viivad rändrahnude nihutamisele, kõrvaldamiselevõi lõhkumisele, on veel rakendusviise, milles on esmatähtis justrahnude pikaajaline paigalpüsimine. Suurte rahnude puhul leiab kasutamist nendesuur kaalumass, mis kannatab välja kõik inimtegevuse ebasoovitavad mõjutused.Ammustest aegadest on suuri rahne hinnatud püsiva maastikuorientiirina. Erition see rakendamist leidnud mererandadel, kus suured kivid on merel seilajateleikka olnud tähtsateks suunamärkideks. Parema nähtavuse kindlustamiseks onnende merepoolne külg sageli kaetud heleda värviga (Viinistu Mustakivi, Tahkunahiidrahn, Mägipe rannakivi jt). Pimedatel aegadel on rahnu laele või jalamilesüüdatud ka lõke (Aegna Tulekivi, Muhu Mustkivi), mõnikord ehk isegi laevadeteelt eksitamiseks (Ungrukivi Hiiumaal). Mitmed kivid on kantud tähistena kamerekaartidele. Juba 17. sajandil oli vene meresõitjatele hästi tuntud “Ogromnõikamen” Eesti põhjarannikul, mida tunneme nüüd Ehalkivina Letipeal. Mõnelerahnule on sisse raiutud raudpolte kõrgemale küündivate meremärkide kinnitamiseks(Painuva hiidrahn Eru lahes Harjumaal jt). Ka paljud väiksemad rahnudrannikuvööndis orienteerivad tuhandeid tänaseidki rannakalureid õige kursi võirandumiskoha määramisel.Vähe tähtis pole kivide kasutamine maastikuorientiirina mandrilgi. Metsaselalal, kus muud maastikutähised pole nähtavad ning olustik raiete ning metsanoorendikekasvamisel pidevalt muutub, on suuremate kivimürakate järgi orientee-79

umine lausa möödapääsmatu. Kindlasti on nad õigele rajale aidanud tuhandeidmarjulisi ja seenelisi, jahimehi ja metsatakseerijaid. Rahnude tähtsust maastikuorientiirinanäitab ka fakt, et sõjaväe tarbeks koostatud Eesti ala topograafilistelekaartidele mõõdus 1:25 000 on kantud peaaegu kõik suuremad rändrahnud, millekõrgus ületab 1–2 m. On mõistetav, et tänapäeva sõjategevuse tingimustes, kusvõivad hävida ehitised, puruneda teed ja sillad ning põleda metsad, jäävad suuredkivid ainsateks püsivateks maastikuelementideks. Olgu siinkohal märgitud, etnimetatud topokaardid olid suureks abiks suurte rändrahnude arvelevõtmisel jauurimisel “Eesti ürglooduse raamatu” andmebaasi koostamisel. Kahjuks ei ole uuematelkaartidel seda ettevõtmist enam järgitud.Püsivate märkidena on suured rahnud leidnud kasutamist ka kinnistute piiritähistena.Neilt võib sageli leida sisseraiutud piiririste, tihtipeale ka piiri kehtestamiseaastaarve. Mõistagi on need tähised aidanud edukalt lahendada kohtuvaidlusija olnud ka abimeheks korduvate maareformide korral. Et aga suuri rändrahnepaiknes vajalikel võtmekohtadel vähe, siis kasutati piirikividena enamasti väiksemaidrahne, mis mujalt kohale toodi ja maa sisse kaevati. A. Juske (2000b) andmetelpaigutati nende kivide alla sageli väiksemaid kive, klaasikilde, konte jne,mille järgi piirikivi tähendust saanuks hiljem eksimatult tuvastada. Suurematekivide olemasolul püüti muidugi neid kasutada, rajatavat piiri just nende järgikohendades. Suurte rahnudega tähistati ka olulisi regionaalseid administratiivpiire.Nii märgistas kunagise piiskopkonna ja ordu valduste piiri Hiiesaare Silmakivi –hiidrahn Hiiumaal Kärdla lennuvälja lähedal. Teada on mitme valla kokkupuutepunktiksvalitud suuri rahne: Viie valla piirikivid Kaansoo lähedal ja Rahkamal,Kolme valla piirikivi Tõstamaa lähedal (kõik Pärnumaal!), endist Tartu- ja Valgamaapiiri tähistav Kabjakivi Otepäält edelas jt. Kunagise piiskopkonna valdusitähistav huvitava kirjaga väiksem rahn leiti Mustvees jõesängi süvendamisel ja seeon nüüd kõigile vaatamiseks välja pandud linnakeskuse muruväljakul. Hästi vaadeldavon ka Haljala–Võsu maantee muldkehal paiknev küladevahelist piiri tähistavKuningakivi (foto 47).Piiritähiste kõrval on suuremassilisi püsivaid rändrahne korduvalt kasutatud kakõrgusreeperitena. Mitmetel rahnudel võib leida sisseraiutud metallist reeperialuseid,mõnikord kannavad nad sellekohast nimetustki (Reeperikivi Raudalu maanteeja Tallinna ringtee ristumiskoha lähedal). Mil määral need kivid täidavad omageodeetilist funktsiooni tänapäevaste mõõtmismeetodite taustal, on raske hinnata,kuid minevikus oli neil kindlasti oma osa täita. Kohalike kõrgustähistena on neidveel praegugi kasutusel, näiteks Vooremäe kruusakarjääri markšeideriteenistusesTartumaal (foto 39).Huvitavad ja teaduslikultki huvipakkuvad aga on mõned ajaloolised sisseraidedveekoguäärsetel rahnudel, mis annavad konkreetseid andmeid maatõusude jakliimatingimuste perioodiliste muutuste kohta. Nii kannab sisseraiutud veetasememärkiaastaarvuga 1851 Vormsi madalmeres asuv Kirikukivi, mis on nüüd jubapeaaegu meeter kõrgemal tänasest meretasemest. Kärdla linna Rannapaargu rahnulon tähised 1893. ja 1967. aasta veeseisudest meres, mis on samuti toeksedaspidistele vaatlustele. Tallinnas Ülemiste järves paikneva Lindakivi sisseraided80

näitavad aastaid, mil järve veetaseme alanemisel jäi rahnukogum tervikuna kuivale(1826, 1887, 1901, 1908, 1960, 1970, 1971, 1975).Piirikivide ja eritähistustega kivide kõrval on suuri rahne kasutatud ka muudeoluliste sündmuste või asjaolude põlistamiseks. Tuntud on Keila–Haapsalu maanteeteemulde ääres asuv Parunikivi Läänemaal, millesse on raiutud kunagisteKeedika ja Uugla mõisavalduste omanike nimed. Kenaks põlistuskiviks on kasuurem metsarahn Võhma lähedal Järvamaal, millele on raiutud kõigi endisteKabala metsaülemate nimed.Niisiis on rändrahnude kasutamine maastiku tunnetamises üsna mitmepalgelineja ilmselt palju suurem, kui me tummavõitu halle kivimürakaid põgusalt kohatesoskame arvata. Muidugi on nüüdisaegsete maamõõtmisvahendite kasutuselevõtuganende geodeetiline tähendus suuresti langenud ning omandanud üksnes ajaloolisemõtte, kuid igapäevases tegevuses toetutakse neile veel küllalt sageli.Tänapäeva inimesele on rändrahnud muutunud paljuski vaid huvitavaks turismiobjektiksja nende lähedus pakub sageli ka mõnusat puhkepaika. Seda toidavadühest küljest rahnudega seotud legendid ja omapärased juhtumid, teisest küljest agapüsivad rahvapärimused, meeldejäävad lapsepõlvemälestused ja põlvest põlve kanduvaukartustunne suurte kivihiidude ees. Tänaseni valitakse peoplatsideks ja jaanitulekohtadeksjust mõne suure rahnu lähedus, sinna rajatakse kiigeplats, sageli peatutakseseal matkateel, korraldatakse puhkepaus või piknikueine. Suure kivirahnulähedus annaks justkui midagi juurde: on see lihtsalt turvatunne või mingi seletamatutaju esivanemate loodustunnetusest, kes teab.Ja miks mitte meenutada mingit huvitavat ajaloojuhtumit kivi juures, näiteksVene tsaari Peeter I tõllaratta purunemist vastu Paralepa rahnu Haapsalu lähedal,Rootsi kuninga Gustav Adolf II puhkehetke Kaarekivi juures Saaremaal, tsaarAleksander I-le Tumala Suurkivi juurde Saaremaal toodud kulleriteadet Napoleonitegudest Euroopas jne. Võib veel meenutada hernhuutlaste usukuulutamist UpaKantslikivil Saaremaal, muinasaegse kuninga einestamist kuldtaldrikult KuningakivilVõsule viiva tee ääres, lugematuid teateid rootsiaegse varanduse peidikutestvõi sõjapealikute haudadest kivi all jne. Iseasi, kas neil juttudel on usaldusväärsetalust, kuid mõnus on ju niisugustest asjadest mõtiskleda ja teadjama teejuhi suustseda kuulda. Hea on teada ka tuntud inimestest, kes on kivi juures korduvaltviibinud ja paika omaseks pidanud. Nii tunneme luuletaja M. Heibergi kivi Urvastejärve lähedal, J. Kunderi kivi Haanjas Suure Munamäe torni kõrval, heliloojaA. Lätte lapsepõlve mängumaa Koruste Tondikivi Rõngu lähistel, rahnudeuurijaJ. A. Ehrenpreisi sünnikodu lähedal Viljandimaal Labidakivi, kirjanik J. Vahtrameelispaika Metste rahnul Põlvamaal, rahnudeuurija-geoloogi H. Viidingu “viimastkivi” Valgamaal Õrus (Hang 1989). Geoloogidest rahnu-uurijate nimedegaseostatakse veel mitmeid suuri rahne Eestimaal – A. Kumari kivid Riguldi lähedalLäänemaal, A. Luha rahn Võlupel Saaremaal, K. Orviku rahn Tuhalaanes, E. Mölsirahn Palukülas ja K. Pärna rahn Nõva lähedal (mõlemad Harjumaal), Ü. HeinsaluLaevarahn Läänemaal, rääkimata paigaldatud mälestuskividest F. Schmidtile Kaismas,A. Aaloele ja I. Reinvaldile Kaalis Saaremaal, Ü. Heinsalule Tuhalas Harjumaal.81

Paljud neist on üldsusele küll tundmatud, kuid konkreetsete inimeste seostaminenende kividega on tänuväärseks meenutuseks ja annab rahnu külastavale turistilegimingi lisamulje. Rahnu külastaja võib veel sattuda teistelegi huvitavatele kividele.Skulptuurialusena on kasutatud nn Põdrakivi Alamustil Põlvamaal, kus teeäärselkivil omal ajal uhkeldas kipsist metsakuningas. Nüüd teda enam pole, kuid mälestusja nimi on visad säilima. Alatskivi lähedal metsas on sarnase saatusega rahn,mida tuntakse Apollo või Raudmehe kivina. Kunagine mõisaomanik laskis kivilevalmistada kauni pronkskuju oma ussimürgi tõttu surnud maamõõtjast sõbra mälestuseks.Kunstiväärtuslik skulptuur rändas siit hiljem Oru presidendilossi Virumaal,sealt riigi kunstifondi, kuid aluskivi koos selle ümber rajatud pärnapuudest ringigapüsib tänaseni alles, aga on paraku teada vähestele. Märkigem veel TartumaalValguta lähedal mõisniku tähistatud rahnu karu poolt murtud tütre mälestuseks,lemmikarstile pühendatud tänukivi Keila-Joal Harjumaal, Pühajõe rahvaülestõusumälestuskivi Võhandu jõe kaldal Osula lähedal, iidse Juminda küla asutamist1296. a. märkivat kivi Harjumaal jt.Kuid turist ei liigu ainult ajalooradadel. Looduses ootamatult kohatud hiidrahnkujuneb peaaegu alati meeldejäävaks sündmuseks. Eesti suurimate ja paljukordseltkülastatavate Muuga Kabelikivi, Letipea Ehalkivi ja Lahemaa Majakivi kõrvalpakuvad toredaid elamusi ka metsamassiivides omapäi lebavad ja raskesti leitavadkivimürakad. Sügavalt on meelde jäänud kohtumised Kirikukiviga Vormsil,A. Kumari kivide ja Kingati soorahnuga Läänemaal, Sudise hiidrahnu ja Lobi lahemadalmererahnudega Lääne-Virus, Kiigumõisa kiviga Järvamaal, Soo-otsa rahnugaPärnumaal ning madalavõitu Laagri hiidrahnuga Võrumaal. Iga kord pakubsee ülesleidmisrõõmu kõrval ka tubli annuse Eestimaa ürglooduse köitvat tunnetusnaudingut.Seegi on väärtus, mida kuiva loendusstatistikaga või sõnalise kirjeldusegapole võimalik edasi anda.82

RAHNUD RAHVAPÄRIMUSTES, ARHEOLOOGIAS, KULTUURILOOSSuured ja kogukad rändrahnud, mida ootamatult kohati maastikul, avaldasidkahtlemata mõju meie esivanematele – Eesti muinasasukatele. Oma erakordsusetõttu maastikupildis panid nad inimesi alatasa juurdlema kivide päritolu üle. Kunapolnud mingitki tõepärasemat ettekujutust kivide tekkeviisist, sisendasid suuredkivimürakad inimestesse tahtmatult hirmu ja ebamäärast aukartust neid tekitanudüleloomulike jõudude ees. Suuri kive hakati pidama pühaks, neist hoiti algul aupaklikulteemale, hiljem hakkasid nende kohta levima kuuldused, müstilised oletused,kõhedust tekitavad eelarvamused. Paganlik maailmapilt omistas neile nõiduslikkevõi tervistavaid võimeid, paljude kivide juures korraldati ilmselt ka ohverdamisija teisi usurituaale. Kindlasti juurdus palju kividega seotud uskumusi siinserahva psüühikasse ja lõplikult ei ole me neist vabad ehk tänapäevalgi, eriti silmaspidades, kui elaval viisil rahvapärimused konkreetsete rahnude juures veel edasipüsivad. Käesolevas ei ole võimalik meie esiajaloo keerdkäikudesse vajaliku põhjalikkuseja usaldusväärsusega süveneda. See on mineviku-uurijate ajaloolaste töömaaja selle tegevuse tunnistajateks on paljude rahnude juures seisvad arheoloogiajamuinsuskaitsetähised, mille abil mõtestatakse ja põlistatakse siinse piirkonnaasukate kauget minevikku. Vaadelgem siinkohal vaid mõningaid üldisemaid kivihiidudegaseonduvaid rahvapärimuste-legendide arengusuundi. Loomulikult onuskumusi lõpmatu hulk – juba suurte rahnude 1800-le liginev arv näitab, et võimalikon piirduda üksnes väga üldistava käsitlusega.Esialgsed primitiivsed ettekujutused ja kartused üleloomulike jõudude eesasendusid suurte kivimürakate puhul aegamööda reaalsemate tajumisvormidega japaljugi varem tõsiselt võetust hakkas pikkamisi omandama humoorikat varjundit.Legendid ja pärimused kaotasid järk-järgult oma otsese usutavuse, kuid neid olisiiski hea edasi jutustada, nad ilmestasid huvitavaid paiku maastikul, muutsid needmeeldejäävaks ning paeluvad kivide külastajaid tänaseni. Kindlasti oli neil suurmõju lastele, arendades nende fantaasiat ja süvendades ehk mõningat vaoshoitustki.Kui esimesed kokkupuuted suurte rahnumürakatega äratasid kujutluse üleloomulikestjõududest, siis nende jõudude allikad jäid kauaks üsna ähmaseks. Peagitekkis vajadus neid jõude kuidagi personifitseerida ja nähtusi arusaadavamalt selgitada.Kõige lihtsam näis omistada suurte kivide paigalt liigutamine mingile hiigeljõugaelavale olendile. Ja nii ilmusidki inimeste mõttemaailma kujuteldavad vägilasedSuur Tõll, maa all elav Vanakuri ja hilisem eeposekangelane Kalevipoeg.Mõistagi süvendasid kujutlusi neist üha rohkem ühtset vormi võtvad ja sageliloitsudesse-lauludesse talletatud suulise folkloori ilmingud. Millises järjekorrasneed tegelased rahva kujutlustesse ilmusid, selles ei pruugi olla veel täit selgust karahvaloomingu uurijatel, kuid igal juhul seostus vägilaste tegevus väga tihedalt83

suurte kividega. Esimesed rahvaloomingu kirjapanekud süvendasid seda laadikäsitlusi nii süvitsi kui laiuti.Tuleb aga märkida, et nimetatud üleloomuliku jõu valdajad toimisid eri piirkondadesja harva tegutsesid kõrvuti või koguni käsikäes. Saaremaal toimetasid SuurTõll ja tema naine Piret, Hiiumaal enamasti Tõllu vend Leiger (Laugaste jt 1963).Valdavas osas Läänemaal ja Lõuna-Eestis kuulus juhtroll Vanapaganale (Vanakurjale),kellel siinkandis, eriti Lõuna-Eestis oli nähtavasti sobivaid varjumispaikujärskude orunõlvade salakäikudes – liivakivikoobastes (“põrgutes”). Ida poolTallinna, eriti Peipsi-lähedastes piirkondades tegutses Kalevipoeg oma vendadega,mõnikord lõi kaasa ka Kalevi naine Linda, kandes suuri rahne oma põlles. Hiiglastetegutsemismotiividki olid erinevad. Lääne-Eesti Vanapagan oli innukas sillaehitaja.Mitmes kohas kandis ta suuri kive veekogude äärde, püüdes rajada ülepääse üleSuure Väina, Kasari jõe, Võrtsjärve, soiste paikade, mõnikord ehitas teeraja ühestkõrtsist teise (Harju Ristil). Paraku jõudis ta harva lõpuni, sest tööaeg jäi sagelilühikeseks: Vanakuri tegutses vaid ööpimeduses. Teda ei tohtinud ju keegi näha, jaseda pole tänaseni juhtunud! Ikka kires koidikul kusagil varajane kukk, mis enneagseltlõpetas üleloomuliku jõu, või siis katkesid ootamatult kehvavõitu põllepaelad.Nii leiamegi Vanatoi kive hajali tema kunagistes tegevuspiirkondades.Kalevi kaasa Linda tegeles peamiselt linnaehitusega – teame ju hästi Toompeaehitamisel mahapillatud Lindakivi Ülemiste järves, teist samasugust Kadrina lähedalKallukse mägedes (Lodi- ehk Neitsikivi). Linda tegevust seotakse veel ka Kupuja Viimsi hiidrahnuga Harjumaal. Kalevi pere noorem põlvkond tegeles rohkemniisama võiduviskamisega – sellest on selged jäljed Saadjärve ääres Tartumaal jamujalgi. Tihti kohtab kivil vägilase sõrme- või lingunööri jälgi (Mammaste). Heitmisharjutustestoli Kalevipojal edaspidi palju kasu: Peipsi-lähedastel aladel tuli talalatasa võidelda tema hobuse kallale kippunud huntide või järvesügavustest ilmuvateja tülitsema kippuvate sortsiparvedega. Läänesaartel tegutsenud Tõllu-Pireti-Leigri pere tegeles rohkem argiste asjadega: tassiti kive saunakeriseks (Pireti kiviLaimjala tee ääres ja Rakal) või peletati õunavargaid (Nõrgakivi Hiiumaal).Kalevipoja kiviheitmistest kujunesid peagi ka tõsisemad võiduviskamised pearivaalidevahel. Kellega siis? Eks ikka Vanapaganaga. Rahvapärimustest leiameridamisi kohti, kus need kaks kanget suurte rahnude heitmisega jõudu mõõtsid,rahnud veel nüüdki alles! Rahva sümpaatia kuulub kõikjal Kalevipojale – tema kivilendas ikka kaugemale, Vanakurja oma aga prantsatas lähemale maha. Viimanekannab mõnes kohas ka tabavat nime, näiteks Nõrga Jõu kivi Ahja jõekaldasLääniste lähedal. Võistuviskamistest tõusid mõnikord tülidki, püüti visata üksteisepihta (Uhtjärvel Võrumaal, Viinistu Tiirukiviga püüti tabada Pärispea Odakivilistuvat Vanapaganat, Jõeperes Virumaal allikasse sülitavat kurivaimu), teinekordtabatigi (Tülivere kiviga Kuusalu lähistel, Lihuntsi kiviga Läänemaal jt).Rahvalugudest leiame teateid üheskoos sooritatud huligaansustestki. Vanakurjameelistegevuseks oli kivide heitmine kirikute ja kabelite suunas, selles ilmseltpeegeldus siinse rahva hoiak võõrsilt siia jõudnud usutähiste suhtes, mõnikordliitus sellega ka Kalevipoeg (Martna, Palamuse, Põlva kirikud). Millised olid temamotiivid, pärimuslugudest enamasti ei selgu. Muidugi jäävad segaseks ka sünd-84

muste ajalised suhted nagu konkreetsed rahnudki: sageli kantakse sama lugu üheltrahnult teisele. Nii on juhtunud suulise rahvaloominguga tihtipeale ja Eesti suurterahnudega seotud legendide puhul tuleb seda ette väga palju. On aga ka eralditähelepanu väärivat: üheski pärimuses pole teadet selle kohta, et kiviga oleks püütudtabada kõrtsi – küllaltki pahelist asutust kunagisel Eestimaal. Küllap on sellelgisõnumil oma kindel tähendus.Tuleb kindlasti märkida, et kõigi nende muinasjutuliste kangelaste puhul ei tuleette pahatahtlikke tegusid inimeste, isegi võõrvaenlaste suhtes. Kõik nad tegelesidloodusest tulenevaga, eluta asjade või siis omavaheliste asjaajamistega. Kõrvalekaldeidon ehk Kalevipojal: tema on sihtinud kiviga orduehitisi – Kuressaare jaHaapsalu lossi (viimast nn Truumanni kiviga Võnnusaarelt). Avaldus ka viha mõisatevastu – Mallas Virumaal püüdis ta rahnuga purustada häärberi aknaid, KaareperesJõgevamaal tabada õelat mõisnikku. Kogemata tabanud ta aga ka HarjumaaKolgakülas härjaga kündvat põllumeest.Öeldu on vaid väike osa sellest rahvaloomingu valdkonnast. Lähemalt võibVanapagana, Kalevipoja ja Tõllu-Leigri pere tegevusest Eesti muinasajal lugedarahvapärimuste kohta kogutud sisukatest ülevaadetest (Jung 1910; Eisen 1958;Süda, 1921; Laugaste, Rõõm 1958; Laugaste, Normann 1959; Laugaste, Liiv, Normann1963; Laugaste, Liiv 1970). Neis kõigis kajastub ka väga selgesti meie alalesaabunud suurte rändkivide tähtis osa siinsete asukate mõttemaailma kujundamisel.Peale hiigeljõuga muinasjutuliste tegelaste on suurte kividega seotud ka teistlaadseid,sageli huvitavaid, õpetlikke ja inimlikke väärtusi esiletõstvaid legende.Nii on taevased jõud kiviks muutnud kurje mõisaomanikke (Vedu Nõiakivi Tartumaal),suitsetamisega ülbitsevaid mõisapreilisid (Preilikivi Valgamaal – Mändoja1999a), tülitsevaid pulmalisi (Pajumaal ja Kasaris Läänemaal), võõrsilt (VormsistNoarootsi) saabunud ebasoovitava pruudi saatjaskonna (Einby Pruudikivi). Kiviksmoondatud pahategijaid on mujalgi: nunnakloostri juures varitsenud kuradid(Palmse Kloostrikivid), neidu röövida püüdnud vanakurjad (Ookivi ja Sassiniidikivid Saaremaal), põlleta väljaminekukeelust üleastunud naine (Eassalu Hiieaugukivi Pärnumaal). Häädemeestel langenud suur kivi salakütist kitsejahtija peale(Arumetsa rahn) – kivi kardetavat tänaseni! Suure ülekohtu korral toimus ka vastupidist:kivi võis pehmeneda ja jätta toimunust endasse jälje (Liigvalla OrjakiviLääne-Virus, Helme Orjakivi Tõrvas). Alatskivi lähistel teame ka kivistunud sadulat,mis olevat kuulunud Kalevipojale, kelle hobuse hundid murdsid. Loetletudkujutluste kõrval on veel palju teisi ja neistki on teinud mitmeid sisukaid ülevaateidrahvaloomingu uurijad (Eisen 1958; Hiiemäe 2003 jt).Huvipakkuvad on ka legendid, mis kindlamalt seostuvad konkreetsete ajaliseltlähemate isikutega. Nii on Läänemaal teeäärne Eedu (ka Edu või Aedu) rahn, milleääres asunud vaese lesknaise saun. Perenaine elatanud end ketramisega. Saun agapõlenud maha ja naise vaim kolinud kivi sisse, kust vaiksel ööl võivat praegugikuulda nõrka vokivurinat. Tore mälestusmärk igikestvale töörügamisele!Iidsetest aegadest on suurtele rahnudele omistatud ravivat toimet. Ilmselt onselle uskumuse juured vanades paganlikes rituaalides ja ohvritavades. Ravitoimegakive on olnud üle kogu Eesti. Ravijaks on olnud mitte niivõrd kivi ise, kuivõrd just85

kivile kogunenud vesi või asetatud ese. Ravitud on peamiselt silmahaigusi, aga kanahaparasiite (Sügeliskivi Haeskas Läänemaal), ja kirjeldatud on erinevaid ravimenetlusi.Mõnel hiidrahnul on kinnistunud sellekohane nimetuski – Elukivi (kaEllukivi) Lääne-Virumaal. Ka on kividel muid nõidusega seotud omadusi. Hiiumaalääneosas on tuntud teeäärne Unikivi, millel puhkama jääjal võib tekkida vastupandamatuuni ja hiljem sellest ärgates ei pruugi ta leida enam õiget edasiteed.Umbes samalaadne pärimus on teada Valgamaa ainsa hiidrahnu Helgikivi kohta.Öistele õitsilistele ilmutavat end seal aeg-ajalt punane poisike, kellele järgnedesvõib pöördumatult eksida. Saduküla lähedal Jõgevamaal asub Kaave jõe soiselkaldal Näkikivi, mille läheduses ei tohi uppumisohu tõttu kunagi ujuda (foto 61).Mõnest kohast on teateid ka Eesti alal vähe levinud toimingust – nõidade põletamisestsuurel kivil. Seda on teada Harjumaalt (Kiviloo Nõiakivi), Lääne-Virumaalt(Kone rahnustik), Viljandimaalt (Kõpu Laiakivi). Ka on pärimusi, et kividejuures on hukatud vaenuväe sõjavange (Ukukivi Kernu lähistel Harjumaal).Laialt on levinud arvamine, et suurte kivide alla on maetud varandusi, eritiRootsi aegadest. Selles kujutluses on oma loogika: võõrsilt pärit varandusematjavajas ju maastikul kindlat orientiiri, et kunagi oma aardele järele tulla. Ent siin ontehtud ka parandamatu viga: peidetud varanduse jahtijale on ju suur kivi samutiheaks otsingutähiseks. Nii või teisiti on suurte rahnude ümbruses tihti kaevatud,kuni tänase päevani välja. Mõnikord võib neid kaeveid pidada küll metsloomaurgudeavamiseks, kuid kindlasti ei puudu siin ka värsked varanduseotsijate jäljed.Müstilisematel juhtudel soovitavad pärimused kaevata tingimata öösel ja miskipärastjust neljapäeviti. Mõnele rahnule on kinnistunud vastav nimigi – RahapajakiviPärnumaal Varbla lähedal. Varanduste leidmisest pole suurt midagi teada –ilmselt töötas ettevõtmine suure kahjumiga, nagu tänapäeval kombeks öelda. Onteada vaid üks arheoloogiliselt kinnitatud aardeleid Kumna kivi lähedalt Harjumaalt(Selirand, Tõnisson 1974).Äpardunud rikastumiskatsed on rahvasuus äratanud mitmeid kividega seotudnaljandeid. Nii on mitmes kohas püütud nokastanud talumehele müüa suurt kiviheinakuhja pähe (Liivasaare rahn Viljandimaal, Jupikivi Läänemaal, Rahkema kiviPärnumaal). Viimast mitme valla piiril asuvat Rahkema rahnu müütati muidugikõige kaugema – Halinga valla mehele. Mitmes kohas räägib rahvasuu ka napsitanudehalisest, kes käinud ümber suure kivi, koputanud sellele ja anunud, et pruut tasisse laseks (Karukivi Loksa lähedal, Vaharu rahn Raplamaal).On ka tänapäevaseid tõsisemaid suhteid suurte kividega. Viimase sõja rindetegevuseajal on otsitud nende juures varju (Alumäe piirikivi Pärnumaal, JõelähtmeTornikivi Harjumaal, Suurekivi talu rahn Läänemaal jt). Need rahnud on peredelejäänud pühaks ja on teada juhtum, kus peremees on just seepärast otsustavalt vastuastunud rahnu äraviimisele tarbekiviks. Seoseid sõjaga on mujalgi. Sillamäel lõhatitarbetut laskemoona suure, nüüdseks purunenud rahnu varjus (Kiiunurga kivi, kaTitaanik), rahne on kasutatud laskeharjutuse märklauana (Paopel Hiiumaal, Männikuhiidrahnu juures Tallinnas), lõhutud muul otstarbel või lausa mõttetult(Osmussaarel, Suurupi rannas, Naissaarel, Purekkari poolsaarel jm). Needki juhtumidilmestavad ühiskonna käitumist vaadeldava loodusobjekti suhtes.86

Näeme, et suurte rahnude olemasolu on peale otsese majandustegevuse mõjutamisejätnud kaalukaid jälgi ka inimeste vaimuellu. Alates varastest ja primitiivsetestkujutlustest kuni tänapäevase pragmaatilise ja sageli ka hoolimatu käitumisenivälja on need kivid püsinud ikka meie lähedal. Nende tähtsust siinseteasukate maailmapildi kujunemisel ei tohiks kuidagi alahinnata. Seega pole suuredrändrahnud mitte üksnes tähelepanuväärsed loodusmälestised, vaid ka olulisedtähised Eesti üldises kultuuriloos.87

RAHNUDE KAITSEEeltoodust nähtub selgesti, et rändkivirahnudel on kogu siinse piirkonnaarenguloos olnud täita vägagi kaalukas osa. Need ei ole kaugeltki mitte ainult jääajamälestusmärgid, vaid rahnudel on oma osa siinse elutegevuse paljudes valdkondades,sealhulgas ka sotsiaalpsühholoogias. Eestlast ennastki on võrreldud hallikiviga, kes on pisut tuim ja aeglaselt soojenev, kuid seejärel jonnakas, turvatunnetsisendav ja kindlalt kodupinnases püsiv. Küllap sugeneb siit midagi ka rahvuslikkuväärikusse, esmapilgul ehk raskesti tabataval kujul. Niiviisi on loodus suurte kividenäol püstitanud meile tõelised monumendid ja seda mitmes mõttes. Arusaadavalttuleb monumentidesse ka austusväärselt suhtuda ja neid hoida.Ajapikku aga võivad suuredki rahnud hävida. Vaatlesime neid asjaolusid jubaeespool. Ilmuvad võimsad tehnilised vahendid, pragmaatilisemaks muutub inimesesuhe ümbritsevaga, pikkamööda nõrgenevad seosed kodulooliste juurtega ja kahanebaukartus mineviku mälestusmärkide ees.Järk-järgult on siiski süvenenud teadmine, et suured ja tugevad rahnudki vajavadkaitset meie endi mõtlematu ja pöördumatu tegevuse eest. Seda ülesannet ongikutsutud täitma muinsus- ja looduskaitseseadustik, mis on rakendamist leidnudpeaaegu kõigis maailma maades, sealhulgas ka Eestis.Eesti loodusobjektide sihikindel kaitse algas just suurte rändrahnude kui jääajavaieldamatute mälestusmärkide väärtustamisest, millele pani aluse Eestimaal sündinud,hilisem Peterburi akadeemik Gregor Helmersen (1803–1885). Tema esimesteletöödele aastail 1869–1886 järgnes Tartus paikneva looduseuurijate seltsi innukastegutsemine suurte rändrahnude arvelevõtmisel, millesse Eesti esimese vabariigiajal haarati ajakirjanduse kaudu ka elanikkonna laiem ring. Selles tegevuseskujuneski siinse rahva kiiduväärne hoiak oma loodusväärtustesse. Nimetatudhoiaku toetusel formeerusid Eesti esimesed looduskaitseseadused, mis haarasidoma mõjusfääri peale suurte rändkivide ka teisi väärtustatud loodusobjekte. Niikehtestati 1935. a. esimene Eesti looduskaitseseadus. Selle juurde koostas G. Vilbastelooduskaitseobjektide registri, milles oli 549 sissekannet selleaegsete kaitstavateloodusväärtuste, sealhulgas ka rändrahnude kohta. Andmete kogumine jaseaduse täiustamine aga jätkus ja 1938. a. võeti vastu teine looduskaitseseadus,milles fikseeriti juba suurem hulk kaitsealuseid objekte. Rändrahnude osas pakuvadneed seadusaktid siiski pigem ajaloolist huvi, sest kaitsmist väärivate rändrahnudeloend oli neis veel küllaltki lünklik ja piirkondlikku juhuslikkust palju. Pärast Teistmaailmasõda jätkus looduskaitseline tegevus Eestis uue hooga, muutudes sihikindlamaksnii organisatsiooniliselt kui ka sisuliselt ja seda bioloog Eerik Kumari(1912–1984) juhtimisel. 1957. a. jõustus järgmine looduskaitseseadus, millele1959. a. lisati äsja loodud Looduskaitse Valitsuse juhataja käskkirjaga ka kaitse-88

aluste objektide loend. Rändrahne ja kivikülve oli selles 222 nimetust. See loendkujuneski suurte rahnude osas riikliku kaitsekorralduse aluseks, mida siis edaspiditäiendati ja korrigeeriti. 11. novembrist 2006 sisaldab vastav loetelu juba 349 nimetust.Siit nähtub, et rahnude kaitse konkreetne protsess on dünaamiline ja pidevalttäiustuv, haarates tänagi suurte rahnude üldkooslusest vaid kokkuleppeliselt tähtsustatudosa. Märkigem veel 1994. a. vastuvõetud “Kaitstavate loodusobjektideseadust”, mis kõige muu kõrval kehtestas kaitsealuse objekti ümber 50 m raadiusegakaitsevööndi ja kohustas maavaldajat seda hooldama. Sellest seadusest juhindutaksetänaseni.Tagasi tulles suurte rahnude konkreetse kaitsekorralduse juurde ei saa märkimatajätta aktiivse rahnudeuurija ja looduskaitseentusiasti Herbert Viidingu (1929–1988) tegevust. Innustudes E. Kumari algatatud “punasest raamatust” elusloodusekaitsmisel ja olles hästi kursis Looduseuurijate Seltsi hiigeltööga Eesti rändrahnudearvelevõtmisel, algatas ta omapoolse idee “Eesti ürglooduse raamatu” koostamisest,mis pidi looma tervikliku ülevaate siinse eluta looduse tähelepanuväärsustest.Ta koostas selle töö metoodika, saavutas riiklike organite toetuse, innustas kolleegeja asus ettevõtmist realiseerima. Kahjuks ei jõudnud ta ise selles tegevuses osaledaja aastatel 1990–2001 teostasid selle töö tema kolleegid tollase Teaduste AkadeemiaGeoloogia Instituudist.Et Eesti geoloogiline omapära pakkus palju unikaalseid objekte geoloogilisteprotsesside tundmaõppimiseks kogu maailma ulatuses, alates kordumatust Vanaaegkonnaläbilõikest aluspõhjas ja lõpetades viimase mandrijää loodud olustikugamaapinnal, siis oli nende kaitsekorralduse teaduslikuks suunamiseks tarvis tehaotstarbekas valik olemasolevast. Seda eesmärki pandigi teenima “Eesti ürglooduseraamat”. Maakond maakonna järel vaadati üle kõik tähelepanu väärivad geoloogilisedobjektid, tehti vajalikud lisauuringud, täpsustati asukoht ja piirid, võeti kokkunende kohta olemasolev varasem teave ja anti objekti tänapäevane kirjeldus ninglooduskaitselise seisundi hinnang. Kujuneski terviklik andmebaas, mille toel saiastuda juba konkreetseid samme sihikindlate kaitsemeetmete rakendamisel. Mõistetavalthaaras see toiming ka suuri rändrahne. Töö tulemusel saadi põhjalik piltEesti suurte rahnude kogumist, mis annab võimaluse usaldusväärselt üldistadakogu selle loodusmälestiste rühma materjali.Võib küsida, kuidas tehtud tööd sai siduda suurte rahnude kaitse tegeliku korraldusega.Ei saa ju nii suurele hajali kogumile rakendada otseseid tulemuslikkekaitsemeetmeid. Tõepoolest, ürglooduse raamat ei seadnudki oma esmaseks ülesandeksrahnukaitse korraldamist, vaid hoopiski teadmiste hankimist selle kohta,mida peaksime kaitsma esmajoones. Sajand tagasi alanud innukas suurte rändrahnuderegistreerimine oli toimunud küllaltki stiihiliselt ja juhuslikult, sõltuvaltkohalike loodushoiuaktivistide innukusest. Silmas peeti küll enamasti kivide suurustja ilmekust maastikul, kuid paljudel juhtudel ka vaid nende üldist tuntust janendega seonduvaid pärimuslugusid. Nii rakendati kaitsemeetmeid mõnikord üsnaväikesemõõdulistele huvitava vormiga kividele (Huntkivi Palmses, Liigvalla OrjakiviLääne-Virus, Teomeeste Leivalaud Hiiumaal), samal ajal kui mitmed hiidrahnudkiraskemini ligipääsetavatel maastikel jäid väärilise tähelepanuta (Suurupi89

lääneranna rahn, Valingu kivi ja Kaarnavälja Suurkivi Harjus, Sudise metsarahn jaLobi lahe rahnuderühm Lääne-Virus jt). Ka puudus paljudel kaitse alla võetudrahnudel usaldusväärne kivimimäärang, mis teatud määral samuti takistas nendeväärtustamist teaduslikus mõttes. Ürglooduse raamatu andmebaas püüdiski neidvajakajäämisi kõrvaldada, et siis selle üldise teadmise baasil edaspidi korrigeeridaja täiustada kulukaid riiklikke kaitsemeetmeid. Seega puudub ürglooduse andmebaasirahnudeloendil otsene seos ametliku looduskaitsega, kuid kindlasti kannab taendas tuntavat looduskaitselist sisu. Ainuüksi teadmine, et mingi maastikul esinevsuurrahn on selles loendis registreeritud ja et tema vastu tunnevad aeg-ajalt huvispetsialistid, juurdub kohalike elanike seas sedavõrd tugevasti, et nende rahnudekahjustamine või lõhkumine muutub üldjuhul võimatuks. Eesti suurrahnude külastamiselon korduvalt tõdetud elanike äärmiselt sooja ja vastutulelikku suhtumistlooduskaitsega tegelejatesse ning tajutud lausa liigutavat heatahtlikkust ka suurtekivide suhtes. Just see garanteerib rahnu kaitse ehk kindlaminigi kui ametliklooduskaitsetähis, sõlmitud hooldusleping või betoonpost vahetult kivi juures.Millega kaitstakse suurt rahnu? Loomulikult ei tohi teda lõhkuda, teisaldada egamuul viisil tema looduslikku seisundit kahjustada. Rahnu külge ei tohi ehitada mingeidrajatisi, sama kehtib ka teda ümbritseva 50 m kaitsetsooni kohta. Siiski vajabsee nõue lisaselgitust, sest mingil määral puudutab see ka kivile tõusmiseks lisatudredelit või isegi toekamat treppi (Majakivi Lahemaal, Eestimaa Kivide KuningasRaplamaal jt), kivile kinnitatud tähist, sisseraiutud reeperit või meremärgi kinnituspolti,kunagist veetaseme tähistusmärki kivi küljel, varasemat kivile raiutud aastaarvujne. Mõistagi tuleks looduskaitseobjektide puhul niisugused ettevõtmisedkohaliku keskkonnatalitusega kooskõlastada või neist võimalusel loobuda. Üldiseltei kahjusta need oluliselt massiivse kivimonoliidi üldilmet, pealegi on mitmed loetletudabivahendid möödapääsmatud loodusturismi seisukohast ja korralikult teostatunaväldivad omaalgatuslikke ja kivi risustavaid ettevõtmisi. Tuleb veel arvestada,et mitmed suured looduskaitset väärivad rahnud paiknevad juba ajalooliseltkinnistute õuemaal või vahetult hoonete läheduses (Kuradisadul ja Meriväljarändrahn Tallinnas, Äksi ja Uku hiidrahnud Harjumaal jt), mistõttu mõned abiehitisedvõi nendele toetuv tarand on kaitsevööndis vältimatu. Kahtlemata moonutavadneed loodusmälestise üldilmet ja häirivad selle vaatlemist, kuid tervikuna onneed režiimirikkumised teisejärgulised ja rahnule vähe otsest kahju tekitavad.Rahnudele ronimist ja nende lael tallamist ei saa küll seal kasvava taimekooslusekaitse huvides heaks kiita, kuid seda ei saa praktiliselt ka tõkestada – Eestislevinud hüüatus “Mina kivikuningas!” lausa kutsub seda tegema. Sama tuleb öeldaka mereäärsete rahnude mõne külje heleda värviga katmise kohta. Varasemal ajaltuli seda tihti ette (Tahkuna hiidrahn jt), nüüdisaegsete navigatsiooniseadmete ajaljuba harva. Igal juhul tuleb hoiduda igasugustest omaalgatuslikest kirjadest kividel,olgu siis värvi või kraapimist-sisseraiumist kasutades. Õnneks on viimane menetlusrändrahnude suure kõvaduse tõttu väga töömahukas ja seetõttu ka vähe levinud.Küsitavusi tekitab rahnude ümbruse korrashoid looduses. Põllumassiividel asuvatekivide jalamile kuhjatakse sageli väiksemaid põllukive, mõnikord jäetaksesinna vedelema ka kõlbmatuid põllutööriistu või rõuguredeleid. Kahtlemata sega-90

vad need rahnude vaatlemist ja kahandavad kivi suhtelist kõrgust maastikupildis.Teisest küljest loob väikekividest ümbris rahnujalamil ka mingi kaitsevööndi kiviümber, takistamaks muid kahjustavaid toiminguid – tarbetuid kaevamisi ja lõkketegemisi.Sama vastuoluline näib olevat ka rahnu ümbruse puhastamine võsast.Esmapilgul tundub see olevat mõistlik silmapaistva loodusobjekti parema vaadeldavusetagamiseks, teisest küljest avab see rahnu soodsamalt looduslikule murenemisprotsessileja muudab oluliselt kivi ümber kujunenud eluslooduse ökotingimusi.Ilmselt ei olegi põhjust kõike eeskirjadega reguleerida: suuri rahne meiemaastikul on rohkesti ja võiksime nendega käituda igal konkreetsel juhul nii, nagumeie loodushoiutunnetus seda lubab. Riiklik kaitsesüsteem peaks vältima siin vaidäärmuslikke liialdusi.Olulised, eriti väiksemate rahnude puhul, on maavaldaja õigused seoses kividega.Eesti maapõueseadus loeb kinnistul asuva kivi maaomaniku omandiks. Juhul,kui rahn ei ole kaitstud looduskaitsesättega, võib seda paigast nihutada või kasutadaisiklikuks tarbeks – dekoratiivkiviks, kiviaiaks, teetäiteks, müüritiseks. Võõrandada– st osta ja müüa kivi seaduse järgi ei tohi. Nimetatud seaduse järgiminetegelikkuses on raske ja sellest on kahtlemata palju kõrvalekaldeid. Väiksemaidkive ei käsitata tavapärase maavarana, ei määrata nende varusid ega peeta bilansiarvestust.Nii on toimitud ka minevikus ja küllaltki suurtes mahtudes, näiteks maaparandusel.Kive vajatakse edaspidigi mitmesugusel otstarbel ja kuidas kasutusviisiõnnestub õiguslikult reguleerida, seda näitab tulevik.Nagu tõdesime, tähelepanu väärivaid suuri kive need küsimused üldjuhul eipuuduta, rahnude suurus ja tugevus tõkestavad iseeneslikult kasutamise majandustegevuses.Piltlikult öeldes kaitsevad suured rahnud end ise. Ent kahjustusi tulebette nendegi puhul ja üsna hoolikalt püstitatud riiklik looduskaitsevõrk on kutsutudtagama loodusmälestiste säilimise. Enam ohustatud on just väikerahnude ilmekadkogumid – kivikülvid. Need võivad kergesti sattuda kivikoristuse ohvriks, nagujuhtus näiteks esindusliku Lõuna-Eesti külviga Teedlas Tartumaal. Neid võidaksenihutada kiviaedadesse (Küremaa külv Läänemaal) või rikkuda pealekuhjatudpõllukividega (Õvi I Tartumaal, Karjaküla Järvamaal). Kivikülvide vaenlane on kapealetungiv võsastumine, mis karjatamise lõppedes muudab esinduslikud kiviväljadmetsakõdu ja rohurinde sees nähtamatuks (Tammiku külv Läänemaal, Õvi IITartumaal jt).Eesti riiklikus looduskaitseregistris on seisuga 8. okt. 2004 arvel 349 rändrahnuja kivikülvi. Neist 17 on kivikülvid või rahnude kogumid, ka on loendis 10 väiksemathuvitava väliskuju või ilmeka rahvapärimusega rahnu. Niisiis jääb kaitsealustesuurte rahnude arv kusagile 320 piirimaile, mis pole küll eriti täpne, sestmõnedki kaitsealused üksused koosnevad mitmest rahnust ja nendega võib ollaveel muidki probleeme. Igal juhul on rahnude kaitse korraldamisele pööratud suurttähelepanu ja enamik kaitsealustest objektidest on vahetult looduseski tähistatud,see teadvustab nende eristaatust nii kohalikele elanikele kui ka juhukülastajatele.Maakondades toimub nõuetekohaste kaitselepingute sõlmimine maavaldajatega,mis annab objektide kaitsele seadusliku tagatise. Üldpildi kaitstavate rahnude jakivikülvide jaotumusest maakondade kaupa annab joonis 34.91

Rahnud ja kivikülvid4258 16 827382425823202417559Üksikrahnud405414 72331202823202416449Joonis 34. Looduskaitse alla võetud kivide hulk Eesti maakondades. Ülal: rahnud ja kivikülvid. All:üksikrahnud.Vaadeldes kaitseabinõude rakendamist erineva suurusega rahnude järgi (joonis35), näeme, et paremini on nendega haaratud suurimad – hiidrahnud (73%).Ideaalini, et kaitse all oleks kogu nende unikaalne kooslus (Pirrus 2003b), on veelastuda mitmeid samme. Hiidrahnudele lähedaste suurte kivide rühm (ümbermõõduga20–25 m) on kaitsega hõlmatud vaid kolmandiku ulatuses ja väiksemate suunaskahaneb hõlmatus veelgi. Silmas pidades rahnude suuruse üldist jaotussagedustEestis (joonis 2), on need suhted igati loomulikud ja näitavad sedagi, et vaatamatateatud stiihilisusele rahnude kaitse alla võtmisel on tänaseks saavutatud piisavaltesinduslik kaitsekorralduslik tase. Toodud arvandmetesse tuleb suhtuda kui orientiiridesse:looduskaitse on oma olemuselt dünaamiline – kaitstavaid objekte tuleb92

178311493639417773% 35%27% 10%19%>25 25-20 20-16 16-10rahnude ümbermõõt meetritesKõik rahnudJoonis 35. Eesti suurrahnude kaitstus riiklike looduskaitsemeetmetega.(Seisuga 08.10.2004. a.)kindlasti juurde ja samuti langeb neid ka mitmesugustel põhjustel loendist välja.Maakondlikud keskkonnatalitused teevad sel rindel tänuväärset tööd, hoides tehtulpüsivalt silma peal, hoolikalt kooskõlastades looduses kavandatavaid suurprojekteja väärtustades uusi kaitset vajavaid looduseilminguid. Väärib veel kord rõhutamist,et Eesti elanikkonna loodust soosiv hoiak on kaalukas kaitsealane lisategur,mis tugevasti aitab kaasa meie eripäraste loodusmonumentide – suurte rändrahnudesäilimisele siinsel maastikul.93

LÕPETUSEKSHeidetud pilk Eestimaad ilmestavate suurte kivide maailma peaks süvendamateadmisi sellest meie loodusele nii omapärasest nähtusest. Me kõik oleme kunagipeatunud mõne suure kivi ees, imetlenud tema suurust ja võimukust, tajunud kivitumma tasakaalukust. Oleme kuulnud midagi kaugest jääajast, vaadelnud ehk huvitavaidlainelisi sooni kivi pinnal, teinekord roninud kivile, et kaugemale näha, agaei palju enamat. Terviklikku pilti sellest, kui palju neid on, kust nad tulevad, millestkoosnevad, miks nad lagunevad, kui palju neid oleme põldudelt eemaldanud võiehitistesse talletanud, miks neid on tarvis kaitsta jne – kõik see jääb põgusal kohtumiselsuure kiviga meie eest varjatuks. Käesolev raamat on ehk abimeheks nendeleküsimustele vastuste leidmisel. On meil ju naabermaadega võrreldes kordumatupilt mandrijää poolt võõrsilt toodud kivide paigutumisest maastikul. Et seda andmestikkukättesaadavaks teha kõigile looduses liikujatele, ongi püütud kogu andmestikterviklikult üldistada, jooniste ja tabelite näol ülevaatlikul kujul edasi anda.Kuidas see on õnnestunud, otsustab juba lugeja. Kui on vaja pöörduda konkreetsealgmaterjali poole, tuleb seda teha “Eesti ürglooduse raamatu” andmebaasi kaudu,mis on olemas maakondade keskkonnatalitustes ja suures osas ka digitaalseltKeskkonnaministeeriumi andmebaasis EELIS. Tähtsamate ja suuremate rahnudekohta leiab andmeid ka raamatu lisatabelitest. Esitatud on rahnude kohta avaldatudkirjanduse võimalikult täielik loend, kust võib leida vajalikke vihjeid, kirjeldusi,fotosid, asukohaskeeme, rahvapärimusi.Suuremaid raskusi võib lugeja kohata rahnunimede puhul: paljudel kividel onmitu nime ja aja jooksul on needki rahvasuus muutunud. Seepärast on püütudandmestikku esitada järjekindlalt maakondlikku kuuluvust silmas pidades. Ehk onabiks seegi.Nagu iga suurem töö, ei saa ka see kirjapandu olla vaba puudustest. Autorloodab siiski, et põhiosas täidab raamat oma ülesande – juhatab kasutaja lähemalesuurtele rändrahnudele!94

KIRJANDUSAav, J. 1976. Kahula küla rändrahnud. Eesti Loodus, 9, lk 604.Allese, E. 1975. Kaarnakivi. Eesti Loodus, 8, lk 494.Allese, E. 1967. Näkikivi. Eesti Loodus, 11, lk 686.Ama, I. 1960. Laiakivi (rändrahn). Üles kirjutanud Ü. Tiik. Tee Kommunismile, 5. märts.Anderkopp, I. 1970. Ridase Hiiekivi. Eesti Loodus, 2, 114–115.Anton, H. 1981. Looduse õpperada Äksi-Kukulinna-Saadjärve. Edasi, 4. juuni.Anton, H. 1982a. Looduse õpperada ümber Saadjärve. Eesti Loodus, 6, 375–381.Anton, H. 1982b. Saadjärv. Tln., Eesti Raamat, 28 lk.Anton, H. 1983. Õvi kivikülv. Edasi, 7. aprill.Armetu tegu, mida keegi enam parandada ei või. 1983. Eesti Loodus, 4, 225–227.Arukaevu, V. 1961. Külla Kõrvemaa kivikuningale (looduskaitse alla võetud rändrahnudest). EdasiKommunismile, 15. juuni.Arukaevu, V. 1969. Külastame Kõrvemaa kivihiidu. Eesti Loodus, 10, 598–599.Baer, K. E. 1863. Zusatz zu der Notiz des Grafen Keyserling. Melanges. phys. et chim. tires du Bull.L`Acad. Sci. St. Petersburg, V, 5, 511–542.Eesti maastikud. 1984. (Koguteos, koost. E. Varep ja V. Maavara.) Tln., Eesti Raamat, 183 lk.Eilart, J. 1961. Kalevipoeg ja looduskaitse. Eesti Loodus, 4, 216–223.Einer, V. 1977. Piibe rahn. Eesti Loodus, 6, lk 386.Eisen, M. J. 1913. Eesti muistsed jumalad ja vägimehed. Trt., K. Sööti kirj., 186 lk.Eisen, M. J. 1924. Kivistunud inimesed. Eesti Kirjandus, 10, 453–464; 11, 491–501.Eisen, M. J. 1958. Esivanemate varandus. Trt., ERK, 252 lk.Eplik, J. 1935. Pärispea neeme omapärasest maastikust ja rändrahnude rohkusest. Loodusevaatleja, 2,45–48.Grewingk, C. 1874. Über einen der grössten erratischen Blöcke unserer Provinzen nicht weit vonDorpat, bei Warrol. Sitzungsber. Naturf. Ges. Dorpat, 3, 479–481.Grewingk, C. 1889. Neue Vorkomnisse von Mineralien und grossen erratischen Blöcken unserer Provinzen.Sitzungsber. Naturf. Ges. Dorpat, 8, 83–85.Hallik, R. 1935. Abruka ja Vahase saare rändrahne. Eesti Loodus, 5, 181–183.Hallik, R. 1937. “Ristikivi” Saaremaal. Eesti Loodus, 4, lk 168.Hang, V. 1977. Retk puisniidule ja kiviriiki. Eesti Loodus, 10, 678–680.Hang, V. 1983. Aadu kivi. Eesti Loodus, 7, 466–467.Hang, V. 1989. Herbert Viidingu viimane kivi. Eesti Loodus, 9, 612–613.Hang, V. 1993. Ausammaste kivi. Eesti Loodus, 4, lk 128.Hang, V. 1994. Rada ohvrikivi juurde. Eesti Loodus, 1, lk 8.Hang, V. 1996. Kivide pildistaja. Jüri Ehrenpreisi meenutades. Pärnu Postimees, 25. mai.Hang, V., Hang, T. 1986. Rannaretk Audrust Varblasse. Eesti Loodus, 3, 191–197.Helmersen, G. 1869. Studien über die Wanderblöcke und die Diluvialgebilde Russlands. Mem. Acad.Sci. St.-Petersb., VII, XIV, 7, 137 S.Helmersen, G. 1881. Über Schonung der Wanderblöcke. Sitzungsber. Naturf. Ges. Dorpat, 5, 178–184.Helmersen, G. 1882. Studien über die Wanderblöcke und die Diluvialgebilde Russlands. Mem. Acad.Sci. St.-Petersb., VII, XXX, 5, 56 S.Hermann, U. 1970. Massu Liukivi. Eesti Loodus, 12, lk 747.Hermann, U. 1971a. Kaose Ussikivi. Eesti Loodus, 1, lk 28.Hermann, U. 1971b. Märkmikuga Angerja ümbruses. Eesti Loodus, 8, lk 495.Hermann, U. 1973. Kuusalu Lauritsakivi ja Silmaallikas. Eesti Loodus, 6, lk 347.95

Hermann, U. 1973. Mustvee piirikivi. Eesti Loodus, 1, lk 43.Hermann, U. 1981. Soekivi jälgedel. Eesti Loodus, 11, 713–716.Hiiemäe, M. 2003. Eluta looduse mälestusmärgid rahvapärimustes. Rmt.: Eluta loodusmälestisteuurimine ja kaitse. Tartu-Tallinn, Tead. Akad. Kirj., 100–109.Hiiemäe, R. 2000. Kividest rahvapärimustes. Eesti Maaparandajate Selts. Toimetised, 4, 61–68.Ikka ja jälle meie oma Eesti asjast. 1995. Eesti Loodus, 11/12, 322–325.Joonuks, H. 1965a. Helme Orjakivi. Eesti Loodus, 6, lk 358.Joonuks, H. 1965b. Liigvalla Orjakivi. Eesti Loodus, 6, lk 358.Joonuks, H. 1987. Kalevipoja kivi. Eesti Loodus, 7, lk 432.Joonuks, H. 1988a. Tammispea rahn. Eesti Loodus, 1, lk 59.Joonuks, H. 1988b. Kalevipoja kivi ehk Kalevipoja luisk Raplas. Eesti Loodus, 4, lk 255.Joonuks, H. 1988c. Laanekivi Tõruveres. Eesti Loodus, 7, lk 459.Joonuks, H. 1988d. Tagaküla Suurkivi. Eesti Loodus, 8, lk 513.Joonuks, H. 1988e. Helme Orjakivi. Eesti Loodus, 12, lk 797.Joonuks, H. 1989a. Kalevipoja lingukivi ehk Suurkivi. Eesti Loodus, 3, lk 150.Joonuks, H. 1989b. Keskmise venna kivi. Eesti Loodus, 4, lk 240.Joonuks, H. 1989c. Kalevipoja Lingukivi. Eesti Loodus, 7, lk 433.Joonuks, H. 1990a. Vao Uuemõisa kivi. Eesti Loodus, 2, lk 97.Joonuks, H. 1990b. Lootsikukivi. Eesti Loodus, 5, lk 328.Joonuks, H. 1990c. Tõruvere Sadulakivi. Eesti Loodus, 6, lk 381.Jung, J. 1910. Muinasaja teadus eestlaste maalt. Tln., A. Buschi kirj., 230 lk.Juske, A. 2000a. Kaks joonist. Eesti Maaparandajate Selts. Toimetised, 4, 11–19.Juske, A. 2000b. Piirikivid. Eesti Maaparandajate Selts. Toimetised, 4, lk 80.Juske, A. 2000c. R. Lehberti jälgedes Käsmus. Eesti Maaparandajate Selts. Toimetised, 4, 35–39.Juske, A., Kannukene, L., Piin, T. 2000. Meremunga rändrahn. Eesti Maaparandajate Selts. Toimetised,4, 43–45.Järvamaa rändrahnud. 2005. (Koost. O. Randver ja Ü. Ruisu.) Järvamaa Keskkonnateenistus, 32 lk.Jüssi, F. 1972. Väinamere laiud – maastikukaitseala. Eesti Loodus, 4, 222–226.Kaasik, A. 1972. Looduse õpperada – Käsmu väike ring. Eesti Loodus, 11, 698–701.Kaasik, A., Kurepalu, A., Tõnisson, A. 1998. Lahemaa teejuht. Tln., Huma, 64 lk.Kalamees, A., Püttsepp, J. 1995. Vormsi – rahulik saar Hiiu ja mandri vahel. Eesti Loodus, 10, 280–284.Kalevipoja ja Vanapagana kivid Pärnumaal (pealkirjata). 1977. Eesti Loodus, 10, lk 667.Karlson, A. 1975. Teine rahn Ojakülas. Eesti Loodus, 6, lk 363.Karu, A. 1937. Rändrahnu esinemisest Meeksis. Loodusvaatleja, 1, lk 31.Kas tunned maad. 1965 (Koguteos, koost. E. Varep.) Tln., Eesti Raamat, 696 lk.Kask, E. 1986a. Jaani-Tooma Suurkivi. Eesti Loodus, 6, lk 360.Kask, E. 1986b. Kalevipoja tool. Eesti Loodus, 9, lk 600.Kask, E. 1986c. Käsmu kivikülv Lahemaa rahvuspargis. Eesti Loodus, 10, lk 650.Kask, E. 1987. Kivid meres. Eesti Loodus, 10, lk 664.Kask, I. 1975a. Salapärane kivi. Eesti Loodus, 11, 689–690.Kask, I. 1975b. Veel üks Hiiekivi kaitse alla. Eesti Loodus, 1, 15–16.Kask, I. 1991. Rändkivid, Eesti ja Ungari. Eesti Loodus, 12, lk 741.Kask, I. 1993. Kivid räägivad. Eesti Loodus, 1, lk 24.Kask, I., Raudsep, R., Saadre, T., Suuroja, K. 1991. Geoloogilised huvid Osmussaarel. Eesti Loodus,12, 371–372.Kaup, J. 1939. Liivasaare hiigel-rändrahn. Loodushoid ja turism, 5, 275–277.Kents, P. 1935. Käsmu ümbruse suuri rändrahne. Eesti Loodus, 1, 10–13.Keyserling, A. 1863. Notiz zur Erklärung des erratishen Phänomens. Melanges phys. et chim. tires duBull. Acad. Sci. St.-Petersb., 5, 505–511.Kiin, A. 1991a. Helmerseni kivikülv. Eesti Loodus, 1/2, lk 113.Kiin, A. 1991b. Hiiesaare Silmakivi. Eesti Loodus, 12, lk 729.Kildema, K. 1957a. Kivide mahu määramine. Tln., ERK, 36 lk + lisa.96

Kildema, K. 1957b. Muldade kivisusest Eesti NSV põllumajanduslikel maadel. Eesti Geogr. SeltsiAaastaraamat 1957, 62–73.Kildema, K. 1963. Kivide koristamine. Maaparanduse käsiraamat, IV, Tln., ERK, 282–289.Kildema, K. 1964. Baltimaade suurim rändrahn. Eesti Loodus, 4, 216–221.Kildemaa, E. 1938. Jumala ja Vanapagana lingukivid Veltsal. Suured rändrahnud. Loodusevaatleja,4/5, 131–132.Kirs, J., Pirrus, E. 1998. Erratic boulders as natural monuments in Estonia. ProGEO´97 Estonia. TheSecond General Assambly of the European Association for the Conservation of the GeologicalHeritage. Scientific Conference. Tallinn-Lahemaa National Park, Estonia, June 2–4,1997. Proceedings, 31–34.Kivimaa, T. 1937. Tähelepanuväärseid rändrahne Taeveres. Loodusevaatleja, 4, 124–125.Klinge, J. 1880. Zwei Sagen über erratische Blöcke. Sitzungsber. Gelehrten Estn. Ges., 174–177.Klinge, J. 1881. Über einen erratischen Block bei Sotaga. Sitzungsber. Naturf. Ges. Dorpat, 5, 224–230.Knuut, V. 1934. Andmeid “Võnnukivist”. Eesti Loodus, 3, lk 64.Kumari, A. 1974. Ehalkivi – suurim rändrahn Eestis? Eesti Loodus, 8, 471–473.Kumari, A. 1979a. Eksirännak Eesti kõrgeima kivi järele. Eesti Loodus, 9, 615–616.Kumari, A. 1979b. Kümme suuremat rändrahnu. Eesti Loodus, 7, 462–465.Kumari, A. 1980. Neljakuningakivi. Eesti Loodus, 4, 242–243.Kumari, A. 1981. Suurte rändrahnude teine kümme. Eesti Loodus, 10, 670–676.Kumari, A. 1982. Kalevipoja kivid Pärnu rajoonis. Eesti Loodus, 3, 174–176.Kumari, A. 1984. Kalevipoja kive. Eesti Loodus, 11, 728–731.Kumari, A. 1986. Rändrahnude kolmas kümme. Edasi, 3. aprill.Kõhelik, A. 1938. Liigvalla “Ohvrikivi”. Eesti Looduskaitse, 1, 18–19.Kõllamaa, V. 1973. Vähetuntud kivihiid. Eesti Loodus, 2, lk 116.Künnapuu, S. 1969. Tallinna rändrahnud. Õhtuleht, 29. nov.Künnapuu, S. 1970. Rannamõisa rändrahnud. Eesti Loodus, 9, lk 558.Künnapuu, S. 1974a. Eesti suurim ja tema naabrid. Eesti Loodus, 1, 42–44.Künnapuu, S. 1974b. Tallinna suured rändrahnud. Eesti Geogr. Seltsi Aastaraamat 1973, 52–68.Künnapuu, S. 1976. Viimsi poolsaare suured rändrahnud. Eesti Geogr. Seltsi Aastaraamat 1974, 55–71.Künnapuu, S. 1977. Suurupi poolsaare suured rändrahnud. Eesti Geogr. Seltsi Aastaraamat 1975/76,54–62.Laasi, A. 1940. Suuri rändrahne Põhja-Eesti saartelt. Eesti Loodus, 4/5, 191–193.Laasi, H. 1934. Suuri rändrahne Vormsi saarelt. Eesti Loodus, 2, 39–40.Laasi, H. 1935. Andmeid rändrahnude kohta Viljandimaal. Eesti Loodus, 4, 133–134.Laugaste, E., Liiv, E. 1970. Muistendid Vanapaganast. Tln., Eesti Raamat, 606 lk.Laugaste, E., Liiv, E., Normann, E. 1963. Muistendid Suurest Tõllust ja teistest. Tln., ERK, 466 lk.Laugaste, E., Normann, E. 1959. Muistendid Kalevipojast. Tln., ERK, 669 lk.Laugaste, E., Rõõm, A. 1958. Kalevipoja jälgedel. Tln., ERK, 87 lk.Laurand, J. 2000. Põllumees kividega hädas. Eesti Maaparandajate Selts. Toimetised, 4, 11–17.Lauringson, A. 1982. Seamäe Lohukivi Lahemaal ja tehislohkudega kivide otstarbest üldse. EestiLoodus, 5, lk 319.Lehbert, R. 1914. Erratische Blöcke in Estland. Wierländischer Strand, Kasperwiek und Umgebung.Beiträge zur Baltischen Naturdenkmalpflege. Abt. I, 1–24.Leib, D. 1922. Kodumaa loodus. (Teade rändrahnust Võrumaal Kanapää kihelk. Juuru talu maal.)Loodus, 6, lk 371.Leib, D. 1922. Suured rändrahnud. Loodus, 6, lk 371.Leib, D. 1923. Hiiglapuud ja rändrahnud. Loodus, 2, lk 123.Liiv, E. 1984. Läänemaa kohamuistendid. Eesti Loodus, 11, 725–727.Linkrus, E. 1968. Huntkivist, Kotkamäest ja muust. Eesti Loodus, 9, 567–571.Linkrus, E. 1970. Lemeti kivi. Eesti Loodus, 12, lk 764.Linkrus, E. 1976. Juminda poolsaare loodusest. Eesti Geogr. Seltsi Aastaraamat 1974. Tln., 43–54.Linkrus, E. 1996. Kus asub Jaani-Tooma Suurkivi? Eesti Loodus, 7, lk 197.97

Linkrus, E. 2000. E. Russow ja Käsmu. Eesti Maaparandajate Selts. Toimetised, 4, 29–34.Looduse kalender ’03. 2002. Eesti rändrahnud. Eesti Geoloogiakeskus, OÜ Looduskiri, 28 lk.Looduskaitse alla võetud puid ja rändrahne. 1938. Eesti Mets, 5, 224–225.Looduskaitse põhimaterjale. 1959. Tln., ERK, 220 lk.Looduskaitse teateid. Loodusevaatleja, 1937, 1, lk 31; Eesti Loodus, 1937, 1, 38–39; 1937, 4, 168–171; 1937, 5, 222–223; 1938, 3, lk 140.Looduskaitse teatmik. 1960. (Toim. E. Kumari.) Tln., ERK, 340 lk.Lunts, T. 1935. Rändrahne Järvamaal. Eesti Loodus, 1, 25–26.Maide, J. 1939. Looduskaitse alla võetud rändrahnude mass. Loodushoid ja turism, 5, 292–295.Meriste, V. 1976. Kalevipoja lingukivid Saadjärve ääres. Eesti Loodus, 6, 408–410.Mändoja, M. 1994. Kas Otepää maastikukaitseala suurim rändrahn? Eesti Loodus, 11, lk 350.Mändoja, M. 1999a. Preilikivi. Eesti Loodus, 1, lk 39.Mändoja, M. 1999b. Kui uue tähenduse saab vana Piirikivi või Piiripost. Eesti Loodus, 9, 389–390.Mändoja, M. 2001. Anuristi kivi. Eesti Loodus, 7/8, lk 296.Mäss, V. 1986. Hiidrahn Soome lahe väraval. Eesti Loodus, 8, 522–523.Naaber, E. 1996. Kuidas rahvasuus nimed sünnivad. Hülgekivi, Silmajõgi. Eesti Loodus, 2, lk 61.Orviku, K. 1934. Andmete kogumisest suurte rändrahnude kohta Eestis 1933. ja 1934. a. suvel. EestiLoodus, 5, 121–123.Orviku, K. 1935a. Gneiss-breccia suurte rändrahnude kivimina. Eesti Loodus, 4, 98–99.Orviku, K. 1935b. Rändrahnud. Rmt.: Kirss, K., Port, J., Tasa, E. Looduslikud jõud ja varad. Trt.,Loodus, 73–76.Orviku, K. 1936a. J. A. Ehrenpreis suurte rändrahnude ülesmärkijana. Eesti Loodus, 1, 30–32.Orviku, K. 1936b. Suurte rändrahnude osa geoloogia-arhiivis. Eesti Loodus, 2, 78–79.Orviku, K. 1936c. Geoloogilisi märkmeid geoloogilis-geograafiliselt õppeekskursioonilt Narva jaselle lähemasse ümbrusse 10–14. juunil 1936. Eesti Loodus, 4, 149–157.Orviku, K. 1937a. J. A. Ehrenpreis’i poolt 1936. a. kogutud andmeid suurte rändrahnude kohta. EestiLoodus, 1, 37–38.Orviku, K. 1937a. 1936. a. kogutud andmed meie suurte rändrahnude kohta. Eesti Loodus, 2, 86–88.Orviku, K. 1939. LUS-i geoloogia- ja geograafiasektsiooni suurte rändrahnude arhiiv ja selle osasuurte rändrahnude looduskaitse teostamisel. Eesti Loodus, 1, 37–42.Orviku, K. 1940. Uusi suuri rändrahne Eestis. Eesti Loodus, 1, 47–49.Orviku, K. 1970. Akadeemik G. Helmersen ja suurte rändrahnude kaitse. Eesti Loodus, 1, 43–44.Ots, I. 1971. Miku Raudkivi. Eesti Loodus, 1, lk 28.Paatsi, V. 1979. Saarte suured ja väikesed kivid. Eesti Loodus, 11, 712–715.Paatsi, V. 1986. Vormsi Kirikukivi (Kerksten). Eesti Loodus, 8, lk 516.Paatsi, V. 1987. Küremaa Männikivi. Eesti Loodus, 2, lk 116.Pae, T. 2002. Sope Suurkivi. Eesti Loodus, 1, lk 53.Paeveer, A. 1993. Kassinurme linnamägi – Kalevipoja säng. Eesti Loodus, 10, 340–341.Parts, A. 1930. Pinnaliikumisi Läänemere ümbruses. Loodusvaatleja, 5, 133–138.Pirrus, E. 1994. Otsides rändrahnu, mis võinuks olla Eesti suurim. Eesti Loodus, 5, 147–148.Pirrus, E. 1995. Kivid ja meie. Eesti Loodus, 11/12, lk 360.Pirrus, E. 1996a. Suured rändrahnud – võõrsilt pärit omad. Eesti Loodus, 4, 118–119.Pirrus, E. 1996b. Ühe rahnudeuurija mälestuseks. Eesti Loodus, 7, lk 240.Pirrus, E. 1996c. Kõrvalepõige teel Saaremaale enne Lihulat. Eesti Loodus, 9, lk 292.Pirrus, E. 1996d. Suured rahnud – kuhu nad võivad kaduda. Eesti Loodus, 9, 308–310.Pirrus, E. 1997a. Suured rahnud – kas kuluvad väiksemaks või kasvavad kõrgemaks? Eesti Loodus, 2,71–72.Pirrus, E. 1997b. Suured rändrahnud akvatooriumigeoloogia uurimisel. Eesti Geoloogia Seltsi bülletään,2/96. Soome lahe geoloogiast, 42–45.Pirrus, E. 1998. Suured rändrahnud uitmõtete äratajaina. Eesti Loodus, 4, 151–153.Pirrus, E. 1999. Rändrahnud (Pakri). Eesti Loodus, 8, lk 320.Pirrus, E. 1997–2008. Rändrahnud (lõigud seerias Loodusmälestised): LM-1, 1997. Tallinn: Kesklinn,Kadriorg, Kristiine, 12–14; LM-2, 1997. Tallinn: Nõmme, Mustamäe, 9–14; LM-3, 1998.Tallinn: Põhja-Tallinn, Habersti, 5–17; LM-4, 1999. Tallinn: Lasnamäe, Pirita, 25–28; LM-5,98

Vilbaste, G. 1937. Rannamoodustisi Põhja-Eesti neemedel. Loodusevaatleja, 1, 12–19.Vilbaste, G. 1938a. Kas rändrahnud on hädaohus? Eesti Looduskaitse, 1, 16–18.Vilbaste, G. 1938b. Rändrahnud maastikus ja rahvaluules. Kividki kõnelevad huvitavalt. EestiNoorus, 6, 203–206.Vilbaste, G. 1938c. Suuremaid rändrahne Harjumaal. Eesti Looduskaitse, 3, 81–85.Vilbaste, G. 1961. Kuusalu Rajakivi (rändrahn). Harju Elu, 24. juuni.Vilberg, G. 1931. Eesti loodusmälestusmärke. Trt., 48 lk.Vunderlich, V. 1963. Loobu jõe hällikivid. Punane Täht, 29. juuni.Väljamäe, L. 1980. Ristikivid Tutermaal. Eesti Loodus, 4, lk 243.Väljamäe, L. 1981. Suur rändrahn Valingul. Eesti Loodus, 12, lk 807.Öpik, A. 1936. Ühest rändkivist Läänemaalt. Eesti Loodus, 5, 186–188.Öpik, A. 1937. Rändkividest Eestis. Looduskaitse, I, 105–111.Вийдинг Х. 1957. Распространение и петрография эрратических валунов Эстонской ССР.Труды регионального совещания по изучению четвертичных отложений Прибалтики иБелоруссии. Инст. геол. и геогр. АН Лит. ССР. Научные сообщения, IV, 285–295.Вийдинг Х., Гайгалас А., Гуделис В., Раукас А., Тарвидас Р. 1971. Кристаллическиеруководящие валуны Прибалтики. Вильнюс, Минтис, 95 c.Гайгалас А., Раукас А. 1965. Распространение руководящих валунов в плейстоценовыхморенах Прибалтики. Бюллетень Комиссии по изучению четвертичного периода, 30.Москва, 128–135.Кропоткин П. А. 1869. Несколько слов о происхождении валунов на острове Большой Тютерс.Кронштадский Вестник, 8, 332–333.Раукас А. 1963. Распространение руководящих валунов в моренах последнего оледененияЭстонской ССР. Изв. АН ЭССР. Сер. Физ.-мат. и техн. наук 12, 2, 198–211.Тарвидас Р. 1961. Кристаллические валуны последнего и предпоследнего оледенений ЮжнойПрибалтики и их минерально-петрографическая характеристика. Автореф. канд.диссертации, Вильнюc, 36 c.Хребтов А. 1916. Памятники природы на островах Эзеля, Абро и Руно. Феллин, 1–24.101

LARGE ERRATIC BOULDERS OF ESTONIASummaryThe large erratic boulders carried to Estonia’s territory during the Quaternaryglaciations are an inseparable part of our landscape and have thus influenced thehuman activity in the area. For a number of reasons, Estonia can be considered aclassical distribution area of erratic boulders. First, Estonia was located in theimmediate vicinity of the glaciation centre in Scandinavia, which means that theglacier here was very thick and could tear off and transport huge rock monoliths ofvariable composition. Secondly, when the ice melted, the boulders were placed on acompletely different sedimentary bedrock, which makes them easily recognisable.Thirdly, the distribution of boulders in clearly different conditions can be observeddue to the rather simple zonal setting of the Estonian bedrock: in northern EstoniaCambrian rocks (mainly soft clays), in central Estonia a limestone plateau made ofhard Ordovician and Silurian limestones and in southern Estonia weakly cementedDevonian sandstones dissected by valleys. The above circumstances give anopportunity to profoundly study the characteristics of erratic boulder transportationand discover the essence of the process for other regions as well. The current workpresents abundant data on Estonian erratic boulders.The history of the investigation of erratic boulders in Estonia is outstanding. Thestudies were initiated in the second half of the 19 th century when several researchersnoted the abundance of large erratic boulders. The investigations discussed the originof erratic boulders and their use as indicator boulders. The idea of the continentalglaciers moving across the North European Plain was suggested. A need for registeringthe association of large boulders on the territory of Estonia arose in 1920–1930.The work involved the public, nature magazines and several scientific organisations.The studies were especially systematic and fruitful in 1990–2001 when a geologistHerbert Viiding initiated the compilation of a national database of inanimate naturalfeatures – Eesti ürglooduse raamat (The Book of Primeval Nature). The bookincluded registration, measurement and description of all large erratic boulders (withperimeters over 10 m), including those damaged, destroyed or relocated. The workturned out extremely hard and time consuming, but the result was worth the efforts.Almost all large erratic boulders of Estonia (over 1800 in total) were revised on thespot and described using similar methodology. The obtained data were incorporatedinto a database, which served as the basis for the current comprehensive study. AfterH. Viiding’s early death in 1988, the author of this book became the principalinvestigator of Estonian erratic boulders and was responsible for registering the datausing the same methodology. The boulders were similarly measured (Fig. 1), theirpetrologic composition was determined, a detailed location scheme was compiled,102

nature protection value (state) was assessed, and earlier studies as well as interestingfolk stories were mentioned. The material obtained was recorded as questionnaires inthe manuscript database of the Book of Primeval Nature and is therefore accessiblefor further investigations and supplementing.Size and dimensionsWithin the association of large erratic boulders of Estonia several categories can bedistinguished, based on their dimensions (Table 1): (1) huge boulders with perimetersover 25 m (about 100 boulders in total); (2) large boulders with perimeters 20–25 m(177 in total); (3) boulders of county importance with perimeters 16–20 m (363 intotal); (4) boulders of local importance with perimeter 10–16 m (approximately 1200 intotal). The boulders with perimeters less than 10 m are classified as small boulders,cobbles and pebbles, and they are innumerable in Estonia. Thus, the abundance ofboulders of the above categories is clearly inversely proportional to their dimensions(Fig. 2). Table 2 presents the dimensions of the 30 largest boulders in Estonia. Becauseof their variable shape it is hard to assess the exact mass of the boulders, but somecalculations can be made by approximating their linear measurements to simplifiedgeometrical bodies (Fig. 3). Based on the respective correlation analysis (Fig. 4), it canbe concluded that when assessing the aboveground volume of a boulder, the bestresults are achieved if the boulder is treated as a convex cone. The masses calculatedbased on this assumption provide average values for all boulder categories (Table 3).The masses of large erratic boulders amount to tens and hundreds of tonnes and thereforeour large boulders have well preserved as permanent nature monuments. Consideringthe number of boulders and their average masses, it appears that the share ofdifferent boulder categories in the total mass of large boulders is almost equal –approximately 50,000–60,000 tonnes each (Fig. 5). Based on this, the glacier’sabrasion and transport capacity on its passage from the source area in southern Finlandto Estonia can also be calculated.Shape, bedding and surfaceThe shape of boulders is variable, depending on the properties of the parent rockand its primary cleavage. However, the isometrisation of their shape during glaciertransport is apparent (Fig. 6). Thus the shape where the boulder’s greatest length doesnot exceed its width more than 1.5 times prevails. Oval boulders with a greater lengthto width ratio are rare, and oblong forms (with the main contour stretched in onedirection) even rarer. This shows that the random rock lumps incorporated into theglacier were soon broken into circular forms, which could rotate more easily withinthe glacier.As the glacier melted, the boulders generally took a balanced position inaccordance with gravity, i.e. lay on the ground with the flat side lowermost (Fig. 7).It is quite common that the lowermost quarter or third of a loaf-shaped boulder liesbeneath the ground surface. Pyramidal or cone-shaped boulders are infrequent, theboulders positioned edgewise, i.e. different from a balanced position, are almost103

absent (1.7–4.3%, Table 4). The latter occur only on the present-day coast, wheretheir position has been altered by drift ice. In northern Estonia, angular rapakiviboulders, shaped by their specific cleavage, form an independent type. Theseboulders occur as vertical or tilted cuboid blocks. However, even in these cases theyobviously tend to achieve a balanced position.The surface of large boulders is generally smooth. Considerable breakage roughnessand sharp crossing edges of cleavage systems are uncommon; sometimes theyhave formed in the course of later processes. Especially smooth is the surface of ovalgranite boulders, which is indicative of their considerable abrasion inside the glacier.Due to their textural peculiarities the surface of gneiss, migmatite and westernEstonia’s gneiss-breccia boulders is much rougher. The rapakivi boulders also tend tohave a rough surface, because the presence of crossing cleavage systems alsosupports partial crushing of boulders during their transportation within the glacier.However, in Estonia, the surface smoothness of a boulder clearly depends on thelength of its transportation route – in southern Estonia the boulders are more roundedand their surfaces are smoother than northwards.Orientation and shifts in the initial positionIt is intriguing to follow the orientation of large boulders with reference to thecompass points. Large boulders would be expected to behave like small rockdrumlins, fixed by their longitudinal axis in the main direction of glacier movement.Unfortunately, the results of measurements in Estonia are not very clear. Oblongboulders of the longest category seem to confirm the expected regularity (Fig. 8),while somewhat smaller ones (20–25 m) do not. Although the axes of oblongboulders 16–20 m in perimeter are generally quite clearly orientated in the NW–SEdirection, this should not be the basis for final conclusions. It is important to take intoaccount that many large boulders are located in the contemporary or former coastalzone of the Baltic Sea, where the drift ice may have considerably altered theiroriginal position. In Estonia, several examples characterising such a situation can befound.Changes in the initial position of boulders are frequent in Estonia, mostly disintegrationof large boulders into boulder associations has happened. In several casesa boulder penetrated by one or more fissures has fallen into a number of pieces andthe latter have moved apart, which, according to folklore, has occurred e.g. as a resultof a lightning strike. In reality, the explanation is simpler: the glacier incorporatedsome already split rock blocks, which in their frozen state stayed in one piece withinthe glacier during the entire transportation process. However, once the ice melted andthe surrounding pressure ceased, the boulder parts separated by fissures could havemoved apart, especially in case they had been laid on an uneven surface. Openfissures of different size were left between the rock blocks. Quite often the surfacesof the fissures formed in the above-described way follow the initial texture of therock, or match clearly on both parts of the boulder (Fig. 9). This proves that theboulder fragments were separated due to movements caused by gravity. Boulder104

associations formed as a result of dissection of a large boulder are quite frequent(Fig. 10). On the coast the associations could later be scattered or accumulated bydrift ice (Fig. 10).Disintegration, boulder fields and disappearanceDisintegration of large boulders and the general abundance of boulders in till(due to the closeness of the source area in Finland) have formed a number ofrelatively small areas where the boulders are especially abundant and thereforenatural agricultural activity as well as other types of land use are impossible. Suchareas are known as boulder fields. By their formation, boulder fields can be dividedinto three main and six subtypes (Table 5).The first type is the location of a disintegrated large boulder as depicted above,where boulder fragments are still angular and are often located radially around thecentral point. Boulder associations in coastal areas that have been influenced byother processes (the fragments have been rounded, they have moved closer togetheror farther apart, sometimes boulder fragments of different composition have beenadded) form an independent subtype.The second type is represented by accumulations of smaller boulders exposedfrom boulder-rich till by later processes; generally such boulders are rounded andtheir petrologic composition is variable. Boulder fields of this type comprise threesubtypes: (a) abundant boulders reflecting the composition of the parent till; finegrainedparticles have been partly washed away from between the larger boulders;(b) pavement zones along former coastlines accumulated as mounds and ridges,which have been processed by wave activity and drift ice; and (c) perluvial boulderfields enriched by melt-water streams. The last subtype is very rare and in somecases even questionable.The third type comprises man-made boulder accumulations – boulder heapsformed as a result of land improvement and for ritual or recreational purposes.Natural boulder fields are common in boulder-rich northern and northwesternEstonia, while man-made and perluvial fields are located more randomly (Fig. 11).Spontaneous dissection of large boulders after the ice melted shows that they canbe crushed and destroyed also during other natural processes. However, such casesare extremely rare due to the considerable resistance of boulders and the short timeelapsed after the glaciation. The only noteworthy feature is the mechanical pressurein the coastal areas of Estonia caused by wave activity and drift ice – the only forcesthat can induce partial disintegration and displacement of boulders, i.e. change the postglaciallocation of large boulders. However, taking into account the rather restrictedarea of permanent coastlines and the short geological time of their existence, thesechanges could not have been remarkable either. Natural weathering processes havealso been rather moderate under the local weather conditions, although dissection ofsome boulders into smaller blocks as a result of extending fissures due to theirfreezing in winter cannot be completely excluded. The primary factor in boulderdestruction – human activity – is not common either, mainly due to unsuitable rock105

types (many rapakivi boulders) and a labour-consuming process. It is mostly smallboulders that have been subject to human activity. Large boulders have sufferedprimarily from land improvement, and not so much because of their removal or crushing,but because of being buried underneath smaller boulders collected from the fields,or under road embankments. Their dimensions and huge mass have quite successfullyprotected large boulders, even against the constantly developing equipment. In severalcounties large boulders have been removed from the landscape for variable reasons,mostly due to building harbours and military facilities, but generally the losses do notexceed 20% (Table 6). The underground part of individual boulders crushed forbuilding stone has mostly remained intact, which enables to assess the initialdimensions of the boulder and determine its petrologic composition (Figs 12, 13).Presumably, at least 80–85% of the total number of Estonia’s large boulders(perimeters over 10 m) are preserved today. This makes the 1800 boulders presentlyregistered reliable enough for drawing several scientific conclusions.DistributionThe spatial distribution of boulders clearly reflects the distance from their sourcearea – the outcrop of crystalline basement rocks in southern Finland (Table 7). It isevident considering the location of boulders within separate counties (Figs 14–16),especially in northern Estonia. The closeness of the source area can be felt especiallyin large boulder categories (Figs 17–19), where the hindering influence of theprominent bedrock relief forms (Baltic Klint, Pandivere Upland) on boulder transportationis also apparent (Fig. 18). The statistical distribution frequency of boulderson 100 km 2 and their distribution by geographical latitudes (Figs 20, 21) expressivelycharacterise the north–south distribution trend as well.CompositionThe petrologic composition of large boulders reflects well the character of theoutcrop area of igneous and metamorphic rocks in southern Finland. At the sametime, some changes that occurred during the glacier movement are also expressed.Above all, the volume of boulders transported to Estonia no longer matches thesize of outcrop areas of the respective rock types in the source area (Fig. 22). Thus,especially in northern Estonia, the main rock type of large boulders (52–66%) isrelatively young rapakivi granite, which has intruded into the crystalline basementof southern Finland (Table 8), but its outcrop area in the source area is rather small.The outcrop area of granites, gneisses and migmatites of the older Svecofenniancomplex is the largest in Finland, but in Estonia the proportion of boulders made ofthese rocks is smaller. Although their share increases in southern Estonia, it neverreaches the proportions in the source area. Such peculiarity in petrologiccomposition is caused by the initial physical strength properties of the source rock.The massive granites of rapakivi plutons formed large rock blocks more easilywhen the glacier moved across the outcrop area, while Svecofennian rocks, which106

had already been subject to metamorphism, broke into smaller blocks. At the sametime, the proportion of rapakivis decreases southwards as they were less durableduring transportation. The selective activity of the glacier is even more evident inthe case of other rock types – basic rocks, volcanites and sedimentary rocks arealmost absent in the composition of large boulders (1–4%), although their share isnotable among the smaller ones (Table 9).Thus, large boulders originate mainly from the rapakivi massifs in Åland, southwesternFinland and Vyborg, i.e. the only formations in the area that cropped out atthe preglacial denudation surface (Fig. 23). The leading role of the rapakivis originatingfrom there is clearly evident in the amount of boulders on the Estonian territory(Fig. 24), showing the importance of the influence of the biggest Vyborg massif onthe glacier transportation along the Peipsi–Pskov depression. The hard granitevarieties of a highly alternating composition originating from the Svecofenniancomplex follow the rapakivis. The porphyric, coarsely crystalline, as well as mediumand finely crystalline varieties occur in similar amounts (Table 10). By colour,pinkish K-feldspar-rich types of granite prevail (70–76%). Rocks close to aplites –pegmatites – are found as well, but their distribution does not display any clearregularity referring to their origin (Figs 25, 26). Still, aplite-like varieties are moreoften found in eastern Estonia.In large boulders only a few exotic rock types (pyroxenite, diabase, gabbro, quartzporphyre, quartz veins, metamorphosed metabasite, a monolith disrupted from locallimestone) occur in addition to the previously mentioned common rocks. Theirdistribution is completely random (Fig. 27). Gneiss-breccias from the Neugrundimpact structure, which have undergone impact metamorphism, form a separategroup; large boulders made of this rock type are located in the area near the Neugrundstructure in northwestern Estonia and are considered as local indicatorboulders (Figs 30, 31).Regional changes in the petrologic composition of rocks can be seen in Figs 28and 29. From north to south the abundant rapakivis are smoothly replaced by granitesof different type, and simultaneously the share of gneisses, especially of migmatiticrocks, increases. The share of migmatite becomes especially notable in large bouldercategories, which indicates that granitic migmatisation has been of great importancein the cementation of metamorphic source rocks into solid monoliths.In the west–east direction certain changes in the petrologic composition of largeboulders can also be seen. However, these cannot be unambiguously interpreted as yet.The use of the petrologic composition of large boulders for determining theglacier’s movement is rather limited, due to both the small amount of clearlydistinguishable indicator boulders and the missing criteria for identifying the rocksoriginating from different source areas. It seems that in Estonia the rocks fromseparate rapakivi massifs give summarising results due to considerable overlappingof dispersion fans (Fig. 30). Furthermore, the variability of rapakivis within a massifis so great that the varieties cannot be related to a specific source area. Only asingular occurrence of quartz porphyre from the Island of Suursaari in southeasternEstonia and some less clear occurrences of diabase on the northern coast of Estonia107

meet the requirements of indicator boulders. Both cases suggest that the boulderswere transported in the southeast and south–southeast directions. The only certainindicator rock among large boulders is the unique gneiss-breccia originating from theclearly identified impact structure in northwestern Estonia. From there, largeboulders have moved about a hundred kilometres to the south–southeast by azimuth155°, while smaller boulders form typical diffusive dispersion fans (Fig. 31).Economic activityErratic boulders have considerably influenced the local economic activity. Forcenturies people have tried to clear fields from boulders that hinder tillage usingprimitive methods and tools (Fig. 32). The registered data show that the volume ofboulders removed from the fields after World War II exceeds tens of times thevolume of the famous Cheops pyramid in Egypt (Fig. 33). However, mainlysmaller boulders have been relocated, while larger ones have mostly remained intheir initial location, since their removal would have needed considerable effort andspecial machinery. Similarly, mostly small and more easily workable boulders havebeen used in construction.Large boulders have been used as landmarks, especially as permanent seamarksin coastal areas, where a fire lit on top of a rock or at its foot served as a primitivebeacon. Large boulders have also been used as benchmarks and historic waterlevels have been carved into them. Boulders have often been chosen as boundarymarkers, historic events have occurred near them, the evidence of various eventshas been carved on their surface, etc. Even nowadays, in forested areas many largeboulders serve as important permanent landmarks.Legends, culture and nature protectionLarge erratic boulders have been inexhaustible sources for local folklore – sinceancient times innumerable legends and beliefs have been told about them. Later thesestories have been recorded in writing and thus they have reached today’s culture andremarkably influenced the national consciousness. Large boulders are generallyrespected, people do not destroy or litter them and even nowadays it is believed thattreasures may have been buried under them. Today’s nature protection arrangementsare based on this general respect (Fig. 34). Naturally, attention is paid mostly to thelargest erratic boulders. Therefore, about 75% of huge boulders (perimeters over25 m) are protected by the nature conservation regulations, while in the case of lessfrequently protected smaller boulders their specific shape, related folk stories andhistoric events are considered (Fig. 35). Managing nature conservation is a dynamicprocess, the measures, laws and regulations of which are constantly amended andimproved, due to the active involvement of local communities. As the public awarenesson nature conservation in Estonia has always been high, it creates favourableconditions for preserving the unique association of abundant large boulders also forfurther investigations.108

LISADLisa 1Hiidrahnud EestisPikkus Laius Kõrgus Ümberm. Maht, m 3 KivimTallinnKuradisadul (Nurmiku t) 11,3 5,9 3,1 28,4 RabakiviMerivälja hiidrahn 10,0 5,8 3,0 26,4 GneissMänniku hiidrahn 11,9 9,5 5,7 34,4 238 RabakiviRahumäe hiidrahn 10,7 4,5 4,2 27,8 “Harjumaa I (saared)Lemmikneeme I Aegna 8,7 8,0 2,5 26,8 “Lemmikneeme II “ 10,0 8,1 3,3 27,9 “Lemmikneeme III “ 12,5 8,4 3,6 35,1 “Põlendikukivi Naissaar 10,6 7,4 7,0 28,8 “Lehtmetsa kivi “ 10,3 7,4 3,3 30,8 “Punane kivi Prangli 11,1 8,8 2,8 31,1 “Harjumaa II (mandriosa)Algaja kivi 10.1 6,4 2,7 29,1 GneissAruküla hiidrahn 14,2 8,4 6,2 34.4 360 RabakiviAugu Suurkivi 10,5 7,2 6,9 28,3 “Ellandvahe rahn 12,0 8,9 5,9 31,3 332 “Hansumäe rahn 10,2 7,8 4,5 31,2 200 “Hara Suurkivi 11,0 6,9 4,5 29,4 ApliitgraniitJaani-Mardi Suurkivi 13,2 9,2 5,7 34,5 288 SilmisgraniitJaani-Tooma Suurkivi 11,8 8,6 7,5 27,6 274 RabakiviJaanukse kultusekivi 10,9 7,4 2,6 28,8 “Kabelikivi 19,3 14,9 6,4 58,0 728 “Kakukivi = Saunakivi 9,3 9,0 4,6 28,5 PegmatiitKandukivi 10.0 5,8 2,9 27,7 RabakiviKiviheinamaa kivi 10,6 6,5 5,4 28,2 “Kurkse Kaarnavälja Liukivi 11,1 8,4 2,6 27,9 “Kupu kivi 12,5 8,7 5,8 33,2 238 PegmatiitKõrendakivi 11,7 6,2 3.2 30,8 RabakiviLaulumäe kivi 16,3 13,7 4,5 43,7 317 “Leetse Lodukivi (Sarapuu r.) 10,3 5,1 4,0 24,8 “Leetse mõisa rahnudekogumI Kaheosaline 19,6 ~6 2–3 ~55 “II Kruusaalune 11.0 8,6 1,8 29,8 “III Korrapäratu 2,4 29,4 “Luubakivi 10,1 7,9 4,1 26,4 “Maisiniidi kivi 12,1 9,7 6,6 33,1 397 “Majakivi 15,1 11,0 7,0 40,9 584 MigmatiitMardimiku kivi 9,2 8,1 4,3 27,3 RabakiviPainuva kivi 12,2 11,0 5,2 34,1 340 “Pakri Neosti hiidrahn 11,2 5,2 5,0 28,0 “Pärnamäe hiidrahn 12,7 9,2 5,8 31,1 284 “Suurupi ranna hiidrahn 10,4 4,8 2,6 26,4 “Taari rahn 13,6 9,8 5,8 34,9 264 “Tammispea I 10.2 7,1 3,9 29,2 120 “109

Pikkus Laius Kõrgus Ümberm. Maht, m 3 KivimTammispea II 11,2 7,1 7,8 27,8 262 “Tammneeme Tiirukivi 8,9 6,8 5,5 26,2 MigmatiitUkukivi 12,6 10,0 5,7 35,1 236 RabakiviValingu hiidrahn 10,3 6,8 4,7 25,9 115 “Viinistu Tiirukivi 9,2 7,2 5,3 26,0 MigmatiitÕitsekivi (Anija-Vainumäe ) 9,7 5,2 3,7 26,1 RabakiviÄksi hiidrahn 10,0 8,1 3,4 26,0 185 GneissLääne-VirumaaEhalkivi 16,5 14,3 7.6 49,6 930 PegmatiitEllukivi 9,3 8,1 3,0 27,4 GraniitKaarnakivi 10,6 5,6 5,5 24,5 Gneissgraniit, porf.Lobi lahe hiidrahn 11,1 9,6 2,9 29,2 135 RabakiviLodikivi (Lindakivi) 9,3 7,3 6,5 25,6 144 “Ojakivi 11,6 10,0 6.0 33,0 274 “Sudise hiidrahn 10,5 7,5 4,2 29,7 Graniit, granaadigaTagaküla Suurkivi 10,0 6,1 4,5 28,2 GneissgraniitTõugu Saunakivi 10,1 7,1 3,4 26,4 “Vahakivi (Nõiakivi) 9,0 8,4 5,2 25,6 164 ApliitgraniitVaindloo rahn 15,3 10,1 7,7 38,6 480 RabakiviIda-VirumaaOru pargi rahn 10,7 8,3 1,7 26,5 PegmatiitSidani rahn 11,0 9,0 2,5 29,9 49 MigmatiitSirtsi rahn 10,5 6,7 2,6 27,1 75 “Varja rahn 10,0 8,3 3,5 27,6 155 RabakiviHiiumaaAntu kivi 10,5 5,1 2,4 26,5 66 “Hiiesaare Silmakivi 11,8 8,1 4,7 32,4 310 “Kukka kivi 16,0 11,3 3,9 42,1 324 Porfüürne graniitKõpu (Lepistepao) Suurkivi 10,7 7,5 5,3 28,4 175 RabakiviPaluküla rahn 8,9 5,1 3,3 26,0 MigmatiitTahkuna kivi 10,9 9,1 4,6 30,3 165 RabakiviLäänemaaHaeska Hiiekivi (Tõllukivi) 10,0 8,0 3,0 25,0 82 “Kirikukivi (meres) (7,8) (7,3) 5,6 25–30 “Remmelmanni Lodurahn 10,1 7,2 4,6 27,5 “Ridase Hiiekivi 11,2 8,2 4,3 30,1 “Rooslepa Laevarahn 11,0 7,0 4,5 28,9 “Rooslepa Põhjarahn 8,9 6,8 3,6 26,5 “Toodrikivi (meres) ~10 GneissbretšaToomanina kivi Nõval (meres) (8) (7) (6) (25) (250) “Truumanni kivi I 11,0 7,3 3,3 28,9 RabakiviTruumanni kivi II 11,4 7,3 5,1 30,0 “RaplamaaPahkla Suurkivi 10,1 9,7 4,3 29,7 197 “Tamme Suurkivi 9,8 6,0 3,8 24,9 “Vahastu Suurkivi 10,0 6,0 2,7 28,5 GraniitJärvamaaEevakivi (Pullevere) 9,0 8,5 3,3 25,3 GraniitRehesaare (Saunakivi) 10,0 4,9 5,2 26,0 “Vissuvere Suurkivi 9,4 6,7 2,7 25,6 Porfüürgraniit110

Pikkus Laius Kõrgus Ümberm. Maht, m 3 KivimSaaremaaKõrkvere Aavakivi 9,8 6,9 4,5 25,2 MigmatiitVahase saare I (lõunapoolne) 12,2 8,2 5,2 31,7 242 RabakiviVahase saare II (põhjapoolne) 10,8 7,5 4,1 28,6 “PärnumaaSoo-otsa rahn 9,2 6,7 3,0 25,0 MigmatiitViljandimaaIivakivi 10,5 5,8 3,0 25,7 46 GneissLabidakivi 10,4 5,2 3,3 24,4 80 MigmatiitTartumaaKikaste Suurkivi 10,5 8,2 2,3 26,7 RabakiviLaanekivi 7,6 6,0 2,8 25,0 “Sookalduse (Polli) Suurkivi 10,3 5,4 4,3 29,0 “ValgamaaAla Helgikivi 11,8 7,4 2,0 30,2 Gneissgraniit, porf.VõrumaaLaagri (Vastseliina) rahn 10,5 8,0 1,5 29,5 MigmatiitJõgeva- ja Põlvamaal hiidrahnud puuduvadMärkus: Kokku on andmeid 96 hiidrahnu kohta, kuid arv võib täpsustuda. Mõnel rahnul on mõõtmedlõplikult määramata (Pikametsa rahn Harjumaal jt). Lisaks tabelis tooduile on teateid veel kunagistesttõenäolistest hiidrahnudest, mis on kas lõhutud (Lao-Paldiski, Iru, Naissaare, Tilgu, Suurupi –Harjumaal; Osmusaare kaksik – Läänemaal; Rautsi – Saaremaal) või maetud pinnasesse (Juhanale –Viljandimaal). Viinistu ranna Mustkivi ja mõned Osmussaare ümbruse gneissbretšad on kaotanudhiidrahnu mõõtmed tänapäevastes rannaprotsessides.111

Hiidrahnude lähedased rahnud (ümbermõõduga 20–25 m) EestisPikkus Laius Kõrgus Ümberm. Maht, m 3 KivimTallinnMerivälja rahn (Rändrahnu t) 5,9 5,2 3,2 19,9Mähe r. (Mähe põik) 8,1 6,3 3,4 24,4GraniitRabakiviRaudalu kivi I 7,9 5,6 4,3 21,4 “Vabaõhumuuseumi rannakivi 7,0 3,9 3,4 20,5 “Harjumaa I (saared)Aegna Mälestuskivi 9,1 6,9 3,4 23,7 RabakiviAegna Teravaservaline kivi 7,1 6,3 3,5 21,0 “Naissaare Põhjaküla süvendir. 7,5 5,2 4,1 20,3 ““ rannanõlva gneisir. 7,3 5,7 2,5 20,3 Graniitgneiss“ lõhenenud merer. 3,2 20,0 MigmatiitPrangli Eeslahe Tahukas 7,6 5,5 3,8 20,1 Rabakivi“ Eeslahe Suurkivi 7,7 5,5 3,2 21,5 ““ Ülesaareneeme kivi 7,6 6,4 3,1 22,1 MigmatiitSuur-Pakri Suurkivi 8,7 6,7 4,0 22,6 RabakiviVäike-Pakri Suurkivi 8,5 5,0 4,5 21,1 “Harjumaa II (mandriosa)Aruküla lauluväljaku pikkr. 7,5 4,4 2,8 21,4 RabakiviHara Heinapõlluäärne 7,8 4,6 3,1 20,4 “Hirvli Suurkivi 7,8 5,7 1,9 20,6 BiotiitgneissJaanukse kivi Valklas 8,5 6,0 5,1 21,0 RabakiviJoomakivi Viinistul 8,1 5,8 4,4 22,1 “Kallaste Kolmiku I 7,6 5,2 2,3 21,7 “Karu Suurkivi 7,7 5,7 4,1 21,1 “Kiiu-Aabla rannakivi 7.6 4,3 2,4 19,9 MigmatiitKlaukse rahn Uuskülas 7,4 6,7 3,3 21,5 RabakiviKoosikivi I Kurnas 8,7 5,3 3,2 22,5 “Kruusiaugu I r. Pikvas 6,7 5,9 2,2 19,9 Graniit jtKuke-Miku r. Jägalas 8,9 6,3 4,5 23,4 RabakiviKullakannu kivi Kolgas 8,3 6,7 2,0 23,4 “Kumna kivi 8,0 6,9 4,9 21,7 “Kustakse rahn Kivilool 7,8 3,9 3,3 20,7 “Launiidu rahn Viinistul 7,7 7,1 3,1 22,9 “Leetse korrapäratu III 20,2 “Leppneeme Kiigemäe r. (meres) 6,0 5,0 4,0 20,0 “Leppneeme küla. idaotsa r. 6,9 3,8 2,7 20,5 ““ küla kirdeotsa r. 9,1 5,0 4,5 23,0 “Leppneeme sadamaabaja r.I 6,7 4,0 3,4 20,0 ““ “ II 7,4 6,4 23,5 “Lepneeme-Tammneeme vahel 8,5 5,4 23,2 “Liivaku kivi Kolgakülas 8,7 6,3 2,2 23,1 “Liivatee Suurkivi Jüri lähedal 8,4 6,4 2,7 22,6 “Lilli kivi Lilli asulas 8,5 5,5 3,9 20,4 “Liukivi Kostiveres 8,0 5,2 3,4 21,1 PegmatiitLohusalu Katuse- e Mahukivi 7,3 4,8 2,7 23,7 RabakiviLisa 2112

Pikkus Laius Kõrgus Ümberm. Maht, m 3 KivimLoovälja Suurkivi Selikülas 8,9 7,3 3,0 24,9 PegmatiitMatsu rahn Uuekülas 7,7 6,6 4,2 21,6 “Muuga idaosa rahn I 6,7 4,8 2,2 22,4 Rabakivi“ “ rahn II 7,0 7,3 3,2 (27,0) “Muuksi karstinõo (Naveta) rahn 7,8 4,7 2,2 20,7 GraniitMänniku raba rahn 7,7 6,0 3,1 22,5 RabakiviNaage (K-Joa baasi) Kagurahn 7,5 4,3 4,0 21,0 ““ “ Lõhenenud r. 8,0 5,7 3,4 20,3 “Neeme Suurkivi 6,8 4,8 4,0 22,2 “Neosti Kaksikrahn II Pakril 8,0 6,1 4,5 23,0 “Nooleotsakivi Valklas 8,4 4,3 3,1 20,2 MigmatiitNõva Suurkivi (K.Pärna kivi) 7,4 6,3 3,4 20,9 RabakiviOdakivi Pärispeal 8,4 5,4 5,0 20,8 “Oobakivi 7,9 5,1 3,5 22,2 “Paluküla Hansu suurkivi 8,0 5,3 1,7 22,0 GneissParasmäe Suurkivi 8,1 5,3 3,6 20,4 MigmatiitPunane e Titekivi Leesi lähedal 8,5 6,5 2,1 24,9 Graniit jtPurekkari lahesopi lõhutud kivi 2,5 21,8 GneissgraniitPurekkari Maasäärekivi 7,7 6,9 4,5 22,4 RabakiviPõllküla rahn Pakri ps-l 8,6 5,2 4,0 22,1 “Randvere Hallikivi 7,5 5,3 3,6 20,8 MigmatiitRistu kivi Tammistul 8,5 6,8 2,9 23,1 GneissRohuneeme metsakv. 91 5,6 4,6 4,5 20,7 RabakiviRohuneeme metsakv. 95 6,1 5,3 4,4 20,2 “Rohuneeme Teeäärne r. 8,5 6,2 3,9 23,1 “Rohuneeme põhjaosa rahn 7,0 1,7 3,6 23,5 “Rokvahe kivikülvi r. I Mannival 8,8 4,8 3,1 22,9 “Sammalpea kivi Leesil 6,0 5,6 3,5 20,0 GneissSarapiku Suurkivi Kallaveres 7,4 6,7 3,4 20,7 RabakiviSuur Seli rahn Seli külas 7,7 5,4 2,5 20,3 “Suurekivi rahn Kivilool 7,3 5,3 2,4 21,1 PegmatiitSuurupi ps lääneranna metsas 6,5 3,8 3,4 24,3 Rabakivi“ lääneranna veepiiril 6,1 5,4 1,6 20,0 ““ lääneranna meres 8,0 2,0 2,8 21,0 ““ Suurekivi pere 5,8 3,5 2,6 20,4 “Tabasalu soo ja klindi vahel 5,7 5,3 3,6 21,0 “Talismaa Läänekivi Jõesuul 7,7 6,6 2,1 22,2 PegmatiitTammneeme Kaldaalune 7,6 4,7 5,3 20,6 RabakiviTammneeme lähedal meres I 7,0 4,2 4,9 22,2 “Tammneeme “ II 4,7 4,5 2,8 20,7 “Taneli kivi I Suurpeal 7,8 6,1 3,6 22,5 “Tohtri e. Santsukivi K-Joal 7,4 5,5 1,4 20,8 MigmatiitTõnikse kivi Harku külas 8,0 5,5 2,8 21,9 RabakiviTõnistuse kivi 7,6 5,6 3,0 20,5 “Vana-Antsu kivi Viinistul 7,3 6,7 4,8 21.3 “Vana-Jaagu kivi Suursäärel 7,7 6,7 4,8 20,4 “Virve Suurkivi Virve külas 6,7 5,9 3,7 20,2 MigmatiitVääna soo kaldakivi 9,0 4,6 4,2 23,0 “Lääne-VirumaaEriku kivi 7,0 5,8 1,9 20,3 RabakiviIila kaldaalune rahn 8,3 6,6 2,3 22,7Kloostrikivide suurim 22,8GraniitRabakivi113

Pikkus Laius Kõrgus Ümberm. Maht, m 3 KivimKutsala Kalevipoja kivi 7,6 7,0 3,6 21,6 GraniitLaheküla Suurkivi 8,3 5,9 4,3 21,5 RabakiviLobi lahe Mustkivi 8,2 5,9 4,7 22,4 “Lobi lahe Valgekivi 8,7 7,8 4,9 23,2 PegmatiitLobi lahe rabakivikogumi I 7,5 6,2 4,2 21,2 RabakiviLobi lahe rabakivikogumi II 9,1 6,0 2,9 23,2 “Lobi Tilgakivi 7,5 6,3 4,3 20,1 “Lõmmu (Selja) kivi 8,1 7,1 4,0 24,8 PegmatiitMadlilepa kivi 7,8 4,7 2,6 20,6 RabakiviMahu kaksiku II 7,5 5,2 2,8 20,3 “Matsikivi = Eremiit Käsmus 8,7 7,1 4,3 23,4 MigmatiitMetsamunk Käsmus 7,7 5,3 3,9 20,9 GraniitMuike rahn Ilumäe lähedal 7,0 4,6 3,1 20,6 “Neeruti Ukukivi 7,7 6,2 1,5 21,7 “Peetri rahn 6,9 6,1 2,4 20,2 GneissgraniitSaadumetsa Suurkivi 7,0 6,3 3,8 21,1 RabakiviSagadi Suurkivi 7,0 6,9 2,8 22,0 GraniitgneissSudise Pudrunõmme r. 7,4 7,0 3,9 24,8 RabakiviTagametsa Suurkivi 8,5 5,9 4,5 22,7 PegmatiitToomaru Suurkivi Tamsalus 7,3 4,5 3,4 23,6 GraniitTuduküla rahn 7,2 5,8 4,3 21,8 “Uku küla kivi 7,3 5,8 2,0 22,5 “Vana-Jüri rahn Käsmus 7,5 7,2 6,2 21,8 117 RabakiviVao-Uuemõisa 8,3 5,5 2,4 22,6 GraniitgneissVasekivi 8,0 8,0 3,0 24,3 130 PegmatiitIda-VirumaaMoldova Kaksikud I 8,6 4,7 2,8 21,6 Migmatiit“ “ II 8,8 8,0 2,5 25,9 “Moldova rahn 8,3 4,9 1,8 21,4 “Nõlvapealne rahn Merekülas 7,8 6,8 3,5 20,7 GraniitOlgina rahn 7,6 6,1 4,4 21,3 RabakiviRannikmaa Suurkivi 7,4 4,6 3,9 20,0 “Suurekivi rahn (Purtse) 7,4 6,8 2,5 22,8 “HiiumaaHelmerseni kogumi suurem I 5,8 4,9 1,9 22,0 Rabakivi“ “ II 8,5 5,8 2,5 22,0 “Mägipe Rannarahn 8,0 4,5 2,4 21,8 “Mägipe Suurrahn 8,3 5,5 3,3 22,4 69 “Nõrgakivi 8,5 5,8 3,4 21,8 64 “Pahampadu rahn 7,2 5,7 2,9 19,9 “Palliranna Metsarahn 6,4 6,4 3,4 20,6 “Tubala rahn 6,8 4,7 3,6 20,1 67 “LäänemaaA. MandriosaDirhami rahn 8,0 6,0 3,1 20,8 GneissbretšaEedu (Aedu) kivi 9,2 6,6 3,2 24,4 RabakiviHindaste Kadakakivi 8,5 4,7 4,2 21,0 “Hindaste Teeäärne 7,1 5,1 2,3 20,8 “Kingati rahn 8,8 5,0 3,7 22,8 “Klaanemaa põhjapoolne r. 9,0 4,5 3,4 21,8 “114

Pikkus Laius Kõrgus Ümberm. Maht, m 3 KivimLaanekivi 9,3 5,9 4,0 19,5 ? “Linamaa I 9,5 5,7 3,7 24,4 “Metsküla idapoolne 8,6 6,2 3,7 24,8 RabakiviMetsküla läänepoolne 8,7 8,6 5,2 25,1 “Põõsaspea suurrahn 8,8 7,4 4,1 24,5 “Remmelmanni Tõrvaaugu r. 8,8 6,2 4,0 24,3 “Remmelmanni kogumi suurim 2,5 21,1 “Rooslepa läänerahn I 7,1 6,4 3,0 20,4 “Rooslepa läänerahn IV 2,9 20,5 “Sendri Kaksikud I 8,2 6,4 2,7 22,8 “Soontaga rahn 8,7 5,7 3,1 22,0 “Suur Patstain 8,0 4,4 3,8 21,2 “Tuksi põhjarahn 7,5 5,5 2,3 20,3 “B. VormsiSkarestain 8,4 5,5 3,2 22,1 “Smen 9,5 6,5 4,3 23,9 “Wargstain 7,7 5,6 2,5 19,9 “RaplamaaKükita Suurkivi 8,0 5,8 3,2 22,5 RabakiviMägrakivi (Määrakivi) 7,2 7,0 3,7 20,4 “Vaharu rahn 6,7 5,4 2,9 20,1 GraniitJärvamaaKabala = Maasika t kivi 6,8 5,2 2,8 20,8 GraniitKaldamäe = Patika = Ojaküla 7,8 6,4 3,2 22,0 MigmatiitKiigumõisa rahn 4,7 22,8 “Kohtumiskivi = Kukevere r. 6,3 5,8 2,7 21,0 GraniitKöstrikivi = Ohvrikivi 8,4 5,7 2,9 22,7 “Luisu rahn 7,7 5,0 1,9 20,0 GraniitgneissPuhmu rahn 7,7 7,0 2,5 24,8 Graniit jt rsRoosna Laikivi 7,5 6,5 2,2 24,7 GraniitgneissTudavere kivi 6,3 5,8 2,6 21,4 RabakiviVillemihansu Hiiekivi 8,5 5,6 3,2 21,8 MigmatiitSaaremaaAbruka Suurkivi 8,3 6,5 4,6 23,9 RabakiviKoogila rahn Ruhvel (meres) 7,3 5,2 3,8 20,0 “Lõetsa kalasadama rahn 7,7 6,1 1,8 22,2 GraniitLümanda Tõllukivi = Kulli r. 8,3 4,7 3,4 20,7 RabakiviPammana rahn 7,4 4,8 1,9 20,5 MigmatiitRatsi =Rautsi rahn 6,5 5,0 4,4 20,0 Graniit (?)Sauemäe rahn Torgu lähedal 7,2 6,3 4,0 20,9 Graniit porf.Saue-Putla Ohvrikivi 8,3 4,7 1,3 21,4 “Tagavere Kuniguste rahn 7,3 5,6 3,9 20,1 RabakiviTumala-Liiva Suurkivi 8,1 5,2 3,0 20,5 “Türiseniidi rahn 7,1 6,1 3,6 20,9 GraniitVõlupe rahn (A.Luha kivi) 7,3 5,4 3,6 20,3 RabakiviVäkra Hiiukivi 7,0 6,4 5,1 19,0 ? “PärnumaaAruoja rahn 6,9 6,2 4,3 20,1 52Jänesearu rahn Massu lähedal 7,4 7,2 3,7 22,2 66Graniit porf.MigmatiitOrajõe-Piltsi 7,5 6,8 2,1 22,3 GraniitTuuliku Uus-Kabja 7,3 6,6 1,6 22,2 Graniit115

Pikkus Laius Kõrgus Ümberm. Maht, m 3 KivimViie valla piirikivi 8,4 6,7 3,4 23,3 82 MigmatiitVõnnukivi Pärnu jões 9 6 5,5 22,0 ?ViljandimaaJõesaare = Paaksimaa rahn 9,2 5,1 2,5 23,1 GneissgraniitKõpu Laiakivi 8,3 5,1 3,1 21,6 GraniitKõrvi rahn 7,9 6,5 2,5 23,1 GneissgraniitRistivälja Ohvrikivi 7,4 5,8 1,4 24,5 Graniit porf.Virapuu rahn 8,0 4,2 2,3 20,5 GraniitgneissJõgevamaaKalevipoja lingukivi Prossal 9,0 7,9 2,3 24,7 MigmatiitKivioja lõhenenud rahn 8,4 5,7 2,6 21,5 GraniitMäkaste Ohvrikivi 9,4 5,6 1,3 22,9 RabakiviTõrve Kabeli talu rahn 8,4 5,6 1,3 20,0 “PõlvamaaNiitsiku Suurkivi 7,6 4,5 3,1 19,8 GraniitPindi-Joosepi rahn 7,6 5,5 1,9 21,4 MigmatiitTartumaaValgamaaVõrumaapuuduvadpuuduvadpuuduvadMärkus: Kokku on sellise suurusega rahne 186, kui nende hulka lugeda ka üksikud tähelepanuväärsedkivid ümbermõõduga 19,8–19,9 m.116

Lisa 3Väiksemamõõdulisemaid maakondades tuntud rahne (valik)Pikkus Laius Kõrgus Ümberm., eripära KivimTallinnLindakivi suurem osa 7,1 5,2 5,1 19,2 RabakiviLindakivi väiksem osa 5,4 5,3 2,5 16,3 “Lõuka kivi 7,5 4,9 3,2 19,5 MigmatiitLükati kivi 7,1 4,7 2,7 18,1 RabakiviHarjumaaMaalahe Loodekivi Viinistul 7,5 5,2 3,5 19,4 “Nelja Kuninga kivi Kuusalus 2,9 1,9 1,2 7,3 (pärimuslik) “Nõiakivi Kivilool 7,4 5,9 4,2 18,8 “Raudja (Raudoja) rahn 7,1 4,4 3,9 19,9 “Salmistu rahn 7,1 5,9 2,5 19,8 MigmatiitLääne-VirumaaKreutzwaldi kivi Kaarlis 5,2 5,0 2,0 15,1 GraniitKuningakivi Haljala–Võsu t 6,4 6,0 2,3 18,3 Gneissgr.Liigvalla Orjakivi 2,0 1,5 1,2 5,4 (pärimuslik) RabakiviMatsi Mütsikivi Käsmus 6,3 3,9 3,0 16,8 MigmatiitMeremunk e Russowi kivi 7,1 4,7 4,4 18,5 “Tudu Kalevipoja kivi 6,0 5,3 2,0 17,0 Apliitgr.Ida-VirumaaDessandikivi Merikülas 6,3 4,8 1,7 17,0 GraniitHiiemetsa Liukivi 4,8 4,7 2,4 15,2 RabakiviKiiunurga kivi (Titaanik) 6,0 4,7 3,4 19,6 (osal. lõhutud) GraniitVarja põllukivi (Hiiekivi) 7,4 5,3 3,7 19,9 “HiiumaaKuradikivi 5,3 2,4 1,8 11,1 (pärimuslik) GraniitPühalepa Tõllukivi 3,3 2,3 2,7 9,9 (pärimuslik) PürokseniitRannapaargu rahn Kärdlas 5,5 3,5 3,0 14,8 RabakiviSalinõmme Suurkivi 5,7 4,6 3,3 16,4 “Teomeeste Leivalaud 1,6 1,0 0,5 (väike, pärimuslik) GraniitUngrukivi 5,0 3,5 2,9 10,7 RabakiviUnikivi 5,2 3,4 1,8 13,8 (pärimuslik) “LäänemaaHollandi Kalevipoja linguk. 5,4 5,0 3,2 15,9 GraniitHolmi Suurrahn Vormsil 5,9 3,6 3,3 14,7 GraniitgneissJupikivi e Ladina rahn 5,2 4,0 3,1 14,3 RabakiviJärvekivi Noarootsis 6,9 5,3 3,4 19,0 GraniitgneissKuradikivi Ehmjal 5,6 4,4 1,9 15,8 MigmatiitKüremaa Männikivi 7,1 5,4 3,6 19,5 RabakiviLihuntsi linnamäe rahn 5,8 4,0 3,2 15,7 GraniitPalivere Jõekivi 7,1 5,4 4,4 18,3 “Parunikivi Vormsil 7,4 5,1 2,6 19,3 RabakiviParunite kivi (teeäärne) 5,2 3,6 2,4 13,9 (ajalooline) “Rannajõe Ohvrikivi 5,5 3,9 2,2 13,8 GneissbretšaRidala Kabelikivi 6,2 5,0 1,8 16,2 Graniit117

Pikkus Laius Kõrgus Ümberm., eripära KivimRidala kiriku rahn 5,4 3,0 2,2 14,8 GraniitgneissSalajõe Allikarahn 7,0 5,5 3,9 19,6 GneissbretšaSalajõe Kasemetsa rahn 6,8 4,4 3,4 17,6 “Tirekivi 6,2 4,8 2,3 16,8Väike-Patstain = Ristikivi 7,0 4,4 2,7 17,7Rabakivi“RaplamaaKalevipoja Luisk Raplas 6,7 6,1 1,6 19,0 GraniitOrgita raba Suurkivi 5,4 5,0 1,5 19,4 RabakiviPuusärgikivi = Karukivi 5,7 3,9 1,9 15,1 (tükkidena) GraniitTõrma Suurkivi =Rebasekivi 5,7 5,5 3,0 18,1 GneissUssipõllu Suurkivi= Reinu r. 6,0 5,0 1,0 19,2 RabakiviVaeselapse (Mari) leinakivi 6,5 4,9 3,0 16,4 “JärvamaaAusammaste kivi Seidlas 3,5 3,5 2,8 18,0 (jäänuk) GraniitKabala kivi = Maasika t. rahn 6,8 5,2 2,8 19,9 “Lelukivi 7,5 5,0 3,4 19,2 “Metsaülemate kivi 4,6 3,3 2,5 11,7 (ajalooline) “Miinakivi Kaalepil 5,6 4,7 2,8 18,1 “Pillisaare rahn 5,9 5,0 2,8 17,1 “Vaki kivi 6,6 5,6 2,9 19.2 “Vodja kivi 5,3 4,2 2,5 16,5 “Väljaotsa rahn 5,0 5,0 2,5 18,2 GneissVöstermäe rahn 6,4 5,3 2,3 18,2 GraniitJõgevamaaKalevipoja luisk Luusika soos 6,0 2,1 1,2 (kolme tükina) “Kassinurme Kalevipoja kivi 4,7 3,3 2,1 11,9 “Moori kivi Lustivere lähedal 6 5 4 19 (jäänuk) “Mustvee piiskopkonna kivi (väike ajalooline piirikivi) RabakiviOhvrikivi Haavakivil 6,9 4,1 1,3 17,9 “Pikkjärve konglomeraat Luual (väike kivimiharuldus pargiobjektina)Ruskavere pegmatiidirahn 6,7 4,7 3,4 17,7 PegmatiitSaduküla Näkikivi 4,6 3,1 2,5 11,5 (pärimuslik) “SaaremaaAbula rahn 6,8 5,8 2,1 18,4 GraniitIgakivi (Iigakivi) Muhus 6,7 5,8 3,4 18,5 RabakiviJõiste Suur karjamaarahn 6,5 4,7 3,7 17,0 GraniitgneissKaarekivi (Kihelkonna teel) 6,0 4,8 1,8 16,7 (ajalooline) RabakiviKarja Allikivi talu rahn 5,3 4,7 2,5 17,3 “Kingli Küünimäe rahn 7,9 4,1 2,0 19,6 MigmatiitKiratse Ristikivi 4,6 3,0 2,4 12,2 RabakiviKõruse Suurkivi 6.1 4,1 2,8 16,2 “Meiuste Kopli talu rahn 6,6 5,6 2,5 18,6 MigmatiitOokivi 6,3 2,7 2,3 14,9 GraniitPanga küla Suurekivi t. rahn 7,1 5,7 2,1 19,1 RabakiviPireti kivi (Silla kivi) 6,0 4,3 3,7 17,0 “Punaskikivi Muhus 6,5 4,9 3,9 19,0 GraniitPõlema-Raisametsa rahn 5,6 5,4 2,7 16,6 MigmatiitRaka Tõllu kerisekivi 6,6 4,5 4,6 17,3 RabakiviRatla Tondikivi 4,3 3,5 2,5 11,7 GraniitSepa suurkivi (Riksu rahn) 4,8 4,2 2,5 13,9 RabakiviUnimäe kivi 5,0 4,7 2,4 14,9 Graniitgneiss118

Pikkus Laius Kõrgus Ümberm., eripära KivimUpa Kantslikivi 4,9 2,6 2,2 11,9 (ajalooline) “Võlla rahn Muhus 7,4 4,4 2,1 19,3 “PärnumaaAadu kivi 4,9 4,4 3,0 16,0 RabakiviArumetsa Suurrahn 8,1 5,2 2,7 18,0 GraniitArumetsa väiksem rahn 5,4 4,3 2,2 15,3 GneissHallikivi Korastes 5,5 4,4 2,2 18,5 MigmatiitKivimurru rahn 6,6 4,0 2,8 18,2 Graniit (?)Kokakivi Manijal 6,0 4,0 3,4 15,1 MigmatiitNõmmeküla Rahapajakivi 5,5 5,5 1,8 17,0 RabakiviNõmmeküla Suurkivi Varblas 4,7 4,5 2,7 15,0 GraniitOrajõe Kiviaru rahn 6,8 4,8 2,3 18,1 MigmatiitPaimre Rehekivi 5,5 4,0 2,3 14,0 “Rahkema Viie valla piirikivi 6,3 5,2 3,4 18,7 GraniitgneissRatta kivi Jõesuus 6,0 4,0 2,0 15,1 PegmatiitRätsepa rahn Vändra lähedal 5,6 5,2 1,8 16,0 RabakiviSuuringi rahn Rabaveres 6,5 4,6 2,4 18,0 “Vanapagana sohva 2,8 2,5 1,8 7,8 (pärimuslik) GraniitViluvere Suurkivi 6,8 3,1 2,7 19,3 PegmatiitViljandimaaAuksi põllurahn 5,5 4,6 2,2 15,9 “Auksi rahn 6,1 4,6 2,0 16,1 GneissHärjamäe rahn 5,7 3,5 3,2 14,8 PegmatiitJaanikildi rahn 6,6 5,0 1,2 17,4 GraniitKalevipoja tool 5,3 3,5 3,2 13,4 MigmatiitKivilõppe Kalevipoja kivi 6,0 5,0 3,3 15,4 (järves) RabakiviKivilõppe Vanapagana kivi 4,2 3,6 1,7 12,1 GneissLepakose rahn 6,5 5,9 2,8 18,0 GraniitLiivassaare rahn 5,8 4,5 3,0 17,5 “Puiatu Suurkivi 6,4 4,5 2,0 18,3 GneissSammuli rahn 7,1 4,7 2,4 19,6 Graniit (?)Sohvakivi Õisu kivikogumis 6,0 4,6 1,2 16,1 “Tammeveski rahn 6,0 5,0 2,2 17,4 “Tuhalaane rahn 6,5 3,9 3,3 16,4 RabakiviVäluste rahn 5,7 4,8 2,5 16,1 GraniitTartumaaHammaste Kalevipoja kivi 4,9 2,2 1,0 12,5 GraniitKalevipoja keskmise venna k. 5,2 2,9 1,7 12,7 “Kalevipoja kivi Alatskivi läh. 6,2 4,9 1,7 16,8 (skulpt. alus) RabakiviKalevipoja noorema venna k. 6,0 5,6 0,8 18,3 (jäänuk) GraniitKarukivi Valgutal 4,6 3,8 1,8 13,8 “Kavastu Kohtukivi 5,5 3,2 2,3 13,7 RabakiviKavastu Rehekivi 6,9 5,2 2,2 18,8 GraniitKonguta Suurekivi talu rahn 6,0 4,9 2,4 16,7 “Koruste Tondikivi 5,3 3,1 2,3 13,1 GraniitgneissPärsikivi Kallaste lähedal 5,7 5,3 1,7 16,0 PegmatiitSaadjärve järvekalda kivi 4,8 4,0 2,0 13,8 RabakiviSaadjärve Ohvrikivi 4,7 4,1 1,6 13,2 GraniitTeedla rahn 7,0 5,0 1,9 18,0 PegmatiitVedu Nõiarahn 4,1 3,4 3,5 10,3 (pärimuslik) Rabakivi119

Pikkus Laius Kõrgus Ümberm., eripära KivimValgamaaPreilikivi 3,6 2,4 1,5 9,4 (pärimuslik) GraniitSaksamatsi (H. Viidingu) kivi 5,0 4,3 1,7 13,5 GneissSoome Laiakivi 7,1 5,7 2,4 19,3V-Munamäe Kalevipoja kivi 4,0 2,8 2,1 9,9Graniit“PõlvamaaAlamusti Põdrakivi 6,0 5,0 1,7 16,9 RabakiviKaara-Lauri Kalevip. lootsik 5,3 3,3 2,4 13,3 Pegm. apliitKassikivi Võhandul 6,3 5,1 2,9 17,8 GraniitKivijärve rahn 5,0 4,9 2,0 14,9 RabakiviKõvera järve rahn 5,0 2,5 1,6 12,0 (juhtkivim) KvartsporfüürMammaste Kalevipoja kivi 4,6 3,8 1,5 14,2 MigmatiitVinso Saunakivi 6,6 4,8 1,6 17,9 GraniitVõrumaaHelsekivi = Elsekivi 6,4 4,6 1,4 17,7 (ajalooline) PegmatiitPütsepa = Jeremi kivi 6,6 4,6 4.0 18,6 GraniitS-Munamäe J.Kunderi kivi 2,8 1,9 1,3 8,0 (ajalooline) “Tsutsu Suurkivi 6,4 4,4 3,2 17,0 RabakiviTuuka kivi = Piirioja kivi 6,9 4,7 3,3 19,0 GraniitUhtjärve M.Heibergi kivi 4,7 3,4 2,5 13,5 RabakiviVahtseliina rahn 5,7 4,5 2,3 16,1 Graniit120

Eesti suuremaid hiidrahne1. Ehalkivi – nähtava osa mahult Eesti suurim (2500 tonni). Letipea. Lääne-Virumaa. A. Miideli foto.2. Kabelikivi – ümbermõõdult Eesti suurim. Maasisese osa suurus pole teada. Muuga. Harjumaa.

Eesti suuremaid hiidrahne3. Majakivi Lahemaal. Harjumaa.4. Aruküla rahn. Harjumaa.

Eesti suuremaid hiidrahne5. Kukkakivi. Hiiumaa.6. Jaani-Tooma rahn Lahemaal. Harjumaa.

Eesti suuremaid hiidrahne7. Ellandvahe rahn. Harjumaa.8. Laulumäe rahn. Harjumaa.

Vähem tuntud hiidrahne9. Kaarnakivi Vainupeal. Lääne-Virumaa.10. Kõpu (Lepistepao) Suurkivi. Hiiumaa.

Vähem tuntud hiidrahne11. Taari hiidrahn. Harjumaa.12. Pärnamäe rahn. Harjumaa.

Vähem tuntud hiidrahne13. Hiiesaare Silmakivi. Hiiumaa.14. Eestimaa Kivide Kuningas Pahklas. Raplamaa.

Vähem tuntud hiidrahne15. Merivälja hiidrahn. Tallinn.16. Punane kivi Prangli saarel. Harjumaa.

Vähem tuntud hiidrahne17. Tagaküla rahn. Lääne-Virumaa.18. Jaanukse kultusekivi. Harjumaa.

Vähem tuntud hiidrahne19. Kõrendakivi. Harjumaa.20. Anija Õitsekivi. Harjumaa.

Vähem tuntud hiidrahne21. Suurupi ranna rahn. Harjumaa.22. Varja hiidrahn. Ida-Virumaa.

Vähem tuntud hiidrahne23. Ellukivi. Lääne-Virumaa.24. Iivakivi Karksi-Nuia lähedal. Viljandimaa.

Suures osas pinnasesse mattunud hiidrahne25. Ala hiidrahn. Valgamaa.26. Sidani rahn Lohusuu lähedal. Ida-Virumaa.

Hiljuti avastatud hiidrahne vähe külastatavates metsamassiivides27. Leetse Lodukivi (Sarapuu rahn).Harjumaa.28. Sudise rahn Karepa lähedal. Lääne-Virumaa.

Hiidrahnudele lähedasi suuri kive29. Väike-Pakri saare Suurkivi. Harjumaa.30. Valgekivi Lobi lahe madalvees. Lääne-Virumaa.

Hiidrahnudele lähedasi suuri kive31. Tuduküla rahn. Lääne-Virumaa.32. Puusärgikivi Kükita lähedal. Raplamaa.

Hiidrahnudele lähedasi suuri kive33. Kalevipoja lingukivi Prossa järve ääres. Jõgevamaa.34. Pireti kivi. Saaremaa.

Hiidrahnudele lähedasi suuri kive35. Uku küla kivi. Lääne-Virumaa.36. Kiigumõisa kivi. Järvamaa.

Rahnude lasumus37. Rahnud lasuvad maapinnal tavaliselt lapiti. Puiatu Suurkivi. Jõgevamaa.38. Põldudel jäetakse suurte rahnude ümber nn künnisaar. Uku küla. Lääne-Virumaa.

Rahnude lasumus39. Suuri rahne tuleb maapinnale ka liustikuvee kruusalasundeist. Vooremäe rahn. Tartumaa.40. Rannikmaa Suurkivi. Ida-Virumaa.

Rüsijää surub rahne mõnikord püstiasendisse41. Rannaäärne rüsijää surubrahne mõnikord püstiasendisse.“Sfinks” Jaani rannas. Saaremaa.42. Vahest tegi seda ehk mingi teine hiigeljõud? Vanapagana kivi Jõistes. Saaremaa.

Rüsijää surub rahne mõnikord püstiasendisse43. Serviti püstiseid kive kohtab harva jaüksnes kunagistel rannatasandikel. Naage.Harjumaa.44. Mereranna ajujää liigutab ja reastab väikerahne. Samamoodi toimis suurte kividega ka kilomeetritepaksunemandrijää. Kaugatuma rand. Saaremaa.

Suured rahnud võivad osutuda takistuseks maantee- ja raudteetrassidel45. Vasekivi Tapa lähedal Tallinn–Tartu raudteetrassi ääres. Lääne-Virumaa.46. Paralepa rahnu olevat riivanud koguni tsaar Peeter I tõllaratas. Läänemaa.

Rahnud teetrassidel47. Kuningakivi Haljala–Võsu maantee ääres – kunagi einestanud siin kuningas. Lääne-Virumaa.48. Parunite kivi Keila–Haapsalu maantee ääres jäädvustab kunagiste mõisaomanike nimed.Läänemaa.

Rahnud koduaia lähedal49. Lesta rahn Kakumäel. Tallinn.50. Äksi hiidrahn kodumurul. Harjumaa.

Rahnud koduaias51. Merivälja Suurkivi koduaia hekis.Tallinn.52. Konguta Suurekivi – mõnus puhkekoht taluaias. Tartumaa.

Suured kivid rahvapärimustes53. Kalevipoja keskmise venna kivi Saadjärve ääres. Tartumaa.54. Kalevipoja lingukivi Kassinurmes. Jõgevamaa.

Suured kivid rahvapärimustes55. Sadulakivi Alatskivi lähedal – Kalevipoja hobuse kivistunud sadul. Tartumaa.56. Vägilase magamisase Tudu Kalevipoja kivil. Lääne-Virumaa.

Suured kivid rahvapärimustes57. Meenutusi ka Vanapaganast – serviti püstilükatud rahn Jõistes. Saaremaa.58. Vanapagana sohva Õisus. Viljandimaa.

Suured kivid rahvapärimustes59. Rahn, mille juures tabas taevane pikselöök ülbet suitsetavat mõisapreilit... Valgamaa.60. ... ja siin tigedat mõisnikku tema tõllas. Vedu Nõiakivi. Tartumaa.

Suured kivid rahvapärimustes61. Näkikivi Kaave jõel ohustab lähikonnas suplejaid. Jõgevamaa.62. Urg väikerahnu all olla saanud saatuslikuks mehele, kes püüdnud välja kiskuda rebasekutsikaid.Käsi jäänud kivi vahele kinni ja loomad närinud läbi küti veenid. Pärimus Randkülast. Saaremaa.

Rahnukogumid63. Suured rahnud pudenevad liustikujääst väljasulamisel sageli nurklikeks kogumiteks. Helmersenikivid. Hiiumaa.64. Niisuguseid kogumeid võib kohata ka madalmere seljandikel. Rannamõisa. Harjumaa.

Rahnukogumid65. Kogumeid võib hiljem nihutada ajujää ja lihvida lainetus. Rabakivide kuhje Lobi lahes. Lääne-Virumaa.66. Heledast graniidist kogum – Kividemägi Madisel. Harjumaa.

Kivikülvid67. Kivirikkast moreenist lainetuse poolt välja pestud rahnustik. Kivikülv Käsmus. Lääne-Virumaa.68. Kivikülv kunagisel rannanõlval. Kadriorg. Tallinn.

Kivikülvid69. Lainetuse ja rüsijää koostoimel kujundatud rahnusillutis Suurupi mererannal... Harjumaa.70. ...ja Peipsi ääres Nina külas. Tartumaa.

Tehiskuhjed71. Oti ehk Põlise Leppe kivid Pühalepal. Hiiumaa.72. Kivikangur kodumaalt küüditatute mälestuseks Pilistveres. Viljandimaa.

Rändrahnude sagedasemad kivimid73. Levinumaks kivimiks on rabakivi, millehõlpsasti tunneb ära ümarate ääristatudK-päevakivi ovoidkristallide järgi. Hindaste.Läänemaa.74. Ovoidkristallide puudumisel tekib rabakivile omapärane krobeline murenemispind. Valingu.Harjumaa.

Rändrahnude sagedasemad kivimid75. Sagedased on migmatiitsed graniidid jagneisid, milles on põhikivimisse tunginudsoonkivimite tihe võrgustik ja keerukadmuljumistekstuurid. Kiigumõisa rahn. Järvamaa.76. Naissaare rannarahn. Harjumaa.

Suurte rahnude kivimeid77. Ka rabakivirahnudes tuleb ette jämedakristallilisi soonkivimeid – pegmatiite. Viinistu Mustkivi.Harjumaa.78. Kivimilisi haruldusi suurte rahnude seas – ultraaluseline pürokseniit või hornblendiit.Vanapagana kivi Pühalepal. Hiiumaa.

Rändrahnude kivimeid kivimeid lihvitud lihvitud pindadel pindadel79. 79. a –– rabakivi, rabakivi, b b –– graniitporfüür, graniitporfüür, c c –– keskmisekristalliline punakas punakas graniit, graniit, d d –– peenekristallilinepeenekristallilinehallhallgraniit,graniit, e –gabro,gabro,ff –pürokseniit,pürokseniit, g –kvartsporfüür,kvartsporfüür, h –migmatiit.migmatiit.

Rahnude purustamine ja hävimine80. Suurte rahnude purunemist looduslikes protsessides põhjustab üksnes liikuv merejää. Vainupea.Lääne-Virumaa.81. Sama võib toimuda ka suurjärvede rannal. Tamme rahn Võrtsjärvel. Tartumaa.

Rahnude purustamine ja hävimine82. Lõhkelaenguga purustab rahne inimene,enamasti küll mõttetult: rahnud lagunevadvormituteks mikropragudest nõrgestatudplokkideks. Lõhestatud rahn Pakri poolsaarel.Harjumaa.83. Mõttetult purustatud rahn Purekkari rannal. Harjumaa.

Rahnudest monoliitide saamine84. Tarbekivi monoliitide saamiseks on suurrahn purustatav puuraukudesse sissetaotudraudkiilude abil...85. ... või puuraukudesse surutud isepaisuva erisegu toimel. Nn Ausammaste kivi Seidlas. Järvamaa.

Rahnud ehitusmaterjalina86. Tardkividest laotud müüritis on kaunis jaigikestev. Ahvenamaa.87. Eesti vanades ehitistes tugevdati kohalikust paest müüri sageli väiksemate rändkividega.Padise klooster. Harjumaa.

Rahnud ehitusmaterjalina88. Lõhestatud rändrahne õpiti Eestis kasutama hilisemal ajal. Erinevatest kivimitest osavalt laotudmüürid on värvikirevad. Särghaua. Pärnumaa.89. Rändkividest kujundati kauneid hooneid. Sompa kaevanduse endine peahoone. Ida-Virumaa.

Rahnud ehitusmaterjalina90. Harva on suuri ausambaaluseid valmistatudsiinsetest suurrahnudest. Murenemisilmingutetõttu on raske leidalihvimispindadeks sobivaid kivimierimeid.A. H. Tammsaare monument Albus. Järvamaa.91. Lihtsam oli suurele rahnule kinnitada plaati või skulptuuri. Hauamonument Kärstnas. Viljandimaa.

Rahnud maastikutähistena92. Maastikul paiknevaid suuri kive kasutataksepüsitähistena. Suunaviit Ruhnus.93. Eesti mandriosa keskpunkti tähistav rahn Adavere lähedal. Jõgevamaa.

Pilk päritolumaale. Siit nad saabusid Eestisse94. Lõhestatud silekaljud Lõuna-Soomes andsid peamise materjali Eesti suurte rahnude jaoks.95. Ahvenamaa tugevasti lõhestatud roosad graniidid olid liustikukulutusele samuti soodsaks aluspinnaks– siit kanti neid rohkesti Eesti läänerajoonidesse.

Enn Pirrus (24.11.1935). LõpetanudTartu Ülikooli 1959. a geoloogina, teadustekandidaat aastast 1966 ning teaduste doktoraastast 1989. Töötanud Teaduste AkadeemiaGeoloogia Instituudis teaduri ja sektorijuhatajana(1959–1992), Tallinna Tehnikaülikoolimäeinstituudis rakendusgeoloogia professorina(1992–2002), aastast 2002 emeriitprofessor.Avaldanud teaduslikke uurimusi settekivimitekujunemise, meteoriidikraatrite geoloogia,loodushoiu ja maavarakasutuse kohta.Geoloogiaõpikute ning suure hulga populaarteaduslikekirjutiste autor. E. Kumarilooduskaitsepreemia laureaat 2005.Aastatel 1994–2001 juhtis geoloogilisteloodusmälestiste üleriigilise andmebaasi“Eesti ürglooduse raamat” koostamist,selle rändrahnude osal baseerubkäesolev raamat.