pdf, 60 MB - Geoloogia Instituut

pildi ülekaalukast loodesuunast 310–330 o ,mida aga ikkagi pole kerge ühitada jäämassioletatava pealetungisuunaga: see onliialt kallutatud läände.Rahnude orientatsiooni juhuslikkus koosmuudegi lasumusiseärasuste jälgimisegatõstatab küsimuse ka rahnude võimalikustasendimuutusest pärast jääst väljasulamist,näiteks jääajajärgsel perioodil. Arvestadesaga suurte rahnude vähemalt mitmekümnetonnini ulatuvat massi, on vähe tegureid,mis võinuksid nende väljasulamiseaegsetasendit hiljem muuta. Kõne alla tulevadüksnes raskusjõu toimel aset leidvad vajumidjärskudel nõlvadel või ebapüsival pinnasel,mida võivad esile kutsuda ka hilisemadmurrutus- või erosiooniprotsessidmaastikul. Konkreetseid näiteid niisugusteliikumiste kohta võib tuua üksikuid. NimetagemPalivere Jõerahnu, mis on alla libisemasjõesängi põrkeveerul. Tuntud onTeravkivi (Mustkivi) Kakumäe poolsaareloodetipu lähedal, mis Kambriumi liivakiviastanguservalt murrutusvaringu tagajärjelhiljuti alla veepiirile veeres ja omaalgset asendit põhjalikult muutis (Suuroja,Suuroja, 2006). Võimalik, et selliseid nihkeidjärsu klindiastangu lähikonnas on toimunudteisigi, kuid otsesed teated neistpuuduvad.Kõige mõjukama rahne ümberpaigutavategurina toimib tormide ajal mererannalkuhjuv rüsijää. Võimsad jäävallid suudavadnihutada ka mitmesajatonniseid kivimürakaid,tegid seda minevikus ja teevad tänapäeval.Eesti rannikualal on niisuguseidnähtusi paljudes kohtades. Trükistes on teateidVõlupe suurrahnu (ümbermõõt 20,3 m;mass 57 t) ligi 300-meetrisest edasikandestTriigi lahe äärsel heinamaal (Räägel 1969)ja väiksema Hülgerahnu liikumisest Muhu>25 m25-20 m20-16 mrannikul. Madalal merepõhjal on sageli näha rahnude värskeid nihkejälgi, näiteksVahtraste lähedal Hiiumaal ja mujalgi. Varasematest ümberpaigutustest kõnelevadsuurte rahnude read endisaegsete merestaadiumide rannaastangute servadel ja jalami-WWWkõik üle 16 mWNSO34 rahnuO42 rahnuO76 rahnuO152 rahnuJoonis 8. Rahnude pikitelje orientatsioonilmakaarte suhtes.29