tega kaetud aladele, kus nad lõpuks liustikujääst välja sulasid ja pidama jäid,moodustasidki nad teistsugusel aluspinnal selgesti eristatavaid võõrkehasid, midanüüd õigusega nimetame rändkivideks.Keeruka ehitusega Lõuna-Soome aluspõhjast pärinevate Eesti rändkivide seasvõib leida peaaegu kõiki tard- ja moondekivimite tüüpe. Tegelikult on nende valiksiiski üsna piiratud, eriti hulgalisi suhteid silmas pidades. Tardkivimite seas onvalitsevaks mitmesuguse koostise ja terasuurusega graniidid, vähemal hulgal onpisut aluselisema koostisega granodioriite, kvartsdioriite ja dioriite. Aluselisi kivimeidgabrosid on väga vähe, anortosiite ja labradoriite vaid üksikuid. Niisama väheleidub ultraaluselisi pürokseniite ja peridodiite, leeliselisi nefeliinsüeniite peaaeguüldse mitte. Purskekivimitest leidub kvartsporfüüre, porfüriite, diabaase. Sellinejaotuspilt vastab hästi magmatekkeliste kivimite suhtvahekorrale ka Lõuna-Soomeavamustel, kus tugevas ülekaalus on graniitidele lähedase koostisega tardkivimid.Moondekivimite hulgas on esikohal mitmesugused gneisid, vähe on amfiboliite,kiltasid, leptiite ja kontaktmoondel tekkinud kivimeid. Hulgalistes vahekordadesvõimaldab orienteeruda H. Viidingu (1955b) esitatud tabel Soome aluskorra ningEesti ja Läti rändkivide kivimitüüpide suhtvahekorra kohta (tabel 9). Tabeliandmestik on siiski vaid ligikaudse tähendusega, sest selles on graniitide rühmaloetud ka moondele allutatud üleminekukivimid graniitide ja gneisside vahel,eelkõige gneissgraniidid ja migmatiidid. Samuti on Läti alal loetud osa amfiboliitealuseliste tardkivimite hulka. Sellele vaatamata on graniitse koostisega kivimmaterjaliilmne ülekaal nii Lõuna-Soome aluskorras kui ka lõunapoolsete aladerändkivide seas ilmselge ja ühemõtteline ning lahkuminekud graniitide-moondekividesuhtvahekordades on pigem kokkuleppelise käsitluse küsimus.Öeldu kehtib üldjoontes kõigi rändrahnude kohta. Siirdudes ainuüksi suuremõõtmelisterändrahnude vaatlemisele, tõdeme nende kivimilise koostise lihtsustumistveelgi enam. See avaldub selgesti just aluselisemate tardkivimite ja muidugika settelise päritoluga kivimitüüpide osakaalu järsus vähenemises (tabel 8). Kõigesuuremates rahnuklassides ilmneb see eriti veenvalt. Põhjuseks on kivimite mehaanilisetugevuse ja lõhestumise iseärasused: aluselised kivimid on enamasti korrapäratuja tiheda algse lõhestatusega, settekivimid aga nõrga osakeste- ja kihtidevaheliseseosega. Kumbki ei saa seetõttu anda liustikurändele vastupidavaid suurmonoliiteja nende hulk kogukamate kiviplokkide hulgas kahaneb olematuks.Nii on suuremate rahnuklasside hulgas ülekaalukalt valitsemas graniidid. Neidon aga mitmeid tüüpe. Põhimõtteliselt eristuvad kivimitesse tunginud vedelamagma tardumisel kujunenud esmased graniidid, teiselt poolt aga moondeprotsessidesosaliselt üles sulanud või asendusreaktsioonide (granitisatsiooni) käigus moodustunudkivimierimid (nn varigraniidid). Seetõttu on graniitide rühma üldine pilträndrahnude seas üsna kirju ja selle teeb veel keerukamaks asjaolu, et Soomesvekofenniidide kompleksis leidub mõlema tekkeviisiga graniiditüüpe. Selgeminieristuva alarühma moodustavad vaid svekofenniididest nooremad rabakivigraniidid,eriti nende jämedakristallilise tüüpstruktuuriga erimid. Kuid ka rabakivimassiivideäärealadelt pärinevaid peeneteralisi graniite ei ole rändrahnude hulgas alatilihtne vanematest graniitidest eristada.54
Tabel 8. Eesti suurte rändrahnude kivimiline koostis regioonide ja suurusklasside kaupa, %MääratudrahnudearvRabakiviGraniit Gneiss MigmatiitPegmatiitHiidrahnud (ümberm. >25 m)Eesti põhjavöönd(Harju, L- ja I-Viru) 64 69 12 5 8 6 –Eesti keskvöönd(Hiiu, Lääne, Rapla, Järva, Jõgeva) 22 64 23 – 4 – 9Eesti lõunavöönd(Saare, Pärnu, Viljandi, Tartu, 11 46 – 18 36 – –Valga, Põlva, Võru)Kokku 97Keskmine 66 14 5 9 4 2Rahnud ümberm. 25–20 mEesti põhjavöönd 112 63 12 9 10 6 –Eesti keskvöönd 44 73 11 5 9 – 2Eesti lõunavöönd 22 23 50 5 18 4 –Kokku 178Keskmine <strong>60</strong>,5 17 7 11 4 0,5Rahnud ümberm. 20–16 mEesti põhjavöönd 200 56 26,5 6 7 4 0,5Eesti keskvöönd 85 55 27 8 – 6 4Eesti lõunavöönd 3 34 41 10 11 4 –Kokku 358Keskmine 52 30 7 6 4 1Rahnud ümberm. 16–10 mEesti põhjavöönd 461 65,4 21 8 3 2 0,6Eesti keskvöönd 292 40 31 19 4 4 2Eesti lõunavöönd 317 26 38 22 7 5 2Kokku 1070Keskmine 52 28 12 4 3 1Kõik rahnuklassid kokku 1703 53 26 10 6 4 1MuuTabel 9. Põhiliste kivimitüüpide levik Soome aluspõhjas ja Eesti ning Läti rändrahnude seasH. Viidingu (1955) järgi, %Peamised kivimirühmad Soome aluspõhi Eesti rändrahnud Läti rändrahnudGraniitsed kivimid 78,3 82,2 83,7Aluselised kivimid 8,2 3,5 8,6Moondekivimid 9,1 12,9 5,1Settelised kivimid:kvartsiidid, liivakivid 4,3 1,3 2,5lubjakivid 0,1 0,1 0,155
- Page 1:
ENN PIRRUSEESTIMAASUURED KIVIDSuurt
- Page 4 and 5:
Toimetanud: Aasa AaloeKeeletoimetaj
- Page 8: kõik ettejäänu, kündis üles pu
- Page 14 and 15: andmebaasi jaoks põhiplaan ja joon
- Page 16 and 17: SUURTE RAHNUDE ÜLDISELOOMUSTUSSuur
- Page 18 and 19: Teada on Osmussaare Kaksikute purus
- Page 20 and 21: Niisiis on suurte rändrahnude seas
- Page 22 and 23: tegevuses. On ju rahnude teisaldami
- Page 24 and 25: A-BA-DB70,060,01200,01000,050,0800,
- Page 26 and 27: palju, saame tulemi, mis toetub kü
- Page 28 and 29: 0 10 20 30 40%IIIIIIIVVVIVIIVIIIHii
- Page 30 and 31: kergemini lõhederikkad ja jämedat
- Page 32 and 33: tel (Pakri poolsaarel Neostis ja P
- Page 34 and 35: et tegemist pole inimese katsega sa
- Page 36 and 37: Pakril, Vana-Jüri rahnud Käsmus,
- Page 38 and 39: 1 2 34 5Joonis 11. Iseloomulike kiv
- Page 40 and 41: entusiasm. Nii on Rooni järvedest
- Page 43: Mõlemad ettevõtmised jäid suure
- Page 47 and 48: RAHNUDE LEVIKSuurte rahnude pindala
- Page 49 and 50: Tallinna ümbrusHARJUMAATallinna ü
- Page 52 and 53: 55%75%Joonis 19. Hiidrahnudele läh
- Page 54 and 55: RAHNUDE KIVIMILINE KOOSTISEestisse
- Page 58 and 59: RabakividSee graniidierim on Eesti
- Page 60 and 61: Tuleb aga märkida, et mitte kõik
- Page 62 and 63: Eriteralistele graniitidele on isel
- Page 64 and 65: suurte ühesuunaliste rõhkude alla
- Page 66 and 67: Teised kivimitüübidLoetletud kivi
- Page 68 and 69: sadamasse, Salajõe kaksikrahnuna L
- Page 70 and 71: Rahnude ümbermõõt> 25 m96 rahnu
- Page 72 and 73: Rahnude ümbermõõt> 20 m223 rahnu
- Page 74 and 75: lähtealasid ja neist laiali hajuva
- Page 76 and 77: 22°E23°ES o o m e l a h t24°ENEU
- Page 78 and 79: Kiviveokelk.Kivi tõstmine reele.Ki
- Page 80 and 81: nende lõhenemis- ja murenemisilmin
- Page 82 and 83: umine lausa möödapääsmatu. Kind
- Page 84 and 85: Paljud neist on üldsusele küll tu
- Page 86 and 87: suurte kividega. Esimesed rahvaloom
- Page 88 and 89: kivile kogunenud vesi või asetatud
- Page 90 and 91: RAHNUDE KAITSEEeltoodust nähtub se
- Page 92 and 93: lääneranna rahn, Valingu kivi ja
- Page 94 and 95: Rahnud ja kivikülvid4258 16 827382
- Page 96 and 97: LÕPETUSEKSHeidetud pilk Eestimaad
- Page 98 and 99: Hermann, U. 1973. Mustvee piirikivi
- Page 100: Linkrus, E. 2000. E. Russow ja Käs
- Page 104 and 105: LARGE ERRATIC BOULDERS OF ESTONIASu
- Page 106 and 107:
absent (1.7-4.3%, Table 4). The lat
- Page 108 and 109:
types (many rapakivi boulders) and
- Page 110 and 111:
meet the requirements of indicator
- Page 112 and 113:
Pikkus Laius Kõrgus Ümberm. Maht,
- Page 114 and 115:
Hiidrahnude lähedased rahnud (ümb
- Page 116 and 117:
Pikkus Laius Kõrgus Ümberm. Maht,
- Page 118 and 119:
Pikkus Laius Kõrgus Ümberm. Maht,
- Page 120 and 121:
Pikkus Laius Kõrgus Ümberm., erip
- Page 122 and 123:
Pikkus Laius Kõrgus Ümberm., erip
- Page 124 and 125:
Eesti suuremaid hiidrahne3. Majakiv
- Page 126 and 127:
Eesti suuremaid hiidrahne7. Ellandv
- Page 128 and 129:
Vähem tuntud hiidrahne11. Taari hi
- Page 130 and 131:
Vähem tuntud hiidrahne15. Meriväl
- Page 132 and 133:
Vähem tuntud hiidrahne19. Kõrenda
- Page 134 and 135:
Vähem tuntud hiidrahne23. Ellukivi
- Page 136 and 137:
Hiljuti avastatud hiidrahne vähe k
- Page 138 and 139:
Hiidrahnudele lähedasi suuri kive3
- Page 140 and 141:
Hiidrahnudele lähedasi suuri kive3
- Page 142 and 143:
Rahnude lasumus39. Suuri rahne tule
- Page 144 and 145:
Rüsijää surub rahne mõnikord p
- Page 146 and 147:
Rahnud teetrassidel47. Kuningakivi
- Page 148 and 149:
Rahnud koduaias51. Merivälja Suurk
- Page 150 and 151:
Suured kivid rahvapärimustes55. Sa
- Page 152 and 153:
Suured kivid rahvapärimustes59. Ra
- Page 154 and 155:
Rahnukogumid63. Suured rahnud puden
- Page 156 and 157:
Kivikülvid67. Kivirikkast moreenis
- Page 158 and 159:
Tehiskuhjed71. Oti ehk Põlise Lepp
- Page 160 and 161:
Rändrahnude sagedasemad kivimid75.
- Page 162 and 163:
Rändrahnude kivimeid kivimeid lihv
- Page 164 and 165:
Rahnude purustamine ja hävimine82.
- Page 166 and 167:
Rahnud ehitusmaterjalina86. Tardkiv
- Page 168 and 169:
Rahnud ehitusmaterjalina90. Harva o
- Page 170:
Pilk päritolumaale. Siit nad saabu