Niisiis on suurte rändrahnude seas kokkuleppeliselt eraldatavad mitmed erisuurusjärguga rühmad. Sellist jaotust on mõistlik kasutada nii rahnude leviku,liustikujää kandevõime, rahnude rännutee pikkuse ja teistegi iseärasuste jälgimiseks,aga ka muudel juhtudel, näiteks loodushoiuliste meetmete rakendamisel.Rahnude üldhulga jaotumine suurusklasside järgi%75502510 16 20 25 50 mJoonis 2. Rahnude jaotumuskõversuurusklasside (ümbermõõdu)järgi.allub harilikule statistikaseaduspärale: mida suuremadon kivi mõõtmed, seda vähem neid looduses esineb(joonis 2). Jaotuskõver on lähedane astmefunktsioonile.Selle üldseaduspära taustal on kahtlemata kasulikteada suuremate rahnude mõõtmeid. Suurima ümbermõõduga(58,0 m) on tuntud Kabelikivi Muugal, tallejärgnevad Ehalkivi Kunda lähedal Letipea rannas(49,6 m), Laulumäe rahn Harjumaal (43,7 m), KukkakiviHiiumaal (42,1 m) ja Majakivi (40,9) Lahemaal.Paraku ei peegelda ümbermõõt siin rahnude tõelistsuurusjärjestust, sest pinnasest väljaprepareerituseaste ja sellest tulenev kõrguski on neil puhkudel vägaerinev. Nii on Ehalkivi ja Majakivi maapinnal peaaeguterviklikult nähtavad, samal ajal kui Kabelikivijätkub pehmes pinnases veel teadmata ulatuses. Seeasjaolu suunaski geodeet A. Kumari mõttele püüdareastada rahnud teise, mõnevõrra objektiivsema näitaja– ruumala – järgi. Et ruumala täpne geodeetilinemääramine on väga vaevanõudev töö, siis kulus suurematerahnude mõõdistamiseks palju aega ja energiat, kuid entusiast A. Kumariviis selle lõpuni ja avaldas kolmes trükises (1979b, 1981, 1986) vastava reastuse(tabel 2). Sellelgi real on omad puudused: arvestada sai vaid rahnude maapealsetosa. A. Kumaril polnud teada ka kõiki tänaseks leitud hiidrahne, mistõttu järjestusvajab pisut korrigeerimist kolmandas kümnendis (vt märkust tabeli juures). Sellelevaatamata annab A. Kumari andmestik koos teada olevate ümbermõõtudega siiskihea ettekujutuse Eesti suurematest rändkivimonoliitidest, mida omakorda täiendabnende kohta palju kordi avaldatud fotomaterjal. Ka hiidrahnude kitsama kooslusesees valitseb sama seaduspära: ümbermõõdu vähenedes suureneb kiiresti rahnudehulk (Pirrus 2003b). Ilmselt toimib selline jaotus ka kõigi väiksemate rahnurühmadesees.18
Tabel 2. Eesti suuremad rändrahnud A. Kumari järgi(reastatult ruumalade alusel)Nimetus Maakond Mõõtmed (p × l × k) Ümbermõõt, m Maht, m 31. Ehalkivi L-Viru 16,7 × 14,3 × 7,6 39,2 mp 49,6 max 9302. Kabelikivi Harju 19,3 × 14,9 × 6,4 58,0 7283. Majakivi Harju 15,1 × 11,0 × 7,0 32,0 mp 40,9 max 5844. Vaindloo r. L-Viru 15,3 × 10,1 × 7,7 38,6 4805. Rohuneeme r. Harju 12,1 × 9,7 × 7,4 30,0 mp 33,1 max 3976. Aruküla r. Harju 14,2 × 8,4 × 6,2 34,4 3<strong>60</strong>7. Painuva r. Harju 12,2 × 11,0 × 5,2 34,1 3408. Ellandvahe r. Harju 12,0 × 8,9 × 5,9 31,3 3329. Kukkakivi Hiiu 16,0 × 11,3 × 3,9 41,5 mp 42,1 max 32410. Laulumäe r. Harju 15,9 × 13,1 × 5,0 43,2 mp 43,7 max 31711. Ojakivi L-Viru 11,6 × 10,0 × 6,0 29,6 mp 33,0 max 29412. Sorrukivi Harju 13,2 × 9,2 × 6,0 34,5 28813. Pärnamäe r. Harju 12,7 × 9,2 × 5,7 31,1 28414. Jaani-Tooma Harju 11,8 × 8,6 × 7,5 27,6 27415. Taari r. Harju 13,6 × 9,8 × 5,8 34,9 26416. Tammispea r. Harju 11,2 × 7,1 × 7,8 27,8 26217. Vahase I r. Saare 12,0 × 9,0 × 5,1 30,3 mp 31,7 max 24218. Kupukivi Harju 12,5 × 8,7 × 5,8 33,2 23819. Männiku r. Tallinn 11,9 × 9,5 × 5,7 31,8 mp 34,8 max 23820. Ukukivi Harju 12,6 × 10,0 × 5,7 35,1 23621. Augu Suurk. Harju 10,5 × 7,2 × 6,9 28,3 23022. Silmakivi Hiiu 11,8 × 8,1 × 4,7 32,4 310 ?23. Hansumäe r. Harju 10,2 × 7,8 × 4,5 31,3 22124. Pahkla Suurk. Rapla 10,1 × 9,7 × 4,3 29,7 19725. Põlendiku r. Harju 10,6 × 7,4 × 7,0 28,826. Tulekivi Harju 12,5 × 8,4 × 3,6 35,127. Kõpu Suurk. Hiiu 10,7 × 7,5 × 5,3 28,4 17528. Rooslepa r. Lääne 11,0 × 7,0 × 4,5 28,929. Tagaküla r. L-Viru 10,0 × 6,1 × 4,5 28,230. Pakri Neosti r. Harju 11,2 × 5,2 × 5,0 28,0Märkus: Esimese 20 rahnu osas ei ole lisandunud andmed olulisi korrektiive teinud. Mõnevõrratinglikult tuleb ehk Eesti suurimaks rahnuks lugeda Toodrikivi, mahuga ca 1500 m 3 (Suuroja jt 2003),kuid asend merepinna all ja päritolu lähedal asuvalt Neugrundi struktuurilt ei luba seda vaadeldatüüpilise rändrahnuna. Pakri poolsaarel Leetse mõisa lähedal paikneb kaheks lagunenud (lõhutud?)rahn ümbermõõduga 55 m, mis algselt võinuks samuti kuuluda siinsete rahnude esiritta, kuid säilinudosa väike kõrgus ja jäänuki kaheosalisus teeks sellegi liialt tinglikuks. Küll aga tuleb ilmselt täiustadakolmanda kümne loendit. Ehkki täpsemaid ruumalamõõdistusi A. Kumari määrangutele ei olelisandunud, on mitmedki tema vaateväljast eemale jäänud rahnud oma mõõtmetelt sedavõrd suured, etvõivad paigutuda sellesse nimistusse. Niisugusteks rahnudeks võiksid olla ehk Luubakivi, Rehesaareja Äksi rahn Harjumaal, Lehtmetsa kivi Naissaarel, Truumanni rahn Läänemaal, Sudise rahn Lääne-Virumaal ja võib-olla ka Varja rahn Ida-Virus. Need oletused vajaksid edaspidi täpsustamist, kuid seeei vähenda sugugi A. Kumari poolt tehtud mõõtmiste kaalukust.MassRahnude suuruse joonmõõtmete kõrval on sageli vaja teada nende massi ja sedanii teaduslikuks aruteluks jää kandevõime üle otsustamisel kui ka praktilises19
- Page 1: ENN PIRRUSEESTIMAASUURED KIVIDSuurt
- Page 4 and 5: Toimetanud: Aasa AaloeKeeletoimetaj
- Page 8: kõik ettejäänu, kündis üles pu
- Page 14 and 15: andmebaasi jaoks põhiplaan ja joon
- Page 16 and 17: SUURTE RAHNUDE ÜLDISELOOMUSTUSSuur
- Page 18 and 19: Teada on Osmussaare Kaksikute purus
- Page 22 and 23: tegevuses. On ju rahnude teisaldami
- Page 24 and 25: A-BA-DB70,060,01200,01000,050,0800,
- Page 26 and 27: palju, saame tulemi, mis toetub kü
- Page 28 and 29: 0 10 20 30 40%IIIIIIIVVVIVIIVIIIHii
- Page 30 and 31: kergemini lõhederikkad ja jämedat
- Page 32 and 33: tel (Pakri poolsaarel Neostis ja P
- Page 34 and 35: et tegemist pole inimese katsega sa
- Page 36 and 37: Pakril, Vana-Jüri rahnud Käsmus,
- Page 38 and 39: 1 2 34 5Joonis 11. Iseloomulike kiv
- Page 40 and 41: entusiasm. Nii on Rooni järvedest
- Page 43: Mõlemad ettevõtmised jäid suure
- Page 47 and 48: RAHNUDE LEVIKSuurte rahnude pindala
- Page 49 and 50: Tallinna ümbrusHARJUMAATallinna ü
- Page 52 and 53: 55%75%Joonis 19. Hiidrahnudele läh
- Page 54 and 55: RAHNUDE KIVIMILINE KOOSTISEestisse
- Page 56 and 57: tega kaetud aladele, kus nad lõpuk
- Page 58 and 59: RabakividSee graniidierim on Eesti
- Page 60 and 61: Tuleb aga märkida, et mitte kõik
- Page 62 and 63: Eriteralistele graniitidele on isel
- Page 64 and 65: suurte ühesuunaliste rõhkude alla
- Page 66 and 67: Teised kivimitüübidLoetletud kivi
- Page 68 and 69: sadamasse, Salajõe kaksikrahnuna L
- Page 70 and 71:
Rahnude ümbermõõt> 25 m96 rahnu
- Page 72 and 73:
Rahnude ümbermõõt> 20 m223 rahnu
- Page 74 and 75:
lähtealasid ja neist laiali hajuva
- Page 76 and 77:
22°E23°ES o o m e l a h t24°ENEU
- Page 78 and 79:
Kiviveokelk.Kivi tõstmine reele.Ki
- Page 80 and 81:
nende lõhenemis- ja murenemisilmin
- Page 82 and 83:
umine lausa möödapääsmatu. Kind
- Page 84 and 85:
Paljud neist on üldsusele küll tu
- Page 86 and 87:
suurte kividega. Esimesed rahvaloom
- Page 88 and 89:
kivile kogunenud vesi või asetatud
- Page 90 and 91:
RAHNUDE KAITSEEeltoodust nähtub se
- Page 92 and 93:
lääneranna rahn, Valingu kivi ja
- Page 94 and 95:
Rahnud ja kivikülvid4258 16 827382
- Page 96 and 97:
LÕPETUSEKSHeidetud pilk Eestimaad
- Page 98 and 99:
Hermann, U. 1973. Mustvee piirikivi
- Page 100:
Linkrus, E. 2000. E. Russow ja Käs
- Page 104 and 105:
LARGE ERRATIC BOULDERS OF ESTONIASu
- Page 106 and 107:
absent (1.7-4.3%, Table 4). The lat
- Page 108 and 109:
types (many rapakivi boulders) and
- Page 110 and 111:
meet the requirements of indicator
- Page 112 and 113:
Pikkus Laius Kõrgus Ümberm. Maht,
- Page 114 and 115:
Hiidrahnude lähedased rahnud (ümb
- Page 116 and 117:
Pikkus Laius Kõrgus Ümberm. Maht,
- Page 118 and 119:
Pikkus Laius Kõrgus Ümberm. Maht,
- Page 120 and 121:
Pikkus Laius Kõrgus Ümberm., erip
- Page 122 and 123:
Pikkus Laius Kõrgus Ümberm., erip
- Page 124 and 125:
Eesti suuremaid hiidrahne3. Majakiv
- Page 126 and 127:
Eesti suuremaid hiidrahne7. Ellandv
- Page 128 and 129:
Vähem tuntud hiidrahne11. Taari hi
- Page 130 and 131:
Vähem tuntud hiidrahne15. Meriväl
- Page 132 and 133:
Vähem tuntud hiidrahne19. Kõrenda
- Page 134 and 135:
Vähem tuntud hiidrahne23. Ellukivi
- Page 136 and 137:
Hiljuti avastatud hiidrahne vähe k
- Page 138 and 139:
Hiidrahnudele lähedasi suuri kive3
- Page 140 and 141:
Hiidrahnudele lähedasi suuri kive3
- Page 142 and 143:
Rahnude lasumus39. Suuri rahne tule
- Page 144 and 145:
Rüsijää surub rahne mõnikord p
- Page 146 and 147:
Rahnud teetrassidel47. Kuningakivi
- Page 148 and 149:
Rahnud koduaias51. Merivälja Suurk
- Page 150 and 151:
Suured kivid rahvapärimustes55. Sa
- Page 152 and 153:
Suured kivid rahvapärimustes59. Ra
- Page 154 and 155:
Rahnukogumid63. Suured rahnud puden
- Page 156 and 157:
Kivikülvid67. Kivirikkast moreenis
- Page 158 and 159:
Tehiskuhjed71. Oti ehk Põlise Lepp
- Page 160 and 161:
Rändrahnude sagedasemad kivimid75.
- Page 162 and 163:
Rändrahnude kivimeid kivimeid lihv
- Page 164 and 165:
Rahnude purustamine ja hävimine82.
- Page 166 and 167:
Rahnud ehitusmaterjalina86. Tardkiv
- Page 168 and 169:
Rahnud ehitusmaterjalina90. Harva o
- Page 170:
Pilk päritolumaale. Siit nad saabu