pdf, 60 MB - Geoloogia Instituut

katete näol, andes siin kiirel tardumisel tekkinud peenekristallilisi kivimikehi –kvartsporfüüre (Suursaari, Läänemere jt). Need umbes 1,6 miljardit aastat tagasikujunenud magmakivimid moodustavadki teise osa Lõuna-Soome kaljusest aluspõhjast– Eesti rändrahnude päritolualast. Vaadeldavate tardkivimite iseloomulikuksjooneks on tüüpiliste moondeilmingute puudumine, mistõttu nende eristaminevanematest svekofenniidsetest graniidierimitest ei tekita erilisi raskusi.Kirjeldatud kaks kivimikompleksi annavadki Eestisse kandunud rahnustikukivimilise eripära. Lähtekivimite suhtvahekordadest avamusalal saab ülevaate tänapäevaseltLõuna-Soome geoloogiliselt kaardilt (joonis 22). Sellelt näeme, et suuremalosal meid mõjutanud alal (70–80%) on valdavad just svekofenniidsed moondekivimid,tõsi küll, olles selle põhjapoolsemas osas esindatud enam ka kurrutusaegsetegraniitidega. Hiliste rabakivigraniitide avamused on oma mõõtmetelt külltagasihoidlikumad, kuid asuvad Eestile lähemal, mistõttu nende tähendus on justsiin hästi tajutav.Käsitletavate väga vanade kivimite kujunemise järel said nii Eesti kui Soomealal valitsevaks maakoore pikaajalised, ligemale üks miljard aastat kestnud tõusuliikumised,mille kestel toimusid siin üksnes kivimite murenemis- ja ärakandeprotsessid.Nende käigus maapind lamendus, kunagine kurrutusjärgne ürgmäestikasendus tasandikuga, järk-järgult ilmusid maapinnale sügavamal maakoores moodustunudkivimikompleksid. Seejärel tungisid Eesti alale Vanaaegkonna merekeeledning kogu kilbist lõuna poole jääv ala kattus settekivimitest kattega. Soomejäi endiselt tõusuliikumiste valitsusalale ja nii muutusid siin avanevad vanadkivimid hilisema jääaja avatud tallermaaks. Tugevate kaljuste kividena, mis jääsurvel settekivimite kombel laiali ei pudenenud, said siit lahti rebitud plokid rännuteeleasuda ja sadu kilomeetreid edasi lõuna poole kanduda. Jõudnud settekivimi-migmatiididKUOPIOmigmatiididgraniididmigmatiididgneisidgraniididgraniididvulkaniididHELSINKI0100 kmJoonis 22. Lõuna-Soome aluspõhja skemaatiline geoloogiline kaart. Läbiv horisontaalviirutustähistab vanema, orogeneetilise faasi kivimite (svekofenniidide) levilat, milles laiguliselt vahelduvadgraniidid, gneisid ja migmatiidid, vähemal määral vilgukildad ja moondevulkaniidid (tumedadväljad). Täpilise tähistusega on näidatud svekofenniide läbivad nooremad rabakivimassiivid.53