pdf, 60 MB - Geoloogia Instituut

et tegemist pole inimese katsega saada siit tarbekivimonoliite, siis võime nähtusepeaaegu eksimatult kanda algsete lõheilmingute arvele. Erinevalt rabakividest onteiste graniitsete rahnude puhul lõhepindade paigutus juhuslikum, neid esinebharvem ja sageli on nad kaarjad. Tasapindu tuleb nendel ette vähem. Suurrahnudeseas arvukalt levivate gneisside lõhelisus on üpris korrapäratu ja suuresti muutuvühest kivimierimist teise. Enamasti ilmneb siiski gneisi lagunemine rööbiti tekstuurivööndilisusega, mille põhjustab plaatjate mineraalide, eeskätt biotiidi lehekesteühesuunaline asetus kivimis (joonis 9). Hoopis keerukaid lagunemise- jalõhenemisevorme annab aga rohketest soonkivimitest läbitud ja tugevasti laineliseksmuljutud gneisivorm – migmatiit.Tingimata tuleb rõhutada, et kõik aluselisema, raua- ja magneesiumirikkamakoostisega kivimid – dioriidid, gabrod, diabaasid, ultrabasiidid – nagu ka enamikpurskekivimeid, näiteks kvartsporfüürid, omandasid juba magma tardumisel korrapäratuja väga tiheda lõhedevõrgu, mistõttu lagunesid kiiresti väikesteks tükkideksja suurte rändrahnude näol Eestisse peaaegu ei jõudnudki.Kõik kirjeldatud lõhenemisvormid kontrollivad rahnude edasisi rabenemisprotsesse,kuid terviklikult hinnates ei saa ka rahnude mehaanilist lagunemist jääajajärgselperioodil Eestis lugeda kuigi oluliseks. Igal juhul ei põhjusta see märgatavaidhilisemaid muudatusi rahnude kivimirühmade algsetes suhtvahekordades.Rahnude pragunemist ja suurte avalõhede teket on mõnikord küllaltki raskemõista. Seetõttu on nähtusele omistatud ka üleloomulike jõudude toimet. Kõigesagedamini püütakse lõhestumist seletada välgulöögiga rahnu pihta. Niisuguseidpikse lõhutud kive näidatakse paljudes kohtades üle Eesti, viidates sageli esivanematekäest kuuldule või isegi arvatavate pealtnägijate ütlustele. Paraku tuleb sedaseletusviisi enamikul juhtudel pidada sügavalt ekslikuks. Välgulöögi maandaminesuure rahnu kaudu on üsna vähe tõenäoline, arvestades kivi madalat elektrijuhtivust.Puuduvad ka otsesed tõendid niisugustest juhtumitest. On teada vaid üksusaldusväärne pealtnähtud välgutabamus Ida-Virumaal Värava talu tagasihoidlikemõõtmetega rahnu pihta, mis leidis aset otse karjalaste silmade all. Kuid misNPealtvaadeN5.4Pealtvaade5.6t ä i d e t u d5.010.6ABVaade põhjast Vaade lõunast Vaade idastJoonis 9. Rahnude lõhenemisnäiteid. A – Algset lõhelisust järgiv iseeneslik lõhenemine (Kaarnakivi,L-Virumaa). B – Rahnu iseeneslik tükeldumine mööda kumerat üksiklõhet (Kutsala rahn,L-Virumaa).32