Paljud neist on üldsusele küll tundmatud, kuid konkreetsete inimeste seostaminenende kividega on tänuväärseks meenutuseks ja annab rahnu külastavale turistilegimingi lisamulje. Rahnu külastaja võib veel sattuda teistelegi huvitavatele kividele.Skulptuurialusena on kasutatud nn Põdrakivi Alamustil Põlvamaal, kus teeäärselkivil omal ajal uhkeldas kipsist metsakuningas. Nüüd teda enam pole, kuid mälestusja nimi on visad säilima. Alatskivi lähedal metsas on sarnase saatusega rahn,mida tuntakse Apollo või Raudmehe kivina. Kunagine mõisaomanik laskis kivilevalmistada kauni pronkskuju oma ussimürgi tõttu surnud maamõõtjast sõbra mälestuseks.Kunstiväärtuslik skulptuur rändas siit hiljem Oru presidendilossi Virumaal,sealt riigi kunstifondi, kuid aluskivi koos selle ümber rajatud pärnapuudest ringigapüsib tänaseni alles, aga on paraku teada vähestele. Märkigem veel TartumaalValguta lähedal mõisniku tähistatud rahnu karu poolt murtud tütre mälestuseks,lemmikarstile pühendatud tänukivi Keila-Joal Harjumaal, Pühajõe rahvaülestõusumälestuskivi Võhandu jõe kaldal Osula lähedal, iidse Juminda küla asutamist1296. a. märkivat kivi Harjumaal jt.Kuid turist ei liigu ainult ajalooradadel. Looduses ootamatult kohatud hiidrahnkujuneb peaaegu alati meeldejäävaks sündmuseks. Eesti suurimate ja paljukordseltkülastatavate Muuga Kabelikivi, Letipea Ehalkivi ja Lahemaa Majakivi kõrvalpakuvad toredaid elamusi ka metsamassiivides omapäi lebavad ja raskesti leitavadkivimürakad. Sügavalt on meelde jäänud kohtumised Kirikukiviga Vormsil,A. Kumari kivide ja Kingati soorahnuga Läänemaal, Sudise hiidrahnu ja Lobi lahemadalmererahnudega Lääne-Virus, Kiigumõisa kiviga Järvamaal, Soo-otsa rahnugaPärnumaal ning madalavõitu Laagri hiidrahnuga Võrumaal. Iga kord pakubsee ülesleidmisrõõmu kõrval ka tubli annuse Eestimaa ürglooduse köitvat tunnetusnaudingut.Seegi on väärtus, mida kuiva loendusstatistikaga või sõnalise kirjeldusegapole võimalik edasi anda.82
RAHNUD RAHVAPÄRIMUSTES, ARHEOLOOGIAS, KULTUURILOOSSuured ja kogukad rändrahnud, mida ootamatult kohati maastikul, avaldasidkahtlemata mõju meie esivanematele – Eesti muinasasukatele. Oma erakordsusetõttu maastikupildis panid nad inimesi alatasa juurdlema kivide päritolu üle. Kunapolnud mingitki tõepärasemat ettekujutust kivide tekkeviisist, sisendasid suuredkivimürakad inimestesse tahtmatult hirmu ja ebamäärast aukartust neid tekitanudüleloomulike jõudude ees. Suuri kive hakati pidama pühaks, neist hoiti algul aupaklikulteemale, hiljem hakkasid nende kohta levima kuuldused, müstilised oletused,kõhedust tekitavad eelarvamused. Paganlik maailmapilt omistas neile nõiduslikkevõi tervistavaid võimeid, paljude kivide juures korraldati ilmselt ka ohverdamisija teisi usurituaale. Kindlasti juurdus palju kividega seotud uskumusi siinserahva psüühikasse ja lõplikult ei ole me neist vabad ehk tänapäevalgi, eriti silmaspidades, kui elaval viisil rahvapärimused konkreetsete rahnude juures veel edasipüsivad. Käesolevas ei ole võimalik meie esiajaloo keerdkäikudesse vajaliku põhjalikkuseja usaldusväärsusega süveneda. See on mineviku-uurijate ajaloolaste töömaaja selle tegevuse tunnistajateks on paljude rahnude juures seisvad arheoloogiajamuinsuskaitsetähised, mille abil mõtestatakse ja põlistatakse siinse piirkonnaasukate kauget minevikku. Vaadelgem siinkohal vaid mõningaid üldisemaid kivihiidudegaseonduvaid rahvapärimuste-legendide arengusuundi. Loomulikult onuskumusi lõpmatu hulk – juba suurte rahnude 1800-le liginev arv näitab, et võimalikon piirduda üksnes väga üldistava käsitlusega.Esialgsed primitiivsed ettekujutused ja kartused üleloomulike jõudude eesasendusid suurte kivimürakate puhul aegamööda reaalsemate tajumisvormidega japaljugi varem tõsiselt võetust hakkas pikkamisi omandama humoorikat varjundit.Legendid ja pärimused kaotasid järk-järgult oma otsese usutavuse, kuid neid olisiiski hea edasi jutustada, nad ilmestasid huvitavaid paiku maastikul, muutsid needmeeldejäävaks ning paeluvad kivide külastajaid tänaseni. Kindlasti oli neil suurmõju lastele, arendades nende fantaasiat ja süvendades ehk mõningat vaoshoitustki.Kui esimesed kokkupuuted suurte rahnumürakatega äratasid kujutluse üleloomulikestjõududest, siis nende jõudude allikad jäid kauaks üsna ähmaseks. Peagitekkis vajadus neid jõude kuidagi personifitseerida ja nähtusi arusaadavamalt selgitada.Kõige lihtsam näis omistada suurte kivide paigalt liigutamine mingile hiigeljõugaelavale olendile. Ja nii ilmusidki inimeste mõttemaailma kujuteldavad vägilasedSuur Tõll, maa all elav Vanakuri ja hilisem eeposekangelane Kalevipoeg.Mõistagi süvendasid kujutlusi neist üha rohkem ühtset vormi võtvad ja sageliloitsudesse-lauludesse talletatud suulise folkloori ilmingud. Millises järjekorrasneed tegelased rahva kujutlustesse ilmusid, selles ei pruugi olla veel täit selgust karahvaloomingu uurijatel, kuid igal juhul seostus vägilaste tegevus väga tihedalt83
- Page 1:
ENN PIRRUSEESTIMAASUURED KIVIDSuurt
- Page 4 and 5:
Toimetanud: Aasa AaloeKeeletoimetaj
- Page 8:
kõik ettejäänu, kündis üles pu
- Page 14 and 15:
andmebaasi jaoks põhiplaan ja joon
- Page 16 and 17:
SUURTE RAHNUDE ÜLDISELOOMUSTUSSuur
- Page 18 and 19:
Teada on Osmussaare Kaksikute purus
- Page 20 and 21:
Niisiis on suurte rändrahnude seas
- Page 22 and 23:
tegevuses. On ju rahnude teisaldami
- Page 24 and 25:
A-BA-DB70,060,01200,01000,050,0800,
- Page 26 and 27:
palju, saame tulemi, mis toetub kü
- Page 28 and 29:
0 10 20 30 40%IIIIIIIVVVIVIIVIIIHii
- Page 30 and 31:
kergemini lõhederikkad ja jämedat
- Page 32 and 33:
tel (Pakri poolsaarel Neostis ja P
- Page 34 and 35: et tegemist pole inimese katsega sa
- Page 36 and 37: Pakril, Vana-Jüri rahnud Käsmus,
- Page 38 and 39: 1 2 34 5Joonis 11. Iseloomulike kiv
- Page 40 and 41: entusiasm. Nii on Rooni järvedest
- Page 43: Mõlemad ettevõtmised jäid suure
- Page 47 and 48: RAHNUDE LEVIKSuurte rahnude pindala
- Page 49 and 50: Tallinna ümbrusHARJUMAATallinna ü
- Page 52 and 53: 55%75%Joonis 19. Hiidrahnudele läh
- Page 54 and 55: RAHNUDE KIVIMILINE KOOSTISEestisse
- Page 56 and 57: tega kaetud aladele, kus nad lõpuk
- Page 58 and 59: RabakividSee graniidierim on Eesti
- Page 60 and 61: Tuleb aga märkida, et mitte kõik
- Page 62 and 63: Eriteralistele graniitidele on isel
- Page 64 and 65: suurte ühesuunaliste rõhkude alla
- Page 66 and 67: Teised kivimitüübidLoetletud kivi
- Page 68 and 69: sadamasse, Salajõe kaksikrahnuna L
- Page 70 and 71: Rahnude ümbermõõt> 25 m96 rahnu
- Page 72 and 73: Rahnude ümbermõõt> 20 m223 rahnu
- Page 74 and 75: lähtealasid ja neist laiali hajuva
- Page 76 and 77: 22°E23°ES o o m e l a h t24°ENEU
- Page 78 and 79: Kiviveokelk.Kivi tõstmine reele.Ki
- Page 80 and 81: nende lõhenemis- ja murenemisilmin
- Page 82 and 83: umine lausa möödapääsmatu. Kind
- Page 86 and 87: suurte kividega. Esimesed rahvaloom
- Page 88 and 89: kivile kogunenud vesi või asetatud
- Page 90 and 91: RAHNUDE KAITSEEeltoodust nähtub se
- Page 92 and 93: lääneranna rahn, Valingu kivi ja
- Page 94 and 95: Rahnud ja kivikülvid4258 16 827382
- Page 96 and 97: LÕPETUSEKSHeidetud pilk Eestimaad
- Page 98 and 99: Hermann, U. 1973. Mustvee piirikivi
- Page 100: Linkrus, E. 2000. E. Russow ja Käs
- Page 104 and 105: LARGE ERRATIC BOULDERS OF ESTONIASu
- Page 106 and 107: absent (1.7-4.3%, Table 4). The lat
- Page 108 and 109: types (many rapakivi boulders) and
- Page 110 and 111: meet the requirements of indicator
- Page 112 and 113: Pikkus Laius Kõrgus Ümberm. Maht,
- Page 114 and 115: Hiidrahnude lähedased rahnud (ümb
- Page 116 and 117: Pikkus Laius Kõrgus Ümberm. Maht,
- Page 118 and 119: Pikkus Laius Kõrgus Ümberm. Maht,
- Page 120 and 121: Pikkus Laius Kõrgus Ümberm., erip
- Page 122 and 123: Pikkus Laius Kõrgus Ümberm., erip
- Page 124 and 125: Eesti suuremaid hiidrahne3. Majakiv
- Page 126 and 127: Eesti suuremaid hiidrahne7. Ellandv
- Page 128 and 129: Vähem tuntud hiidrahne11. Taari hi
- Page 130 and 131: Vähem tuntud hiidrahne15. Meriväl
- Page 132 and 133: Vähem tuntud hiidrahne19. Kõrenda
- Page 134 and 135:
Vähem tuntud hiidrahne23. Ellukivi
- Page 136 and 137:
Hiljuti avastatud hiidrahne vähe k
- Page 138 and 139:
Hiidrahnudele lähedasi suuri kive3
- Page 140 and 141:
Hiidrahnudele lähedasi suuri kive3
- Page 142 and 143:
Rahnude lasumus39. Suuri rahne tule
- Page 144 and 145:
Rüsijää surub rahne mõnikord p
- Page 146 and 147:
Rahnud teetrassidel47. Kuningakivi
- Page 148 and 149:
Rahnud koduaias51. Merivälja Suurk
- Page 150 and 151:
Suured kivid rahvapärimustes55. Sa
- Page 152 and 153:
Suured kivid rahvapärimustes59. Ra
- Page 154 and 155:
Rahnukogumid63. Suured rahnud puden
- Page 156 and 157:
Kivikülvid67. Kivirikkast moreenis
- Page 158 and 159:
Tehiskuhjed71. Oti ehk Põlise Lepp
- Page 160 and 161:
Rändrahnude sagedasemad kivimid75.
- Page 162 and 163:
Rändrahnude kivimeid kivimeid lihv
- Page 164 and 165:
Rahnude purustamine ja hävimine82.
- Page 166 and 167:
Rahnud ehitusmaterjalina86. Tardkiv
- Page 168 and 169:
Rahnud ehitusmaterjalina90. Harva o
- Page 170:
Pilk päritolumaale. Siit nad saabu