pdf, 60 MB - Geoloogia Instituut

Tabel 4. Püstiste ja poolpüstiste (servitiste) rahnude jaotumus EestisPiirkond Rahnude üldhulk Serviti rahnud %Põhja-Eesti vöönd882 38 4,3Harju, Lääne-Viru, Ida-ViruKeskvöönd464 8 1,7Hiiu, Lääne, Rapla, Järva, JõgevaLõuna-Eesti vöönd434 10 2,3Saare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Valga , Põlva, VõruKokku 1780 56 3,1Märkus: Serviti olevateks loetakse rahne, mille kõrgus ületab aluse laiuse.Pinnaümardatus, pikitelje orientatsioon, hilisemad nihkedRahnude lasumusviisi ja kujuga on üldjoontes kooskõlas ka nende välispinnaiseärasused. Rahnude ovaalse-ümarakontuurilise kuju puhul on neile iseloomulikpinna siledus, mis selgesti viitab kivide töötlusele liikuvas jäämassis. Põhjuseks onmuidugi hõõrdumisnähted nii mandrijääs endas kui ka kokkupuutel ümbritsevamoreenainese ja kõvadest kivimitest koosneva aluspõhjaga. On ju liustiku liikumiseleiseloomulik raskema rahnumaterjali koondumine jäämassi alumisse ossa,kus kivide kokkupuude aluspinnaga oli tavaline ja kus nad sageli rullusid “ratastena”liustiku ja maapinna piiril. Siiski torkab silma, et eriti tugevate silumistunnustegaon just väiksemad rahnud, suuremate puhul on see tunnus vähem väljapeetud.Kõrvuti siledaks hõõrutud pinnalõikudega tuleb neil sageli ette ka üsnakonarlikke, mõnikord koguni teravanurgalisi välispinnavorme. Selle seaduspärapõhjusi on ilmselt mitu. Üks neist on suurte kivimiplokkide vähene pöörlevusjäämassis. Teisena tuleb nimetada lähtekivimite kivimilisi erinevusi. Jämedakristallilisterabakivide pealispind on peaaegu alati krobelisem peene- ja keskmisekristallilistegraniidierimite omast. Ebaühtlase koostisega silmisgneissidel, migmatiitidelja spetsiifilistel gneissbretšadel on mügarjalt korrapäratu välispind enamastitavaline. Kõik nimetatud tunnused tulenevad otseselt kivimi ehituslikest iseärasustestja säilivad seetõttu mingil määral ka jääsisesel töötlusel. Kolmanda silumistegurinatuleb arvestada veel kivimite algset lõhelisust. Rabakivide juures on jubamärgitud nende ristisuunalist lõhestatust tahukakujulisteks plokkideks, mis arusaadavalttõsiselt takistas nende pöörlemist jäämassis. Peenemateraliste graniitideümarjas eraldiskuju toimis silumisprotsessi soodustava tegurina. Ja lõpuks tulebnimetada ka võimalikke kokkupõrkeid suurte rahnude endi vahel, mille kohta otsesedandmed küll puuduvad. Hoopiski sagedamini põhjustas rahnude nurgelist kujusuurte plokkide lagunemine ümbritseva jäämassi survel või läbikülmumisel-väljasulamisel.Viimastel puhkudel ei jõudnud tekkinud murdepinnad edasisel teekonnalenam tasanduda ja niisuguseid töötlemata pindu leiame rahnudel üsna sageli.Rahnude pinna üldist silumis- ja ümardumisastet käsitledes tuleb kindlastirõhutada transporditee pikkust. Torkab silma Eesti lõunapoolsete rahnude suuremtöötlusaste, kuid siin on teisigi mõjutegureid. Nimelt lagunevad pikemal teel27